NSV Liidu lagunemine Gorbatsov püüab NSV Liitu koos hoida sündmused Leedus ja Lätis 1990-1991 · 11. märts 1990 Leedu Seim kuulutas Leedu iseseisvuse taastatuks. · Mai 1990 impeeriumimeelsed interrinded üritasid Lätis ja Eestis ülemnõukogusid laiali ajada, kuid see kukkus läbi · K. Prunskiene valitsus Leedus, I. Godmanise valitsus Lätis ja E. Savisaare valitsus Eestis alustasid poliitilisi ja majandusreforme · NSV Liidus kerkis Gorbatsovi rivaaliks B. Jeltsin, kelle mõju suures Vene Föderatsioonis. · 13. jaan. 1991 leidsid aset verised sündmused Vilniuses, mil Nõukogude sõjaväeüksused ja eriüksused ründasid Vilniuse teletorni kaitsvat rahvast. Hukkus 14. · 20. jaan 1991.a. rünnati Riias OMONi poolt siseministeeriumi hoonet. Surma sai 5 in. · Gorbatsov toetas sõjaväe ja vägivalla kasutamist vaikimisi. Ettevalmistused uue liidulepingu sõlmimiseks · 1991.a. märtsis korraldati üleliiduline referendum NSV L...
Arutlus Millised valikud olid eestlastel Teises maailmasõjas ? 1.septembril 1939. aastal puhkes Teine maailmasõda. Poolale kallale tunginud Saksamaa oli oskuslikult ära kasutanud järeleandmispoliitikat ning Jätkasid relvastumist. Poolale kallale tungides lähtuti MRPst, millega Saksamaa ja NSVLiit jagasid omavahel mõjusfäärideks IdaEuroopa. Kuna Eesti jäi MRPst lähtudes NSVLiidu mõjusfääri, siis kisti ka meie kodumaa Teise maailmasõtta. Teise maailmasõja lõpuks loetakse Euroopas 8.maid 1945, mil kapituleeris Jaapan. Millised valikud olid eestlastel Teises maailmasõjas? Üks väikene osa eestlastest langetas valiku nõukogude kommunistidega koostöö kasuks. Neid nimetatakse Juunikommunistideks ( nt: Johannes VaresBarbarus, Hans Kruus, J
Nõukogude ja saksa okupatsioon Eestis (õpik lk30) Esimene nõukogude aasta · Ümberkorraldused majanduses: o Natsionaliseerimine kogu maa riigi oma o Talude max suuruseks 30 ha, äralõiked uusmaasaajatele. o Natsinaliseeriti pangad, tööstus- ja kaubandusettevõtted, suuremad elumajad jms. o Rahareform 1kroon=1,25 rubla · Ümberkorraldused kultuuri alal: o Ülirange tsensuur o Koolidesse marksismi-leninismi ja NSVLiidu konstitusiooni õpetus, vene keel o Kinodes ja teatrites nõukogude autorite looming o Kunstis peamiselt nõukogude riigijuhtide propagandaplakatid o Kultuuriväärtuste hävistamine : purustati mälestussambaid, põletati raamatuid, suleti enamus ajalehti ja ajakirju. REPRESSIOONID Läbiviijaks NKVD EV juhtivad tegelased tapeti, arreteeriti ja saadeti Venemaale (ka Päts ja Laidoner) 1000 inimest kadus, 7700 isikut vahistati 14
tugevnemise vastu Kaug-Idas Saksamaa sammud teel uuele sõjale ● 1933.a. hakatakse salaja arendama r elvatööstust ● 1934.a. referendum Saarimaal ● 1935.a.lahkus Rahvasteliidust ● 1935.a. üldise sõjaväekohustuse sisseseadmine – W ehrmacht ● Alustati lennuväe ja sõjalaevastiku r ajamist Lepituspoliitika Põhjused: lääneriigid ei olnud valmis uueks sõjaks, loodeti Saksamaad kasutada ära NSVLiidu vastases võitluses 1935.a. sõlmiti Inglise –Saksa merekokkulepe: 1) Saksamaa sai õiguse omada laevastikku, allveelaevu 2) Suurbritannia tunnustas Läänemere Saksa mõjusfääriks Seda lepingut on peetud lepituspoliitika ( rahustamispoliitika) alguseks Sõjakuse kasv ● 1935.-1936.a. Itaalia-Etioopia sõda ● Rahvasteliidu majandussanktsioonid, Saksamaa toetus Itaaliale ● Sõja tulemusena:
· Rahvasteliit ei täitnud oma kohustusi · Saksamaa ja NSV Liidu enesekindlus kasvas Majanduslikud: · Hitler vajas vallutussõdu oma laenude tagasimaksmiseks · NSV Liit tahtis demonstreerida oma sõjatööstust Ideoloogilised: · Saksa rahvas vajas eluruumi · NSV Liit tahtis viia kommunismi maailma · NSV Liidul oli ,,vaenlase" kuju. Sellega võitlemiseks loodi hea juhtkonnaga Punaarmee 2.Sõjakate suurriikide Jaapani, Itaalia, Saksamaa ja NSVLiidu eesmärgid 1930.aastate lõpul. (ptk 11) Jaapanlased soovisid luua Ida-Aasias ühtse majanduspiirkonna ning võtta sealsed riigid Jaapani keisri kaitse alla. Itaalias väitis Mussolini, et Vahemeri peab muutuma Itaalia sisemereks. Saksamaa nõudis eluruumi. Nõukogude Liidus unistati ülemaailmsest kommunismi võidust ning räägiti vajadusest kaitsta ennast võimaliku rünnaku eest. 3. Riikide blokid (liidud) II maailmasõja algul. (ptk 12)
Sõjajärgne maailm 1945-1956 Külm sõda. Külma sõja algus. Võidurelvastumine 1947-91. Pooled : USA + dem. riigid, kes olid vabatahtlikult VS NSVL + sotsialistlikud riigid, kes olid sunnitud. Lääneliitlastele tundus, et Hitler üritab kehtestada kontrolli üle kogu Euroopa. Said kinnitust. NSVL seadis Kesk- ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused, esitas territoriaalsed pretensioone Türgile ning keeldus vägesid Iraanist välja viimast. NSVL sõjaseisukord, kogu jõud suunati sõjatööstuse arendamiseks. 1946 a algul pidas Stalin Moskvas kõne , kus rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. Kuu hiljem pidas W.Churchill USAs Fultonis kõne, milles tõi esile seniste liitlaste vastuolud ning kutsus Läänt üles kommunismi levikule vastu seisma. Unistades maailmavalitsemisest, tugevdas ta kommunistlikku kihutustööd ning likvideeris viimsed dem. Jäljed Kesk- ja Ida- Euroopas, valmistudes sõjaks. Võidurelvastumine-oluline joon. Mõlematel ...
jõust kulus Vene vägedel oma probleemide lahendamiseks, mitte aga meie tegevuse kontrollimiseks. Samuti olid Vene väed nõrgenenud peale Esimsest maailmasõda, kuna suur hulk sõjaväelastest sai surma, olid haavatud või sandid. Eestlastele tuli kasuks ka NSVLiidus vastuvõetud ,,Venemaa rahvaste õiguste deklaratsioon" ning viimaste sõlmitud separaatrahuleping Saksamaaga. Deklaratsioon kuulutas välja Eesti elanike võrdsuse teiste NSVLiidu elanikega, õiguse enesemääramisele ning andis võimaluse riiklikule eraldumisele liidust. Rahulepingu alusel eraldatigi Eesti Venemaast. Eesti sai esimesena tsaari- Venemaa rahvastest autonoomia. See on juba selge samm oma riikluse loomisele. Vene olukorrast olulisemaks mõjutajaks Eesti iseseisvumisele oli meie endi tegevus. Esmatähtsaks sai kubermangude ühendamine. Enam ei olnud iga kubermang enese eest väljas vaid tegutseti ühtse eesmärgi nimel, koos
Eesti Teise maailmasõja ajal. 1) MRP Moltovi-Rippentropi pakt NSVLiidu ja III Reichi vahel Poliitilise ja sõjalise liidu sõlmimine 23.08.1939. Salajane lisaprotokoll, mis jagas Euroopa NSVLiidu ja III Reichi vahel Euroopa NSVLe Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola ja Bessaaraabia III Reichile Lääne-Poola ja Leedu 1. septembril III Reich tungis Poolasse ja vallutas natuke rohkem kui oli kokku lepitud, seepärast 28. sep väed kohtuvad ja sõlmitakse lisaleping ning III Reich annab Leedu NSVLe 2) Baaside leping, Baaside aeg 28 september sõlmitakse leping Eestiga, millega Eesti lubab NSVLe tuua punaarmee Eestisse.
vastandamine ja kritiseerimine; luuretegevus; kosmose avastamine ja uurimine; võitlus mõjupiirkondade pärast, mis väljendus veel sõjalistes konfliktides ja kriisides nt. Korea sõda, Suessi kriis ja Kuuba kriis) Külma sõja alguse põhjused: 1) Inglise peaminister W.Churchilli kõne Fultonis 1946 2)USA presidendi H.Trumani doktriin 1947 3)Berliini blokaad 1948-49 4)Potsdami konverents 1945. Külm sõda lõpeb NSVLiidu langemisega. Trumani doktriin 1947 USA presidendi poolt välja käidud. USA lubas majanduslikku abi kõigile riikidele, kes ei ühinenud kommunistliku liikumisega. Nii said abi paljud Lääne-Euroopa riigid, eelkõige Lääne-Sksm. Marshalli plaan 1948-49 välja töötatud plaan, see oli Trumani doktriini praktiline elluviimine. Selle peale lõi NSVL omapoolse maj.abi organisatsiooni ehj VMN 1949 (s.t Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, kuhu kuulusid enamik sots
märts.1939 esitas Sm ultimaatumi Leedule ja viis oma väed Klaipedasse.1939 kuulutas end Hitleri õhutusel vabaks Slovakkia.Järgmisel päevar hõivasid Ungari ja Sm ülejäänud Tsslov. Alad.Iseseisev riik lakkas olemast.Järgmiseks sihtmärgiks oli Poola.31.märts.1939 teatasid Prm ja Im, et kaitsevad Poola puutumatust, alustatiläbirääkimisi Nsvliiduga.Valmistuti sõjaks.Sm ähvardas sõda kahel rindel.Molotovi-Ribbentropi pakt:23.august 1939 sõlmiti Moskvas Sm ja NSVliidu vahel mittekallaletungileping(M-RPakt).Sellele lisandus salajane lisa protokoll, millega jaotati Euroopa kahe diktatuuri vahel.Pakti sõlmimine tähendas, et sõda võis alata.1.sept.1939 tungis Sm kallale Poolale sõda kuulutamata.3sept kuulutasid Prm ja Im Hitlerile sõja.(8 kuu jooksul ei toimunud midagi)Poola armee üritas taanduda Itta,kuid seal ründas neid NsvLiit.(17sept).6okt oli sõjategevus lõpetatud, Vm ja Sm tähistasid võitu, Poolat enam ei eksisteerinud
nõrgenenud Lääne riigid soodustasid oma põhjalikult muutunud majandustega Euroopas majanduslikku kaost. See omakorda koos 1930. aastate üleilmse majanudskriisiga soodustas diktatuuride teket kogu maailmas. Teiseks: Versaille rahulepingu alandavad tingimused muutusid Saksamaale talumatuteks ja teda aidanud bolsevistlik Venemaa ning mahitanud USA, võimaldasid Saksamaal seda lepingut rikkuda ja alustada hoogsalt taasrelvastumist. Kolmandaks: Lääne riigid, kes lootsid Saksamaa ässitada NSVLiidu kallale ja mahitasid tema agressorlikke plaane, pidid pettuma kui Hitler sõlmis salapakti Staliniga mõjusvääride jaotamise kohta. Seega olid Hitleril vabad käes uue maailmasõja alustamiseks, et saada revans I maailmasõjast. 10)Loetlege II maailmasõja põhilised tagajärjed. II maailmasõja tagajärjel hukkus üle 55 miljoni inimese, kellest enamik olid tsiviilinimesed. Sõjakahjud hõlmasid 40 riiki. Paljud riigid viis sõda pankrotti või kaose äärele.
• Tõusis koduloomade arv • Enamik tööstus-ja kaubandusettevõtetest kuulutati sõjasaagiks • Tühistati maareform, talunikest said maakasutajad, mitte maaomanikud • Langes elatustase 6. Aasta 1944 Eestis, taasiseseisvumiskatse, sõjakaotused • 1944 jaanuar Punaarmee pealetung • 30. jaanuar üldmobilisatsioon • NSVL korraldas terrorirünnakuid • 1944 suvi Saksa sõjaline olukord ebasoodne • 25.06 hõivas Punaarmee Tartu • 22. sept Tallinn NSVLiidu käes, okupeeriti Tallinn • 1944. sept Suur Põgenemine (80 000) • 1944 veb Eesti Vabariigi Rahvuskomitee -tihedad sidemed Uluotsaga -uus esimees Otto Tief • 18. sept iseseisvumiskatse • taastati 18-21,22 september20. Sept sini-must-valge lipp! • Ministrid saadeti vangilaagritesse • II MS rahvastik vähenes 1/3 võrra 7. Võrdle NSVLiidu ja Saksa okupatsiooni SARNASUSED • Kumbki ei tahtnud kuulda iseseisvast Eestist mitte midagi
Korea sõda 1950-1953 - Põhja-K NSVLiidu, Hiina toetus tungis kallale Lõuna-K USA toetus, võitjat polnud. Ungari ülestõus 1956 rahvarahutused; I.Nagy. Suessi kriis 1956 Nasser, Assuani elektrijaam Niilusele ei antud laenud, siis riigistati Suessi kanal, kuulus Sbr ja Prants, tahtsid sõda toetas Iisrael, USA ja NSVL nõudsid vaherahu mis tuligi, nende tähtsus kasvas. Berliini müür Lääne-B eraldati. Kuuba kriis võimule F.Castro, USA ei ostnud suhkrut selle ostis NSVL, USA sai teada et NSVL seab rakette Kuubale, avalikustati, USA isoleeris Kuuba, Hrustsov leppis rakettide äraviimisega, vastutasuks USA Türgist viis. Vietnami sõda põhjas kommunistlik, lõunas USAmeelne, lõunas partisanisõda e vietkongide toetas NSVL, USA pidi ära hoidma kommunistide edasitungi Aasiasse, kommunistid võitsid. Praha kevad rahva rahulolematus presidendiga, partei astus tagasi, uus kaotas tsensuuri ja iseoloogilise järelevalve, ülestõusu ei toim. Heaoluü...
aastal võeti vastu otsus arvestada olümpiamängude võistlusi suusatamises ühtlasi maailmameistrivõistlustena.Pärast Teist maailmsõda peeti maailmameistrivõistlused 1950. aastal Lake Placidis (USA). Seal otsustati, et edaspidi korraldatakse maailmameistrivõistlusi kord nelja aasta tagant.Naissuusatajate esmakordne etteaste maailmameistrivõistlustel toimus 1954. aastal Falunis (Rootsi), kus neile oli kavas 10 km murdmaasuusatamine ja 3×5 km teatesuusatamine. Samas toimus ka NSVLiidu suusatajate esmakordne osavõtt niisuguse kaaluga võistlustest. Naistest tuli kahekordseks maailmameistriks Ljubov Kozõreva, kes võitis 10 km distantsi ja kuulus 3×5 km teatesuusatamises võitjaks tulnud NSV Liidu koondisesse. Meestest võitis suuusakuninga tiitli Vladimir Kuzmin, võites 30 ja 50 km distantsid.Maailmameistrivõistlustel tegid ilma peaaegu samad nais- ja meessuusatajad, kes olid oma nimed jäädvustanud suusatamise ajalukku taliolümpiamängudel. Mõningase erandi
Perestroika võimalusi kasutasid ärakõige enam Baltimaad. MRP salaprotokollide avalikustamise ja tühistamise nõudmine. Lääne avalikkuse tähelepanu tõttu ei julgenud võimud demonstratsioone keelata ega laiali ajada. Loominguliste liitude pleenumid-mõned kommunistid kritiseerisid olukorda Baltimaades. Laulev revolutsioon- toodi välja rangelt keelatud olnud Eesti sinimustvalge lipp ja nõuti Eestile vabadust. Loodi Rahvarinne, kus teatati, et kehtivad ainult need NSVLiidu seadused, mis on ENSV Ülemnõukogus kinnitatud. Eesti kuulutas end suveräänseks. 23.august 1989 moodustati Baltikett. Hakati toetama iseseisvuse taastamist.
viisaastakuplaan; 2. Poliitika: a. Sarnasused: Mõlemas riigis oli valitsemisvormiks totalitaarne diktatuur; ülistati kõrgemaid riigimehi ja juhte. NSVLiidus oli riigijuhiks Stalin ja Saksamaal Hitler; b. Erinevused: Saksamaal sai valitsemisvormiks diktatuur läbi varjatud vägivalla, seevastu NSVLiidus arenes diktatuur välja läbi kodusõja ja riigipöörde; NSVLiidu välispoliitika agressiivsus jäi toona alla Saksamaa omale; 3. Ideoloogia a. Sarnasused: Nii totalitaarse režiimiga Saksamaal kui ka NSVLiidus oli riigielus tähtsal kohal töölisrahvas; isikukultus; b. Erinevused: Saksamaa ei soovinud enda riiki teisi rahvusi ja põlastas neid. Peamiselt kiusati juute. Seevastu NSVLiidus üritati ära hoida rahvustevahelisi tülisid ja konflikte; Sakslased olid
Leninist 7. veebruaril kehtestas USA Kuubale majandusembargo 1962 toimus Kuubal raketikriis, mistõttu oleks USA ja NSVL vahel peaaegu puhkenud tuumasõda Castro lähedased suhted Nõukogude Liiduga põhjustasid suhete jahenemise Guevaraga. 1971 külastas Castro Tsiilit ning diplomaatilised suhted paranesid 1989 aastal külastas Kuubat Gorbatsov, misjärel Castro tõdes, et teistel sots. Riikidel läheb kehvasti 1991 mõjus NSVLiidu kokku Varisemine Kuubale laastavalt Fidel Castro oli Kuuba riigipea kuni 2006. aastani, mil andis kehva tervise tõttu oma ameti üle nooremale vennale Raulile 2008. aastal keeldus ta ametisse tagasi astumast, kuna see vajab tema sõnul mobiilsust ja täielikku pühendumist ning tema tervis seda ei võimalda Oma esimese naise, Mirta DiazBalartiga abiellus ta 11. okt 1948 Poeg Fidel Angel Castro DiazBalart on sündinud 1. sept 1949
võõrvõimudega kestis 1920. aasta 2. veebruarini, mil sõlmiti Tartu rahuleping. Rahulepinguga tunnustas Nõukogude Venemaa Eesti iseseisvust ja loobus vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest Eesti rahva ja -maa kohta. Sõltumatut iseseisvust said Eestlased nautida Teise Maailmasõja alguseni, täpsemalt 1939. aasta septembrini, mil kirjutati alla Nõukogude Liiduga vastastikuse abistamise paktile. Selle lepinguga lubas Eesti oma territooriumile NSVLiidu väed , mis oli iseseisva riigi lõpu üheks otsustavamaks teguriks. 1940. aasta kevadel okupeerisid Nõukogude väed Eesti. Millised olid põhilised tegurid Eesti iseseivuse kaotamisel? Eesti geograafiline asend ei tulnud vabaduse säilitamisele kasuks. Olles Venemaa läänepoolne naaber, on Eesti olnud läbi aegade alati idanaabrile kui aken Euroopasse. Nii ka Nõukogude Liidu ajal. Alates 1721. aastast kuulus Eesti Vene Impeeriumi koosseisu. Kui aga
tankid olukorra stabiliseerimiseks.Puhkes veresaun,kus hukkus noori inimesi. Võeti vastu Breznevi doktriin-Moskva võib relva jõul sekkuda sots.riikide sise- asjadesse.Br.doktriini tühistas alles Gorbatsov.Afganistani sõda-1979-89. 1973-kukutati Afg-s monarhia.1978-tulid võimule kommunistid,Toimusid pidevad kodusõjad.1979-viis NSVL Breznevi käsul väed Afganistani.NSVL maine langes selle sõja tõttu nii läänes kui ka islamimaades,samuti kiirendas NSVLiidu lagu- nemist.Sõda tõi NSVL-le materiaalseid probleeme,hukkus ka palju sõdureid. 1989-tõi Gorbatsov lääneriikide mõjul väed Afg-st välja,seejärel puhkes seal uus võimuvõitlus ja kodusõda.Kodusõda muutus eelkõige usurühmade vaheliseks võitluseks,neist tugevamaks osutus Taliban.Sõja tagajärjel hoogustus narko- kaubandus NLiitu.Berliini kriis-1949 tekkinud 2 Saksa riiki.Saksa LV ei tunnu- stanud Saksa DV'd pidades end aisaks Saksa riigiks.Saksa LV poliitikat Saksa
4) taaselustatakse omavalitused 5) rahvuslikele vähemustele tagatakse rahvuskultuurilised autonoomia õigused 6) tuleb väljatöötada seaduseelnõud demokraatilistel alustel (Ajutine Valitsus) 10. okt 1919 võeti AK poolt vastu maaseadus 15. juuni 1920 võeti AK poolt vastu EV põhiseadus 1935 a asendati Vene kriminaalkoodeksid Eesti oma seadustega 1934a II EV põhiseadus (vaikiv ajastu, ei viidud läbi) 1938 III EV põhiseadus Nõukogude okupatsioonide tulemuseda kehtestati Eesti alal NSVLiidu koodeksid, mis hiljem asendati eelmistest eeskuju võttes Eesti NSV koodeksitega 28juuni 1992 a võeti vastu taasiseseisvunud Eesti põhiseadus, millest lähtudes algas uute oma riigi seaduste väljatöötamine. ÕIGUSE JAGUNEMINE. 2 haru: 1) eraõigus-reguleerib õiguslikult võrdväärsete osapoolte omavahelisi suhteid 2) avalik õigus- reguleerib õigussuhet, kus üheks osapooleks on riik, samtui suhet erinevate avaliku võimu kanjdate vahel Eraõigus: - kaubandusõigus
laul", milles osales u. 300 000 inimest. Esimest korda kõlas sellel üritusel üleskutse taastada Eesti vabariik. Impeeriumimeelsed jõud hakkasid koonduma, sest neile ei meeldinud eestlaste soov taastada iseseisvus. Tekkis interliikumine, millega liitusid Eestis asuvate üleliiduliste tehaste valdavalt venekeelsed töölised. 1988. lõpuks oli Eestis välja kujunenud 3 erinevat arusaama riigi edasisest saatusest: 1) interliikumise arvates pidi Eesti jääma igaveseks NSVLiidu osaks, ka perestroikaga oli nende arvates liiale mindud, 2) Rahvarinne ja EKP rahvuskommunistid leidsid, et sõlmida tuleks liiduleping ja säilitada liiduvabariikide liit, aga uuendatud kujul, 3) rahvuslikud jõud (ERSP, EKS) leidsid, et taastada tuleb Eesti Vabariik Moskvas ei tahetud tol ajal kuulda midagi uuest liidulepingust, vaid sooviti säilitada NSV Liitu endisel kujul. Sel eesmärgil kavatseti isegi muuta riigi põhiseadust. Et seda ennetada, võttis Eesti 16. novembril 1988
· 1951.a. San Fransiscos rahukonverents võitjariikide ja Jaapani osalusel 1. Jaapan pidi tunnustama Korea sõltumatust 2.Jaapan pidi loobuma pretensioonidest Taivanile, Lõuna-Sahhalinile, Kuriilidele 3.Jaapan pidi maksma repratsioone Lepingut ei allkirjastanud NSV Liit, Poola ja Tsehhoslovakkia · Algas Aasia ja Aafrika maade iseseisvumisvõitlus, mis lõppes koloniaalsüsteemi lagunemisega · Kujunes terav vastasseis 2 üliriigi USA ja NSVLiidu vahel Külm sõda · Maailma jagunemine kolmeks: I (Hästi arenenud tööstusriigid : Euroopa, Lääneriigid, USA, ), II (Sotsialismimaailm: Nõukogude liit) ja III maailm (Riigid mis iseseisvusid II MS tulemusena, halva majandusega) · Raudne eesriie Ida-Euroopa eraldumine muust maailmast · Prantsusmaa ja Suurbritannia mõjuvõim vähenemine maailmas Potsdami konverents 17.07.-02.08.1945
*Sinna kuulusid: 1) NSVL 6)Tsehhoslovakkia 2)Vietnam 7)Ungari 3)Poola 8)Bulgaaria 4)Rumeenia 9)Kuuba 5)Saksa DV 10)Mongoolia *Jugoslaavia ei kuulunud sinna,sest Jugoslaavia võttis Marshalli plaanilt abi. *J.B.Tito Jugoslaavia valitseja 1943-1980.a-l 4.Miks ja millal puhkesid NSVLiidu ülevõim vastu ülestõusud?Kuidas need lõppesid? VASTUS: * 1953-1968a. , sest poldud rahul sellega , et NSVL-i kommunistid nendes riikides valitsesid ning ei nõustutud ka sellega , et NSVL tahtis saavutada poliitilist ülekaalu Euroopas. 1)Berliini ülestõus 1953a 2)Ungari ülestõus 1956a. 3)Tsehhoslovakkia ülestõus 1968a. *Ülestõusud suudeti maha suruda , et need tõsiseks sõjaks üle ei läheks. 5.Mis on Sotsialistlik Orientatsioon
Atendaadikatse (jäi ellu, suurendas populaarsust). Ernst Jaakson Eesti diplomaat, peakonsul saadiku ülesandeis Ameerika Ühendriikides Nõukogude Okupatsiooniajal ja esimene iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik USAs. 1967 Valges Majas Balti riikide esindajatele korraldatud vastuvõtt. Jimmy Carter USA president. Camp Davidi rahu. 4. Millal sõlmiti ja milles seisnesid nn idalepingud? 1970 a sõlmis LSaksamaa NSVLiidu ja Poolaga nn idalepingu, tunnustades SDV idapiirina OderNeisse jõge. 5. Millal sõlmiti ja milles seisnesid SRP-1 leping ja raketitõrjesüsteemide piiramise leping? 1972.a. sõlmiti SRP1 USA ja NSV Liidu vahel , millega lubati, et kumbki pool ei ehita mitte kunagi üle 1 raketitõrjesüsteemi ning külmutab 5 aastaks strateegiliste kandurite arvu 2400ni. 6. Mida kujutas endast nn Helsingi protsess?
julgeoleku- ja koostöö nõupidamine, kus 22 riiki kirjutasid alla tavarelvastuse vähendamise kokkuleppele ja kuulutati, et külm sõda on lõppenud. 1991a saatsid VNN ja VLO end laiali. Juulis 1991a sõlmisid USA ja NSVL strateegilise relvastuse vähendamise lepingu. Helsingi protsess 1970a toimus Ida-Lääne suhete detentne ehk pinge lõrvenus. Omavahel leppisid Ida- ja Lääne-Saksamaa, suhteid parandasid NSVL ja Prantsusmaa, kes oli NATOst välja astunud. Nihe toimus ka NSVLiidu ja USA suhetes. Pingelõdvendusprotsessi ei lülitunud vaid Suurbritannia ja Jaapan. 1966a tegid VLO liikmesmaade juhid ettepaneku korraldada nõupidamine Euroopa julgeolekuprobleemide arutluseks. Lääneriigid mõistsid, et kava taga on NSVLiidu soov, et lääs tunnustaks Euroopas pärast II MS kujunenud Jõuvahekordi ja piire. 1970ndatel aastatel nõustati lootuses, et koostöö pehmendab Ida-Euroopa diktatuuri. NSVLiidu ja lääneriikide vahendajaks sai Soome, mille presidendiks oli V.K
ei tohi grupeeruda teineteise vastu konfliktid lahendada sõbralikult kehtib 10a, pikeneb automaatselt 5a Lisaprotokoll huvisfäärid Ida-Euroopas jagati salaja Soome, Eesti, Läti, Leedu, piir Leedu põhjapiirilt NSVL eitas selle olemasolu 1980 lõpuni maine säilitamise eesmärgil, ei tunnistanud Baltiriikide okupeerimist 2. II maailmasõja põhjused ja algus.Vastastikuse abistamise pakt Eesti ja NSVLiidu vahel. *1939-1943 *PÕHJUSED: Saksamaa häbistamine & allasurumine Hitleri soov taastada suur-Saksamaa, valitseda maailma Majanduskriis MRP Rahulolematus Versailles' süsteemiga Rahvasteliidu nõrkus Lääneriikide lepituspoliitika *SÕJA ALGUS 01.09.1939 Saksamaa kallaletung Poolale 03.09 Suurbritannia & Prmaa kuulutavad sõja Smaale (,,Kummaline sõda") 17.09 NSVL kallaletund Poolale
olemas. Eestlasi peeti suurteks lugejateks TEADUS- osa reaalteadusi kõrgel tasemel(astronoomia,füüsika, keemia, spordimeditsiin jne). Humanitaarteadused- keeleteadus, ajalugu, psühholoogia jt toimisid nii nagu võimalik antud tingimustes. HARIDUS- 3 Baltimaad suutsid säilitada · emakeelse kõrghariduse · osa õppekirjandust oma autoritelt · 60-tel algas süvaõppeklasside rajamine 70-te keskpaigast üle NSVLiidu kohustuslik keskharidus, toob kaasa protsentomaania. Eestis samal ajal esimene suurem maakoolide sulgemine NOORED Eestist algavad EÜE, EÕM ja TPL liikumine- ülipopulaarsed noorte töö, rahateenimise ja vaba aja sisustamise kohad suvel. Lastelaagrid- enamjaolt vanemate töökohtade ametiühingute kaudu suur pioneerilaagrite võrk( 1 vahetus 4 nädalat, tuusiku hind võrdus u. 3-4 pudeli viina hinnaga!) Kaasnes küll punane sümboolika, kuid sisuline tegevus lastele
organisaatoreiks. Juriidiliselt ja sisuliselt kuulus N.Liidu jõudude hulka lisaks avalikele relvakandjaile ka illegaalne 133liikmeline (Kuuli:47) "Eestimaa kompartei", mis pidas ennast Kominterni sektsiooniks (Kuuli:183,187,45,21) ja esines sellisena ka avalikkuse ees (1940.a dokumente:32,39,65 ja Mälestused:142). Teise "eesrindliku väesalgana" lisandusid neile punaarmee baasivägedega kordusõppuslastena Eestisse toodud ja tsiviilriides "praktilisele tööle" käsutatud NSVLiidu eesti soost kodanikudkommunistid (vähemalt 50 inimest vt Ed.Päll, Keel ja kirjandus 1988, nr 11, lk 685690), kes ÜK(b)P liikmeina seisid eraldi arvel (Kuuli:173 v.64). "Eestimaa kompartei" alluvus Kominternile tähendas pimesi kuuletumist selle käskudele. Tsiteerime Kominterni ettekirjutusi: "Komintern võitleb ... proletariaadi maailmadiktatuuri kehtestamise, ülemaailmse Nõukogude sotsialistlike vabariikide liidu loomise eest"; "...uued proletaarsed vabariigid astuvad
tekitatud hirmu all. 4. Majandus, nii tööstus kui ka kaubandus, oli valdavalt riigistatud. Mõnes riigis oli piiratud kujul lubatud ka eraettevõtlus, samuti oli riigiti erinev põllumajanduse kollektiviseerimise tase, kuid see mõjutas majanduse arengut vähesel määral. Majanduse juhtimine oli tsentraliseeritud, kehtis käsumajandus. 5. Sõjaväestatus oli suurem kui maailma keskmiselt, suuremad olid ka kulutused riigikaitsele, mistõttu elatustase oli madal. Loetle NSVLiidu liiduvabariigid (15) ja Idablokiriigid (14) NSV L IIDU LIIDUVABARIIGID * Armeenia NSV * Eesti NSV * Leedu NSV * Aserbaidžaani NSV * Läti NSV * Gruusia NSV * Valgevene NSV * Moldaavia NSV * Turkmeeni NSV * Kasahhi NSV * Tadžiki NSV * Ukraina NSV * Kirgiisi NSV * Vene NFSV * Usbeki NSV I DABLOKIRIIGID
Balti riikide liitmine NSV Liiduga. Nsv liit rikkus lepingu tingimusi karmilt. Kui saksamaa tungis pransale kallale võttis see tähelepanu endale ning nsv liit kasutas seda ära: eesti piirati ümber maalt, merelt ja õhust. Siis esitas nsv leedule ultimaatumi, nõudes punaarmee täiendavate üksuste sissemarssi ning "ausalt" kokkuleppeid täitva valitsuse moodustamist. 15 juuni 1940 okupeeriti leedu. 16 juuni sama ultimaatum eestile ja lätile. 17 juunist olid baltiriigid täielikult nsvliidu käes. Ptk 21: 21. Barbarossa plaan mis oli Hitleri sõjaplaan NSV Liidu vastu 22. Miks ja millal ja kuidas algas NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõda? 22.juuni 1941. See sai alguse selle tõttu, et Hitler soovis jätkuvalt aaria rassi elamispinda laiendada. Samuti oli Hitler kommunismi vastu ning ta soovis hävitada Nõukogude Liidu maailmavallutusplaane. 23. NSV Liidu ründamine Saksamaa poolt kuidas rünnak kulges, mis olid tulemused Saksamaa ületas NSV Liidu piirid midagi ütlemata
aastal võeti vastu otsus arvestada olümpiamängude võistlusi suusatamises ühtlasi maailmameistrivõistlustena. Pärast Teist maailmsõda peeti maailmameistrivõistlused 1950. aastal Lake Placidis (USA). Seal otsustati, et edaspidi korraldatakse maailmameistrivõistlusi kord nelja aasta tagant. Naissuusatajate esmakordne etteaste maailmameistrivõistlustel toimus 1954. aastal Falunis (Rootsi), kus neile oli kavas 10 km murdmaasuusatamine ja 3×5 km teatesuusatamine. Samas toimus ka NSVLiidu suusatajate esmakordne osavõtt niisuguse kaaluga võistlustest. Naistest tuli kahekordseks maailmameistriks Ljubov Kozõreva, kes võitis 10 km distantsi ja kuulus 3×5 km teatesuusatamises võitjaks tulnud NSV Liidu koondisesse. Meestest võitis suuusakuninga tiitli Vladimir Kuzmin, võites 30 ja 50 km distantsid. Maailmameistrivõistlustel tegid ilma peaaegu samad nais- ja meessuusatajad, kes olid oma nimed jäädvustanud suusatamise ajalukku taliolümpiamängudel. Mõningase erandi
Teenuse nimetus “ Kamari seltsimaja teenused” Teenuse osutaja : Kamari Haridusselts Regitrikood : 80120445 Postiaadress: Kamari alevik, Põltsamaa vald, Jõgevamaa 48003, Telefon: +372 523 5115 Kodulehekülg: www.kamari.ee Meiliaadress: [email protected] 0 Piirkonna kirjeldus: Kamari asub Põltsamaa vallas Kamari küla paikneb Põltsamaa vallas Jõgevamaal. Küla eripära on selles, et piirkonna keskel on NSVLiidu ajal ehitatud Kamari alevik oma 10 suure korterelamu, 10 individuaalelamu ning suute tootmishoonetega. Ümber Kamari aleviku paikneb Väike- Kamari hajaküla, mille hulka kuulub ka Põltsamaa ametikooli ümber olev asustus. Väike Kamari küla piirid lõpevad Põltsamaa linna piiridega, ning Kuningamäe külaga ja teiselt poolt puutuvad piirid kokku Umbusi külaga ning Võhmanõmme külaga. Kamari Haridusselts loodi 1999 aastal ja 15 aasta jooksul olnud piirkonna arengumootoriks.
tõttu jääma sadamatesse, kus nad parajasti viibisid. See takkistas Eestit importimast. BAASIDE AJASTU 15.09.1939 - Tallinna sadamasse tulid Poola allveelaev Orze. Eestis kehtiva neutraliteedi tõttu oleks eestlased pidanud laeva desarmeerima, kuid segastel asjaoludel seda ei tehtud. Mõni päev hiljem allveelaev põgenes sadamast. NSVLiit süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises. 45 Eesti & NSVLiidu vahel algasid läbirääkimised. Eesti delegatsioon koosnes välisminister Karl Selter'ist, saadik August Rei'st ja professorid Piip ja Uluots. Narvalahte uputati NSVLiidu sõjalaev. Venelaste endi sabotaasi akt, mis aeti eestlaste kaela. Selle tulemusena nõudis NL, et Eestisse lubataks 35'000 punaväelast. Eesti armees oli samal ajal kokku 15'000 meest. Läbirääkimiste käigus lepiti kokku, et Eestisse tuuakse 25'000 vene sõdurit. 28.09
eesmärk oli eelnevaga sama. NATO loomist kiirendas ka Berliini blokaad (1948-1949). Ühenduse asutajateks olid nn Beneluxi riigid, Suurbritannia ja Prantsusmaa (kes olid moodustanud ka Brüsseli pakti) ning Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, Kanada ja USA. Külma sõja aastatel täienes organisatsioon uute liikmesriikidega (Saksamaa, Kreeka ja Türgi, Hispaania). NATO oli tähtsaimaks vastukaaluks NSVLiidu survele Euroopas ning tänu tihedale omavahelisele koostööle Moskva plaanid luhtusid. Siiski esines ka NATO-s teatud erimeelsuseid. Näiteks astus Prantsusmaa president Charles de Gauelle`i ajal (1959-1969) ajutiselt NATO sõjalisest liidust välja, põhjendades seda USA liigse domineerimisega organisatsioonis. 2.4. Berliini blokaad ja Saksamaa lõhenemine: Potsdami konverentsi (1945) otsuse põhjal jagati Saksamaa ja selle
Ühtse vahetuskursi kehtestamisele järgnes rubla kiire devalveerumine. Lõpuks langes rubla vahetuskurss kursside ühtlustamisele järgnenud aasta jooksul 8,5 korda. 1993. Aastal kurss isegi stabiliseerus ja rubla isegi tugevnes. Majandusreformid on avanud võimalusi ettevõtlikele ja energilistele inimestele. Samas on need reformid tekitanud palju ebaeetilist käitumist ja vallandanud massilise võitluse rikkuse nimel. Pärast NSVLiidu lagunemist hakati ellu viima põllumajanduses suuri muudatusi, mille sihiks oli sektor viia plaanimajanduselt turumajandusele. Venemaa suurusest maast on põllumajanduslikult kasutatav 12,9%. Ajalooliselt on Venemaa olnud teravilja eksportiv riik. Majandusreformid, mis algasid 1990 aastate alguses, tõid loomakasvatuses kaasa nii karja suuruse kui ka toodangu vähenemise. 1992. Aasta alguses tekkisid suured raskusd piima- ja lihatoodete turustamisega
sama. NATO loomist kiirendas ka Berliini blokaad (1948-1949). Ühenduse asutajateks olid nn Beneluxi riigid, Suurbritannia ja Prantsusmaa (kes olid moodustanud ka Brüsseli pakti) ning Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, Kanada ja USA. Külma sõja aastatel täienes organisatsioon uute liikmesriikidega (Saksamaa, Kreeka ja Türgi, Hispaania). NATO oli tähtsaimaks vastukaaluks NSVLiidu survele Euroopas ning tänu tihedale omavahelisele koostööle Moskva plaanid luhtusid. Siiski esines ka NATO-s teatud erimeelsuseid. Näiteks astus Prantsusmaa president Charles de Gauelle`i ajal (1959-1969) ajutiselt NATO sõjalisest liidust välja, põhjendades seda USA liigse domineerimisega organisatsioonis. 6. Saksamaa olukord II MS järel. Kellel olid ja kus okupatsioonitsoonid? Kuidas kujunes okupatsioonitsoonidest kaks eraldi riiki
Nendega võitles partei ideoloogia sekretär Suslov ja KGB ülem Juri Andropov. 56 4.8.10 JURI ANDROPOV 1982-1984 - NLKP KK I SEKRETÄR. 4.8.11 KONSTANTIN TSERNENKO 1984-1985 - NLKP KK I SEKRETÄR. 4.8.12 MIHAIL GORBATSOHV 1985-1991 Ta tahtis sotsialismi reformida. Selle nimel rakendas perestroika. Hakkas välisriikidega suhteid arendama ja lõpetas võidurelvastumise. Välisminstriks sai Sevardnadze (praegune Gruusia president). Algas NSVLiidu lagunemine. NSVLiidu kirstunaelaks oli 1986. aastal alanud glasnost ehk avalikustamine, millele pani aluse Jakovlev. Glasnosti esimeseks katseks oli Tsernobõli katastroof. 26.04.1986 - Tsernobõli tuumaelektrijaamas toimus plahvatus, mille tulemusena lendas õhku neljas reaktor. Atmosfäär kogu idaeuroopas saastus radioaktiivsete ainetega. Komparteis olid ka tagurlased, keda juhtis Ligatsov ja edumeelsed, keda juhtis Boris Jeltsin. 1988 NLKP XXVIII pleenum. Hakkas kaduma NLKP juhtivad osad
1 · 1957-ENSV seaduse Eesti NSV looduse kaitsest vastuvõtmine. Luuakse ning taastatakse terve rida kaitsealasid, mida nimetatakse keelualadeks. · 1958-Ilmuma hakkab ajakiri " Eesti Loodus". · 1966-ENSV Looduskaitse Selts ELKS · 1971- I rahvuspark- Lahemaa · 1971-Vaika Riiklik Looduskaitseala nimetati Vilsandi Looduskaitsealaks · 1976-Matsalu Riiklik Looduskaitseala saab rahvusvahelise märgala staatuse NSVLiidu nimekirjas. · 1981- asutatakse 18 sookaitseala · 1989-asutatakse Lääne-eesti Saarestiku Biosfääri kaitseala. · 1990-ENSV Ülemnõukogu võtab vastu seaduse Eesti looduse kaitse kohta. · 1991- asutatakse Eestimaa Looduse fond (ELF) · 1993-kohaliku tähtsusega kaitstavate loodusobjektide viimisega Riigi kaitstavateks loodusobjektideks muudab keskonnaministeerium kahetasandilise looduskaitse ühetasandiliseks. · 1993-3 uut rahvusparki-Karula, Soomaa, Vilsandi
1 · 1957-ENSV seaduse Eesti NSV looduse kaitsest vastuvõtmine. Luuakse ning taastatakse terve rida kaitsealasid, mida nimetatakse keelualadeks. · 1958-Ilmuma hakkab ajakiri " Eesti Loodus". · 1966-ENSV Looduskaitse Selts ELKS · 1971- I rahvuspark- Lahemaa · 1971-Vaika Riiklik Looduskaitseala nimetati Vilsandi Looduskaitsealaks · 1976-Matsalu Riiklik Looduskaitseala saab rahvusvahelise märgala staatuse NSVLiidu nimekirjas. · 1981- asutatakse 18 sookaitseala · 1989-asutatakse Lääne-eesti Saarestiku Biosfääri kaitseala. · 1990-ENSV Ülemnõukogu võtab vastu seaduse Eesti looduse kaitse kohta. · 1991- asutatakse Eestimaa Looduse fond (ELF) · 1993-kohaliku tähtsusega kaitstavate loodusobjektide viimisega Riigi kaitstavateks loodusobjektideks muudab keskonnaministeerium kahetasandilise looduskaitse ühetasandiliseks. · 1993-3 uut rahvusparki-Karula, Soomaa, Vilsandi
seisak, ka tema ajal oli vaja suruda maha Praha kevad, peale teda tulid lühikest aega Andropov ja Tsernenko, majandus hakkas halvenema, 85 aastal tuli Gorbatsov, kes viis ellu majandusmuudatused ja ka glasnosti, mis andis vabaduse informatsioonile, oli avatus, näidati NSV halvemaid pooli, ajalugu, katastroofe, oli näha välismaa tõelist elu, inimesed said meediast infot ja mitte ainult propagandat. 30. Sovetiseerimine Sovetiseerimine oli NSVLiidu ideoloogia elluviimine, et teiste liiduvabariikide ühiskond ja poliitilised olud oleksid sarnased NSVLga. NSV Liidu riikides suruti peale NSV valitsemismudelit ja ühiskonnakorraldust, võeti üle elemente NSV Liidust ja kanti üle liiduvabariikidesse ja satelliitriikidesse. Seda riiklikul ja ka väiksemate kogukondade tasandil. See kaasas nii ühiskonna kui majandusmuutusi, riigiorganites olid strukturaalsed muutused,
1935.a.lahkus Rahvasteliidust 1935.a. üldise sõjaväekohustuse sisseseadmine – Wehrmacht 1936. aastal viis Saksamaa oma väed Reini demilitariseeritud tsooni Alustati lennuväe ja sõjalaevastiku rajamist 198. 199. Lepituspoliitika Põhjused: lääneriigid ei olnud valmis uueks sõjaks, loodeti Saksamaad kasutada ära NSVLiidu vastases võitluses 1935.a. sõlmiti Inglise –Saksa merekokkulepe: 200. 1) Saksamaa sai õiguse omada laevastikku, allveelaevu 201. 2) Suurbritannia tunnustas Läänemere Saksa mõjusfääriks 202. Seda lepingut on peetud lepituspoliitika (rahustamispoliitika) alguseks 203. 204. Sõjakuse kasv
Bolsevistlikule sotsialismile oli omane: 1. Totaalne partei diktaktuur. 2. Maa riigistamine ja sund kollektiviseerimine. 3. Suurtööstuse (eriti rasketööstuse) eelisarendamine põllumajanduse ja tarbekaupade tootmise arvel. 4. Tsentraliseeritud juhtimis korraldus. 5. Sallimatus teisitimõltemise ja -mõtlejate suhtes. Eraomandsut ja eraettevõtlust ei tohtinud olla, selle asemel räägiti isiklikust omandist. Riiklik planeerimine (rajoonide- ja linnadeplaanikomisjonidest NSVLiidu Riikliku Plaanikomiteeni). Viisaastaku plaan. Ametlikult kinnitatud plaanil oli seaduse jõud. Turumajandus asendati käsumajandusega. Sotsialistlikes riikides oli riigipartei ja parteiriik. Iseloomulikuks nähtuseks oli nomenklatuur. Nii nimetati salastatud loendeid ameti kohtadest, kus ametisse määramise ja sealt vabastamise pidi kinnitama vastavad partei organid. On avaldatud arvamust, et sotsialism sobis varajase tööstusühiskonna tasemel olevatele mahajäänud maadele
hääl revolutsioonilise Kuuba toetuseks. (Kõik rahuarmastavad inimesed on Kuuba poolt, Kolhoosnik, 27. 02. 1962). USA, Inglismaa ja Prantsusmaa kuulusid NATOsse. NSV Liit ja Ida Euroopa riigid aga Varssavi Lepingu Organisatsiooni ja olid üksteisega sõjajalal. Tuumakatsetusi viidi läbi ka NSV Liidus. Artikkel ilmus märtsis, kus NSV Liit asub jõuliselt Kuubat toetama. Pingelised ajad olid Kuuba - küsimustes veel ees. Keel NSV-Liidu, peab olema NSVLiidu. 7. ,,Relvastatud Salaorganisatsiooni" kuuluvad ,,ultrad" on paljudes Alzeeria linnades täielikult peremehed... Oranis on kujunenud rindeolukord. Linn on tegelikult jagunenud kaheks Euroopa ja Araabia osaks, mille vahel on riba eikellegimaad..., kogu avalikkust erutavad teated Kongo poliitikategelast Patrice Lumumba võitluskaaslast Antoine Gizengat ähvardavast ohust (Ultrad lintsivad alzeerlasi Kolhoosnik, 1962).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
