SUURGILDI HOONE Suurgildi hoone Pikk 17 paikneb all-linnas Pikal tänaval, Pühavaimu kiriku vastas ning on ehitatud aastail 1407-10. Algselt paiknes Suurgildi hoone Pika ja Pühavaimu tänavate vahel, praeguse kohviku Maiasmokk kohal, kuid ta ulatus rohkem lõuna poole, hõlmates seal tänapäeval paikneva kolmnurkse platsi. 1407 ostis Suurgild oma praeguse hoone kohal asetsenud 14. sajandil ehitatud elamu ning müüs oma vana maja tingimusel, et uus omanik lammutaks hoone lõunapoolse osa ning püstitaks hoone keskkohta uue viilu. Nii ka sündis ning sellega tagati Suurgildi uue, esindusliku hoone parem nähtavus, kuna selle
Tartu Suurgildi põhikirja lõik on järgmine ja see on pärit J.Sarapuu raamatust "Eesti ajaloo lugemik I ". Suurgildidesse koondusid mõjukad kaupmehed, kelle põhikirju hakati kirja panema juba 14. sajandil. Tartu Suurgildi põhikiri, millest katkendi toome, oli kirjas juba enne 1387.a. 1. Kes meie gildi vend on, ei tohi kuuluda ühtegi teise gildisse, ( trahviks vastasel korral ) viis marka. 2. Juhtub, et keegi meie gildi vendadest kaebust tõstab ja ette paneb kedagi, kes olla halva kuulsusega, gildist välja heita, see peab trahvi maksma viis marka, sellest ei jäeta ühtki penni maha ja peale selle ei tohi ta enam gildis olla.. 3
Tallinna suurgild Suurgild Suurgild oli kõige tähtsam ning mõjuvõimsam kaupmeeste ühendus keskaegses Tallinnas. Suurgildi hoones lahendati tihtipeale linna sotsiaalsed, poliitilised ning majanduslikud probleemid. Suurgildi ajalugu · Asutati umbes 1325 · Liikmeteks olid linna võimsaimad ja rikkaimad kaupmehed · Alates 1872. aastast oli hoone Börsikomitee käsutuses ning siis kutsuti hoonet Börsihooneks. · Alates 1952. aastast on Suurgildi hoone olnud Eesti ajaloomuuseumi põhihoone. Suurgildi hoone funktsioonid · Seal on toimunud Suurgildi liikmetest suurkaupmeeste pidustused. · See oli rongkäikude alg- ja lõpp-punktiks. · Seal peeti pulmi, jumalateenistusi teatrietendusi, kohtuistungeid ja kontserte. Arhidektuur Hoone on hilisgooti stiilis. Hoonel on kõrge viilkatus, mida on ehitamisest saadik väga vähe muudetud. Fassaadil on kõige silmatorkavamaks asjaks portaal
Hakati ehitama kindluseid, linnuseid, kloostreid, kirikuid. 13.sajandi lõpul. 5. Tallinna keskaegsed kirikud ja nende ehitusaeg: Niguliste kirik(1315), Oleviste kirik(1265/1267), Püha Vaimu kirik(14.saj), Toomkirik (1233) 6. Tallinna linnamüür: Tallinna linnamüür on 25 km, tornid on 23 korruselised, Kik in de Kök 6korruseline, torne on kuskil 30ne ringis. 7. Seleta mõisted ja too näiteid: profaanarhitektuur ühiskondlikud hooned Nt: Suurgildi hoone etik etikukivid (ukse ees). Etikukividele raiuti nimetähed, vapp või maarjaroosi kujutis. Nt: Suurgildi hoone petik nagu oleks aknad aga tegelikult neid pole. Nt: Suurgildi hoonel siir ristikheinalehte meenutav kaunistus Nt: Suurgildi hoone portaal hoone kunstiliselt kujundatud peasissekäik vitraaz üks kauneimaid klaasikunsti osi, mida tuntakse peamiselt maalitud või mosaiigist
Igal tsunftil oli kaitsepühak ja temale pühendatud altar kirikus või kabel kiriku juures. Ühiselt tähistasid tsunftimeistrid usupühasid ja istusid koos perekondadega kirikupinkidel. Veel toetas tsunft puudustkannatavaid meistreid ja nende perekondi, andis abi haigustele või matuste korral ning aitas leski ja vaeslapsi. (Palamets 2005) Gildid Suurkaupmeeste ühendust nimetati Suurgildiks. Suurgildi kõrval olid veel käsitöötsunfte ühendavad Püha Kanuti ja Püha Olavi gild. Viimasesse kuulusid ka lihtsamad ametid . Suurgildi kuulusid rikkas kaupmehed. Suurgildi maja oli raekoja järel suuruselt teine ilmalik ehitis linnas - ka see on märk kaupmeeste jõukudest. Praegu paikneb Suurgildi majas muuseum, kus võib näha ehitist raudrüüst, keskaegse kirjutaja tuba ja palju muid vanu asju. (Palamets 1982) Kaupmehed koondusid erilisse ühingutesse – gildidesse. Gildi liikmed allusid
laskemoona ja muu varustuse ümberpaigutamine vaenlase eest varjatuks. · luureülesanne - neid kasutati vaenlase maa-aluse mineerimistöö jälgimiseks. Dominiiklaste Kloostri klausuur · 1246. aastal asutatud kloostri säilinud ehitis dominikaani munkade poolt. · Keskaegne romantika · Dominiiklaste kloostri kolmest osast on praeguseks alles vaid idatiib. · Tähelepanuta ei tohiks jätta ka keldris asuvat energiasammast. Eesti Ajaloomuuseum Suurgildi hoone · Suurgildi hoone uksed on avanud 15. saj pärast renoveerimist. · Linna elus silmapaistvat osa etendanud hoones asuva ajaloomuuseumi püsinäitus ,,VISA HING. 11 000 aastat Eesti ajalugu" aitab mõista siin elanud inimeste erakordsust ning tutvustab neid enim mõjutanud ajaloosündmusi. Hoonega liitub väliekspositsioon Börsi käigus ja sisehoovis. Kadrioru Kunstimuuseum · Lemmikpaik · Barokk stiilis ehitatud loss · Eksponeeritakse väliskunsti kogu Kasutatud kirjandus www.tourism
Gooti arhitektuuri näited Eestis :D Tallinnas asuv Suurgild kauplejate gild mis rajati 14 sajandil. Suurgildi hoonel on olnud väga palju funktsioone: seal on toimunud Suurgildi liikmetest suurkaupmeeste pidustused, see oli rongkäikude alg- ja lõpp-punktiks, seal peeti pulmi, jumalateenistusi, teatrietendusi, kohtuistungeid ja kontserte. Haapsalus asuv loss mis on Haapsalu 1. loss valminud 13. sajandil. 2. Kastell-linnus rajati tõenäoliselt vahetult pärast Saare-Lääne piiskopkonna Haapsalu toomkiriku sisseõnnistamist 127 9. aastal, toomkirik on aga ülejäänud linnusega algusest peale kokku ehitatud. 3
aastal asutatud kloostrist on tänaseni säilinud kloostri aed ja aeda ümbritsevad ristikäigud, kloostri ait, hingepalvekabel, dormitoorium, kapiitlisaal jne Dominiiklaste klooster on suurim kodakirik Tallinnas. Suurgildi hoone Tallinna Suurgildi hoone on endine Tallinna linna suurkaupmehi ühendanud Tallinna hoone. Mustpeade maja Mustpeade maja on üks väheseid Tallinna vanalinnas säilinud renessanssehitisi. Vennaskond ühendas noori vallalisi kaupmehi enne nende Suurgildi vastuvõtmist ning välismaiseid kaupmehi, kes küll
säilinud. Tollel teosel oli 49 figuuri, mis algas flööti puhuva surmaga ja lõppes hällilapsega. Keskajal Euroopa kultuuris levima hakanud surmatantsu sõnum oli: elu kaduvus, pärast surma kaovad kõik inimeste rikkuse, ea ja võimu erinevused. Surmatants ühendas kõiki seisusest ja vanusest hoolimata. Eesmärgiks oli hirmu peletamine katku ja surma ees ja viimase hetke saabumise mõttega harjumine. 7. Mõned keskaegsed vaatamisväärsused Tallinnas. A. Suurgildi hoone Tallinna Suurgild, mille liikmeteks olid linna võimsaimad ja rikkaimad kaupmehed, asutati umbes 1325. Tavaliselt valiti ka raehärrad Suurgildi liikmete hulgast. Suurgild ostis oma seni puudunud hoone ehitamiseks 1406 raekoja läheduses asuval krundil. Ehitus kestis 14071410, siseviimistlus lõpetati 1417. Suurgildi hoone on hilisgooti stiilis Hoonel on kõrge viilkatus mida on ehitamisest saadik väga vähe muudetud. Fassaadil on kõige silmatorkavamaks asjaks portaal ning
vappide kogu. Milline oli Tallinna väike vapp? Kus seda näeb? Tallina väikesel vapil on hõbedane rist punasel väljal. Tallinna väike vapp on ühtlasi Harjumaa vapiks, ulatub Taani aega ning kujutab nn Dannebrogi risti. Seda näeb Taani kuninga aias, Tallinnas. Suurgildi hoonel - peafassaadil asetseb Tallinna väikese vapi kujutis. Kas gootika mõjustas Tallinna Raekoja ehitust? Kuidas? Gootika mõjutas Tallinna Raekoja ehitust. Tallinna Raekoda on nimelt ainuke siiani säilinud gooti stiilis raekoda. Tallinna raekoja ehituslugu sai alguse 13. sajandil. Praegusel kujul valmis hoone aastaks 1404. Linnavõim töötas raekojas 1970. aastani.
keskaja teisel poolel. · Ehituskunstis mitmekülgsus. Eesti linnadesse jõudsid erineva päritolu ja iseloomuga ruumitüübid, arhitektruurivormid ja dekoorilahendused. · Siinsete tingimustega kohandumisel tekkisid omapärased ehitiste rühmad(Kesk-Eesti kolmelöövilised, Saaremaa ühelöövilised kirikud, Tartu väike telliskividest kirikutüüp. · Eesti iseseisva ehitusloomingu tõendiks on Tallinna kiviarhitektuur · (Raekoda, jõukate kodanike suured elamud, Suurgildi ja Oleviste gildi maja); · Endised kodakirikud ehitati ümber uhketeks hilisgooti basiilikateks. Suurgildi hoone Tallinnas · Maalikunstis, skulptuuris ja tarbekunstist andsid eeskuju Saksamaa ja Madalmaad. · Maalikunsti tähtsaimaks avaldumisvormiks olid seinamaalid, millest säilinud on vähe. · Tallinnas tegutsesid kuulsad maalikunstnikud( Hermen Rode, Bernt Notke) · Kirikutes ja kloostrites oli suuresti kulda ja hõbedat, millest tänaseni säilinud on aga väga vähesed
Vallikraavist on tänaseks alles vaid Shnelli tiik. 9. Millega lõppes Tallinna linnamüüri ehituslugu? Linnamüür valmis 1355. 1561. aastal, orduaja lõpul, piiras all-linna 2, 35 km pikkune ringmüür, milles oli 27 müüri- ja 8 väravatorni koos 9 eesvärava ja 12 eeskaitsetorniga. Müüre piiras enamuses veega täidetud vallikraav. Linnamüüri ehituslugu lõppes Tallinna kustutamisega kindlustatud linnade nimekirjast. 10. Mis aastaarv on Suurgildi hoone harjatornil? Mida tähistab? Suurgildi hoone harjatornil on aastaarv 1410, mis tähistab ehitusaastat. See gild oli Tallinna tähtsaim kaupmeeste ühendus. Kaupmeeste ühendusse tohtisid kuuluda ainult kohalikud ning abielus kaupmehed. 11. Kuidas köeti Pirita kloostrit? Hüpokaust süsteemil - antiikajast pärit õhkküttesüsteem, kus keldris paiknevast küttekoldest juhitakse soojendatud õhk lõõride (kalorifeersüsteem) kaudu ülal asuvatesse ruumidesse. 12
1326. aastal oli gildil üks maja, 1406. aastal osteti ka naabermaja. Uue maja asemele ehitati 1470-ndatel aastatel gildisaal, mis jäi praeguse hoone keskosa kohale. 1800. aastal osteti kolmas maja. Nii tekkis Pikale tänavale kolme viiluga gildihoone, mis aastatel 1863-1864 inglise gootikast lähtuvas nn. tjuudorstiilis ümber ehitati. Hoone kolmeosaline fassaad säilis ka ümberehitustega. Hoone butafoorsele fassaadile paigutati Martin Lutheri ja Püha Kanuti figuurid. Suurgildi hoone (Pikk 17) Suurgildi pikk sadulkatusega ühekorruseline hoone ehitati aastatel 1407-1417, paikneb Pika ja Laia tänava vahel peafassaadiga Pika tänava poole. Suurgildi hoonel on olnud väga palju funktsioone: seal on toimunud Suurgildi liikmete suurkaupmeeste pidustused, see oli rongkäikude alg- ja lõpp- punktiks, seal peeti pulmi, jumalateenistusi (seda küll vaid paarkümmend aastat), teatrietendusi, kohtuistungeid ja kontserte. Alates 1872
Romaaniaegse arhitektuuri puudused pimedus & masiivsus Tekkis 12. sajandil Põhja Prantsusmaal Üheks esimeseks esindajaks: Saint Denis kirik Pariisis Detailid: Teravkaar Ristroidvõlv Tugipiilarid Fiaalid Siirud Amiens Reims Põhiplaan: Ladina risti kujuline Rikkalikult kaunistatud läänefassaad (roosaken), mida kroonivad tavaliselt kaks torni Chartres Hilisgooti arhitektuur/ leekestiil: Palju liialdusi Suurgildi Gooti arhitektuur Eestis tekkis 14. sajandil sakslaste mõjutusel Näiteid: Karja kirik Tallinna toomkirik Pühavaimu kirik Pirita klooster (hilisgooti) 15. ja 16. sajandil käib üle-eestiline maakirikute ehitamine Aitäh!
· terviklikkus · Silmapaistvuse mõju või sümboolse tähendusega majad · Haruldus(nt: Suur Gildi hoone), Hoone portaalis äratavad tähelepanu rasked tammelaudadest uksed, mis on kaetud suurte rosetikujuliste sepisnaeltega. Mõlemal uksetiival on koputid aastast 1430, mis kuuluvad Tallinna keskaegse pronksivalu harulduste hulka. · Tüüpilisus(nt: Linnus) tüüpiliseks on neile suured tornid! · Silmapaistvus (nt: Suur Gildi hoone) Sajandite vältel on Suurgildi hoone etendanud linna elus silmapaistvat osa: siin toimusid suurkaupmeeste pidustused, siit algasid ja siin lõppesid linnakodanike pidulikud rongkäigud, gildisaale üüriti pulmapidudeks ja kohtuistungiteks. · Mälestusmärgi väärtus(nt: Tallinna Piiskopite Linnused) Näited · Pääsküla vana üle jõe viiv võlviga kivisild tema vanaduse tõttu ·
eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Altar Niguliste kiriku kahe tiivapaariga peakappaltar valmistati aastatel 1478-1481 Lüübeki meistri Hermen Rode töökojas. Altar on mõõtmetelt üks suuremaid laius avatud tiibadega 6,3 m, kõrgus 3,5 m. Altari suletud tiibadel on kujutatud 16 stseeni püha Nikolause ja püha Viktori elust. Altar valmis Tallinna Suurgildi ja Mustpead vennaskonna tellimusel mõlema gildi vapid on kujutatud kaupmeeste ja meremeeste kaitsepühaku püha Nikolause poolt päästetud laeval. Ehitamine Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Siis ei olnud Tallinn veel täelikult kaitsepiirdega ümbritsetud ning Niguliste oma raskete riivpalkidega suletavate sissepääsude, laskeavade ja pelgupaikadega oli ühtlasi kaitsekirikuks. 14
Miks? Tallinna Toomkirik, mis on läbi kõigi stiilide kujundatud(läbi sajandite). Seal paikneb Eesti kõige rikkalikum hauaplaatide, epitaafide, sarkofaagide, hauamonumentide ja vapp-epitaafide kogu, mille vanus ulatub 13.-18. sajandini. 6. Milline oli Tallinna väike vapp? Kus seda näeb? Tallinna väikesel vapil on punasel kilbil hõbedane rist. Selle vapi saamislugu on seostatud Dannebrogi legendiga. Algul oli ristivapp linna elus mõjurikka Suurgildi vapp, väikese linnavapi staatuse sai see 15.-16. sajandil. Tallinnas võib seda vappi näha Taani kuninga aias ning Suurgildis. 7. Kas gootika mõjustas Tallinna Raekoja ehitust? Kuidas? Jah, mõjutas küll.Raekoda on pikliku põhiplaaniga kahekorruseline ehitis, mille ehitusmaterjaliks on kasutatud paekivi. Rae esindushoonet katab teravnurksete otsaviiludega kõrge sadulkatus. Peafassaad on pööratud põhja,
LINNADE MAJANDUS: KÄSITÖÖ JA KAUBANDUS Majandusharud Linnaelanike põhilised elatusalad olid käsitöö ja kaubandus, kuid hariti ka põldu, peeti loomi ja tegeleti aiandusega. Loomi peeti ka linnatänavatel. Tegutsesid kalurid, kes müüsid oma saaki nii linnas turul kui ka kaupmeestele väljaveoks. Tsunftid ja gildid Tsunfti põhiülesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Kehtis tsunftisundus, mille kohaselt ei tohtinud ilma kindlasse tsunfti kuulumata käsitööga tegeleda. Tsunftijänes tsunftiväline käsitööline Skraa õpipoiss, sell, meister, vanem Juhtiv osa tsunftides kuulus tsunftimeistrile. Ühe linna käsitöötsunftid moodustasid käsitööliste gildi. Kaupmeeste ühendus oli tavaliselt Suurgild. Suurgildi hoone Tallinnas Click to edit Master text styles Second level Third level ...
Läti pealinna võib julgelt nimetada kasside linnaks. Nende armsate loomade skulptuure ja kujukesi võib näha Riias kõikjal: vanalinna tänavatel, kaupluste vitriinidel, majade katustel. Kõige suurem kass asub täpselt vanalinna keskel. Suveniiripoe juures seisab uhkelt sümpaatne ja sale roheliste silmadega kass sildiga "Riga cat". Turistidele meeldib väga koos kiisuga pildistada. Läti pealinna mitteametlikuks sümboliks peetakse juba ammu "kassimaja", mis asub Liivi väljakul, Suurgildi maja vastas. Selle hoone katust kaunistavad kaks musta kassi, kes on seljad küüru tõmmanud. Kõutside täpsem sünnilugu on aegade hämarusse hajunud, kuid ühe versiooni järgi soovinud üks läti ärimees pääseda linna gildi, kuid teda polevat vastu võetud. Sellest hoolimata ehitanud ta gildihoone naabrusesse seal tänaseni seisva kollase maja ja pani kummagi torni otsa kassi. Aga kui praegu seisavad kassid gildihoone poole peaga, siis algselt sihtinud nad auväärt hoonet taguotsaga.
Gildid ja vennaskonnad Gildid Kaitsesid oma liikmete huve Korraldasid nende seltsielu Pakkusid häda korral abi ja toetust Hoolitsesid leskede ja orbude eest Aitasid kaasa matuste korraldamisel Gildide tähtsus Gildide hulgast tähtsaim oli SUURGILD Selle gildi liikmete seast valiti raehärrasid Teiseks oli MUSTPEADE VENNASKOND Kui mustpea abiellus sai temast Suurgildi liige Käsitööliste gildi nimetatati VÄIKEGILDIKS Tallinnas Püha Kanuti Gild ja Püha Olavi Gild Teised väiksemad gildid heategevuseks Gildide traditsioonid Kaks nädalat kestvad jõulujoodud Sama ulatuslikud vastlajoodud Papagoilaskmine Maikrahvipidu Käsitöö Liivimaa linnade elusoon oli transiitkaubandus Siia jõudis palju kvaliteetseid importkaupu Transpordiga seotud erialade rohkus suuremates linnades
Tules hävisid pingistik ja koguduserõdud, orel, kantsel, katus ning tornikiiver Taastamist alustati 1953. aastal 1984. aastal, ligi kolmkümmend aastat kestnud restaureerimistööde järel, avati muuseum-kontserdisaaliks kohandatud hoone iguliste kiriku torn peale põlemist(1982) Tornikiivri paigaldamine KIRIKU ALTAR Valmistati Lübecki meistri Hermen Rode töökojas (1478-1481) Valmis Tallinna Suurgildi ja Mustpeade vennaskonna tellimusel Mõlema gildi vapid on kujutatud Püha Nikolause poolt päästetud laeval Laius avatud tiibadega 6,3 m, kõrgus 3,5 m Suletud tiibadel on kujutatud 16 stseeni püha Nikolause ja püha Viktori elust BERNT NOTKE `'SURMATANTS''
Kaisa Kotter NIMI JA NIMETUS Referaat Juhendaja: Eve Tapp Pärnu 2011 Sissejuhatus Ma koostasin selle referaadi nime ja nimetuse järgi. Kõik nimed ja nimetused on jaotatud eri rubriikudesse ja asetatud tähestikulisse järjekorda. 15 Eesti pealinna vaatamisväärsust 1. Aleksander Nevski katedraal 2. Bastionikäigud 3. Dominiiklaste Kloostri klausuur 4. Dominiiklaste Kloostri muuseum 5. Eesti Ajaloomuuseum Suurgildi hoone 6. Eppingi torn 7. Hellemanni torn 8. Hobuveski 9. Kadrioru Kunstimuuseum 10. Kadrioru park 11. Katariina käik 12. Kiek in de Kök 13. Mustpeade Maja 14. Neitsitorn 15. Niguliste muuseum 10 minu kodukoha tähtsamad paigad 1. Eliisabeti kirik 2. Lydia Koidula Memoriaalmuuseum 3. Punane torn 4. Pärnu EAÕK Issandamuutmise kirik 5. Pärnu Muuseum 6. Pärnu Uue Kunsti Muuseum 7. Pärnu vanalinn 8. Pärnu-Jaagupi Koolimuuseum 9. Pärnu-Jakobi kirik 10
o. juba 14. sajandi keskel. Mustpeade vennaskonnad tänapäeva Eesti ja Läti aladel on ainulaadne nähtus kogu Euroopas. Saksamaal neid keskajal polnud. Alles 17. sajandil asutati Mustpeade vennaskond Wismaris. Eesti ja Läti aladel oli vennaskonna maju kokku enam kui 20 linnas, neist Eestis peale Tallinna veel Tartus ja Pärnus. Mustpeade Maja on Tallinna pea ainsana säilinud renessanssehitis. Mustpeade vennaskond tekkis 1399. aastal. Vennaskond ühendas noori vallalisi kaupmehi enne nende Suurgildi vastuvõtmist ning välismaiseid kaupmehi, kes küll viibisid pikaajaliselt, kuid mitte alaliselt Tallinnas. Mustpeade vennaskonna nimetus on seostatav nende kaitsepühaku Püha Mauritiusega, kes legendi järgi oli Aafrikast pärit mustanahaline. Püha Mauritiuse pea on ka vennaskonna vapimärgiks. Vennaskond oli tegev ainult Eesti ja Läti aladel, mujal Euroopas on ta tundmatu. Vennaskonna liikmed lahkusid Tallinnast 1940.ndatel.
Ei, autor on oma väiteid põhjalikult argumenteerinud ning ma ei näe vaidlemiseks põhjust. e) Kas on mõni küsimus, mis jäi vastuseta? Ei, kõik esitatud küsimused leidsid artiklis ka vastuse. Küll aga uuriksin ma võimalusel lähemalt artiklis mainitud 1524. aasta Pildirüüste dateerimise kohta. Nimelt mainib autor, et traditsiooniliselt on rüüste kuupäevaks 14. september, kuid et Suurgildi tolleaegses arveraamatus on kirjas hoopis 23. september. Mind huvitaks selle, üle nädala pikkuse, kuupäeva varieerumise tagamaad.
Bütsants - Rooma 4 saj.(Hagia Sophia kirik Konstantin) Romaani - Lääne - Eur X saj. (Pr. Cluny kloostri kirik; It. Pisa toomkirik; Saksa Püha Michaeli kirik) Gooti - Lääne - Eur XI saj. Lõpul (Pr. Notre-Dame'I katedraal Pariisis; It. Firenze toomkirik; Inglis Westminster Abbey London; Kölni toomkirik) [Kuressaare linnus alust. XIV saj. Oleviste kirik, Kullamaa kirik, Muhu kirik, Tln. Raekoda, Suurgildi hoone Tln. ] Renessans - Lääne -Eur XV saj. (It. Pazzi kabel Firenzes - F.Brunelleschi; Kõrgrenessans Donato Bramante -Peetri kirik Roomas Vatikanis) [Vanim teadaolev renessansi stiilis ehitis 1554-1944 Tln. Vaekoda, Mustpeade vennaskonna maja fassaad Tln. ] Barokk- Lääne - Eur XVII - XVIII saj. (Carlo Maderna, Lorenzo Bernini Peetri kiriku esimene väljak; J.Hardouin-Mansart Versailles' loss). [Narva raekoja portaal, Tallinna
Pärnu Tartu Viljandi Hansa kontorid ülatusid üle terve Euroopa, alustades Londonist, lõpetades Novogrodis. Euroopast toodi kaupa Eestisse, sealt edasi Venemaale. Eksport Eestist viidi välja peamiselt Rukkist Ehitus ja hauakive Kala Lina Hülge rasva (vähesel määral) Import Kõige hinnalisemad tooted, mida toodi sisse olid Sool Raud Heeringas Vürtsid Kaupmehed Kaupmeestel olid omad ühingud, ehk gildid. Rikkad kaupmehed kuulusid suurgildi Näiteks Pika tänava alguses, maiasmoka kohviku vastas. Käsitöö Vastavalt erialale olid käsitöölised jagunenud ühingutesse ehk tsunftidesse. Meistriks saada oli raske. Õpipoiss sell meister Rännuaastatel pidi sell koguma raha. Sell pidi oma meistri oskuste tõestamiseks tegema meistritöö. Tsunftijänes .. ebaseaduslikult meistritööd tegev persoon Vussermeister Katoliku kiri ja usupuhastus Kiriku valitsemine.
peeti omapäratsemist häbiväärseks. Kui maja ukseni viis trepp, seisid selle kõrval sageli nn. Etikukivid , mis kandsid omaniku nime, vappi , majamärki , mõnda sümboolset teksti või kujutist. Dekoreeritud võisid olla ka mõned majasisesed ukseavad. · Ühiskondlikest hoonetest on vanalinnas säininud raekoda, mida hakati ehitama juba 13. Saj lõpus ,kuid praeguse kuju sai see 15. Saj alguses. · 15.saj alguses ehitati ka suurkaupmeeste ühingu Suurgildi hoone. Tähelepanu väärivad gildihoone tammepuust ja sepanaeltega üle löödud uksed, millel on lõvimaskiga pronksist uksekoputid. Esimesel korrusel on kahelööviline eeskoda ja suur võlvitud saal. Säilinud on ka teise, Oleviste gildi tähtvõlvidega saal.
Temalt oodati abi ka taudide ajal. Gertrud Nivelles'ist suri märtsil 659. aastal ning kuulutati peatselt seejärel pühakuks. Tema kultus ei kujunenud üle euroopaliseks, vaid piirdus Põhja- Euroopaga. Kuna laevnikel eriti sageli ja pikalt tuli end kodunt vabaks võtta, pole imeks panna, et Tallinna laevnikud, kes XIV sajandil oma kutseühingu lõid, selle Püha Gertrudi gildiks ristisid. Laevnikud olid enne kuulunud Suurgildi, ent arusaadavatel põhjustel tekkis neil hõõrumisi suurkaupmeestega, kes kipperite ja tüürimeeste peale tikkusid vaatama otsekui merevoorimeestele, ning neid endast alamaks pidasid. Laevnike Gertrudi gild tegutses meil kuni reformatsioonini. Arvatavasti oli põhiliselt nende hooldada ka Püha Gertrudi kabel, mis paiknes Suure Rannavärava ees, väljaspool kaitsvat linnamüüri. Selleks oli hingeelulisi põhjusi
Raskeim kohustus oli mõisavooris osalemine, see tähendas 150-250 kilomeetri pikkust viljavedu Tallinna, Riiga, Pärnusse Linnad ja kaubandus Kõige tähtsamaks muutusid sadamalinnad 17.sajandil tähtsad 2 linna: Narva ja Tallinn Riik hakkas linnadele ettekirjutisi tegema, ainukesena säilitas iseseisvuse Tallinn Pulli Hans oli Eesti päritolu tähelepanuväärseim kaupmees ning ta arvati linna kodanikuks ning Suurgildi liikmeks Baltimaad nimetati Rootsi riigi viljaaidaks Käsitööndus Manufaktuuride teke (tolle aja mõistes suurettevõtted, kus valitses veel tootmine käsitöö abil)
Asutati linnakool (Tallinnas Oleviste kiriku juures). Maailmapilt: Eestlaste kujutelmi möjutas see, et vabadusvöitluses olid nende jumalad jäänud ristiusu jumalatele alla. Loobuti oma kõrgjumalatest ning hakati austama kristlaste Jumalat. Kunst ja arhitektuur: Tallinna kiviarhitektuur-Tlna rajati suurepäraseid hilisgootikas ühiskondlike hooneid ja elamuid, arhitektuurilise õitsengu ajast pärinevad raekoda, jõukate kodanike suured elamud, Suurgildi ja Oleviste gildi maja. Maalikunstis, puuskulptuuris ja tarbekunstis andis eeskuju eelkõige Sm., hiljem ka Madalmaad. Usk: Millist rolli etendasid kloostrid keskaegses Eestis? Naiskloostrid täitsid äärmiselt vajalikku hoolduasutuse funktsiooni (kloostrikogukonna liikmeks said enamik leseks vöi vallaliseks jäänud naisi, kuna nad ei suutnud end ise elatada). Kloostri/tsistertslaste vahendusel jõudis maarahvani nii mõnigi uus põlluharimisviis, käsitööoskus vöi aiakultuur (nt
Tallinna Niguliste kirik Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik. See on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Kiriku altar Niguliste kiriku kahe tiivapaariga peakappaltar valmistati aastatel 14781481 Lüübeki meistri Hermen Rode töökojas. Altar on laiusega avatud tiibadega 6,3 m ja kõrgus 3,5 m. Altari suletud tiibadel on kujutatud 16 stseeni püha Nikolause ja püha Viktori elust. Altar valmis Tallinna Suurgildi ja Mustpeade vennaskonna tellimusel mõlema gildi vapid on kujutatud kaupmeeste ja meremeeste kaitsepühaku püha Nikolause poolt päästetud laeval. Arhitektuur ja ehitamine Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskus...
Pühavaimu kirik Kirikut on esmalt kaudselt mainitud 1316.a. ja 1319.a. otseselt, tõenäoliselt kabeli kujul oli olemas juba 13. saj. alguses. Ainus põhikujult 14. sajandist muutumatuna püsinud sakraalehitis, pärast reformatsiooni ainus eesti koguduse kirik Tallinnas. Kirik on kahelööviline ja oli samanimelise seegi kirik ja rae kabel. Pealööv kogudusele, sh. raehärrad ja Suurgildi kaupmehed, külglööv seegielanikele. ornikiiver ehitatud 1630.a., 1688.a. pärast tulekahju taastatud hilisrenessanss. Hävis tulekahjus 29.mail 2002. Uus tornikiiver ja -kell aastast 2003. Peaaltar valmis 1483.a. Bernt Notke poolt ja see kujutab püha Olavit, Annat, Elisabethi ja Viktorit, episoode Kristuse passioonist (kannatustest) ja Elisabethi legendist. Veel väärtuslikke interjööridetaile:
enamuses jäi elanikkond aga alla 10 tuhande 2. Linnade sisekorraldus ja valitsusviis a) Linn kui omavalitsuslik kogukond: linnaelu korraldas linnanõukogu e. raad, kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed b) Kodanikkond: tavaliselt tsunfti ja gildi liikmed kodakondsus oli privileeg, millest linna saabunud vaesed ilma jäeti kodanikustaatus ei andnud veel õigust linnavalitsemises osalemiseks linna valitsesid vähesed jõukad kaupmehed, kes moodustasid ka suurgildi e. priviligeeritud ühingu c) Gildid ja tsunftid linnaelanike erialased korporatiivsed ühingud: skraa tsunftielu reguleeriv põhikiri tsunft kontrollis tootmist, jälgis kvaliteeti ja määras hindu keelas toota neil, kes tsunfti ei kuulunud tsunftiliikmed moodustasid linna kaitsesalku, osalesid linnapidustustel tsunftisiseseid asju otsustasid nende täieõiguslikud liikmed tsunftimeistrid
juristide seast ja oli oma ametilt lähedane bürger-meistrile. Rae istungist võttis osa ka raesekretär, kes küll ametlikult rae koosseisu ei kuulunud, kuid kellel oli kaalukas sõna vaidlusküsimuste lahendamisel. Väiksemates linnades oli rae koosseis väiksem (6-12 raehärrat). Nii bürgermeistrite kui raehärra amet oli eluaegne. Vabanenud kohad täitis raad ise, linnakodanikel polnud mingit sõnaõigust. Kindel nõue oli, et raehärraks ja bürgermeistriks võis olla vaid Suurgildi liikmed. Nii oli linna valitsemine koondunud kaupmeeste kätte. Maahärra, hiljem riigivõimu esindajaks rae juures oli linnafoogt, kelle mõju linna asjadele oli aga suhteliselt väike. Rae ülesanded: hoolitseda linna sissetulekute, heakorra ja linna kindlustuste eest, kandma hoolt kirikute ja koolide eest, korraldama vaeste ja tõbiste ülalpidamist jne. kaitsma linna huve suhetes teiste linnade, maahärrade ja riigivõimudega. Raad oli ka kõrgeimaks kohtuvõimuks linnas.
fondibörsiks. - Esmasturg - uued aktsiad - Järelturg varem emiteeritud aktsiad Prospekt Prospekt on infoülevaade, mis sisaldab finantsilist informatsiooni uusi väärtpabereid emiteeriva aktsiaseltsi kohta Tallinna Börs Esmakordselt avati 3.jaanuaril 1873 Suurgildi hoones Pikal tänaval Tallinna Väärtpaberibörs avati 31.mail 1996.a. Väärtpaberitehingu - Investor teatab oma ostu-müügi soovist börsipäeval kulgemine Eestis hiljemalt 13.55 - Maakler registreerib investori tehingukorralduse - Toimub vahetus väärtpaberid või raha investori
Meil kehtivad väärtpaberid on pikaajalised (üle 10 a.), keskmise tähtajaga (kuni 10 a.) ja lühiajalised (kuni 1 a.). Hüpoteek on pikaajaline kinnisvaraga kinnitatud võlakiri. Kommertskrediidi puhul lähevad kaubad võlakontole. Aktsia on väärtpaber, mis näitab aktsionärile kuuluvat kapitali osa. Dividend on makse ettevõtte kasumist. Tallinna Börs avati esmakordselt 3. jaanuaril 1873 Suurgildi hoones Pikal tänaval. Tarbimislaen on mõeldud vallasvara soetamiseks, laenusumma on tavaliselt piiratud, tagasimakse tähtaeg lühike, tagatiseks piisab enamasti käendusest (20-25%). Hüpoteeklaen antakse kinnisvara tagatisel , laenusummad on suuremad, tagasimakse graafik pikem, ka intress on tavaliselt madalam (10- 20%). Arvelduslaen võimaldab kliendi kontol jääda ajutiselt miinustesse, seda laenu ei anta rohkem kui kuupalga ulatuses, intress olenevalt pangast
Essee Linna plussid ja miinused Timo Stogov 10a Valga Gümnaasium Valga 2008 Linna plussid ja miinused Linna plussid : 1) Linna plussiks oli see , et linnas oli palju lihtsamini lihtrahvale kättesaadavad tõidu ained ja erinevad muud kaubad. Näiteks lihtsam oli selle tõttu kätte saada neid tooteid mida taheti , sest paljud suured kauomehed käisid linnadesse , mitte maale , sest linnas oli inimesi ja kauba tahtjaid rohkem. Kaupmehed käisid linnas , et kiiremini oma kaubad maha müüa ja raha saada. Eriti hästi arenes Vana- Liivimaal transiitkaubandus. 2)Linnu juhtis nõukogu ehk raad , mis koosnes raehärradest. Tallinnas oli raehärrasid 12 aga keskaja lõpuks 14. Lisaks raehärradele kuulus rae koosseisu veel 4 eriti tähtsat isikut , bürgmeistrit , kes olid rae ja linna kõrgemad eestseisjad. Kui linnu poleks juhtinud tuntud ...
Mustpeade maja 1399 aastal loodi Mustpeade vennaskond, mis ühendas noori vallalisi kaupmehi enne nende Suurgildi vastuvõtmist ning välismaiseid kaupmehi, kes viibisid seal küll pikaajaliselt, kuid mitte alaliselt. Keskajal oli vennaskonnal umbes 200 liiget.Vennaskonna tekkeloost kindlaid andmeid pole. Mustpeade nimetus on tulnud Egiptusest pärit mustanahalise märteripühaku Mauritiuse järgi, kes on ka vennaskonna kaitsepühak. Vanim dokument Mustpeade vennaskonna kohta pärineb 1400 aastast, mis on leping vennaskonna ja dominiiklaste kloostri vahel. Lepingu sõlmimine kirikuga oli vennaskonna tegutsemise kohta oluline sündmus, mis toimus vahetult pärast liidu tekkimist. Pärast lepingu sõlmimist oli liidul omandiõigus kõigile kirikuriistadele. Nüüd olid mustpead kohustatud ehitama Neitsi Maarja altari, dominiiklased omakorda aga mustpeade hingede hüvanguks selle altari ees teenistusi pidama. Nagu iga ...
milles on 17 massiprotsenti (harva rohkem) alkoholi. Viin on alkoholi sisaldav jook, mis ideaalvariandis koosneb veest ja etanoolist. Viina etanoolisisaldus on 35%-80%. Viina toodetakse kas viljast, kartulist või veinitööstuse jääkidest.Eesti aladel aeti viina kloostrites, apteekides ja kodudes. Ametlikult loetakse siin viinaajamise alguseks aastat 1485, millest pärineb esimene kirjalik dokument. Müügiks tohtisid viina valmistada ainult Suurgildi liikmed. 17. sajandil viinaajamisõigus laienes apteekritele gildide vaestele ja nende leskedele ning Rootsi kuningas Karl XI andis selle ka Tallinna habemeajajatele. Kokku toodeti Rootsi ajal viina ca 600 pange (7200 l) aastas. Sellesse aega langeb ka salaviina ja puskariajamise traditsiooni teke. 1645. aastal keelati uuendatud maakorraldusega talupoegadel viina ajada, kuid talupojad ei tahtnud sellest keelust kinni pidada.
toetust. Gild aitas kaasa ka oma liikmete matuste korraldamisel ning hoolitses leskede ja orbude eest. Liivimaa linnades oli gildide hulgast tähtsaim linna kaugkaupmehi ühendav Suurgild. Raehärrasid valiti tavaliselt üksnes selle gildi liikmete seast. Vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle ühendas teine kaupmeeste ühing Mustpeade Vennaskond. Lisaks vöeti mustpeade hulka ajutiselt Liivimaal viibivaid võõramaa kaupmehi ja laevnikke. Kui mustpea abiellus, sai tast enamasti Suurgildi liige. Teiste sotsiaalsete gruppide suhtes hoidsid kaupmehed ranget distantsi. Käsitöö Liivimaa linnade elusoon oli transiitkaubandus. Käsitöö osatähtsus oli siin väiksem kui paljudes Lääne-Euroopa linnades. Kuigi käsitööharusid oli küllalt palju (14. sajandil esines Tallinnas ligi 60 mitmesugust käsitööala), rahuldasid need eelkõige kohaliku elanikkonna vajadusi igapäevaste, lihtsamate tarbeesemete ja toiduainete järele või teenindasid kaugkaubandust
The Great Guild Liisbeth Kallakmaa The Great Guild Medieval Tallinn's social institutions were guilds and brotherhoods, whose main function was to provide members with social interactions and ensure their rights, but also played an important political and economic role. Tallinn had three important guilds - The Great Guild, St. Canute's Guild and St. Olaf's guild. The Great Guild was the youngest among them, founded in the 14th century, but soon became the biggest and most important. It was founded as an organization of the wealthiest merchants and shipowners. The name of the Great Guild was introduced in the late 15th century. There were close ties between the guild and the town rules: only members of the Great Guild had the right to belong to the town council and could be elected for mayor. Tallinn's small coat of arms is also the Great Guild's coat of arms. Guild was led by Alderman, with the assistance of t...
Linn moodustas omavalitsusliku kogukonna. Linnaelu juhtis raad (reguleeris käsitöö ja kaubanduse toimumist, hoolitses linna heakorra eest, mõistis kohut, tegeles rahandusega, usueluga, hariduseluga, oli ka linna omavalitsuseks). Linnaelanikud organiseerusid ametite kaupa korporatiivsetesse ühingutesse tsunftidesse (kaubandus) ja gildidesse (käsitöö; Mustpeade gild). Valitsevad suurkaupmehed moodustasid sageli omaette privilegeeritud ühingu suurgildi. Linnaõigus > Lübecki õigus. 2. Keskaja perioodid Keskaeg kestis 395/476 – 1517. Keskaeg koosneb kolmest perioodist: varakeskaeg (5 – 10 saj.), kõrgkeskaeg (11 saj. – 14. saj.), hiliskeskaeg (14. saj – 15. saj.). Varakeskaeg – kujunes välja talupoegade sõltuvus rüütliseisuses maavaldajatest (feodaalisõltuvus), kujunes välja katoliku kiriku ühendav roll Lääne – Euroopas. Chlodovechi juhtimisel vallutasid frangid suure osa Galliast ja panid aluse Frangi riigile
· Pakkusid häda korral abi ja toetust. · Aitas kaasa oma liikmete korraldamisel ning hoolitses leskede ja orbude eest · Suurgild, Mustpeade Vennaskond, Väikegild Suurgild · Suurgild kõige tähtsam linna kaugkaupmehi ühendav gild. · Ainult sealt valiti raehärrasi Mustpeade Vennaskond · Vallalised kaupmehed · Vallalised kaupmeheselllid · Ajutielt Liivimaal viibivad võõrasmaa kaupmehed ja laevnikud. · Kui Mustpea abiellus sai temast enamast Suurgildi liige. · Teiste sotsiaalsete gruppide suhtes hoidsid kaupmehed ranget distantsi. Väikegild · Käsitööliste gild · Püha Kanuti Gild enam väljaõpet nõudvate käsitööalaste esindajatele. · Püha Olavi Gild- lihtsamate käsitööalade esindajatele. Gildid ja vennaskonnad · Ka mõne pühaku austamiseks või heategevuseks loodud ühendusi nimeti samuti gildideks. · Suurgildil ja Mustpeade Vennaskonnal oli
Rootsi ajal uusi linnu Eestis ei tekkinud. Kauplemine Venemaaga käis tollaste tähtsate kaubandusmaade Inglismaa ja Madalmaade vahel peamiselt Valge mere kaudu, kuid ka Läänemerel võis kohata järjest enam Inglise ja Hollandi laevu. Narvas elas palju välismaalasi: venelasi, hollandlasi inglasi. Viimastel oli seal isegi oma vaimulik. Teistes linnades olid kaupmehed ikka sakslased. Eestlasi selle ameti juurde enamasti ei lastud. Erandina on teada eestlane Pulli Hans, kes võeti vastu Tartu Suurgildi ning arvati rae liikmeks. Linnaelanike üldarvus moodustasid eestlased pea kõigis linnades siiski suurema osa. See oli ka põhjus, miks eestlasi kaubandusest ja ka käsitööndusest tõrjuti. Eesti saadustest oli tähtsaim väljaveokaup teravili, teisel kohal laevaehitusmaterjalid. Venemaalt veeti Eesti kaudu välja peamiselt lina ja kanepit. Sisse toodi Eestisse peamiselt soola ja see käis Tallinna kaudu. Endiselt veeti sisse metallesemeid, luksuskaupu, vürtse ja alkoholi
Kodustes tingimustes valmistatud viina nimetatakse puskariks või samagonniks. Eesti tuntud viinasordid Viru Valge, Saaremaa Viin ja Laua Viin on toodetud sisse veetud piiritusest: Saaremaa Viina toodetakse Soome piiritusest ning Liviko viinad USA, Saksamaa ning Prantsusmaa piiritusest. Eesti aladel aeti viina kloostrites, apteekides ja kodudes. Ametlikult loetakse siin viinaajamise alguseks aastat 1485, millest pärineb esimene kirjalik dokument. Müügiks tohtisid viina valmistada ainult Suurgildi liikmed. 17. sajandil viinaajamisõigus laienes apteekritele gildide vaestele ja nende leskedele ning Rootsi kuningas Karl XI andis selle ka Tallinna habemeajajatele. Kokku toodeti Rootsi ajal viina ca 600 pange (7200 l) aastas. Sellesse aega langeb ka salaviina ja puskariajamise traditsiooni teke. 1645. aastal keelati uuendatud maakorraldusega talupoegadel viina ajada, kuid talupojad ei tahtnud sellest keelust kinni pidada.
Tallinn:2004 Tegu on äärmiselt põhjaliku uurimusega, raamat põhineb autori doktoritööl. Süüvitud on 4 tähtsama pidustuse: jõulujoodud, vastlajoodud, kevadise linnulaskmise ja maikrahvi valimisega seonduva kombestikku. Liivimaa linnade peokultuuri käsitleb autor võrdlevas kontekstis hiliskeskaegse Euroopa peokultuuriga. Pidustused annavad edasi sõnumeid, peegeldavad vastava ajastu ja inimgrupi eluviisi. Peamiselt on analüüsitud kaupmeeste korporatsioonide- rae, Suurgildi ja Mustpeade Vennaskonna pidustusi. Uurimuse ajalised piirid ulatuvad 14.saj.keskpaigast 16.saj keskpaigani. Autor ei piirdu vaid kommete ja peolaua kirjeldamisega, vaid analüüsib pidustusi lähtuvalt mitmetest aspektidest. Pidustuse olulisust saab järeldada kasutatud terminite, kestuse ja kulutatud raha hulga järgi. Seejärel analüüsib autor üksikuid pidustusi ja nende kombestikke eraldi. Siin vaatleb ta ettevalmistamise ja läbiviimise korda. Tähelepanu
Viljandi konvendi honed. *suurtükitornid- linnakindlustused. *ühiskondlikud hooned- Tallinna Raekoda 13-15saj, *kaupmeeste majad- mantelkorstnaga ja trepil etikukivid. Linnused: 1)Neemik linnus- korrapäratult looklev, 2)Tornlinnus, 3)Kastelllinnus- 4 nurkne, müüriga piiratud ala. Konvendihoone. Kivist linnamüürid: linnamüürisasusid ka tornid. Tallinna linnamüür: Paks Margareeta, Kiek in de Kök. Ühiskondlikud hooned: Suurgildi hoone Tallinnas. KUJUTAV KUNST: kuni 15.saj. Seinamaal (kiriku aknad väikesed) Eestis on minimalistlikud ja neid on vähe. Tahvelmaal: 1)Bernt Notke: Tallinna Pühavaimu kiriku altar. 2)Hermen Rode: Niguliste kiriku altar, (Lääne-Euroopa suurim H.Rode altar), Lübeck linn- saal oli töökoda. Puuskulptuur(punane, sinine, kuld) Saksamaal kasut värvid: sinine, punane, kuld. *Raekoja pinkide puureljeefid. Kiviskulptuur:
Retaabel telliti 1478. aastal tuntud Lübecki meistri Hermen Rode töökojast, Tallinnasse jõudis see 1481. aastal. Kappaltaril on kujutatud rohkem kui neljakümmet pühakut ja piiblitegelast ning mõõtmetelt kuulub see 15. sajandi hansalinnade suurimate hulka. Laius avatud tiibadega 6,3 m, kõrgus 3,5 m. Altari suletud tiibadel on kujutatud 16 stseeni püha Nikolause ja püha Viktori elust. Altar valmis Tallinna Suurgildi ja Mustpeade vennaskonna tellimusel mõlema gildi vapid on kujutatud kaupmeeste ja meremeeste kaitsepühaku püha Nikolause poolt päästetud laeval. Aastatel 20132016 on käimas mahukas uurimis- ja konserveerimisprojekt, mis keskendub Niguliste peaaltari restaureerimisele. Ulatuslikud konserveerimistööd toimusid juba aastatel 19751992. Põhiosas jõuti teos restaureerida, kuid uhked skulptuurid on tänaseni vaid osaliselt konserveeritud
tsunft- Ühe eriala käsitöölised, kes elasid ühes ja samas linnas. Tsunfti kuulumine oli käsitöölistele kohustuslik. gild- Kaupmeeste või tsunftide ühendus. Juhtis oldermann. sedööver- Meistritöö, mis tuli tsunftil valmistada, et saada meistriks. Suurgild- Kaugkaupmehi ühendav gild. Liikmed olid peamiselt jõukad kaupmehed. Käsitöölistest kuulusid sinna kullassepad. Mustpeade Vennaskond- Vallaliste kaupmeeste ja kaupmehesellide ühendus. Kui mustpea abiellus, sai tast Suurgildi liige. Hansa Liit- Põhja-Saksa ja Läänemere kaupmeeste ning kaubalinnade liit ehk kaubanduslik ja poliitiline liit. Juhtlinnaks oli Lübeck. Eesti linnadest kuulusid Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. kirikukihelkond- Territoriaalne kogudus, mida teenisid koguduspreestrid. Igal kihelkonnakirikul oli oma kaitsepühak. toomkapiitel- Kõrgem vaimulike (reeglina 12 toomhärrat) kolleegium, mis tegutses toomkiriku juures
the tower. It is said that when his body hit the ground, a snake and a toad crawled out of his mouth. 5. Blackhead's house Pikk tn 26 - Reneissance, 14. cent. It is the house of the brotherhood. It used to unite single young and foreign merchants. 6. Kanuti Gild - 13.cent. It is a union of german craftsmen in Tallinn. Its was at it's best 16 cent. Above the door is the founder of the union, king Knut 7. Suurgildi hoone - gothics. Belonged to Tallinn's Suurgildile, where were the town's most powerful and richest merchants. Hoone Ehitus kestis 14071410, siseviimistlus lõpetati 1417. 8. Holy ghost church - 14. Century. One of Tallinn's oldest churches, and the only sacred building that preserved its original form.and still retains its original exterior, except for the Baroque spire. The clock
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
