tsistertslased algul olid kloostrid maal (Kärkna, Padise); nende eesmärgiks oli isoleerituses pühenduda jumalateenimisele ning lisaks sellele tegelesid nad ka põllunduse, aianduse ja karjakasvatusega; naisharul olid kloostrid ka linnades. dominiiklased kerjusmungaordu; kuulutasid jumalasõna ja tegelesid hariduse andmisega; kloostrid linnades. frantsisklased kerjusmungaordu; tegelesid rändjutlustamisega kohaliku rahva hulgas; kloostrid linnades. augustiinlased tegutsesid alates 15.saj. algusest Pirita kloostris, mis oli ainus segaklooster Eesti alal. - Usupuhastus: tulemused- Eesti ala jäi usuliselt lõhestatuks,Liivi ordu säilitasid oma poliitilise võimu ning. - Katoliikluse ja luterluse pooldajate vahel puhkes ohvritega kokkupõrkeid ...
KONTROLLTÖÖ 11.KLASSILE Eesti keskaeg II rida 1.Selgita mõisted Hansa Liit Oli 13.-17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.Eesti handalinnad olid Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi tsunft ühe ala käsitööliste ühendus maapäev- Vana-Liivimaa erinevate seisuste ühine esinduskogu 15.-16. sajandil 2.Miks olid just sakslased linnades käsitöömeistriteks, aga mitte põliselanikud eestlased? Kuna koolides õpetati põhiliselt saksa keelt, eestlastel polnud sellist väljaõpet.Saksa meistrid ei lubanud oma tsunftidesse eestlasi. 3.Kas Jüriöö ülestõus oleks olnud eestlastele võidetav?Põhjendage oma seisukohta. Jah, oleks olnud võidetav, kui eestlastel oleks olnud suurem abivägi, ning kui Paides ei oleks tapetud neli eestlaste vanemat (Lembitu jne) 4.Kuidas mõjutas katoliiklus Eesti kultuurielu? Too 2...
Eestis on frantsisklasi esmakordselt mainitud 1241.Alates 13. saj. teisest poolest asutati ka oma kloostreid. Eestis olid frantsisklastel kloostrid Tartus, Rakveres ja Viljandis.Jutlusi pidasid nemadki eesti keeles.Teoloogiadoktor Vello Salo kinnitust mööda on säilinud koguni üks dokument, mis tõendab, et Viljandi frantsisklaste kloostrisse ei võetud ühte venda seepärast vastu, et ta ei osanud eesti keelt Tsistertslasted Teistest mungaordudest varem jõudsid Eestisse aga tsistertslased. Tsistertslased ehk bernardiinid on saanud nime oma emakloostri Citeaux' (ld. k. Cistertium) nime järgi. Ordu asutati 1098. a., põhikiri võeti vastu 1119. a. Tsistertslaste eesmärgiks oli kloostrielu reformimine ning Püha Benedictuse aegsete põhiväärtuste juurde tagasipöördumine. Mitmed Liivimaa ristiusustamisel osalenud võtmefiguurid, nagu Liivimaa piiskop Bertold ja Eestimaa piiskop Theoderich, kuulusid samuti tsistertslaste ordusse.
Aastal 1054 kulmineerus kahe kiriku vaheline tüli sellega, et paavst Leo IX ja Konstantinoopoli patriarh Michael Cerularius heitsid vastastikku teineteise kirikust välja. Kreekakatoliku kiriku ja roomakatoliku kiriku vahel tekkis vastuolu. Vastuolu allikaks oli püha vaimu olemus, katoliku kirik lähtus nii isast kui pojast. Õigusekirik isast(teineteise vande alla panemine). See sündmus viis kiriku lõheni, ehk skismani. Tähtsamad mungaordud olid benediktlased, tsistertslased, frantsisklased, dominiiklased. Tavaliselt on vaimulik ordu saanud nime oma rajaja järgi või selle paiga järgi, kuhu asutati ordu esimene klooster. Benediktlaste ordu asutaja oli Benedictus Nursiast. Tsistertslaste asutajaks oli Citeaux. Frantsisklaste asutajaks oli Franciscus Assisist. Dominiiklaste asutajaks oli Dominicus. Igal ordul oli omad riietused. Benediktlased ja tsistertslased asusid maal. Frantsisklased ja dominiiklased aga linnades. Tegevusalad olid neil kõigil erinevad.
Paavstivõimu kõrgaeg Innocentius lll ajal Kuuria paavsti õukond, kirikuelu keskvalitsus Legaat paavsti volitatud esindaja teistes maades Kirikukogu eri maade kõrgvaimulikke ühendav kogu Bullad paavsti ametlikud seisukohavõtud Kümnis kirikumaks kiriku ülalpidamiseks Benediktlased: · 6. Sajand · Püha Benedictus · Kanti musta rüüd · Elati rangelt kloostris, päevaplaani järgi · Füüsiline töö · Kõik pidid alluma kloostriülemale Tsistertslased: · 11. Sajand · Nime sai Citeaux kloostri järgi · Kanti valget rüüd · Lähtuti Benedictuse reeglitest · Nõuti luksusest loobumist · Karmimad kombed · Järjekindel füüsiline töö Fransisklased · 13. Sajand · Franciscus · Kandsid jämedakoelist pruuni või hallikat rüüd · Idealiseeriti kasinust · Lihtne eluviis · Kuulutasid jumalasõna · Hakati rõhku pöörama haridusele Dominiiklased · 13. Sajand · Dominicus · K...
1) Ristisõja põhjused. 2) Eestlaste allajäämise põhjused Muistses vabadusvõitluses. 3) Talupoegade olukord pärast Muistset vabadusvõitlust. 4) Keskaegsed Eesti linnad. 5) Maaisandate omavahelised suhted Vana-Liivimaal. 6) Vana-Liivimaa maapäev. 7)Millised ohud varitsesid Vana-Liivimaad 15.-16. sajandil? Ordud ja kloostrid Vana-Liivimaal. Tsitertslased- Padise, Kärkna. Asusid eraldatud kohtades ja olid tugevasti kindlustatud. Küllap ehitasid tsistertslased siinmail esimesed vesiveskid. Dominiiklased- Tallinn, Tartu. Suurem avatus kui tsistertslased. Frantsisklased- Viljandi, Tartu, Rakvere. Jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine (ka dominiiklased). Naiskloostrid- Püha Britta ordu nunnaklooster Vastused 1186 Meinhard pühitseti piiskopiks, sai ülesandeks ristiusu toomise Liivimaale 1199 - toomhärra Albert piiskopikst pühitsemine, tema eesmärk oli rajada Liivimaal kirikuriik
põllumajandusest. Enamiku osa ühiskonna rikkusest tootsid talupojad. Suhtumine talupoega- Talupoega suhtuti põlgusega ja üleolekuga pidades neid räpaseks ja metsikuks, aga ka araks ja metsikuks. Nad olid sunnismaised ja kohustatud isandale töötama. 5. Linnad: kas linnaõhk tegi vabaks? 6. Ristiusk ja kirik: ristiusu põhimõisted, suur kirikulõhe ning katoliku ja õigeusu kiriku erinevused, vaimulikud ordud benediktlased, tsistertslased, kerjusmungad (asutajad, rüüd tegevuse iseärasused); milles seisnes pühakute kultus, kes olid ketserid ja mida nad taotlesid, kuidas nende vastu võideldi? 6. Suur kirikulõhe tekkis katoliku- ja õigeusu kiriku vahel ehk Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. Suur kirikulõhe sai alguse 1054, kui partiarh ja paavst panid teineteist kirikuvande alla. Erinevused: Läänes oli keelatud vaimulike abielu ja
ka raehärra. Vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle ühendas Mustpeade Vennaskond, mustpeade hulka võeti ka ajutiselt Liivimaal viibivaid võõramaa kaupmehi ja laevnikke. Kui mustpea abiellus, sai temast enamasti Suurgildi liige. Käsitööliste gildi nimetati Väikegildiks. Gildidel olid oma traditsioonid, millega tugevdati liikmete ühtekuuluvustunnet ja näidati teistele linnaelanikele oma ühiskondlikku staatust. 8. Koos ristiusuga tulid Liivimaale tsistertslased, kellelt ordureegel küll nõudis paikset kloostrielu ja üksinduses mediteerimist, osalesid nad aktiivselt Liivimaa misjoneerimisel. Tsistertslaste vahendusel jõudis maahrahvani tõenäoliselt nii mõnigi põlluharimisviis, käsitööoskus või aiakultuur. Arvatavasti ehitasid tsistertslased ka esimesed vesiveskid. Kuna vasallid tegid kloostritele rikkalikke annetusi,
- Saare-Lääne piiskopkond hakkab korraldama visitatsioone, et anda juhiseid maarahva õpetamiseks. Kloostrid ja ordud - Tsistertslaste ordu- kloostrid Padisel ja Kärknas. - Tänu tsistertslastele jõudis maarahvani vesiveski, uued aiakultuurid, uuemad põlluharimisviisid. - Dominiiklased ja frantsiskaanid- kerjusmungad. - Dominiikslastelt nõuti kohaliku keele oskust ja seetõttu said hea kontakti talurahvaga. - Tsistertslased võtavad liikmeteks aadlikke, ..... Katoliku usk ja talupojad - Koos kristluse vastuvõtmisega austati edasi oma jumalaid ja haldjaid. - Nende kõrvale tõusid kristlikud, pühakur, aga ka neile kanti üle mainasusu jumalatele. - Iseloomujooni. - Austatakse edasi pühasid hiisi, allikaid, aga ohvriande viiakse ka kabelisse ja kirikusse.
· Rooma kirik ei ole iialgi eksinud ega eksi kunagi · 25.1 · Kloostrites hakkas distsipliin langema ja vaimsed huvid asenduma ilmalikega · Cluny kloostrireform taotles ranget kinnipidamist Benedictuse reeglitest, vaimulike abielukeeldu ja kirikuametite müümise lõpetamist · Cluny mungad asutasid palju tütarkloostreid ja nende ideed levisid kogu Lääne-Euroopas · Paavstid toetusid ilmaliku võimu alt vabanemisel Cluny munkade seisukohtadele · 25.2 XI sajand tsistertslased · Tsistertslased nõudsid füüsilist tööd, rajasid kloostrid asustamata paikadesse kus harisid ise maad ja ehitasid kloostrihooneid · Tsistertslaste kloostritest kujunesid suured majanduskeskused, mis rikastusid oma toodangu müügist · Bernard Clairvaux`st õhutas ristiretki ja jutlustas jumala sõna jõudmist inimeseni müstilise meditatsiooni kaudu · 25.2 XIII sajand frantsisklased ja dominiiklased · Frantsisklased levitasid jumalasõna lihtrahva seas, lihtsad
Selle järgi pidi munkade ja nunnade elu jagunema töö ja palve vahel. Mungaks saamisele eelnes noviitsiaeg (prooviaeg) ning pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Benetiktlaste musta kuue tõttu nimetati neid ka mustadeks munkadeks. Arvati, et kloostrielu tagab lunastuse tunduvalt kindlamini kui ilmalik elu. Üks kõige kuulsamaid kloostreid oli luksuslik Cluny klooster Prantsusmaal. Tsistertslased 1098. aastal tekkis Loode-Prantsusmaal uus ordu Tsistertslased, mis nõudis vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist. Esimene uue kloostri asupaik oli Citeaux ja nad kandsid valgeid kuube, mis oli puhtuse ja rikkumatuse märk ja vastandlikuks benetiktlastele, kelle elukorraldust peeti allakäinuks. Kerjusmungaordud 12-13 sajandil oli kogudusekirikud jäetud sageli unarusse, vajadus tõhustada katoliikluse arusaamade levitamist ja ilmaliku jõukuse kasv põhjustas vastureaktsiooni, mis väljendus
Kordamisküsimused: * Eesti keskajal* lk. 44- 81 I Eestlaste muistne vabadusvõitlus: 1. Kes olid huvitatud Liivimaa vallutamisest ja miks? 2. Nimeta kolm olulist sündmust muistse vabadusvõitluse ajast. Selgita millal need toimusid ja mis nende käigus juhtus? 3. Läti Henriku kroonika- katkendid 4. Dateeri- eestlaste muistne vabadusvõitlus 5. Eestlaste allajäämise põhjused 6. Kes olid- Läti Henrik, Albert, Lembitu ? II Jüriöö ülestõus: Põhjused, aeg, toimumise kohad(maakonnad, seotud linnad jm) , tagajärjed III Vana- Liivimaa 1) Valitsemine Liivimaa riigid ja maaisandad ( enne ja pärast Jüriöö ülestõusu) Põhivastuolu maaisandate vahel , maapäevad, välisvaenlased Wolter von Plettenbergi teened 2) Maa- aadel ja talurahvas * Läänimees, vasall, linnus , mõis * Talurahva olukord peale vallutust, 16.saj- ks? * Koormised ja kohustused keskaja esimestel sajanditel. ( vilja) kümnis, hinnus * Talurahva kategooriad: adratalupojad, üksjalad, maavabad,...
Kontrolltöö teemad: Eesti keskaeg II osa 1. Pärisorjuse kujunemine XIV-XVI sajandil: pärisorjuse mõiste ja selle tunnusjooned; kuidas on pärisorjuse süvenemine Vana-Liivimaal seotud majandusliku (eelkõige linnade) arenguga Euroopas. 2. Talupoegade kihid keskajal ja nende iseloomustus: adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad ja maavabad; träälid. 3. Vana-Liivimaa siseolud pärast Jüriöö ülestõusu. Piiskopkondade (katoliku kiriku) ja Liivi ordu konfliktid; Danzigi kongress ja Jungingeni armukiri aastast 1397; millal ja miks hakati Vana-Liivimaal kokku kutsima Maapäevi, kus need reeglina toimusid ja millised poliitilised jõud olid seal esindatud. Dietrich Damerow, vitaalivennad (kes nad olid ja kuidas on seotud Eesti ajalooga). 4. Vana-Liivimaa välispolitiline olukord XIV-XVI sajandil: miks see halvenes, miks oli Vana-Liivimaa naabermaadele kerge saak; Wolter von Plettenberg ja tema ...
Keskajal olid kõik inimesed usklikud ja väljaspool kirikut ei olnud inimestel võimalik eksisteerdida. Kiriku ülesanded: 1) krik oli koht kuhu registeeriti sünnid,surmad ja abielud 2)kirik tegeles hariduse andmisega. KIRIKUÕPETUS-Põhines piiblil õpetas ,et siin maailmas tuleb olla alandlik ja kannatada ja oma tsau ,elatud elu eest saame pärast suma. SAKRAMENT-keskajal oli seitse sakramenti , sakrament on õnnistatud tegevus. PÄRISPATT-sünniga kaasa saadav kurjus ,mida inimene peab kogu elu kahetsema. 1054-kirikulõhe ida ja lääne kirik läksid lepitamatult tülli. Kiriku võim Euroopas. Paavstid määrasid kohalike valitsejate õigusel võimul püsida PIISKOP-paavstivõimu esindaja kohapeal,kes määras ametisse preestrid ja kontrollis maksude laekumist. Innocentius III (paavst)-teda peetakse kõige aegade võimsamaks paavstiks ,kes algatas ka eesti alade ristiusustamise VAIMULIKUD ORDUD- Benecliktiinid ,Tsistertslased,dominiik...
perkondlik seis, varanduslik seis, rahvus, isiklik huvitatus ja õpihimu Praost juhtis kapiitli majanduselu ja oli varavalitseja Dekaan valvad korra järele Skalastik toomhärradest üks mõjukamaid, korraldas noorte õpetamist Paavst - Riia peapiiskop Tartu piiskop Toomkapiitel kihelkonna preestrid Toomkirik piiskopkonna peakirik Visitatsioon kontroll kiriku üle Missa pisulik jumalateenistus Mille poolest sarnanesid ja erinesid Dominiiklased ja Tsistertslased? Levitasid ristiusku, dominiiklased rajasid oma kloostrid eraldatult aga teised rajasid need tsivilisatsiooni Martin Luther õndsaks saab jumala armust usu läbi, kristlik usk põhineb üksnes pühakirjal
........ 3 Kloostri aja- ning ehitusloost ........................................................................................................................................... 4 Kokkuvõte ........................................................................................................................................... 8 2 Sissejuhatus Tsistertslased jõudis Läänemere idakalda aladele 12. sajandi lõpus ning rajasid oma esimese kloostri siia 13. sajandi alguses. Eesti aladele rajas nende ordu kokku viis kloostrit. Varaseim linnadesse rajatud klooster oli Tallinna Püha Miikaeli naistsistertslaste klooster, mis asutati 1249. aastal. See ehitati linnatuumikust välja, hilisema linnamüüri äärde. Kloostri alla kuulus umbes 6,5 hektari suurune maa-ala. Luterliku usureformatsiooni tõttu muudeti klooster aadlisoost neidude kasvatuskooliks
Voolud, seos Eestiga hinajaana (väike vanker), sunniidid, siiidid, dervisid, erinevad mungaordud, n. vanausulised kalvinism, anglikaani kirik, mahajaana (suur vanker) islamifundamentalism dominiiklased, õigeusklikud baptism, metodism, tsistertslased, jesuiidid jt. osa kirikuid allub adventism, mormoonid, kirik Tartus Konstantinoopoli, osa hernhuutlus jt. Moskva patriarhaadile
tööga. Need kaks ordut olid pigem mõeldud meestele ehk munkadele, ning neile vastukaaluks saabus Eestisse mõne aja pärast birgitiinide ordu, mis oli suunatud pigem naistele, nunnadele. Kloostrid asutati Eestis 14. sajandil. Kes olid dominiiklased? Dominiiklaased olid üks kerjusordudest välja kujunenud ning, kes hakkasid uut kristlikku vaimsust viljelema, vaimsust, mis väärtustas igaühe isiklikku pöördumist ja algkristlikke vaesusideaale. Püha Katariina klooster Kes olid tsistertslased? Tsisterlased on benediktlastest alguse saanud katoliku ordu liikmed. Eestis asetsesid nad Padise kloostris, Mihkli kloostris, Tartu Püha Katariina kloostris ja Lihula kloostris. Nende eesmärgiks oli isoleerituses pühenduda jumala teenimisele. Mihkli ehk Püha Miikaeli nunnaklooster Kes olid birgitiinid? Birgitiinide ordu liikmed, kelle peaeesmärk oli kristlaskonda seesmiselt puhastada. Birgitiinide ordu on loodud eelkõige naistele. Pirita ehk Püha Birgitta segaklooster
§15 Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus Kiriku mõju vähenemise põhjused 1. ilmaliku võimu organisatsiooni tugevnemine ja ilmaliku hariduse edenemine 2. kiriku enese aktiivsuse ja teojõu langus Hiliskeskaegse kiriku ajaloo periodiseering: paavstid Avignonis, 1305-1378 suur skisma ehk kirikulõhe, 1378- 1409 kirikukogude aeg, 1409-1447 Clemens V 1305. aastal valiti paavstiks Bordeaux' peapiiskop resideeris Avignonis Tema Roomast eemal- viibimisest nähti sajanditepikkuse traditsiooni rikkumist Urbanus VI (1378-1389) ametissevalimine Roomas Tema ranged nõud- mised tekitasid luksuliku eluga harjunud kuurias* tugeva vastuseisu *Kuuria-paavstivõimu kõrgeim valitsusorgan Katoliku kiriku lõhenemine nimetatakse paavstide ajaloos suureks skismaks (kr. k. schisma- lõhe) Urbanuse vaenlased valisid paavstiks Clemens VII (1378-94) ning naasid koos temaga Avignoni Avignon Kirikukogu ehk kontsiil Kirikukontsiilon tähtsamate va...
valdeslased, vana katoliiklus. · Maailmas on umbes 1 miljard katoliikliku usku usklikku. · Kiriku traditsiooni peetakse sama autoriteetseks kui pühakirja. · Katoliiklus väidab, et Püha Vaim väljub Jumal-pojast (Jeesus Kristusest). · Suurim klooster on Pirita klooster Tallinnas Ajalugu tänapäev: · Eestis algas katoliikluse ajalugu juba enne maa vallutamist 13. sajandi alguses, kui siia tulid tsistertslased. · 11. saj. algusest kehtib vaimulikele abiellumiskeeld · Katoliikluse õitsenguks Eesti alal tuleb aga lugeda keskaega. · Katoliku kiriku taastamine Eestis algas 19. sajandil · 1. novembril 1924 lahutati katoliku kirik Eestis Riia peapiiskopkonnast ja Eesti alal moodustati omaette apostellik administratuur · 1930. aastal saabus Eestisse preester Eduard Profittlich SJ, aasta hiljem nimetati ta apostellikuks administraatoriks · Kuni 1965. a
2.Mida tähendab kirikuinstitutsioon? Millised olid vaimulike ametid? Asutuste, organisatsioonide ja ametikandjate süsteem, mis tegeleb ristiusu ja jumalasõna levimatmise ja teenimisega. Piiskop(koguduse ülevaataja), preester(riituste läbiviija), paavst(katoliku kiriku pea) 3.Mida kujutasid endast kloostrid ja millega seal tegeleti? Suletud asutus, kus nunnad ja mungad elasid, palvetasid ja töötasid. 4.Võrdle erinevaid mungaordusid (benediktiinid, tsistertslased, dominikaanid ja frantsiskaanid). *Benediktiinid mustad kuued/rüü, ,,Mustad mungad", Itaalias 6. sajand, Benedictuse järgi, paastumine, kloostrist ei lahkutud, jõukad. *Tsitertslased valge rüü, must põll, Prantsusmaal 11. sajand, põlluharimine, Citeaux, reeglid, peamiselt maal. *Dominikaanid kerjusmungad, Hispaanias, haridus aja parim, sõja vastased, jõukate hulgast, loobusid varandusest, valge nahk+must kuub, ,,Issanda koerad"
Simoonia-vaimuliku koha omandamine raha eest.Konklaav-paavsti valimine kinnises ruumis. Rooma paavst-rooma katolikiu kiriku pea.Konstantinoopoli patriarh-kreeka katoliku kiriku pea. Ketser-inimene,kelle usulised tõeks pidamised ei ühtinud katoliku kiriku õpetusega.Katarite liikumine-lõuna-prantsusmaal levinud ketserite liikumine.Inkvisitsioon-katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle,eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada.Investituuritüli-paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolu.Suur skisma-katoliku kiriku lõhenemine.Oikumeeniline kirikukogu-kirikukogu,millel peaks olema esindatud terve kristlik maailm.Abt;abtiss-munga kloostri juht;nunna kloostri juht.Benediktlased-vaimulikud,kes lähtusid Benedictuse reeglist ja pidid oma elu jaotama töö ja palve vahel.Tsistertslased-vaimulikud,kes lähtusid küll Benedictuse reeglist kuid nõudsid vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist,luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd...
VAIMULIKUD ORDUD Munklus sai alguse Idamaadest, esimesed mungad olid Egiptuse kõrbetes elavad erakud. Hakkas levima eremiitlus (inimesed läksid üksi üksikusse kohta ja elasid kõigist eraldatult). Algas ka religioosne ühiselu ehk kloostrite rajamine. Läände jõudis munkluse idee 4. sajandi II poolel. Erinevalt idast, kaasati see palju tihedamalt ühiskonnaellu. Munklus põhines põhimõttel, et usklikud peavad olema pühad.. Keskajal oldi kindlalt veendunud, et suurem osa inimkonnast on määratud igavesse hukatusse. Sellest pidavat pääsema vaid siis, kui anda kloostritõotus ehk kui loobutakse maisest elust, pääsetakse ka jumalariiki. Kloostrielu võrdus ingelliku eluga. Läbi palve oli aga jumalriik võimalik ka siinpoolsuses. Ka levis munkade hulgas juba antiikfilosoofiast pärit mõte, et ihu on hinge vaenlane. Aastal 529 rajab Benedictus Nursiast kloostri Monte Cassinosse ja paneb sellega aluse benediktlaste kloostrite levikule. Benedictuse r...
jõest Odeni suudmeni kristliku Euroopaga. Uued vallutused avasid kaupmeestele uusi teid Vene turu poole. 1196 aastal suri piiskop Meinhard ning tema järeltulijaks sai Berthold, tänu kellele algasid ristisõjad. 1198 saabuski Liivimaale 1000meheline ristisõdijate vägi praeguse Riia alla. Seal toimus lahing kus Berthold hukkus. Vaatamata sellele olid Saksimaa ja Vestfaali rüütlid väga ristisõdade poolt. Liivimaal olid nendeks tsistertslased ning nendest moodustati hiljem Mõõgavendade ordu eesotsas piiskop Theoderich-iga. Ristisõjad sai korraliku hoo sisse ja esile tõusis järjekordne piiskop Albert von Buxhoeveden (1199). 1201 aastal alustas Albert Riia linna ehitamist, kuhu viis üle piiskopkonna keskuse. 1202 asutati eliitväeosa Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu ehk Mõõgavendade ordu. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208 jõudsid ristisõdijate retked eesti pinnale, tabades esialgu peamiselt Sakala ja Ugandi maakonna
* Koolihariduse andmine * Kohtumõistmine Vaimulikud ordud Munga- ja nunnaordud tekkisid Euroopas 6. sajandi paiku, kuigi esialgu kuulusid kloostritesse siiski mehed. Esimeseks neist oli Püha Benedictuse asutatud benediktlaste ordu. Kui algselt olid benediktiinlaste mungad alandlikud ja järgisid rangelt ordureegleid, siis ordude jõukuse kasvuga eemalduti ühe enam reeglitega paika pandud kohustustest. 11. sajandi lõpul kasvas benediktlastest välja tsistertslaste ordu. Tsistertslased ja teised lahkulöönud ordud väärtustasid askeesi, rasket füüsilist tööd ja suuremat eraldatust. Kerjusmungaordud - augustiinlased, frantsisklased, dominiiklased - tekkisid põhiliselt 13. sajandil. Ristisõjad tõid endaga kaasa paavsti positsiooni languse, sest ei suudetud püstitatud eesmärke täita. Paavsti autoriteet langes ja tema vastane kriitika suurenes. Ilmaliku võimu tähtsuse suurenemisega kaasnes ka võimu tsentraliseerimine
1. Eestlased tahtsid vabaneda Saksa ülemvõimust ja kätte maksta. Tahtsid minna Rootsi võimu alla. Saksa ordu tahtis maad juurde, kus ristiusku kehtsetada. 2. Jüriöö ülestõus kukkus läbi: Tallinn, Virumaa ja Läänemaa läks Saksa ordule. Ordu kontroll Saare-Lääne piiskopkonna üle. 4 kuningat tapeti- sõjavägi lagunes laiali. 3. Jüriöö-müüt on kui rahvustloov jutt. Eestlased püüdlesid iseseisvuse poole. Kerjusmunga ordud: Tsistertslased Frantsisklased-Kärkna, Paide Benediktlased- benedektiin Dominiiklased Pidalitõbi ehk leepra- leprasoorium (haigla) Kirikkihelkond 13 saj.- 1917 Missa (ladina keeles liturgia (sõnaline osa) Kirjaoskamatud maalide ja skulptuuride järgi. Katoliiklus Sakraalarhitektuur- kiriku oma Toomkirik (Tallinnas, Tartus, Haapsalus)- Gooti stiil Jaani kirik Oleviste, Niguliste kirik Kärkna, Pirita, Padise klooster
valis piiskopid Kirikukihelkond Piiskopkonnad olid jagatud kirikukihelkondadeks ehk territoriaalseteks kogudusteks mida teenisid preestrid 34. Vana-Liiivimaa haridus keskajal. Toomkoolid. Toomkoolid rajati uute vaimulike väljaõpetamiseks, aga seal said õppida ka linnalapsed. Eesti esimesed haridusasutused Tallinna Toomkool 13. sajand 1939 Ka Haapsalus oli heal tasemel toomkool 35. Kloostrid vana-Liivimaal keskajal. Dominiiklased, frantsiskaanid, tsistertslased. Kloostrikoolid. Kloostrid olid olulised kultuurikeskused, seal tegutsesid kloostrikoolid ja raamatukogud Dominiiklased kerjusmungad, rikkaim ja mõjuvõimsaim klooster Tallinnas, nende jaoks oli haridus väga oluline ning tänu neile tekkis esimene ilmalik kool Frantsiskaanid - kerjusmungad, kloostrid Tallinnas ja Tartus Tsistertslased esimene mungaordu Eestis, tähtis roll külade rajamisel, aiakultuuride, maaharimisviiside ja kalakasvatuse levimisel 36
Bütsantsi e Ida-Rooma keisririigi püsimajäämise põhjused: *Sõjaväe ülesehitus rohkesti vabu talupoegi, kes koos käsitöölistega maksid makse sõdurite palkamiseks, riigil polnud vaja varvata sõjaväkke germaanlasi *kaubanduselu jätkus kaubateede ristumiskoht Vahemerelt Mustale merele meretee, maismaatee Väike-Aasiast Euroopasse. *Bütsantsi kuldmünt oli rahvusvaheline valuuta, pikka aega kasutatavaim raha Vahemere ääres *Vabade talupoegade maavaldus säilis ja isegi suurenes pidurdas põllumajanduse langust. Riigkorraldus: *Riigipea oli keiser e Basileus seadusandlik ja kohtuvõim tema valduses, sõjaväe kõrgeim juht, piiramatu võimuga *piiratud volitustega riiginõukogu ja senat *keisrile allusid kõrgemat usujuhid, hiljem ei pidanud Rooma paavst ennast alluvaks, Konst patriarh jäi siiski truuks *eksisteerisid keiser Justinianuse ajal Tsirkusepartei e deemosed e Hipodroomiparteid, vankri juhte pooldavatest linnaelanikud moodustasid erine...
• Gildid – Suurgild – Mustpeade vennaskond – Väikegild • Tsunftid – tsunftisundus, tsunftijänes – skraa Kaubandus • Hansa Liit – Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu • Vahenduskaubandus – teravili välja – Euroopast sool, tekstiil, metall – Venemaalt karusnahad, vaha Kirikuelu • Piiskop – Tallinn – Tartu – Saare-Lääne • Toomkapiitel • Sinod • Visitatsioon • Mungaordud – tsistertslased – dominiiklased – frantsisklased – augustiinlased Reformatsioon • 1517 reformatsiooni algus • 1523 Marsow Tartus ja Tallinnas • sept 1524 pildirüüsted Tallinnas • jaan 1525 pildirüüsted Tartus – M. Hoffmann • 1525 Liivi ordu iseseisvus Kasutatud allikad • http://wiwapia.com/wikipedia/commons/thumb/b/b5/Medieval_Livonia_1260.svg/350px-Medieval_Livonia _1260.svg.png 23.09.2009 • http://lh3.ggpht
Kirik kõrg- ja hiliskeskajal: probleemid ning nende mõju kirikule ja ühiskonnale Keskaeg on periood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini. Kõrgkeskaeg kestis 11. sajandist kuni 14. sajandi lõpuni. Kõrgkeskajal kasvas inimeste arv Euroopas, tekkisid suuremad linnad, arenes rahamajandus, tsunftikäsitöö ja kaubandus arenesid. Hiliskeskaega (14. Sajandi lõpust kuni 15. sajandi lõpuni) iseloomustavad Suur Nälg, millele järgnes Must Surm, mis hävitas üle poole Euroopa elanikkonnast. Aga ka suurd geograafilised avastused, millega lõppes kogu keskaeg. Katoliku kiriku võim hakkas kujunema juba Rooma riigis, kui see legaliseeriti 4. sajandil. Algul toimus üldine maapiirkondade ristiusustamine, seejärel alustasid oma tööd ka vabatahtlikud misjonärid, kelle ülesandeks oli mitte ainult kristluse kui usu levitamine, vaid ka paavsti tähtsuse tõstm...
piiskop Theoderich, piiskop Albert, liivlaste vanem Kaupo, Sakala vanem Lembitu, Taani kuningas Valdemar II, Modena piiskop Guillelmus(Wilhelm), Tartu piiskop Dietrich damerow Muu: Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (mõõgavendade ordu), Danzigi kongress 1397, maapäevad 1420(vaimulikud, ordumeister, vasallkonnad, linnad), Kalmari unioonTaani, Rootsi, Norra); Krevo unioon 1385(Leedu, Poola), Liivimaa meister Wolter von Plettenberg, tsistertslased, kerjusmunaordud(dominiiklased, frantsisklased), naiskloostrid; Reformatsioon 1517 Wittenbergis, Liivimaal 1523(Martin Luther); 1524 pildirüüste; Wanradti ja Koelli luterlik katekismus 1535, Hansa Liidu kõrgaeg Aastaarvud: 1208 jõudsid ristisõdijad Eesti pinnale Sõjad: Ümera lahing 1210, Madisepäeva lahing 21.sept. 1217, Jüriöö ülestõus 1343 23.aprill (Liivimaa meister Burchard von Dreileben Haldusjaotus: Põhja-Eestis: Eestima Hertsogkond; Saaremaa ja Lääne-
Kõrgkeskaeg:12-13.saj paavsti hiilgeaeg.Paavsti poolt organiseeriti ristisõjad.Tugeva keskvõimu,kuningate võimu tugevnemine.Katoliku kiriku lõhe. Kõrgkeskajal valitses edukas kuningas.Kuninga ümber kogunes suurvasallidest koosnev nõukogu,mis andis talle soovitusi poliitilistes küsimustes.Nõukogu aitas kanda kuninga põhiülesandeid, milleks olid kõrgeim kohtumõistmine ja finantsasjade korraldamine ning valitses kuninga äraolekul. Nõukogu moodustasid mõjuvõimsad ülikud. Samuti olid esinduskogud,mis tegid otsuseid üksmeelel:kuningas kutsus kokku suurfeodaalid,kes tema otsuse kinnitasid. Esindusvalitsemine lähtus põhimõttest:''Sellel, mis puudutab kõiki,peab olema kõigi heakskiit''.Esinduskogu oli seisuslik. Katoliku kirik ja paavsti võim:paavst Gregorius 7. mõtles välja reformid.Paavstluse reformimisega taheti tugevdada paavsti vaimulikku võimu Euroopas ja paavsti ilmalikku võimu Itaalias ning kehtestada paavsti ülemvõimu Kreeka katoliku ki...
valdus Põhja Eestis (1227 ja 1238-1346), 1343-1345 Jüriöö ülestõus Taani müüb valdused kujunemine, katolik usulevik, kloostrite orduriik millele kuulus kuni 1238 ja alates (1346) Saksa ordule, see annab omakorda (1347) rajamine, munga ordud, domiiklased, 1346st ka Taani valdus Liivi ordule valitseda tsistertslased, 16.saj alugses reformatsioon ja 1558-1583 Liivi sõda Vana-Liivimaa poliitilise sellega seoses sellega esimene eesti keelne süsteemi kokkuvarisemine, Eestis 3 kuninga võim raamat, kunstist Gooti stiil, rajati esimesed 1582 Jam Zapolski vaherahu (Poola ja Venemaa) koolid
· Skolastik toomhärrast toomkapiitli juhataja. · Kirikukihelkond territoriaalne kogudus, mida teenisid kogudusepreestrid. · Sinod vaimulik kogunemine, kus anti täpseid juhiseid maarahva õpetamiseks. · Visitatsioon kirikukatsumus, kus samuti anti juhiseid maarahva õpetamiseks. · Missa jumalateenistus, preestrilt nõuti lugemisoskust ja tähtsamate palvete tundmist. · Vaimulik ordu ordud, mis olid loonud enda kloostri. Liivimaa aladel tegutsesid tsistertslased, dominiiklased ja frantsisklased. Need tekkisid Liivimaa misjoniseerimissoovi tõttu. Inimesed tahtsid astuda vaimulikku ellu. Piiskoppide roll: 1) Maaisandana andamite ja maksude kogumine. 2) Vaimulikena rahva aitamine. · Eesti toomkirikud asusid Tallinnas, Tartus ja Haapsalus. · Liivimaa hariduslik eliit kujunes toomhärradest ja piiskoppidest, sest vähemalt 15.-16.sajandil oli enamik neist õppinud mõnes Lääne-Euroopa ülikoolis
Tee endale õpiku ja arvuti abil konspekt VANA-LIIVIMAA LINNAD 1. Määra keskaegsete linnade pitserid, linnade nimed või praegune vapp. Püüa täita võimalikult palju lahtreid. Keskaegne pitser LINN Praegune vapp TALLINN Linnaõigus 15. mail 1248 a- st VILJANDI VANA- PÄRNU NARVA TARTU Linnaõigus 1262. a-st PAIDE HAAPSALU 1 UUS-PÄRNU ...
Usume keskaega Mõisted Paavst Roomakatoliku kiriku pea Apostel Kristuse jünger, keda Jeesuke läkitas usku levitama. Kristuse asemik maa peal. Kirikukümnis Karl Suure tehtud nõue, et kümnendik kõigist sissetulekutest tuleb annetada kirikule. See tagas keskajal kirikutele püsiva sissetuleku. Katedraal toom- ehk peakirik; piiskopkonna keskus; ld cathedra tool, piiskopi jutlustamistool. Visitatsioon Piiskopi külaskäik kohalikesse kirikutesse ja kloostritesse, et kontrollida vaimulike tegevust. Eremiit erak, osad mungad ja nunnad elasid üksi eremiitidena. Misjon ristiusu ulatuslik levitamine paganlikes maades (ld missio saatmine, lähetus). Karolingide renessanss Karl Suure ja tema poegade ajal. Karl ei tahtnud mitte ainult Rooma keisririiki taastada, vaid ka muistset Rooma kultuuri. Poliitiline ja kultuuriline taassünd kuulusid tema silmis ühte. Ta kutsus oma õukonda õpetlasi ja arutles nendega Rooma kultuurist ja p...
üleolekut ilmalikest võimukandjatest. · Paavsti üle ei saa keegi kohut mõista, ainult tema võib kohtuotsuseid muuta · Paavst võib tagandada keisreid, vürstid peavad suudlema paavsti jalgu · Paavst võib vabastada alamad ustavusvandest · Rooma kirik ei ole iialgi eksinud ega eksi kunagi 14) Võrrelge XI-XIII sajandil tekkinud mungaordude eesmärke ja meetodeid. Milliseid erinevusi ja sarnasusi märkate? · Tsistertslased nõudsid füüsilist tööd, rajasid kloostrid asustamata paikadesse kus harisid ise maad ja ehitasid kloostrihooneid · Tsistertslaste kloostritest kujunesid suured majanduskeskused, mis rikastusid oma toodangu müügist · Frantsisklased levitasid jumalasõna lihtrahva seas, lihtsad ja vähenõudlikud · Dominiiklased jutlustasid usu kaitseks, panid suurt rõhku haridusele 15) Millega on põhjendatav ja kuidas avaldus pühakute kultus?
sõjaliselt kaitsta (vahiteenustus). 13. Iseloomusta lühidalt Vana-Liivimaa kiriklikku korraldust. Millised vaimulikud ordud tegutsesid Vana-Liivimaal? Kas maarahvas võttis katoliku usu omaks? Mille poolest erines reformitud kirik katoliku kirikust? Kiriklik keskus oli Riias, piiskopid kandsid kristlikku maailmapilti, korraldasid kohapealset elu, vahendasid uusi kultuurilisi mõjusid, moodustasid haridusliku eliidi. Toomkoolid, kloostrid. Vana-Liivimaal oli 4 mungaordut tsistertslased, dominiiklased, frantsisklased ja augustiinlased. 14. Selgita: Hinnus-maks, mida talupojad pidid feodaalile maa kasutuse eest maksma Kümnis- kirikule korjatud maks Sunnismaisus- millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks Raad-linna isekomplekteeruv võimuorgan mis koosnes rikkamatest kaupmeestest Gild-tsunftide katuseorganisatsioon, eesotsas oli odermann
vaimulike nõukogu kiriku juures. Toomkapiitlitel majandas end ise. Piiskopkonnad jagunesid kirikukihelkondadeks, igal kihelkonnakirikul oli oma kaitsepühak. Jumalateenistusi ehk missasid peeti ladina keeles, kuid olid ka rahvakeelsed jutlused. Ordu ja piiskoppide lakkamatu võimuvõitlus, 15. saj üldkiriklikud reformipüüdlused. Koos ristiusuga tulid ka tsistertslased. Rajasid oma kloostrid Padisele ja Tartu lähistele. Algselt olid neil omad põllud ja elatasid endid ise, aga kui vasallid hakkasid kloostrile rohkelt annetama, jäi põllundus soiku. Tsistertslased elatusid vaid annetustest. Sellega käis usuelu alla. Eestisse saabusid kerjusmungaordud, kelle kloostrid paiknesid linnades. Dominiiklased jäid Tallinnasse ja Tartusse, frantsisklased Viljandisse, Tartusse ja
14. Iseloomusta keskaegset Liivimaa kirikuelu (alluvussuhted, järelvalve, toomkapiitel, missa). (lk.80-81) – PAAVST >RIIA PEAPIISKOP > PIISKOP (tartu ja saare-lääne) > toomkapiitel (koosnes toomhärradest) > kihelkonna koguduse preestrid. Toomhärrad moodustasid haridusliku eliidi. Missa on katoliku kiriku jumalateenistus ladina keeles. 15. Millised mungaordud tegutsesid Vana-Liivimaa aladel? (lk- 82)? – tsistertslased – misjonäridest suurmaavaldajateks (misjonär – ristiusu levitamine). Kloostrid – padisel, kärknas. Lihtne elu, ise tootsid ja töötasid. KERJUSMUNGAORDUD – dominiiklased tallinnas ja tartus, frantsisklased viljandis, tartus ja rakveres, nunnakloostrid – püha birgitta ordu kloostri rajamine piritale. 16. Millal, kelle poolt algatatuna ja kust sai reformatsioon alguse? (lk.83) Miks läksid reformatsiooniga kaasa valitsejad,
kloostrist lahkuda ilma tema loata. Keskajal on palju valemunkasid. Ebaturvalise ilmaliku elu tõttu tuleb osa inimesi kloostrisse lihtsalt mugavalt ära elama. Benedictus leiab, et kloostrielanikud peavad tegema ka füüsilist tööd. Klooster ei ole laisklemiseks. TSISTERTSLASED 9.-10. sajandil kirikut tabanud languse vastu astusid välja Cluny kloostri asukad. Eesmärgiks oli taastada range kloostrikord. Liikumine tekib Citeaux (tsitöö) linna lähedal, sellest eestikeelne nimetus tsistertslased. Liikumine haaras 2000 kloostrit, mis allusid Cluny abtile. Tema allus Rooma paavstile. Tsistertslaste kloostrid asuvad enamasti metsikutes paikades, seal, kus midagi muud ei ole. Samas jääb kloostri lähedusse alati ka suur asustuskeskus. Cluny kloostris pandi alus ka romaani stiilile. Nõuavad ehituses äärmist lihtsust. Tsistertslaste kuulsaim esindaja burgundlane BERNARD asutab 1113. aastal Clairvaux (klervoo) kloostri, millest saab haruklooster sajale kloostrile. Tema loob esimesena
k. Cistertium) nime järgi. Ordu asutati 1098. a., põhikiri võeti vastu 1119. a. Tsistertslaste eesmärgiks oli kloostrielu reformimine ning Püha Benedictuse aegsete põhiväärtuste juurde tagasipöördumine. Nad loobusid pärisorjade tööst kloostripõldudel ning asusid neid ise harima, tegelesid aianduse ja loomakasvatusega, harisid uudismaid. Nende elu oli kasin, kloostrid sisustatud ainult hädavajalikuga, mungad ja nunnad olid allutatud rangele distsipliinile. Tsistertslased kandsid halle rüüsid, mistõttu neid on kutsutud ka hallideks munkadeks. Tsistertslaste ordu munkadel oli Eestis kaks kloostrit: Tartu lähedal Kärknas ja Padisel. Tsistertslaste nunnakloostrid olid Tallinnas, Tartus ja Lihulas. Naistsistertslased olid tavaliselt aadlipäritolu daamid, kas lesed või vanatüdrukud, kes oma elulõppu kloostrirahusse veetma tulnud. Mihkli kloostri lõunatiivas asus avar kirik, sellest läänepool abtissi eluruumid. Läänetiivas
Keskaeg Maahärra enam-vähem sõltumatud valitsejad Ordumeister tähtsaim isik Liivi ordus. Talle kuulusid peamiselt Läti alad, Eestist Sakala kõrval ka Järva ja Kesk-Eesti vähemusmaakonnad. Komtuur- ja foogtkonnad ordualad jagunesid omakorda väiksemateks haldusüksusteks, mida juhtisid vastavad võimukandjad foogtid ja komtuurid Rüütelvennad olid Liivi ordu sisemises korrastuses olulisemad, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga. Poolvennad organisatsiooni sepad, pagarid, kingsepad jne. Preestervennad omasid ordus tähtsat kohta ja pidasid kiriklikke talitlusi Riia peapiiskop vaimuliku poole tähtsaimaks võimukandjaks Vana-Liivimaal. Talle allusid Tartu piiskop, Saarel-Lääne piiskop, aga samuti Kuramaa piiskop Lätis Kümnis kümnes osa talu saagist. Hinnus koormise kergem variant, kindlaksmääratud naturaalmaks Linnafoogt maahärra esindaja Oldermann tsunfti vanem Vitaalivend Läänemerel tegutsenud mererööv...
Milles seisnes Wanradti ja Koelli katekismuse kultuurilooline tähtsus? Eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus, kõige vanem (osaliselt) säilinud trükis, mis sisaldab eestikeelset teksti. Anno Domini M.CCC.XL.III 1343 jüriöö ülestõusu algus Anno Domini M.CCD.XC.VII aastaarv puudub Keskaegsed kerjusmungaordud ning nende poolt rajatud kloostrid. Mungaordude tegevus. Keskaegsel Liivimaal tegutses mitu vaimulikku ordut. Liivimaale jõudsid tsistertslased. Mungad rajasid kloostrid Padisele ja Tartu lähedale Kärknasse. Kloostrite umber olid põllud, heinamaad, sest põhimõtete järgi pidid mungad elama lihtsat elu ja end ise tööga toitma. Tsistertslaste kaudu jõudis maarahvani uus põlluharimisviis, käsitööoskus. Seejärel saabusid Eestisse kerjusmungaordud dominiiklased ja frantsisklased. Nende põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine. Kloostritele ehitati avarad kirikud
Mõisted ISLAMI TEKE Kalifaat – Araabia nimetus,m is tuleneb profeti asemikust valitseja kaliifi järgi Kaaba – tempel Mekas, mille seina on müüritud must meteoriit. Moslemid paletavad Kaaba templi poole Allah – Islami ainujumal Islam – Muhamedi kuulutatud usk, kus austatakse ainult ühte jumalat, Allahit, ja mille pühakiri on koraan. Moslem – Islami pooldaja, tõlkes tähendab „see, kes allub“ Koraan – Islami püharaamat, mis on kirja pandud Muhamedi sõnade järgi valdavalt peale tema surma. Prohvet – Isik, kes on jumalalt saanud ilmutuse ning seda kuulutab. Meka - Islami püha linn, kus asub Kaaba tempel ja islami prohveti Mohamedi sünnilinn. Medina – Linn, kuhu Mohamed põgenes, sai seetõttu „prohveti linna“ nime Kaliif – prohveti asemik, kes valitseb kaliifi Jihad – moslemi pingutus usu nimel, mõistetakse eeskätt püha sõjanaislami eest ja muu- usuliste vastu Vesiir – praktilisi riigi...
Keskaegne kultuurielu põhines katoliku usul ja ladina keelel, mis phendasid kogu euroopat. Eestis loodi piiskopkondade keskustesse toomkoolid (Tallinna toomkool). Lihtsama rahva jaoks olid linnakoolid. Vähesed, said kooliharidust. Kultuurivahendajateks olid maal vaimulikud, linnades ka kaupmehed, meremehed ja rändavad käsitöölised. Tähtsaim kultuurikolle - klooster. Silmapaistvaim oli Tallinna dominiiklaste klooster. Frantsiskaanid ja dominiiklased olid kerjusmungad. Tsistertslased olid suletumad (suures saavutused põllumajanduses ja aianduses). 1407 - Pirita klooster birgitiinlaste poolt. See oli sega klooster - nunnad elasid koos munkadega aga lahus. ARHITEKTUUD JA KUJUAV KUNST Gootika ajajärk. Kaunimad tulemused arhitektuuris olid Prantsusmaal, mida kaugemal Prantsusmaast, seda lihtsam ja massiivsem oli arhitektuur. Gooti arhitektuur Eestis: Tallinna Oleviste kirik, Tartu Toomkirik, Tartu Jaani kirik (terrakotafiguurid), Karja kirik Saaremaal (raidkivikaunistused.) 2
Tallinn erinevate võimude all Tallinn keskajal Tallinn muistsel ajal Tallinn Rootsi võimu all Tallinn Vene (kuni XIII sajandini) Tallinn Taani võimu all Tallinn Liivi ordu võimu all (1561-1710) Impeeriumi (1219-1345) (1345 – 1561) koosseisus (1710-1918) Sel perioodil tekkis 1219. aastal võttis Taani kuningas ...
Üks kuulsamaid kloostreid on Clairvaux. Mille tagajärjel tekkisid kerjusmungaordud? Linnaelanikkude hinge eest hoolitsemine kogudusekirikutes oli jäetud unarusse, hoogustunud ketserlikud liikumised tekitasid vajaduse tõhustada katoliiklike arusaamade levitamist, iilmaliku elu jõukuse kasv oli põhjustanud vastureaktsiooni. Kerjusmunkade, tsistertslaste ja benediktlaste võrdlus. Kerjusmungad teenisid raha kerjates ja jutlusi pidades. Benediktlased ja tsistertslased ei lahkunud oma kloostrite piiretest, aga kerjusmungad rändasid palju ringi. Frantsisklaste ordu Jõuka kaupmehe poja poolt loodud ordu. Ta ei plaaninud algul eraldi ordut luua, aga tegi seda paavsti soovil. Frantsisklased olid oma vaesuse ja lihtsuse tõttu rahava hulgas väga populaarsed. Dominiiklaste ordu Dominicuse poolt loodud ordu, et pöörata paganaid ja ketsereid jumalasõnaga mitte relva toel. Dominiiklased paistsid silma harituse ja sõnaosavate jutlustega.
a. Canossasse paavstilt andeks paluma · 1122. a. heinrich V ja calixtus II sõlmisid Wormsi konkordaadi(keisrile ilmalik ja paavstile vaimulik investituur) Paavsti võimu kõrgaeg 12-13 saj. Paavst Innocentius III ajal Ketserluse laiem levik 12-13. saj.-inkvisitsioonikohus Katoliku kiriku allakäik 14-15 saj. · avignoni vangipõlv · suur skisma · kirikukogude aeg Benediktlased Tsistertslased Frantsisklased Dominiiklased Loomise aeg 6. saj. 11. saj. 13. saj. 13. saj. Rajaja Benedictus Franciscus Dominicus Nursiast Assisist Riietus Must kuub Valge kuub Jäme pruun/hall Must kuub kuub, kare nöör
EESTI KESKAJA AJALOO RAUDVARA. (teemad, mille kohta tunnis me ei ole otseselt konspekti teinud) lisamaterjaliks on tunnis tehtud töövihiku ülesanded, ristsõna, rühmatööna tehtud teemakaardid MAARAHVAS 14-16. SAJ. (Eesti ajalugu I lk. 67-70) Senisest enam hakati kasvatama teravilja. Sellest tulenevalt mõisate arvu kasv Eestis. Talurahva koormiste kasv. Talupoegade koormistest mõisale tähtsamad: teoorjus, kümnis ja raharent. Esines talupoegade vastuhakku mõisnikele ja kolimist mujale. Pagenud talupoegade tagasitoomiseks seati ametisse adrakohtunikud. Talupoegi liigitati majandusliku ja õigusliku seisundi järgi: adratalupojad-- 0,5-5 adramaad nende maade suurus. 15. saj. adramaa suurus 8-12 ha. üksjalad-- adratalupoegade nooremad pojad, kes ääremaadel oma talu asutasid vabatalupojad-- tasusid koormisi rahas. Olid vabad teotööst. maavabad-- talurahva eliit, muistsete ülikute järglased. Omasid maad läänikirja alusel. Koormiseks vaid sõja kor...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
