Kometer En rask gjennomgang av kometer.
Platon Kaspar Mooses, Juhan Papagoi, Fred Hellamaa, Marek Kivi 10A Viimsi Kool 2009 Elulugu Umbes 427347 ekr Ateenas Aristokles Aristrokraatlik pere Sokrates Aristoteles Õpetus Filosoofia Akadeemia matemaatika, bioloogia, filosoofia, astronoomia. Põhihuvid Epstemoloogia Metafüüsika Eetika Poliitika Teosed Dialoogid (Sokratesega) Kolmteist kirja "Apoloogia" (kohtuprotsess) Pidusöök Kasutatud allikad Mait Kõiv "Vanaaeg" I osa Avita 2007 Peter J. King "Sada Filosoofi" Sinisukk 2005 Indrek Meos "Antiik Filosoofia" Koolibri 2000 http://et.wikipedia.org/wiki/Platon
OMADUSSÕNADE VÕRDLEMINE Kuidas saame sõnu võrrelda? • Erinevate sõnade abil (väike- pisike- tilluke) • Lisades omadussõna ette mõne määrsõna (väga väike,üpris väike) • Kasutades sama omadussõna eri vorme(väike – väiksem - väikseim) Võrdlusastmete moodustamine • Võrdlusastmeid on kolm - algvõrre, keskvõrre, ülivõrre • Lihtsaim neist on algvõrre - selleks on omadussõna nimetav kääne. Keskvõrre (moodustatakse ainsuse omastava käände abil) • Põhireegel on lihtne: algvõrde omastav kääne + m Näited: vaba+m=vabam kartliku+m=kartlikum palava+m= palavam kuulsa+m= kuulsam Keskvõrde erandid • Omastava käände a või u asendub mõnikord e tähega. (näiteks pika-pikem, targa-targem, paksu-paksem, valju-valjem) • ke-lõpulistes sõnades lüheneb tüvi (lühike-lühikese-lühem; õhuke-õhukese-õhem) • Sõna hea keskvõrre on parem Ülivõrde moodustamine Ülivõrde moodustamiseks on kaks erinevat võimalust...
27 jarlõkk - 28 baskakk 2. Mõtle järele ja vasta küsimustele! v Miks jäi mongolite vägi lahingutes ikka võitjaks? 29 Miks ei suutnud Vene vürstiriigid mongolitele vastu panna? 30 Miks muutus Moskva Vene maade ühendamise keskuseks? 31 Miks ühinesid Leedu ja Poola? 32 Miks ei olnud bojaarid rahul tsaari võimuga? 3. Kirjuta nimetatud sündmused õige aastaarvu järele: Grünwaldi lahing, Jäälahing, Kalka lahing, tatari ikke algus, Novgorod ühendatakse Moskva vürstiriigiga, tatari ikke lõpp 1223 -................................................................................. 1240 -................................................................................. 1242 -................................................................................. 1410 -................................................................................. 1478 -.....................................................................
muudab end, saab paremaks ja teeb oma endisele, kiirele ja rapsivale eluviisile lõpu ja hakkab mõtlema teisiti. Hetkelised raskused saab ületada, kui sellele ise vastu astuda, leida omale mõttekaaslasi ja neid muresi lahendada. Sofi Oksaneni teoses „Puhastus“ leidis Zara oma muredele lõpu, kui jõudis Aliide, oma vanatädi juurde, kes teda aitas ja tegi rõõmsamaks. Seega, eestlane on tulus olla siis, kui inimene käitub vastavalt, vastasel juhul satub kodumaa inimene otsatu ikke ohvriks. Eestlane ei saa jääda eestlaseks, kui ta on liialt rahvuslik ehk teiste riigi inimeste vastane. Kui inimene on mõistlik, armastab oma kodumaad piisavalt, siis on eesti mehed ja naised eestlased. See on ühiskonnas suur probleem. Kui inimene käitub oma maarjamaal vastavalt, on ta enda elu ka tulusam. Kui mitte, on oodata elule kurba saatust. Eestlane on olla uhke ja hea kui inimesed on kodumaal piisavalt rahvuslikud, austavad ja teistega arvestavad.
vaimulik rüütliordu - rüütlite sõjaline vennaskond mille liikmed andsid mungatõotused I ristisõda - 1096-1099 Kuulutas välja 1095 Prantsusmaal Clermontis paavst Urbanus II, kes vastas Bütsantsi keisri Alexios I palvele Eesmärgiks oli moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine nende ikke alt. 1096 kümned tuhanded prantsuse, saksa talupojad teele pühale maale. teekond Prantsusmaa, Püha-Rooma keisririik, Rooma, Ungari, Bütsantsi keisririik, Konstantinoopol, Antiookia ja Jeruusalemm. tulemus: jeruusalemm vallutati kristlaste poolt. III ristisõda - 1189-1192 eestvedajad euroopa liidrid, ristisõdijad Euroopa liidrite üritus tagasi vallutada Püha Maad Saladini käest. Kristlased olid alguses sõjaliselt edukad, aga läksid peagi tülli
"Ain Kaalep 80 (4. VI 1926)" Luuletaja, näitekirjanik, kriitik ja tõlkija. 1956. a-st kutseline kirjanik. Aastast 1989 ajakirja ,,Akadeemia" peatoimetaja, kujundas ajakirja universaalseks teaduslikuks väljaandeks, millel märgatav roll eesti kultuurielus. Elva linna aukodanik 1998. Maailma humanitaarkultuuri hea tundjana on Kaalep oluliselt laiendanud oma loominguga eesti luule ajalist ja geograafilist haaret, kasutades motiive ja vorme antiigist idamaadeni. Elulugu Ain Kaalep sündis Tartus haritlase perekonnas. Ta õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis, lõpetas 1956. aastal soome-ugri keelte alal. Aastatel 19892001 oli Ain Kaalep ajakirja Akadeemia peatoimetaja. Looming · "Aomaastikud" (1962) · "Samarkandi vihik" (luulekogu, 1962) · "Iidamast ja Aadamast ehk Antimantikulaator" (näidend, 1967, avaldatud: Mana 1969, nr. 36) · "Järvemaastikud" (lu...
kui teiste kõrval. · Enam ruumi laias ilmas kui kitsas kehas. · Enda silmas palki ei näe, teise silmas pindu küll. · Ennem saab hundist hobune kui karust koduloom. · Lip lipi peale lapp lapi peal. Hallpead austa, kulupead kummarda. · Hea naine võib halvast mehest asja saada, aga hea mees halvast naisest naljalt mitte. · Hirmul on suured silmad. · Hobu on loodud töötegijaks, aga mitte vaevanägijaks. · Hobune ei pese ilmaski, ikke nääb, karu koa ei pese, kõik kardavad. · Hommik on õhtust targem. · Hulgusel kodu kõikjal. · Hundid söönud, lambad terved. · Enne mõtle siis ütle. · Igal oinal oma mihklipäev. · Igaüks taht kaua elada, keegi ei taha vanaks saada. · Ilus ilmale, kuulus kõigile, kodu ei kõlba kuhugi. · Inimene on kolm korda rumal: esmalt lapsepõlves, siis paari minnes ja lõpuks vanas eas. · Isaga kaob pool kodu, emaga terve kodu.
``. Oh ei ole mis meite külas siis kah eri on ? Maimu:aa vaat sihuke asi ,et meite külast leiti pomm koos padrunitega `` . ``Aa vat mina seda küll kuulnd pole , aga kus sa siis nii tark oled ja kõike küla asju tead?`` `` Aa vat mina kuulsin kuis poltsei mere poole sõistid aga mina ming mitte.`´ . `` Aga kuis sa siis tead , et sihuke asi just meite külas juhtus? `` . `´Aa vaat moole räägiti `´ Aga kes siis?´´ ``Mis kes ? ikke meie küla mutid ,kui me eila sauna majas käisime.´´ ``Aa mis keegi mulle ütelnd pole ma oleks kah sauna majja tulnd!´´ `` Kuule , Mann aga mis saöhta pooole ted?´´ `´Ei tead ülle ei midad , mis siis eri on?´´ ``Ei ma siin mõtsin ,et läheks äkki vaataks selle pommi leidmise koha ära!´´ `` Aga vaata mann mul on sihuke mure , et ma ming mitte , mul mees kodus haige, ma e tea mis see viirus oligi aga ma arvan , et see tal präegalt kallal on`` `´AA see seagripp!´´
juhtide lahkarvamused selle üle, missugusel viisil võidelda kommunistliku reziimiga pärast sõjaseisukorra kehtestamist riigis 1981. VS tegi koostööd ametiühingu Solidaarsus põrandaaluste struktuuridega ja osutas ametiühingule sageli tehnilist abi. Kornel Morawiecki VS-iga liitunud Solidaarsuse aktivistid pooldasid kompromissitut võitlust Poola sõltumatuse nimel ja kommunistliku ikke all Lech Walesa juht elavate rahvaste (1980-1990) vabastamise eest. Võitleva Solidaarsuse ridadesse kuulus umbes 2000 liiget, selle piirkondlikud osakonnad tegutsesid praktiliselt üle kogu riigi. VS-il olid esindajad ka välismaal, sealhulgas Nõukogude Liidus. Võitleva Solidaarsuse iga uus liige pidi organisatsiooni astumiseks saama kahe liikme soovituse ja andma nende juuresolekul vande. Peamisteks
Ain kaalep Henry-Mario Hallik 9.B klass Elulugu On sündinud 1926. aastal, 4.juunil Tartus. Elab ja töötab Elvas. Õppis H.Treffneri gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis. 11 aastat oma elust oli ajakirja Akadeemik peatoimetaja. On olnud Eesti Kongressi liige. Valdab soome-ugri keeli. Loobus Saksa armeesse astumisest, kuid ei tahtnud sõja kõrvaltvaataja olla, seega läks võitlema Soome eest. Luulelennu algus Esialgu ei kirjutanud ega olnud autor ta ise, vaid tõlkis see tuli tal suurepäraselt välja. Mitu Ain Kaalepi rahvalikku ja mõnusa huumoriga luuletust muutusid poplauludeks ja hoidsid rahva hulgas tema kui luuletaja nime värske. Esimesena jõudsid lugejate kätte 1962. aastal "Samarkandi vihikud" ja "Aomaastikud". Luuleuuendajana, vabavärsiviljelejana oli Ain Kaalep "kuldsete kuuekümnendate" eessammujaid. Aini luule iseloom Kirjandusüldsus õppis Ain Kaalepit tundma kui mitmekülgset filoloogi ja sügavat mõtlejat, kelle klassikatõlgendused...
Ristisõjad ja muutused Euroopas. Aastatel 1096-1099 toimus esimene ristisõda. Eesmargiks oli moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt, Jeruusalemmast ja idapoolsete kristlaste vabastamine moslemite ikke alt. 1099. aastal vallutatakse Jeruusalemm ja rajati Jeruusalemma Kuningriik. Aastatel 1147-1149 toimus teine ristisõda. Prantsuse kuningas Louis ja Saksa kuningas Konrad võtavad ette sõjaretke Pühale Maale. 1145. aastal kuulutati sõda välja, kui Edessa riik, üks suurimaid ristisõdijate riike, mis oli rajatud pärast Esimest ristisõda, langes moslemite kätte. Väike- Aasiasse jõudnud ristivägi kaotas muhameedlastele Aastatel 1189-1192 toimus komas ristisõda.
Arutlus Kuressaare 2008 I ristisõda Esimene ristisõda toimus aastatel 1096-1099. Sõjas osalesid prantsuse ja saksa talupojad, moslemid, feodaalid ja seldzukid. Sõda kuulutati välja 1095. aastal Urbanus II poolt. Sõja eesmärgiks oli moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine moslemite ikke alt ning ülemaailmse paavstiriigi loomine. Alates 1096. aastas hilissügisest hakkasid Püha Maa poole liikuma elukutseliste võitlejate üksused. Sel aastal moodustati Euroopas ka 4 armeed: 2 Prantsusmaal, 1 Madalmaades ja üks Põhja-Saksamaal. Sõdijaid, kelle tulekust Urbanus Aleksiosele teatas, oli tulemas ligikaudu 300 000. Ligikaudu 40 000 kristlikku sõdalast koondus kuue tähtsama üliku lipu all kokku.
Isa töö tõttu kolis pere Bordeauxi, pärast pereisa surma aga Pariisi. Kooliajal huvitus noormees kirjandusest, muusikast ja sai algõpetuse joonistamises.Pärast lütseumi lõpetamist oli õpipoisiks portreekunstniku juures. Varsti taipas Delacroix, et klassitsistlik laad ei sobi talle ja ta alustas iseseisvat kunstnikukarjääri. 1822.a. eksponeeriti esimest korda näitusel Delacroixi maal. Sel perioodil köitis Delacroixi kreeklaste vabadusvõitlus Türgi ikke vastu. Paar aastat hiljem valmib maal ,,Chiose veresaun". See maal tähistab kunstniku romantismiperioodi algust. Maal ei leidnud publiku ega ka kriitikute heakskiitu.Maalil on kujutatud õnnetuid, poolalasti kreeklasi, kes kehastavad õilsust ja kannatusi.Kompositsioon koosneb kahest püramiidilaadsest grupist, mis on teineteisega põimunud. Rütmiliselt vahelduvad lõuendil heledad ja tumedad esemed. Pintslikäsitlus on hoogne.Inimkannatuste ja hädade teema läbib kogu Delacroixi loomingut.
Revolutsioon algas 12. jaanuaril, kui streigiga alustasid ,,Dvigateli" töölised. Nendega ühinesid veel paljud teised. Puhkes suur streigilaine, kus streikis 15 tuhat tööstustöölist. Alanud revolutsiooniga läksid kaasa haritlased ja õppivad noored, eriti üliõpilased. Töölisliikumise mõjul elavnes võitlus mõisnike vastu. Nõuti tööpäeva lühendamist, rahapalga ja moona suurendamist. 1905. aasta sügisel astus revolutsioon oma kõrgeimasse, otsustavasse faasi, kus algas poliitiline üldstreik, mis haaras kogu Tallinna. Meeleavalduses osales 40 tuhat osavõtjat. Oktoobri poliitiline üldstreik haaras ka Tartu ja Narva. Osa võttis sellest üle 20 tuhane tööstustöölise ja raudteelase. Novembris jätkus revolutsiooni areng tõusujoones. Uue ülevenemaalise üldstreigiga ühinesid Tallinna töölised 3. novembril. Suurimaks väljaastumiseks oli ülevenemaaline posti- ja telegraafitöötajate streik, millega Tallinna sidetöötajad ühinesid 15. novembril, mille t...
See tähendas ka mõistagi liberaliseerimist muudes elu valdkondades, tähtsaks sai ajakirjandus. Eesti rahvusmeelsus ärkas taas, sest Gorbatsov oli muutnud Liidu süsteemi inimlikumaks, võimaldanud osalist sõnavabadust. Gorbatsov aga ei näinud ette, et kui rahvast jõuga kinni ei hoita, tahetakse võõrvõimust või selle mõjusfäärist lahku lüüa. Idabloki riikides toimusid massilised rahvaliikumised aastatel 1988-1989 ning aasta 1990 lõpuks ei olnud kommunistliku reziimi ikke (Moskva võimu) alt pääsenud vaid Jugoslaavia. Jugoslaavia lagunes hiljem. Eestis saadi aru, et ka liiduvabariikidel on võimalus iseseisvuda. Tekkisid kolm põhilist liikumist: interliikumine ehk kommunistlik liikumine, perestroikapooldajate liikumine, mis taotles sotsialistlikku demokraatiat, ning rahvusliikumine ehk Eesti täieliku suveräänsuse pooldajate liikumine. 1988. Aastaks liideti viimased kaks üheks Rahvarindeks Edgar Savisaare
sama päeva õhtul. Huvitavaid fakte Viktor Kingissepast · Viktor Kingissepa järgi nimetati 1922. aastal Jamburg Ingerimaal ümber Kingissepaks (vene keeles ,,"). · 1952 - 1988 kandis ka Kuressaare linn Kingisepa nime. · Nõukogude Venemaal anti 1950. aastal välja Viktor Kingissepa nimelist postmarki. · Viktor Kingissepp kirjutas oma elu jooksul 3 raamatut: 1),,Kellele iseseisvus, kellele ike" 2),,Iseseisvuse ikke all" 3),,Teosed" I osa · Viktor Kingissepa kohta on tehtud ka film (,,Kaks päeva Viktor Kingissepa elust" Tallinnfilm, 1980)
ESIMENE RISTISÕDA Esimene ristisõda toimus aastatel 10961099. Sõjas osalesid prantsuse ja saksa talupojad, feodaalid, moslemid ning seldzukid. Prantsusmaa kuningas Philippe Ilus oli juba aastaid olnud hädas templirüütlitega nagu progresseeruva tõvega. Mitte et nad oleksid teda seganud või tema vastu konspireerinud. Vastupidi, kuningas oli rüütleilt suuri summasid laenuks saanud. Kuid vastupidi rahva seas laialt levinud arvamusele ei olnud tempelvendade rahakaevud siiski põhjatud ja ühel hetkel, kui kuningas järjekordselt oma laenusummat suurendada soovis, öeldi talle ära. Esialgu ei suutnud nördinud kuningas ordule kuidagi kätte maksta, sest ordut kaitses paavst. Kuid paavst oli surelik, ja kuningas võis tema elu otseste või kaudsete meetoditega lühendada. Tegelikult läks vaja koguni kahe paavsti kõrvaldamist, et saada paavstitoolile kuulekas isik, Clemens V. Viimane oli sunnitud nõustuma Templirüütlite...
massipsühhoosiks. Perekonnad hakkasid aina rohkem metsast küladesse kolima. Rästikud aga suhtusid nendesse perekondadesse põlgusega ning isegi ussisõnu oskavad inimesed ei suutnud sellist sõgedust mõista. Külades oli elu silmnähtavalt raske. Loomaliha söömise asemel nähti vaeva viljakasvatamise ja leivasöömisega. Kas tõesti kolisid inimesed metsast ära selle tõttu, et külades oli moodne elada? Oldi valmis kannatama ränka vaeva ja vastikut toitu ning astuma pigem sakslaste ikke alla. Paistis, et usse vihati. Vihkamise põhjus oli selles, et käimas oli ristimise periood ning ristisõdijad tulid Eesti paganaid ristima. Arvan, et ristisõdijad pidasid ussisõnade oskajaid põlisusundite järgijateks. Põlisusundite uskumine aga ei toonud alati kasu. Näiteks Leemetil oli metsas elades naaber, kes sundis oma tütart Hiiet jooma hundipiima, kuigi Hiie organism ei talunud seda ning ajas oksendama. Külas elades unustati, kes oldi enne küladesse kolimist ja kus kohast tuldi
sündmused ja tulemused. Saksamaal 1818. aastal loodi Ülesaksamaaline Üliõpilasliit, Püha Liidu kongressil arutati eelkõige Saksamaa üliõpilaste probleemi ja töötati välja abinõud selle liikumise vastu võitlemiseks. 1830. aastate sügise algul elavnes Saksamaal taas võitlus poliitiliste olude vastu. 1832. aastal toimus ülesaksamaaline rahvakogunemine. Kreekas 1820. aastate käigus vallandus Kreekas ülestõus Türgi ikke vastu. 1822. aastal kuulutas Rahvuskogu Euroopa iseseisvaks riigiks ja võttis vastu põhiseaduse. 1830. aastal sõlmisid Venemaa, Inglismaa ja Prantsusmaa omavahel kokkuleppe, millega Kreeka sai täiesti iseseisvaks riigiks. 2. 1848-1849 aasta revolutsioonide põhjused ja tagajärjed? Põhjused: 1. Absolutistlik riigikord 2. Taheti poliitilist võimu aadliga jagada 3. Hakati nõudma põhiseaduslikku riigikorda. Tagajärjed: 1
aastatest 1920. aastateni), pingutatakse selle nimel kõige enam III osas, mis räägib 1905. aasta revolutsiooni ajast. Tammsaare ütleb seal: ,,Vabad on need, kel suud juba mulda täis. Vabad on inglid taevas." Sellest hoolimata elab tegelastes edasi unistus vabast riigist, millesse usub pärast esialgseid juhuslikke rahvakoosolekute külastusi ka Indrek. Kirjaniku sõnul on ehmatav kiirus, millega pikka aega võõramaalaste ikke all olnud eestlased järsku ümber mõtlesid: ,,See ongi, mis ajab hirmu peale. Inimese tujukus. Kannatab sajandid, ja siis korraga enam ei kannata." Vabadust võibki pidada inimkonna suurimaks unistuseks. Tänini on aktuaalne Kosovo riigi teema. Tänu elanike püüdlustele tunnustavad teda üle 60 maa, sealhulgas ka Eesti, kuid täielikku autonoomiat pole nad seni saavutanud. Mis iganes ka ei juhtu, oma unistusteni tuleb püüelda. Sest kui seda ei tehta, jääbki
lippe ja laulda isamaalisi laule. Emotsioon, mis tekib koos lauldes on kirjeldamatult mõjuvõimas. Rahvas tunneb õlg õla kõrval seistes suurt motivatsiooni võidelda oma riigi eest. Samuti usun, et kujutati vaimusilmas ette, kuidas Eesti taasiseseisvub. Ja kui inimene on unistanud, sellisest asjast, siis ta töötab edaspidi selle nimel, et see täide läheks. Kui kogu rahvas nii tegi, siis see selgelt andis neile jõudu ja julgust edasi liikuda, et end Nõukogude ikke alt lahti rebida. Balti kett- tänu sellele demonstreeriti kogu maailmale oma soovi ja vabadustahet. Eesti rahvas nägi, et nad ei ole üksi ja nad ei pea üksinda võitlema. Jällegi tekkis psühholoogiline efekt nagu ka laulupidudel, mis julgustas rahvast enda eest võitlema.
arvates ei olnud Saksamaa piisavalt halvas situatsioonis, et kapituleeruda. Oldi arvamusel, et kõrgemad ringkonnad tegid otsuse nende eest ja tuhanded kaevikutes võitlevad sõdurid jäeti petetuna vaenlaste saagiks. Kaotajateks olid ka paljud senised impeeriumid. Sõda päästis valla paljude sajandeid kestnud ja traditsioonidega impeeriumite lagunemise laine. Impeeriumites elanud eneseteadlikud rahvused võitsid segasest poliitilisest olukorrast ja ikke all hoidjate nõrkusest palju. Austria-Ungari lagunemise tulemusel said rahvused nagu ungarlased ja tsehhid, nemad küll Tsehhoslovakkia nime all, omale riigi. Venemaa kurnatus I maailmasõjas ja ebastabiilne olukord emamaal ei mänginud väikest rolli Eesti ja muude lähiregioonis asuvate riikide iseseisvusplaanide täitumises. Siiski, kuigi pean Saksamaad suurimaks kaotajaks, mistahes sõda see ka ei oleks on inimkond see, kes kannatab ja osutub suurimaks kaotajaks
Luulekava Isamaa-teemaline Mari-Liis Sepp Jõhvi Gümnaasium Isamaa, usk, rahvas Lydia Koidula So isamaa, so usk, so rahvas - kas tunned kuskil kallimat? Kas tead sõna, mis veel tungi' võib südamesse kangemalt? So isamaa, so usk, so rahvas! See sinu ülem varandus ei ööd sul, pääva meelest mingu, ei õnnes ega õnnetus! So isamaa, so usk, so rahvas! kui iial aeg on, tuleta neid sõnu meele - nüüd ta tulnud! Nüüd astu ette hoidmata! Nüüd ära väsi ülespoole sa ülenda' kätt, südant, meelt! Nüüd ära jäta trooni ette sa kanda kanget palve keelt! Üks laul kullamaalt Friedrich Reinhold Kreutzwald Oh Eestimaa, kus leiba ja vett. Kui lindusid näen lendavat, siis soovin tiibu ka, mis mind siit koju kannaksid, ja tõttaks minema; ja igapäev pean mõtlema: mind tühi vale pett'! Ja ikka uuest kaebama: Oh Eestimaa! Oh Eestimaa, kus leiba ja vett. Küll olen targaks saanud, mind häda õpetand; küll olen ...
Teel käituti aga rohkem röövlite kui palveränduritena. Sihtpunkti Konstantinoopolisse jõudsid tegelikult vaid sõdijate haledad riismed. Pierre ise põgenes ning kõik sõdijad hävitati. Nii hukkusid esimesed ristisõdijad – talupojad – kes lootsid vaid teoorjusest pääseda. Esimene ristisõda 1096 – 1099 Eesmärgiks moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine moslemite ikke alt. Ristiusu levitajate teekond kulges järgmiselt: Prantsusmaa, Püha-Rooma keisririik, Rooma, Ungari, Bütsantsi keisririik, Konstantinoopol, Antiookia ja Jeruusalemm. Jeruusalemm vallutati 1099 ja rajati Jeruusalemma Kuningriik. Teine ristisõda 1147-1149 Sõda kuulutati välja 1145. aastal, kui Edessa riik, üks suurimaid ristisõdijate riike, mis oli rajatud pärast Esimest ristisõda, langes moslemite kätte. Prantsuse kuningas Louis ja saksa kuningas
loomine. Kirikute ülesehitus on lausa fantastiline, imetlust äratab lihtsate ehitusmeistrite oskus leida põnevaid võimalusi lugematute sibulkuplite paigutamiseks. Kuplid ise aga on kaetud puusindlitega nagu soomustega. Kuni tänapäevani on väga hästi säilinud Kizi puukirikud Oneega järve ääres. Väikesteks vürstiriikideks jagunenud Venemaa ol kerge saak 13. sajandil idast pealetungi alustanud rändrahvastele. Umbes kaheks ja pooleks sajandiks jäi maa ränga tatari-mongoli ikke alla. Loomulikult lõi see raskesti parandatava haava vene kultuurile ja kunstile. Punane Väljak Moskvas. Tagaplaanil Kremli kindluse Spasski väravatorn (15. saj) ja Ivan Blazhennõi kirik (16. saj.) Aristotle Fioravanti. Uspenski katedraal Moskva Kremlis. Vassili Blazhennõi kirik Moskvas, Punasel Väljakul. Venemaa vabanemine algas Moskvast. Sealne
Kalevipoja 20. lugu Enne kui Kalevipoeg teist ja viimast korda sõtta läheb, matab ta oma vara maha, mis igal aastal jaaniööl peab põlema; mattes nimetab ta, kuidas vara ülestõstmine võimalik on, aga tänase päevani ei ole veel kellelegi see õnn osaks saanud. Teisel hommikul kostab juba sõjasarve hääl mehi kutsudes kaugele, et "mägi märkas, metsa ärkas, tuulehoog jäi tukkumaie" Isamaa ilu ja vabaduse eest võitlejad kogunevad Emajõe kallastele kokku ja lähevad siis rüütlite vastu lahingusse kus Kalevipoja hobu ja hulk nõrgemaid sõjamehi surmatakse. Raskelt haavatud Sulevipoeg leiab veresõnade läbi veel surma küüsist päästmist, aga paar päev; hiljem kaotab ta Võhandu jõe ligidal ometi elu; nõnda kui Alevipoeg järvest juues upub, kust tema raudkübar ja kolmekandiline mõõk veel praegu järve põhjast õnnelikule silmale aeg-ajalt paistavad. Seda kalli hinnaga ostetud võitu vaenlaste üle ei suuda Kalevipoeg kan...
20. sajandi algul, 1909 aastal kuulutati Orléansi neitsi õndsaks ning 1920 aastal pühakuks. Kokkvõtteks: Valisin selle teema, kuna juba varasemast kooliajast saadik, kui tuli juttu Jeanne d'Arc’ist, paelus see teema mind väga, ning ka põhikoolis sai tehtud referaat tema kohta. On kohutavalt ebaõiglane, et alles hiljem peale tema hukkamist mõisteti ta õigeks, kuigi neiu soovis vaid päästa oma kodumaad võõra riigi ikke alt. Kasutatud kirjandus ning allikad: Raamat - „ Naised : maailma tuntumaid naisi ” Autor Sichtermann, Barbara 6 Wikipedia - https://et.wikipedia.org/wiki/Jeanne_d%27Arc Forte - https://forte.delfi.ee/news/militaaria/vabadusvoitleja-ja-puhak-jeanne- darc-hukkus-tana-aastal-1431-tuleriidal?id=66210922 7
mis oli enne New Deali. 1952 Truman enam ei kandideerinud. Kandideerisid Eisenhower (Ike). Kampaanias kasutati esimest korda televisiooni, lubas lõpetada Korea sõja - lõpetaski. Loodeti, et lõpetab makartismi. Asepresidendiks oli Nixon, riigisekretäriks oli Dulles. Dulles oli USA välispoliitika tegelik autor. Kritiseeris Trumani pidurdamiskontseptsiooni, teatas, et tuleb vabastada kommunismi ikke all olevad rahvad. Dulles esitas tagasitõtjumiskontseptsiooni. 1954 Dulles teatas, et kommunistide tagasitõrjumiseks võib USA kasutada esimesena tuumarelva. Tegelikkuses olulisi muutusi sise- ja välispoliitikas ei olnud. USA majanduses kujunes välja tugev sõjalis-tööstuslik kompleks seoses relvastumisega. Kagu-Aasias tegutsemisel lähtuti doominoteooriast. 1957 Eisenhoweri doktriin oma huvide kaitseks Lähis-Ida
See tähendas, et oli vaja luua oma ajale ja ümbrusele vastuvoolu sõdivaid suurkujusid. Need kangelased/ tegelased pidid olema ausad ja sirgjoonelised, kes sõdivad, astuvad saatusele vastu, ise sellele alistudes. Ta leidis ühe kirjamehe autobiograafiast just täpselt sellise tegelase, kes vastas kõigile lihtsate ja ausate inimeste ootustele. See rüütel lausub: ,,Häda, häda neile isandaile, kes omaendisele autoriteedile loodavad. Ikke all inimeste südamed kalestuvad. Need aga ei taha midagi kuulda ega näha... Nad toituvad oma alamate õnnest, varandusest ja verest, kuid ei saa iial täis." 2. Kogu ,,Fausti" probleem jäi kogu eluks Goethele samaks. See oli ennekõike kuuluvuse probleem: Mina inimese olemuse ning identsusese küsimus. Kui Goethe arusaam maailma olemusest muutus, siis muutus ka Fausti nägemus inimesest. Mina tunnetus avardus. Goethe jäi arusaama juurde, et inimene peab olema mässaja, kes
kapitalismi ajahammasrataste vahele ning ei pääse sealt kunagi. Tänapäeva orja, ehk täpsemas käsitluses proletaarlase loovus ja eneseareng takerdub veelgi ega näe võimalust taaskord tõusta. Mida autor järgnevalt oma väitega kinnitab, et kui enne kapitalismi tulekut pärisori tõusis kommuuni liikmeks pärisorjuse olukorrast samuti nagu väikekodanlane tõusis kodanlaseks feodalistlikku absolutismi ikke all. Siis tänapäeva tööline seevastu ei tõuse koos tööstuse arenemisega, vaid ta langeb järjest sügavamale allapoole oma klassi elutingimusi. Peale selle ei saa proletaarlane kunagi midagi omada, sest kõik mida on võimalik omada, omab just ja ainult kapitalist, ehk kodanlane. Toomaks veelgi vastuseid küsimusele, kas kapitalism on tõesti nii inimvaenulik. Siis järgnevalt käsitlengi täpsemalt väidet, et nii proletaar kui ka kodanlane on mõlemad
loomine. Kirikute ülesehitus on lausa fantastiline, imetlust äratab lihtsate ehitusmeistrite oskus leida põnevaid võimalusi lugematute sibulkuplite paigutamiseks. Kuplid ise aga on kaetud puusindlitega nagu soomustega. Kuni tänapäevani on väga hästi säilinud Kizi puukirikud Oneega järve ääres. Väikesteks vürstiriikideks jagunenud Venemaa oli kerge saak 13. sajandil idast pealetungi alustanud rändrahvastele. Umbes kaheks ja pooleks sajandiks jäi maa ränga tatari-mongoli ikke alla. Loomulikult lõi see raskesti parandatava haava vene kultuurile ja kunstile. Moskva Kreml ja Punane Aristotle Fioravanti. Vassili Blazennõi Väljak Uspenski peakirik peakirik Kremlis Venemaa vabanemine algas Moskvast. Sealne suurvürst Ivan III allutas Moskvale ka teised
ilusti".Nime võib ka tõlgendada ,,ma panen selle kokku" või ,,koostama" ladina keeles.Samas see võis olla kohandumine, mis on tingitud üldisest arusaamast ,,ma kogun,ma õpin".Sõna on enim ksutatav tulenevalt tähendusest ,,ma loen".Kreeka päritolu verb lego tähendab samuti"koguma;üles võtma" , aga see võib sisaldada kivist seina konstateerimises.Lego grupi moto on:"ainult parim on küllalt hea" vabas tõlkes Taani keelsest väljendist Det beste er ikke for godt.See moto oli loodud Ole Kirki poolt, et õhutada oma personali mitte koonerdama kvaliteedi pealt, mille väärtusesse ta tugevalt uskus.See moto on selles kompaniis siiani kasutuses.Täpsem tõlge inglise keelde oleks:"isegi parim pole küllalt hea".Plastiku kasutamisesse mänguasjade tööstuses ei suhtunud hästi sellel ajal müüjad ega tarbijad.Paljud ,,Lego Grupi" tarbijad pöördusid ära järgides odav müüke.See võis tähendada, et
laulda isamaalisi laule. Emotsioon, mis tekib koos lauldes on kirjeldamatult mõjuvõimas. Rahvas tunneb õlg õla kõrval seistes suurt motivatsiooni võidelda oma riigi eest. Samuti usun, et kujutati vaimusilmas ette, kuidas Eesti taasiseseisvub. Ja kui inimene on unistanud, sellisest asjast, siis ta töötab edaspidi selle nimel, et see täide läheks. Kui kogu rahvas nii tegi, siis see selgelt andis neile jõudu ja julgust edasi liikuda, et end Nõukogude ikke alt lahti rebida. Balti kett- tänu sellele demonstreeriti kogu maailmale oma soovi ja vabadustahet. Eesti rahvas nägi, et nad ei ole üksi ja nad ei pea üksinda võitlema. Jällegi tekkis psühholoogiline efekt nagu ka laulupidudel, mis julgustas rahvast enda eest võitlema.
8.Nimeta Viini kongressil vastu võetud uue Euroopa loomise põhimõtted! (lk 98-99) Seaduslikkuse ehk legitiimsuse põhimõte alusel sooviti Prantsuse revolutsiooni eelsete dünastiate võimule ennistamist. Tasakaalupõhimõte, mis pidi tagama , et ükski võitjariik ei muutuks teistest tugevamaks. Julgeolekupõhimõttest lähtuvalt ümbritseti Prantsusmaa puhverriikidega. 9.Miks toimus ülestõus Kreekas 19. saj. algupoolel? Mida kreeklased saavutasid? (lk 103) Ülestõus toimus Türgi ikke vastu. Kreeklased said iseseisvaks riigiks ja võeti vastu ka põhiseadus. 10.Millised olid Euroopa 1848.-49.a. revolutsioonide peamised põhjused ja tagajärjed? (lk 104-105) Revolutsioonide põhjusteks olid, et hakati nõudma põhiseaduslikku riigikorda, valitsevate esindusorganite kokkukutsumist ning demokraatlike vabaduste kehtestamist. tulid esile ka rahvuslikud vastuolud. Tagajärgedeks osutusid nõrgenev absolutistlik riigikord, osades
tarbivad üha rohkem alkoholi ja arvukad juhtumid tõendavad, et ei suudeta piiri pidada. Alkoholimürgitusest tingitud surmade arv on meil kolm korda kõrgem kui Euroopa keskmine. Ometigi on kõik selgemast selgem - Eesti inimesele on läbi aegade selgeks tehtud, et ta on vaoshoitud ja ei kipu oma tundeid ja emotsioone eriti teistega jagama. Küll tuuakse põhjuseks meie 700 aastat kestnud orjapõlve ja aega Nõukogude Liidu ikke all, mis muutis kõik Eesti inimesed väga alalhoidlikuks. Nii on minu meelest selline eestlase stereotüüp pigem kujundatud. Avameelsem ja rõõmsam on raske olla, sest see on ju nii vastuolus meie väljakujunenud mentaliteediga. Siin tulebki appi keskmisele Eesti inimesele alkohol. Purjus inimesi võetakse tihti kui mõnes mõttes süüdimatut - ta otsekui ei saa aru, mida teeb ja seega ei ole talle järgmisel päeval väga mõtet tema käitumist ette heita. Alkohol otsekui
· Enne ,,Sakalat" ei olnud Eestis täielikku organit, mis oleks tõepäraselt valgustanud eesti talurahva olukorda. · Sakala alustas kogu Baltimaade poliitilise korra laialdast kritiseerimist. · Sakala rõhutas talupoja klassivaenu mõisniku vastu ja mõisniku-talupoja sotsiaalse antagonismi senisest teadlikumat mõistmist. · Äratas inimesi sügavamalt järele mõtlema mõisniku-talupoja vastuolu üle ning oma mõtteid sõnastama. · Esines teravalt vaimse ikke vastu, mida korraldas kirik. See takistas talurahva kultuuri edendamist. · ,,Sakala" nõudis õppekavade laiendamist ja ilmalikku haridust ning oli tugevalt usuõpetuse tuupimise vastu. Jakobson nõudis paremat haridust ka tütarlastele. · Teravalt ründas ,,Sakala" saksastumist koolides. Jakobson soovis linnaeestlastele emakeelseid koole ning rahvakooli vabastamist pastoritest ja mõisinikest koosneva koolivalitsuse alt.
arvust: ühepoolilise mähise korral on kaks poolringikujulist lesta, kahepoolilise mähise korral neli veerandringilist lesta jne. Kommutaatori lestad ühendatakse läbi kahe diagonaalselt asetseva harja kas tarvitiga (generaatori korral) või ankrumähise toiteallikaga (mootori korral). Harjad valmistatakse söest, grafiidist või vasest ja nad asuvad harjahoidjates, kus nad vedrudega surutakse vastu kommutaatorilesti. Harjahoidjad on kinnitatud kere või ikke külge. 2 2. Alalisvoolugeneraatorid Järgnevalt tutvume lähemalt alalisvoolugeneraatorite tööga, variantidega ja viimaste omadustega. Vaatleme kõigepealt lihtsaimat alalisvoolugeneraatorit, mille mähis koosneb ühest poolist (joonis 2A). Kuna ankrumähis pöörleb nurkkiirusega w (rad/s), siis teda läbib ajas muutuv magnetvoog: r r
Liivi sõda (1558-1583) 1. Vana Liivimaa ja Venemaa vahelised suhted 15. saj lõpul viis Moskva suurvürst Ivan III lõpule Venemaa vürstiriikide ühendamise ja kukutas 240. aastat kestnud mongoli-tatari ikke (1480 a.) 1492. a. rajati Ivan III korraldusel Narva jõekaldale Ivangorod, mis oli tugipunktiks järgnevates sõdades. Walter von Plettenberg sõdis Liivi ordumeistrina Venemaaga (1494-1535) ning saavutas võidu Smolina lahingus. 2. Liivi sõja põhjused 1) Üldisemaks põhjuseks võitlus ülemvõimu pärast Läänemere piirkonnas, sealjuures püüd laiendada oma valdusi sisemiselt killustunud ja sõjaliselt nõrga, liitlasteta Vana- Liivimaa arvelt
Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ja Venemaa Föderatsioon. (lisa2) Kiievi Venemaad peetakse vene rahva hälliks, kus IX XI sajanditel kujunes vene rahvus. XII sajandil tekkis kaks tugevat riiki Vladimiri-Suzdali vürstiriik ja Novgorodi vürstiriik, mis oma olemuselt oli vabariik. XII sajandil Novgorodi vürstiriik võitles rootslaste ja sakslaste vastu (Neeva lahing 1240.a. ja Jäälahing 1242.a.). Idapoolsed vürstiriigid sattusid samal ajal tatari-mongoli ikke alla ning olid ligi 250 aastat sõltuvuses Kuldhordi khaanidest. XIV sajandil hakkas Moskva vürstiriigi ümber kujunema tsentraliseeritud riik, mille moodustumine lõppes faktiliselt 1547.aastaks, mil Ivan IV Julm krooniti tsaariks. XVI--XVII sajanditel Venemaa laiendas oma piire nind Vene tsaaririigi koosseisu astusid Volgaäärne, Uural, Lääne-Siber.(lisa2) Läänes ei olnud Venemaa nii edukas: sõja tulemusena Rzecz Pospolita`ga õnnestus Moskval saada juurde vaid väikesed maa-alad
midagi võtta ei olnud (näiteks Rehepapi aidast, kus Imbi ja Ärni käisid).Aga kuna seda tegid kõik ja nii-öelda vaikival kokkuleppel, viidates sellele, et..."Meil pole, millega maksta. On vaid seesama, kokku näpatu. Meie eludki on varastatud ja iga päev peame seda uuesti näppama, et homseni hinges püsida", väidab Rehepapp. Õigustuseks sellisele ,,võtmisele" võiks olla tolleaegne raske elu ikke all, kui inimesed üritasid endal hinge sees hoida ja lapsi toita. Raamatus selle kohta paraku näiteid ei leidnud. Hing oli sees ja varastati, et saak maha matta või kõrtsis juua ja ennast täis õgida. Need on Katku sõnad (lk.106). II.,,Rehepapp" - Eesti ühiskonna peegelpilt 1.Seigad raamatust, mis tänapäevalgi tüüpilised. Raamatus sõid suured Eesti hiired aida tühjaks ja kassi ka ei olnud Küll mõisahärra uue vilja muretseb, kinni maksab ja kassi ka veel ostab
3. Julgeoleku põhimõte piirata Prantsusmaa võimalikku sõjakust, Prantsusmaa ümbritseti puhverriikidega. 9. Miks toimus ülestõus Kreekas 19. saj. algupoolel? Mida kreeklased saavutasid? (lk 103) Kreeka kuulus 19. sajandi algul Osmanite impeeriumi ehk Türgi koosseisu. Türklased ahistasid kreeklasi (usuline tagakiusamine, karmid kohustused jne), seoses sellega (ja Prantsuse revolutsiooni ideede levikuga) vallandus 1820. aastail Kreekas ulatuslik ülestõus Türgi ikke vastu. Kreeklased saavutasid iseseisvuse ja lõid oma riigi (esialgu vabariigi, hiljem kuningriigi). 10. Millised olid Euroopa 1848.-49.a. revolutsioonide peamised põhjused ja tagajärjed? (lk 104-105) Põhjused: üleüldine vaesus (kohati ka näljahädad), demokraatlike õiguste puudumine, võim oli koondunud kitsa aadlike ringkonna kätte (nõuti rahva ligipääsu võimule), sooviti põhiseaduste kehtestamist, Saksamaal ja Itaalias nõuti riigi ühendamist, Austria impeeriumi rahvad tahtsid
Juba antiikaja kreeklased teadsid palju Mesopotaamiast. Õpetlased teadsid seda, mida olid kirjutanud Herodotos ja Strabon, samuti teadis lihtrahvas seda, mis oli kirjutatud piiblis: Siin oli suur linn Babülon, ''Röövlikoobas'' ning ühtlasi ka ''Kõige ilusam kuninglike linnade hulgas''; siin oli uhke Ninive, mille asutas Nimrod, ''vägev jahimees Jehoova ees''; siin olid kuulsad linnad Assur, Uruk ja Ur. Siin vaevlesid juudid Paabeli vangipõlves ja Assüüria kuningate ikke all; siin segas Issand ära inimeste keeled, kui nad tahtsid püstitada torni, mille tipp ulatuks taevasse; siin saatis ta inimsoole kaela kohutava veeuputuse, mille elas üle ainult esiisa Noa koos oma perekonnaga ja mis kõige tähtsam: siin lõi jumal Aadama ja tema küljeluust Eeva, siin asus piibli paradiis! Samuti on Judaismi looja Abraham ka pärit Mesopotaamiast. Sumerid kasutasid kiilkirja, see kiri on praeguseks desifreeritud. Osade tähemärkide üle
____________________ eluviis oli kujundanud nende ühiskonnamudeli, milles ei olnud kesksel kohal riik ja võim, vaid _________ ja _________. ______ a algas eestlaste vabadusvõitlus saksa ristirüütlite vastu. 20 aastat hiljem langes maa _________ ja __________ võimu alla ning ühtlasi nende (mille?) _______________ mõjuvälja. Alates ___ sajandi I poolest oli meie rahvas võõra võimu all ja seda _____ aastat. Baltimaade alistamisest ja siinsete rahvaste pikast võõra ikke all elamisest jutustavad paljud kroonikad. Esimene ja kõige tuntum neist on (kelle?) ______________ (miskeelne?) ____________________ kroonika, mis on kirjutatud ____ sajandil. (Ta oli ilmselt (rahvus) _________________ ja tegutses Põhja-Lätis preestrina. Ta oskas peale saksa ja ladina keele ka kohalikke keeli ja võttis seetõttu ristisõdadest osa tõlgina.) Ta jutustab oma kroonikas (millest?) ______________________ , kirjeldab eestlaste (mida?) _____________ ja ____________
Prantsusmaa katarite vastu ja ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse ristiusustamata rahvaste vastu. Esimene ristisõda toimus aastatel 10961099. Sõjas osalesid prantsuse ja saksa talupojad, feodaalid, moslemid ning seldzukid. Ristisõda kuulutati välja 1095. aastal Rooma paavsti Urbanus II poolt, eesmärk oli moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine moslemite ikke alt. 1099. aastal Jeruusalemm vallutati ja rajati Jeruusalemma Kuningriik ning ka teisi ristisõdijate riike. See oli ka ainus ristisõda, kus Jeruusalemm vallutati. Teine ristisõda toimus aastatel 11471149. Seal osalesid seldzukid, prantsuse ja saksa väed. Sõda kuulutati välja 1145. aastal, pärast seda kui Edessa riik, üks suurimaid ristisõdijate riike, mis oli rajatud pärast Esimest ristisõda, langes moslemite kätte. Teine ristisõda oli täielik
kiriku põhiplaan? 27. Mille poolest on eriti kuulsad Ravenna kirikud? Miks need kunstiteosed on just seal nii hästi säilinud? 28. Kuidas tunned ära büts. mosaiigi? Värv, materjal, kujutis, teemad? 29. Missuguse eelneva kultuuri kunsti järglaseks peetakse vanavene kunsti? Miks? 30. Missugused olid Novgorodi stiilis kirikud? (põhiplaan, kaunistused jms) 31. Mille poolest olid omapärased Vladimiri kirikud? 32. Missugune piirkond tõusis esile tatari-mongoli ikke järgi? Nimeta kirik, kirjelda? 33. Nimeta 2 ikoonikoolkonda, mille poolest erinesid? 34. Kes on islami ainujumal ja kes tema prohvet? 35. Kuidas nimetatakse nende pühakirja? 36. Kuidas veel islamiusulisi nimetatakse? 37. Kuidas nimetati Hispaania muhhameedlasi? 38. Kirjelda islami pühakoda moseed (põhiplaan, kiblamüür, mihrab, minarett) 39. Missugused võivad olla sammastevahelised kaared? 40. Mis on arabesk? 41. Missugusi motiive ja materjale kasutati ehitiste kaunistamisel? 42
Vana-Rooma Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis. Roomlased vallutasid kõigepealt Itaalia ning seejärel enamiku teisi Vahemere-äärseid alasid. Rooma riigi territoorium oli suurim Traianuse valitsemisajal (98117), mil impeeriumi alla kuulusid peale Itaalia ja Vahemere saarte ka Britannia (Inglismaa), Gallia (Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Sveits, osa Saksamaast), Hispaania, alad lõunapool Doonaud (Baieri, Austria, Ungari, Albaania, Bulgaaria, Serbia, Horvaatia, Sloveenia ), Daakia (Rumeenia), Makedoonia, Ahhaia (Kreeka), Väike-Aasia, Mesopotaamia ja Armeenia (Türgi, Iraan, osa Iraaki, Gruusia, Armeenia ja Aserbaidzaan), Süüria ja Juudamaa (osa Jordaaniast, Süüriast, Liibanonist ja Iisraelist) ja kogu Põhja-Aafrika rannik (Maroko, Alzeeria, Tuneesia, Liibüa ja Egiptus). Alates 2. sajandist hakkas Rooma riigi territoorium naabe...
teise juhatuseta. 3) Selgitage miks ja kuidas teeb vabadus publiku enesevalgustuse peaaegu vältimatuks ja miks ei ole vabanemine saavutatav üksnes revolutsiooni teel? Pigem on võimalik, et publik end ise valgustab, niipea kui vabadus antakse, ongi see peaaegu vältimatu. Leidub ikka mõni isemõtleja, kes heidab endalt alaealisuse ja hakkab seejärel enda ümber levitama isemõtlemiskutsumuse vaimu. Seejuures on oluline, et publik, kes nende eestkostjate poolt ikke alla oli pandud, sunnib nüüd ikestajaid endid selle alla jääma, kui vaid mõni eestkostja, olgu ta ise ka täiesti valgustusvõimetu, publiku üles ässitab. Seetõttu võib publik valgustuse vaid tasapisi saavutada. Valgustuse tingimuseks on vabadus ning revolutsiooniga seda saavutada pole võimalik. Revolutsioon võib meid küll vabastada ühe kindla isiku orjusest, aga tema asemel on veel mõni, kes heameelega tema rolli endale võtab ning rõhumist jätkab.
Omapärane ehitusviis arenes välja Novgorodis. Selles rikkas kaubalinnas valitsesid kainemad vaated. Sealsed pühakojad tehti lihtsamad, nende lagedavõitu seinad lubjati valgeks ja nii moodustub vägagi meeldiv kooskõla helendavate müüride ja kullatud sibulkuplite vahel. Väikesteks vürstiriikideks jagunenud Venema oli kerge saak 13. sajandil idast pealetungi alustanud rändrahvastele. Umbes kaheks ja pooleks sajandiks jäi maa räna tatari-mongoli ikke alla. Loomulikult lõi see raskesti parandatava haava vene kultuurile ja kunstile. Venemaa vabanemine algas Moskvast. Sealne suurvürst Ivan III allutas Moskvale ka teised ümberkaudsed vürstiriigid ning ühendatud jõududega vabastati end tatari-mongoli ikkest(1480). Pärast seda algas Moskvas ikkukas ehitustegevus. eeskuju pakkusid Vladimiri ehitised. Otsesidemed Bütsantsiga olid aga katkenud, sest see riik oli mõnikümmend aastat varem lakanud olemast
augustil 1941. Huvitavaid fakte Viktor Kingissepa kohta · Viktor Kingissepa järgi nimetati 1922. aastal Jamburg Ingerimaal ümber Kingissepaks (vene keeles ,,") · 1952 - 1988 kandis ka Kuressaare linn Kingisepa nime · Nõukogude Venemaal anti 1950. aastal välja Viktor Kingissepa nimelist postmarki (pildil) · Viktor Kingissepp kirjutas oma elu jooksul 3 raamatut (,,Kellele iseseisvus, kellele ike", ,,Iseseisvuse ikke all" ja ,,Teosed") · Viktor Kingissepa kohta on tehtud ka film (,,Kaks päeva Viktor Kingissepa elust" Tallinnfilm, 1980) Kasutatud kirjandus: · Danil Rudnev. "Viktor Kingissepa elu. Elulooline jutustus". Tallinn, 1988 · ENE 4 · EE 14 ,,Eesti elulood" · http://et.wikipedia.org/wiki/Viktor_Kingissepp · http://luup.postimees.ee/luup/97/09/ajalugu1.htm#algus · http://bhr.balanss.ee/index.php?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
