8. Elektrimasinad 8.1 Elektrimasina tööpõhimõte Energia muundamiseks magnetvälja vahendusel kasutatakse elektrimasinat. Mehaanilist energiat muundatakse elektrienergiaks elektrigeneraatoris. Generaator pannakse pöörlema enamasti mitteelektrilise jõumasinaga, näiteks auru- hüdro- või gaasiturbiiniga, sisepõlemis- või diiselmootoriga. Selle jõu mõjul tekib magnetväljas liikuvas juhis elektrivool. Elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks elektrimootoris. Mootori tööpõhimõte on vastupidine: magnetväljas asuvale vooluga juhtmele mõjub jõud, mis paneb selle juhtme liikuma. Mootor paneb tööle tööpingi, mehhanismi või masina. Elektrimasinaid liigitatakse vooluliigi järgi · alalisvoolumasinad · vahelduvvoolumasinad viimaseid omakorda tööpõhimõtte järgi · asünkroonmasinad · sünkroonmasinad On veel palju teisigi elektrimasina tüüpe. Masinaosade koostöö ja energia muundamine toimub magnetvälja ...
8. Elektrimasinad 8.1 Elektrimasina tööpõhimõte Energia muundamiseks magnetvälja vahendusel kasutatakse elektrimasinat. Mehaanilist energiat muundatakse elektrienergiaks elektrigeneraatoris. Generaator pannakse pöörlema enamasti mitteelektrilise jõumasinaga, näiteks auru- hüdro- või gaasiturbiiniga, sisepõlemis- või diiselmootoriga. Selle jõu mõjul tekib magnetväljas liikuvas juhis elektrivool. Elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks elektrimootoris. Mootori tööpõhimõte on vastupidine: magnetväljas asuvale vooluga juhtmele mõjub jõud, mis paneb selle juhtme liikuma. Mootor paneb tööle tööpingi, mehhanismi või masina. Elektrimasinaid liigitatakse vooluliigi järgi · alalisvoolumasinad · vahelduvvoolumasinad viimaseid omakorda tööpõhimõtte järgi · asünkroonmasinad · sünkroonmasinad On veel palju teisigi elektrimasina tüüpe. Masinaosade koostöö ja energia muundamine toimub magnetvälja ...
docstxt/13691331855983.txt
ALALISVOOLU ELEKTRIMASINAD 1. Millisel füüsikalisel nähtusel põhineb alalisvoolu elektrimootori töö? Töö põhineb füüsikast tuntud elektromehaanilisel nähtusel, et magnetväljas asetsevale vooluga elektrijuhtmele mõjub jõud, mis paneb selle juhtme liikuma magnetväljaga risti olevas suunas 2. Millisel füüsikalisel nähtusel põhineb elektrigeneraatori töö? Elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. 3. Milles seisneb elektrimasinate pööratavuse printsiip? 4. Mis on elektrimasina põhiosad? Ergutusmähis, ankur, hari, lamell, kommutaator, ankrumähis. 5. Kuidas tekitatakse püsiergutusega elektrimootoris magnetväli? Magnetväli tekitatakse nn poolustega, selleks on ergutusmähis, mis on keritud ferromagnetilisest ainest südamikule. Poolused on kinnitatud silindrilise terasikke külge (joonisel ei ole näidatud), mis on ühtlasi elektrimootori kereks ja magnetahela osaks. Ergutusmähise või püsimagnetite abiga. 6. Kuidas tekita...
Milline on 3faasilise asünkroonmootori staatorimähise magnetväli? 3 faasimähise magnetväljade summaarse välja suund pöörleb ruumis ühtlase kiirusega mis on proportsionaalne toitepinge sagedusega. Kus paiknevad asünkroonmasina mähiste magnetväljad? Staatorimähise väli läheb läbi õhupilu staatorist rootorisse; rootorimähise väli läheb läbi õhupilu rootorist staatorisse. Mis järjekorras järgnevad staatori pinnal vahelduvoolumasinate staatorimähiste faasitsoonid? A-Z-B-X-C-Y. Asünkmootori pöörlemissuuna muutmiseks on vaja vahetada omavahel 2 mootorit toitvat faasijuhet. Mille poolest erineb asünkroonmasin sünkroonmasinast? Sünkroonmasinal on püsimagnetid v elektromagnetid rootoril; sünkroonmasinal on rootori pöörlemiskiirus tööolukorras alati võrdne pöördvälja pöörlemiskiirusega. Mis on 2kihilise mähise tunnuseks elektrimasinas? Igas uurdes 2 poolikülge. 2 pooluspaariga vahelduvvoolumasina staatoril on 24 uuret. Kui suur on poolusejaotus? 6...
.............. 12 Karakteristikud .................................................................................................................................. 14 Kaod ja kasutegur .............................................................................................................................. 16 V kujulised kõverad ........................................................................................................................ 16 Pöörlevad kommutaatorita elektrimasinad .......................................................................................... 16 Tüübid................................................................................................................................................ 17 Käivitamine ja reguleerimine ............................................................................................................ 18 Nurgakarakteristik ...............................................................................
Ühefaasiline trafo Elektrimasinad Aruanne Juhendaja: Heigo Mäemuru Üliõpilased: Erik Kessel Andrei Gussev Daniil Redko Õppekava nimetus: AAVB41 Tallinn 2018 Töö eesmärk 1. Tutuvuda ühefaasilise trafo 2. Uurida trafo töökarakteristikuid 3. Tutuvuda trafo põhiparameetritega ning nende määramisega 4. Saada ülevaade trafo tunnussuurustest Trafo andmed 1.Tühijooksu katse Valemid Katse U10, P0, U20, nr. V I10, A W V k12 cos 0 i*0 0.03456 1 38 0.075 1 38 1 0.350877 22 0.04608 2 68 ...
Elektrimasina kasutegur Elektrimasinast väljuva ja sinna siseneva võimsuse suhe. Elektrimasina normaaltöö piirkond meh karakteristikul asub nimitööpunkti ja tühijooksupunkti vahel. Elektrimasina elektriline võimsus on väiksem kui mehaaniline võimsus kui masin töötab generaatoritalitluses. Magnetväli kujutab endast vektorvälja. Magnetjõujoone suund on seda välja tekitanud voolu suunaga risti. Elektrvool tekitab magnetvälja alati. Magnetvootihedus Iseloomustab ruumis olevat punkti; sõltub teda esile kutsunud magnetvälja tugevusest ja keskkonna omadustest. Ühik veeberit ruutmeetrile. Wb/m2 Magnetvoog iseloomustab ruumis olevat pinda; on sarnane vedeliku voolule ja tal on suund. Magnetvoo suurendamiseks magnetahelas on vaja suurendada magnetomotoorset jõudu; vähendada reluktansi. Magnetomotoorne jõud on määratud voolu ja keerdude arvu korrutisega. B*l*i määrab juhtmele mõjuva jõu B-magnetvootihedus l-juhtme pikkus i-juhet läbiv vool. Elektr...
ELEKTRIAJAMID väikelaevas Jaotuvad: 1.Alalisvoolu ajamid (meie kursuses enamasti jaht- ja purjelaevadel) 2.Vahelduvvoolu ajamid (väikelaevadel, pikkus alla 24m) Alalisvoolu mootorid · Jagunevad ergutuse järgi: 1. Sõltumatu ergutusega (independent excitation motor) 2. Paralleelergutusega (shunt motor) 3. Jadaergutusega (series motor) 4. Segaergutusega (compound motor) · Kommutaatori olemasolu järgi: 1. Kollektoriga mootorid (NB! on olemas nii alalis- kui ka vahelduvvoolu kollektormootorid) 2. Kontaktivabad alalisvoolu mootorid (püsimagnetiga rootor, staatorimähistele antavat pinget kontrollib keerukas kaasaegne jõuelektroonika) Alalisvoolu mootori tööpõhimõte Lihtne alalisvoolu mootor lahtivõetult Alalisvoolu mootori osad Alalisvoolu mootori poolused otsavaates Võimsa alalisvoolu mootori välisilme Alalisvoolu mootori mähiste skeem Traditsiooniline paralleelergutusega alalisvoolu mootori käiviti skeem ...
1. Kolmefaasilise asünkroonmootori nimiandmed on järgmised Võimsus Pn 7500 Pn 7500 W I ln = = =1 Pinge Un 400 3Uncos nn 34000, 890,85 Võimsustegur cos 0,89 nimivool Iln 14,3097 kasutegur n 0,85 Pn Pn60 750060 pöör.kiirus nn 1440 mootori nimimoment Tn 49,7359 Tn= Wn = n 2 =144023, 14 n Leida In ; f2n=? aeg. sek 60 rootorvoolu sagedus f2n 0,05 Sn= s n -n n 1512-1440 ...
docstxt/124051890957646.txt
Trafomähise elektromotoorjõud on proportsionaalne sagedusega; mähise keerdude arvuga; südamiku magnetvoo amplituudiga. USAs valmist trafo 240/12V, 60Hz toodi Euroopasse Kas saab kasut pingel 230V 50Hz? Ei saa pikaajaliselt; võib lühiajaliselt. Trafo 24/12V primaarmähis lülitatakse alalispingele mis on 50% nimipingest. Millised protsessid toimuvad trafos? Sekundaarahelas tekib pinge impulss 6V; sekundaarahela püsitalitluse pinge on 0; trafo tühijooksuvool suurem kui nimivool; trafo kuumeneb üle ja rikneb. Trafo tühijooksukaod tekivad magnetvoo suuna muutmisega kaasnevast hüstereesist magnetahelas; pöörisvooludest südamiku plekkides. Trafo lühikaod tingitud pöörisvoolukadudest trafo paagis; mähistel eralduvast soojusvõimsusest. Ideaaltrafo korral kehtivad seosed I1w1=I2w2; U1I1=U2I2; U1/U2=w1/w2; S1=S2; P1=P2; Q1=Q2. trafomähiste puisteinduktiivsust saab vähendada kui suurendada mähise kõrgust; vähendada mähise keerdude arvu; jaotada mähi...
docstxt/122468812821448.txt
Elektritrell Mihkel Truu AUT-12 Elektritrell Lööktrell Akutrell Puurvasar 2 Elektritrell Jõuallikas -kommutaatormootor Spindel e. töövõll -kinnitatud padrun Padrun -kinnitatakse erinevaid tarvikuid Reduktor -hammasratastest koosnev ülekanne Kuullaagrid, puksid -toestavad spindlit Löögimehhanism -hambulised põrkerattad Meiseldamise tööreziim -pöörlev liikumine lülitatakse välja 3 Elektritrell löökreziimi korpus lüliti kiirkinnitus ...
esimesel pildil kuna magnetväli on (pooluselt N poolusele S) risti jõuga (põhimõtteliselt võib vaadelda kui jõudu mis hoiab seda konstantsel nurkkiirusel ehk mõjub selle keerleva asja liikumise suunas), siis magnetilise induktsiooni tõttu tekib juhtmesse vool mis põhjustab lambis energia vabanemist (elektromotoorjõud?). Kuna teisel pildil on jõu ja magnetvälja suunad paralleelsed siis voolu ei teki. Selle toimimist saab põhimõtteliselt mõista vasaku käe reegli järgi 5) Elektrimasinad Elektrimasin on energiamuundur mis muundab elektrienergia mehaaniliseks energiaks või vastupidi. Meenuta energia jäävuse seadust…
Ühefaasiline jõutrafo Transformaatoriks ehk lühidalt trafoks nimetatakse staatilist elektromagnetilist aparaati, mis on määratud ühe (primaarse) vahelduvvoolu süsteemi muundamiseks teiseks (sekundaarseks) vahelduvvoolus süsteemiks, millel on teistsugused tunnussuurused. Kõige rohkem hakati trafosid tarvitama pinge muutmiseks elektrienergia ülekandmisel elektrijaamadest tööstusettevõtetesse (joon.1.1). (joon.1.1) Rajoonielektrijaamade elektervarustuse skeem. Elektrienergiat kantakse teatavasti suurtele kaugustele üle kõrgepingega, mille tõttu väheneb märksa energiakadu liinis. Et aga pinge generaatori väljundis tavaliselt ei ületa 20 kV, seatakse liini alguses üles pingekõrgendustrafod, mis tõstavad vahelduvpinge vajaliku kõrguseni. Pinge peab olema seda kõrgem mida pikem on ülekandeliin ja mida suurem on ülekantav võimsus. Näiteks on vajalik 100 MW võimsuse ülekandeks 1000 km kaugusele ligikaudu 500kV-st pimget. Elektrienergia j...
Üliõpilased: J. Karu, E. Rääk, Töö K. Tänav, A. Ulmas AAAB-41 tehtud: 27.04.2007 Matr. nr. Aruanne esitatud Juhendaja: Tarmo Rosmann Elektrimasinad Töö nr. 5. SÜNKROONMOOTOR Katseobjektid: Kasutatud seadised: voolutrafo, ampermeeter, voltmeeter, Sünkroonmootor vattmeeter, takisti, reostaat, ümberlüliti
Tartu Arst, neurokirurgia rajaja 1920- Tartu Ülikool, neuroloogia osakond 1921- närvikliiniku rajamine 1923- Eesti Neuroloogide Seltsi esimees Paul Nikolai Kogerman 5. detsember 1891 a. Tallinn- 27. juuli 1951 a. Tallinn Keemik, Eesti põlevkivikeemia rajaja 187 teaduslikku tööd 1921-1936- Tartu Ülikooli orgaanilise keemia professor Loodusvarade Instituudi esimees Hans Roland Võrk 29. november 1896 a. Tapa- 30. oktoober 1978 a. Tallinn Teadustöö põhisuund: elektrimasinad, elektri õhuliinid. 1926-1928- Berliini Tehnikaülikooli elektrimasinaehituse assistent 1928-1935- Tallinna Tehnikaülikool, elektrimasinate, elektrimõõtmise, elektriraudtee ja matemaatika õppejõud 1930- raadiooperaatorite kursuste juhataja Robert Johannes Livländer 1. veebruar 1903 a. Tallinn- 6. oktoober 1944 a. Läänemerel Eesti astronoom 1923-1925- Tartu Ülikooli abijõud, astronoom-observaator Tähtsamad teadlased üle maailma Albert Einstein Herbert McLean Evans
4/29/13 Elektrimasinate ülesanded (päevaõppele soovituslik, kaugõppele arvestuslik) Oled sisenenud kui Taavi Havi (Välju) Elektrimasinad Õpikeskkonna avalehele Minu kursused Tallinna Tehnikaülikool Teaduskonnad Energeetikateaduskond Elektrotehnika instituut AMM3060 Teema 8 Elektrimasinate ülesanded (päevaõppele soovituslik, kaugõppele arvestuslik) Testi navigatsioon Alustatud Saturday, 13. April 2013, 16:42 Olek Finished 1 2 3 Lõpetatud Saturday, 13
Elektrimasin on seade, mis võib muundada mehaanilist energiat elektriliseks energiaks või elektrilist energiat mehaaniliseks energiaks. Generaator – mehaanilise energia muundamine elektriliseks energiaks. Mootor – elektrilise energia muundamine mehaaniliseks energiaks. Trafo – ühe pingetasemega elektrivõimsuse muundamine teise pingetasemega elektrivõimsuseks. Elektrimasin töötab kas mootori talitluses või generaatori talitluses. Elektrimasinad muundavad energiat ühelt kujult teisele magnetvälja abil. Asünkroonmootoriidee. Staatorile on paigaldatud kolmefaasiline mähis, mis ühendatakse kolmefaasilisele pingele. Tekib pöörlev magnetväli. Pöörlev magnetväli indutseerib rootori mähises elektro-motoorjõu ja mähises tekib vool. Rootorivoolumõjul tekib rootorijuhtmetel indutseeritud jõud ja jõumoment ning rootorimähise magnetväli.
jms), eritingimustes (kõrgendatud hügieen- ja steriilsusenõuded). Tööga toimetulek eeldab loogilist mõtlemist, suhtlemis- ja väljendusoskust, head keskendumisvõimet, järjekindlust, koordinatsioonivõimet, arenenud vastutustunnet ja õppimisvalmidust. Välja õppe Automaatik õpib tundma järgmisi alasid: · Elekter ja automaatika : Elektrimontaaz ja skeemide koostamine Alalis- ja vahelduvvoolu ahelad Elektrimõõtmised Elektrimasinad Elektroonika alused Automaatikasüsteemid · Informaatika : Digitaaltehnika ja loogika alused Loogikakontrollerid ja nende programmeerimine Tööstusvõrgud Automaatikaprotsesside visualiseerimine Neid aineid on kõige tähtsamad selles erialas , kuid olemas veel teised ained , mida vaja teada. Praktilisi tööoskusi omandatakse pikaajalistel praktikatel Eesti ettevõtetes.
elektrikonvektorid, elektrimootorid, elektritarbed, kaablid, pikendusjuhtmed, pistikupesad, põrandaküttekaablid, radiaatorid, soojapuhurid, valgustid Maardu Elekter AS Fosforiidi 5, 74114 Maardu e-post: [email protected] telefon: (+372) 6006154 faks: (+372) 6006103 meistrid: (+372) 6006171 Tegevus: elektriaparaatide ja -seadmete projekteerimine, elektrienergia müük, elektrikaitsevahendite katsetamine, elektrilised mõõtmistööd, elektrimasinad ja -seadmed, elektrimootorite mähkimine, elektrimootorite remont, elektritööd, mootorid Elmorex OÜ Erastvere, Kanepi vald, 63101 Põlvamaa telefon: (+372) 7977811 faks: (+372) 7977811 varustus: (+372) 5088011 Tegevus: elektrimasinad ja -seadmed, elektrimootorite remont
7. Elektriohutus ja elektripaigaldised. Terminoloogia. Elektripaigaldis üksteisega ühendatud elektriseadmete ja juhtide teatud otstarbega ja kokkusobitatud tunnussuurustega valmispaigaldatud kogum. Oma ulatuse järgi eristatakse nt ruumi, korteri, hoone vms elektripaigaldisi. Elektriseade Igasugune seade, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks. Siia hulka kuuluvad nt elektrimasinad, trafod, lülitusaparaadid, mõõteriistad, kaitseseadmed ja voolutarvitid. Faasijuht elektriahela juht, mis pingestatakse faasipingega. Kolmefaasilise ahela faasijuhtide tähised on L1, L2 ja L3, ühefaasilises ahelas võib kasutada kas üht nendest tähistest või tähist L (ingl live, "pingestatud"). NSV Liidus tähistati faasijuhte tähtedega A, B ja C. Juhe hermeetilise kaitsekestata suhteliselt kergesti painduv juht. Juhe võib olla isoleerkatteta
1976, esimees ja eestikeelse keemiaterminoloogia arendaja, Juhan Vaabel (1899-1971) Teadustöö põhisuunaks oli finantsõigus ja riigi maksundusõigus, nendel teemadel avaldas ta rida publikatsioone. Tallinna Teadlaste Maja asutajaliige. Hans Roland Võrk (1896-1978) Teadustöö põhisuunaks oli elektrotehnika, elektrimasinad, elektri õhuliinid, erialasõnavara. Avaldas arvukalt publikatsioone, monograafiaid, õppekirjandust, entsüklopeedia artikleid. Koostas ülevaateid Eesti raadiotööstuse ja ringhäälingu ajaloost, oli "Vene- eesti elektrotehnika sõnastiku" ja "Inglise-vene-eesti patendinduse sõnaraamatu" koostajaid. Tähtsaid teadustöid tehti:
4 1 Loov Eesti, Eksport, URL http://www.looveesti.ee/arenda-ettevotet/eksport.html 2 Maksu- ja Tolliamet, Eksport (va CAP kaup), URL http://www.emta.ee/index.php?id=21287 3 Aktiva, Ekspordiplaani koostamise juhend, URL http://www.aktiva.ee/13465/Ekspordiplaani_koostamise_juhend.html? Session=25d1d15d6e005764c20c08c0a2bce4d2 4 Maksu- ja Tolliamet, Eksport (va CAP kaup), URL http://www.emta.ee/index.php?id=21287 Eesti Vabariigi peamisteks ekspordiartikliteks on elektrimasinad ja seadmed, mineraalne kütus (nt. põlevkivi), puit- ja puittooted (nt. paber, mööbel palkmajad), maismaatranspordivahendid, masinad ja mehaanilised seadmed, mööbel ja padjad, mustmetallid, plastid ja plastooted, joogid ja alkohol, rõivad. 1.2 Import Vastupidiselt ekspordile, on import kaupade sissetoomine oma riiki. Teenuste osakaal Eesti impordis on pisut üle viiendiku ning põhiliselt imporditakse erinevaid transpordi-, reisi- ja äriteenuseid
krooni (15,2% Eesti impordist). Paljud Soome ettevõtted on toonud osa oma tootmisest üle Eestisse või laiendavad siin olemasolevat tootmist, mis aitab kaasa ka kaubavahetuse mahtude kasvule. Viimasel ajal on aga märgata ka Eesti ettevõtete kasvanud huvi Soome turu vastu. Nii ekspordis kui impordis on mõnevõrra vähenenud elektroonikatoodete osakaal, mis näitab ühe Soome allhankija osa vähenemist ning kogu kaubavahetuse mitmekesistumist. Tähtsamad ekspordiartiklid Eestist Soome on elektrimasinad ja -seadmed, puit ja puidutooted, metallid ja metallitooted, masinad ja seadmed, mööbel ning tekstiil ja tekstiilitooted. Tähtsamad impordiartiklid Soomest Eestisse on elektrimasinad ja -seadmed, metallid ja metallitooted, transpordivahendid, masinad ja seadmed ning keemiatooted. Investeeringud 30.09.2010 seisuga on Soome investorid teinud otseinvesteeringuid Eestisse 43 miljardi krooni ulatuses, see on 22,8% kõigist Eestisse tehtud välismaistest otseinvesteeringutest.
4)Elektriseadme tootja ja levitaja kohustusele ning turujärelvalvele kohaldatakse toote ja teenuse ohutuse seadusest käesolevast seadusest tulenevate erisustega Terminoloogia Elektripaigaldis-üksteisega ühendatud elektriseadmete ja –juhtide kogum. Oma ulatuse järgi eristatakse nt. ruumi,korteri, hoone vms elektripaigaldisi. Elektriseade -Igasugune seade, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks, muundamiseks,edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks. Siia hulka kuuluvad nt elektrimasinad, trafod,lülitusaparaadid, mõõteriistad, kaitseseadmed ja voolutarvitid. Juhe – hermeetilise kaitsekestata suhteliselt kergesti painduv juht. Isoleerkatteta(paljasjuhe) või isoleeritud (isoleerjuhe); viimane võib olla ühe- või mitmesooneline. Juht – elektrienergia või elektrilise signaali edastamiseks ettenähtud juhtmete, kaablite, lattidejms üldnimetus. Kaabel – ühe- või mitmesooneline isoleerjuht, mis on varustatud sooni välistoimete eest
kohaldatakse toote ja teenuse ohutuse seadust käesolevast seadusest tulenevate erisustega. Elektriohutus ja elektripaigaldised. Elektripaigaldis - kokkusobitatud tunnussuurustega valmispaigaldatud kogum. Oma ulatuse järgi eristatakse nt. ruumi, korteri, hoone vms elektripaigaldisi. Elektriseade – Igasugune seade, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks. Siia hulka kuuluvad nt elektrimasinad, trafod, lülitusaparaadid, mõõteriistad, kaitseseadmed ja voolutarvitid. – üksteisega ühendatud elektriseadmete ja –juhtide teatud otstarbega ja – elektriahela juht, mis pingestatakse faasipingega. Kolmefaasilise ahela faasijuhtide tähised on L1, L2 ja L3, ühefaasilises ahelas võib kasutada kas üht nendest tähistest või tähist L (ingl live, “pingestatud”). NSV Liidus tähistati faasijuhte tähtedega A, B ja C.
ja kalastuses; 18% kommerts-, kindlustus- ja finantsasutustes; 6% ehituses; ja 47% teistes valdkondades. 9 Peamised põllumajandussaadused Loomakasvatus - liha, meiereisaadused, veised, lambad, sead. Saagid - oder, suhkrupeet, kartul, nisu, kaer. Peamised kaevandussaadused: kips, tsink, plii Peamised toodetavad kaubad: farmaatsiatooted ja kemikaalid; elektrimasinad; metallist tooted; mootorsõidukite varuosad; pruulitud joogid; kakao, sokolaadi ja suhkru kondiitritooted; paber ja paberitooted; riided. Peamised eksporditavad kaubad - värske, külmutatud liha; keemiatooted; meierisaadused; kontorimasinad ja andmetöötlusseadmed; elektrimasinad; tekstiilid; mittemetallid-mineraalid. Peamised imporditavad kaubad - nafta ja naftasaadused; keemiatooted; toit ja elusloomad; sõidukid ja varuosad;
Prof käärid: Kasho and Wasabi OÜ Aragano Loreal, 602 2424 [email protected] www.hairmai Kauplus- E-R Juuksuriõpilastele püsiallahindlus Schwarzkopf, 602 2424 l.ee ladu: 9-19 tavahinnaga tarvikutele 15% (käärid, Goldwell, Wella, Rotermanni L 11-17 elektrimasinad, kammid, põlled, Londa, Cutrin, 8, 10111 P 11-15 rullid, põlled, Tigi, Joico, Tallinn kotid jne. ) Matrix, KC, Estel, Paul Mitchell, Peggy Sage jpt.
Ajavahemikku, mille vältel muutuv suurus teeb ühekordselt läbi kõik oma muutused, nimetatakse perioodiks, tähistatakse tähega T ja mõõdetakse sekundites. Vahelduvvoolu sagedus. Perioodide arvu sekundis ehk perioodi pöördväärtust nimetatakse vahelduvvoolu sageduseks ja tähistatakse tähega f. Sageduse mõõtühikuks on herts (Hz) Vahelduvvoolu nurksagedus. juhtmekeeru pöörlemissagedus ehk nurksagedus = / t on võrdne täisvõngete arvuga 2 sekundi jooksul. ALALISVOOLU ELEKTRIMASINAD 2,5-8 kahtlane! ! ! http://ekool.tktk.ee/mod/resource/view.php?id=6555 Millisel füüsikalisel nähtusel põhineb alalisvoolu elektrimootori töö? Lühidalt: Kõikide elektrimootorite töö põhineb füüsikast tuntud elektromehaanilisel nähtusel, et magnetväljas asetsevale vooluga elektrijuhtmele mõjub jõud, mis paneb selle juhtme liikuma magnetväljaga risti olevas suunas, vt. joonis 6. 5. Joonisel on I elektrivool oma suunaga ja F juhtmele mõjuv jõud oma suunaga
2.4 Alalisvoolumootorite tingmärgid Alalisvoolumootorite tingmärgid vastavalt standardile IEC60617 Jadaergutusega alalisvoolumootor (peavoolumootor) Rööpergutusega alalisvoolumootor (haruvoolumootor) Kompaundergutusega alalisvoolugeneraator. Näidatud ka harjad. 3 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Wikipedia. Asünkroonmootorid. https://et.wikipedia.org/wiki/As %C3%BCnkroonmootor#L.C3.BChisrootoriga_mootori_k.C3.A4ivitamine 2. Elektrimasinad, 15 lk. http://www.ene.ttu.ee/leonardo/elektro_alused/8Elektrimasinad.pdf 3. Mehhatroonikaseadmed. Täiturid - elektromehaanilised täiturid. http://www.tthk.ee/MEH/Taiturid_5.html 4. Wikipedia. Elektrimasin. https://et.wikipedia.org/wiki/Elektrimasin#.C3.9Cldine_ehitus 5. Wikipedia. Sünkroonmootor. https://et.wikipedia.org/wiki/S %C3%BCnkroonmootor#S.C3.BCnkroonmootor 6. Kompus, A. Mootorrataste generaatorseadmed, 2015. http://unic-moto.ee/uus/wp-
4. Millal tekib juhtmes vool? 5. Millise reegliga määratakse juhtmes indutseeritava emj. suund? Sõnasta reegel. 6. Millest oleneb indutseeritava emj. suurus? 7. Mida saab määrata Lenzi reegli järgi? Mida Lenzi reegel endast kujutab? 8. Sõnasta Lenzi reegel. Milline on alati indutseeritud voolu suund? 31.Elektromotoorse jõu indutseerimine. 1. Mida nimetatakse indutseeritud emj. ehk induktsiooni elektro- motoorseksjõuks? 2. Mis põhimõttel töötavad kõik elektrimasinad? 3. Mida nimetatakse indutseeritud vooluks? 4. Millistel juhtudel tekib elektromagnetilise induktsiooni nähe? 5. Millest oleneb juhtmesse indutseeritud elektromotoorse jõu suurus? 6. Millest oleneb juhtmekeerus indurseeritava elektromotoorse jõu suurus? 7. Mida nimetatakse aheldusvooks? 8. Kuidas aheldusvoogu tähistatakse? 32.Mehaanilise energia muundamine elektrienergiaks. 1. Mida nimetatakse generaatoriks? 2. Millisel nähtusel põhineb elektrigeneraatori töö, milleks teda
Välisturule on mõttekas minna juhul, kui toode või teenus on unikaalne ja olnud koduturul edukas. Peale selle on kindlasti vajalik ka ettevõtja ambitsioonikus ning kindel eesmärk, mida tahetakse saavutada. Ekspordil on mitmeid eesmärke: · ühenduse kauba lõplikuks väljaviimiseks ühenduse tolliterritooriumilt, · ühenduse kauba ajutiseks väljaviimiseks, kavatsusega kaup 3 aasta jooksul reimportida. Eesti Vabariigi peamisteks ekspordiartikliteks on elektrimasinad ja seadmed, mineraalne kütus (nt. põlevkivi), puit- ja puittooted (nt. paber, mööbel palkmajad), maismaatranspordivahendid, masinad ja mehaanilised seadmed, mööbel ja padjad, mustmetallid, plastid ja plastooted, joogid ja alkohol, rõivad. IMPORT Vastupidiselt ekspordile, on import kaupade sissetoomine oma riiki. Teenuste osakaal Eesti impordis on pisut üle viiendiku ning põhiliselt imporditakse erinevaid transpordi-, reisi- ja äriteenuseid
ulatuses praktiliselt muutumatuks. Segaergutuse (joonis 6.14) mehaanilistel karakteristikutel ei ole nii järsku langust. Eelisteks on et võib töötada ka tühijooksul, sest 1 piirab mootori pöörlemiskiirust tühijooksul ja väldib puruksjooksu ohtu. Pöörlemiskiirust reguleeritakse rööpergutusmähise ahelas reostaadiga. Kahe ergutusmähisega teeb mootori kallimaks ja piirab kasutamist. Kirjandus: "Elektrimasinad ja transformaatorid" M.Katsman Tallinn 1971 "Valgus"
Annab vajalikku teavet ektrotehnika teoreetilistest alustest ja elektritehniliste seadiste rakendamisest, kus käsitletakse järgmisi teemasid: · Elektrotehnika õppimiseks vajalikud põhimõisted; · Alalisvool; · Mittelineaarsed alalisvooluahelad; · Elektrimagnetism; · Elektromagnetiline induktsioon; · Elektrimahtuvus; · Ühefaasiline vahelduvvool; · Kolmefaasiline vahelduvvool; · Elektrimasinad; · Trafo; · Voolu toime inimesele Mõtisklus 1. Mis on elektrotehnika? 2. Miks kasutatakse tänapäeval nii laialdaselt elektrienergiat? 1. Elektrotehnika on teadus elektriliste nähtuste tehnilisest rakendamisest. 2. Elektrienergiat on lihtne muundada mehaaniliseks või keemiliseks energiaks, soojuseks või valguseks ja suunata üsnagi kaugel asuvatele tarbijatele 2 Sissejuhatus
nulljuhtmes on Kirchhoffi esimese seaduse kohaselt võrdne faasivoolude geomeetrilise summana: I& I& I& I& . 0 A B C S% && A U A I A PA jQA , Võimsuse arvutus: S% && B U B I B PB jQB , S% U& I& P jQ , C C C C C 41. Kolmefaasilised mittesümmeetrilised tarbijad. 42. Elektrimasinad. Elektrimasina toopohimote Energia muundamiseks magnetvalja vahendusel kasutatakse elektrimasinat. Mehaanilist energiat muundatakse elektrienergiaks elektrigeneraatoris. Generaator pannakse poorlema enamasti mitteelektrilise joumasinaga, naiteks auru hudro voi gaasiturbiiniga, sisepolemis voi diiselmootoriga. Selle jou mojul tekib magnetvaljas liikuvas juhis elektrivool. Elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks elektrimootoris. Mootori toopohimote on
värvimine.8a möödudes teostatakse ka lisaks veel hüdrauliline surve katsetus, mis viiakse läbi veega mille surve P on katsetamisel = 1,5 P. Ballooni peakraan e.tarbimisklapp on kindlalt(tihedalt) sulgemiseks varustatud enamasti massiivse inertsrattaga. Suruõhu balloonid on reeglina varustatud metallist tahvliga, mille peale on märgitud konkreetse balloonipassi andmed nagu: 1.number 2.valmistamise aasta 3.töörõhk 4.katsetamiserõhk 5.registrimärk e. gleimo. 47.Elektrimasinad - alalsivoolu elektrimasina ehitus ja tööpõhimõte On universaale e. ümberpööratav see tähendab, kui panna pöörlema rootor töötab ta generaatorina ja vastupidi, kui juhtida tema ankrumähistessealalisvool, hakkab ta tööle kui mootor. Alalisvoolu elektrimasina paigalseisvat osa nimetatakse staatoriks milles asuvad nn ergutusmähised, kus tekitataksepiisav, kuid reguleeritava võimsusega magnetväli. Staatori tsentris pöörleb rootor, millele
Sujuvkäiviti võimaldab ka täht- kolmnurkkäivitust, kus käiviti vool võib olla 42% võrra mootori voolust väiksem. Faasasünkroonmootoreid käivitatakse enamasti rootoriahelasse lülitatud käivitusreostaadiga. Saavutame käivitusvoolu vähenemise ja käivitusmomendi suurenemise. 22. Asünkroonmootori energeetiline diagramm, kasutegur. Kasutegur määratakse kasuliku ehk väljundvõimsuse P2 ja tarbitava võimsuse P1 suhtena p2 n 100% p1 kaasaegsed elektrimasinad on kõrge kasuteguriga. Nii on 10 kW alalisvoolumasina kasutegur 83-87% 100kW 88-93% 23. Töömasinate mehaanilised tunnusjooned. Töömasina mehaaniliseks tunnusjooneks nimetatakse tema takistusmomendi sõltuvust ajamivõlli nurkkiirusest (pöörlemissagedusest). Mt = f(), Mt = f(n). Üldkujul võib tunnusjoone avaldada analüütilise valemiga x Mt ( M0 + Mn - M 0 ) n
Metallid ja metalltooted sh. masinad ja seadmed 42,5 Transpordivahendid 13,6 Mõõte- ja meditsiiniaparaadid 13,9 Muud tööstuskaubad 13,4 Joonis Eksport Eestist Soome kaubarühmiti Allikas: Soome ise ekspordib aastas kaupu umbes 73.4 miljardi dollari eest. Peamisteks eksporditavateks toodeteks on optilised- ning elektrimasinad, transpordimasinad, paber ning tselluloos, kemikaalid, metallid ning puit. Kui mõned teatud metallid ning puit välja arvata, sõltub Soome eksport tugevalt tooraine impordist. Näiteks sealse kliima ja pinnase tõttu on põllumajanduslik tootmine limiteeritud ning enamus saadusi tuleb importida. Vastupidiseks sellele metsatööstus on väga kõrgelt arenenud. Metsanduse valdkond ja puidutooted on üks suurimaid Soome ekspordiartikleid ning
üle kanda suurtele kaugustele ning vahelduvvoolu masinad on tunduvalt lihtsamad, kui alalisvoolu masinad. Meil on kasutuses vahelduvvool, mille faasipinge (ühefaasilne vool) on 220 V (pinge faasi /voolujuhtme/ ja nulljuhtme vahel) ja 380 V (pinge kahe faasi vahel) nn. tööstusvool. Lähemas tulevikus muudetakse pingeid suuremateks. 230-240 V ja 400-415, mis vähendab ülekandekadusid. Induktsiooninähtusel töötavad vahelduvoolu elektrimasinad. Kõige levinum neis on vahelduv voolu asünkroonmootor. Ta koosneb kahest põhiosast: staatorist ja rootorist. Staatori teraskeha on õhukestest (0,5 mm) üksteisest elektriliselt isoleeritud terasest plekk rõngastest koostatud õõnessilinder. Selle silindri sisepinnal (avas) on uurded (pesad). Viimastesse paigutatakse tavaliselt kolme faasilise staatori mähis. Mähis koosneb uuretesse paigutatud ja omavahel väljastpoolt ühendatud juhtmetest.
7.1 Kolmefaasilise voolu saamine 100 7.2 Generaatorimähiste ühendusviisid 101 7.3 Tarvitite tähtühendus 104 7.4 Tarvitite kolmnurkühendus 107 7.5 Kolmefaasilise voolu võimsus 109 7.6 Pöördmagnetväli 111 8 Elektrimasinad 114 8.1 Elektrimasina tööpõhimõte 114 8.2 Asünkroonmootor 115 8.3 Ühefaasiline asünkroonmootor 120 8.4 Kahefaasiline asünkroonmootor 121 8.5 Alalisvoolumootor 122 8.6 Trafo 126
Seega on õpilastel vajalik aktiivselt osaleda tundides ja soovitavalt ka konspekteerida õppejõu täiendavaid selgitusi. Ja loomulikult ei sisalda õppevahend sellist materjali või on see esitatud väga napilt, mida on võimalik leida teistest kättesaadavatest allikatest, millistele on õppevahendi tekstis vihjatud ja mis on ära toodud kirjanduse loetelus või mida on põhjalikult käsitletud teistes õppeainetes nagu näiteks automaatika alused, digitaaltehnika, elektrimasinad, elektri- ajamid jne. Kuna käesolev õppevahend on autori teada esimene selleteemaline kutsekeskharidus- koolidele koostatud üllitis, ei ole välistatud selles ka ebatäpsused ning vead ja autor on juba ette tänulik kõikide märkuste ja täpsustuste eest. Rein Kask Jaanuar 2007.a. Sisukord Sissejuhatus ................................................................................ 6 S1. Põhimõisteid ..........................................
TÖÖSTUS Hoogustus ettevõtete rajamine. Need kasutasid enamasti Venemaa toorainet. Peaaegu kogu toodang läks vene turule. 1857 Kreenholmi manufaktuur - Eestis esimene suur tööstus ettevõte. Toorainet - puuvilla - toodi Egiptusest või ameerikast. Avati ka Sindi ja Kärdla kalevivabrikud. 20. sajandi alguses muutus Eesti ja Tsaari Venemaa tähtsaimaks tööstus keskuseks Tallinn. Sinna rajati rasketööstus ettevõteid (Dvigatel - vagunid, Volta - elektrimasinad, Franz Krulli Masinatehas - vedurid, Wiegandi masinatehas). Tallinnas toodeti ka paberit - Venemaa suurim tselluloosi ja paberi vabrik oli Waldhof'i oma Pärnus. Arvatakse, et see oli ka euroopa suurim sellel ajal. 1915. aastal pommitasid Sakslased selle maatasa. Eestis toodeti 70% Venemaa paberist. Tsemendi tehased olid Kundas ja Aseris. Kunda Tsemendi tehas ja Tallinna kaubamaja kuulusid Prantsuse kapitalili - ärimehele Soucanton'ile (Tallinna kaubamaja hüüti
5 magneetimiskõvera maksimaalse tõusu (materjali maksimaalse magnetilise läbitavuse ) punkt. - 85 - Magneetumise intensiivsust sõltuvalt raken- pöörisvoolukadusid. Seetõttu vahelduvvoolusüda- datud magnetvälja tugevusest iseloomustab abso- mikud (elektrimasinad, trafod, kontaktorid jne.) luutse magnetilise läbitavuse µa kõver (sele 3X, valmistatakse pöörisvoolukadude vähendamiseks kõver 4), mis näitab, kui suuri magnetilise indukt- elektrotehnilisest lehtterasest (trafoplekist). Materjali siooni B muutusi (B) tekitab teatud väljatugevuse eritakistuse suurendamiseks kasutatakse legeeri- muutus (H). vaid lisandeid räni, (tabel 3.6), molübdeeni,
ühiskond on muutunud ning kuidas muutuste algtõugeteks on olnud muutuses tootmisvahendites ja majanduses. Ühiskonna liik Traditsionaalne Modernistlik Postmodernne Peamised Maa-omand Aurumasina (1782) Uutele suhtlus- ja tootmisvahendid leiutamisest alates kommunikatsiooni aurumasinad, vahendid elektrimasinad, sisepõlemismootorid jms Domineeriv Naturaalmajandus Industriaal Post-industriaal tootmisviis (tooraineks on teadmised ja informatsioon) Teadus, eetika, Seisusühiskond Valgustusaeg, modernism, Postmodernism,
kiirelt areneva valdkonna elektrotehnikas, kusjuures nende tehnoloogiad katavad laia valdkonna kogu tehnikas. Optimistliku nägemuse kohaselt toodab elektromehaanika üha rohkem ja rohkem asju erinevatele rahvastikugruppidele. Tänapäeval tagavad elektriseadmed tervisliku ja mugava elu kogu maailmas. Elektrooniline side levib kiiresti, võimaldades teha üha suuremaid muutusi faktides, seisukohtades ja kultuurides. Elektrimasinad koos elektroonsete energiamuunduritega püstitavad aga meile hulgaliselt keerulisi ülesandeid. Tänu teaduse ja sellega seotud tehnoloogiate uusimatele saavutustele võivad paljud inimesed kulutada rohkem aega töödele, mis rahuldavad nende elulisi vajadusi. Mida iganes me ka teeksime, aitavad elektroonika ja elektriajamid teha seda paremini. Ajalooline taust
annaabi.ee 
