1801. aastal võimule tulnud keiser Aleksander I alustas Baltimaal põhjalike muudatustega. 1802. a. võeti Eestimaa maapäeval vastu esimesed talurahvaseadused, mis algas sõnaga ,,Iggaüks..". See määras ära talude pärandamisõiguse, mis lubas talu peremehel oma talu oma poegadele üle pärandada; normeeriti teokoormisi ehk viidi teokoormised vastavusse talu kandevõimega. Talunikel lubati moodustada oma vallakohus, kus kohtunikeks olid talupojad ise. Uus talurahvaseadus loodi Eestimaal 1816. ja Liivimaal 1819. aastal Aleksander I poolt. Uus seadus kuulutas talupojad pärisorjusest priiks. Kuid kui talupoeg tahtis oma talu ülalpidamist jätkata, pidi ta siiski mõisnikuga vaba rendilepingu tegema. Uue seadusega kaasnes ka talupoegadele perekonnanimeku panemine. Vallakohtud koosnesid kolmest liikmest, kelle ühe valis mõisnik, teise valisid peremehed ja kolmanda sulased. Talupoegadel oli ka oma magasivili, kust nad said rasketel aegadel viljalaenu v...
Pärisorjuse kaotamine Eestis. Esimesed kriisinähud mõisamajanduses: · Balti mõisnikud ei olnud huvitatud majandusuuendustest. · Kriis sundis neid jälgima Saksamaa elustandardit · Kõik maksis palju ja palju võeti võlgu. Reformide taotlused: · Talurahva olematud õigused seadsid Vene riigi halba valgusesse. · Petri ,,Eestimaa ja eestlased" kritiseeris pärisorjust Eestimaal. · 1801. võimule Aleksander I 1802. ja 1804. aasta talurahvaseadused: · ,,Iggaüks..." eesti keelse teksti algussõna. · Talupojad said õiguse talusid edasi pärandada. · Teokoormiste normeerimine (1804). · Vallakohtutes kohtumeesteks talupojad ise. Rahutused Põhja-Eestis: · 1804. aasta seadused ei rahuldanud kumbagi poolt. Mõisnikud arvasid, et seadused seovad neid talupoegadega ja talupojad tahtsid veel rohkematki. · 1805. jõudsid rahutused Eestimaale. Napoleoni sõjad ja Eesti: · Nelson- tungis 1801.aastal eskaadriga Talli...
Paul räägib sellest, et juhus ongi see, mis neid ükskõikseks teeb. Juhus on see, mis neid elus hoiab. Kuna kaevikud pole korras, on siginenud väga palju rotte, nad jahivad neid meelelahutuseks. Väga paljud asjad on neile vihjeks, et midagi läheb halvasti. Kui nad saavad eedeni juustu, siis nad samuti arvavad jälle, et midagi läheb halvasti. Nad on terve päeva pideva tule all, see aga ajab nekrutid hulluks. Mitmed neid märatsevad ja tahavad kaevikust põgeneda, Paul üritab neid takistada. Nad peksavad nekruteid, et neile mõistus pähe tagasi saada, mõne seovad isegi kinni. IV. Nekrutite hukkumine. Pidevalt on rünnak ja vasturünnak. Nekrutid on kogenematud. Ühe langenud vana rindemehe kohta tuleb viis kuni kümme nekrutit. Ootamatu gaasirünnak viib paljud hauda. Paulil on
Paljud saavad sakslastest surma või haavata. Peategelane märkab, et see nekrut, kellel oli ta soovitanud alukad ära võtta, oli saanud surma. Nad lähevad tagasi kasarmusse. Järgmine päev saavad nad palju süüa ja suitsu. Kat arvab, et seda tehakse ainult selle pärast, kuna neid saadetakse homme kindlasse surma. Kui nad järgmine päev lahingusse on märkab Paul, et mingi udu lähendeb neile. See oli gaasi rünnak. Enamus tõmbavad gaasimaskid pähe, et nende kopsud ära ei kõrbeks. Nekrutid poevad kaevikusse. Ka nekrutid tõmbasid endale gaasimaskid pähe. Kuid kui nekrutid märkasid, et nende peakohal käivad mõned juba ilma maskideta, võtavad ka nemad need peast. Kuid nad ei taibanud et madalamates kohtades on gaas kaueb. Enamus surid neist suurtes piinades. Kui Kat ja Paul kõnnivad jõe ääres märkavad nad ilusaid neidusi teisel pool kallast. Tüdrukud lehvitavad neile ja näitavad, et Kat, Paul ja teised tuleksid neile õhtul külla. Kahjuks keegi ei tohi ületada jõge
Paljud saavad sakslastest surma või haavata. Peategelane märkab, et see nekrut, kellel oli ta soovitanud alukad ära võtta, oli saanud surma. Nad lähevad tagasi kasarmusse. Järgmine päev saavad nad palju süüa ja suitsu. Kat arvab, et seda tehakse ainult selle pärast, kuna neid saadetakse homme kindlasse surma. Kui nad järgmine päev lahingusse on märkab Paul, et mingi udu lähendeb neile. See oli gaasi rünnak. Enamus tõmbavad gaasimaskid pähe, et nende kopsud ära ei kõrbeks. Nekrutid poevad kaevikusse. Ka nekrutid tõmbasid endale gaasimaskid pähe. Kuid kui nekrutid märkasid, et nende peakohal käivad mõned juba ilma maskideta, võtavad ka nemad need peast. Kuid nad ei taibanud et madalamates kohtades on gaas kaueb. Enamus surid neist suurtes piinades. Kui Kat ja Paul kõnnivad jõe ääres märkavad nad ilusaid neidusi teisel pool kallast. Tüdrukud lehvitavad neile ja näitavad, et Kat, Paul ja teised tuleksid neile õhtul külla. Kahjuks keegi ei tohi ületada jõge
16. Eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane (perekonnanimi). 17. Sisemise hierarhiaga organiseeritud kuritegevuslike jõukude ühendus. 18. Valitsemisvorm, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. 19. Sõda, mille põhjustavad sisemised vastuolud ja milles osalevad pooled on ühest ja samast riigist. 20. Eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar (perekonnanimi). Vastused 1. Talvesõda 2. Nekrutid 3. Vapsid 4. Washington 5. Antant 6. Tartu 7. Perestroika 8. Pagulased 9. Kalevipoeg 10. Holokaust 11. Nobel 12. Misjonär 13. Okupatsioon 14. Päts 15. Metsavennad 16. Hurt 17. Maffia 18. Demokraatia 19. Kodusõda 20. Koidula
Samuti ka kivisilla projekteerija. 12) Kes olid baltimaadevalgustajad ja nende eesrindlikud mõtted 13) Millalt anti välja seadus ,,Iggaüks'' ja selle sisu. Kodu-kari õigus - 1802 & 1804.aastal talurahvaseadused. Seaduse olilisim säte oli,et talupojad võisid oma talusid pärandada lastele. Kodu-kari õigus lubas mõisnikul talupoega tema enda kodus karistada, max 30 hoopi 14) Kes olid nekrutid ja nende teenistus, külakorda käima - Nekrutid olid vene sõjaväes ~25 aastat teeninud inimesed, neil polnud peale sõjaväge kuskile minna ja seega pidi küla neid ülal pidama. Iga aasta kolis uue inimese juurde. 15) Millal ja milliste tingimustega vabastati eesti talupojad pärisorjusest. Maaomand mõisale(rent) - 1816/1819 vabastati talupojad pärisorjusest, maata. Maad tuli rentida ja et rendi eest tasuda, pidid talupojad käima siiski koormisi täitmas. Tuli kasutusele
Paljud saavad sakslastest surma või haavata. Peategelane märkab, et see nekrut, keda ta aitas, oli saanud surma. Nad lähevad tagasi kasarmusse. Järgmine päev saavad nad palju süüa ja suitsu. Kat arvab, et seda tehaks sellepärast, et homme saadetakse neid kindlasse surma. Kui nad järgmine päev lahingus on märkab Paul, et neile läheneb kahtlane udu. See oli gaasirünnak. Enamus tõmbavad gaasimaskid pähe, et nende kopsud ära ei kõrbeks ja piinarikast surma ei peaks kogema. Nekrutid poevad kaevikusse. Ka nekrutid tõmbasid endale gaasimaskid pähe. Kuid kui nekrutid märkasid, et nende peakohal käivad mõned juba ilma maskideta, võtavad ka nemad need peast. Kuid nad ei taibanud et madalamates kohtades on gaas kaueb. Enamus surid neist suurtes piinades. Kat ja Bäumer kõnnivad jõe ääres ning märkavad ilusaid neidusi teisel pool kallast. Tüdrukud lehvitavad neile ja näitavad, et nemad ja teised klassikaaslased tuleksid neile õhtul külla
Minnakse uuesti eesliinile. Minnes nähakse värskeid kirste, naljatletakse, et need on neile. Paul räägib sellest, et juhus ongi see, mis neid ükskõikseks teeb. Juhus on see, mis neid elus hoiab. Kuna kaevikud pole korras, on siginenud väga palju rotte, nad jahivad neid meelelahutuseks. Väga paljud asjad on neile vihjeks, et midagi läheb halvasti. Kui nad saavad eedeni juustu, siis nad samuti arvavad jälle, et midagi läheb halvasti. Nad on terve päeva pideva tule all, see aga ajab nekrutid hulluks. Mitmed neid märatsevad ja tahavad kaevikust põgeneda, Paul üritab neid takistada. Nad peksavad nekruteid, et neile mõistus pähe tagasi saada, mõne seovad isegi kinni. IV. Nekrutite hukkumine. Pidevalt on rünnak ja vasturünnak. Nekrutid on kogenematud. Ühe langenud vana rindemehe kohta tuleb viis kuni kümme nekrutit. Ootamatu gaasirünnak viib paljud hauda. Paulil on tunne, et tahaks kohati neile noortele peksa anda, aga samas ka jälle sülle võtta ja neid hoida,
Ta meenutab, kuidas HI (eraelus kirjakandja) nendega kasarmus noris ja neid vihkas. P tõdeb, et parim, mis nad koos rindel olles on saavutanud, on seltsimehelikkus e. ühtekuuluvustunne. KE on saanud teda, et ta jalg on amputeeritud ja ta on masenduses. KE saab aru, et ta on suremas ja ta lubab P-l oma saapad M-le viia. P istub KE voodi juures ja mööda KE põski voolavad pisarad. Lõpuks KE sureb ja P viib saapad M-le. III Väeosasse tuuakse uusi mehi juurde. Need on noored nekrutid. Kat pakub ühele nekrutile suure portsjoni valgeid ube. Kat on eriline inimene (eraelus kingsepp), kuna suudab ka kõige raskemates olukordades vajalikku hankida, olgu see siis toit või õled magamiseks. Nad arutlevad sõjaväekorralduse mõttetuse üle, kuna võimu saades muutuvad paljud tundmatuseni ja tahavad ainult oma võimu alluvate üle näidata. Parimaks näiteks peavad nad Himmelstos-i. T tuleb ja teatab, et HI tuleb rindele.
Toimus kultuuriline venestus. Kultuur Toimus koolivenestamine 1887 alg- ja keskkoolides vene keel(linnas) Vallakoolides 2. esimesel aastal emakeel. 1892. nõuti venekeelset õppetööd alates 1-st klassist. Haridusreform Rajati ministeeriumikoole ja Vallakoole. Vene keeles oli õppimine. Kirjaoskus langes. Sõjaväereform Üldine kohustus Kaotati nekrutid Vähenes olemisaeg Kõik pidid minema ja oht oli surma saada. Karskusliikumine (Nagu Vanemuine) Villem Reiman, Jaan Tõnisson. Eesti Üliõpilas Selts Lipu sünd. Kuremäe klooster. Aleksander Nevski katedraal Toompeal. Eesti 20. sajandil Majandus areng -Eesti oli agraarühiskond. -4/5 oli päriseksostetud talud- suur roll oli mõisamajandusel.
kohta ka film. Remarque viimane romaan „Varjud paradiisis” ilmus aasta pärast tema surma. 7. Loovülesanne 1. Kes klassivendadest ei saa lahingus surma? Albert Kropp 2. Mis on peategelase nimi? Paul Bäumer 3. Kellega sai Paul sõjaajal kõige paremini läbi? Stanislaus Katczinskyga 4. Mis oli poiste klassijuhataja nimi, kes sõdis maaväes? Kantorek 5. Mis oli selle allohvitseri nimi, keda kõik poisid vihkasid? Himmelstob 6. Kuidas kutsuti uusi ning kogenematuid sõduripoisse? Nekrutid 7. Kes oli Tjaden ametilt? Lukksepp 8. Mille tagajärjel suri Haie? Mürsukild käristas selja lõhki 9. Kui vana oli Kat? 40. aastane 10. Mitu meest jäi 150 mehest pärast rindel käimist esialgu ellu? 32
Paul Bäumeri kiri Levivad kuulujutud vaherauhust, kuid mina ei usu neid. Miks peaksime loobume oma kodumaa kaitsmisest ning miks peaksid seda tegema prantslased? Kui kõrgemal on juba niimoodi otsustatud, miks peaks siis keegi äkki meelt muutma? Me võitleme rindel priskete prantslaste vastu, kuuleme öösiti, kuidas rongid toovad neile sõjavarustust ja konserve. Meil on vastu näidata üksnes noored nekrutid, otse koolipingist tulnud, osa pole läbinud sõjakoolitustki. Nad on kõhnad, hirmul ning sõjamunder ei istu kuidagi nende selga. Nad näevad saamatud välja. Rindel hukub neid kümme tükki ühe prantslase kohta. Nad ei oska varjuda, teha vahet miinidel, nad ei tea, et gaasimaski ei tohi ära võtta kohe pärast mürgipilve hajumist, sest gaas peidab end veel pikalt kivipragudes. Leidsime ühest varjundist terve hunniku noori poisse, kelle huuled olid siniseks tõmbunud, kanged.
· Kapitalistliku majandussüsteemi võit · Erinev areng Lääne- ja Ida-Euroopas · Erinevused põllumajanduses Usuvaimumaailm · Humanism · Rahvuslik liikumine · Valgustus · Uued leiutised Riigivalitsemine · Absolutislik monarhia · Parlamentaarne monarhia · Konstitutsiooniline riigikorraldus Peeter esimese reformid · Sõjaväereform eluaegne sõjaväekohustus nekrutid · Sõjakoolid ohvitseride koolitamiseks · Pandi tööle Uurali rauamaagikaevandused · Riidemanufaktuurid mundri- ja purjeriide tarvis · Uus maksusüsteem pearahamaks · Hingeloendused · Uus valitsemiskorraldus Senat asendas bojaaride duuma · Kolleegiumid tänapäevaste ministeeriumite eelkäija · Keelati pikad habemed- habememaks · Kaasati naised seltskonnaellu Vanausulised Eesti Vabariigis
4. Raamatu alguses tutvustatakse tegelasi ning on sissejuhatus sõja olustikku ja sündmustikku. Kompanii jõuab tagasi eesliinilt, kus nad on raskeid kaotusi kandnud. Üks peategelaste hea kaaslane Franz Kemmerich on sattunud haiglasse raske reiehaavaga, mille tõttu ta hiljem sureb. Sõduritel on kümme nädalat sõjalist väljaõpet , peale mida saab nende kompanii täiendust nekrutite näol. Sõidetakse rindele. Enamik kes hukkuvad või haavata saavad on nekrutid, kuna neil puudub täielikult eelnev kogemus ja nad ei oska rindel hakkama saada. Hilisematel rinnetel saavad surma ka Haie Westhus ja Leer. Peategelasele Paul Bäumerile määratakse kaks nädalat puhkust. Ta sõidab koju pere juurde, kuid avastab, et ei suuda enam ühiskonda sisse sulanduda ega inimestega suhelda. Barakkidesse tagasi jõudnud, külastab neid Venemaa keiser. Õigepea saadetakse kompanii tagasi rindele. Peale seda antakse seltskonnale (Paul, Leer,
4. Raamatu alguses tutvustatakse tegelasi ning on sissejuhatus sõja olustikku ja sündmustikku. Kompanii jõuab tagasi eesliinilt, kus nad on raskeid kaotusi kandnud. Üks peategelaste hea kaaslane Franz Kemmerich on sattunud haiglasse raske reiehaavaga, mille tõttu ta hiljem sureb. Sõduritel on kümme nädalat sõjalist väljaõpet , peale mida saab nende kompanii täiendust nekrutite näol. Sõidetakse rindele. Enamik kes hukkuvad või haavata saavad on nekrutid, kuna neil puudub täielikult eelnev kogemus ja nad ei oska rindel hakkama saada. Hilisematel rinnetel saavad surma ka Haie Westhus ja Leer. Peategelasele Paul Bäumerile määratakse kaks nädalat puhkust. Ta sõidab koju pere juurde, kuid avastab, et ei suuda enam ühiskonda sisse sulanduda ega inimestega suhelda. Barakkidesse tagasi jõudnud, külastab neid Venemaa keiser. Õigepea saadetakse kompanii tagasi rindele. Peale seda antakse seltskonnale (Paul, Leer,
Kemmerich on saanud rindel tabamuse, mille tagajärel ta lõpuks sureb. Tema on esimene surija seitsmest klassivennast, kes vabatahlikuna sõtta astuvad. Koos Katczinskyiga läks Paul hanesid varastama, et midagi paremat nahka pista. Hanesid püüdes tuli neil mõningaid sekeldusi, kuid need lahenesid ning nad lasid lasid oma roal hea maitsta. Paul ja ülejäänud kompanii koos nekrutitega läksid rindele. Ühel päeval tehti nende komaniile gaasirünnak. Paljud nekrutid said selles rünnakus surma, sest neil ei olnud kõiki oskusi ega teadmisi. Paul ja mõned tema kaaslased kõnnivad ühe jõe kaldal ja seda tehes näeavd nad teiselpool kallast prantslannasi. Kuna meestel on keelatud ületada jõe, siis teevad nad seda öösel ja lähevad prantslannadele külla. Paul sai sõjaväest puhkuse ja ta läheb tagasi pere juurde. Koju jõudes leiab Paul ema haigena voodis lamavana. Ta saab teada, et emal on vähk. Peale puhkust peab Paul minema koolitusele.
Lugemistest ,,Läänerindel muutuseta" 1.Kus ja millal toimub teose tegevus? Tegevus toimub I ms ajal, põhiliselt Saksa ja Pr piiri ääres. 2. Iseloomusta Paul Bäumerit Paul on noormees, kes juba 19-ndat eluaastat õpetaja utsitamisel astub sõjaväkke ning satub läänerindele. Ta kirjeldab üksikasjalikult julma sõja-aegset elu. Paul on ise kaastundlik, ent näeb, kuidas sõda teda ja ta kaaslasi jõhkarditeks muudab. Paul leiab, et tema generatsioon on kadunud põlvkond, kel pole enam võimalust ega oskust naasta tavapärase elu juurde. 3. Kuidas muudab sõda õpilaste suhtumist patriootlikesse õpetajatesse nagu Kantorek? Kogu klass registreeris end patriootilise õpetaja õhutusel vabatahtlikult sõjaväkke. Üsna pea saadi aru, et rindeelu on hoopis midagi muud kui see, mida rääkis neile koolis Kantorek. Sõda pole lihtsalt kodumaa kaitsmine vaid tuleb suuta, kuidagi s...
tapmises ja tema vastu tõusis rahvas Vale-Dmitri - ta valetas et ta oli õige Dimitri ja hiljem tapeti ta ära Mihhail Romanov - ta oli esimene Romanovite dünasti algataja Nikon - moskva pariarh kes viis läbi usulõhe Kuidas muutsid Peeter I reformid Venemaal: a) valitsemiskorraldust, b) seisuste süsteemi, c) halduskorraldust, d) sõjaväekorraldust? a) keiser, senat, euroopastus b) teenistus astmed c) kubermangude ja kohturingkonnad d) Nekrutid ja laevastik Kuidas muutsid Peeter I reformid Venemaal: a) elulaadi, b) maksukorraldust, c) kirikukorraldust, d) kooliharidust? a) euroopalik riietus, pealinn, uus kalendri kava, naised seltskonda b) ühtne rahamaksu süsteem c) kalender d) rajati koole ja teadus akadeemiaid Töö tekstiga. Prantsuse troonipärija kasvataja J.B.Bossuet (1682) Valitseja pole kohustatud oma tegudest aru andma mitte kellelegi. Ilma sellist tingimusteta autoriteeti omamata ei saa valitseja head teha ege kurja
Värvatu andis oma vara teenistuse ajaks sõjaväe hoolde ja lõpuks kanti ta nimi üksuse registrisse. Kirjutati üles ka ühinemise kuupäev, katsed läbiviinu nimi, nekruti kodukoht, vanus ja isa nimi, iseäralikud jooned (nt armid) ja pikkus. Rooma sõjavägi oli väga süstemaatiliselt üles ehitatud. Kõige aluseks oli distsipliin, lahingus tuli käituda rahulikult, enesekindlalt, käskudele alludes ja üksmeelselt. Üks väljaõppe osast oli marssimine. Nekrutid pidid veatult ühes reas, korrapäraselt ära marssima 20 rooma miili (30 kilomeetrit) viie tunniga. Samuti tegeleti füüsilise trenniga. Joosti, hüpati nii kaugust kui kõrgust, kui salk asetses mõne veekogu ääres, siis ka ujuti. Samuti õpiti varustusega hobuse peale ronimist. Leegionites kasutati pistoda, lühikest mõõka, pika teraga mõõka ning kahte viskeoda (üks kergem, teine raskem). Kaitsevarustusena määrati leegionäridele ja praetooridele plaatidest
Valgustatud Absolutism Austrias Valgustatud despootia Kõik reformid viidi läbi ülaltpoolt. Seisuslike esinduskogude õigusi kärbiti. Jan Sobieski aitas tagasi lüüa Türgi rünnakut. Maria Theresia(1740-1780) oli vastu valgustusele Sõjaväereformid: 1. Liisuvõtmise teel valiti inimesi sõjaväkke 2. Kroonimaa maksab makse ja tagab nekrutid Finantsreformid: 1. Kaotati riigisisesed tollimaksud. Kriminaalkoodeks: 1. Keelati piinamine Haridus: 1. Kutsekoolid 2. Gümnaasiumid allusid riigile Agraarsuhted: 1. Tetöö 3 päeva nädalas 2. Suures osas kaotati pärisorjus.
Liidud tekkisid, kuna üks riik tahtis abistada teist, lootes sellega olla võitjate poolel ja hiljem olla üks, kes hakkab kaotaja maade alasid endale saama. Sõdurid võitlesid, kuna sõda polnud ammu olnud ja nad lootsid saada au ja kuulsust. Miks on Verduni lahing maailmasõjas nii oluline? Millal see toimus ja kuidas lõppes? 1916.a. Selles 10 kuulises sõjas hukkus ligi pool miljonit meest. Lõppes sakslastele suurte kaotustega. Selles sõjas võtsid osa pmst nekrutid, keda prantslased muudkui juurde tõid ja maha lasid tappa Jutusta sõjast merel kuni 1916. Aastani, käsitledes kindlasti ka murdepunkti meresõjas. Inglismaa oli saksamaa merelt blokeerinud. Saksamaa üritas läbi tungida inglismaa varustusteedest. Kasutati allveelaevu. Meri inglismaa ja iirimaa vahel kuulutati sõjatsooniks, kus saksa allveelaevad lasid põhja kõik alused. Saksa hävitas Lusitana. Saatis teele palju lahingulaevu
talle peale, annab koerale nuga ja saavad hanedega üle aia. Lähevad laohoonesse, praevad haned Poisid saadetakse lahingusse, istuvad kaevikus, nekrut oli ennast täis lasknud, soovitasid püksid ära võttta,et ei külmetaks, ta suri ära. Järgmine päev kasarmus antakse neile palju süüa ja suitsu(sellep. Arvavad et saavad surma). Lahingus läheneb neile udu(gaasirünnak)kõik tõmbavad gaasimaskid pähe, nekrutid kaevikus ka,nad märkavad et nende peakohal käiakse juba ilma maskideta,võtavad ka ära ja surevad, sest madalalam püsib gaas kauem.poisid märkavad üle jõu tüdrukuid kes kutsuvad neid endale külla, jõge ületada aga ei tohi.Kat ütleb et salala öösel üle jõe ujuda ja neidudele külla minna, Paul, Kat ja Krop joodavad Tjadeni täis ja jätavad ta maha magama, kuna tpdrukuid oli ainult 3.võtavad kaasa pätsi sõdurileiba ja tüki suitsuvorsti, leiavad tüdrukute maja
Eesti valitsemine Põllumajandus 19. s Valitsemine: Keiser Paul I taastas Balti erikorra. Keskvõim Keiser- kindralkuberner – 3 kuberneri – 3 kubermanguvalitsust Eesti-, Liivi-, Kuramaa (maksud, rahvaharidus, arstiabi, vanglad, sõjavägi, nekrutid, ehitustööd) Balti provintsiaalseadustik Balti eraõigusseadustik Kohalik võim Baltisakslaste omavalitsusorganid (talurahvaküsimused, külakoolid, kihelkonnakirikud, teed) linnavalitsused 19. s loodi eesti ja läti talupoegade vallaomavalitsus Põllumajandus 19 sajandil Mõisamajandus: 19. sajandil kuulus kogu Eesti ala väljaspool linnasid mõisatele. U 1200 mõisat 1910
midagi. Kuskil sai keegi suure tabamuse ning hobuste metsik kisa ajab talupoeg Deteringi närvi, ta tahab lausa ise neile hobustele lõpu peale teha, lõpuks tehakse see siiski tema eest. Neid rünnatakse gaasiga, kõik paluvad enda mõtetes, et gaasimask ometi peaks, et see poleks vigastatud, mehed on närvilised. Nekrutite hukkumine. Pidevalt on rünnak ja vasturünnak. Nekrutid on kogenematud. Ühe langenud vana rindemehe kohta tuleb viis kuni kümme nekrutit. Ootamatu gaasirünnak viib paljud hauda. Paulil on tunne, et tahaks kohati neile noortele peksa anda, aga samas ka jälle sülle võtta ja neid hoida, et nad nii lollid on. Taas rindel. Halastamatu tapatöö. Jõudes taas rindele, peavad nad paraadi keisri ees. Mehed arutavad selle üle, kuidas saab üks riik teise üle sõda kuulutuda.Mehed
vankrit olid teel ees. Paluti lõpetada suitsetamine. Nad olid jõudnud üsna kaevikute lähedale. Nad möödusid metsatukast ja juba oli rindelõik nende ees. Nad raiusid raudvaiad reeglipäraste vahedega maasse. Mõne tunni pärast olid nad tööga valmis. Aga neil oli veel aega veoautode saabumiseni. Enamik heitis pikali ja magas. Viimaks uinus ka Paul. Ta ärkas ehmunult ülesse, kuid see oli vaid pime mürsk eemal põõsas. Nende taga oli kuulda tugevat plahvatust. Mõned nekrutid kargasid ehmunult püsti. Paari minuti pärast lendasid granaadid uuesti kohale, seekord olid lõhkemised lähemal kui enne. Kat ütles selle peale: „Kohe saame säru.“ Mõni hetk hiljem läkski lahti, nad roomasid eemale nii hästi kui see kellelgi õnnestus. Järgmine granaat plahvatas juba nende vahel. Paar meest karjusid ja silmapiirile jõudsid rohelised raketid. Keset tulemöllu roomas hirmunud nekrut Kati ja Pauli vahele. Ta oli pea käte vahele peitnud ja ta kiiver oli maha kukkunud
temasse kiindunud (kauni hääle pärast). Nii ta siis võrgutaski naisi, meelitas mõned voodissegi, mille peale mehed ja isad väga kurjaks said. Seepeale läinud üks Karvik maad kuulama ja sai teada, et pastor oli hoopis petis. Külainimesed said väga kurjaks ja tahtsid kirikuhärra üles puua. Viimase õnn, et pakku pääses. Kord tulid rootslased külla ja tahtsid nekrute, siis viidi koos teistega kaasa ka Siim. Ühes mõisas, kus rootslased öömajale jäid, said nekrutid põgenema. Kõik selle tõttu, et rootslased hakkasid jooma ja mõisameestega tülitsema, siis kaklesid rootslased ja mõisamehed ja keegi suutis kogemata mõisa põlema panna. Kogu selle segaduse ajal suutsid nekrutid põgeneda. Hiljem tapsid rootsalsed kõik mõisamehed, et varjata oma süüd selles, et mõis maha põles ja nekrutid põgenema said. Siim, kes liikus koos paari mehega, teadis enam-vähem kuspool ta kodu oli
majutamine jm), mehi siit väkke ei võetud. Vene armee reakoosseis komplekteeriti tollal nekruti võtmise korras, s.t regulaarselt valiti kõigi sõjaväekohustuslaste hulgast väike hulk mehi, kes võeti 25 aastaks väeteenistusse. 18. sajandi lõpul, Venemaa sõjalise aktiivsuse kasvades, hakati nekrutikohustust rakendama impeeriumi mittevene kubermangudele. 1780. a laiendati nekrutikohustust Ukrainale ja 1796. a Baltikumile. Eesti alalt võeti esimesed nekrutid 1797. a. Kuni üldise sõjaväekohustuse kehtestamiseni 1874. a võeti Eesti alalt väeteenistusse ca 95 000 meest ehk keskmiselt 1230 meest aastas. Neist vaid 20% naasis pärast teenistuse lõppu koju. Paljud surid sõjategevuse tagajärjel või kehvade elutingimuste tõttu, ellujäänud aga kaotasid enamasti kontakti kodustega. Eestlased osalesid kõigis Vene impeeriumi 19. ja 20. sajandil peetud sõdades, sealhulgas
Kirjutati üles ka ühinemise kuupäev, probatio läbi viinu nimi, nekruti kodukoht ja isa nimi, nekruti vanus, iseäralikud jooned (armid näiteks) ja pikkus. Väljaõpe Rooma sõjavägi oli süstemaatiline, välja õpetatud ja metoodiline sõjamasin. Kõige aluseks oli distsipliini, lahingus tuli käituda rahulikult, enesekindlalt, käskudele alludes ja üksmeelselt. Niisiis esimene osa leegionäride väljaõppest oli marssimine. Nekrutid pidid veatult ühes reas, ühe sammuga ära marssima 20 rooma miili (30 kilomeetrit) viie tunniga. Olles rivis marssimise põhitõed omandanud hakati tegelema ka füüsilise trenniga. Sõdurid jooksid, hüppasid (nii kaugust kui kõrgust) ja kandsid raskuseid. Esialgu ilma varustuseta, hiljem kui sõdur oli tugevam, vastupidavam ja osavam tehti katsumused progressiivselt keerulisemaks, kuni ta pidi kõike tegema koos sõjavarustusega. Kui üksus oli paigutatud vee
MÄLU Mälu on psüühiline nähtus: tajuteabe, teadmiste, oskuste, vilumuste jms. meeldejätmine, säilitamine, pärastine meenutamine ja kasutamine. Mälu on vaja õppimises, mõtlemises, tajumises, kõnelemises, suhtlemises jmt psüühilises protsessis. Mälu seostab indiviidi minevikku tema oleviku ja tulevikuga. Mälu tähtsaimad omadused on mälu maht ja kestus. [EE 6. kd., lk 498] Lk. 262 Unustamiskõver iseloomustab unustamise kiirust, näidates kui palju meeldejäetust aja möödudes ununeb ehk teisiti öeldes kui palju meeles püsib. Mida suurem on unustamine, seda vähem on jäänud meelde ja vastupidi mida vähem unustati, seda rohkem jäeti meelde. Seepärast võib unustamiskõverat väljendada ka meeldejätmise (säilitamise) kaudu: ordinaatteljele kantakse säilitamise (saving) ulatus protsentides, abstsissteljele esmaõppimisest möödunud aeg (meeldejätmise ehk retentsiooni aeg, retention interval). [joonis 7.9] Unustamiskõverat saab koostada sisutut...
Eesti uusaeg. Mahtra sõda. 1856. Jüripäevast pidid uued maaseadused kehtima hakkama. 23.04 on see. Olukord muutus rahutuks, sest tahetu teada saada palju on töökoormisi. Aga loodetud tulemusi ja kergendusi ei tulnud. Nii siis pahameel kasvas ja alates aprilli lõpust mai alguseni hakkasid rahutused liikuma idast läände. Algas virumaalt algvere mõisast. Keelduti teotööst. Aprilli lõpp- septembri lõpp 1856. Toimusid rahutused- Kuulsaim 2 juuni mahtras. Talupoegade mäss, mahtra katastroof, ülestõus jne. Selles osales u 700- 800 talupoega 9-10st mõisast. Neid tuli pool roodu sõdureid maha rahustama. 2 juuni hommikuks pidid minema karistuse järgi. Hans tetsius. Ja veel mõne käskjalaga kutsuti rahvast appi. Siis saabus see rahvas, relvadega. Sõdurid piirati sisse, läks kähmluseks. Sõdurite salk sunniti kähmlusega põgenema. Seal sai surma 1 ohvitser, 13 sõdurit said haavata, ja peale seda rünnati mõisa. Põletati maha mõisa peahoon...
,,Sõjavägi" moodustati Punaarmee Eesti 8. laskurkorpuse baasil, mille ohvitserid olid peamiselt eestlased. Rahvusväeosad 5 saadeti laiali pärast seda, kui Gruusia rahvusväeosad keeldusid tegutsemast mässleva rahva vastu, kes protestisid J. Stalini hukkamõistmist. Rahvusväeosade eksisteerimine võimaldas sõjaväekohustuse läbimist Eesti aladel, aga hiljem saadeti nekrutid üle Nõukogude Liidu laiali. vii. Moskva kontrollimehhanismid Liiduvabariigi juhtkonna vaoshoidmisel etendas suurt rolli teine sekretär. Liiduvabariigi parteijuht pidi olema kohalik inimene, keda pidi kontrollima mujalt saadetud sekretär. Teise sekretäri ametisse nimetamisel ei olnud kohalikul juhtkonnal sõnaõigust, Moskva poolt saadetud emissariga tuli lihtsalt leppida. Moskva kasutas meelsasti ära ka valvsate kodanike kaebuseid. Need olid head informatsiooni allikad.
" 5) Kavapunktid 1. Eesliinilt naasemine. Mehed said üle pika aja korralikult süüa. 2. Haavatud Kemmerich. Saabaste jagamine. 3. Lisanduvad noored sõdurid. Eesliinil kaevikute ehitamine. Haavatud hobused. Gaasirünnak. 4. Mehed igatsevad rindelt koju. Prantslaste pidev rünnak. Nälg. 5. Nekrutid hulluvad. Mehed pääsevad rindelt tagalasse. Nad igatsevad naiste järele. 6. Paul saab puhkusele. Ei suuda koduse eluga kohaneda. 7. Õppelaager. Paul tunneb vene vangidele kaasa. 8. Tagasi rindele. Paul tapab prantslase ja püüab teda aidata. 9. Mehed satuvad koos üht evakueeritud küla valvama. Söök on rikkalik. 10. Taas rindele. Paul ja Kropp saavad haavata
" 5) Kavapunktid 1. Eesliinilt naasemine. Mehed said üle pika aja korralikult süüa. 2. Haavatud Kemmerich. Saabaste jagamine. 3. Lisanduvad noored sõdurid. Eesliinil kaevikute ehitamine. Haavatud hobused. Gaasirünnak. 4. Mehed igatsevad rindelt koju. Prantslaste pidev rünnak. Nälg. 5. Nekrutid hulluvad. Mehed pääsevad rindelt tagalasse. Nad igatsevad naiste järele. 6. Paul saab puhkusele. Ei suuda koduse eluga kohaneda. 7. Õppelaager. Paul tunneb vene vangidele kaasa. 8. Tagasi rindele. Paul tapab prantslase ja püüab teda aidata. 9. Mehed satuvad koos üht evakueeritud küla valvama. Söök on rikkalik. 10. Taas rindele. Paul ja Kropp saavad haavata
EESTI AJALOO ALGUS 10500 eKr- Jääaja algus 9000 eKr –vanim asulakoht 1208-1227 –vabadusvõitlus Põhjused: vene trantsiit –Daugava jõe kaudu kaubavedu 1227-..... eesti keskaeg (mujal maailmas oli see keskaeg juba ammu) 1558-1629 suurte sõdade ajajärk- põlisrahvad kehvas ajajärgus-vajadused sakstel suuremad, mida talupoeg ei jõua enam maksta Liivimaa ise jõukas, armee vilets konfliktid liivimaa ja venemaa vahel. Sõdu oli palju kõik naabrid oli jaol: vene, poola, rootsi, taani. 1558-1583-liivi sõda osalised venemaa võitis, -kohe sekkusid poola, rootsi, taani, sest transiidist olid kõik huvitatud. 1563-1570 põhjamaade seitsmeaastane sõda 17 sajand (alates1629) - Rootsi aeg 1660-rootsi kõige tugevam. Rootsi käes soome lahe rannik (soome, ingveri jane.) Rootsi aja lõpetas Põhjasõda (1700-1721) eestis oodati rootsi aega tagasi-eestlaste jaoks head ajad 1710-1918 Vene aeg (ka tsaaride aeg)(kaotati pärisorjus (1816-1819) Balti erikord-balti...
Koolivõrk jäi ebaühtlaseks: kõige rohkem koole Lõuna-Eestis, hõredalt asetses koole Põhja- ja Kesk-Eestis, kõige vähem Lääne-Eestis. Bürgermusse 1791 aastal alustab Tartus Riia eeskujul tegutsemist linnakodanike klubi "Bürgermusse." Oluliseks peetakse klubi liikmete võrdsust ja seisusevahede unustamist. Igaüks, kes klubisse kuulus, peab oma auastme koju või vähemalt tõlla ukse taha jätma. Nekrut 1796. a hakati Baltikumist Vene sõjaväkke nekruteid võtma. Nekrutid pärinesid pärisorjade, kirjaoskamatute talupoegade hulgast. 1816 aastal minnakse Eestimaal (1829 aastal Liivimaal) üle liisutõmbamisele varasema nekrutikspüüdmise asemel. Nekrut peab olema vähemalt 160 cm pikk ja 20-35 aastat vana (hiljem 30). Alguses oli teenistusaeg 25 aastat, hiljem lühendatakse see järk-järgult 12 aastale. Magasiaidad Seati sisse kogu Venemaal 1799 aastal näljahädade puhuks. Magasiniaidad olid valla ühisomandiks. Eeltsensuur Venemaal valitses 19
Ta meenutab, kuidas HI (eraelus kirjakandja) nendega kasarmus noris ja neid vihkas. P tõdeb, et parim, mis nad koos rindel olles on saavutanud, on seltsimehelikkus e. ühtekuuluvustunne. KE on saanud teda, et ta jalg on amputeeritud ja ta on masenduses. KE saab aru, et ta on suremas ja ta lubab Pl oma saapad Mle viia. P istub KE voodi juures ja mööda KE põski voolavad pisarad. Lõpuks KE sureb ja P viib saapad Mle. III Väeosasse tuuakse uusi mehi juurde. Need on noored nekrutid. Kat pakub ühele nekrutile suure portsjoni valgeid ube. Kat on eriline inimene (eraelus kingsepp), kuna suudab ka kõige raskemates olukordades vajalikku hankida, olgu see siis toit või õled magamiseks. Nad arutlevad sõjaväekorralduse mõttetuse üle, kuna võimu saades muutuvad paljud tundmatuseni ja tahavad ainult oma võimu alluvate üle näidata. Parimaks näiteks peavad nad Himmelstosi. T tuleb ja teatab, et HI tuleb rindele.
keisririigi koosseisu, sai Friedrich võtta üksnes keisri võimu alt välja jääva Preisimaa tiitli. Kuigi riigi tuumikalaks oli edasi Brandenburg, jäi riigi nimeks Preisimaa. Friedrich I poeg Friedrich Wilhelm I [1713–1740) oli kokkuhoiu ja kitsikuse sümbol ning on ajalukku läinud äärmusliku merkantilismi esindajana.Põhiosa riigi sissetulekutest kulutas Friedrich Wilhelm I sõjaväe palkamisele. Kokkuhoiu eesmärgil asendati palgasõjavägi nekrutiväega: nekrutid pidid õppustest vabal ajal hankima elatist põllutöödega. Sõdurkuninga järel Preisimaa troonile tõusnud Friedrich II [1740–1786) oli paljuski isa vastandiks, huvitudes juba noorelt prantsuse (valgustus)kirjandusest.Erinevalt isast ei jätnud Friedrich II Preisimaa hiigelarmeed kasutamata, vallandades juba esimesel valitsusaastal sõja Austriaga ja annekteerides Sileesia. Seitsmeaastase sõja alguseks oli Preisi armees püssi all juba sada viiskümmend tuhat meest
Maakogu seadustik 1649 laiendati aadlike maavalduseid ja pärimisõigust; sätestati pärisorjus ja sunnismaisus Peeter I reformid: · Uus valitsemiskorraldus: tsaar keiser, Bojaaride Duuma Senat, prikaasid kolleegiumid · Uus seisuste süsteem võitlus pärusaadli vastu · Uus halduskorraldus: kubermangud, lahutati kohtu- ja administratiivvõim · Uus sõjaväekorraldus nekrutid · Uus elulaad euroopalikkus, Peterburg 1703 · Pearahasüsteem · Kiriku allutamine riigile · Koolihariduse reform: Teaduste Akadeemia Katariina II reformid: · Kubermangud, mis jagunesid maakondadeks · Aadlikogud · Pearahamaks · Kirikumaade riigistamine 2 näidet Katariina II valgustatuse kohta: arendas kooliharidust; kutsus kokku Suure komisjoni, mille ül. oli ülevenemaalise seadustiku koostamine 46.Ameerika Ühendriikide tekkimine Jamestown 1606
antigeenide esitlemist. Haigused. Respiratoorsed sümptomid: • Palavikuga ülemiste hingamisteede haigus imikutel, väikelastel. Farüngiit üksi alla kolmestel, strepisarnane. • Farüngokonjunktivaalne palavik – lastel ja täiskasvanutel. Puhangutena. • Äge respiratoorne haigus – sõjaväkke värvatutel • Läkaköha-laadne sündroom – imikud, väikelapsed • Pneumoonia – imikud, väikelapsed, nekrutid, immuunkompromiteeritud Teised haigused: • Äge hemorraagiline tsüstiit – lapsed, luuüditransplantaadi saanud • Epideemiline keratokonjunktiviit – kõigis vanustes; neerusiirdamine • Gastroenteriit – imikud, väikelapsed • Hepatiit – maksasiirdamine ja teised immuunkompromiteeritud • Meningoentsefaliit – lapsed, immuunkompromiteeritud Diagnostika.
Rahvuslikus liikumisest jäi kõrvale Petserimaa. Arengus jäita ka majanduslikult teistest maha. VENESTAMIS PERIOOD. Asjaajamis keeleks muudeti venekeel. Hakati levitama õigeusu kirikut (ehitati katedraal Toompeale ja klooster Kuressaarde). 24 Koolides hakati õpetama venekeelse. Seetõttu vallandati venekeelt mitte oaskavad õpetajad ja nende asemele võeti tööle venekeelt purssivad nekrutid. See põhjustas otseselt haridus taseme langust eesti talurahva seas 19. sajandi teisel poole. Kindral-kubernerideks said Zinovjev Eestimaal ja Sahhoskoi Liivimaal. Eestlaste õigused omavalitsustes vähenesid. Vallakohtute ja -valitsuste tegevust hakkasid kontrollima Talurahva Asjade Rahva Komissarid. Hakati levitama ja propageerima õigeusku. Tartu nimetati Jurjeviks. 08.08.1888 - avati Aleksandri kool venekeelse koolina.
1 NB! Redigeerimata! Saateks natsionaalsotsialismi klassiku Adolf Hitleri raamatu MEIN KAMPF eestikeelsele väljaandele Aastakümneid on kogu maailmas püütud Adolf Hitleri raamatut "MEIN KAMPF" inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
