Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus Referaadi eesmärk oli valida linn, valisin Võru linna. Referaadis kirjutan lähemalt Võru linna vee, õhu ja maapinna saastatusest, ehk kui palju on need reostunud tänapäval. Uurin lähemalt kolme valdkonna peamisi saastajaid ja seda kuidas nendega toime tulla. Samuti kirjutan praegusest reostuse olukorrast ja võrdlen seda ka varasemaga. Vee saastatusest uurin lähemalt Tamula järve, Kubija järve ja Kanariku järve. Käsitlen referaadis ka Võru linna vee üldist joogivee kvaliteeti. Toon välja ka tabeli selle kohta. Maapinna reostuse kohta vaatlen eelkõige Võru linna mullastiku olukorda ja ka ümbritsevaid metsi. Samuti ka jäätmekäitlust. Võru linna õhu saastatuse kohta uurin eelkõige saaste põhjuseid ja seda, kuidas on võimalik saastet vähendada. Toon välja ka erinevad endapoolsed lahendused. 1. Vesi
....................................lk11-12 Asukoht ja üldinfo Võru linn on Eesti kaguosas asuva Võru maakonna administratiivne ja majanduslik keskus. Linna läbib St.Petersburg -Pskov- Riga raudtee ja Tallinn- Luhamaa maantee. Linna asukoht on geograafiliselt soodne kaubavahetuseks Venemaa ja Lätiga. Võru asub Otepää kõrgustiku ja Haanja kõrgustiku vahel kulgevas, suures osas mandrijää sulavete uuristatud Hargla orundis. Linna territooriumil asuvad kolm kaunist järve - Tamula (229 ha), Kubija (15,9 ha) ja Kubija Veskijärv (1,7 ha). Tamula järvest on väikese Vahejõe kaudu olemas ühendus Vagula järvega. Loodest ja põhjast piirab linna Võhandu jõgi. Võru kuulub piltlikult sõnades roheliste linnade hulka. Linna asutamise ajaks loetakse 21.august 1784., millist daatumit kannab Riia kindralkuberneri allkirjaga dekreet linna asukoha ja nime määramisest. Võru linnas elab seisuga 31.12.2009 13 967 inimest ja maakonnas 37 786
Võrus räägitakse põhiliselt eesti ja võru keelt. Võru tunnuslause on "Üts ummamuudu liin". Võrus on mõõdetud Eesti soojarekord 35,6 °C, mis registreeriti 11. augustil 1992. Võru kaitsepühak on Püha Jüri[viide?]. Võru linnapea on Anti Allas. Võru asub Otepää kõrgustiku ja Haanja kõrgustiku vahel kulgevas, suures osas mandrijää sulavete uuristatud Hargla orundis. Linna territooriumil asub kolm järve Tamula järv (229 ha), Kubija järv (15,9 ha), Mustjärv ja Kubija Veskijärv (1,7 ha). Tamula järvest on väikese Vahejõe kaudu olemas ühendus Vagula järvega. Loodest ja põhjast piirab linna Võhandu jõgi. Võru linna asutamise kuupäevaks loetakse 21. augustit 1784, mil Riia asehaldurkonna kindralkuberner George Browne kinnitas allkirjaga dekreedi linna asukoha ja nime määramisest[7]. 1783. aasta oli moodustatud Riia asehaldurkond ja kreisid sealhulgas Võru kreis. 19
VÕRU Vanim arheoloogiline leid praeguse Võru linna territooriumilt on juhuleiuna leitud naise kolju, mis kuulub keskmisesse kiviaega (u. IV a.t. e. Kr.), seega umbes 6000 aastat vana. Vanim kolju, mis Eestimaalt seni leitud. Võrumaa Muuseumi püsinäitusel on eksponeeritud selle kolju järgi Leedu Teaduste Akadeemias tehtud büst. Võrumaa asustuse hälliks on Võhandu jõe kaldail olnud asulakohad - Kääpa, kus elati 5000 aastat tagasi, Villa, elati 4500 tagasi ja noorimana Tamula asulakoht, mis oli kasutusel III a.t.viimasest veerandist kuni II a.t. I veerandini e. Kr. Siin elati umbes 4250 aastat tagasi 500 aasta jooksul. 1943.a. saadi Tamula asulakohast Eesti vanim peiteleid, mis sisaldas huvitavaid merevaigust ripatseid ja luust esemeid. Linnasüdamest teele asudes kulub pool tundi, et jõuda läbi pargi ja üle kauni rippsilla Tamula muinasasula juurde. 1322. aastast pärinevad esimesed teated Kirumpää linnuse
nugasid, kõõvitsaid, kirveid jne. Luust tehti pistodasid, samuti kirveid, õngekonksusid jne. Puu oli ehitusmaterjal. Pulli asulakohas on seni Eesti vanimad asustusjäljed. Avastati 1967. Sealne elutegevus lõppes u 8700-8600 eKr. Oletatakse, et Pulli oli vaid hooajaline laagripaik. 2. Neoliitikum, viljelev majandus kiviaja lõpul ja pronksiaja algul aeg, muudatused ühiskonnas, asustusviis, majandus, töö- ja tarberiistad inimene ja ühiskond, Tamula asulakoht. - Neoliitikum e. noorem kiviaeg. Periood viljeleva majanduse algusest kuni pronksi laialdasema kasutamiseni (Eestis u 4000-1800 eKr). Lähtekoht on Edela-Aasia, sealt jõudis u 7000a eKr Vahemere piirkonda. Metsade asemele tulid põllu- ja karjamaad. Uued toiduallikad tõid kaasa rahvaarvu suurenemise. Esimesel poolel rajati elupaigad siseveekogude äärde ja mereranda. Lõpuosas hakati tegelema viljeleva majandusega, st
Teos ,,Kaunis kodu" ,,Sõda ja rahu" Ajaloosündmus Esimene maailmasõda, külm sõda, holokaust, ärkamisaeg, laulev revolutsioon, muiste vabadusvõitlus, esimene üldlaulupidu Üritused suveoluümpiamängud, õllesummer, laulupidu, üritus ,,Teeme ära"(nimi) Tähtpäevad reede, Eesti Vabariigi aastapäev, vabariigi aastapäev, jüripäev, jõulud Muu Saalomoni tarkus, saalomonlik tarkus, Eesti Meeste Korvpalliliiga, Tamula järv, ,,Valge klaar", Kiigemetsa põhikool
1.2 Roosisaare rippsild Asukoht: Eesti, Võru linn Silladekk: 3 m laiune jalgtee Hooldaja: Võru linn Projekteerija: Jaan Linno Kogupikkus: 110 m Polüoonide kõrgus: 10,4 m Sildeavad: 3 tükki, peaava 60 m, kõrvalavad 20 m. Ehituse aeg: 7 kuud (25. Mai 1998 kuni 22. detsember 1998) Ehitaja: AS Via Point Joonis 7. Vaade roosisaare sillale (Tohver 2010). Avati: 23. Detsember 1998 Roosisaare jalakäijate rippsild asub Võru linnas Tamula järve loodeosas nn järve kaelal, millest lähtuvad Vahejõgi ning Tamula-Vagula kanal, mis viivad oma veed Võhandu jõkke (Tamm, Laursoo, Moisto ja Annus 2011). Sillalt avaneb kaunis vaade linnale ja järvele. Roosisaare sild ühendab Võru linna ja Tamula järves asuva Roosisaare poolsaare (Võru vald) (Puhkaeestis.ee) Roosisaare silla puhul on tegemist eesti pikima rippsillaga (Geoview.info). Roosisaare silla on projekteerinud OÜ Maanteeprojekti sillainsener Jaan Linno. Rippsild on
Huvitavaid tegemisi jätkub kõigile, nii pisikestele põngejatele kui ka lastevaneatele. Pakett sisaldab: · De lux tuba. · Hommikusöök kõigile pereliikmetele. · Sauna- ja basseinikeskuse külastust kogu perele Estonia Spa Termides. · Lastele joonistuspaberid ja pliiatsid toas. · Tasuta parkimine. · Puuviljavaagen kogu perele. Check in alates kell: 14.00 ja Check out kuni kell: 12.00 Täiskasvanud: 2 / Lapsi: 2 vanuseni 16- eluaastat. Paketi hind: 105. Hotell Tamula ( 1 öö ) Suurepärane võimalus veeta kaks päeva Võrus, kus kogu pere ootab unikaalne liikluslinn, mis on maailma kõige väiksem siseliikluslinn, kus saavad nii väikesed kui suured õppida liiklust, teha lustisõite ja sõita põrkeautodega ning nautida kõike, mis ühe linna juurde kuulub. See linn ei kuulu ainult lastele, vaid seal on omad võimalused ka suurtele. Pakett sisaldab: · Kahekohaline tuba. · Buffet hommikusöök kogu perele. · Pilet kogu perele liikluslinna.
1998. Kättesaadav: http://www.zbi.ee/punane/ (viimati külastatud 26.03.2014). Eesti väikejärvede seire 2008. a. Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Tartu 2009. Kättesaadav: http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=1889:2008-a&catid=1038:siseveekogude- seire-2008&Itemid=3949 (viimati külastatud 26.03.2014). Estbirding. Kättesaadav: http://www.estbirding.ee/linnualad/tamula-ja-vagula-jarv (viimati külastatud 25.03.2014) Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13302798 (viimati külastatud 25.03.2014). Hurt, M, 2004. Jõevähi katsepüügid Võrumaa veekogudes 2003. a. Võru. Käsikiri Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioonis. Järvekülg, A. Eesti jõgede ja järvede seisund ning kaitse. Tallinn: Teaduse akadeemia kirjastus
Pildil on väike tüdruk oma nukuga koju tagasipöördumist ootamas. Nukk oli ainus, mille ta jõudis enne lahkumist kodust kaasa haarata. Pilt meeldis mulle kuna ta tekitas minus emotsioone. Väikese tüdruku näost peegeldus kuhjaga kurbust ja ootust. Ümbritsev keskkond milles ta viibis oli räpane ja segamini. Näitusel oli ka fotosid mis tekitasid minus positiivsemaid emotsioone. Fotol nimega Võidu üle Tamula III, millel oli kujutatud kahte vanaprouat ujumiskostüümides. Nägu täis nalja poseerivad nad fotograafile peale Georg Otsa ujumisvõistlust Võrus. Oli ka teisi väga huvitavaid fotosid kuid need kolm sümpatiseerisid mulle kõige enam. Näitus oli väga huvitav sisaldades erinevaid fotosid inimeste igapäeva tegemistest. Jäin näitusega rahule ning soovitan seda külastada ka teistel.
2500. eKr u 3000. 2000. eKr Nime saamine Kunda asula avastati esimesena Keraamika kaunistati lohukeste ja Nõusid kaunistati nööri-jäljenditega, täketega, mis tehti kammi tehti vene e. paati meenutavaid meenutava riistaga sõjakirveid Tuntumad asulakohad Pulli (8800. eKr), Sindi-Lodja Tamula, akali (Peipsi järve ääres), Narva Joaoru (8600. eKr), Kunda Lammasmäe asula (8500.- 5000. eKr) Asulad Veekogude läheduses. Elati Asulad paiknesid jõgede, järvede ja Asulad paiknesid kaugemal suurtest ritvadest püstitatud merede ääres. Majad olid veekogudest. Majad olid
4- Värska 10- Soodla 16- Pärnu 5- Peeli jõgi 11- Pirita 17- Sauga 6- Väike Emajõgi 12- Harku 18- Haliste 19- Raudna JÄRVED 23- Peipsi järv 29- Võrts järv 24- Lämmijärv 30- Parika järv 25- Pskov järv 31- Saadjärv 26- Vigula, Tamula 32- Kuremaa järv 27- Kubija järv 33- Endla järv (Eest sügavaim) (Eesti läbipaistvaim) 28- Pühajärv 34- Narva veehoidla 35- Pikkjärv 36- Kahala järv 37- Ülemiste järv 38- Paunküla veehoidla 39- Ermistu järv
6.päev 8-9.00 Äratus ja hommikusöök 10.00 Lahkumine Tartust ja liigume edasi Lõuna poole 12.00 Jõuame Võrumaale, kus on planeeritud Jalgsimatk . Matka käigus külastame eesti kõrgemaid mägesid ning naudime ilusat loodust. 15.00 Külastame Otepääd ning sealset seiklusrada (http://www.seikluspark.ee/) 17.30 Lahkume Otpäält ning läheme Võru linna, kus meid majutatakse hotelli "Tamula". (http://www.tamula.ee/) 18.30 Õhtusöök hotellis 19.30 Vaba aeg linna peal 7.päev 7-8.00 Äratus ja hommikusöök 9.00 Ekskursioon Võru linnas 11.00 Läheme paadiga Tamula järvele, kus püüame kala ning pärast kalalkäiku teeme lõunasöögi enda püütud kalast. 15.00 Pärast lõunasööki veedame vaba aega tamula järve kaldal, kus saab ujuda, mängida
paremini kui siid. Linane kangas on antibakteriaalne ja higistamisvastane (inimesed higistavad 1,5 korda vähem kui puuvillaseid riideid kandes). Linased riided takistavad gammakiirguse kahjulikku toimet kuni 50% osas ning samuti peegeldab linane kangas päikesekiirguse kogu spektrit Eestis: Eestimaal on kasvatatud kiulina rohkem kui 3000 aastat, tuntuimad linakasvatusalad on Rõuge, Räpina, Vigala, Vastseliina jt. Varaseimad viited linale on Tamula I kiviaja asulakohalt, kus elas rühm kammkeraamika kultuuri esindajaid. Arheoloogilistel kaevamistel leiti vähemalt ühe savinõu pinnal riidekoe vajutusi.
DR. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum Dr. Fr. R. Kreutzwaldi elumaja, kus praegu asub muuseum, on ehitatud 1793. aastal, üheksa aastat pärast Võru linna asutamist ja on seega üks esimesi ehitisi linnas. 1923. aastal asutasid Johannes Käis, Jakob Teder ja teised edumeelsed võrulased Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Mälestuse Jäädvustamise Seltsi. Eesmärgiks seati Kreutzwaldi maja ostmine muuseumiks ja mälestussamba püstitamine Tamula kaldale. Nüüd seisab ajaloolises linnapargis lauluisale pühendatud mälestussammas. Muuseum avas uksed 1941.aastal 3
meeleolukas „Tuljak“. Samuti on traditsiooniks kujunenud, et tantsijad moodustavad üheskoos tantsuplatsile Eestimaa kontuurkaardi. Võru folk Alates 1994. aastat kogunevad juulis Võrumaale kokku sajad tantsijad, pillimehed ja lauljad nii Eestist kui laiast maailmast ning pakuvad ainulaadse võimaluse osa saada erinevate maade rahvakunstist. Festival, see on: värvikirevad kontserdid ja simmanid, võistumängimine Teppo tüüpi lõõtsadel, õpitoad, suur tänavatants, õhtulaulud Tamula rannal, noorte rahvamuusikute kontserdid, öökino, kunsti- ja käsitöölaat.Võru folkloorifestivali missiooniks on edendada rahvatantsu ja selle ala festivalide kultuuri Eestis ja kanda seda kultuuri suurima omataolise festivalina Eestis. Samuti elavdada Võru linna, maakonna ja kogu Vana Võrumaa kultuuriruumi pärimust kandvat kultuurielu. Ta on osa Eesti üldtantsupidude kui ühe UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud traditsiooni hoidmisest. Viljandi Pärimusmuusika Festival
3. mail 1783 kuulutas Katariina II kõik Eesti- ja Liivimaa eravalduses olevad mõisad nende valdajate pärusomandiks, kõrvaldades sellega aastakümneid mõisnikke ärevuses hoidnud reduktsiooniohu. Tema valitsemisajal asutati Paldiski ja Võru ning ehitati Liivimaa esimene kivisild Tartusse. 6. septembril 2013 avati Võrus põhjalikult uuendatud Katariina allee, mis ühendab ajaloolise linnasüdame mõne aasta eest rajatud Tamula järve rannapromenaadiga. 2013. aasta detsembris püstitati samale alleele Katariina II pronksist elusuurune kuju.
40 m sügav.(Arold 2005: 230-232) VEESTIK Otepää kõrgustiku jalamil, Pühajõe suudmes, on kujunenud Sõmerpalu omapärane jõe- ja järveäärne maastik, mis ulatub Vagula järveni (519 ha, veepind 69 m ü.m.p). See järv on läänepoolseim jäänuk kunagisest ligi 30 km pikkusest orujärvest.(Arold 2005: 232) Vagula järve läänekaldal on Võhandu jõe suubumiskohas Järveres sohu rajatud ligi 800 ha kalatiike. (Võru-Hargla...2003) Vagulaga on Vahejõe kaudu ühenduses Tamula järv (231 ha), mille ümber kaardub Võru linn. Nende kahe järve vahel on kujunenud poolsaarekujuline soine Roosisaar, kus on olnud noorema kiviaja asula. Nüüd ühendab Roosisaare küla linnaga üle Vahejõe ehitatud pilkupüüdev sild. Tamulast Lindorani on orundi põhi soine. Orundisoo lääneosas Kütioru suudmes asub Noodasjärv (26 ha), mida läbib põhja sihis Võhandu jõkke suubuv Iskana jõgi. Orundi idaosast voolab vesi Raagsilla oja kaudu Piusa jõkke, läbides teel suures osas
tarvitatakse loomadele allapanuks. Madalama klassi linakiudu kasutatakse mattide, vaipade, nööride, puldani, kottide jne tegemiseks. Linakiudu kasutatakse ka rahakupüüride koostises ning sigaretipaberi koostises. Eestis Eestimaal on kasvatatud kiulina rohkem kui 3000 aastat, tuntuimad linakasvatusalad on Rõuge, Räpina, Vigala, Vastseliina jt. Varaseimad viited linale on Tamula I kiviaja asulakohalt, kus elas rühm kammkeraamika kultuuri esindajaid. Arheoloogilistel kaevamistel leiti vähemalt ühe savinõu pinnal riidekoe vajutusi. Asva I pronksiaegsest asulast (esimene avastatud kindlustatud asula Eestis) on kindlaid tõendid, et elanikud tegelesid loomapidamise ja maaviljeluse, muu hulgas ka linakasvatuse ja töötlemisega. Leitud luust linakammide ja ropsimõõkade katkendeid, mis on kulunud
standardne, türanlik, SUURTÄHT: Tema Kõrgus kuninganna Vitt, Tema majasteet kuninganna Munn, Tema pühadus dalai-laama /duplikaat,efekt,fajanss,filigraanne,forsseerima,fundamentaalne,garaaz,garanteerima,garantii,generatsioon,gigantne,globaalne,grammatika,grammofon,grandio KOHANIMED: Põlva jne. Tamula järv Tartu maantee, Viru värav, Lootuse põik Katariina käik Pikk jalg Väike kaar AGA Väike-Kaare tänav osne,grandioosse,grillima,grimeerima,homogeenne,hospidal,humaanne,hüperbool,illustreerima,immigrant,immuunne,insener,intelligent,intensiivne,intervjuu,i Idakaare tänav.....Lõuna-Eesti Tsaari-Venemaa Antiik-Rooma Välis-Eesti Muinas-Eesti Vana-Kalamaja...
Ökoloogia on teadus, mis uurib organismide suhteid eluta ning elusa keskkonnaga. Seotud teiste bioloogia harudega nagu füsioloogia,etoloogia,geneetika,evolutsiooniõp. Keskonnaökoloogia uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotumisele. Eluslooduse organisatsioonitasemed:1)organ-seda uurib ökofüsioloogia(taimeleht,ensüüm jms).2)Isend-autökoloogia(üks organism).3)populatsioon-demökoloogia(tamula järve ahvenad).4)kooslus-sünökoloogia(niidud, metsad).5)ökosüsteem- sünökoloogia(bioom,parasvöötme vihmametsad).6)biosfäär-biosfääri õpetus. *Liigi levimisvõime-Liik võib puududa mingil saarel või mandril sest, et need on talle kättesaamatud, kuigi võiksid elukeskkonnana sobida. Seda saab kontrollida siirdamiskatsete abil.*Liigi käitumine-Loomade puhul võib käitumine mõjutada nende olemasolu teatud piirkonnas,sest isendid valivad elukeskkonda. Nt liikide levik linna
haruldusi. 19. sajandi lõpul oli järv väga vähirikas; vähikatk jõudis siia 1898 ja hiljem vähistik ei taastunud. Järve kalastik on liigirikas. Kõige ohtramad on latikas, ahven ja särg; leidub hauge, kohasid, säinaid, linaskeid, kiisku, viidikaid, rünte, hinke, vingerjaid, luukaritsaid, teibe, turbi, jõeforelle, vikerforelle, ojasilmu, lepamaime ja isegi peipsi siigu. Siit on saadud kuni 7 kg raskusi kohasid ja 14 kg raskusi hauge. Veelinnustikult on Vagula vaesem kui Tamula järv. Siin pesitsevad tuttpütt, lauk, sinikael, piilpart, rootsiitsitaja ja teised linnud. Vagula on Võru elanike armastatud ujumis- ja puhkekoht.
Senised leiud kolmest meie noorema kiviaja asulakohast Tamulast ja Kääpalt Võru lähedalt ning Kudrukülast Narva lähedalt pärinevad 40005000 aasta tagant. Sel perioodil, mil need asulakohad kujunesid, oli mõnevõrra soojem kliima kui meil praegu. Kääpa, kõige vanem neist, jääb nn. atlantilise kliimaperioodi lõppu, mil Eesti alal valitsesid laialehised metsad ning juuli keskmine temperatuur oli võrreldav KeskEuroopa praegusega. Tamula ja Kudruküla asulate aeg jääb küll juba nn. subboreaalsesse kliimaperioodi, mida iseloomustatakse kui kontinentaalset, s.t. valitsesid külmad talved, kuid samas soojad suved. Ilmselt pole talvekülm sookilpkonnale ohtlik (talvitub ju veekogu põhjamudas), küll aga vajab ta järglaste saamiseks suvesoojust. Seega pole midagi kummalist, et sookilpkonn oli neil aegadel Eesti alal laiemalt levinud. Sigimine Sigimine
EESTI MAASTIKUALAD Allikas: http://maatundmine.einst.ee/kohad/uugu/52-madal-eesti/ Kursus: Eesti ajalugu ja maatundmine Eesti pindala on 45 227 km² 1. jaanuaril 2011 elas Eestis 1 340 194 inimest 20. juulil 2008 oli Eestis 47 linna, 10 alevit, 177 alevikku ja 4437 küla on 15 maakonda Eestis Eesti territooriumi võib loodusgeograafiliselt jagada Madal- ja Kõrg- Eestiks koos vahealadega. I. Madal-Eesti: Põhja- ja Lääne-Eesti tasased ja soised alad, mis jääaja lõppemisel veel pikaks ajaks vee alla jäid: I.1 Põhja-Eesti: aluspõhi paene, Põhja-Eesti rannikumadalik mööda Soome lahe kallast, mis võib olla kuni 20 kilomeetri laiune. Selles vööndis ka 74 saart, suuremad on Naissaar, Prangli ja Pakri saared. Rannikul on ka väljaulatuvaid poolsaari. Kõrged pangad mereäärsed järsud paekiviseinad Türisalu, Ülgase, Toila, Ontika, Päite jt. Põhja-Eesti rannikumadalikust sisemaa pool asuvad Har...
Lisaks uut tüüpi keraamikale iseloomustas kammkeraamika kultuuri asustuse jätkuv paiknemine vee ääres, vahel ka väikesaartel. Sellest ajajärgust on teada umbes 50 asulakohta (nt Valma, Akali, Kullamäe, Tamula, Naakamäe, Loona, Undva, Riigiküla, Narva Joaoru). Kammkeraamika nõu 10 MESOLIITILINE JA VARANEOLIITILINE ELULAAD Nii ühest kui ka teisest on Eestis äärmiselt vähe teada, mistõttu elulaadi rekonstrueerimisel on enamasti ainsaks võimaluseks toetuda arheoloogilistele paralleelidele naabermaades või
9 Kliendil pole õigus nõuda teenindajalt toote ja/või teenuse tundmist. X 10 Klient on kuningas. X Merle Vilson 40 Vaata ka: Näidisvideotega õppematerjal negatiivsest klienditeenindusest: http://www.vkhk.ee/opi_obj.html Merle Vilson 41 Oskuslikku teenindamist! Merle Vilson 42 Täname abi eest: Marion (Tamula Hotell, Võru) Inge ja Liisi (Hotell Kubija, Võru) Eha, Anneli ja Leino (Võrumaa Kutsehariduskeskus) Katrin (Päikese Bistroo, Väimela) Marge (Pille pood, Väimela) Hele-Mall (Võhandu Trahter, Võru) Merle Vilson 43 Autor: Merle Vilson tel: 785 0818, e-post: [email protected] Fotod ja tehniline teostus: Birge Talve tel: 785 0835, e-post: [email protected] Merle Vilson 44
Kunda kultuur Kammkeraamika kultuur Nöörkeraamika kultuur Arheoloogilised · Pulli asula Pärnu jõe · Saha-Loo (vanimad · Tindimurru välakaevamispaig ääres põllud) (rauasulatuskoht) ad · Kunda lammasmägi · Asva, Saaremaal · Jaagupi · Tamula järv (kindlustatud asulad) (tarandkalmed) · Valma (Võrtsjärve · Jõelähtme, Tallinna · Salme, Saaremaal ääres) lähistel (kivikrstkalmed) · Lihula · Ardu kalme Harjumaal · Soontagana · Rõuge
Välispind on hele kuni tumepruun, leidub ka kollaste ja rohekaskollaste seemnetega sorte. Linataim arendab välja põhijuure, selle pikkus võib ulatuda taime enda pikkuseni, koos tema küljes haruneva peenema juurestikuga. Foto:Astrid Lepik 1.1. Lina ajalugu Eestis. Eestimaal on kasvatatud kiulina rohkem kui 3000 aastat, tuntuimad linakasvatusalad on Rõuge, Räpina, Vigala, Vastseliina jt. Varaseimad viited linale on Tamula I kiviaja asulakohalt, kus elas rühm kammkeraamika kultuuri esindajaid. Arheoloogilistel kaevamistel leiti vähemalt ühe savinõu pinnal riidekoe vajutusi. Asva I pronksiaegsest asulast (esimene avastatud kindlustatud asula Eestis) on kindlaid tõendid, et elanikud tegelesid loomapidamise ja maaviljeluse, muu hulgas ka linakasvatuse ja -töötlemisega. Leitud luust linakammide ja ropsimõõkade katkendeid, mis on kulunud
18-pärnu laht 19-pärispea ps 20-harikurk 21-ruhnu 22-väike pakri 23-vilsandi saared 24-voosikurk 25-viimsi ps 26-eru laht 27-kolga laht 28-muhu 29-kihnu väin 30-tahkuna ps 31-prangli 32-aegna 33-naissaar 35-tagamõisa ps KAART2: 1-kasarijõgi 2-jõelähtmejõgi 3-mullutu suurlaht 4-narva veehoidla 5-pedjajõgi 6-narva jõgi 7-pärnujõgi 8-võrtsjärv 9-saadjärv 10-põltsamaajõgi 11-jägalajõgi 12-keilajõgi 13-endlajärv 14-tamula järv 15-võhandu jõgi 16- emajõgi 17-ülemiste järv 18-lämmi järv 19-vääna järv 20-valgejõgi 21-loobu 22-väike emajõgi 23-navestijõgi 24-ahjajõgi 1.)Veelahe-kahe jõgikonna vaheline piir, mis on alati kõrgem koht. Jõgikond-maa-ala, kus jõestik saab oma vee.jõestik-peajõgi koos oma lisa-ja harujõgedega kokku.vesikond-on maa-ala, kust põhja-ja pinnaveed voolavad jõgede jt vooluveekogude kaudu vastavasse veekogusse.veebilanss-on vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas
Silmapaistvalt suure arvu liikidega (13) oli esindatud karpkalaliste sugukond. Üldlevinud liikideks olid särg ja ahevn, väga sagedased viidikas, tippviidikas ja turb, sagedad haug, säinas, latikas ja rünt. Trullingu ja võldase levik piirdus jõe kõige kiirevoolulisemate osadega, jõeforelli ei leitud. 1989. a. ja 1995. a. uurimistel jõevähki ei leitud. Enne vähikatku sissetungi kuulus Võhandu jõgi Eesti vähirikkamate veekogude hulka (zur Mühlen, 1900). 1897. a. ilmnes vähikatk Tamula järves, kus jõevähki püüti mujalt toodud püünistega. Sealt levis taud 1898. a. Vagula järve ja Pühajõge pidi kuni Sõmerpalu veskitammini, 1899. a. Kärgula mõisani ja 1901. aastaks Jõksi järveni, allavoolu 1899. a. kuni Räpinani. Teistkordne katkulaadne vähisuremine registreeriti Pühajões I maailmasõja ajal ja Suur-Võhandus 1937. a. 1938. ja 1939. a. siirdi jõkke Räpina ümbrusesse mitusada jõevähki. 1950.-53. a. leidus Pühajões vähki kohati
nõusid. Tüüpilise kammkeraamika dekooritraditsiooni jätkab ornamendi vööndilisus ning kammivajutiste ja lohkude vaheldumine, kuid sageli esinevad need elemendid nüüd üksikult. Palju on kasutatud pikki, tihti keerulisemaid geomeetrilisi kujundeid moodustavaid kammivajutisi. Saartel on palju kasutatud lohundeid ja täkkeid. Hilisemas faasis on nõude pinnale hakatud kandma ka tekstiilvajutist. Hilise kammkeraamika killud Tamula asulakohalt (Ajaloo Instituut, AI 4188:1545, 1563, 1660, 1695, 1728). 3.Nöörkeraamika 3.1.Nöörkeraamika kultuur Hilisneoliitikumis ilmusid kogu Põhja-, Kesk- ja Ida-Euroopasse uued arheoloogilised kultuurid, mida keraamika järgi nimetatakse nöörkeraamika kultuurideks või lihvitud kivikirveste järgi sõjakirveste või venekirveste kultuurideks. Nöörkeraamika kultuuride ala ulatus Reinist Volgani ning Skandinaavia lõunaosast Alpideni Lääne-Euroopas ja Dnepri
linalakkjuustega neiu, kes koob kuldtelgedel kangast. Kaugel pole ka Suur Taevaskoda kaunis looduslik kõlakoda, mille moodustavad 24 m kõrgune liivakivisein ja allpool laiuv avar muruplats. Suur kivi jõevoogudes on Salakuulajakivi. Tagasiteel viib kitsas rada üle Väikese Taevaskoja liivakivikalju, mis on tuntud 1969. aastal valminud Eesti ühe menukama filmi "Viimne reliikvia" võtete kohana. Võrumaa Võru linn Kauni Tamula järve kaldal asuv Võru linn on asutatud 21.augustil 1784. a Vene keisrinna Katariina II soovil ja Riia kindralkuberner krahv G. Browne käsul 57 000 rbl. eest omandatud Võrumõisa asemele. Võru vanalinna omapäraks on reeglipärase planeeringuga ning korrapärane, täisnurkselt ristuv tänavavõrk. 5 Arheoloogilised leiud Roosisaarelt, Villakülast ja Kääpalt tõendavad, et asustuse juured lähiümbruses ulatuvad sajandite ja aastatuhandete
Karl Ludwig Maibach - Jõukast perekonnast, isa aitab koolitada, Pererburi kunstiakadeemia. - Kölerist vähem andekas, probleemid inimfiguuri joonistamisega, lõpetas hõbemedaliga, pühendas end maastikumaalile. - Elanud Alpi mägede piirkonnas, teemaks romantilised mägimaastikud, üsna ühetaolised, kõrged mäed, tipus keskaegsed lossid. - 1880ndatel Eestiga seotud maastikud (kümmekond maali seotud Pühajärve ja Tamula järvega). - Väikseformaadilised mägimaastikud kadunud, säilinud Eesti teemalised tööd. - ,,Vaade Võru linnale" (taga paistab Tamula järv), 1880ndad. - Köleri mõjul hakkas end uuesti eestlaseks pidama. O. Hoffmann - 19.saj. Eesti maalikunstnik - Sündis 1851 - Pärit Tartust Eesti soost käsitööliste perekonnast. - Õpib Düsseldorfi kunstiakadeemias - Pöördus Venemaale, pühendas end realistlikule maalile, tema tööd populaarsed 19.saj.
Silmapaistvalt suure arvu liikidega (13) oli esindatud karpkalaliste sugukond. Üldlevinud liikideks olid särg ja ahevn, väga sagedased viidikas, tippviidikas ja turb, sagedad haug, säinas, latikas ja rünt. Trullingu ja võldase levik piirdus jõe kõige kiirevoolulisemate osadega, jõeforelli ei leitud. 1989. a. ja 1995. a. uurimistel jõevähki ei leitud. Enne vähikatku sissetungi kuulus Võhandu jõgi Eesti vähirikkamate veekogude hulka (zur Mühlen, 1900). 1897. a. ilmnes vähikatk Tamula järves, kus jõevähki püüti mujalt toodud püünistega. Sealt levis taud 1898. a. Vagula järve ja Pühajõge pidi kuni Sõmerpalu veskitammini, 1899. a. Kärgula mõisani ja 1901. aastaks Jõksi järveni, allavoolu 1899. a. kuni Räpinani. Teistkordne katkulaadne vähisuremine registreeriti Pühajões I maailmasõja ajal ja Suur-Võhandus 1937. a. 1938. ja 1939. a. siirdi jõkke Räpina ümbrusesse mitusada jõevähki. 1950.-53. a. leidus Pühajões vähki kohati
avati suur ehituspood K-Rauta. Võru linnapea Kersti Kõosaar 6 ütles RIMI vajalikkuse kohta järgmist: "Olgugi, et Võru linna on tituleeritud poodide pealinnaks on iga uus ettevõte, mis loob uusi töökohti, Võrru oodatud. Kahtlemata suureneb Rimi kaubanduskeskuse tulekuga kaupade ja teenuste valik linnas ning mis peamine - linnakodanik vaid võidab sellest." Peale poodide ja muude ehitiste ehitamist on Võrus veel Tamula järve kaldale ehitatud rannapromenaad, mis on ligi kilomeeter pikk, ja on veel vanu maha jäätuid maju renoveeritud. Rannapromenaadi avati seal ka Peeter Leinbocki ligi tonn kaaluv pronksskulptuur ,,Elujõud" 7, mis väljendab võrulaste visadust ja on seotud linna lähistel asuva Eesti vanima asundusega. 3 Täpsemalt http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=4226 4 http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=7515 5 http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=7973 6 http://www.ohtuleht
Valgeranna loodusala Mujal Alam-Pedja linnuala, Alam-Pedja loodusala Emajõe suudmeala ja Piirissaare linnuala Emajõe-Suursoo loodusala Karula linnuala, Karula loodusala Lahemaa linnuala, Lahemaa loodusala Lüsingu loodusala (Järvamaa, Ambla vald, Reinevere küla; Jõgisoo küla; Roosna küla) Nigula loodusala Pakri linnuala, Pakri loodusala Rava loodusala (Järvamaa, Ambla vald, Rava küla) Soomaa linnuala, Soomaa loodusala Tamula järve loodusala Tuhala loodusala Türisalu loodusala Vidrike loodusala Viidumäe loodusala Viljandi loodusala Vilsandi linnuala, Vilsandi loodusala Võrtsjärve linnuala, Võrtsjärve loodusala Väinamere linnuala, Väinamere loodusala
Erandit ei tehtud ka kristliku kiriku ehitamisel, kus tavaliselt tuleb kiriku altar ehitada suunaga itta. Tänavate asetuse ning esteetika põhimõtete tõttu on kiriku altar suunatud rohkem kirde. Samasuguse näite Eestis võib tuua ka Paldiski linna kohta. Üldjoontes oli vilets liikuda linna ja raudteejaama vahel, sest pinnas oli liigniiske. Tänavatel polnud kõnniteid ja laternaid oli hõredalt. 1880. aastal oli torm, mis tegi Tamula järve äärde rajatud pargile kõvasti kahju ja 1881. aasta maikuus istutati 66 puud ja 74 põõsast.8 Võru linnas on 1884. aastal 215 ehituskrunti 201 elamu ja kõrvalhoonetega.9 Elanikkond. Strucki andmetel on 1881. aastal Võru linnas 2693 elanikku, neist 796 sakslast ja 1435 eestlast, 255 venelast, 176 juuti ja 22 rooma-katoliiklast. Linna saksa soost elanikkond kahaneb ja eesti elanikkond kasvab.10 R. Pullati andmetel on 1881. aastal Võru
kohanimedest. Ja nimetab tegelasi ainult tinglike hüüdnimedega, nagu: Mees, Naine, Kadunud Naine, Lollid Maainimesed jne. Stiil on väga huvitav ja hea. Töö eesmärgiks on tutvuda Olavi Ruitlase isiku ja loominguga. 2. Olavi Ruitlane 3. Elulugu Olavi Ruitlane[Lisa1] sündis 1. juulil 1969. aastal Tartus Võrumaalt pärit tööliste perre. Isa on pärit Varstu vallast Mõtstagast, ema vanemad Murati lähedalt. Kui Olavi sai kahekuuseks, kolis pere Võrru elama. [2] Tamula järve kaldal möödus ka mehe lapsepõlv. Lapsena oli pigem eraklik, hella südamega ja mõtles vaikselt omaette, enda sõnul oli ta ära hellitatud.[3] Ruitlane lõpetas Võru I 8-klassilise kooli ja käis kolm aastat Võru Tööstustehnikumis. Lõpetas Võru kaugõppekeskkooli. [2] 1991. aastal kolis tagasi Tartusse. Edasi läks sõjaväkke, sest ema arvas, et seal saab ta meheks. Meheks polevat ta siiamaani saanud,
paati kammkeraamika meenutavaid kirveid, nimetuse. mis olid väga hoolikalt lihvitud ja sisse puuri -tud silmaaugud. Tuntumad Pulli (9000- 8500 a Tamula, Akali (Peipsi järve ääres), Narva asulad(dateering) eKr) Joaoru. Sindi-Lodja (200 a Pullist noorem) Kunda Lammasmäe (umbes 8500 a eKr) Asulad, hooned Asulad paiknesid Asulad paiknesid Asulad paiknesid jõgede ja järvede enamasti jõgede ja kaugemal suurtest
talumatu kergus, karjuv vaikus, kõik ja ei midagi. Litootes kunstikavatsuslik vähendamine. Näiteks: tegi toa tuule peale / maja marjavarre peale / koja kobrulehe peale. ( Rahvalaul ) Inversioon - ebaharilik sõnade järjekord lauses, enamasti kasut luules. Näide: Peeter peeni, mees madala; Mis säält paistab päälta ladva? Anafoor sõna või sõnaühendi kordus värsside, stroofide või lausete alguses. Näide: Tamula kohiseb, Tamula mühiseb, Tamula kohal müriseb talvine tuul Epifoor sõna, sõnaühendi kordus värsside, stroofide võu lausete lõpus. Näide: Sel aastal tuleb kevad teisiti / tiu-tiu!ja teisiti, see aasta tuleb teisiti / ja kevad teisiti ja tuleb teisiti / tiu- tiu!ja teisiti ja hoopis teisiti. Parallelism mõtteriim, stiililine võte värsis või proosas, korduse liik, mis seisneb ühe ja sama mõtte kordamises sõnaliselt pisut teisendatud kujul, kuid nii, et struktuuriline joonis jääb enam-vähem samaks
matuseid on väha ja väheste hauapanustega Kivist ja luust tööriistad on paremini töödeldud ja lihvitud, kui mesoliitikumis MUINASAEG Keraamika tulek suurendab leidude rohkust Kammkeraamika Tüüpiline kammkeraamika arvatavasti 4000 eKr, oletatakse ka elanikkonna mõningast siiret Eesti aladele Karjala aladelt. Terava otsaga anumad ja väikesed lamedad liuad Leitud umbes 50 asulakohta, siseveekogude ja ranniku lähedal. Tuntumad Riigiküla Narva jõe ääres, Akali, Tamula jt. Esimesed kindlad tunnusmärgid elamutest. Kergelt maapinda süvendatud vaiehitised Matuseid teada rohkem. Esineb asulakohtadesse matmist, Lääne-Eestis eraldi matusekohad. Hauapanuseid rohkem, sh ehteid, kujukesi, merevaiku, tööriistu, täheldatavad rituaalide jäljed. Haudadesse ei maetud kõiki kogukonna liikmeid Nöörkeraamika Hilisneoliitikumis levinud laial ala Euroopas Eestis algus dateeritud leidude põhjal umbes 3000 eKr, täpne dateering hilisemast perioodist 2500 eKr
Narva kultuuri ajajärk umbes kuni 4000 eKr. Kammkeraamika umbes 4000a eKr(esemetel olid jäljed nagu oleks kammiga tõmmatud), kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud.. Siis hakati surnuid matma elamute põranda all(seda tehti selleks et surnu headus jääks elamusse), hauapanusteks olid ehted ja tööriistad. Seos soomeugrilastega, sest kammkeraamika esindajad olid soomeugrilased. Võibolla kasvatati Eestis kaera, sest kaeraõietolm leiti 4000 a eKr. Neoliitiline Tamula asustatud umbes 4000-2000 eKr. Tamulat kasutati nii elamiseks kui matmiseks. Leitud nikerdatud õllekonkse, mis on tehtud luust. Seal oli ohtralt merevaiku, mis oli tollelajal väga oluline. MIKS?? Nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur oli umbes 3000 a eKr(nagu nööriga vajutatud jäljed olid). Lihvitud silmaaukudega paadikujulised kirved. Tegeleti karjakasvatusega ja maaviljelusega alepõllundus(maa väetamine seal kasvanud puude ja võsa tuhaga),
aastal Lõuna-Eestis, Jõeperes. Ta käis Tallinna ja Rakvere vallas koolis ning aastatel 1826-1833 õppis Tartu Ülikoolis meditsiini. Aastatel 1833-1877 töötas Friedrich Võru linnas arstina. Lauluisa suri Tartus 25. augustil 1882. Ta maeti Raadi kalmistule. Muuseumi asutamise idee tuli Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Mälestusseltsil aastal 1923. Selts tegi muuseumi jaoks Kreutzwaldi asjade korjanduse. 1926. aastal püstitas Mälestusselts monumendi Kreutzwaldi mälestuseks. Monument asub Võrus, Tamula järve ääres. Muuseum asutati 10. veebruaril 1941. aastal. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum asub praegu kohas, kus Kreutzwald elas 44 aastat. Muuseum koosneb viiest hoonest - elumajast, kõrvalhoonest, aidast, tallist ja saunast. Krundi suurus on 5066 m². Muuseumis on säilitatud võimalikult palju Kreutzwaldi ajast. Alati on külastajatel võimalus istuda ning lugeda mõnda Kreutzwaldi teost. Sooviks tänu avaldada muuseumi giid Helju Kalmele, kuna ta oli suureks abiks materjali leidmisel.
äikesejumalaga (eesti Pikne, slaavi Perun, läti Perkons). Pellon Pekko polnud muinassoomlastel ainult odra ja odrajoodi, vaid ka laulu ja luule jumal (nagu kreeklastel Bakchos). Seosed ka ristiusu Peetrusega. Majahaldjad Toomas ja Tõnn (vahast, riidest või puust valmistatud nukk). 25. Kirjelda linde ja vastavaid uskumusi, mis on läänemeresoome rahvaste mütoloogias seostatud teispoolsusega. · Arheoloogilised leiud: linnukujutised ja sookure tiivad hauapanustes (Tamula noorema kiviaja kalme) · Linnunimetused: eesti toonekurg, toonakurg (Lääne-Eestis), toonikurg (Kagu- Eestis) · Arusaam, et "lind petab ära"; või: "lind situtab ära" (Hiiumaa) · Linnud kui sõnumitoojad regilauludes · Vaeslapsest saab lind (kägu, pääsuke) muinasjutuna ja lauluna · Endelinnud: kägu, kurg jt. Kurgede eksitamise komme sügisel ja kevadel tuli uskumusest, et kured talvituvad teispoolsuses
Lembit Jaanits – arheoloog (kõige parem kiviaja tundja) Paul Ariste – keeleteadlane (tuntum ja tunnustatud) Karin Mark – antropoloog Esimene kultuur oli Kunda kultuur – protoeurooplased. Pole teada, mis keelt nad rääkisid. Protoeurooplased asustasid ala pärast jää sulamist. Neil olid tihedad kontaktid ida pool olevate hõimudega. Pole korralikke luustikke, mis oleks pärit Kunda kultuuri ajast. Leiti aga ca 6000-5000 eKr Tamula järve mudast naise kolju, mil olid Kunda kultuuri omadused. Selle põhjal lasti teha rekonstruktsioon. Sellel rekonstruktsioonil on tunnuseid idapoolsete näojoontega. Tüüpilise kammkeraamika kultuuri leviala: suur osa Lätist ja Soomest, Loode- Venemaast, Leedust jne. Kammkeraamika kultuuri “ekspansioon” (Valgevene arheoloogide järgi 2012) – asukad tungisid Valgevenesse ja Kaliningradi Oblastisse. Järgine arheoloogiline kultuur on nöörkeraamika kultuur. See on läänemere ääres
seda oli lipp hoiul Ago Undritsa käes, kes on nimetatud kolonni ametlikuks lipuhoidjaks. Praegu on lipp Võrumaa muuseumis. Foto 5. Kolonni võitluslipp44. Pilt on üles võetud töö autori poolt Võrumaa Muuseumis 03.03.2010 Kolonni esinduslipp on mõõtmetega 1250 x 2000 mm. See on valmistatud Helsingi liputehases. 1990. aastal õmmeldi lipule Võru õmblusettevõttes Tamula stiliseeritud valge Vabadusrist. Sellel ristil pole enam rautatud kätt mõõgaga ega E-tähte. Seda lippu on enamasti kasutatud pärast kolonni taaskäivitamist 2006. aastal.45 Foto 6. Kolonni esinduslipp46 44 Vk_5293:18 Aj 1945:1, VSK nr.1 võitluslipp, õnnistatud 20.05 1998.a (pärit 1930-40 aastatest). 45 Ain Saar, Aavo Savitch, Kaja Tullus, lk 211. 46 Kolonni lipp 1989, http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Kolonnilipp1989.jpg (7.03
Lapsehoidja nimi ei ole kahjuks meeles. Kuna Võru linnas oli parem korter just valminud, otsustasid nad sinna elama minna. Nad läksid elama Jüri tänavale 3-toalisesse korterisse. 1. aprillil 1969. aastal sündis neil teine poeg. Nad panid tema nimeks Valev Lebreht. See on minu isa. Minu isa hoidis samamoodi lapsehoidja. Lapsehoidja nimi on Helvi Muuga. Kui minu isa hakkas just kooli minema, siis nad vahetasid jälle elukohta. Nad läksid elama Tamula järve ääres olevasse 4-toalisesse korterisse. See korter oli eelmistest suurem ja ilusama vaatega. 15 Foto 8. Pere pilt. Ees keskel Valev Lebreht, tema taga Aljo Nurm, temast paremal Erna Lebreht ja vasakul Sulev Lebreht. Pilt on tehtud Võrumaal Meegomäel. Fotograaf teadmata.Foto pärineb Erna Lebrehti fotokogust. 1979. aasta augustis abiellus Sulev oma klassiõe Inga Kasesaluga. Sulev läks elama oma abikaasa juurde
Tol ajal arvati, et Kundalased on siia jõudnud lõuna poole. Hiljem leitud Pulli küla tõestas, et nad on siia saabunud lõuna poolt, just tulekivi olemasolu tõttu. Kunda kultuuri ajast on meil paraku aga väga vähe andmeid. Tõsi, Lätis on üks kalmistu, millest on välja kaevatud üle 300 luustiku, Kunda kultuuri kalmistu, elanikud olid europiidse rassiga. Mõningatel oli ka kergeid mongoliidseid jooni. Tamula järve kalda pealt leiti ühe naisterahva kolp ja hiljem on välja tulnud ka jääpuuraots, mis on iseloomulik Kunda kultuurile. Leiti, et tõenäoliselt kuulus kolp kunagi järve uppunud naisele naise vanus on 6000-5000 eKr. Sellest inimesest on tehtud ka rekonstruktsioon. Tüüpilise kammkeraamika kultuur See on levinud veel laiemal alal kui Kunda kultuur Loode-Venemaa, Soome, Eesti, Läti. Volga ja Kama piirkonnas on veel palju kultuure, millel on kammkeraamika kultuuriga sarnasusi
Veelindude kujulised ehted, kaunistused. Maod, koprad, metssead. Kammkeraamika kultuur (tüüpiline) ---> hiline kammkeraamika --- > nöörkeraamika Kammkeraamika kultuur on tuntud põhiliselt asulate põhjal. Matused leitud võimalike omaaegsete elamute all. Matuseid pole nii palju elitud, et saaks öelda, et maeti ainult asulatesse. Näib, et tegu võib olla isikutega, kel oli tähtis positsioon. Haudadest leitud ripatsid, mis kinnitatud riiete külge? Tamula asula mõne matuse puhul võib tekkida kahtlud, kas pole tegu samaanidega. Kammkeraamika kultuuri elanikud tegelesid püügimajandusega st küttimise, kalapüügi ja loodusandide korjamisega. Kliima oli sel ajal väga soodne. Olid kõige paremad loodusetundjad, tekib viljamajandus ning kaovad koriluse jm teadmised. Kammkeraamika inimestel loomakujud, nöörkeraamika omadel pole. Suira proov proov soo turbakihist, õietolmu uuritakse mikroskoobi all, selgunud, et 3900 3500
Vähi esitas tagasiastumisavalduse. Vähemusvalitsuse moodustas Mart 25. veebruar Siimann. Uus valitsus andis 17. märtsil Riigikogu ees ametivande ja alustas tegevust. 18. märts Riigikogu seadustas koolides riiklikud lõpueksamid. 1. mai Jõustus Eesti-Soome viisavabaduse kokkulepe. Ilmus Jaan Krossi „Kogutud teoste” esimene köide. Aastaiks 1997–2001 planeeritud 15. juuni sari koosneb 21 köitest. Võrus Tamula järvel toimus esimene järvemuusika kontsert. Eesti Riiklik 23.august Sümfooniaorkester Eri Klasi dirigeerimisel esitas Händeli "Veemuusika” ja "Kuningliku tulevärgimuusika”. Kuulajaid oli üle 20 000. Õpperetkel Suur-Pakri saarelt mandrile uppus Kurkse väinas 14 kaitseväelast. Selle 11.september tragöödia tõttu esitasid kaitseminister Andrus Öövel ja kaitseväe juhataja Johannes Kert 16. septembril tagasiastumisavalduse
annaabi.ee 
