· Piirikontroll-ja tollikontrollrajatis; · Teepeenar Muud rajatised · Kraav,haljasala ning eraldus- või haljasriba; · Tee äärde liikluskahjustuste kaitseks rajatud kaitseehitis ja müratõke ning keskkonnakaitserajarajatis; · Liikluskorrakdusvahend; · Teemärgitus-ja teevalgustusrajatis; · Tee ääres asetsev muu teehoiurajatis. Teede liigid Maantee Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks. Riigimaantee, mis kantakse riigimaanteede nimekirja,on: 1. Põhimaantee, mis ühendab pealinna teiste suurte linnadega, neid linnu omavahel ning pealinna ja teisi suuri linnu tähtsate sadamatega, raudteesõlmede ja piiripunktidega; 2. Tugimaantee, mis ühendab linnu omavahel ning linnu põhimaanteedega; 3. Kõrvalmaantee,mis ühendab linnu alevite ja alevikega, aleveid ja alevikke omavahel või
Kinnisvara hindamise tulemused kinnitas komisjon, kus omanike esindajaid (Põllutöökoda, Majaomanike Liit) oli rohkem kui pool liikmete arvust. (Aasmäe 1999:162) Maa ja kinnisvara maksustamise ajaloost Eesti Vabariigis Kinnisvaramaks ei ole tegelikult Eestile ajalooliselt midagi uut. Kinnisvaramaks on Eesti Vabariigis olnud edukalt kasutusel enne Teist maailmasõda. Aastatel 1918-1944 võis kinnisvaramaksu jagada tinglikult kaheks: kinnisvaramaksuks väljaspool linnu ja aleveid ning kinnisvaramaksuks linnades ja alevites. Kinnisvarade hindamine ja maksustamine väljaspool linnu ja aleveid toimus riigi kehtestatud maksuseaduste alusel. Nendeks olid seadus liikumata varanduse maksu kohta maal, väljaspool linnu ja aleveid asuvate kinnisvarade hindamise seadus ja maal asuvate kinnisvarade maksuseadus. (Lehtmets...01.12.2009) Enne Eesti riigi tekkimist kehtestasid makse erinevad võimud (Vene Ajutine Valitsus, Eesti
teise järgi 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Seda perioodi on nimetatud ka Poola-Rootsi ajaks, sest just neil riikidel õnnestus sellel ajal siin püsivamalt valitseda. Eesti aladel oli pikka aega sõditud ning maa oli suuresti harimata ja võsastunud. Paljud inimsed olid kodust lahkunud ja talud olid maha jäetud. Osa linnu ja aleveid oli ahervaremetes. Tööjõu saamiseks hakkasid mõisnikud võtma küladesse uut rahvast vabastades ümberasujaid tavaliselt kolmseks aastaks igasugustest maksudest. Uutesse elukohtadesse asus sel ajal elama umbes kolmandik Eesti talurahvast. Tingimused olid palju vabamad ja seetõttu tõusis mõne aja pärast ka teiste rahvaste esindajate arv, eriti tuli vene talupoegi, aga ka soomlasi ja lätlasi. Algul keelasid Rootsi kuningad soome ja rootsi talupoegi
Ümbrikud C6 mm 114 × 162 E65 110 × 220 PABER JA ÜMBRIK ÜMBRIKU mm MÕÕDUD C65 114 × 229 mm E5 156 × 220 mm C5 162 × 229 mm B5 176 × 250 mm E4 220 × 312 mm Kirja adresseerimine ÕIGESTI KIRJUTATUD AADRESS SISALDAB: nimi (füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi või juriidilise isiku nimi) tänav, maja- ja korterinumber, väljaspool linnu, aleveid ja alevikke talu nimi küla ja valla nimi sihtnumber (kirjutatakse viimasele reale enne linna või maakonna nimetust) linn või maakond riik (rahvusvaheliste postisaadetiste puhul) TASUB TEADA! Aadress kirjuta ladina tähtede ja araabia numbritega. Sihtriigi nimetus kirjuta kindlasti inglise või prantsuse keeles. Ära kasuta lühendatud nimetusi, tähelühendeid, numbreid või märke, mis ei ole rahvusvaheliselt üldtuntud.
Teised suured uustulnukad olid soomlased. Samuti rändas sisse palju lätlasi. Mõningaid tagasilööke rahavaarvu pidevale kasvule tingisid VeneRootsi sõja sündmused ja 16561658 aasta katk. Nende tõttu rahvastiku kasv küll ajutiselt pidurdus, kuid 1695. aastaks arvatakse Eestis olevat olnud isegi veidi üle 350 000 inimese. Maa oli pikkade sõdade tõttu harimata ja võsastunud. Paljud inimesed olid kodust lahkunud, talud olid maha jäetud. Osa linnu, aleveid, linnuseid, mõisaid ja külasid olid ahervaremetes. Rootsi ajal hakkas põllumajandus taastuma ning mõisasid hakati juurde rajama. Hakati rajama manufaktuure. Edukalt töötasid ettevõtted, milles töödeldi Venemaalt toodud lina ja kanepit Lääne- Euroopasse veoks. Baltimaid nimetati tol ajal Rootsi viljaaidaks, kuna Eestist viidi välja väga palju teravilja. Mõisate jaoks oli see muidugi hea, kuid talupoegade jaoks halb, kuna sellega kasvasid ka
Sakslastest kodanluse majandusliku jõu säilimist näitab muuhulgas see, et 1936. aastal kuulus sakslastele veerand Eesti kõigi tööstusettevõtete aktsiakapitali väärtusest, kusjuures 84% kõigist töösturitest olid eestlased. Kohaliku omavalitsuse üksused olid maakonnad, vallad, linnad ja alevid. Maakondi oli 11 ja valdu 365-387, aga kuna osa neist olid oma väiksuse tõttu elujõuetud, vähendati nende arvu 1939. aastal 248-le. Linnu oli kuni 1936. aastani 13 ja aleveid paarkümmend. Juba 1920. ja eriti 1930. aastatel muudeti aleveid linnadeks, nii et nende hulk kasvas 33-ni. Linnaelanike arv näitas kasvutendentsi alates 19. sajandi lõpust, ent Eesti oliRahvaarvu 1920.-1930.mõjutasid aastatel siiski lisaksselgelt “külade maa“. loomulikule iibele 1922.
Suuremad linnad (Tallinn, Narva, Uus-Pärnu ja Viljandi) ümbritseti kõrge müüriga. Tänavad olid kitsad, turuplatsid väikesed. · Tallinnas elas 16.sajandil umbes 4000 inimest ( 17.sajandil aga juba 7000-8000 inimest). Juba 15. sajandil tekkisid väljapoole linnamüüri eeslinnad ehk agulid. Suurim agul oli Kalamaja. · Teine oluline linn oli Tartu, millest kujunes kaubateede ristumiskoht. · Ordulinnuste ümber tekkisid Viljandi, Paide ja Uus-Pärnu. Tekkis ka aleveid Otepää, Lihula, Koluvere, Helme, Kastre, Keila, Laiuse, Pirita, Põltsamaa , Kuressaare (alevite üldarv ulatus 14-le). · Linnad asusid maahärradele kuuluval maal. Maahärra kinnitas linnale õigusnormide kogumi linnaõiguse. · Tallinnas, Narvas ja Rakveres kehtis Lüübeki õigus, teistes Eesti linnades Riia õigus.
aega ka "Vanaks heaks Rootsi ajaks". Niinimetatud "Hea aeg" kestis aga äga üürikest aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1680. aasta suure näljani. Mõisate reduktsioon, riigi talupoegade pärisorjusest vabastamine, talurahvakoolid ja rahvavalgustus tõid lühikese ajaga kaasa olulise muutuse rahva mentaliteedis. Maa oli tänu pikkadele sõdadele harimata ja võsastunud.Paljud inimesed olid kodust lahkunud, talud olid maha jäetud. Osa linnu, aleveid, linnuseid, mõisasid ja külasid olid ahervaremetes. 1620 aastal oli Eesto rahvaarv vähem kui 100 000 inimest. 1630ndatel aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma. Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterlikuse põhitõdesid tutvustama ning isegi kirikutes ja kabelites havati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis.
Ruumiline planeerimine 2008 Seminar nr 1: Eesti planeerimissüsteem; tihe ja hajaasustus Küsimused seminariks ja eksamiks ettevalmistamisel. Kaldkirjas olevaid küsimusi seminaril automaatselt ei käsitleta, kuid küsimused võiks igaüks endale selgeks teha. 1. Mitu haldustasandit Eestis on ja kuidas haldustasandit ära tunda? Haldustasandeid on kaks , riik ja omavalitsus. Riik kui tervik, maakond, omavalitsus. 4 regiooni Tallinn, Jõhvi, Tartu, Pärnu. Regioonikeskustes on päästeamet, politsei, haigekassa, piirivalveamet. 15 maakonda. Omavalitsuses on omavalitsusevolikogu, täidesaatevvõim on vallavalitsusel või linnavalitsusel. 2. Mitu planeerimistasandit on Eestis (analoogia haldustasanditega) ja millised on vastava tasandi planeeringute liigid? 4 planeerimistasandit. Riigitasandil on üleriigiline planeering ja maakonnaplaneering, neid finantseerib riik. Omavalitsustasandil on detailplaneering ja üldplaneering. 3. Mis on plan...
Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1680. aasta suure näljani. Mõisate reduktsioon, riigitalupoegade pärisorjusest vabastamine, talurahvakoolid ja rahvavalgustus tõid lühikese ajaga kaasa olulise muutuse rahva mentaliteedis. Rahvastik Maa oli tänu pikkadele sõdadele harimata ja võsastunud. Paljud inimesed olid kodust lahkunud, talud olid maha jäetud. Osa linnu, aleveid, linnuseid, mõisaid ja külasid olid ahervaremetes. 1620 oli Eesti ala rahvaarv vähem kui 100 000 inimest. 1630ndatel aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma. Et kiiremini tööjõudu saada, võtsid mõisnikud küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad tavaliselt kolmeks aastaks igasugustest maksudest. Nii liikus väheviljakatest piirkondadest talupoegi laastatud viljakamatele aladele. Uutesse elukohtadesse asus sel ajal umbes kolmandik Eesti talurahvast
SÕDA EESTI PINNAL. Wolmar Anton von SCHlippenbach- Eesti ülemjuhataja määratud Rootsi jõudude poolt. Maamiilits ehk eesti talupoegadets koosnev maakaitsevägi Eestlaste esimene jõukatsumus toimus Erastveres 1701. Aastal., kus schlippenbach sai lüüa. Suurt abiväge appi kutsuda polnud võimalik ja Eesti olukord muutus ohtlikuks. 1702. aastal Valga lähedal Hummulis sai Schlippenbachi vägi vene vägede poolt täielkult purutatud. Põletati arvukalt aleveid ja väikelinnu. 1703. aastal toimus Ida ja Lõuna- Eestis rüüsteretk. Samal aastal alistas Peeter I inverimaa ja alustas sinna Peterburi rajamist. 1704. aastal asus Peeter I Tartut ja Narvat piirama. Tartu pidas vatsu natuke rohkem kui kuu aega. Peeter I piiras linna sisse Botaanika külje alt, mis oli kõige nõrgem koht. Lahing peatati kaitsjate palvel ja alustati alistumisläbirääkimisi. Rootsi sõduritel lubati vabalt lahkuda. Narva pidas kauem vastu
töötlemisega. Ka praegu iseloomustab neid maakondi suhteliselt hästiarenenud põllumajandus ja üldse toitluskompleks, mida on hakatud oluliselt ümber kujundama. Muust tööstusest on rohkem arenenud vaid metsatööstus ja õmblustööstus. Viimasel ajal hakkab siginema masinaehitustki. Järvamaa, mis varem Viljandi- ja Lääne-Virumaast selgelt maha jäi, areneb viimasel ajal suhteliselt kiiresti. Linnu ja aleveid on palju, kohati hästi tihedalt. Kuid nad on kõik väikesed või koguni pisilinnad või üldse linna ja küla vahepealsed asulad. Kokku elab Kesk-Eestis 160 000 elanikku. Lääne-Virumaa ettevõtted Töötajaid Käive milj. EEK Märkusi 2002 2004 2006 2007 Rakvere 1227 1267 1699
Tallinnas ning Liivimaa Õuekohtus Tartus. Viimati nim. kohtute otsuste peale võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi ka kohtuasjades viimaseks ja lõplikus Rahvastik. Kui 1629. aastal sõlmiti Poola ja Rootsi vahel lõpuks pikemaks ajaks vaherahu, oli sõdadele eelnevaid aegu mäletavaid inimesi järel ehk mõni üksik. Pidevates sõdades kurnatud maa andis masendavat pilti. Suur osa põllumaast oli seisnud aastakümneid harimata ja seetõttu võsastunud. Osa linnu, aleveid, linnuseid, mõisaid ja külasid olid ahelvaremetes. 1620 oli siinne rahvaarv <100 000. 1630- ndatel aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma. Et kiiremini tööjõudu saada, võtsid mõisnikud küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad tavaliselt kolmeks aastaks igasugustest maksudest. Nii liikus väheviljakatest piirkondadest talupoegi laastatud viljakamatele aladele. Uutesse elukohtadesse asus sel ajal umbes kolmandik Eesti talupoegadest
rootslasi soosisid mitmeti ka ilmastikutingimused. Rootsi oli oma tähelepanu pööranud hoopis mujal sõdimisele kui eestis. 18. Mida tähendas sõjategevus talupoegadele? Kuidas aitas kaasa Põhjasõda ,,vana hea R aja" kujunemisele? Koostati eesti talupoegadest koosnev maakaitsevägi maamiilits. Kutsutud talupojad tuli vabastada koormusest, eestlaste seas kasvas iseteadvus. 1702 löödi eesti armee puruks. Venelased alustasud maa rüüstamist põletati mõisaid, aleveid, väikelinnu. Hilisem Vene aeg oli veelgi hullem ja tekitaski arvamuse, et Rootsi aeg oli hea aeg. Talupoegadel kadus igasugune lootus vabaneda pärisorjusest. Neid koheldi veel halvemini kui Rootsi ajal ja nad kaotasid kogu oma vabaduse. Nad igatsesid vana head Rootsi aega, sest siis oli neil suur lootus vabaneda mõisniku võimu alt. 19. tähtsamad lahingud ja tulemused 1700-Põhjasõja algus; saksilased ründasid Riiat
vaenu Rootsi riigi vastu, mida Põhjasõja ajal kasutas ära Peeter I. 1710. a lubas Venemaa aadlikele nende mõisad restitutsiooni korras tagasi. Talupoegade jaoks oli reduktsioon pikemas perspektiivis aga kasulik, sest osaliselt kulutati laekunud tulud siinsete haridus- ja kirikuolude parandamiseks. Rahvastik Maa oli tänu pikkadele sõdadele harimata ja võsastunud. Paljud inimesed olid kodust lahkunud, talud olid maha jäetud. Osa linnu, aleveid, linnuseid, mõisaid ja külasid olid ahervaremetes. 1620 oli Eesti ala rahvaarv vähem kui 100 000 inimest. Et kiiremini tööjõudu saada, võtsid mõisnikud küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad tavaliselt kolmeks aastaks igasugustest maksudest. Nii liikus väheviljakatest piirkondadest talupoegi laastatud viljakamatele aladele. Uutesse elukohtadesse asus sel ajal umbes kolmandik Eesti talurahvast. Otsiti hävinud kodu asemele uut või jäädi sinna, kuhu sõda oli
liikleja kontrollimiseks ja maksustamiseks mõeldud ala; ühissõiduki peatuseks ettenähtud ala ja ootekoda; piirikontrolli- ja tollikontrollirajatis; teepeenar; kraav, haljasala ning eraldus- või haljasriba; tee äärde liikluskahjustuste kaitseks rajatud kaitseehitis ja müratõke ning keskkonnakaitserajatis; liikluskorraldusvahend; teemärgistus- ja teevalgustusrajatis; tee ääres asetsev muu teehoiurajatis Liigid Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks. Põhimaantee -Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa; Pärnu-Rakvere-Sõmeru, Jõhvi – Tartu – Valga. Tugimaantee - Tartu – Jõgeva - Aravere, Pärnu-Lihula. Kõrvalmaantee - TÕRVANDI - ROIU – UNIKÜLA; TARTU - ILMATSALU - RÕHU. Ramp ja ühendustee. Muu majandus- ja kommunikatsiooniministri otsuse alusel riigimaanteede nimekirja kantud tee. Kohalik tee - kohalik maantee, tänav,
Kaubandus raudteed oli kaubanduses väga tähtsad kasu lõikas sadamalinn Tallinn - oli tähtis sisseveosadam oluline väljavesadam oli Pärnu arenes sisekaubandus Linnade kasvamine toimus tänu tööstuse arengule ja talurahva sotsiaalsele kihistumisele suuremad linnad olid Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu ja Valga muutus linnade rahvuslik koosseis - eestlastel oli kindel arvuline ülekaal kujunes rida aleveid (Jõhvi, Otepää, Põltsamaa jt) Ühistegevus selle ajendiks oli piimakarjanduse levik talupojad hakkasid rajama piimaühistuid (esimene 1898.a Restu-Antslas) 1902. Eesti Laenu- ja Hoiuühistus - Eesti esimene rahvuslik pank 38.-39. Eesti poliitiline areng sajandivahetusel. 1905. aasta revolutsioon Tartu renessanss • 1896 lahkus ametist “Postimehe” toimetaja Karl-August Hermann • Uus toimetaja Jaan Tõnisson (elas 1868-1941)
8. Nimeta riigimaanteed, mis kantakse riigimaanteede nimekirja ning iseloomusta neid (vähemalt 4) 1. Põhimaante(ühendab pealina teiste suurte linnadega, neid linnu omavahel ning pealinna ja teisi linnutähtsate sadamate, raudteesõlmede ja piiripunktidega.) 2.Tugimaantee(ühendab linnu omavahel ja linnu põhimaanteedega) 3. Kõrvalmaantee(ühendab linnu alevite ja alevikega, aleveid ja alevikke omavahel või küladega ning neid kõikki põhi- ja tugimaanteedega.) 4. Eratee(tee, mis paikneb juriidilises või füüsilise isiku kinnisasjal, võib kasutada ainult kinnisasja omaniku 9. loal)Nimeta põhimaanteed mis kuuluvad TEN-T teedevõrgustikku (vähemalt 5) Tee nr 1 (Tln-Narva); nr 3 (Jõhvi, Tartu, Valga); nr 4 (Tallinn-Pärnu-Iklal); nr 8 (Tallinn- Paldiski); nr 11 (Tlna ringtee) Tallinn-Narva
augustil 1583. Rootsiga Pljussa vaherahu. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale. 1584 suri Ivan IV. Kõige enam oli sõjas kannatada saanud kohalik Liivimaa elanikkond nii vaenuvägede röövimise kui kohalike sisside ja marodööride käes. 1561, 1566 ja 1571 laastas maad ka katkuepideemia. Maa oli tänu pikkadele sõdadele harimata ja võsastunud. Paljud inimesed olid kodust lahkunud, talud olid maha jäetud. Osa linnu, aleveid, linnuseid, mõisaid ja külasid olid ahervaremetes. Liivi sõjast purustatud Lõuna-Eestis üritas Poola taastada kirikuelu; seda ei saa lihtsustavalt vastureformatsiooniks nimetada, ent ka rekatoliseerimine ei sobi. Jesuiitide Collegium Derpatense (1583 - 1625) oli hoopis uutlaadi üritus, mis koostas-trükkis a. 1585 maakeelse katekismus-lauluraamatu ning andis maarahvale mitu omamaalasest preestrit (5 on nimepidi teada). 1620 oli Eesti ala rahvaarv vähem kui 100 000 inimest
Viimati nim. kohtute otsuste peale võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi ka kohtuasjades viimaseks ja lõplikus Rahvastik. Kui 1629. aastal sõlmiti Poola ja Rootsi vahel lõpuks pikemaks ajaks vaherahu, oli sõdadele eelnevaid aegu mäletavaid inimesi järel ehk mõni üksik. Pidevates sõdades kurnatud maa andis masendavat pilti. Suur osa põllumaast oli seisnud aastakümneid harimata ja seetõttu võsastunud. Osa linnu, aleveid, linnuseid, mõisaid ja külasid olid ahelvaremetes. 1620 oli siinne rahvaarv <100 000. 1630-ndatel aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma. Et kiiremini tööjõudu saada, võtsid mõisnikud küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad tavaliselt kolmeks aastaks igasugustest maksudest. Nii liikus väheviljakatest piirkondadest talupoegi laastatud viljakamatele aladele. Uutesse elukohtadesse asus sel ajal umbes kolmandik Eesti talupoegadest
· üherajaline tee tee, kus korraga ühes suunas mahub sõitma vaid üks sõiduk · ühesuunaline tee tee, kus on lubatud ainult ühesuunaline liiklus · ümbersõidutee asulast, remondilõigust või ajutisest teesulust möödasõiduks ette nähtud tee 2) Tee liigid, metsateede liigid, tänavate liigitus, maanteevööndid, maanteeklassid, metsateedeklassid · Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks .· Põhimaantee · Tugimaantee · Kõrvalmaantee · Ramp ja ühendustee · Muu majandus- ja kommunikatsiooniministri otsuse alusel riigimaanteede nimekirja kantud tee Tee liigid: · Kohalik maantee · Kohalik tee · Eratee · Metsatee · Tänav · Jalgtee ja jalgrattatee · Talitee Metsateede klassid Ehitatud katetega metsateed jagatakse järgmistesse järkudesse vastavalt eesmärgile ja kasutuskoormusele:
Põhja-Eestis ning saartel säilisid külad paremini. Põllumehel oli nüüd palju rohkem seda, mida linnas müüa ja mida linnas poes või käsitöölise juures osta. Asja hakkas linna olema palju tihedamini. Senine linnadevõrk oli uue ajastu talupojale liiga hõre, linnad liiga kaugel. Ka uued vabrikulinnad ei rahuldanud vajadusi. XIX sajandi teisel poolel hakkas kihelkonnakirikute, hiljem ka raudteejaamade juurde kujunema hulgaliselt aleveid, kus elas poodnikke, põllusaaduste ülesostjaid, käsitöölisi, arste, õpetajaid ja muid talurahvale vajalike inimesi. Muidugi haris enamik alevielanikke ka põldu, olgu või väikest, ja pidas loomi. Hiljem hakkasid alevitesse talvist kodu ehitama ka ümbruskonna taludes ja mõisates suviti töötavad põllutöölised. Niisuguse alevi elu ja elanikke võime tundma õppida kasvõi Tootsi-lugudest.
omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis 18. Tee koosseis: · sõidutee; · parkla ja puhkekoht; · tunnel, sild, viadukt; · teepeenar · liikluskorraldusvahend · kraav · liikleja kontrollimiseks mõeldud ala · teemärgistus ja teevalgustusrajatis 19. Teemaa on maa, mis on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks 20. Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks 21. Kohalik maantee on kohaliku liikluse korraldamiseks rajatud maantee. Kohalik tee on kohalikuks liiklemiseks ettenähtud tee (kohalik maantee, tänav ja jalgtee) 22. Põhimaantee-maantee, mis ühendab pealinna teiste suurte linnadega, 23. Tugimaantee- ühendab linnu omavahel ning linnu põhimaanteega 24. Kõrvalmaantee- ühendab linnu alevite ja alevikega, aleveid ja alevikke omavahel või küladega
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, org...
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, org...
ilmastikutingimused. siit on veel vastust puudu tibake. 18.Mida tähendas sõjategevus eesti pinnal kohalikele talupoegadele? Kuidas võis põhjasõda aidata kaasa legendi kujunemisele vanast heast rootsi ajast? Koostati eesti talupoegadest koosnev maakaitsevägi maamiilits. Kutsutud talupojad tuli vabastada koormusest, eestlaste seas kasvas iseteadvus. 1702 löödi eesti armee puruks. Venelased alustasud maa rüüstamist põletati mõisaid, aleveid, väikelinnu. 19.Nimeta tähtsamaid lahinguid ja nende tulemusi? 1700-Põhjasõja algus. 1704-Peeter I piirab Narvat ja Tartut. Tartu alistus, Narva vallutati tormijooksuga. 1709-Poltaava lahing. 1710-Tallinna piiramine. 1721-Põhjasõja lõpp. 20.Millal ja milliste tulemustega sõda lõppes? Miks just nii? Sõda lõpetati 1721.a. Uusikaupunki rahuga, mille tagajärjel kuulus Eesti Vene keisririigile. Venemaale jäid ka pool Lätit ja Ingerimaa. Rootsi sai tagasi Soome
4) detailplaneering, mille eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine linnades ja alevites ning teistel detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel. 9. Üldplaneeringu eesmärgid on: 1) valla või linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine; 2) puhke- ja virgestusalade määramine; 3) maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramine; 4) detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine väljaspool linnu ja aleveid 5) põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste määramine Detailplaneeringu ülesanded on: 1) planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine; 2) krundi ehitusõiguse määramine; 3) krundi hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid, piiritlemine; 4) tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine. 10. Asula jaguneb: linnad, alevid, alevikud, külad. Küla on hajaasustusega või tiheasustusega,
o säästva ja tasakaalustatud arengu aluste kujundamine ja sidumine ruumilise arenguga ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja looduskeskkonna arengu vajaduste tasakaalustatud arvestamine planeeringu koostamisel o asustuse arengu suunamine o detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine väljaspool linnu ja aleveid, kui need ei ole kehtestatud üldplaneeringuga määratud o tiheasustusega alade määramine, kui need ei ole kehtestatud üldplaneeringuga määratud o loodusvarade, väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilimist ning rohelise võrgustiku toimimist tagavate meetmete kavandamine o maa- ja veealade üldiste kasutamistingimuste määratlemine o maavarade ja maa-ainese leiukohtadega seotud maakasvutingimuste
Kõrgeimaks kohtuinstantsiks oli Eestimaal Eestimaa Ülemkohus Tallinnas ja Liivimaal Liivimaa Õuekohus Tartus seal arutati raskemaid kuritegusid ja aadlike kohtuasju. Iga kohtuotsust võis kaevata edasi Rootsi kuningale, kes suveräänina oli ka viimane kohtuinstants. Rahvastik Maa oli tänu pikkadele sõdadele harimata ja võsastunud. Paljud inimesed olid kodust lahkunud, talud olid maha jäetud. Osa linnu, aleveid, linnuseid, mõisaid ja 5 külasid olid ahervaremetes. 1620 oli Eesti ala rahvaarv vähem kui 100 000 inimest. 1630ndatel aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma. Et kiiremini tööjõudu saada, võtsid mõisnikud küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad tavaliselt kolmeks aastaks igasugustest maksudest. Nii liikus väheviljakatest piirkondadest talupoegi laastatud viljakamatele aladele
domineerinud rahvariided, laialdast kasutamist leidsid petrooliumilambid, aknaklaas, aniliinvärvid. Linnade kasvamine -Tööstuse arenemine ja talurahva sotsiaalne kihistumine tõid kaasa kiire linnastumise. -1914.aastal linnaelanike arv 250 000. -Suurimad linnad olid Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu ja Valga. -Muutus linlaste rahvuslik koosseis- eestlased saavutasid kindla arvulise ülekaalu. -Lisaks 12 linnale kujunes sajandivahetusel rida aleveid raudteejaamade ja tööstusettevõtete ümber. -Sellisteks linnastuvateks aleviteks olid Jõhvi, Otepää, Põltsamaa, Sindi, Tapa, Türi ja Tõrva. Ühistegevus -Sajandivahetusel algas Eestis ühistegevuslik liikumine -Ajendiks sai piimakarjanduse levik. -Talupojad hakkasid rajama piimaühistuid, mis hoolitsesid piima ümbertöötlemise ja turustamise eest.Esimene taoline rajati 1898.a. Restu- Antslas. -Tähtsaks sammuks ühistegevusliikumises kujunes 1902.a
huvitatud balti privileegide säilimisest ja suurendamisest. Niimoodi saidki 17. sajani keskpaigaks Liivimaa aadel ja linnad omale samasugused õigused nagu eestimaalasedki. Aadli omavalitsust hakati kutsuma Landestaatiks, maariigiks, mis iseloomustas rüütelkonna kätte võidetud vabadusi ning õigusi. Rahvastik: Peale Poola-Rootsi sõda oli Eestimaa elanike arv katastroofiliselt vähenenud. Suur osa põllumaast oli harimata või võsastunud, osa linnu, mõisaid, linnuseid ja aleveid oli ahervaremetes. 1620-datel hinnati talurahva arvuks vähem kui 100 000. Kõige enam kannatasid sõjas tihedalt asustatud jõukad piirkonnad nagu Järvamaa, Viljandimaa, Lääne- Tartumaa, Tallinna ümbrus. Väiksemad kaotused olid tabanud Saaremaad, Hiiumaad ja Vene piiriäärseid alasid. 1630.datel hakati maad jälle kasutusele võtma. Selleks, et rohkem tööjõudu saada, võeti küladesse uut rahvast. Ümberasujatele tagati 3-aastane maksuvabadus. Nii liikusid
17. sajand Rootsi aeg I Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus. Nagu enne, nii ka nüüd jäi Eesti ala jagatuks kahe kubermangu vahel. 1. PõhjaEesti neli maakonda (Lääne, Harju, Järva ja Virumaa), mis olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas, moodustasid Eestimaa kubermangu. 2. Poolalt vallutatud aladest, LõunaEestist ning PõhjaLätist kujunes Liivimaa kubermang, keskusega Riias. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu LõunaEesti mandriosa. 3. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega alles 1645. aastal Taaniga sõlmitud Brömsebo rahuga, kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu, säilitades aga edaspidi teatud eriseisundi. Erinevalt teistest maakondadest oli Saaremaal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus (konsistoorium) ning Eesti ja Liivimaast erinev mak...
2) riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamine; 3) säästva ja tasakaalustatud arengu aluste kujundamine ja sidumine ruumilise arenguga ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja looduskeskkonna arengu vajaduste tasakaalustatud arvestamine planeeringu koostamisel; 4) asustuse arengu suunamine; 5) detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine väljaspool linnu ja aleveid, kui need ei ole kehtestatud üldplaneeringuga määratud; 6) maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine, kui need ei ole kehtestatud üldplaneeringuga määratud; 7) loodusvarade, väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilimist ning rohelise võrgustiku toimimist tagavate meetmete kavandamine; 8) maa- ja veealade üldiste kasutamistingimuste määratlemine; 9) maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimuste määratlemine;
EESTIMAA RAHVUSKUBERMANGUKS: pealinn Tallinn; Vabadussõjas tuli juurde (Tartu rahulepe): 1.Narva tagused; 2. Petserimaa; 3. Valga poolitati. 17. Eesti haldusjaotus 1918- Peale vabadussõda 1918 nov oli Eestis maakondi 9:Saare, Harju, Lääne Viru, Viljandi, Tartu, Viru, Järva. EV ajal tuli juurde Valga MK ja Petseri MK. EV alguses hakati lahutama üksusi, tehti väiksemaid üksuseid. 1938 Jälle hakati valdasi liitma. EV-s tulid alevid oma omavalitsustega. 1920-1938 tekkis aleveid rohkesti, 1938- linnadeks ümbernimetamise kampaania nn Põltsamaa, Keila, Antsla. 1952 tulid oblastid- 3tk Tallinn, Pärnu, Tartu. Rajoonid jagunesid külanõukogudeks, enamvähem praegused vallapiirid. Tekkis Põlva rajoon. Nõukogude ajal oli 15 raj, mis nimetati ümber hiljem valdadeks. Nõukogude ajal (1944) jäi Eesti ilma setumaast ja osadest Narva aladest. Praegu linnasid 47 ( nõukogude aja lõpul 33), rõngasvald- vald, mis ümbritseb keskust nn Ridala vald ümber Haapsalu linna
Eesti loodus- ja majandusgeograafia kordamisküsimused 1. Eesti loodusgeograafiline asend (sellest lähtuvad tunnused), ajavööndid. Eesti jääb vahemikku 57°30´ ja 59°40´ põhjalaiust ning 21°45´ja 28°15´ idapikkust. Eesti asub Euraasia mandri loodeosas ja Euroopa maailmajao põhjaosas, Läänemere ääres. Kahest küljest ümbritsevad teda Läänemere osad: põhjast Soome laht, läänest ja edelast Väinameri ja Riia laht. Geograafiliste vööndite järgi kuulub Eesti põhjapoolse parasvööndi Läänemere vahetu ja Atlandi ookeani kaudse mõju all olevasse ossa. Kuna Eesti asub võrdlemisi kaugel põhjas e. Suurtel laiuskraadidel, on meil välja kujunenud neli oluliselt erinevat aastaaega. Suvel on päeva pikkus maksimaalselt 18 tundi, talvel on lühima päeva pikkus ainult 6 tundi, kevadel ja sügisel on öö ja päev enamvähem ühepikkused. Eesti asub vööndis, kus kehtib Ida-Euroopa aeg, mis määratakse 30° idapikkuse meridiaani järgi. Sellest tulenevalt on meie aeg ma...
1. Maailmasõda Esimese maailmasõja vallandas suurriikide natsionalism. Sõjategevus 1917 Antandil oli sõjaline ülekaal(21 mln meest keskriikide 10 mln vastu.) Saksamaa asus strateegilisele kaitsele, pani suuri lootusi piiramatule allvesõjale. See sundis Saksamaa vastaste poolel sõtta astuma ka USA (6apr.) Saksamaale kuulutasid sõja L-Ameerika riigid. Rahulolematused Prantsuse sõjaväes. Yoimub ka teine suur tankirünnak. Vene kodanlus tahtis ka peale veebruarirevolutsiooni sõda jätkata, kuid sõjategevus ei olnud edukas. Oktoobrirev. Läbi oin võimule tulnud NSV valitsus, mis tegi ettepaneku sõlmida üldine rahu, kuid sellele ei reageeritud. 3.märts- NSV sõlmis saksamaaga Bresti rahu e. Separaatrahu- liitlastest eraldi seisev rahu.(saksamaale soodne poliitiline sündmus) 25 okt. 1917- VSDTP V.J Lenin 28.nov ...
1703. aastani Tartus asunud Tartu õuekohus ning pärast 1703. aastal Riiga üleviimist Liivimaa Õuekohus, kus arutati raskemaid kuritegusid ja aadlike kohtuasju. Iga kohtuotsuse võis kaevata edasi Rootsi kuningale, kes suveräänina oli ka viimane kohtuinstants. Rahvastik Maa oli tänu pikkadele sõdadele harimata ja võsastunud. Paljud inimesed olid kodust lahkunud, talud olid maha jäetud. Osa linnu, aleveid, linnuseid, mõisaid ja külasid olid ahervaremetes. 1620 elas Eesti alal vähem kui 100 000 inimest. 1630. aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma. Et kiiremini tööjõudu saada, võtsid mõisnikud küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad tavaliselt kolmeks aastaks igasugustest maksudest. Nii liikus väheviljakatest piirkondadest talupoegi laastatud viljakamatele aladele. Uutesse elukohtadesse asus sel ajal umbes kolmandik Eesti talurahvast
Muistne vabadusvõitlus. I periood 1208-1212. 1184. augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard tuli ristima. Liivimaa piiskop. Pärast Meinhardi surma tuli 1198 Berthold ristima sõdijate väe saatel. Seejärel Albert, kes rajas 1201. aastal Riia linna. Maarjamaa Neitsi Maarja. 1202. vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad Mõõgavendade ordu. Eestlasi ähvardas oht ka Venemaalt. 1208. hakkas võitlus. Ugandi nõuti saksa kaupmeestelt röövitud kaupu tagasi. 1210. Võnnu piiramine eestlaste vasturünnak. Seal oli mõõgavendade tugipunkt. Eestlased lasid jalga. Ümera lahing eestlaste võit. Viljandi piiramine 1211. Kiviheitemasin, kuuendal päeval läbirääkimised. Samuti levis katk. 1212. aastal sõlmiti Toreida vaherahu kolmeks aastaks. II periood 1215-1221. Esimene rünnak Ridalasse rikkus lepingut. Siis Sakalasse. Lembitu võeti kinni. Eestlased koostasid laialdase vastupealetungi kava, eesmärgiks saksa koloonia täielik hävitamine. ...
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Ruumiline planeerimine - Ruumiline planeerimine on eri tasanditel ühiskonnaplaneerimine, mille eesmärgiks on mingi maa-ala arengu eesmärkides ja tingimustes kokkuleppimine. Ruumilise planeerimise eesmärgiks on leida kõiki osapooli rahuldavad tasakaalukad lahendused tervikliku ja jätkusuutliku elukeskkonna loomiseks teatud maa-alal. arvestades sotsiaalseid, majanduslikke, looduslikke ja kultuurilisi reaalsus ja tulevikuvisioone. füüsiline planeerimine - Füüsiline planeerimine tegeleb looduse ja antropogeense keskkonna säilitamise või muudatuste planeerimisega. Sünonüümideks füüsilisele planeerimisele on viimasel sajandil olnud territoriaalne planeerimine (mis viitab seotusele kindla territooriumiga), ruumilis-territoriaalne planeerimine, ruumiline planeerimine, areaalplaneerimine. territoriaalne planeerimine - Territoriaalne planeerimine...
Riigimaanteid: 16 500 km; teedevõrk 58 000 km; põhi-, tugi-, kõrvalmaanteed, rambid, ühendusteed. 18. Mis on tee Maantee, tänav, jalgtee; rajatis mõeldud sõidukitele, jalakäijatele liiklemiseks. 19. Mis kuulub tee koosseisu (vähemalt 5) Tunnel, sild, teepeenar, kraav, teemärgistus, parkla, 20. Mis on teemaa Maa, mis on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehiu korraldamiseks. 21. Mis on maantee Väljaspool linnu, aleveid, alevikke paiknev tee sõidukitele ja jaakäijatele liiklemiseks. 22. Mis on kohalik maantee ja kohalik tee Kohaliku liikluse korraldamiseks rajatud maantee. 23. Mis on põhimaantee Tähtsaimad teed. Ühendavad suurimaid linnas omavahel ja sadamatega, raudteesõlmedega, piiripunktidega. 24. Mis on tugimaantee Ühendab linnu omavahel ja neid põhimaanteedega. 25. Mis on kõrvalmaantee
Näiteks: Eesti 2010, inimeste põhivajaduste rahuldamise ruumiline tagamine, Eesti hea ruumiline sidumine Euroopaga, looduskeskkonna hea seisundi säilitamine ja parandamine. Maakonnaplaneeringu olulisemad ülesanded. 1)maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. 2)säästva ja tasakaalustatud arengu aluste kujundamine 3)asustuse arengu suunamine 4)detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtide määramine väljaspool linnu ja aleveid. 5)kaitsealade ja nende kasutamistingimuste arevstamine planeeringus. 6)puhkealade määramine Maakonnaplaneeringud Eestis: 1) koostatakse kogu maakonna territooriumi või osa kohta 2)maakonnaplaneeringu võib koostad mitme maakonna territooriumi kohta. Üldplaneeringu olulisemad eesmärgis. 1)valla või linna ruumilise arengu põhimõtete kujudamine. 2)maa-ja veealade üldiste kasutamise- ja ehitustingimuste määramine
Põhjamaades loodi Kalmaari union Taani kuninganna Margarete poolt. Rootsis hakkas tegutsema parlament Rickstag. KAUBANDUS. 13. sajandil hakkasid tekkima linnad. Eesti linnadele sätestati naabermaade linnade õigusi. Tallinnas, Narvas ja Rakveres kehtestai Lübecki linna õigused.Tartu, Viljandi, Paide, Uus- ja Vanapärnu - Riia linna õigused. Võimuorganiks oli 14. sajandist linna raad. Maahärrat esindas seal linnafoogt. Raad oli samas ka linna kõrgeim kohtu organ, mis juhtis linna elu. Aleveid oli orduaja lõppus eestis 14. Kaupmehed olid koondudnud üendustesse - gildidesse. Vallalised kaupmehed koondusid Mustpeade vennaskond, mille vapil on kujutatud Püha Mauriitiust - ainuke mustanahaline pühak. Hansaliitu kuulusid eestilinnadest Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. Eesti eksporti enamasti teravilja. Importis soola. Tegeleti ka reekspordiga: läände karusnahku, vaha, lina, kanepit rasva ja mett; itta: soola, metalle, veine jne. Avatud suhtlemine tõi siia ka eksootilisi kaupu
tekkinud uutesse linnadesse, samuti mitmetesse teistesse Põhja-Eesti asulatesse. Selles piirkonnas tekkis mitmeid uusi tööstusaleveid, millest mõned hiljem linnaks kasvasid või olemasolevate linnadega liitusid. Harjumaa, Raplamaa, Lääne- ja Ida-Virumaa muutusid tugevasti linnastunud aladeks. Mujal Eestis, kuhu sisserännanuid saabus märksa vähem, oli linnade kasv aeglasem. Kasvasid vaid suuremad linnad, linnadeks ümbernimetatud alevite areng aga seiskus. Siiski loodi aleveid algul isegi juurde. Ent uued ja endised alevid ei osutunud kuigi eluvõimelisteks. Linnaks kasvas neist ainult Põlva, mõned aga nimetati tagasi maa-asulateks. 1945. aastal taaskehtestati Eestis alevi staatus. Seoses sellega suurenes ka linnaliste asulate arv. 1945. - 1950.a. sai 24 asulat alevi ning Kohtla-Järve ja Kiviõli linna staatuse. 1945-1950 kasvas Eesti linnarahvastik üle kahe korra. Maal taastas nõukogude võim mõisatüüpi suurmajandid. Vastavalt hakkasid kiiresti kasvama ka
EestiLäti rahvuspiiriga (Tartu ja Pärnu maakondade piir viidi vastavusse); kahe distrikti piir kulges praegusest riigipiirist mõnevõrra põhja pool, jättes ka Valga linna koos lähima ümbruskonnaga Läti poolele Talupoegade olukord Rootsi ajal: kui 1629. a sõlmiti Poola ja Rootsi vahel lõpuks pikemaks ajaks vaherahu, oli sõdadele eelnevaid aegu mäletavaid inimesi järel ehk mõni üksik suur osa põllumaast oli seisnud aastakümneid harimata ja seetõttu võsastunud, osa linnu, aleveid, linnuseid, mõisaid ja külasid oli ahervaremetes, sõdades oli hävinud üle poole rahvast, kõige raskemalt kannatasid sõdades just tihedamalt asustatud ja suhteliselt jõukamad alad, osa sõja eest põgenenud talupoegi olid rajanud eesti külasid Peipsi idarannikul 1630ndatel aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma ja et kiiremini tööjõudu saada, võtsid mõisnikud küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad tavaliselt kolmeks aastaks igasugustest
Narva, Petseri ja Valga lisandus 1921. aastast?. Samas oli 20. sajandi alguses tekkinud hulk väikseid linnalisi asulaid, mis ei saanud pretendeerida linna nimetusele: üks osa raudteede ümbrusesse, üks osa majanduslike piirkondade ümber jne. 1917. aasta suvel Vene AV andis välja nn aleviseaduse - sellega esimesed tööstuslikud asulad võisid senise valla koosseisust iseseisvuda ja nimetati aleviteks - Tapa, Türi, Nõmme, Jõhvi, Narva-Jõesuu. Järgnevatel aastatel tuli aleveid juurde, kokku aleveid tekkis 22. 1926. sai linnaõigused Tapa, Türi, Nõmme. Suurim muudatus 1938 aastal, kõikidele alevitele anti linnaõigused, v.a Võõpsu. Nüüdsest olemas Eestis 33 linna. 30.10.2012 Eesti majandus 1920-1940 Kogu see kakskümmend aastat jaguneb 4 erinevaks perioodiks · 1920-1923 - Gründertum · 1924-1929 UMP - nn uus majanduspoliitika · 1930-1933 ülemaailme majanduskriis · 1934-1940 majandusliku rahvuse ajajärk
19 sajandi algupoolel üldine trend oli selline, et üldised kaubandust pärrsivad keelud ja normid lihtsustati, kaubanduse arendamine utuus senisest lihtsamaks. Näiteks 1810 aatsal anti talupoegadele õigus põllumajandustooteid kokku osta ja linna müüki viia, pärast 1810 aatstat tekkis uut ettevõtjatüüp- kokkuostjast talupoeg, kes turustas oma saadusi igal pool. 1812 said talupojad õiguse linnades poode pidada. See puudutas ka aleveid, kus talupojad siis hakkasid algelist ettevõtlust arendama. Sisekaubanduses oluline endiselt mitmed turud ja laadad. Laadad olid Liviimaale iseloomulikumad kui Eetimaale. Sisekaubanduse üldist arengut puudutas ka see, et 19 sjandi vältel kasvasid sisekaubanduse mahud oluliselt (rahavarvu kasv, rahaliste suhete arenemine, raudtee ehitus)- kõige selle tulemusena hakkasid ka talupojad järjest rohkem tarbima poe/linna kaupu. Oluline on ka kaubandusettevõtete arvu kasvamine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
