LINNUSED JA LINNAKINDLUSTUSED 3 linnuse põhitüüpi: 1. Neemiklinnus müür ehitati piki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni osa suuremast künkast. Mäenõlva järgiv müür kulgeb enamasti korrapäratult looklevana. 2. Tornlinnus sobis enamasti väiksemale kaitsemeeskonnale. Soodsaim kaitsesuund oli ülalt alla ja kivist torni võis edukalt kaitsta ka suure hulga vaenlaste vastu. ( näiteks Vao tornlinnus, Kiiu torn) 3. Kastell linnus nelinurkse müüriga piiratud ala. Näiteks mõõgavendade ehitatud linnus Tallinnas, ka Narva, Rakvere, Põltsamaa linnus. 4. Paljud Eestis püstitatud linnused olid tegelikult segatüüpi , näiteks võisid torn või kastell linnuseid ümbritseda loodust järgivad eeslinnused ja vallikraavide süsteemid. · 14. Saj. Sai valitsevaks korrapärane linnusetüüp konvendihoone. See on nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsevad nelo hoonetiiba
kampaniil. - linnades püstitati suuri lossi- või linnusetaolisi raekodasid (Veneetsias doodzide palee(14-15saj 4tiivaline), Siena(hästi säilinud), Palazzo Pubblico(gooti pärase torniga)) suured gooti stiilis kellatornid, mehaaniliste kellade tõttu) - Normandias rannikul, kaljumäe tipul 13.saj. Mont-Saint Michel (õhtumäe ime). Praegu saar ühendatud mandriga, ehitatud Püha Miikaeli auks - Hakati eralinnuseid lammutama - Kastell-linnused -südameks konvendihoone - müüre võis olla mitu - rohkem linnuseid Ida- Euroopas - Saksaordu ehitanud palju nt Marienbourg (koosnes suurest 3tiivalisest ja väiksest 4tiivalisest kindlusest). Ordu juhi elamu - Läti ordu juht(P-Läti) Cesis e. Võnnu- restaureeritud. - Balkanil rohkem kastell-kindlusi (Türklaste pealetungi tõttu) nt. Brani kindlus. III Gooti kujutav kunst (maal&skulptuur) - valitsevaks skulptuur, tähtsust kogus ka maal Lääne-Euroopa 13.saj
o Sinna maetud Cid Eesti: · Tallinna raekoda 15.saj gooti stiilis, torn hävis, nüüd renessansi stiilis · Tartu Jaani kirik matkitud Maarja kirikut, 1 torniga · Tallinna Oleviste kirik torn muidu 150m, nüüd 123m. Ühe läänefassaaditorniga. · Baltikumi suurim Tartu Toomkirik. Kahe läänefassaaditorniga. · Vanim Tallinnas Toomkirik Toompeal Linnused: · Kõige rohkem linnuseid Ida-Euroopas, Baltikumis. · Kastell-linnus suur sisehoov, 3 korrust, 4 tiiba. Kastell on süda. · Suurim Saksa ordu linnus MARIENBURGIS
Võõrvallutajad hakkasid linnuseid püstitama kohe pärast maa alistamist 13. sajandil. 2.Milliseid linnustetüüpe sa tead? Milline neist oleneb eriti maastiku iseärasustest? Linnuste hulgas saab eristada kolme põhitüüpi: 1) neemiklinnus, mille müür ehitati piki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni oa suuremast külast. Mäenõlva järgiv müür kulgeb enamasti korrapäratult looklevana. 2) tornlinnus, mis sobis eriti väiksemale kaitsemeeskonnale. 3) kastell-linnus oli nelinurkse müüriga piiratud ala. Paljud Eestis püstitatud linnused olid tegelikult segatüüp, näiteks võisid torn- või kastell-linnuseid ümbritseda loodust järgivad eeslinnused ja vallikraavide süsteemid. 3.Kirjelda konvendihoonet. Nimeta kõige paremini säilinud konvendihoone Eestis. Konvendi hoone on nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsevad neli hoonetiiba. Need on tavaliselt kolmekorruselised. All on majapidamisruumid,
Gooti arhitektuuri näited Eestis :D Tallinnas asuv Suurgild kauplejate gild mis rajati 14 sajandil. Suurgildi hoonel on olnud väga palju funktsioone: seal on toimunud Suurgildi liikmetest suurkaupmeeste pidustused, see oli rongkäikude alg- ja lõpp-punktiks, seal peeti pulmi, jumalateenistusi, teatrietendusi, kohtuistungeid ja kontserte. Haapsalus asuv loss mis on Haapsalu 1. loss valminud 13. sajandil. 2. Kastell-linnus rajati tõenäoliselt vahetult pärast Saare-Lääne piiskopkonna Haapsalu toomkiriku sisseõnnistamist 127 9. aastal, toomkirik on aga ülejäänud linnusega algusest peale kokku ehitatud. 3. Haapsalu linnuse esimese etapi valmimisajaks loetakse umbkaudu aastat 1300. Algselt 8 meetri kõrgust ringmüüri kõrgendati hiljem, nii et see küündis koos rinnatisega 15 meetrini. ● Hermanni loss on
ehitisekompleks, kus asub praegu Eesti Vabariigi parlament. Linnuses on erinevaist ajastuist pärit kogum eri-ilmelisi ja -otstarbelisi ehitisi. Muistsete eestlaste linnusekompleks hõlmas ilmselt kogu Toompea mäge ning pealinnus oli kagunurgas kõige kõrgemal mäel. See oli arvatavasti puit-, muld- ja kuivmüüritisega kivilinnus. Tõsise ehitamisega tegi algust Mõõgavendade Ordu, kelle valduses oli Toompea12271237. Sel ajal valmis Toompea järsaku edelaosas kastell, mille kagunurgas kõrgus vahitorn. Kastelli kaitses ülejäänud Toompea poolt kaitsekraav. Pärast 1238. aastat hakkasid linnust edasi ehitama taanlased, nüüd aga mitte enda vanas, vaid Mõõgavendade Ordu poolt alustatud kohas. Nad jagasid kastelli müüriga kaheks, jättes selle lõunapoolse osa eeshooviks ning rajades põhjapoolsesse hooviasehalduri omakorda müüriga piiratud residentsi. Õuedevahelises müüris asuva värava kõrval kõrgus torn. 14
ordulinnuse. See linnus oli sügavate kraavide ja tornidega hästi kindlustatud. Kastelli 4 varjus asunud eluhoone, aidad, tallid, küünid ja laudad olid aga puust, et linnus suudaks vastu panna pikaajalistele piiramistele. 1238.aastal taastati taanlaste õigused ning järgmised sada aastat võimutsesid Toompeal taas taanlased. Arvatakse, et nad jagasid linnuse kaheks. Sellega muutus lihtne kastell-linnus mugavamaks ja mõneti ka tugevamaks. Äkki jagati kastell kaheks aga juba Mõõgavendade Ordu ajal ? Ning ühtlasi linnusesse asunud taanlased ehitasid lääneseina välisküljele mitmekorrulise kindlustatud eluhoone ehk siis Taani asehalduri residentsi. Hoone lääneküljel asus kindluse välisküljelt ette ulatav nelinurkne ehitis ehk dansker ja selle kõrval teisel korrusel langevõrega varustatud välisvärav. Ka tänapäeval on mõlemad ehitised lossi lääneseinas näha. 1346
8. Bayeux vaibal on kujutatud Normandia hertsogi vägitegusi Inglismaa vallutamisel. See on oluline ajalooallikas, sest see kujutab tolleaegseid võitlusvahendeid, inimesi, hobuseid, laevu, losse. 9. Gooti stiilis ehitised: Prantsusmaal chartres'i reimsi, amieus, sainte-chapelle. Saksamaal Kölni toomkirik. Inglismaal west-minister abbey, canterbury katedraal. Itaalias Doozide palu veneetsias. 10. Kiiu ja Vao tornlinnus. 11. Kastell on linnusetüüp. See linnusetüüp kujunes välja Rooma piirikindluste süsteemi kuuluvates kaitsepunktides ja leviskeskajal Euroopas. Tallinna, Narva, Rakvere, Põltsamaa linnus 12. kaupmeeste olil elamine kitsas. Palju tulusam elupaik oli liiklusteede sõlmpunktides, kus oma kaupa sai kergemini turustada või hõlpsamalt toorainet hankida. 13. "Sumatants" oli keskaja kunstis keskne teema. See väljendab mõtet, et kõik inimesed on surma ees võrdsed
Keskaegsed linnused Karl Hannes Raat Maarjo Põder 10a Linnuse tüübid Eellinnus Feodaallinnus Vasallilinnus Kastell-linnus Ordulinnus Piiskopilinnus Puitlinnus tornlinnus Rajamine Ehitati, et end vaenlase eest kaitsta Kesaegsete linnuste ehitamine algas Saksa ja Skandinaavia vallutajate sunnil 13. sajandil Otstarbekam oli rajada saarele jõe äärde mäeahelikule Kindlused olid kiviehitised Täiustati ja laiendati Suurus sõltus omaniku jõukusest Värav Oli kõige nõrgem koht Sissepääs külgnes kahe torniga
Ridala(14.saj) 3)Kesk-Eesti kolmelöövilised( Koeru, Ambla) 4) Pühavaimu (Tallinn; ainuke säilinud kodakirik) Basiilika: Tallinn: 1)Toomkirik 2)Niguliste 3)Oleviste- algselt olid kodakirikud, 15.saj muudeti basiilikaks. Tartu:1) Jaani kirik 14. saj (punane tellis) terrakotafiguurid. 2) Toomkirik(13-16saj.) KLOOSTRID: Pirita klooster. Padise klooster (pole säilinud) ILMALIK ARHITEKTUUR: Linnused: Paide tornlinnus. Kuressaare, viljandi (konvendihooned) neemiklinnus, tornlinnus, kastell-linnus. Suurtükitornid (Kiek in de Kök). Linnakindlused. Ühiskondlikud hooned (Tallinna Raekoda) 13.-15.saj. Kaupmeeste majad. KUJUTAV KUNST: kuni 15.saj. Seinamaal( kiriku aknad väikesed.) Tahvelmaal: Bernt Notke: Tallinna Pühavaimu kiriku altar. Surmatants. Herman Rode Niguliste kiriku altar(76 figuuri) . Puuskulptuur ( punane, sinine ja kuldne)- Raekoja pinkide puureljeefid. Kiviskulptuur: Etikukivid. Hans Pavelsi Kenotaaf. Suure Rannavärava vapikivi. Terrakotafiguurid Jaani kirikus.
Millal see on ehitatud? Otsi internetist selle kiriku pilt ja aseta siia töösse. Harjumaa suurim keskaegne kirik oli Keila kirik ehk Maakirik. Ehitati 14. Sajandi keskpaiku kindluskirikuna. Keskaegne ilmalik arhitektuur Eestis 1. Nimeta 3 linnuse põhitüüpi, mida vallutajad ehitasid keskajal Eestisse. Too näiteid: a) Neemiklinnus, nt Mädara neemiklinnus b) Tornlinnus, nt Kiiu ja Vao tornlinnus c) Kastell-Linnus, nt esialgne Mõõgavendade linnus Tallinnas. 2. Missugune linnustüüp sai valitsevaks 14. saj. Kust saadi selle eeskujud? Kus ehitati esimene seda tüüpi linnus Eestis? Preisimaalt pärit kovendihoone. Esimene ehitati Kuressaares ja see on ka säilitanud oma keskaegsed vormid. 3. Millised olid hilisgooti kaupmehemaja peamised ruumid? Milleks neid kasutati? - Tähtsaim ruum oli koda, mille nurgas paiknes lahtine kolle. Kojatagune tuba oli
sajandil. Linnuste hulgas saab eristada kolme põhitüüpi: Äralõikelinnus e. neemiklinnus- ehitati müür piki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni osa suuremast küngastikust. Müür kulges enamasti korrapäratult looklevana. Sellised linnused paiknesid näiteks Otepääl ja Lihulas. Tornlinnused olid suured kivist tornid, mis sobisid rohkem väiksematele kaitsemeeskondadele. 13. sajandil ehitati sellisena Paide linnus ja 16. sajandil Kiiu torn. Kastell-linnus oli korrapärase nelinurkse müüriga piiratud ala. Taoline oli näiteks esialgne Mõõgavendade linnus Tallinnas. 14. sajandil sai valisevaks korrapärane linnusetüüp- konvendihoone, mis oli pärit Preisimaalt, kus valitses Saksa Ordu. Konvendihoone oli nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsevad neli hoonetiiba. Need olid tavaliselt kolmekorruselised. Tihti ümbritses siseõue ristikäik nagu kloostris. Eesti alal ehitati konvendihoone
18. 19 20. 21. Konvendihoone- 14. Sajandil valitsevaks korrapärane linnusetüüp. Pärit preisimaalt. Nelinurkne siseõu, millel neli tiiba ja kolm korrust. 1 korrus: majapidamisruumid, 2 korrus: söömine, magamine, kirik, koosolekud, kindluspealiku ruum, 3 korrus: kaitsekorrus. Diele- koda (seal oli lahtise koldega mantelkorsten) Dornse- kojatagune, kaminaga köetav ruum Kastell-linnus nelinurkse müüriga piiratud ala Tornlinnus- sobis väiksemale kaitsemeeskonnale. Ajastule iseloomulikult oli soodsaim rünnata ülevalt alla ja kivist torni sai edukalt kaitsta. Ehitati tihti ümber kaitsekraave. Tornikujuline Neemiklinnus- müüri ja kraaviga eraldatud osa mäest; müür ehitati piki mäeharja, mis kulgeb enamasti korrpäratult looklevana Etikukivi- asetsesid tihti väljas trepi kõrval, mis kandsid omaniku nime, vappi, majamärki, sümboolset teksti või kujutist
14 saj. Sakslasid halvustasid selle pärast Eestlasi. Polnud korsten, ukse kaudu suits välja, tuli kummargil liikuda, et suitsu sisse ei hingaks. Tarbekunst Esiaja lõpus toodetud suures koguses rauda soorauast. Piirkonnad Virumaal, Saaremaal. Ehted- hoburauasõlg nii naised kui ka mehed, enamasti pronksist, kinnitati riideid. 2. Gooti propaan ja militaararhitektuur Sakslased toovad roidvõlvi, lubimördi. Suuremad linnalised asulad. Suurte kivilinnuste ehitamine. Linnused: · Kastell-linnused, keskel konvendihoone (neljatiivaline, 3 korrust, keskel siseõu), mida ümbritseb 1 või mitu kaitsemüüri. · Mägilinnused (neemiklinnused) kaitsemüür mööda looduslikku mäekülge. · Vasall-linnused ehk tornlinnused- torniga, väiksed Eesti alades umbes 50 linnust, enamus kastell-linnused, tornlinnuseid varem rohkem, hävinenud. Läti aladel umbes 100 linnust. Eestis linnused eestlaste ülestõusude kartuses.
22. Aastal 1227 vallutas ristisõdijate vägi Saaremaa. 23. Milliseid tänapäeva riike hölmas keskajal liivimaa? Eesti ja Läti 24. Miks puhkes Jüriöö ülestöus?- eelköige sakslaste röhumise töttu 25. Milliseid teemasid arutati liivimaa maapäeval?- 1) müntide korraldamist 2)sõja alustamist 3)rahu sölmimist 26. Saksa Ordu pealinnus asus 13. Sajandi löpus Marienburgis 27. Mis tüüpi linnuseid ordu Liivimaale ehitas? -1)kloostri laadseid 2)konvendi hoone 3)kastell-linnus 28. Kellega Liivimaa Ordul tuli södida? 2) Leedulastega 2)vene vürstiriikidega 3)paganatega 29. Eesti külas olid keskajal esindatud 1)puusepp 2)sepp 3) kasukategijad 4) höbesepp 5)saanisepp 30. Millises piirkonnas Eestis oli köige rohkem möisaid?Miks? Harjumaal, sest see on Tallinna lähedal ja seal on soodsad turustamisvöimalused 31. Körgmeister-Saksa ordu körgeim juht 32. Meister-Liivimaa orduprovintsijuht 33
22.Aastal 1227 vallutas ristisõdijate vägi Saaremaa. 23.Milliseid tänapäeva riike hölmas keskajal liivimaa? – Eesti ja Läti 24.Miks puhkes Jüriöö ülestöus?- eelköige sakslaste röhumise töttu 25.Milliseid teemasid arutati liivimaa maapäeval?- 1) müntide korraldamist 2)sõja alustamist 3)rahu sölmimist 26.Saksa Ordu pealinnus asus 13. Sajandi löpus Marienburgis 27.Mis tüüpi linnuseid ordu Liivimaale ehitas? -1)kloostri laadseid 2)konvendi hoone 3)kastell-linnus 28.Kellega Liivimaa Ordul tuli södida? – 2) Leedulastega 2)vene vürstiriikidega 3)paganatega 29.Eesti külas olid keskajal esindatud 1)puusepp 2)sepp 3) kasukategijad 4) höbesepp 5)saanisepp 30.Millises piirkonnas Eestis oli köige rohkem möisaid?Miks? – Harjumaal, sest see on Tallinna lähedal ja seal on soodsad turustamisvöimalused 31.Körgmeister-Saksa ordu körgeim juht 32.Meister-Liivimaa orduprovintsijuht 33
ja venelasi Ühiskond oli tugevalt seisuslik. 26. Maa jagamine pärast vallutust mõisad, feodaalsüsteemi kujunemine. Maa oli feodaalsüsteemi alusel jagatud läänideks, mille keskuseks oli mõis ja seal elas lääniisand ehk mõisnik. Talle allusid talupojad, kes olid kohustatud maksma andamit ja/või tegema teotööd. Kogutud põllusaadused müüdi Lääne-Euroopa turule. 27. Keskaegsed linnused Eestis. Piiskopilinnused ja ordulinnused, kastell-linnused, konvendihooned, tornlinnused, kindlustatud mõisad. Liivimaa alasid juhtisid peamiselt Saksa aadlikud, kes rajasid siia mitmeid linnuseid. Piiskopkondade võimukeskusteks olid piiskopilinnused ja Liivi Ordu võimukeskusteks ordulinnused. Kindlustatud mõisasi ja vasallilinnuseid ehitasid väike-aadlikud. Kastell-linnus nelinurkse ringmüüriga, kõige tüüpilisem linnusetüüp Konvendihoone meenutab kloostrit, nelinurkne ja keskel on sisehoov Tornlinnused - torniga
1.Romaani basiilika põhiplaan. 2.Millal võib rääkida ehituskunstis romaani stiilist? (sajandid) 10.-13. saj. 3.Seleta lahti järgmised mõisted: Empoor- Tribüünitaoline rõdu e. väär kirikutes kuulajate, koori või oreli jaoks, võib toetuda sammastele, olla osaliselt seina sisse ehitatud või ulatuda sellest välja Triumfikaar- ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein. Transept- ehk ristlööv on pikihoonet risti läbiv kirikuosa Koor- Kiriku idaosa, kus enne paiknes kiriku koor, nüüd tavaliselt peaaltar. Apsiid- e. Koorilõpmik, Poolringikujuline või polügonaalne ruumilõpmik, tavaliselt võlvitud, gootikas ühendab tihti pikiruumi kooriruumiga Portaal- Hoone esinduslik, tavaliselt kaunistatud sissepääs, mis osutab ka hoone tähtsusele ja funktsioonile. Tihtipeale on kirikutes olemas peaportaal ja kõrvalportaalid. 4 .Romaani kunst oli seotud .......................................................(institutsioon). 5. Ehitati .................
Eestlastele ei toonud keskaeg palju head, kuid Eesti ise arenes ja küllaltki häasti arenes keskajal. Eestis hakkasid tekkima uued, võimamad ja vastupidavamad linnused, kui enne keskaega ehitati linnusi puidust siis keksajal hakkati Eestis neid ehitama paekivist ja telliskivist. Paekivist ehitati peamiselt Põhja-Eestis, sest seal oli see kergemini kättesaadavam ja Lõuna-Eestis ehitati linnuseid peamiselt telliskivist. Linnuse tüüpe oli keskajal Eestis kolm. Esimeseks tüübiks oli Kastell linnus, mis oli korrapärane nelinurkne linnus, kus igas nurkas oli torn. Teiseks linnuse tüübiks oli linnus, mille müür järgis looduslikku küngast. Kolmandaks linnuse tüübiks oli tornlinnus. Eestisse hakati ka keskajal ehitama esimesi linnasid. Eestis oli üheksa linna, millest neli neist olid Hansa Liidus: Tallinn, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu ja Viljandi. Tallinn, mis oli ehitatud 1248, Vana Pärnu 1251, Tartu 1262, Haapsalu 1279, Viljandi
Tallinn sai linnaõigused 1248.a. Tartut nimetati linnana juba 1262. Pärnu jõe suudme paremale kaldale tekkis Vana-Pärnu linn. Pärast selle mahapõletamist aga ordulinnuse juurde vasakule kaldale Uus- Pärnu. XIII saj. said linnadeks veel Paide ja viljandi. XIV esimesel poolel kuulutati linnadeks Narva ja Rakvere. Kaitseehitiste rajamine Eesti kattus suhteliselt tihedalt kivilinnustega. Esimese linnuse ehitamist otepääle alustati 1224. See on ka vanim teadaolev telliskiviehitis. Kastell-linnus korrapärase nelinurkse müüriga linnus. Konvendihoone oli orduvendade elukoht. See asus Viljandi linnuses. Tornlinnused. Arhitektuur ja raidkivikunst. Suurem osa sakraalarhitektuur. XIII kirikutes kajastub romaani elustiil, millesse hakkab tungima gooti stiili mõjusid. XIV pääses võimule kõrggootika. Tartu oli telliskiviarhitektuuri pealinn. Jüriöö ülestõus Poliitiline eellugu Taani kuningas tahtis eestit hea hinnaga maha müüa. Ülestõus algas Jüripäeval 23
kloostris). Linnused · Eesti alal asus umbes 50 suuremat kivilinnust, mis on ehitatud põhiliselt 13. sajandil. · 14. sajandil ümbritseti enamik suuremaid linnu kivist kaitsemüüriga (seda polnud näiteks Vana-Pärnul). · Linnustest on kõige paremini säilinud Kuressaare linnus Saaremaal. See on ehitatud pärast Jüriöö ülestõusu ning seda pole praktiliselt piiratud ega vallutatud. · Enamik Eesti linnuseid on kastell-linnused. Meenutasid Itaalia palazzosid. Katus oli vastupidiselt kõrge. Nende keskne osa on neljatiivaline ja kolmekorruseline konvendihoone, mille keskel on siseõu. Konvendihoonet ümbritsevad eelkindlustused (kivist kaitsemüürid). Kõige rohkem kaitsemüüre (kolm, koos linnamüüriga isegi neli) on Viljandi linnusel. Seal asus Viljandi komtuur. 16. sajandi lõpust (Poola-Rootsi sõdadest) on Viljandi linnus varemetes. Seda pole
(joonis etteantud) 10. Londoni tuntuim gooti stiilis kirik on Westminster Abbey Seal toimuvad Inglise kuningate kroonimine ja see on suurmeeste matmispaik. 12. Nimeta Tallinna keskaegseid kloostreid:Tallinna Mihkli klooster, Püha Katariina klooster, Pirita klooster, (3 tk.) 13. Vaata üle Eesti keskaegsed linnused. Näit. Tallinna Toompea, Kuressaare linnus, Narva linnus, Haapsalu linnus, Rakvere linnus. Kuidas nende linnuste hoone tüüpi nimetatakse? kastell-linnuse tüüpi algselt. Paljud linnused olid segatüüpi. 14. Millal ehitati Tallinna alllinnale ümber linnamüür ja kelle käsul?vanim dokument pärineb 1265. aastast, kui Taani kuninga Erik V Klippingi ema ja Eestimaa emand Margrete Sambor andis korralduse linnamüüri ehitamiseks. 15. Kus asub Bart Nodke ,,Surmaatants", Milline on selle maali sõnum?asub Tallinna Niguliste kirikus. vahendab keskaja inimese maailmapilti. Surma ees on kõik võrdsed, tehti see maal ,
basiilika. KESKAEGNE ILMALIK ARHITEKTUUR EESTIS Linnused • Võõrvallutajad hakkasid 13.saj. Eestisse püstitama linnuseid Pühavaimu • Välisohu ja poliitiliste pingete tõttu oli neid üsna palju kirik • On olemas 3 linnuse põhitüüpi: neemik-, torn- ja kastell-linnus. • Paljud Eesti linnused on segatüüpi Neemiklinnus • Müür ehitati piki mäeharja, oli korrapäratult looklev • Oleneb kõige enam maastiku iseärasustest • Näiteks Rõuge linnamägi Tornlinnnus • Oli eriti sobv väiksemale kaitsemeeskonnale • Nt: Paide, Kiiu ja Vao Kastell-linnus • Nelinurkse müüriga piiratud ala • Narva linnus, esialgne linnus Tallinas Toompeal Konvendihoone • ..
Kunstil oli 3 eesmärki: Oli vaja õpetada Oli vaja jäädvustada hetki Oli vaja kaunistada Suhteliselt palju oli gobelääne-piltvaipu. Tegeldi ka puuskulptuuridega. Profaanarhitektuur Linnused ja linnakindlustused. Linnuse tüübid: Neemiklinnus e. äraliõike kindlustus (mäe otsas).Ära on kasutatud looduslikke kaitsevõimalusi (peaaegu kõik sellised linnused on hävinenud). Tornlinnus (Paide, Kiiu) Kastell linnus- terve maaala, mida tahetakse kaitsta on piiratud nelinurkse müüriga. Oli enamasti sisehooviga ja kolmekorrusseline (alumine-kaitsekorrus, teine- kirik, koosoleku ruumid, söögisaal, kolmas-magamisruumid). Oli mitu tiiba, mida ühendasid ristikäigud. Tuntumad konvendi tüüpi linnused: Viljandi lossimäed(kõige suurem, sai valmis 14.sajandil) Linnused muutusid linna üheks osaks (Tallinna linnus) hiljem lisati müürinurkadesse tornid
Ühte tarandisse on tavaliselt maetud mitu inimest koos ehetega. 11. Kes ja millal mainis esimest korda arvatavasti eestlasi? 1154. aastal Sitsiilia kuningale Roger II-le tehtud maailmakaardil on araablasest kartograaf Muhammad al-Idrisi ära märkinud ühe paiga. Et see asub Läänemere idakaldal ja tõenäoliselt ka Eesti territooriumil, siis on arvatud, et see võib tähistada Tallinnat. 12. Mis tüüpi linnuseid ehitati Eesti alal? Tornlinnus, vasallilinnus, kastell-linnus, ordulinnus, puitlinnus. 13. Millega paistsid eestlased silma 12.saj. põllumajanduses? 11.12. sajandil võeti kasutusele talirukis, millest sai kiiresti peamine leivavili. Euroopa turgudel oli see nõutud kaup. 14. Nimeta Eesti maakondasid muinasaja lõpul ja kanna need kaardile. 15. Iseloomusta eestlaste suhteid Vana-Vene riigiga 9.-11. saj. 10. saj lõpul suhted Vana-Vene riigiga teravnesid. Kiievi suurvürst Jaroslav Tark tegi 1030
Linnused saab eraldada kolme põhitüüpi: 1)neemiklinnus- Müür ehitati piki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni osa suuremast künkast. Mäenõlva järgiv müür kulgeb enamasti korrapäratult looklevana Näiteks: Kaeva linnus, Rõuge linnamägi 2) tornlinnus- Sobis eriti väiksemale kaitsemeeskonnale. Külmrelvade ajastul oli soodsaim kaitsesuund ülevalt alla ja kivist torn võis kaitsta edukalt suure hulga vaenlaste vastu. Näiteks Vao tornlinnus ja Kiiu torn. 3) kastell-linnus Oli nelinurkse müüriga piiratud ala. Selline oli esialgne, mõõgavendade ehitatud linnus Tallinnas, samuti Narva, Rakvere ja Põltsamaa linnuse algvorm. 4) konvendihoone 14. Saj valitsevaks saanud korrapärane linnusetüüp. Ordurüütlid pidid elama munkade kombel üheskoos ja neile sobis elupaigaks kindlustatud klooster. Konvendihoone on nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsevad neli hoonetiiba. Tavaliselt kolme korruselised. All majapidamisruumid ja üleval kaitsekorrus
paiknesid niguliste kiriku ümber elama. Kaks linna 13 sajand: niguliste ja oleviste ümbruses. Linnaõiguse sai Tallinn 1248. Tartu sai 1262, kui sinna kogunes rahvast. Kaubateel olevad asulad olid eelised ( otepää) Kaitseehitiste rajamine kaitset vajasid käsitöölised ja kaupmehed. 13 sajandil terkis tallinna ümber paekivist müür. Umbes samal ajal astuti tartusse müüri rajama. Lühikese ajaga kattus eesti kivilinnustega. Kivilinnus kerkis 1224 otepääle. Kastell-linnus- nelinurkse müüriga. Arhitektuur ja raidkivikunst kirkiku ehk sakraalarhitektuur. Gooti stiil- teravkaar, oluliselt kõrgem, teravate otstega, roos ukse kohal, massilised skulptuurid , vitraaz ja tilulilu. Romaanistiil vastupidine. Jüriöö ülestõus (1343-1345) Poliitiline eellugu Taani kuningas tahtis eestit maha müüa, kuna olukord oli väga keeruline. Eestit soovisid Harju-Vir vasallid, Liivi-ordu ja ma põlisrahvas
Suurematele linnadele ehitati röövrüütlite kallaletungide eest kaitseks kõrge ja tugev müür, mida ümbritses kraav. Linnamüür määras ära linna territooriumi. Väljaspool müüri asusid eeslinnad, kus elas lihtrahvas. Eeslinnu kutsuti aguliteks. Ka Tallinna ümbritses linnamüür ja vallikraavid. Linna pääses kuue müürivärava kaudu, mida kaitsesid väravatornid ja tõstesillad. Et kaitsta vasalle ehitasid maahärrad linnuseid. Neid ehitisi oli erinevaid: kivilinnus, kastell-linnus, tornlinnus. Keskaja linnade kõige vägevamad ehitised olid kirikud, mille püstitamiseks kulus palju aastaid. Eestis on Oleviste ja Niguliste kirikud, mis asuvad Tallinnas. Kõige tähtsam ehitis oli raekoda, kus pidas oma istungeid linnavalitsus. Raekoja esisel platsil peeti turgu. Turuplatsilt hargnesid mitmes suunas kitsad tänavad, mis olid väga kitsad ja kõverad. Solk ja prügi visati otse tänavale. Kitsikuse ja räpasuse tõttu levisid linnas
aastal. Suurt linnalist asulat Tartut hakati nimetatama linnana 1262. Pärnu jõe suudme paremale kaldale tekkis Vana-Pärnu linn, vasakule kaldale Uus-Pärnu. Haapsalu. XIII said linnadeks Paide ja Viljandi. XIV kuulutati linnadeks Narva ja Rakvere. Kaitseehitiste rajamine. Kaupmehed ja käsitöölised koondusid turuplatsi ja kiriku ümber, kus nad olid kindlalt kaitstud. XIII kerkis Tallinna ümber paekivist müür. Eesti esimene kivilinnus Otepääö 1224. aastal kastell-linnus. Suurima osa Eesti arhitektuurist ja raidkivikunstist moodustab sakraalarhidektuur. XIII kirikutes kajastub romaani (gooti) ehitusstiil. XIV alguseks kõrgkootika. Ehituskunsti teostena keskisid toomkirikud ja linnakirikud. Jüriöö ülestõus 1343 1345 Poliitiline eellugu. 1340-ndate alguseks oli poliitiline olukord Harju-Virus muutunud vägagi keeruliseks.Maa kuulus Taani kuningale, kes ei suutnud ohjeldada siinseid isepäised vasalle. Ülestõusu algus. Jüripäev 23
Kesk-Eesti, endine Sakala mk, Järva mk. Viljandi linnus võimsaim komtum, Paide foogti linnus (tornlinnus, 8- nurkne) 2. Riia peapiiskop- Riia, Põhja-Läti Tartu piiskop valitses Lõuna-eestit (residents Toomemäel) 2 Saare-Lääne piiskop valitses Lääne-Eestis (residents Haapsalus, hiljem Kuressaares, u 100 a pärast- Kuressaare piiskopi loss) 3. Taani kuningas Põhja-Eesti Alustas kastell-linnuse ehitamist (tänapäeval Toompea linnus) Jüriöö ülestõus (1343) 1. Eestlased tahtsid vabaneda Saksa ülemvõimust ja kätte maksta. Tahtsid minna Rootsi võimu alla. Saksa ordu tahtis maad juurde, kus ristiusku kehtsetada. 2. Jüriöö ülestõus kukkus läbi: Tallinn, Virumaa ja Läänemaa läks Saksa ordule. Ordu kontroll Saare-Lääne piiskopkonna üle. 4 kuningat tapeti- sõjavägi lagunes laiali. 3. Jüriöö-müüt on kui rahvustloov jutt
paigutatakse tornide jalamile Raekodadest tuntumaid Toscanas: Siena Palazzo Publico Teine veel Veneetsias Siena Palazzio Veccio (?) Kirikutel pole Itaalias suurt kellatorni, ehitatud juurde kampaniil Itaalias võib näha ka marmorgootikat, parimaks näiteks on Firenze toomkirik, ehitatud 14.sajandil. Kõrval suur kampaniil. Probleemiks on see, et lõpeb renessanss-stiilis kupliga. Toomkirik ise gooti stiilis Linnused Gooti ajastul kujunes uueks linnusetüübiks ka kastell-linnus, aga linnuseid vähem kui romaaniajastul Suuremad ja võimsamad Koosneb neljast tiivast, keskel suur siseõu. Kolmekorruseline (kastell-linnus) Kaitsemüür (Viljandi ordulinnusel 3 müüri) Kastell ehk konolendi hoone (???) ehk linnuse südamik Ida-Preisi linnus, Saksa linnus: Marienburgi linnus GOOTI KUJUTAV KUNST Gooti kujutavas kunstis on uueks nähtuseks ümarskulptuuri laiem kasutamine
Rooma teatris kaar kõverjooneline tasandiline sildetarind ja kujunduselement; pärit Mesopotaamiast, võeti kasutusele Etruurias; kaarel on alumine pind (palend), ülemine pind (selg), esi- ja tagakülg. Sageli paikneb kaare toe ja lähtekivi vahel profileeritud plaat (talum) kanoop etruskite inimpeakujulise kaanega tuhaurn (Egiptuse päritolu) Kapitoolium, Capitolium üks Rooma seitsmest künkast, koosneb päris Kapitooliumist ja linnusest; väga vana poliitiline- ja kultuurikeskus kastell, castellum (lad.k. 'linnus') - väiksemamõõduline Rooma sõjaväe eelpost või kindlus, algselt korrapäraselt nelinurkne, kus kaks ristuvat teed, jaotades kastelli neljaks kvartaliks kleristoorium ehk valgmik, basiilika kesklöövi kõrgeim akendega osa kolymbethra orkestra, mida oli võimalik kasutada vesietenduste andmiseks krüpt antiigis maa-alune koobaskäik, võlvruum, varakristlikes katakombides hauakamber lacus avalik veevõtukoht lapis niger (lad.k
Est gootik ei sarnane pariisi ümbruse gootik,vaid on selle lihtsust variant. 2.etapp est gootikas-1) 13-14.saj keskp-vara ja kõrggootik 2) 14.saj keskp-16.saj II veerand-hilisgootik linnusetüübid: 1)mäenõlva järgiv müür-kasut looduslikke kaitsevõimal nn äralõikelin v neemiklin. Tartu,otepä, lihula 2)torlin-sobis väiksem kaitsemeesk, ehit ka vasallide kindlust maaelamutex (vasalllin) taastatud kujul Paide(13saj) Vao tornlin(14) kiiu torn (16) 3)Kastell-lin- korrapärase nelinurks müüriga piirat ala, esialgne Mõõgavend ehit linnus Toopeal, samut Narvas, Rakveres ja Põltsamaal. 14.saj valitsev korrapärane konvendihoone- nelinurk sisehoov,ümbrits neli hoonetiib- 3korruselised- all majapidamisrum, ülal kaitsekorrus, teisl kirik, rüütelvend koosolekuruum (kapiitlisaal), söögisaal(refektoorium) magamissal (dormitoorium) linnusepealiku (komtuuri) elurumid. Hoonetiib ühend nagu kloostris siseõue ümbrit galerii-ristkäik
(suurtükitornid) konvendihoone säiln. Kuressaares Suurgildi hoone- 15. saj. alguses, tähtvõlvidega saal Tln raekoda-petikud seal hoonetel, etikud-terrassid maja ees. Kodanike majad 3 korruselised: koda(diele)võõrastetoaks ja tööruumiks, köök, kamin seal, koja taga ainuke köetav tuba(dornse) II-III korrus laoruumid.. asusid petikud , fassaadi kaunistati, majamärk-vapp vms, Tartu kaitsemüürist 50 m. Emajõega parall. bot. aia juures linnuseid ~50 olnud, kastell-linnused enamasti, keskseks hooneks konvendihoone restaureeritud linnused: Narva, Haapsalu, Rakvere, Paide l. ainult torn. Suurim kastelll. Viljandis(varemetes) Gooti kujutav kunst Eestis vanimad skulptuuri- ja maaliteosed Valjala kiriku lääneportaal- romaanipärane veel, seal ka ristimisnõu teada 13. saj. lõpus E. gooti stiil. Kiviskulpt. esimesed märgatavad teosed Karja kirikus-portaalide kujunduses taimeornamentikat. Seal ka Kolgata-reljeef-ristiusu põhisõnum-Kristuse
50m2. Jaguneb Haapsalu linnast läänes asuvaks Eeslaheks ning kirde pool asuvaks Tagalaheks, viimase sopid on Salajõe ja Saunja laht. HOLM VIIK SPA Varem: sanatoorium, taastusravikeskus, tervisekesk us. Nüüd on kõik spaad Pakutakse, et sõna spaa tuleneb ladinakeelse fraasi sanus per aqua (ehk: tervis vee abil) esitähtedest ning seetõttu k asutatakse laialdaselt tähtedekombinatsiooni SPA. Konvendihoone on kastell-linnuse eritüüp. Konvendihoone koosnes sisehoovi ümbritsevast neljast hoonetiivast, mis olid väliskülgedelt tugevasti kindlustatud. See hoonetüüp kujunes välja Teutooni ja Liivi ordu aladel 13.14. sajandil. 14 15 16 17 LUULETUS: Ernst Enno (8.6.1875-7.3.1934) Ernst Enno "Nii vaikseks kõik on jäänud" Nii vaikseks kõik on jäänud su ümber ja su sees, mis oli, see on läinud, mis tuleb, alles ees. Päev pole, öö ei ole,
kiriku(basiilika,põhiosas valmis 14 saj) ja Toomkiriku varemed. Teine tähtis osa keskagesest arhitektuuripärandist on militaarehitised.Neid hakkasid valluatjad püstitama kohe pärast maa alistamist,13 saj.Sisemiste poliitiliste pingete tõttu oli Eestis linnuseid väga tihedasti,enamik on tänapäevaks varemeis.Linnuste hulgas saab eraldada kolme põhitüüpi:1.äralõikelinnus(müür ehitati piki mäeharja või eraldati kraavga suurem osa küngastikust)2.tornilinnus(kõrge torn)3.kastell-linnus(nelinurkse üüriga piiratud ala).Paljud linnused olid tegelikult segatüüpi.14 saj sai valitsevaks konvendihoone(kastelli ja kloostri ideaali ühinemine-nelinurkse sisehooviga,mida ümbritsevad neli hoonetiiba).Eesti aladel ehitati konvendihoone mõnikord kastell-linnuse sisse.Tallinna linnus-eellinnuse neljale nurgale püstitati tornid-tuntuim on Pikk Hermann-45,6 m pikk.Tallinna kaitsesüsteemis on olulised hooned ka Kiek in de Kök ja Paks Margareta-mis olid võimsad suurtükihoned
Viljandi (1283) Vana Pärnu (1251 asutati sinna piiskop- Paide (1291) konna keskus, mille leedukad hävitasid Kaitseehitised Esimesena ehitati paekivist müüte Tallina ümber 13. sajandil. 14. sajandi jooksul järgnesid teised linnad. Samal ajal ehitati eestlaste muinaslinnused ümber kivilinnusteks. 1244 esimene teadaolev kiviehitis Eestis, Otepää linnud. Suurim ja tugevaim kastell-linnus rajati Toompeale. Ordu alal oli tähtsaim Viljandi linnus, mille konvendihoone oli Eesti suurim. Paides oli tornlinnus. Samuti asendati puukirikud kivikirikutega. Kiriku ehituse korraldamine oli maaisanda kohustus. Muinaskihelkonnad nimetati ümber kiriku kihelkodadeks. Kirikutes pandi ametisse sakslastest preestrid. Jüriöö ülestõus (1343-1345) Põhjused ja probleemid. 1340-ndate aastate alguseks oli poliitiline olukord Harju-Virus
3. Ehitada senine elupaik linnuseks ümber; 4. Asuda elama paremini kaitstavasse kohta, s.t rajada uus linnus (või võtta kasutusele mõni varem püsiasustusete linnus). Linnused 11. ja 12. sajandil sajandil rajatakse kõige erinevama kujuga ning erinevat tüüpi linnuseid. 12. sajandil tulevad mägialadel arvukamalt kasutusele kaljudele ehitatud või kaljusse raiutud linnused. 12. sajandi lõpul jõuab ka Euroopasse vaimulike ordude arhitektuur, ehk kastell-linnuste erinevad variandid. Ehitatud linnused olid enamasti era kätes ning nende ülesanne oli majutada võimalikult palju mehi ja moona. Linnuste ajaloost Eestis Vanimad teadaolevad kaitserajatised Eestis on olnud asulalinnused, kindlustatud asulaid ümbritsevad vallid. Seesuguste kindlustatud asulate rajamine algas I aastatuhandel e.Kr. Vallid tehti mullast, palkidest või kividest. Valdav osa muistsete eestlaste linnuseid tekkis hoopis hiljem, enamasti meie ajaarvamise 9. - 10. sajandil
Gooti ilmneb eelkõige arhitektuuris ning jaguneb üldjoontes järgmisteks perioodideks: varagooti 1140-1200, kõrggooti 1200-1350 ja hilisgooti 1350-1525. Arhitektuur Gooti perioodil eristati põhitüüpidena järgmisi linnuseid: 1) vabaplaanilised linnused järgisid maastikulisi kaitse-eeldusi ning olid väga levinud ka eelneval ajastul, 2) tornlinnused olid kindlustatud elutornid, 3) kastell-linnused kujutasid endast Vana-Rooma eeskujul ehitatud ringmüürlinnuseid, mille keskel või ringmüüri siseküljele olid elu- ja majandushooned, 4) konvendihooned koosnesid tugevasti kindlustatud välisseintega neljast ühtlasest ristikäiguna kujundatud tiivast ümber nelinurkse sisehoovi. Linna keskseks ehitiseks kujunes katedraal, mis religioossete teenistuste läbiviimise
Ristserv joonvõlvi ehitamine oli pealegi kaunis tülikas ja raske. Gooti ehitussüsteem tekitab täieliku muudatuse, võttes tarvitusele: 1) teravkaared, 2) roidvõlvid (ristroidvõlvid), 3) tugipiidad ja tugikaared. Gooti perioodil eristati põhitüüpidena järgmisi linnuseid: 1) vabaplaanilised linnused järgisid maastikulisi kaitse-eeldusi ning olid väga levinud ka eelneval ajastul, 2) tornlinnused olid kindlustatud elutornid, 3) kastell-linnused kujutasid endast Vana- Rooma eeskujul ehitatud ringmüürlinnuseid, mille keskel või ringmüüri siseküljele olid elu- ja majandushooned, 4) konvendihooned koosnesid tugevasti kindlustatud välisseintega neljast ühtlasest ristikäiguna kujundatud tiivast ümber nelinurkse sisehoovi. Linna keskseks ehitiseks kujunes katedraal, mis religioossete teenistuste läbiviimise kõrval kujunes paigaks, kus toimusid mitmed riiklikud aktid, peeti loenguid, tehti teatrit jne
· Osavõtu õigus 4 seisusel (Riia peapiiskop koos teiste piiskoppidega, ordumeister oma kõrgametnikega, vasallid ning Riia, Tallinn ja Tartu linnad). · Igal seisusel 1 hääl ja otsus pidi olema üksmeelne. · Tegemist oli katsega luua õiguslikult korrastatud riiki. · Järgmist sammu ühtse riigini ei astutud, jäädes riikide nõrgaks konföderatsiooniks. 5. Linnused, mõisad, kirikud a. Kivilinnused vasallide kaitseehitised: · Toompea kastell-linnus nelinurkse korrapärase müüriga. · Ordu linnustest suurim Viljandis, mille sees konvendihoone orduvendade elukohana. · Tornlinnused nt Paide ordulinnas b. Mõisaid algul vähe väikesed, suure talu tüüpi. c. Kirikud rajati kõikjale Eestis rõhutamaks ristiusu üleolekut: · Toomkirikud piiskoplikud peakirikud (paekivist Oleviste ja Niguliste Tallinnas, telliskivist Jaani Tartus). 6. Välissuhted a
aastal Liivi ordule. Pärast 1347. aastat eksisteerisid Eestis järgmised moodustised: 1)Liivi ordu 2)Saare-Lääne piiskopkond 3)Tartu piiskopkond Ruhnu saar kuulus keskajal Kuramaa piiskopkonnale. Ametlikult kuulus kogu Vana-Liivimaa Saksa-Rooma riigi koosseisu. 2. Mõisted: komtuur komtuurkonna juht, foogt foogtkonna juht, hinnus - naturaalmaks maaomanikule maa kasutamise eest., kümnis - kümnes osa talu saagist, mis maksti kirikule., konvendihoone - Konvendihoone on kastell-linnuse eritüüp. Konvendihoone koosnes sisehoovi ümbritsevast neljast hoonetiivast, mis olid väliskülgedelt tugevasti kindlustatud. See hoonetüüp kujunes välja Teutooni ja Liivi ordu aladel 13.14. sajandil. 3. Modena Wilhelm ja tema vaheriik oli itaalia diplomaat ja vaimulik. Ta püüdis esialgu luua otseselt paavstile alluvat vasallriiki, mida valitsenuks tema poolt määratud vaimulikud isandad, kuid peagi mõistis ta selle teostumatust. Nii otsustas
13.-16.saj) ja Jaani kiriku varemed. Toomkirik oli basiilika, kahe torniga, kooriga. Jaani kirik oli kolmelööviline basiilika, valmis põh. 14.saj. Ülirikkalik terraskotast ehitusplastika. Lõuna-eestis levis kolmelööviline kirikutüüp. Urvaste kirik- ainus säilinud basiilikana ehitatud maakirik Eestis. 2. Ilmalik arhitektuur: 3-tüüpi linnused: neemiklinnus(müür ehitati piki mäeharja), tornlinnus( väiksemale kaitsemeeskonnale), kastell-linnus(nelinurkse müüriga piiratud ala).Paljud linnused olid tegelt segatüüpi. 14. Saj sai valitsevaks korrapärane linnusetüüp-konvendihoone(nelinurkse sisehooviga, tavaliselt 3korruselised).Ainuke keskaegse vormi säilitanud konvendihoone on Kuressaares. Linnakindlustused Tallinnas: linnamüür, suurtükitornid: Kiek in de Kök, Paks Margareeta. 3. Kujutav ja tarbekunst: Kirikute kaunistamiseks usulise sisuga reljeefid, skulptuurid, Puureljeefid Tallinna
a. Haapsalu. Võõras võim Saaremaal jäi esialgu siiski nõrgemaks ning võrreldes mandri - eestlastega säilitasid saarlased mitmeid eesõigusi. Sellele vaatamata puhkes ühtelugu vastuhakke ja ülestõuse, neist ulatuslikem 1260. aastal. Varsti pärast ülestõusu mahasurumist rajas teine siinne feodaalriik - Liivi ordu, kellele kuulus Ida - Saaremaa ja Muhu, oma tugipunktina Pöide tornlinnuse. On võimalik, et Kuressaare vanim kivilinnus - piiskopi kants - rajati kastell - linnusena umbes samaaegselt, 1260. aastate I poolel. Konvendihoone Konvendihoone on hilisgooti stiili linnuseehituse suurepärane näide. Välisarhitektuuri äärmise ranguse ja monumentaalse raskepärasusega liitub orgaaniliselt sisemuse maitsekas arhitektoonika ja dekoor, mis oma lihtsusele vaatamata pääseb
13.-16.saj) ja Jaani kiriku varemed. Toomkirik oli basiilika, kahe torniga, kooriga. Jaani kirik oli kolmelööviline basiilika, valmis põh. 14.saj. Ülirikkalik terraskotast ehitusplastika. Lõuna-eestis levis kolmelööviline kirikutüüp. Urvaste kirik- ainus säilinud basiilikana ehitatud maakirik Eestis. 2. Ilmalik arhitektuur: 3-tüüpi linnused: neemiklinnus(müür ehitati piki mäeharja), tornlinnus( väiksemale kaitsemeeskonnale), kastell-linnus(nelinurkse müüriga piiratud ala).Paljud linnused olid tegelt segatüüpi. 14. Saj sai valitsevaks korrapärane linnusetüüp-konvendihoone(nelinurkse sisehooviga, tavaliselt 3korruselised).Ainuke keskaegse vormi säilitanud konvendihoone on Kuressaares. Linnakindlustused Tallinnas: linnamüür, suurtükitornid: Kiek in de Kök, Paks Margareeta. 3. Kujutav ja tarbekunst: Kirikute kaunistamiseks usulise sisuga reljeefid, skulptuurid, Puureljeefid Tallinna
sajandil. 2.Milliseid linnustetüüpe sa tead? Milline neist oleneb eriti maastiku iseärasustest? Linnuste hulgas saab eristada kolme põhitüüpi: 1) neemiklinnus, mille müür ehitati piki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni oa suuremast külast. Mäenõlva järgiv müür kulgeb enamasti korrapäratult looklevana. 2) tornlinnus, mis sobis eriti väiksemale kaitsemeeskonnale. 3) kastell-linnus oli nelinurkse müüriga piiratud ala. Paljud Eestis püstitatud linnused olid tegelikult segatüüp, näiteks võisid torn- või kastell-linnuseid ümbritseda loodust järgivad eeslinnused ja vallikraavide süsteemid. 3.Kirjelda konvendihoonet. Nimeta kõige paremini säilinud konvendihoone Eestis. Konvendi hoone on nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsevad neli hoonetiiba. Need on tavaliselt kolmekorruselised. All on majapidamisruumid, üleval kaitsekorrus, teisel
Üldjoontes juhindusid kõik hilisemad täiendused ja ümberehitused selleaegsest põhiplaanist.1. aprillil 1342 põletasid vene väed Narva linnuse ja linna teist korda, tungides missa ajal linnusesse ja tappes kõik linlased.Linnus ja linn taastati kiiresti, sest juba 25. juulil 1345 kinnitas Taani kuningas Valdemar IV Atterdag Narvale Lübecki linnaõigused, kuid oletatakse, et Narva sai linnaõigused juba kuningas Valdemar III ajal.1346. aastal läks Narva linnus Liivi ordu valdusse ja kastell ehitati ümber konvendihooneks. Jõepoolsele küljele lisati kaevudansker. Teine dansker ehitati lääneseina. Konvendihoone eri tiivad ühendati sisehoovi ümbritseva puitgaleriiga.Pika Hermanni torni kõrgendati 15. sajandi lõpul ja 16. sajandil, et saada parem ülevaade 1492. aastal rajatud Jaanilinna linnuses toimuvast.1. aprillil 1558 algas Narva pommitamine Jaanilinnast. 11. mail puhkes Narvas suur tulekahju. Vene väed kasutasid segaduse
Teine korrus oli kujundatud eluruumiks, kuhu pääses umbes 10m kõrgusel paikneva ja raskesti rünnatava ukse kaudu. Mantelmüürilinnustega võrreldes oli tornilinnus ehituslikult tunduvalt vähenõudlikum ja soodsam. Väikeste ehituskuludega võimaldas kiiresti püstitada tõhus kindlusehitis, mida hiljem võidi ümbritseda tugevama müüriga, täiendada kõrvalehitistega jne. Kolmanda osa moodustasid kastell-linnused. Needki pärinesid vana-rooma ehituskunstist. Tavaliselt nende ehitamine polnud aeganõudev. Esmakordselt rakendati see tüüp Põhja-Eestis Tallinna Toompea kiireloomulisel kindlustamisel. Toompae esimene kivilinnus, pikaks venitatud ristkülikuna püstitati praeguse T. lossi kohale väljapoole taanlaste poolt rekonstrueeritud endist eestlaste puitlinnust. 14. saj ehitati põhjalikult ümber. Suurendati kaitsevõimet sügavate kraavide ja tornide abil.
erinevaist ajastuist pärit kogum eri-ilmelisi ja -otstarbelisi ehitisi. Muistsete eestlaste linnusekompleks hõlmas ilmselt kogu Toompea mäge ning pealinnus oli kagunurgas kõige kõrgemal mäel. See oli arvatavasti puit-, muld- ja kuivmüüritisega kivilinnus. Siia alustasid oma esimese kivilinnuse rajamist ka taanlased pärast 1219. aastat. Tõsise ehitamisega tegi algust Mõõgavendade Ordu, kelle valduses oli Toompea 1227 1237. Sel ajal valmis Toompea järsaku edelaosas kastell, mille kagunurgas kõrgus vahitorn. Kastelli kaitses ülejäänud Toompea poolt kaitsekraav. Linnust nimatati castrum minus'eks (väikeseks linnuseks) erinevalt ülejäänud Toompeast, mis kandis nime castrum magnus (suur linnus). Pärast 1238. aastat hakkasid linnust edasi ehitama taanlased, nüüd aga mitte enda vanas, vaid Mõõgavendade Ordu poolt alustatud kohas. Nad jagasid kastelli müüriga kaheks, jättes
Jahrhunderts als Stützpunkt zur Missionierung der Sachsen gegründet, ist seit dem Mittelalter einer der bedeutendsten Handelsplätze Europas. Neben der günstigen Lage des Hamburger Hafens stärkte die Jahrhunderte währende politische Unabhängigkeit als Freie und Hansestadt die Entwicklung Hamburgs zur zweitgrößten Stadt der Bundesrepublik Deutschland. Im Jahre 810 ließ Karl der Große eine Taufkirche errichten, um den heidnischen Norden zu missionieren. Zu ihrer Sicherung wurde das Kastell Hammaburg gebaut. Um 830 wurde hier die Hammaburg errichtet. 831 begründete Ludwig der Fromme hier ein Bistum, das kurze Zeit später zum Erzbistum wurde. Doch schon kurz nach der Reichsteilung von Verdun überfielen Wikinger die Region, später die slawischen Abodriten, der Erzbischof verlegte seinen Amtssitz nach Bremen. Graf Adolf III. von Schauenburg und Holstein war im 12. Jahrhundert der Gründer einer Handels- und Marktsiedlung am westlichen Alsterufer. Maßgeblich durch das von Kaiser
annaabi.ee 
