1933 · Saksamaal tuleb võimule Natsionaalsotsialistlik Tööliste Partei · Saksamaa lahkub Rahvateliidust · Jaapan lahkub Rahvateliidust 1934 · Nõukogude Liit võetakse Rahvateliitu · Riigipööre Eestis Pätsi ja Laidoneri poolt, Eestis "Vaikiv olek" 1935 · Wehrmachti moodustamine · Saksa- Inglise mereväekokkulepe · Itaalia tungib Etioopiasse ja lahkub Rahvasteliidust 1936 · Saksa väed sisenevad Reini tsooni · Saksa- Itaalia sõjalis- poliitiline liit · Saksa- Jaapani antikomiterni pakt · Hispaania kodusõja algus · Berliini olümpiamängud (Kristjan Palusalu, 2 kulda maadluses) 1938 · Austria Ansluss · Müncheni konverents 1939
septembril 1939 ning lõppes 2.septebril 1945. Sel ajal toimus väga palju lahinguid. Stalingradi lahing leidis aset 17.juulist1942 2.veebruarini 1943. Omavahel sõidisid Saksa Wehrmachti ja nõukogude Punaarmee. Saksa väejuhiks oli Adolf Hitler ning Nõukogude liider Jossif Stalin. Saksamaale olid abiks Rumeenia, Itaalia, Ungari ning Horvaatia. 17. juunil algas Teise maailmasõja üks pöördelisemaid heitlusi Stalingradi lahing, mille käigus pidas Nõukogude armee kahe ja poole kuu jooksul veriseid ning ägedaid lahinguid. Verised lahingud lõppesid Saksa vägede lüüasaamisega. Stalingradi lahing algas Saksa vägede jõudmisega Stalingradist lähistele 23.augustil
7 Idapataljonid ja julgestusgrupid Kui Saksamaa ja Nõukogude venemaa II maailmasõja ajal omavahel taas tülli keerasid ja oma rahulepet murdsid oli eestlaste seas tunda kergendust. Saksa väed liikusid meeletu tempoga Idarindele. Kolm päeva peale konflikti puhkemist vallutati juba Kaunas ja peatselt oldi Eestis väljas. Kohe peale Saksa relvajõudude saabumist siia algas eesti rahvusväeosade loomine. Algas ka vabatahtlike värbamine Wehrmachti 16. ja 18. armee julgestusgruppidesse. Korralduse julgestusgruppide formeerimiseks andis 1941. aasta augusti lõpus Saksa 18. armee ülemjuhataja kindralooberst Georg von Küchler, kes varsti tõusis armeegrupi „Nord“ ülemjuhatajaks. Algselt loodi mitmesuguseid üksikpataljone, näiteks julgestuspataljon, idapataljon, kaitsepataljon ja politseipataljonid ja ka üksikkompaniisid. Nende ülesanne oli tagalajulgestamine, põhiliselt väegrupile Nord
• BMW asutas Karl Friedrich Rapp oktoobris 1916 lennukimootorite tootjana (Bayerische Flugzeug-Werke) Milbertshofeni linnaosas Münchenis. See kant asus Gustav Otto Flugmachinenfabriku, Saksamaa lennukitootja lähedal. • Pärast Esimest maailmasõda keelati Versailles' rahulepinguga (1919) lennukite tootmine Saksamaal. Otto sulges oma tehase ja BMW hakkas tootma raudteepidureid. II Maailmasõda • BMW oli Saksa õhujõudude ehk Luftwaffe mootorite põhitootja ning maaväe ehk Wehrmachti mootorite ja masinate, eriti mootorrataste tootja. Lennukimootorite hulgas oli ka 801, üks võimsaimaid, mis sel ajal olemas oli. Aastaks 1945 koostati neid üle 30 000. BMW uuris reaktiivmootoreid ja rakettrelvi ning tootis reaktiivmootorit BMW 003. • Sõja lõpupoole sai BMW tehas pommitamise käigus tugevalt kannatada. Idapoolsed tehased (Eisenach, Dürrerhof, Basdorf ja Zühlsdorf) võttis üle Nõukogude Liit. Müncheni tehas suuremas osas hävitati.
september 1935 võttis Saksamaa vastu Nürnbergi seadused, mis võttis juutidelt kodanikuõigused. Hitler uskus, et puhas saksaveri on kõige alus. Saksamaast sai diktatuuri riik, kus valitses suur propaganda ja inimesi hoidi pidevalt surmakartuse all. Nüüd võis Saksamaa valitseva seisundi loomine alata, esialgu Euroopas, hiljem terves maailmas. Aastal 1935 alustas Hitler Versailles’ lepingu rikkumist. Ta taaskehtestades ajateenistuskohustuse ja luues võimsa armee - Wehrmachti. Seejärel marssis natsiarmee Reini demilitariseeritud tsooni. Nähes, et suurriigid ei reageerinud, oli ta kindel oma võimus ning jätkas sõjategevust. Aastal 1936 käivitas ta operatsiooni Feuerzauber, millega aitas Hitler Hispaania kodusõjas natsionaliste. Proovides sõjas oma uusi relvi, valmistus Saksamaa suureks sõjaliseks konfliktiks, mis pidi vältimatult saabuma. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine ning sellega tegi ta algust 1938, okupeerides Austria
tunda. Siiski ta jälgis sõda, nii Hitleri rünnakuid Taani, Hollandi, Belgia ja Prantsusmaa vastu kui ka õhusõda Suurbritannia kohal. Aastal 1941 tegi Jossif Stalin ka sõjalisi käike, sest temani jõudsid teated nagu sooviks Saksamaa eesotsas Hitleriga mittekallaletungilepingut murda. Samuti oli kummaline ka Saksa vägede koondamine NSVL läänepiiridele. Paraku ei tahtnud Stalin Hitlerit ärritada, arvestades Wehrmachti lahingukogemusi. Stalin keeldus uskumast ka sõnumit, mille lähetas temale üks usaldusväärseim välismaa spioon 1941. aasta juuni keskpaigas. Ta hoiatas, et sakslased on alustamas pealetungi juba nädala pärast (Bastable 2008: 16,17). Stalini keeldumine uskumast Hitlerilt tulevat rünnakut, paneb arvama, et Stalin võttis MRP-d tõsise lepinguna ning ei kavatsenud sellest iial taganeda. Seega võis ta oletada, et ka Hitler ei oleks suuteline lepingut rikkuma
Eesti II maailmasõjas Kuigi Eesti kuulutas end 1939. aasta septembris alanud Teises maailmasõjas neutraalseks, sõdisid eestlased nii natsliku Saksamaa, kommunistliku Venemaa kui ka soomlaste armees. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Ehkki mobiliseerimine oli ebaseaduslik - rahvusvaheline õigus ei lubanud võtta okupatsiooniarmeesse okupeeritud riikide kodanikke - kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust. Leidus vähe selliseid inimesi, kes olid vabatahtlikena nõus sõdima kommunistliku ideloogia eest. 18. septembril 1939 põgenes Tallinna sadamast seal interneeritud Poola allveelaev Orzel. Nõukogude Liit väitis, et Eesti ei suuda oma neutraalsust tagada ning nõudis sõjaliste baaside lubamist Eesti territooriumile. Eesti otsustas nõudmised vastu võtta. Sõlmiti Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline pakt, mis lubas tuua Eestisse Punaarmee osi. Eestis...
GB ja Pr asusid kaitsele Teraspakt-mai 1939 Itaalia ja Saksa liidulepe Berliin-Rooma-Tokyo telg ehk Roberto MRP-kõik on valmis Molotov Ribbentropi pakt Saksa-NSVL mittekallaletungi ja koostööpakt Nimetus välisministrite järgi Sõlmiti 23.08.1939 Kurikuulsaim lepe 20.sajandi ajaloos Sisaldas salaprotokolle Ida-Euroopa jagamise kohta Eesti-Läti ja Soome NSVL Kes otsustasid sõja.. Teljeriikide poolel Hermann Gõring - Luftwaffe juht Adolf Hitler - Wehrmachti ülemjuhataja Wilhelm Keitel - OKW ülemjuhatus Karl Dönitz - Kriegsmarine i ülemjuhatus. Einrich himmler - SS juht; holocausti elluviija Carl Gustaf Mannerheim - Soome vägede ülemjuhataja, president 1944-46 Erich van Manstein - Saksa kindral-feldmarssal, lõuna armeedegrupi ülemjuhataja Friedrich Paulus - Saksa kindral-feldmarssal, stalingradi vallutaja Erwin Rommel - Saksa kindral-feldmarssal, kõrberebane, Saksa Põhje Aafrika operatsioonide juht
Jaapani agressoriks ja Jaapan lahkub rahvasteliidust. HISPAANIAS tekkisid riigi sisesed pinged ning 1936 puhkes kolme aastane kodusõda. Sõjaväelased mässasid, eesotsas Francisco Francoga. Hispaania jaguneb kaheks Franksistid (Saksamaa, Itaalia) ja vabariiklased (NSVL). 1939-1975 Franco sõjaväeline diktatuur. (6) Kuidas rikkus Saksamaa Versailles' rahulepingut? Saksamaa taasrelvastus, kui 1933 tuli võimule A. Hitler, kes lubas tühistada rahulepingu. 1935 üldine sõjaväekohustus algas Wehrmachti loomine. 1935 Inglise-Saksa merekokkulepe (35%/45%) Hitleri elu õnnelikuim päev. 1936 viis Hitler Saksaväed Reini demilitariseeritud tsooni. (7) Kuna USA aladel sõjalist tegevust ei toimunud oli viimane vähim kannatanud ja taastus kiirelt hakates laenu välja andma neile, kes seda vajasid. Euroopa oli sõjast, aga laostatud ja vajas taastumiseks rohkem aega. Saksmaa maksis endiselt makse (trükkides raha juurde vähenes selle väärtus oluliselt, raha oli liiga palju).
Jaapanil olid küll ressursirikkad alad olemas, aga neil ei õnnestunud luua korralikku trantsporditeed nende alade ja Jaapani tööstuspiirkondade vahel, sest USA allveelaevad hävitasid pea kogu Jaapani kaubalaevastiku. Mitte vähemtähtis tegur sõja kaotuse puhul tulenes ideoloogiast- represseeriti paljusid inimesi nii Saksamaal kui ka vallutatud aladel (eriti Prantsusmaal). See tingis massilise põrandaaluse tegevuse Saksamaa vastu. Venemaa partisanud kurnasid Wehrmachti. Prantsusmaa põrandaalune luure tegi tihedat koostööd brittidega (Prantsuse mässajatel oli operatsioon ,,Overlordi" jaoks valeinfo levitamisel tähtis roll), Taani liikumised takistasid vägede liikumist Skandinaaviasse ja Taanis ehitatud Saksa sõjalaevad ei saanud kunagi valmis (nt lennukikandja Graf Zeppelin). Teljeriikide kiire edu sõja algul kadus kiiresti, sest nende eksimused sõjapidamise ajal said neile saatuslikuks. Nad ei olnud arvestanud eelmainitud punktidega, mis määras
Samas ei tohiks unustada, et paljud lahkunuist olid tipppoliitikud, haritlased, kes oleks langenud kommiunistliku reziimi reppressioonide ohvriks. Väliseestlased on mängid läbi 20.sajandi teise poole olulist rolli Eesti kultuuri edendamisel väliseesti kultuur: luuletajad, kirjanikud. Samuti aitasid väliseestlased alalhoida ning mängisid olulist rolli Eesti taasiseseisvumise protsessis Viimase valikuna nimetaksin teenimist Saksa Wehrmachti või NSVLiidu Punaarmees. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Ehkki okupeeritud riigi elanike mobiliseerimine okupatsiooni armeesse oli ebaseaduslik, kasutas NSVLiidu väejuhatus seda võimalust. On ka mõistetav miks eestlasi sundmobiliseeriti: pärast mõistmist, mida punavõimude poliitika endast kujutas, leidus vähe neid, kes olid valmis
3. 1937 Itaalia liitub selle paktiga (Saksamaaga) Teraspakt! 4. 1939 sõlmitakse otsene koostööpakt (Teraspakt!) Saksa ja Itaalia vahel; 5. 1940 Kolmikpakt täiendatakse Teraspakti (Itaalia, Saksamaa, Jaapan). · Suur-Saksamaa idee elluviimine: 1. 1937 võtab Hitler suuna sõjale, saadab laiali sõjaministeeriumi, vahetab välja võtmeministrid (välisministriks saab Ribbentrop, Wehrmachti ülemjuhiks saab Keitel); 2. Hosbachi protokoll ,,OTTO" oli olnud I Saksa keiser, Austria hõivamise plaan; 1 Agressioon oma sõjaväe viimine teise riigi territooriumile, sõda kuulutamata! TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945 2 3. 1938 Austria ansluss2 ühendamine Saksamaaga (autor Görlig). Austria polnud
aasta piirides põhimõtteliselt otsustati ära Saksamaa jaotamine ja Poola piirid. USA ja Inglismaa avavad teise rinde: alustavad pealetungi sakslaste vastu Prantsusmaal. 1944. aasta 6. juulil algaski operatsioon "Overlord". USA, Suurbritannia, Kanada ja Poola sõjajõud maabusid Lääne- Prantsusmaal Normandias. See oli Teise maailasõja suurim meredessantoperatsioon, millega Euroopas avati teine rinne. Stalingradi lahing (21aug 1942-2veebr1943) Saksa Wehrmachti ja Punaarmee vahel. Saksa väed jõudsid 23aug Volgani, tundisid 13sept linna ja vallutasid suure osa sellest. 20nov asusid Stalingradi väed üldisele vastupealetungile ja 23nov piirati ümber Saksa 6armee ja 1943 jaan surusid NSVL väed piiramisrõnga kuni 250km eemale. Vastupani kestis veebr alguseni. Hitler sai esimest korda lüüa. Partisaniliikumine Relvastatud eraisikute võitlus vastase võimu alusel alal. Partisanid ei kuulunud
ROLIN PETERSON M B W BM W AG k s a n l ü he n d s a BMW A G o n i sc h e M o to r e t B a y e r keeles Werke Agst n c he n i s a s u v a a l M ü Saksam o r r a t a s t e d e j a m o o t aut o tootja. s t i li s e e ri t u d g o k s o n BMW lo r - r in g , m is ip ro p e l l e lennuk a k s B a i e r i li p u t u d n e lj on jaga i d e s o s a k s. värv AJAL UG U k t o o b r ...
o Mõlemal riigil oma konkreetne roll ja plaanid o Poola jagati kaheks · Puutumata veel Poola ja Tsehhoslovakkia o Poolal iidne Preisimaa Nemad otsustasid sõja... Teljeriikide poolel o Tsehhil Sudeedimaa Hermann Göring Luftwaffe juht , Adolf Hitler Wehrmachti o Tsehhoslovakkia hävitamise plaan juba mais ülemjuhataja ,Wilhelm Keitel OKW ülemjuhataja, Karl Dönitz 1938 Kriegsmarine`i ülemjuhataja, Heinrich Himmler SS juht; Holocausti elluviija · Inglismaa alustas ainukesena 1938. aastal relvastuse
Saksamaa viis oma väed okupeerimata Prantsusmaa alale, prantslased uputasid oma laevad, et need ei satuks sakslaste kätte. STALINGRAD November 1942, Edela- Venemaa Saksa Wehrmachti ja nõukogude Saksa väegrupeeringu kapituleerimine Punaarmee vahel. NORMANDIA 6.juuni 1944, Põhja-Prantsusmaa USA, Suurbritannia, Kanada Liitlasvägedel (USA, Suurbritannia, Kanada ja DESSANT Saksamaa, Poola jt Poola) õnnestus 1944. aasta septembriks vabastada
laimukampaania Sadati vastu. Kuna Egiptuse riigipea oli veel 1953. aastal avalikult tunnistanud, et ta on suur Adolf Hitleri austaja, ei olnud raske kuulutada teda endiseks natsiagendiks, kes oli edasi müüdud CIA-le. (kd 2, 161-62). Poliitikute diskrediteerimise eesmärgil neid neo-natsideks ja "kättemaksu- otsijateks" nimetamise meetodit kasutas KGB ka Lääne-Saksamaal. Ida-Berliinis oli nende käsutuses endised Wehrmachti, SSi ja muud arhiivid, mille Punaarmee oli saanud saagiks. Kombineerides seal esinevaid fakte väljamõeldistega oli kerge fabritseerida kompromiteerivaid materjale Lääne-Saksamaa poliitilise-, äri- ja militaarse eliidi kohta. See aga ei takistanud KGB-l oma agentideks värbamast endiseid SS-lasi (kd 1, 572-74). Praegune Venemaa kampaania Eesti poliitikute ja eestlaste "natsimeelsuse" kohta on otseselt
1.2.3.7 LSD-happe dimetüülamiid LSD-happe dimetüülamiid on psüühikakeemilise iseloomuga ründemürk. Inimorganismi sattumisel ilmub kerge iiveldusperiood ja pupillide laienemine 3 minuti pärast. Seejärel tekivad kuulmis- ja nägemishallutsinatsioonid, mis püsivad veel mitu tundi. 9 2 KEEMIARELV LÄÄNEMERES Vanem generatsioon jättis II maailmasõjast alles ohtliku pärandi Wehrmachti keemiarelva, mis oli okupandivägede poolt uputatud Läänemerre, aga samuti ka Skagerraki ja Kattegati väinades, mis ohustab Lääne-, Põhja- ja Ida-Euroopa rahvaste ja riikide keskkonda olulisel määral. Kogu informatsiooni trofeelisest keemiarelvast on rangelt varjatud Moskva, Londoni ja Washingtoni arhiivides. 2.1 Ajalooline taust4 Pärast fasistliku Saksamaa kapitulleerumist Potsdami konverentsil oli vastu võetud otsus kõik keemiarelvaarsenalid hävitada
Üldine töökohustus. Valmistumine sõjaks: · Teedeehitus strateegilised maanteed (autobahn) · Majanduse arendamise 4 aasta plaan 1936 · Armee taastamine andis paljudele tööd. · Relvatööstuse arendamine. Riiklikud tellimused. · Tulemus: 1939. aastaks oli Saksamaa sõjaks valmis. 9. Hitleri välispoliitiline tegevus 1933- 1939 ja lääneriikide lepituspoliitika. Mis toimus ja milles seisnes järgmiste sammude tähendus: Wehrmachti loomine 1935, Inglise-Saksa mereväeleping 1935, Reini demilitariseeritud tsooni hõivamine 1936, Austria ansluss 1938 märts, Müncheni konverents 1938 sept, Tsehhi okupeerimine 1939märts, mittekallaletungipakt/ja salaprotokoll NSV Liiduga 1939, 23. aug. Wehrmachti loomine 1935- kehtestati üldine sõjaväekohustus Inglise-Saksa mereväeleping 1935- tühistas Saksa laevastikku piiranud piirangud ja Saksamaa sai laevastiku luua.
1 1941. aasta SaksaNõukogude sõja puhkemine. Punaarmee ja Wehrmachti jõud ja kavad Eesti suunal. Saksa vägede sissetung Eestisse, esimesed kokkupõrked, rinde takerdumine Kesk-Eestis. Suvesõda. Hävituspataljonide loomine ja terror. Mobilisatsioon Punaarmeesse, rekvisitsioonid ja evakuatsioonid. Metsavendluse põhjused, aktiivse võitluse algus, peamised võitlusvormid, piirkondlikud eripärad, suuremad lahingud, Tartu ülestõus. Erna rühm, Talpaku ja Hirvelaane pataljonid. Saksa pealetungi jätkumine. Võitlused Tallinna pärast. Juminda miinilahing
Esialgu pidi aga Hitlergi oma võimu konsolideerima, seepärast hoidus ta otseselt agressiivsetest sammudest: 1935. Aastal sõlmitud Inglise-Saksa mereväekokkulepe oli rahulepingu kahepoolne revideerimine, mitte aga Hitleri poolt üksi astutud samm. Versailles' lepingu lõhkumisel kasutas Hitler osavalt ära Inglise-Prantsuse erimeelsusi, USA isolatsioonipoliitikat ja demokraatlike riikide liigset järeleandlikkust rahu säilitamise nimel. 1935. aastal oli ta alustanud Saksa armee Wehrmachti taastamist, mis oli Versailles' rahuga keelatud. 1936. aastal okupeeris Hitler Reini demilitariseeritud tsooni. See sai võimalikuks, kuna Euroopa riikide tähelepanu oli Aafrika piirkonnas: samal ajal käis Itaalia-Etioopia sõda. Prantsusmaa, keda see Versailles' lepingu rikkumine eriti ohustas, jäi reageerimisega hiljaks ning seati toimunud fakti ette. Itaalia-Saksamaa suhted tihenesid Jaapaniga. Kuigi Versailles' rahuleping oli soosinud patsifismi, kasvas
Oluliselt aitas Hitleri sellistele sammudele tollal kaasa Inglismaa suhtumine. Loodeti, et järeleandmiste teel on võimalik Hitler "maha rahustada." Pealegi peeti Nõukogude poliitikat ja Komiterni ässitustegevust asumaades Inglise huvidele ohtlikumaks. Nii kirjutati 18. VI 1935. a. alla Inglise-Saksa mereväekokkuleppele. Selle põhjal võis Saksamaa asuda ehitama sõjalaevastikku, mis moodustas 35% Inglise omast ja allveelaevastikku 45% ulatuses. 7. III 1936. a. sisenesid Wehrmachti üksused Reini demilitariseeritud tsooni. 25. X 1936. a. sõlmiti Saksamaa ja Itaalia sõjalis-poliitiline liit ehk Berliin-Rooma telg. Saksamaa tunnustas Etioopia annekteerimist Itaalia poolt ning mõlemad riigid otsustasid tunnustada ja sõjaliselt abistada Hispaanias Franco valitsust ning jaotada mõjusfäärid Doonaumaades ja Balkanil. Saksamaad ja Itaaliat hakati kutsuma teljeriikideks. 25. XI 1936. a. sõlmiti Antikomiternipakt Saksamaa ja Jaapani vahel. Mõlemad
ametiühingutest välja, 39 riigiametitest välja *1935 Nürnbergi seadus- juudid ilma kodanikuõigustest *Heidrich, Himmler, Eichmann, Mengele *Kristallöö- 38. lõhuti ärisid, lapsed visati koolist välja *Wannese konv.- 21.01.42 kõik euroopa juudid itta, kus algas nende hävitamine surmalaagrite gaasikambrites *Getod- suletud linnaosa, kus juudid pidid aeglaselt surema; Poolas, Valgevenes ja Ukrainas suleti getodesse; 43 juutide geto hävitamine Varssavis *Einsatzgruppen- liikusid Wehrmachti väeosadega, äsja vallutatud aladelt juutide, mustlaste, vaimuhaigete ja poliitiliste vastaste tapmine *koonduslaagrid- surmalaagrid- peamiselt Poola aladel; hävitustöö laienes Ungarisse, Itaaliasse ning teistesse okup. riikidesse; tapeti mürgiga, gaasikambrites ning põletati *hukkunud umbes 6 miljonit *27.01 mälestuspäev NL kuriteod *Katõni mõrv- lasti maha üle 20 000 Punaarmee kätte vangi langenud Poola sõduri ja ohvitseri *küüditamine- 41
BMW ostis firma järgmisel aastal ja sellest sai firma esimene auto, BMW 3/15. Aastaks 1933 tootis BMW autosid, mida võis juba täielikult nende omadeks pidada, pakkudes stabiilselt enam arenenud sport- ja salongiautosid. Ennesõjaaegsed autod tipnesid 327 saloon ja 328 roadster autodega. Need olid kiired 2-liitrised autod, mis olid mõlemad oma aja kohta väga arenenud. 3 II maailmasõda BMW oli Saksa õhujõudude ehk Luftwaffe mootorite põhitootja ning maaväe ehk Wehrmachti mootorite ja masinate, eriti mootorrataste tootja. Lennukimootorite hulgas oli ka 801, üks võimsaimaid, mis sel ajal olemas oli. Aastaks 1945 koostati neid üle 30 000. BMW uuris reaktiivmootoreid ja rakettrelvi ning tootis reaktiivmootorit BMW 003. Sõja lõpupoole sai BMW tehas pommitamise käigus tugevalt kannatada. Idapoolsed tehased (Eisenach, Dürrerhof, Basdorf ja Zühlsdorf) võttis üle Nõukogude Liit. Müncheni tehas suuremas osas hävitati. II maailmasõja tagajärjed
Eestisse. Eesti meestest koosnevate pataljonide määramise 20. SSdiviisi koosseisu pidi peaaegu lõpetama Alfons Rebase sõjaväelase karjääri. Rüütliristi kavaler Alfons Rebane RelvaSS ja Eesti Teine vabadussõda Peale raskeid lahinguid Venemaal, toodi pataljon Eestisse ja liideti vastu isikkoosseisu tahtmist formeeritava 20. Eesti SSvabatahtlike diviisiga. Wehrmachti ohvitserina ei tahtnud ta midagi kuulda oma pataljoni liitmisest Franz Augsbergeri Relva SS Eesti diviisiga. Tema algsele plaanile jätta kõik sinnapaika ja minna Soome, tõmbas kriipsu peale tõsiasi, et punaväed olid jälle Eestisse jõudnud ja juba sõdisid Virumaal. Samuti ei saanud ta saatuse hooleks jätta oma pataljoni, neid vapraid mehi, kelle kõrval oli ta edukalt sõdinud punaste hordide vastu. Pealegi oli eestlastel alanud Eesti Teine
Kõik oli pea peale pööratud, alates raudteerööbastest lõpetades elumajadega. Ligi 3500 eraisikut said tööd hukkunute matjatena. Sakslaste laibad toimetati punkritesse või suvel kaevatud tankitõrjekraavi. Surnukehi kaevati välja mitu aastat. Tasapisi hakati linna ka uuesti üles ehitama ja endine elu taastuma. Kokkuvõte Stalingradi lahing oli kõige verisem lahing Teises maailmasõjas, mis peeti 21. augustist 1942 kuni 2. veebruarini 1943 Saksa Wehrmachti ja nõukogude Punaarmee vahel. Lahingu käigus sai surma enam kui 1,5 miljonit inimest. Lisaks loetakse Stalingradi lahingut sõja murdepunktiks, kuna Saksa armee kaotused olid nii ulatuslikud, et ta ei suutnud enam sõjas edukalt jätkata. Kasutatud allikad: http://www.historylearningsite.co.uk/battle_of_stalingrad.htm http://en.wikipedia.org/wiki/Battle_of_Stalingrad
BAYERISCHE MOTOREN WERKE AG Tallinn 2013 1 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 AJALUGU............................................................................................................................................4 Enne II Maailmasõda........................................................................................................................4 II Maailmasõda.................................................................................................................................5 II Maailmasõja tagajärjed.......................................................................................................
Eesotsas Hjalmar Mäe (end. vaps). Jätkusid repressioonid. Saksa julgeolekuteenistus (SD). Eestisse rajati koonduslaagreid, kus hukati 125 000 in., neist 4000-5000 eestlast. Natslik propaganda surus peale rassiteooriat. E. majanduse ülesandeks sai Saksa sõjaväe ja elanikkonna varustamine. Sel eesmärgil osutati abi ka sõjakahjustuste likvideerimisel loodi Eesti Rahva Ühisabi (ERÜ sõjas kannatanud perekondade eest hoolitsemiseks). Tööstuses tähtis kütusetööstuse taastamine Wehrmachti varustamiseks. Vaatamata sakslastes pettumisele aktiivset vastupanu neile ei kujunenud. Eesti metsavendadest ja vabatahtlikest moodustati ida- ja politseipataljone Saksa sõjaväes alguses 10-12 tuh., eestlast (hiljem see arv sulas kokku). Eesti leegioni loomine peaaegu ebaõnnestus. Umbes 40 000 in. liitus omakaitsega, mis loodi okupatsioonivõimude korraldusel. (valida oli kas mobilisatsioon või tööteenistus).
metsatööd, ehitustööd, põllutööd, üldine töökohustus). Sõda: teede ehitus- strateegilised maanteed. Majanduse arendamise 4aasta plaan. Armee taastamine andis paljudele tööd. Relvatööstuse arendamine. Riiklikud tellimused. Tulemus 1939 aastaks oli Saksamaa sõjaks valmis. 9. Hitleri välispoliitiline tegevus 1933- 1939 ja lääneriikide lepituspoliitika. Mis toimus ja milles seisnes järgmiste sammude tähendus: Wehrmachti loomine 1935, Inglise-Saksa mereväeleping 1935, Reini demilitariseeritud tsooni hõivamine 1936, Austria ansluss 1938 märts, Müncheni konverents 1938 sept, Tsehhi okupeerimine 1939märts, mittekallaletungipakt/ja salaprotokoll NSV Liiduga 1939, 23. aug. Ettevalmistused sõjaks 1935-36. 1935 saksa-inglise mereväeleping- Saksamaa sõjamere vägi võis olla 1/3 inglise laevastiku suurusest, allveelaevu 45%. 1935 kohustusliku sõjaväeteenistuse taastamine. 1935 Görig
Sakslased liikusid esialgu edukalt edasi, sest NSVLi väed polnud sõjaks valmis. 1941. aasta lõpus toimunud Moskva lahingu aga Saksamaa kaotas (pealinn Moskvat ei suutnud ära vallutada). Midway - Teise maailmasõja ajal Jaapani ja Ühendriikide vahel peetud meresõja pöördelahing 1942. Aastal. USA-le oli see otsustav võit. Stalingrad - Stalingradi lahing oli lahing Teises maailmasõjas, mis peeti 21. augustist 1942 2. veebruarini 1943 Saksa Wehrmachti ja nõukogude Punaarmee vahel. Kursk sakslaste viimaseks jäänud suurpealetung - Kurski lahing (ka operatsioon Zitadell) (4. juuli 1943 23. august 1943) oli lahing Idarindel Teise maailmasõja ajal. Lahing algas 4. juulil sakslaste pealetungiga, mille eesmärgiks oli vallutada Kurski linn ning võtta linnast lääne pool asuvad Punaarmee väeüksused piiramisrõngasse. Pealetung ebaõnnestus ning kuu lõpus tuli sakslastel asuda kaitsele. El-Alamein - 1942.a
väljaajamiseks kasutada ka Peltsebuli abi. Eesti üksuste loomine 1941. aaasta suvel Eesti okupeerinud sakslased ei olnud esialgu huvitatud eesti rahvusväeosade loomisest. Ka sakslastega koos Suvesõjas võidelnud väiksed eesti metsavendade üksused saadeti laiali. Sõda oli Saksamaa sõda, mida pidasid sakslased. Samuti ei soovitud õhutada vabastatud rahvaste võimalikke iseseisvusepüüdlusi pärast sõja võidukat lõppu relvavendluse õigustusel. Wehrmachti kõrgemad ohvitserid olid teisel seisukohal. Saksa vägede kiire edasiliikumise tõttu sõja alguses muutus probleemiks tohutu tagalaterritooriumi julgestamine. Samuti tekitas tõsiseid raskusi sõjavangide 7 suur arv neid tuli valvata, aga ka toita ja majutada. Kolmandaks vajab iga sõjavägi vaenlase territooriumil kohalikke olusid ja keelt tundvaid luurajaid. Nii alustati juba 1941. aasta juulis abiüksuste formeerimist esialgu
· Pearl Harbor - 7. detsembril 1941 korraldas Jaapani keiserlik merevägi Pearl Harbori mereväebaasile üllatusrünnaku, hävitades suure osa Vaikse Ookeani Laevastikust ja sundides Ameerika Ühendriike astuma Teise maailmasõtta. · El-Alamein - Briti väed lõid tagasi Saksa ja Itaalia väed ning sundisid neid 1943.a. Põhja- Aafrikast lahkuma. · Stalingrad - lahing Teises maailmasõjas, mis peeti 21. augustist 1942 2. veebruarini 1943 Saksa Wehrmachti ja nõukogude Punaarmee vahel. · Teheran - Lääneriigid ei kavatse NSVLiga sõdida baltimaade pärast, küll aga tuleks 2-3 aastat peale sõja lõppu viia läbi rahva hääletus, kus otsustatakse kas Eesti soovib olla iseseisev või kuuluda NSVLi koosseisu. Teherani konverentsil otsustati, et teine rinne avati poolteist aastat enne sõja lõppu · Normandia Teise rinde avamine · Jalta - Otsustati luua ÜRO,kooskõlastati sõjajärgne maailmakorraldus ja Saksamaa
aastal, järgnesid Sachsenhausen 1936, Buchenwald 1937, Flossenbürg 1938, Mauthausen 1938, Neuengamme 1938, Ravensbrück 1939, Stutthof 1939, Auschwitz 1940 (sellest sai suurim laager, kus hukkus kuni 1,5 miljonit inimest), Gross-Rosen 1940, Theresienstadt 1941, Treblinka 1942 jne. Samuti kuulusid SSi koosseisu poolmilitaarsed hävitusgrupid (Einsatzgruppen) ja meditsiiniüksused (Sanitätsstaffel). SSi kõrgeimad auastmed olid (kõrgeimast alustades, sulgudes Wehrmachti võrdväärsed aukraadid): Reichsführer-SS (Generalfeldmarschall), Oberstgruppenführer (Generaloberst), 8 Obergruppenführer (General), Gruppenführer (Generalleutnant), Brigadeführer (General- major), Oberführer (Oberst), Standartenführer (Oberst), Obersturmbannführer (Oberst- leutnant), Sturmbannführer (Major), Hauptsurmführer (Hauptmann), Obersturmführer
Paar kuud hiljem, pärast Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahelise sõja puhkemist sai ta üheks metsavendade juhiks Kavastu partisanide laagris. 7. augustil vallutasid sakslased Aaspere ja 8. augustil Vihula valla. 8. augustil organiseeris Rebane Aaspere Omakaitse, kuhu alguses astus 120 meest. Neil oli korralik relvastus, mis oli saadud Vene sõjaväelastelt ja langenutelt. 11. augustil sai Rebane kohapeal moodustatud Virumaa Omakaitse ülemaks. 1. septembril astus ta Wehrmachti teenistusse. Ta määrati Rakveres moodustatud Eesti Julgestusgrupp 184 alla kuuluva kuid eraldi tegutseva ja 18. armee eriülesandeid täitva 15. kompanii ülemaks. Grupp kogunes Narvas. Seal tehti teatavaks, et grupp viiakse vastupidiselt varem teatatule Venemaale. Meestele anti võimalus valida, kas minna koju tagasi või koos grupiga Venemaale. Teenistus Venemaal pidi kestma 1 aasta. Osa mehi lahkus üksusest, sest neile ei meeldinud selline lubaduse murdmine. Sajad teised aga jäid.
· Andrei Zdanov - oli Nõukogude Liiduriigitegelane. 1940. aasta juunis saadeti ta ÜK(b)P Keskkomitee emissarina Eestisse, et juhendada juunipööret ja Eesti okupeerimist. · Karl Säre - oli Eesti kommunistliku liikumise tegelane, Nõukogude sõjaväeluure kaastöötaja. 1940 1941 EK(b)P KK I sekretär. · Hjalmar Mäe - oli Eesti poliitik ja 1941 1945 Eesti Omavalitsusejuht. · Harald Riipalu - oli eesti sõjaväelane, kes võttis Teisest maailmasõjast osa Wehrmachti ja Relva-SSi koosseisus. · Alfons Rebane - oli Eesti ohvitser. Teise maailmasõja ajal oli ta mitmete Saksa juhatusele alluvate eesti väeosade ülem. Rebane osales oma väeosadega enamikes otsustavates Eesti kaitselahingutes Narva lahingust Eesti mahajätmiseni. · Jossif Stalin - oli Nõukogude Liidu diktaator · Adolf Hitler - oli Austriast pärit Saksamaa poliitik jaNatsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht. Saksamaa diktaator NÕUKOGUDE OKUPATSIOON
18. oktoobril marssis vastavalt lepingule Eestisse 25 000 punaväelast. lääneriikidel polnud tahtmist Eesti saatuse vastu huvi tunda, aktiivne koostöö Läti ja Leeduga. kronoloogia: 1940. 14 juunil algas sõjaline agressioon Eesti vastu alla tulistati Soome reisilennuk. 16. juunil esitas Moskva Eestile ultimaatumi valitsuse väljavahetamiseks 17. juuni varahommikul ületas 80 000 venelast meie piiri, Narvas allkirjastas J. Laidoner Narva diktaadi. 1941. 7 juunil ületasid Wehrmachti väed Iklas Eesti piiri. 8. juunil loovutati vastupanuta Pärnu, Mõisaküla, Viljandi 9. juunil sama Valga ja Võruga 10. juunil Tartu lõunaosa, aga siis rinne peatus 22. juunil alustas Wehrmacht rünnakut Põltsamaalt Mustvee suunas 7. august Wehrmacht jõuab Kunda juures Soomelaheni 17. august vallutab W Narva 20.-28. august lahingud Tallinna all, W võit, punased saavad peksa. sept-okt. lahingud jätkuvad Lääne-Eesti saartel 21.oktoober langeb Hiiumaa garnison 1944
pataljon kaitses armee ainust taganemisteed Novgorod-Luuga maanteel Sürgovo küla juures ja hiljem Luuga all Vaskovo küla juures edukalt. Antud lahingute eest teenis Rebane esimese eestlasena raudristi rüütliristi. 27. jaanuariks oli Leningradi blokaad murtud. Samal päeval anti käsk Narva elanikkonna evakueerimiseks. 30. jaanuaril kuulutas Eesti Omavalitsuse juht H.Mäe Eesti seaduste alusel välja üldmobilisatsiooni. Kuna Leningradi alt taganema sunnitud Wehrmachti 18. armee LIV. armeekorpus ja III. Germaani SS-Soomuskorpus taandusid Narva suunas ning ülejäänud armee Pihkva suunas oli Narva suunas taanduvate vägede juhtimine armee staabist võimatu. Seepärast moodustati Narva suunas taanduvatest vägedest jalaväekindral Otto Sponheimeri juhtimisel "Sponheimeri Grupp". Vastavalt Sponheimeri päevakäsule 31. jaanuarist 1944 pidi Peipsi järvest Krivasoo külani kaitse sisse võtma LIV armeekorpus ja sealt edasi kuni Narva laheni III
Salga ülem oli kolonel Henn-Ants Kurg, Eesti viimane sõjaväeatasee Prantsusmaal. Salk moodustati Soome ja Saksa sõjaväeluurete koostöös luureks Punaarmee tagalas. Juuli alguses saadeti 65-meheline salk mere- ja õhudessandina Eestisse. Baas rajati Kautla soosaarele. Salk pidas lahinguid hävituspataljonide ja 22. NKVD diviisi väeosadega ning läks 6. augustil 1941 üle rinde Saksa poolele. Hiljem moodustati Erna salga baasil samanimeline eesti vabatahtlike pataljon, mis võttis Wehrmachti 217. jalaväediviisi koosseisus osa Vormsi, Muhu ja Saaremaa vallutamisest ning likvideeriti 10. oktoobril 1941. Pärast dessanti Muhusse, mis toimus Soome sõjaväe kiirpaatidel, läksid mõned Erna liikmed koos soomlastega Soome ja osalesid detsembris Hanko vallutamisel. 1942. a kevadel organiseeris Abwehri esindaja Soomes Cellarius Erna meestest 13-liikmelise kaugluure salga, mis heideti Punaarmee tagalasse ja mille kõik liikmed hukkusid
pealetung ei leidnud aset. Pärast seda, kui Hitler oli 29. aprillil kell 4 oma poliitilise ja isikliku testamendi allkirjastanud, abiellus ta oma pikaajalise elukaslase Eva Brauniga. Järgneval päeval kella 15:30 paiku sooritasid Adolf Hitler(lasi kuuli pähe) ja ta abikaasa enesetap(mürgitas end tsüaniidampulliga). Vastavalt Füüreri viimastele soovidele põletati nende laibad Riigikantselei hoovis ja maeti sinna lähedusse. Hitleri surmast anti teada 1. mai 1945 Wehrmachti raadioteates. Esimestel maipäevadel kaevasid punaarmeelased Hitleri ja ta naise laibad taas välja ning viisid hammaste järgi läbi isikutuvastuse. Venelased hoidsid info selle kohta salajas, alles 1970. aastal teatati, et Hitleri maised jäänused on maetud ühe vene kasarmu territooriumile Magdeburgis. Seejärel põletati laibad ja tuhk puistati lähedal asuvasse jõkke. Hitler oli muidu tubli, ta ei tarvitanud alkoholi ega suitsetanud. Vanemas eas jäi kaugnägelikuks, kuid
1941.-1942.a. II maailmasõjas Idarinne BARBAROSSA PLAAN välksõja plaan Saksamaal rünnata Nõukogude Liitu. Loodeti 3-4 kuuga võita, kevadel alustada. Kuna oldi Balkanil Itaaliale abis, lükkus barbarossa edasi. · 22.06.1941 Esimene pealetung Nõukogude Liidule. Rängad tagajärjed Nõukogude Liidule. Saksamaa jõudis Stalinist ette. Eesti pääses Punasest terrorist ja lootis et neid päästetakse sakslaste poolt. · Wehrmachti (3 väeüksust : Nord, Mitte, Süd) ülesanne rünnata Nõukogude Liitu 3-st suunast (Leningrad-Leedu-Läti-Eesti; Moskva; Kiiev). Nord edukas (Leningradis ränk periood Leningradi blokaad). Mitte edukas · 06.12.1941 asusid Punaarmee üksused Moskva all vastupealetungiks. Moskva lahing. Põhjused: 1. Saksa vägede võitlusvõime halvendatud külma tõttu 2. Saksa rinnet ei suudetud varustada laskemoona ja varustusega Venemaa ränkade teeolude tõttu 3
valmistusid rünnakuks, mitte kaitseks. Edu pidi saavutama see, kes alustab esimesena. Saksamaal valmis NSVL vastane välksõjaplaan ,,Barbarossa". 22.juunil 1941.aastal tungis Saksamaa kallale Nõukogude Liidule.Venemaal nimetatakse seda alanud sõda Suureks Isamaasõjaks. Saksamaa hõivas suurema osa NSV Liidu Euroopa osast, jõudes Leningradi ja Moskva lähistele. 1941.aasta lõpus toimus Moskva all võimas lahing, millega Punaarmee sundis sakslasi pealinna alt taganema. See oli Wehrmachti esimene kaotatud lahing Teises maailmasõjas. Jaapan ei astu sõtta NSVL vastu. Alguse saab Hitleri-vastase koalitsiooni loomine. 1941.aasta lõpul alustavad USA ja Suurbritannia ka abi andmisega NSV Liidule. Leningradi linna ümber moodustati Saksamaa poolt blokaad, mis kestis 900 päeva. Kokku suri linnas nälga 640 000 inimest. (Blokaad 8.sept. 1941 27.jaan. 1944). ,,Elu tee"- 1943.a. jaan. üle Laadoga. 6. Sõdivad pooled. Hitleri-vastane koalitsioon.
Hitleri võimu alla. Juute paigutati Getodesse, viidi koonduslaagritesse, kuid veel ei tehtud katseid neid hävitada. Asi võttis pöörde 1941. aastal, kui juudid jäid natside võimu alla varem Nõukogude okupatsiooni all olnud Poola ja NSV Liidu enda aladel. Mõne aja pärast anti korraldus juudiküsimus lõplikult lahendada, mis tähendas juutide süstemaatilist hävitamist okupeeritud Euroopas. Algul tähendas see,et Wehrmachti ja SS-väeosad hukkavad kogu juudi kogukonna, liikudes ühelt alalt teisele ja tappes nii kümneid tuhandeid ohvreid. 1942. aastal aga toimus Wannsee konverents, kus arutati juutide hävitamise võimalusi. Mitmetes surmalaagrites võeti kasutusele gaasikambrid ja krematooriumid, töötati välja ohvrite edasitoimetamise meetodid. Sakslaste kontrolli all olevaid alasid puhastati juutidest süsteemirikkalt ning seejuures suurenes tapetute arv üha rohkem
Hitler piirkonna suurima linna Stalingadi vallutamist. Punaarmee osutas saksaltele raevukat vastupanu, kuid oli sunnitud samm-sammult taanduma. Sakslased tungisid edasi ka Kaukasuses, Elbrusele heisati Saksa sõjalipp. See oli Saksamaa ja tema liitlaste edu haripunkt. 1.3 Stalingradi lahing Stalingradi lahing oli kõige verisem lahing Teises maailmasõjas, mis peeti 21. augustist 1942 kuni 2. veebruarini 1943 Saksa Wehrmachti ja nõukogude Punaarmee vahel. Lahingu käigus sai surma enam kui 1,5 miljonit inimest. Kasutades olukorda, et Euroopasei olnud 1942. aastal teist rinnet, võttis Saksa kindralstaap ette pealetungi Idarinde lõunaosas ning koondas sinna 2 väegruppi (umbes 900 000 meest, üle 17 000 suurtüki ja miinipilduja, 1260 tanki, 1640 lennukit), kes pidid vallutama Doni ja Kubani ala ning Kaukaasia. Saksa väed jõudsid 23. augustist Stalingradist põhja pool Volgani, tungisid 13. september
Kriitika kiitis lavastust taevani. Reet Neimar (teatriloolane) on muuhulgas valinud selle etenduse sajandi saja olulisema sõnalavastuse hulka. Olgugi, et Kalmet käitus alalhoidlikult, ja püüdis vältida tendentslikku kaasaegset repertuaari, õnnestus tal kunstnikuna tõusta. Samal ajal jätkas Kalmet riikliku lavakunstikooli juhtimist. 1941 sügis saksa okupatsiooniga sai Kalmet taas draama direktoriks. Sakslased tahtsid saksakeelset sõnalavastusteatrit, kus wehrmachti sõdurid saaksid meelt lahutada. Esialgu taheti justkui teatrit (maja) käest ära võtta?? –draamateatri etenduste asemel hakati seal tegema muid vaatemänge. Selleks et Draamateater säiliks/uuesti avada, pidi hakkama saksakeelseid tükke tegema. Tänu Kalmetile teatri tegevus jätkus järjepidevalt sealt, kus see enne sõda pooleli jäi. (Alustati 3 aasta taguse kalmeti lavastuste ülessoojendamisega „Laul tulipunasest lillest“, Kalmeti lavastatud „Kevade“ siis Pisuhänd.
26. veebruaril 1945.a. toimus Punaarmee läbimurre Brombergist kuni Läänemereni. 16. aprillil algas Oderi ja Neisse joonelt lähtuv Punaarmee suurpealetung. Berliin piirati sisse 25. aprillil kohtusid USA ja NSVL väed Elbe-äärses Torgaus. 30. aprillil 1945 Hitler koos Eva Brauniga sooritavad enesetapu. 2. mail 1945.a. Berliin kapituleerus. 7. mail kindralooberst Jodl kirjutas Eisenhoweri peakorteris Reimsis alla Saksa Wehrmachti tingimusteta kapitulatsioonile. 8. mail 1945 Saksamaa lõplik kapituleerumine , mil kordasid kapitulatsiooniakti kindralfeldmarssal Keitel, kindraladmiral von Frieburg ja kindralooberst Strumff Punaarmee peakorteris marssal Zukovi juures. Üldine kapitulatsioon jõustus 9. maist 1945.a. Teise m aailm asõja lõpp, Jaapani kapituleerum ine Sundimaks Jaapanit alistuma, heitsid ameeriklased 6.augustil Hiroshimale ja 9. augustil 1945.a. Nagasakile aatompommi.
piinakambrite õudused, ja võtab osa ka vastupanuliikumisest. Saades teada, et ta naine on raskelt haige, pöördub ta hulljulgelt tagasi. Steiner hukkub, aga tänu temale õnnestub ühel paaril Ameerikasse põgeneda. See näitab inimese hinge suurust: teades, et ise hukkub, on ta siiski valmis hädasolijaid abistama. (Matvejeva 1971: 432,433) 2.1.5. ,,Aeg antud elada, aeg antud surra" Teos näitab, kuidas heategu võib enda vastu pöörduda. Peategelane Saksa Wehrmachti armee sõdur, on pandud valvama Vene partisane, keda ootab surmanuhtlus. Ta otsustab nad vabaks lasta. Pärast vabastamist laseb aga üks partisanidest vabastaja tema oma relvaga maha. (http://et.wikipedia.org/wiki/Aeg_antud_elada,_aeg_antud_surra) 2.1.6. ,,Must obelisk" Teos on kirjutatud ajal, kui inimesed hakkasid endale teadvustama, et sõjaroimad ja tuhandete inimeste surm jääb karistamata. Peategelased teenivad raha hauakivide ja mälestusmärkide müügist
mõjutas II MS käiku. Lahing Saksa vägede ja NSV Liidu vägede vahel. 19.11.1942 - 2.veebruar 1943. Saksa väed said rängalt lüüa, hukkus ligikaudu 300 000 meest, sakslased ei taastnudki sellest. Lahing lõppes sakslaste kapituleerumisega. Kõik edasised sõjakäigud läksid sakslastel allamäge 28. Stalingradi lahing mis see oli, millal, kuidas see kulges, millega lõppes, kuidas mõjutas II MS käiku. - See oli lahing Teises maailmasõjas Saksa Wehrmachti ja nõukogude Punaarmee vahel. Lahingut alustas Punaarmee, piirates sisse Saksa 6.armee. Hitler üritas oma väega piiramisrõngast läbi murda, kuid see ei õnnestunud: Lahing lõppes sakslaste kapituleerumisega. Sakslased kaotasid ligi 300 000 meest ning palju sõjatehnikat. II MS käiku mõjutas see nii, et Saksa armee oli saanud hoobi, millest ta ei suutnudki toibuda. 29. Sakslaste lüüasaamine Aafrikas 1942- Rommel oli 1942
materjali Hitleri viimaste päevade kohta. Pärast seda, kui Hitler oli 29. aprillil kell 4 oma poliitilise ja isikliku testamendi allkirjastanud, abiellus ta oma pikaajalise elukaslase Eva Brauniga. Järgneval päeval kella 15:30 paiku sooritasid Adolf Hitler ja ta abikaasa enesetapu. Vastavalt Füüreri viimastele soovidele põletati nende laibad Riigikantselei hoovis ja maeti sinna lähedusse. Hitleri surmast anti teada 1. mai 1945 Wehrmachti raadioteates. Esimestel maipäevadel kaevasid punaarmeelased Hitleri ja ta naise laibad taas välja ning viisid hammaste järgi läbi isikutuvastuse. Venelased hoidsid info selle kohta salajas, alles 1970. aastal teatati, et Hitleri maised jäänused on maetud ühe vene kasarmu territooriumile Magdeburgis. Seejärel põletati laibad ja tuhk puistati lähedal asuvasse jõkke. Julius Streicher kirjutas vangistuses olles oma poliitilises testamendis 3. augustil 1945: ,,Juht pole surnud
mis tahes „kahtlaste“ tsiviilisikute tapmine. Eesmärgiks hävitada taganedes kõik. Selleks moodustati hävituspataljonid, kes panid toime lugematuid terroritegusid Eestis ja mujal N.Liidu vastokupeeritud lääneosas, nende eesmärgiks oli hävitada kõik - põletatud maa taktika. Terrorile püüdsid vastu hakata metsavennad, kelle hulk aina suurenes. Sakslaste lähenedes võtsid metsavennad mitmel pool enne võimise üle. (Kilingi Nõmme; Tartu) 7.juulil 1941.a. olid Saksa Wehrmachti luureüksused juba Mõisakülas ja alustati Eesti vabastamist. 10.juulis vallutasid Saksa väed koos Eesti vabadusvõitlejatest metsavendade abiga u. poole Eestist. Juuli lõpus algas Saksa vägede pealetung Eestis uuesti, mille koosseisus võitlesid ka Eesti väeüksusi juba (ERNA salk) Tallinn langes aug.1941 kuid saartel pidasid vene väed vastu novembrini 1941, kuni alistusid. Saksa okupatsioon Valdav osa eestlasi tervitas sakslasi kui vabastajaid, mis oli seletatav kommunistliku
Siiski osutasid Saksa võimud ulatuslikku materiaalset abi sõjakahjustuste likvideerimiseks. Suure panuse majanduse taastamisse andis Eesti Rahva Ühisabi (ERÜ), mille peaülesandeks oli sõjas kannatada saanud perekondade eesti hoolitsemine. Algas evakuatsioonide ja sõjapurustuste läbi oluliselt kannatanud tööstuse üleehitamine. Seejuures päärati erilist tähelepanu põlevkivikaevandustele ja keemiatööstusettevõtetele, mis varustasid Wehrmachti kütusega. Arenesid ka masinaehitus, tektsiili- ning paberi- ja tselluloositööstus. Põllumajanduses määrati igale talule kohustuslik müüginorm, mis polnud aga mõeldud majapidamise laostamiseks, vaid võimaldas talunikel säilitada huvi tootmise laiendamise vastu. Seda osaliselt ka saavutati kui külvipind ja saagikus jäid 1944. a. veel mõnevõrra madalamaks sõjaeelsest tasemest, siis koduloomade arv ületas selle. Üldine elatustase langes.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
