Garlieb Helwig Merkel 1769 sünd Ledurga pastoraadis algõpe pastorist isalt 1777-1782 Riia Toomkool 1782 iseõppija, ametnik, eraõpetaja 1788-1796 koduõpetaja publitseeris "Lätlased eeskätt Liivimaal filosoofilise aastasaja lõpul. Etnograafilis-antropoloogiline uurimus" (1796) Ühiskondlikud olud Kapitulatsioonid (1710) Liivi- ja Eestimaa rüütelkonnad ning linnade raed Balti erikord privileegide säilitamine Roseni deklaratsioon (1739) mõisnike piiramatu omandiõigus talupoegade vara ja isiku suhtes Browne'i positiivsed määrused (1765) Pärisorjuse teemal enne Merkeli "Lätlasi" Johann Georg Eisen von Schwarzenberg (1717-1779) Heinrich Johann von Jannau (1753-1821) August Wilhelm Hupel (1737-1819), Wilhelm Christian Friebe, Karl Philip Michael Snell kritiseeriti pärisorjust "Mõistus on võitnud ja algab õigluse sajand. Inimväärikuse j...
KODUNE TÖÖ 1 1.Kes on pildil? Kuidas on ta seotud 18.-19.saj. Baltimaade ajalooga?(2p) Pildil on Garlieb (Helwig) Merkel. 1796. aastal kirjutas Merkel raamatu, mis kirjeldas talupoegade rasket elu ning halvustas baltisaksa maaomanikke ja kutsus Vene valitsust sekkuma ning Liivimaa elanike olukorda parandama. Raamat põhjustas maaomanike seas viha. Raamatu õhtusel tõusid järgnevatel aastatel päevakorrale talupoegade olukorra parandamise küsimus ja inimõigused. 2.Leidke vähemalt 3 põhjust, miks talupoegade olukorda oli vaja 19.sajandi algul parandada.(3p)
docstxt/.txt
Pärisorjuse kaotamine Õpik §21, lk 134-135 18. sajandi lõpul kriisinähud majanduses: Mõisnikud elasid üle jõu tarbimise tase ületas mõisate kandevõime Ingliste mõisa 18. sajandil ehitatud peahoone Kunda mõis 17. sajandil Balti kubermangud kui Venemaa häbiplekk Euroopa silmis valgustajate tegevuse tulemus Garlieb Merkeli 1796. aastal avaldatud teos: "Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise sajandi lõpul" Aleksander I Tahab näida edumeelse valitsejana ja avaldada muljet Napoleonile Eestimaa rüütelkond tahab Vene riigilt laenu hea võimalus midagi vastu küsida 1802. ja 1804. aasta talurahvaseadused 1802 Eestimaa kubermangu talurahvaregulatiiv "Iggaüks..." 1804 Liivimaa kubermangu talurahvaseadus Mis oli nendes seadustes? Talude pärandatav kasutusõigus
,,Abivalmis meelespea neile, kes tingimata tahavad härra Moses Mendelssohni kristlaseks teha või vähemalt siiralt imestavad, et ta selleks veel saanud ei ole". Veel uuris ta majandust ja andis välja raamatu põllumajandus ajaloost. Johann Gottfried Herder:1744-1803 Ta oli sakslane kes tegeles valguskirjastuse ja kunsti ning põhiliselt kirjandusega. Selliste andmete järgi oletan,et ta oli valgustaja Rohkem andmeid ma tema kohta ei leidnud Garlieb Merkel: 1769-1850 Garlieb Helwig Merkel sündis 21. oktoobril 1769. aastal Võnnust 28 kilomeetri kaugusel asuvas Ldurga pastoraadis Daniel Merkeli ja Gertrud Elisabeth Merkeli perekonnas. Algõpetuse sai G. H. Merkel valgustusmeelse isa käest, hiljem õppis Riia toomkoolis. Pärast isa varast surma 1782. aastal jättis G. H. Merkel kooli pooleli ning veetis ligi kolm ja pool aastat iseseisva eneseharimisega isast mahajäänud raamatukogus, keskendudes
koosseisus Vennastekoguduse liikumine 18.saj Eestisse jõudnud usuline äratusliikumine, mida iseloomustas patust pöördumise rõhutamine, tundeline vabadus ja vaimulik lihtsus Asehaldusaeg aadli ja linnade omavalitsus kujundati ümber venemaa sisekubermangude eeskujul. Taoline korraldus püsis kuni Katariina II surmani Bengt Gottfried Forselius Talurahva õpetaja Anton-Thor Helle- kirjutas eestikeelse Piibli täieliku tõlke, kiriku õpetaja Garlieb Merkel teose ,,Lätlased, eriti Liivimaal, filosoofilise aastaaja lõpul" autor 1558-1583 Liivisõda 1700-1721 Põhjasõda 1632 asutati Tartu ülikool 1739 ilmus esimest korda eesti keeles piibli täielik tõlge
Muutused talurahva elus, vennastekoguduse liikumine Otto Wilhelm Masing, Fredrich Robert Faehlmann ja Fredrich Reinhold Kreutzwald Rahvuslike ideede levik Euroopas ja Eestis 18.-19. sajandi vahetusel algas Euroopas niinimetatud „ravhuste kevad“ Johann Gottfried Herderi ideed Kerkis esile haritlasi, kes pidasid eestlasi ja lätlasi rahvusteks Eelärkamiseaja tegelased oli valdavalt sakslased. Eelärkamisaja avalöögiks oli Garlieb Merkeli Lääne-Mere provintside ajalugu radikaalselt ümber hindava pärisorjusevastase teose „Die Letten“ ilmumine Johann Heinrich Rosenplänter Üks esimene rahvuslike püüte kandjaid Eestis oli pastor Johann Heinrich Rosenplänter Tema õhutusel asutas Pärnu raad 1814. aastal eesti koolmeistrite kooli. Rosenplänter suutis rahvuslikku tegevusse kaasata talupoja seisusest inimesi. Johann taotles eesti keele kasutamise laiendamist ja selle õpetamist gümnaasiumites
sajandil, allumist suurriikidele. Räägiti, et Eesti on pindalast ja rahvaarvust suhteliselt väike, kuid keeleliselt suur (Johann L. von Parrot (1839) «Paljud muistsed rahvad on rääkinud eesti või sellega väga lähedast keldi keelt»), samuti, president Lennart Meri sõnul, «ükski riik, mis avaneb merele, ei saa olla väike.» Johann Gottfried Herderi rahvuse monadoloogiline määratlemine, Gottfried Wilhelm Leibnizi töö "Monadoloogia", Garlieb Helwig Merkeli bioloogilis- juriidiline vaade rahvaste ajaloole, Carl Robert Jakobsoni manihheistlik rahvuskäsitus, Jakob Hurt introvertne rahvuskäsitus olid tähtsad eestlaste alusideoloogia kujunemisel. Tuttavat oli üsna palju, kuid näiteks Faehlmanni ja Kreutzwaldi Eesti eksistentsialismi teooriast ma ei ole varem kuulnud. Loengu sisu oli tihedalt seotud ajalooga ja kirjandusega. Loengu ajal konspekteerisin vihikusse. Arvan, et saadud teadmised on
majanduslikud kaalutlused on valdavad pärisorjuse juures nähti probleeme selles, et see vähendab talupoegade majanduslikku tootlikust kui teab et täielikus sõltuvuses mõisnikust, siis pole tal mingit motivatsiooni investeerida produktiivsemate viiside kasutuselevõtmiseks kui teeks enda heaks, teeks efektiivsemalt, seega mõttekam talupojad sõltuvusest vabastada Garlieb Merkel (1769-1850) - teravaim Liivimaa pärisorjuse kriitik Aleksander I tema teostega väga kursis merkel kritiseerib ka ajalugu, mõistab eesti alade vallutamist tervalt hukka Kaupo oli tema meelest isamaa sõgedaim reetur valitsev olukord teeb talupojad passiivseks A.W.Hupeli mõõdukam lahendus: Talupoja ja isanda patriarhaalne suhe tegutseb põltsamaal kirikuõpetajana, pastorina, Lühhike öppetus (esimene eestikeelne ajakiri) 18
Protestantlik usuliikumine alates 18. sajandist. Seotud pietismiga. Jan Hus. Võrdsus. Usu lähendamine talupoegadele. Jumalakartlikkus Siiras usk Vagadus Kirjaoskus Ühistegevus August Wilhelm Hupel Pastor Kodu-uurija Literaat Eesti keele uurija ja uuendaja ratsionalistlik ning rahvavalgustust pooldav aitas kaasa koolihariduse ning majanduselu edendamisele Esimene eestikeelne ajakiri „Lühhike õppetus“ Garlieb Merkel Kirjanik Ühiskonnategelane Estofiil Mõjutatud valgustusest Pärisorjuse kritiseerimine Aastal 1802 ilmus Merkeli proosapoeem "Wannem Ymanta - Eine lettische Sage", mis on olnud üks eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" eeskuju ja eelkäija. August von Kotzebue Saksa näitekirjanik, prosaist, publitsist, teatrijuht ja Venemaa keisririigi riigiametnik Aastal 1784 asutas A. von Kotzebue Tallinnas asjaarmastajate teatri
kirjutati enamasti saksa keeles; levis Tallinnas 1630-60. aastatel; vormid: sonett, epigramm, aleksandriin; motiivid: sõda, pühenduslaulud Gustav Adolfile, saatus, antiikmütoloogia, Tallinn, meri ja mereleminek, naised, eesti keel; tuntud luuletajaid: Paul Fleming (koondas Tallinna kooli juurde luuletajate ringi), Rainer Brockmann (Flemingi õpilane) Herderi tähtsus Baltimaade kultuuriloos; Üks balti valgustuse juhtfiguure koos Katariina II ja literaat Garlieb Merkeliga; tema nägemuse kohaselt pidi haridust andma emakeeles; Herderi kultuuriteooria: kasvamine (luule, laul) püsimine (proosa) närbumine (filosoofia); kutsus üles koguma rahvaluulet kui riismeid kultuuri esimesest etapist; "Rahvaste hääled lauludes" sisaldab seitset eesti rahvalaulu Baltimaade valgustus: A.W. Hupel ja G. Merkel; August Wilhelm Hupel, kes kuulus Baltimaade valgustuse nn vanemasse põlvkonda, töötas
mõisate tagastamine Valgustusliikumine: Kooliharidus 1739- eestikeelne piibel A.-T. Helle August Wilhelm Hupel-ajaleht Johann Gottfried Herder- rahvaluule Garlieb Merkel- raamat talupoegade raskest elust Katariina II (valitses 1762-1796) 1765.a Liivimaa kubermangus Valgustatud keisrinna, soovis ellu viia talurahva reform: vallasvara, esinduskogu idee, muuta talupoegade koormistele piirid, õigus mõisnik elu. kohtusse kaevata. Suutis laiendada Venemaa piire: Türgilt vallutas Musta mere põhjaranniku, sai suure osa Poolast. Venemaa 19
18.sajand valgustussajand VALGUSTUS Ameeriklaste iseseisvusdeklaratsioon, ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" Rõhutati mõistuse, mõistuspärasuse, hariduse ja teaduse tähtsust, astuti välja vananenud feodaalsete normide vastu. Saksa ringkondades nõuti eestlaste ja lätlaste olukorra parandamist. Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel, publitsist Johann Christoph Petri, publitsist ja kirjanik Garlieb Helwig Merkel arvasid, et ebaõigluse ja vaesuse vastu aitab eelkõige mõistus, mis tuleb puhastada ebausust, eelarvamustest ja rumalusest. Ernst Wilde asutas esimese eestikeelse valgustusliku ajakirja ,,Lühhike õppetus..." Tallinnas tegeles näitekirjanik August von Kotzebue, kellel oli üleeuroopaline kuulsus. RAHVAHARIDUS Korraliku koolivõrgu väljakujundamine oli vaevaline, oli palju umbusklikke inimesi.
valisid jutlustajad. Valitsesid kõrged moraalinõudlused, vähenesid vargused, rahvas ei käinud kõrtsis. Aga see tõi ka usulise fanatismi. 18. Saj. teisel poolel jõudis Baltikumi valgustusliikumine. Kirikuõpetajad põimisid oma juttu nõuandeid, teadmisi, anti välja ilmaliku sisuga raamatuid. Eesti kuulus valgustaja: August Wilhelm Hupel(kirikuõpetaja) kirjutas raamatuid, andis välja eestikeelse ajalehe. Saksa valgustaja Johann Gottfried Herder äratas huvi luule vastu. 1796. Ilmus Garlieb Merkeli ''Lätlase, ertiti Liivimaal, filosoofilise sajandi lõpul''. Katariina 2, taotles eriõiguste kaotamist, kõigi alade allutamist keisrivõimule. 1738. Kehtestati Liivimaal ja Eestimaal uus halduskorraldus. Omavalitsus kujundati Venemaa omaga sarnaseks(asehaldusaeg). Keiser Paul taastas endise valitsemis korralduse, hakati võtma talupoegu sõjaväkke nekrutiks.
1787 Ameeriklased sundisid inglased Yorktowne`i juures kapituleeruma. 1781 Sõlmiti Versailles` rahu. 1783 14. Miks ameeriklased võitsid Iseseisvussõja? ameeriklased võtsid kasutusele lahkrivi kus sõdurid asetusid hajusalt tulistades võimaluse korral puu või kivi tagant 15. Ühenda paarid A Anton Thor Helle ...B.. esimese eestikeelse ajalehe väljaandja B August Wilhelm Hupel ..... lätikeelse Piibli tõlkija C Garlieb Merkel .A.... eestikeelse Piibli täieliku tõlke autor D Johann Gottfried von Herder ..C... teose ,,Lätlased, eriti Liivimaal, filosoofilise aastasaja lõpul" ..D... eesti ja läti rahvalaulude vahendaja 16. Nimeta maadeavastaja, kes esimesena ümbermaailmareisi tegi? Dateeri ka sündmus. F.de Magalhaes 1519 - 1522. 17. Kus asus Osmanite riik? Põhja Aafrikas 18
Valgustusajastu mõtlejad rõhutasid mõistuse, mõistusepärase, hariduse ja teaduse tähtsust ning astusid välja vananenud feodaalsete normide vastu. Need suundumused kajastusid ka Eestis. Eesti talupoegade kehva seisundi kohta hakkasid häält tõstma haritud sakslaste ringkonnad, mis nõudsid valitseva ebaõigluse vähendamist ja eestlaste olukorra parandamist. Selliseid seisukohti esitasid Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel, publitsist Johann Christoph Petri, publitsist ja kirjanik Garlieb Helwig Merkel jpt. Nad toetasid rahvahariduse edendamist ja aitasid sellele erineval määral kaasa. Näiteks osales Hupel Põltsamaa arsti Ernst Wilde asutatud esimese eestikeelse ajakirja, valgustusliku ,,Lühhike öppetus..." väljaandmisel. Ning talurahva tõusva kirjaoskuse tõttu sai areneda ka eesti kirjandus. 18. sajandi II poole 19. Sajandi I poole eesti valgustuskirjandus ja juturaamatud 18. sajandi teisest poolest 19
*Hingeloendused-1783 !*Varanduslik kihistumine-talurahva seas polnud !*Ilmastik-sel perioodil põllumajandusele ebasoodne olukord Rootsi ajal !*Liivimaa majandusreglement-1696 määrati talupoegade õiguslik seisund kroonumaadel olukord Vene ajal *Pagemine-sai talupoegade peamiseks vastupanuvormiks *positiivsed määrused1)tunnustati talurahva omandiõigust vallasvarale 2)piiritleti teokoormised 3)anti õigus mõisniku kohtusse kaevata !*pearaharahutused !*valgustusideed !*Garlieb Merkel Linnad, kaubandus, tööndus *Eesti linnad 17-18saj: liivi sõja alguseks 9 linna:Reval, Dorpat, Fellin, Alt-Pernau, Neu- Pernau, Hapsal, Wei..enstein, Weseuberg, Narwa. Juurde tulid: Aresnburg 1563, Walk 1584 *Kaugkaubandus:*välja veeti:teravilja, liha ja kanepit, laevaehitusmaterjal. *sisse:soola, metalli, heeringaid, tubakat, veini, klaasi, paberit, koloniaalkaupu *sisekaubandus-püsisid keskajast pärit kaubanduspõhimõtted. Vilja ostmine väljaspool linna keelatud
austria valduste parem valitsemine Anton Thor Helle-eestikeelse Piibli tölkija Joshep II-maria theresia poeg, keiser, läks kauemale valgustaja ideede teostamisel, Kaotas pärisorjuse Austrias Peeter I-valitses 1682-1725 Vene tsaar, kes ühendas Eesti ala Venemaaga Katariina II- valitses 1762-1796, uus valitseja venemaal, Hupel eesti ala valgustajatest oli nimekaim, kirikuõpetaja, kirjutas mitu raamatut, andis välja esimese eestekeelse ajalehe Garlieb Merkel-teose ,,lätlased, eriti Liivimaal, filosoofilise aastasaja löpul" autor Herder-töötas riias kirikuõpetajana ja koolmeistrina saksamaa kuulsamaid valgustajaid, eesti ja läti rahvalaulude vahendaja Galileo-leiutas välja parema mudeli teleskoobil, kui hollandis, andekas itaalia teadlane, Newton-inglise teadlane, töötas välja õpetused mis muutsid oluliselt senist maailmapilti, oli hea looduses ja matemaatikas
Tavaliselt piirdusid nad nõudmistega määrata kindlaks talupoegade koormised ja neid vähendada, ning tõhustada samal ajal kooliharidust, kuivõrd harimatute pärisorjade vabastamisele pidavat eelnema pikemaajaline valgustus- ja kasvatustöö. Sellel poliitiliselt alalhoidlikul foonil paistavad silma kaks pärisorjuse kriitikut, kes ühtlasi esindavad ka Liivimaa valgustuse kahte, vanemat ja nooremat põlvkonda -- pastor Johann Georg Eisen (17171779) ja literaat Garlieb Merkel (17691850). Eisen ei piirdunud oma nõudmistes ainult Balti provintsidega, vaid taotles esimesena pärisorjuse likvideerimist ja talupoegade õigust maaomandile kogu Venemaal. Katariina II (valitsemisaeg 17621796) üldiselt soosiski valgustust, tema valgustatud absolutismi poliitika taotles kogu Vene impeeriumi moderniseerimist ja unifitseerimist. Kavast tulenevalt vähendati tunduvalt Balti provintside senist eristaatust: kaotati tollipiir Eesti- ja Liivimaa
Kirjand Inimesed soovivad enda ümber ainult peegleid, mis neid peegeldaksid, samal ajal kui nemadki on ainult peegelpilt. Nagu see lõpmatusse ulatuv peegelduste rida, mis tekib, kui kaks peeglit kitsas koridoris vastastikku asetada. Tavaliselt tehakse nii labasemat sorti hotellides; peegelduse peegeldused. Pole algust ega lõppu, pole keskpunkti ega sihti. 18. sajandi lõpul pani Liivimaal sündinud ja hiljem arstiteadusega tegelenud Garlieb Merkel eestlastele üldisema diagnoosi, võrreldes meie rahva minevikku ja tulevikku. Üldiselt kõlab tema diagnoos nagu praegune ähmaste silmadega vanainimese või tulevikureformerite oma: tee mis sa teed, aga vanasti oli tunduvalt parem! Praegu kuuleme taolist käginat ka Reformierakonna miitingutel ning loeme kusagilt Postimehest ülestähendusi "uue" Eesti ohvritelt. Tänaseid riigimehi sajatatakse, tuhnitakse tuntute eludes, leitakse fakte, tembeldatakse süütu inimene perverdiks.
· 1786 saadeti laiali maanõunike kolleegiumid · 178890 Vene-Rootsi sõda · 1789 kontrolli tõhustamiseks keelustati väärtusliku kaupade transport maad mööda · 1792 asutati Riias Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsiesteet, mis kolis 1813 Tartusse · 1796 võttis Eestimaa maapäev vastu talurahva kaitseseadused, mis sarnanesid positiivsete määrustega Liivimaal · 1796 ilmus Leipzigis Garlieb Merkeli teos ,,Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise sajandi lõpul", milles esitatud avameelne seisukoht Liivimaa talurahva olukorrast avaldas Euroopa lugejale sügavat mõju · 1797 - eestlasi hakatakse Vene kroonusse nekrutiks võtma. · 1797 keelustas Paul I väärtkaupade sisseveo Eesti sadamatesse (lubatud vaid Riiga ja Peterburi) · 1802 Tartu ülikooli taasavamine · 1802 - Eesti talurahvaseadus: regulatiiv "Iggaüks..
Liiv suri 1.detsember 1913. 4 ärkamisaeg Eestis (1860–1885) ärkamisaeg, aeg umbes 1860. aastate algusest kuni venestamisaja alguseni (1880. aastate keskpaik), s.o aeg, millal algas eestlaste identiteedivahetus, etnilise kokkukuuluvustunde asemele tuli enda teadvustamine rahvusena ning tugevnes rahvustunde õhutamine ja väärtustamine trükisõna (Johann Voldemar Jannsen, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt) ning seltsitegevuse kaudu. Termini tõi eesti keelde Garlieb Merkel , Eesti ajalookirjanduses juurdus termin 20. sajandi alguses Villem Reimani , Hans Kruusi ja mitme teise kaudu. Rahvusliku ärkamise ja uuestisünni mõiste on kasutusel ka rahvusvahelises ajalookirjanduses – seoses Euroopas (18. sajandi lõpp – 19. sajand) ja mujal maailmas (20. sajand) tugevnenud rahvusluse ilmingutega. Suure Prantsuse revolutsiooni, saksa rahvusluse ja romantismiideede mõjul algas 19. sajandi keskel eestlaste rahvuslik ärkamine, mis kulges üldjoontes nii
9. Kes on kes · Anton Thor-Helle- Piiblitõlkija ja eesti kirjakeele arendaja, Jüri pastor · Johann Georg Eisen- agraarprojektid, kavandas vabade Saksa tp. koloniseerimist baltikumi, puuviljakasvandus, juurviljade kuivatamine, rõugete vastane kaitsepookimine · August Willem Hupel- ,,Topograafilised teated Eesti-ja Liivimaast" raamatute levitamine · Johann Wilhelm Krause- arhitekt (ülikoolihoone) · Garlieb Merkel- ,,Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise sajandi lõpul", püüdis pärisorjust kaotada · Johann Cristoph Petri- ,,Eestimaa ja eestlased", kritiseeris pärisorjust · Johan Leinberg- üks väljarändamisele kihutajaist, kes kogus kokku hulga rahvast, et suunduda Krimmi elama. Inimesed ootasid kuude kaupa Leinbergi lubatud ,,valget laeva". Ta vähendas väljarändamist Eestist. Loobus kõigest ja hakkas palvetunde pidama.
Rajati telliselööve, lubjaahje, sae- ja vaseveskeid. Põltsamaa mõisnik von Lauw käivitas peeglite ja portselani tootmise. VALGUSTUSSAJAND Valgustus 18.sajand on valgustussajand. Valgustusajastu mõtlejad rõhutasid mõistuse, mõistuspärasuse, hariduse ja teaduse tähendust, ning astusid välja vananenud feodaalsete normide vastu. Valgustajad: Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel, publitsist Johann Christoph Petri, Torma pastor Johann Georg Eisen von Schwarzenberg, kirjanik Garlieb Helwig Merkel. Need mehed uskusid, et ebaõigluse ja vaesuse vastu aitab eelkõige mõistus, mis tuleb puhastada ebausust. Merkeli teos ,, Liivimaa esiaeg", Petri teos ,,Eestimaa eestlased". Ernst Wilde asutas esimese eestikeelse ajakirja, valgustusliku ,,Lühhike Öppetus..." väljaandmisel. Rahvaharidus Rootsi ajal anti sundus, et leerist ei saa läbi lugemisoskuseta ja leeritamata ei saanud abielluda. 1739.aastal
Rootsi ajal hakkas levima pärisorjastamine. KarlXI võitles talupoegade õiguste eest tahtis pärisorjuse kaotada, maapäev lükkas tagasi, mõisarentnike kodukariõigus piirati, taluperemeeste karistamine keelati, keelati ka talupoegade võõrandamine maast lahus, fikseeriti koormised, anti päritav talude kasutamisõigus.Peale Põhjasõda anti kroonu- mõisaid omanikele tagasi. Oli palju talupoegade pagemist. Pearahamaks tekitas suurt segadust talurahvas.Tekkis mäss.1796.a ilmus Garlieb Helwig Merkeli raamat "Lätla- sed,eriti Liivimaal, filosoofilise sajandi lõpul", milles oli otsekohene käsitlus talurah- va olukorrast ja see avaldas Euroopale sügavat mõju. Liivi sõja alguseks oli Eestis 9 linna: Tallinn, Tartu, Viljandi, Vana-Pärnu, Uus-pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere, Narva.1563 sai linnaõiguse Kuressaare ning 1584 a Valga. Vana-Pärnu purustati Liivi sõjas ja kaotas õigused.17.saj.kaotasid veel linnaõigused Viljandi, Paide, Rakvere ja Valga
G.IIA.- Rootsi kuningas 16111632. Sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid. Veidi enne lahingut kirjutas alla TÜ asutusürikule. George Browne- Riia kindralkuberner(1783-92), Balti poliitika elluviija, püüdis reglementeerida kõiki eluvaldkondi, püüdis Eesti talurahva olukorda kergendada, samuti kooliharidust edendada Garlieb Merkel-Baltis kirjanik ja aktivist üks esimesi estofiile,kirjeldas oma raamatus1796talupoegade maj ja õigusliku seisundit. Georg Friedrich Parrot-Taasavat(1802)Ülikooli I rektor,sõprus Aleksander I-ga tagas Ülikoolile autonoomia ja rahalise toetuse Gerhard Franz von Kgelgen- 19. saj tuntuim Tallinnas tegutsenud, Reinimaalt pärit maalikunstnik Henricus Carvel- Tallinna dominiiklaste kloostri ülem 15. sajandil
· rahvakool kõikidesse suurematesse mõisatesse · 18. saj lõpuks oskas lugeda üle poole eesti talurahvast 1739 anti välja esimene eestikeelne Piibel Anton Thor Helle 1731 esimene maarahva kalender TALURAHVASEADUSED 19. SAJ I POOLEL Eeldused · võimul oli Aleksander I uuendusmeelne, euroopalik, valgustusideedele avatud · Venemaal valitsev pärisorjus oli läänemaailma naerualuseks · majanduslik kriis · 1796 Garlieb Merkel kirjeldas liivi talupoegade elu Saksamaal ilmunud raamatus suur mõju eurooplastele · 1802 Petri kritiseeris sama raamatus eestlaste kohta 1802/1804 talurahvaseadused · eestikeelse teksti algussõna ,,Iggaüks..." · talude pärandamise õigus · koormistele piirangud · talupoegade müük keelatud · kodukari piiramine · moodustati vallakohtud, kus kohtunikeks olid talupojad ise · järgnesid talurahvarahutused, sest pärisorjust ei kaotatud
Tartust sai alguse klassitsislik ehituskunst sammaste ja kaarte rajamisega. Nt kaarsild ja Ülikooli hoone(projekteerijaks Johann Wilhem Krause). REFORMIDE TAOTLUSED Eesti ja Liivimaal kujensid mõisnike rühmitused, kes otsisid kujunevast kriisist väljapääsu. Talurahvaküsimuste arutamine maapäeval kukkus läbi. Talurahva õigusetu olukord Baltikumis kiskus alla V mainet Euroopas. Suure töö Baltikumi agraarolude tutvustamisel tegid rahvasõbralikud haritlased. Garlieb Merkel kirjeldas Liivimaa talupoegade majanduslikku ja õiguslikku seisundit 1796 Saksamaal ilmunud raamatus "Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise sajandi lõpul", mille otsekohene ja avameelne käsitlus avaldas Euroopa lugejale sügavat mõju. Samasuguse teravusega kritiseeris Eestimaa pärisorjust Petri raamatus " Eestimaa ja eestlased". 1801 võimule tulnud keiser Aleksander I oli valmis Baltikumi sotsiaalmajanduslikke olusid muutma
lugemisseltside moodustamises, koos Wildega ajakiri Lühike Õpetus Friedrich Gustav Arvelius- Õhutas oma teoses(1782) kuulekust mõisnikule ja kiitis talurahva alandlikku meelt. Friedrich Wilhelm Willmann- Karja kirikuõpetaja , kelle juturaamatud talupoegade poolt sõna otseses mõttes kapsaks loeti. Johann Wilhelm Krause-Toomemäele ja selle jalamile püstitatud ülikoone hoonetet projekteerija, hiljem ülikooli professor , arhitekt. Garlieb Merkel- Baltisaksa kirjanik ja aktivist üks esimesi estofiile, kirjeldas oma raamatus1796 talupoegade maj ja õigusliku seisundit. Johann Christoph Petri- rahvasõbralik haritlane, kritiseeris pärisorjust oma raamatus "Eestimaa ja eestlased"(1802). Aleksander I- 1801 võimule tulnud keiser, oli valmis Baltikumi sotsiaalmajanduslikke olusid muutma. Kinnitas talurahvaseadused. Horatio Nelson- 1801 Tallinna alla eskaadriga tunginud kuulus Briti admiral Napoleoni sõdade ajal.
Samas hakkas kaduma rahva side muistse kultuuriga. 18.sajandi II poolel hakkas tänu valgustusideedele levima uus usuvool - ratsionalism. Peaeesmärgiks sai rahva harimine, teadmiste ja nõuannete levitamine. 20) Nimetage publitsiste, kes kirjutasid eesti talupoegade olukorrast valgustusideede vaimus. Tooge näiteid valgustusideede levikust kiriku- ja kultuurielus. Johann Philipp Gustav von Ewers, Johann Christoph Petri, Garlieb Helwig Merkel. 21) Tooge näiteid 18. sajandi barokk-kunstist Eestis. Põhjasõja järgne majanduslik rusutis takistas ehituskunsti arengut. 18. saj. esimese poole kuulsaim ehitis on keskvalitsuse korraldusel püstitatud barokkstiilis Kadrioru loss. Sajandi teisel poolel kasvas ka mõisnike jõukus ning nad said rajada suurejoonelisi mõisakomplekse. Tuntuim neist on Palmse mõisaansambel. 22) Tooge näiteid 18. sajandi klassitsistlikust kunstist Eestis. 18
kindlustunde. Samuti oli see esimeseks sammuks teel pärisorjuse kaotamisele. Pearaharahutused 1784.a pearahamaksu kehtestamisega, tekkis talurahva seas suuri arusaamatusi. Arvati, et enam ei pea teotööd tegema. Puhkesid rahutused üle 60 Liivimaa mõisas. Tuntuim neist nn Räpina puuaiasõda, kus 5 talupoega said surma. Valgustusideed jõudsid Eestisse 18. saj lõpul. Tänu Merkeli raamatule, sai Aleksander I selgeks, et pärisorjus tuleb kaotada. Garlieb Merkel Liivimaa koduõpetaja, kes kirjutas 1796.a raamatu, milles esitatud otsekohene ja avameelne käsitlus Liivimaa talurahva olukorrast. Uskus, et kui võimud ei kaota pärisorjust, teevad seda talupojad ise, mässu teel. Vaimuelu 17.-18. sajandil
kroonumõisate eneste arv, aga vähenes. Agraarümberkorralduste algus: · 1765. Aasta Liivimaa maapäevale esitas kindralkuberner Browne Katariina II ülesandel nõudmise parandada talupoegade olukorda. · Positiivsed määrused andsid talurahvale tugevama juriidilise kindlustunde, olles esimeseks sammuks teel pärisorjuse kaotamisele Talurahva olukord 18. Sajandi lõpul: · 1796. Aastal ilmus Leipzigis Liivimaa koduõpetaja Garlieb Helwing Merkeli raamat ,,Lätlased, eriti Liivimaal, filosoofilise sajandi lõul", milles esitatud otsekohene ja avameelne käsitlus Liivimaa talurahva olukorrast avaldas Euroopa lugejale suurt mõju. · 1802.-1804. Aasta Eesti- ja Liivimaa talurahva regulatiivid lõpetavad ühe ajajärgu agraarkorralduste ajaloos. Pärisorjus jäi küll püsima, kuid talurahvale anti siiski seaduslikult tagatud kaitse mõisnike võimaliku ülekohtu eest.
taeva kullases tules rahuga on jookslemas, ega toreda häälega, oma rammu tundmata, taeva müristamisega kui meri on hüüdmas; kas siis selle maa keel laulutuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida? Ärkamisaja alguses koostas Friedrich Reinhold Kreutzwald Eesti rahvuseepose "Kalevipoeg", toetudes sealjuures teiste estofiilide, Õpetatud Eesti Seltsi liikmete (sealhulgas Friedrich Robert Faehlmanni ja Georg Julius von Schultzi) tööle, eesti rahvalauludele ning Garlieb Merkeli ja James Macphersoni proosapoeemidele. Rahvuskirjanduse kujunemisele oli oluline mõju Johann Voldemar Jannseni ja Lydia Koidula seltsielulisel tegevusel Tartus ja ajakirjanduslikul tegevusel ajalehe Perno Postimees ja Postimees juures. 19. sajandi keskpaigal ja lõpul oli Eesti kirjanduses olulisel kohal romantism. Mitmepalgeline kirjandusvool võttis mitmesuguseid vorme "Vaga Jenoveeva" taolistest usulistest ning
2003). Ilmalik lugemisvara tekkis 18. sajandi teisel poolel ja seostub Eestisse jõudnud valgustusideedega. Valgustusajastu tähtsamatest kujudest väärivad eriti märkimist Torma pastor Johann Georg Eisen (von Schwarzenberg), Laiuse pastor Heinrich Johann von Jannau, Tartu justiitsbürgermeister ja ajalooline Friedrich Konrad Gadebusch, Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel (Lisa 5), publitsist Johann Christop Petri ja publitsist ning kirjanik Garlieb Helwig Merkel (Lisa 6). Nemad ja nende mõttekaaslased esindasid pietismile oponeerivat ratsionalismi. 19. sajandi algul jätkasid ratsionalistide suunda kõige tegusamalt Lüganuse, Viru-Nigula ja Äksi pastor, eesti päritoluga Otto Wilhelm Masing ning Pärnu pastor Johann Heinrich Rosenpläter (Vahtre, 2000). Neid nimesid tuntakse, sest nad on kuulsamad estofiilid. Nende liikumine väljendus aga 19. sajandi esimesel poolel eesti keele ja rahvakultuuri vastu kasvavas huvis.
tootmise. 27. ptk Valgustussajand (18.saj) Valgustus (lk 144) Euroopa ajalukku on läinud 18.saj valgustussajandina. See saj andis maailmale nii ameeriklaste iseseisvusdeklaratsiooni kui ka prantslaste ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni". Valgustusajastu mõtlejad rõhutasid mõistuspärasuse, hariduse ja teaduse tähtsust ning astusid välja vananenud feodaalsete normide vastu. Kerkisid esile: Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel, publitsist ja kirjanik Garlieb Helwig Merkel jpt. Need mehed uskusid,et ebaõigluse ja vaesuse vastu aitab eelkõige mõistus, mis tuleb puhastada ebausust, eelarvamustest ja rumalusest. Toetasid rahvahariduse edendamist (nt osales Hupel Põltsamaa arsti Ernst Wilde asutatud esimese eestikeelse ajakirja, valgustusliku ,,Lühhike öppetus..." väljaandmisel). Valgustusajastu avaldus oli ka üleeuroopalise kuulsuse saavutanud näitekirjaniku August von Kotzebue tegevus Tln-s saj lõpul. Rahvaharidus (lk 145)
1796 kirj G. H Merkel raamatu Liivimaa talurahva olukorrast, jõudis troonipärija Aleksrandri lauale. 1802.-1804. talurahvaregulatiiviga jääb pärisorjus püsima, kuid antakse seaduslik kaitse mõisniku ülekohtu puhul. 6. Talurahvas 19. saj Talurahvareformid Eesmärgid: kriis mõisamajanduses 19. saj. lõpus > osade mõisnike soov olukorda reformida(et talupojad paremini tööd teeks), muutunud majandusolud, talurahva järjest ulastuslikum käärimine, valgustuse mõju: Garlieb Merkel, Johann Christoph Petri, Aleksander I uuendusmeelsus. 1802 Eestimaa talurahvaregulatiiv "Iggaüks..." Eestimaal: talude pärandatav kasutamisõigus, õigus vallasvarale 1804 Liivimaa talurahvaseadus: talude pärandatav kasutamisõigus, õigus vallasvarale, teokoormiste fikseerimine, maade mõõtmine ja hindamine, kodukariõiguse piiramine, vallakohtute loomine (kohtumehed talupojad) 1804 Eestimaa talurahvaseadus: teokoormiste fikseerimine, vallakohtute loomine (kohtumehed talupojad)
kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi, mille suurus polevat piiratud, kohtuvõim kuulus rüütelkonnale, mitte riigile. Pärisori Baltikumi talupojad olid õigusteta pärisorjad; mõisnik võis neid pärandada, vahetada ja müüa nagu muud mõisa vara. Nii nagu talupoeg, kuulus ka tema maa ning vara mõisale, maa kasutamiseks tuli talupojal teha koormisi. 25. Talurahvaseadused 19.sajandi esimesel veerandil. Hinnang. (topi ise, see, mis arvad) Garlieb Merkel kirjeldas Liivimaa talupoegade majanduslikku ja õiguslikku seisundit 1796.a. Saksamaal ilmunud raamatus ,,Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise sajandi lõpul", mille otsekohene ja avameelne käsitlus avaldas Euroopa lugejale sügavat mõju. Johann Christoph Petri kritiseeris samasuguse teravusega pärisorjust Eestimaal raamatus ,,Eestimaa ja eestlased" (1802). Aleksander I 1801.a. võimule
· 1561 liivimaa lõpp 16.-17.saj · 1561 Kuramaa ja Zemgale hertsogriik Poola-Leedu all · 1585/1586 esimene katekismus · Lätist luterimaa · Latgales katoliiklased · 17.sa Vidzeme (Liivimaa) Rootsi all, Latgale Poola all 18.saj · Põhjasõda 1700-1721 LÄTI MAATUNDMINE · Vidzemest saab Venemaa provints GARLIEB · Baltisaksa publitsist MERKEL · ,,Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise sajandi lõpul" (1796) Garlibs · Pärisorjuse kaotamise mõjutaja Merkelis (1769 1850) 19.saj · 1818/1830 · Feodaalorjus kaotatud Kuramaa ja Liivimaal · Läti talupojad vabad,kuid kaotavad maad ja saavad teenijateks · 19.saj keskel omandavad õiguse osta maad
kroonikad. Esimene säilinud eestikeelne raamat, Wanradti ja Koelli katekismus, trükiti 1535. aastal, Uus Testament tervikuna tõlgiti lõunaeesti keelde 1686. aastaks. Ärkamisaja alguses koostas Friedrich Reinhold Kreutzwald Eesti rahvuseepose "Kalevipoeg", toetudes sealjuures teiste estofiilide, Õpetatud Eesti Seltsi liikmete (sealhulgas Friedrich Robert Faehlmanni ja Georg Julius von Schultzi) tööle, eesti rahvalauludele ning Garlieb Merkeli ja James Macphersoni proosapoeemidele. [18] Pärast Eesti Vabariigi loomist arenes rahvuslik kirjandus kiiresti. Kõrgelt hinnatud proosateoseid lõid August Gailit, Friedebert Tuglas, A. H. Tammsaare ja teised. Pärast Teist maailmasõda tegutsesid paguluses kirjanikud, nagu Karl Ristikivi ja Arved Viirlaid. Uuema aja kirjanikest on tuntuimad Jaan Kross ja Andrus Kivirähk. 25 11
Tartu ,,vana õnnistatud Taara paik", kus Taaramäel oli kord Taara tammik. 19. Kust pärineb nimi Vanemuine? Kirjelda (nt A. Viirese artiklile toetudes) protsessi, mille vahendusel sai Vanemuisest "vanade eestlaste" laulujumal? Eesti rahvaluules leidub jälgi laulujumalast, kelle nimi pole säilinud, kuid kelle lähedaseks vasteks on soome Waine-moinen (Ganander 1822, lk. 2627). Tegelikult oli "soome Orfeus" Waina-Möinen Baltimail saanud tuttavaks juba Garlieb Merkeli tuntud teoses "Die Vorzeit Lieflands" I (1798, lk. 228) avaldatud vastava pildi vahendusel. Siit tulenevalt esitas Faehlmann oma saksakeelseis eesti muistendeis ühe peamise eesti jumalana hallihabemelise Vanemuise, kes tegeles peamiselt laulmisega (Faehlmann 1840, lk. 4244; Faehlmann 1852). Sel varasel perioodil esitati ja arutati eesti mütoloogia küsimusi vaid saksa keeles, mistõttu need eestlaste hulgas olid kättesaadavad vaid kitsale haritlasringile. Laiemalt läks uus
literature in the Estonian language. The purpose of Enlightenment literature was to offer the peasants, in an easily understandable form, some practical advice and knowledge: especially in the field of medicine. Against the background of such political moderation, two critics of serfdom clearly stand out. They represent two generations of the Livonian Enlightenment -- pastor Johann Georg Eisen (17171779) and the man of letters Garlieb Merkel (17691850). Eisen was not merely concerned with the Baltic provinces, but he was the first to demand the abolition of serfdom and the peasants' right to land throughout Russia. He laid his hopes on enlightened absolutism, trying to convince the empress Catherine II and the Russian high nobility of the social-economic inefficiency of serfdom. Merkel treated the ancient Livonian and Estonian peoples, or Latvians and Estonians, not only as suppressed peasants, but as nations forced into
Pastorina paistis Hupel silma äärmiselt tegusa inimesena, kes hoolitses innukalt nii eestlaste kui ka sakslaste hingeelu eest. Oma vaadetelt oli Hupel ratsionalistlik ning rahvavalgustust pooldav, mistõttu aitas ta igati kaasa koolihariduse ning majanduselu edendamisele. Hupel oli ka viljakas literaat, kes pärandas järeltulevatele põlvedele hinnalisi kirjeldusi Eesti- ja Liivimaa majanduslikest, geograafilistest, looduslikest ja mitmetest teistest oludest. ·Garlieb Helwig Merkel- 1769-1850. Oli estofiil. ·Friedrich Konrad Gadebusch- 1719-1788. Oli baltisaksa ajaloolane. 1767 oli ta Tartu esindajana Katariina II poolt kokku kutsutud Põhiseadusliku Komisjoni koosseisus, kaitstes muuhulgas ka Baltikumi eristaatust (Balti erikorda). Hiljem pühendas ta töö kõrvalt tuntavalt aega ka ajalookirjutusele, ajaloohuvi oli tal tekkinud juba Saksamaal. ·Johann Christoph Brotze- 1742-1823. Oli Liivimaa pedagoog, etnoloog ja kodu-
Riias töötas aastast 1767 Hartknochi kirjastus, mis avaldas nende (ja Immanuel Kanti) töid. See oli saksa esiromantika periood. Lisajoone sellele andis Herderi huvi rahvaluule vastu, mis mõjutas ka Eesti alal tegutsenud kirjamehi. Tartus (ja selle ümbruses) elunevatest haritlastest moodustus valgustusmeelsete, ratsionalistlike kirjameeste ja teadlaste ring: Gadebusch, Hupel, Masing, Rosenplänter, isa ja poeg Jannaud, Läti liivimaalene Merkel ja Eestimaal koduõpetajana tegutsenud Petri. Garlieb Merkelilt ilmus lisaks ta ajaloolistele teostele liivlaste elu 12.-13. sajandi vahetusel käsitlev ,,Wannem Ymanta, eine lettische Sage". Merkel tegutses publitsisti ja kirjandusarvustajana. Ta on avaldanud ka jutustusi. Pärisorjuse kritiseerija Heinrich Johann von Jannauega tema poeg Heinrich Georg von Jannau ilukirjanduslikke teoseid ei avaldanud. Merkeli mõttekaaslane Johann Christoph Petri õppis koduõpetajana (aastail 1784- 96) Eestimaad hästi tundma
on ainulaadne ja oma sisemise väärtusega ning keel määrab mõtlemise". - Oberpahleni (põltsamaa) pastor August Wilhelm HUPEL, koostas kolm mitmeköitelist entsüklopeedilist uurimuste sarja Liivi-ja Eestimaa elu tahkude kohta. BROTZE, kes jäädvustas joonistega Baltimaade tähtsamad monumendid,objektid. Kurmaa kirikuõpetaja STENDERI suur tähtsus läti kirjakeele arenemisloos, teaduslik entsüklopeedia ja läti keele sõnastik. Herderi jünger GARLIEB MERKEL! Maaomanikud vs talupojad Poola-Leedu Rzeczpospolita allakäik ja jagamine - Seim: monarh, Senat ja Esindajatekoda - Wasa dünastia lõppes lastetu kuninga JAN II KAZIMIERZI troonist loobumisega 1668.a. - 1674. JAN III populaarne Poola sõjaväejuht suurhetman JAN SOBIESKI. (Triumf: Viinima vabastamine türklaste piiramisrõngast 1683) - 1697.sai väga ägeda valimisvõitluse järel troonile Saksimaa kuurvürst FRIEDRICH AUGUST
tõlgitud ja kommenteeritud ning 1822. aastal Johann Heinrich von Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge zur genauern Kentniß der ehstnischen Sprache" ilmunud Kristfrid Gananderi "Mythologia Fennica" ("Finnische Mythologie"). Peterson märgib oma kommentaarides, et eesti rahvaluules on viiteid laulujumalale, kelle nime ei nimetata, kuid kelle lähedaseks vasteks on soome Waine-moinen (Väinämöinen). Väinämöinen võis 19. sajandi eesti haritlastele tuttav olla ka Garlieb Merkeli teose "Die Vorzeit Lieflands" (1798) kaudu. Faehlmann hakkas Vanemuise kuju kasutama oma kunstmuistendites, Kreutzwald tõi ta sisse "Kalevipoeg" algusvärssidesse ("Laena mulle kannelt, Vanemuine!"), Carl Robert Jakobson tutvustas laulujumalat oma koolilugemikes. Aastal 1865 loodi Tartus lauluselts Vanemuine, mis korraldas ka esimese üldlaulupeo. 20. sajandi alguseks oli Vanemuine eesti rahva hulgas enam-vähem üldtuntud ja suures osas
- Põhjuseks baltisaksa kõrgeima ja harituima kihi tihedad suhted Saksa alade vaimueluga(ka kirjanduse vahendusel) · Mõned edumeelsed aadlikud-raehärrad ja saksa(sisserändajatest) pastorid ja literaadid(,,kirjamehed" ehk haritlased): koduõpetajad, arstid, juristid ja ametnikud · Rahva põhimass oli tegevuse objektiks, mitte subjektiks *Garlieb Merkeli radikaalne pamflet ,,Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise sajandi lõpul"(1796) - süüditas otseselt aadlit. Eestlased ja lätlased sunniti pärisorjusesse. Baltikumis: · Saksamaal seotud protestantliku kiriku ja valgustatud absolutismiga · Ulatuslik sotsiokultuurne liikumine Baltikumis: 1. Üldine ratsionaalne kultuuri levimine 2. Usulline sallivus ja teoloogiline ratsionalism ja ilmalikustumine 3
vaimukus. Jannau mõjukas, ei nõudnud pärisorjuse kohest kaotamist. Eiseniga võrreldes tagasihoidlikum. Merkelist leebem. Wilhelm Christian Friebe (1761-1811) 1791-1794 ,,Handbuch des Geschihte Lief-, Ehst- und Kurlands zum Gebrauch für Jedermann" I-IV (1158-1710). Sarnane Jannau tööle. Aga Friebe kameralist. Liivimaale 1784 ja oli koduõpetaja. 1801 Liivimaa SOtsieteedi sekretär. Parrot sai rektoriks. Teaduse propageerimisega ja järeleaitamisega tegeles. Garlieb Merkel (1769-1850) kõige löövama pärisorjuse kriitikaga. Publitsist ja kirjanik. Rahvuslust ja ajalookirjutamist mõjutanud. J. Undusk ,,Kolm võimalust kirjutada eestlaste ajalugu" Keel ja Kirjandus 1997/11-12. Merkel kohalikust pastoraadist, õppinud Riia Toomkoolis, Leipzigis. Kõmuline raamat 1796 ,,Die Letten vorzüglich in Liefland am Ende des philosophisches Jahrhunderts", seal pärisorjuse olukorra kirjeldus, süüdistab kehtestamises omakasupüüdlikke ristirüütleid
Baltisaksa ühiskonnas eriti 18.saj lõpupoolest hakati välja andma baltisaksa ajalehti. Aja jooksul hakkasid seltsides kaduma seisuslikud piirid, seltside liikmeteks võisid olla erinevate vabade seisuste esindajad. Valgustus tõstis olulisele kohale inimeste võrdsuse, tähtsal kohal inimõiguste põhimõte. Baltimaades mitmed autorid väljendasid kirjasõnas seisukohti, mis nõudsid ühiskonnakorra muutmist ja parandamist, mis oli eelkõige seotud talurahva olukorraga. Garlieb Helwig Merkel oli kõige tugevam pärisorjuse vastu seisja. Nõudis talurahva olukorra parandamist, oli pärit baltisaksa pastori perekonnast. Oli aastaid töötanud mõisates koduõpetajana ning oli talurahva olukorraga kursis. Kirjutas mitmeid teoseid, mis kritiseerisid talurahva olukorda. 1796.aastal ilmus Leipzigis (et vältida tsensuuri) tema tuntuim teos “Die Letten vorzüglich in Liefland am Ende des philosophischen Jahrhunderts”
Tal olid omad korrespodendid ja abilised, kes jagasid materjali ja informatsiooni eriteemade kohta. Oluline väljaanne on "Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland" Topograafilised väljaanded Liivimaa ja Eestimaa kohta. Annab ülevaate baltiprovintside eluolu üle. Baltimaades mitmed autorid hakkasid avaldama mõtteid, mis nõudsid talurahva olukorra parandamist. Talurahva olukorra kritiseerijaid oli mitmeid, kuid kõige välja paistvam oli Garlieb Helwig Merkel (1769-1850). Esimene, kes käsitles Eesti ja Läti talupoegi mitte kui pärisorju vaid rahvust, kellelt võeti vabadus vägivaldselt ära. Kohalik mõisnikkond oli häiritud Gabriel Helwig Merkeli töödest, ta sai hüüdnime Liivimaa Voltaire. Eestikeelse ajakirjanduse algus: Järjepidavad eestikeelsed ajalehed hakkasid ilmuma 1857. Kuid kõige esimene eestikeelne ajaleht ilmus 1806, Tarto maa rahwa Näddali-Leht. Marahwa Näddala-Leht, 1821-1823 ja 1825
Linnades said kodaniku õigused kõik majaomanikud, sellega said mõned eestlased sakslastega võrdsed õigused. Linnu hakkasid juhtima linna duumad, kuhu valiti nii rikkaid kui ka vaeseid kaupmehi. 19 PÄRISORJUSE KAOTAMINE EESTIS Põhjused: Kriis mõisamajnduses. Vilja (loe:viina) hind langes, samas mõisnike kulutused suurenesid. Valgustus ideede levik. Saksamaal anti välja Garlieb Merkeli raamat "Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise sajandi lõppul." Johann Chrisotoph Petri "Eestimaa ja eestlased." Kasvas rahulolematute talupoegade arv. Tõusis talupoegade hariduse tase. Pärisorjade töötulemused olid liiga väikesed. Lääne-Euroopas (välja arvatud Ida-Preisimaal) oli pärisorjus kaotatud. Eeldused: Mujal euroopas oli pärisorjus kaotatud. Vene tsaar Aleksander I oli reformimeelne ja katsetas pärisorjusest vabastamist enne Eesti- ja Liiwimaal, kui
annaabi.ee 
