Katriin Kristmann 11c Midway merelahing Midway merelahing leidis aset 1942. aastal Vaiksel ookeanil, kui Jaapan otsustan rünnata Ameerika Ühendriike ja vallutada Midway saared. Lahingu lõpus tuli aga Jaapanil tunnistada kaotust ja Ühendriigid said viimaks Pearl Harbori eest kätte maksta ja Jaapanile vastulöögi anda. Jaapani laevastiku ülemjuhataja admiral Yamamoto oli saavutatud võitudest muutunud ülimalt enesekindlaks. Tema käsutuses oli ju ikkagi seni Vaiksel ookeanil nähtud suurim armaada, mis koosnes 165 sõjalaevast ja 18 allveelaevast
....................13 Kasutatud allikad ja kirjandus...................................................................................................14 3 Sissejuhatus Jüüti merelahingus (tuntud Saksamaal ka kui Skagerraki merelahing) võitlesid omavahel Brittide Suur Laevastik (Grand Fleet) ja Sakslaste Avamerelaevastik (Hochseeflotte). Lahing toimus 1916. aastal Jüüti poolsaare ligidal Skagerraki väinas ning oli I maailmasõja ja kuni tolle ajani suurim metall-laevade vahel peetud merelahing, mis jäi ka I maailmasõja viimaseks brittide ja sakslaste laevastike vaheliseks merelahinguks. Jüüti merelahingus leidsid esmakordselt kasutust laevalt õhkutõusvad luurelennukid ning see sai ka peamiseks põhjuseks lahinguristlejate mõju vähendamiseks. Briti Kuninglik Laevastik (The Royal Navy) oli I maailmasõja alguses sakslaste laevastikuga võrreldes suurem ja võimekam. Brittidel olid nii materiaalsed kui ka geograafilisest asukohast tingitud eelised
Barclay de Tolly - Venemaa kindral , sõjaväelane Mihhail Kutuzov - Aleksander I määras ta enda asemel armee ülemjuhatajaks Metternich - Austria välisminister, mõjukuse tõttu ``kogu euroopa välisminister'' Sündmused: Bastille vallutamine - 14. juuli 1789. Pani alguse revolutsioonile Vabariigi väljakuulutamine - Napoleoni riigipööre - Ausetlitzi lahing ehk kolmekeisrilahing - austria , venemaa vs prantsusmaa , Napoleon võidab ( 1805 ) Trafalgari merelahing - Prantsusmaa vs Inglismaa . Inglismaa võit ( 1805 ) Borodino - 7. sept 1812 , toimus Borodino külas, Prantslaste võit Leipzigi ehk Rahvastelahing - 6 - 9 okt 1813 Waterloo lahing - Prantsusmaa vs Inglismaa ja Preisimaa , 1815 peale seda saadeti Napoleon vangi Püha Helena saarele Tilsiti rahu - Prantsumaa ja Venemaa vahelini rahu 1807 . Venemaale tegevusvabadus Ida- Euroopas, Prantsusmaale Ida ja Põhja- Euroopas Mõisted : generaalstaadid - seisuste esinduskogu Prantsusmaal
muistis-kõik muistsed jäänused(ehted,relvad jne) Esimesed asulad Eestis- Sindis Pulli ja Kundas Lammasmäe asulad arheoloogiline kultuur- ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasusi. Kunda kultuur- eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad sinna. (st veekogude lähedusse,et püüda kala ja küttida jooma tulnud loomi+ liiklemisvõimalused mööda jõge) Tööriistad kiviajal- kivist(tulekivi,kvarts), luust , sarvest ja puust-kivikirved, talbad.Tegevusalad- küttimine , kalapüük, korilus.Päritolu- arvatakse, et eestlased on pärit lõuna poolt Euroopast.Neoliitikumi algus-keraamika kasutuselevõtt, kammkeraamika kultuur(kammi meenutava riistaga) tööriistad -arenenud kirved ja talvad matmiskombed- surnud sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla, kaasa pandi esemeid. kammkeraamika on pärit- läänemere idaranniku maad .soome-ugrilaste algkodu- Kaama, selle lisajõgede ja Uurali mä...
korda kasutusel Somme 'i lahingus. 6. *Marne 'i lahing -1914.aasta augustis (piirilahing), Saksamaa Prantsusmaa vägede ja ühe inglismaa armee vastu. * Ypres'i lahing 1915.aasta aprillis (gaas) Sakslased inglaste vastu. *Somme 'i lahing 1916.aasta juulist-novembrini (lennuvägi ja tankid) Prantsusmaa-inglismaa Saksamaa vastu. *Verduni lahing 1916.aasta veebruarist veel järgmised 10 kuud. 7. Tuntuim merelahing oli Jüüti merelahing (31.mail, 1916) Saksamaa ja Inglismaa vaheline sõjaajaloo kõige suurem merelahing, kus kumbki osapool võitu ei saavutanud. Ülemvõim merel võimaldas liitlastel kiiresti hõivata ka Saksa kolooniad Aafrikas, Aasias ja Okeaanias. Üksnes Ida-Aafrika suutis väike Saksa grupeering peaaegu sõja lõpuni vastupanu osutada. 8. Compiegne 'i vaherahu - (11.novembril, 1918) lõpetati sõjategevus I maailmasõja rinnetel
Püramiidi d, Egiptuses Kodusõda Kodusõja põhjustas Antoniuse ja Kleopatra üksteisesse armumine. Antonius jättis maha oma seadusliku abikaasa Octavianuse õe. Selline käitumine tekitas pahameelt. Toimus merelahing. Võitis Octavianus. Merelahing Perekond Kleopatral ja Caesaril sündis poeg Caesarion. Pärast ülestõusu Egiptuse vastu kolisid nad elama koos pojaga Caesari juurde Rooma. Antoniusel ja Kleopatral sündisid 2 poega ja tütar. Caesar ja Kleopatra Surm Kleopatra lasi Antoniusele teada anda, et ta on end ära tapnud.
poolsaarele dessandi. Veb.-Nov. Verduni lahing Juhtis 1916.a. Murti läbi 1916.a. 31. mail 1916. kindral Petain, hukkus juuni Austria-Ungari toimus Jüüti 1 mljn meest. kaitseliin merelahing. Suurim merelahing, osales 250 alust. 1.juuli-nov. Somme’i lahing 1916 Antandi poolel esmakordselt kasutati lõpp 1916 astus sõtta tanke (inglased) hukkus 1
Leyte merelahing Kristiina Toomik Lagedi Kool 2015 23.-25 .(26) Oktoober 1944 Leyte lahes, Filipiinide idaservas Üks suurimaid ja keerukamaid mereväe lahinguid ajaloos USA vs Jaapani Impeerium Enne Lahingut 1942. aasta 6 mai vallutas Jaapan Filipiinid USA´lt. Jaapan soovis Suure Ida-Aasia Õitsenguruumi kuid kõik mis Filipiinidelt võtta andis, läks Jaapanile sõja pidamiseks USA, Inglismaa, Hiina, Hollandi ja teistega. USA sõjaväe laevastik ja lennuvägi tugevnesid, kuna sõjatööstused ei kannatanud pommirünnakute all. 1944. aasta oktoobri keskpaigaks oli sõda kestnud ligi 3.a. Vahetult enne lahingut 17. oktoobri hommikul kell 8.00 alustasid ameeriklased oma taassissetungi Filipiinidele. 17. oktoober alustas USA leyte idaranniku tulistamist . Tulistamine kestis 3 päeva 20.oktoobri hommikul algas USA maandumine Leytele. Armee suurused. USA´l oli nii varustuse kui ka sõduritega...
(Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud dünastiad kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20.sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad. Esimese maailmasõja suurimad lahingud : Jüüti merelahing 1916.a. 31. mail toimus Jüüti merelahing, mis oli Esimese maailmasõja suurim merelahing, osales 250 alust. Lahingu tegelik võit kuulus inglastele, sest sakslastel ei õnnestunud Läänemerele läbi murda. Marne'i lahing Marne'i lahing (5.-6. september 1914), kus Prantsuse ja Briti väed andsid löögi Saksa vägedele ning nurjasid Saksa sõjaplaani. See lahing mõjutas oluliselt sõja edasist käiku. Pärast sõdivate poolte ümberhaaramiskatseid
Napoleoni elu ja tegevus. By:Jan Tiiksaar. Napoleoni elu. Ta sündis 1769 aastal 15 augustil . Napoleon 1. Trafalgari merelahing. Sõdisid saksamaa ja inglise-hispaania laevastikud. Saksamaa kaotas inglise-hispaania laevastikule. Tilsiti rahu. · Preisimaa purustamise järel algas sõjategevus Venemaa ja Prantsusmaa vahel,mis lõppes 1807.aastal Napoleoni hiilgava võiduga. · Sama aasta juulis kohtusid keisrid Napoleon ja Aleksander I Ida-Preisimaal ning sõlmisid rahu-ja liidulepingu. Ülessanne klassile. · Mis lahing see on.
Kaitserelvad ka – vahendid olid ründerelvadest tõhusamad, seetõttu oli hästi kindlustatud kaevikuliinist raske läbi murda. Piiramatu allveesõda- 1915 a Saksamaa alustas vastaste kaubalaevade ette hoiatamata uputamist allveelaevade poolt 10. Ypres` lahing- 22. aprill 1915 Ypres’i lahing – positsioonisõda, Kasutati ka esmakordselt mürkgaasi, millega loodeti tõhusamalt vaenlase kaevikuliinist läbi murda. Tänu sellel võeti pea varsti kasutusele gaasimaskid. 11. Jüüti lahing- merelahing, I maailasõja suurim merelahing. Saksamaa alustas allveesõda, meri Inglismaa ja Iirimaa ümber kuulutatai sõjatsooniks, saksa allveelaevad lasid põhja kõik alused ning 7. mail 1915 ka suure Inglise reisilaeva, hukkus 1198 ameeriklast 12. Verduni lahing- 1916.a veebruarist novembrini toimus Verduni lahing. 1916.a. veebruaris asusid saksa üksused rünnakule ning murdsid läbi prantslaste kaitseliinid. Verduni kaitset juhtis prantslaste kindral Petain.
Sõjategevus 1915-1917 Tööleht õpiku Lähiajalugu I 6. peatüki juurde I Miks kujunes Esimese maailmasõja rinnetel välja positsioonisõda? Iseloomusta positsioonisõda! Kas Sinu arvates on positsioonisõda sõduritele kergem või raskem kui manööversõda? Põhjenda oma vastust! II Nimeta sõjatehnilisi uuendusi, mida tõi kaasa Esimene maailmasõda! * * * III Kirjuta punktiirile, millised uued riigid astusid maailmasõtta 1915. aasta jooksul! Antant Keskriigid ................... ...................... IV Täida tabel Esimese maailmasõja tähtsamate lahingute kohta aastatel 1915- 1917! (Kasuta ka kaarti lk 44!) lahing aeg koht osalejad lahingu tulemus iseloo- mustus Verduni lahing Somme`i...
1915:Ipri lahing, gaasirünnak. 1916:Verduni lahing, Somme'i lahing. 1917:Tankirünnak Cannrais, Somme'i. IDARINNE 1914:Venemaa tahtis tungida Preisimaale 1915:Saksamaa andis pealäägi Venemaale. 1916:jätkus sama mis 1915.a 1917:Veebruarirevolutsioon, Saksamaa alustas pealetungia(vallutas Riia) TEISED RINDED 1914:Jaapan astus sõtta Hiinaga Vallutati tugipunktid Hiinas 1915:A.U. Kuulutas Itaaliale sõja, A.U.-Serbia sõdisid omavahel. 1916:Saksamaa püüdis läbi murda mereblokaadi, Jüüti merelahing. 1917:Saksamaa tuli A.U.-le appi Üldpealetung. Vallutati Camporetto.
Lahendusena üritati spetsiifiliste tarvete asemel toota midagi, mida ühiskonnal oleks sõja ajal vaja ja tarvis. INGLISMAA MOTIIVID- Uute alade vallutamine, võimu suurendamine TÄHTSAMAD SÕJAD- Somme lahing (juuli-november 1916) Sakslastest üritati läbi tungida, kuid edutult. Lisaks võeti kasutusele tankid. Hukkus 1.3 miljonit inimest, kuid kumbki ei saavutanud edu. Lahing oli osavõtjate arvult ja inimkaotustelt suurim Esimeses maailmasõjas. Jüüti merelahing (1915-1916) Suurim merelahing 1. maailmasõjas. Mõlemal poolel olid suured kaotused, inglased kaotasid 14 laeva, sakslased 11. Otsustavat võitu ei saavutanud kumbki pool, kuid inglased säilitasid ülemvõimu merel. Saksamaa jääb lõpuks passiivseks. lgselt romantiseeriti sõda ning mehed tahtsid sõtta minna, SISERIIKLIK OLUKORD- A kuid hiljem pärast pikka ja venivat sõjas viibimist tüdinesid inimesed sellest ära ja kõik ootasid sõja lõppu
Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma. Vastased kaevusid kaevikutesse, algas positsiooni sõda. 7. Mis olid sinu arvates kaks olulisemat sõjasündmust 1915. aastal? Põhjenda oma valikut. · 22. aprill 1915 Ypres'i lahing positsioonisõda, Kasutati ka esmakordselt mürkgaasi, millega loodeti tõhusamalt vaenlase kaevikuliinist läbi murda. Tänu sellel võeti pea varsti kasutusele gaasimaskid. · Jüüti merelahing - I maailasõja suurim merelahing. Saksamaa alustas allveesõda, meri Inglismaa ja Iirimaa ümber kuulutatai sõjatsooniks, saksa allveelaevad lasid põhja kõik alused ning 7. mail 1915 ka suure Inglise reisilaeva, hukkus 1198 ameeriklast 8. Mis olid tähtsamad lahingud Läänerindel 1916. aastal? Mis tulemustega need lõppesid? 1916.a veebruarist novembrini toimus Verduni lahing. 1916.a. veebruaris asusid saksa üksused rünnakule ning murdsid läbi prantslaste kaitseliinid. Verduni
Atendaadi sooritas Serbia koolitusega terrorist. Tapmine vallandas pahameeletormi. 6. Riikide sõjaplaanid ja kaks peamist liitu sõjas. Sõdivad riigid jagunesid Atandiks ja Keskriikideks. Saksamaa – välksõja plaan Prantsusmaa – passiivne kaitse Venemaa – kindel taktika puudus Inglismaa – tahtis saavutada oma sihid võõraste kätega 7. Sõjasündmuste lühikirjeldus. 31. mail 1916 toimus Jüüti merelahing, milles nii sakslased kui inglased kandsid raskeid kaotusi. Suurim merelahing, osales 250 alus. Lahingu tegelik võti kuulus aga inglastele. Sakslastel ei õnnestunud Läänemerel läbi murda. juulil 1916 algas Somme’i lahing. Inglise-Prantsuse väe üritasid Saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. 5. septembril 1914 algas Marne’i lahing. Kogu läänerindel
Sõdivad riigid jagunesid Antandiks (Venemaa, Jaapan, Prantsusmaa, USA, Inglismaa jt) ja Keskriikideks (Saksamaa, Austra-Ungari, Türgi, Bulgaaria). Tähtsamad kuupäevad: 28.juuni 1914 tapeti serbia salaorganisatsiooni liikme poolt Austria troonipärija Franz Ferdinand. 23.juuni- 4.aug riigid kuulutasid üksteisele sõja ja sellega algas I MS. 26-30 aug 1914 Tannenbergi lahing 14.sept 1914 Marne lahing, sellega peatatakse sakslaste pealetung. 22.apr 1915 Ypresi lahing 31.mai 1916 Jüüti merelahing Saksa- Inglismaa. 1.juuli- nov 1917 Somme lahing 14.sept 1917 kuulutati Venemaa vabariigiks. 6.nov 1917 riigipööre Venemaal. 23.dets 1917 algab interventsioon Venemaal. 3.märts 1918 Sõlmib Venemaa Saksamaaga Bresti rahu miles loobub Taga-Kaukaasiast. 9.nov 1918 kuulutati Saksamaal välja vabariik. 11.nov 1918 kirjutati Compiegne metsas alla vaherahukokkuleppele. 30.dets 1922 moodustati NSV Liit. Nimed: Franz Ferdinand- Austria troonipärija von Schlieffen- Saksamaa välksõja plaani autor H
Atlandi hartas lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvuse. NSV Liit hakkas mõne aja pärast lääneliitlastelt väljapressima, et nimetatud põhimõte ei laieneks MRP tulemusel NSV Liiduga liidetud riikidele. 6. Millal ja millise sündmusega algas sõjategevus Vaiksel Ookeanil? Mis lahing tõi pöörde sõjategevusse Vaiksel Ookeanil? 7. detsember 1941 ründas Jaapan ootamatult USA Pearl Harbor' i mereväebaasi. Pöörde sõjategevusse Vaiksel Ookeanil tõi 1942. aasat Midway merelahing, milles ameeriklased saavutasid võidu jaapanlaste laevastiku üle. 7. Kelle vahel toimus sõjategevus Põhja-Aafrikas? Mis lahing tõi pöörde sõjategevusse Põhja Aafrikas? Põhja-Aafrikas toimus sõjategevus Saksamaa,Itaalia ja Inglismaa vahel. Pöörde Põhja-Aafrikas tõi El- Alameini all asusid briti väedpealetungile ning paiskasid Rommeli väed taganema, sellega oli sõjategevus Põhja-Aafrikas lõppenud. Alameini lahing. 8. Mis riigid vallutas Saksamaa ajavamikul 1. Sept 1944 22
sõjaväge 7. detsember 1941 ründas Jaapan ootamatult USA Pearl Harbor’ Saksamaa vajas rahvale eluruumi, NSVL laiendada kommunismi imereväebaasi. Pöörde sõjategevusse Vaiksel Ookeanil tõi 1942. aasat maailmas Midway merelahing, milles ameeriklased saavutasid võidu jaapanlaste 2. Mis olid Saksamaa sammud sõja suunas aastail 1935-1936? 5 laevastiku üle. Versailles’i süsteemi tühistamine 7. Kelle vahel toimus sõjategevus Põhja-Aafrikas? Mis lahing tõi Kehtestas üldise sõjaväekohustuse pöörde sõjategevusse Põhja –Aafrikas?
Saksamaale · 17. sept. NL tungib Poolale kallale · 30. nov. Soome ja NL vahel Talvesõda · 28. sept. NL ja Eesti vahel Baaside leping 1940 · Baltimaad okupeeritakse ja annekteeritakse NL poolt 1941 · 14. juuni küüditamine Balti riikidest · 22. juuni Saksamaa ja NL sõda · Atlandi harta · 7. dets Usa astub sõtta · 11. dets Saksamaa kuultab USA- le sõja 1942 · Midway merelahing · Stalingradi lahing · El Alameini lahing 1943 · Saksamaa kuulutab sõja · Kurski lahing, tankilahing · Mussoliini kõrvaldatakse võimult, Itaalia väljub sõjast · Teherani konverents 1944 · Krimmi konverents · ÜRO loomine · 30. aprill Hitler teeb enesetapu · 8. mai Saksamaa kapituleerimine · Potsdami konverents · 6. august ja 9. august Hiroshima ja Nagasaki tuumakatastroofid · 2
Vabariigi lõpp Peale Caesari surma läks võim Antoniusele ja Octavianusele. Uued võimumehe jagasid riigi omavahel: Antonius hakkas valitsema Idamaades ja Octavianus riigi läänepoolsetel aladel. Peagi läksid Antonius ja Octavianus tülli. Kumbki valmistus võitluseks. Taasalanud kodusõjas sai otsustavaks Aktioni merelahing Kreeka rannikul. Aastal 30 eKr vallutasid Octavianuse väed Egiptuse. Kogu riik oli Octavianuse piiramatu võimu all. Octavianusest sai kogu Rooma riigi ainuvalitseja. Senat andis Octavianusele aunime Augustus. Traianuse ja Rooma välise võimsuse tipp Pärast Augustuse surma valitsesid keisritena järgemööda mitu tema sugulast. Suurima ulatuse saavutas Rooma impeeriumi keiser Traianuse valitsemisajal aastail 98-117 pKr
VANA-KREEKA I OSA Õpik Inimene, ühiskond, kultuur I osa Vanaaeg I Geograafilised olud Maastik mägine valitses poliitiline killustatus (polnud ühtset riiki). Ühendust peeti mere kaudu. Kliima soe põlluharimine, karjakasvatus. NB! Kreeka tähtsus: Vana-Kreekast sai alguse Euroopa kultuur! I Ajaloo põhietapid 1) Kreeta-Mükeene ajajärk II a tuh eKr * Kreeta ajajärk e minoiline kultuur: olid lossid (Knossos), oli oma kiri, mida lugeda ei osata * Mükeene ajajärk (Kreeka mandril): keskus Mükeene, sõjakas kultuur Kreeta-Mükeene kultuur hävis madalama kultuuritasemega rahvaste sissetungi tagajärjel. 2) Tume ajajärk 1100-800 eKr * kolonisatsioon Väike-Aasia poolsaarele * raua kasutuselevõtt 3) Arhailine ajajärk 800-500 eKr * kujunesid linnriigid e polised * tähestik * eeposed * nn suur kolonisatsioon * olümpiamängud 776 eKr 4) Klassikaline ajajär...
abiks.pri.ee aprill 1917 -USA astub I maailmasõtta 28 VII 1914 -algab I maailmasõda, Austria kuulutab sõja Serbiale 15 III 1917 -Nikolai II loobub troonist 28 VI 1914 -atendaat Sarajevos 11 XI 1918 -Compiegne`i lahing 6*7 XI 1917 -oktoobri revolutsioon Venemaal 24 II 1918 -Eesti saab iseseisvaks 31 V 1916 -Jüüti merelahing 8 III 1916 -algab veebruarirevolutsioon Venemaal 4 VIII 1914 -Inglismaa kuulutab sõja Saksamaale sept. 1914 -Marne`i lahing Miks 20 saj. alguses järgnes rahvusvahelistessuhetes üks kriis teisele? Sel ajal olid juhtriikideks saanud USA ja Saksamaa, kuid Saksamaal ei olnud kolooniaid, aga tal oli neid vaja tööstuse arendamiseks. Selleks, et saada kolooniaid tahtis Saksamaa maad ümber jaotada, kuid vabu maid ei olnud
pakkudes neile finantsabi ja ise sõjaliselt vähe sekkuda. Venemaa oli nõrgalt valmistunud. Loodeti eelkõige oma elavjõu ülekaalule, sest armees oli 6 miljonit meest (nn aururulli taktika ehk sakslaste löömine massiga), Armee suur aga varustus vilets. Kaks rünnakusuunda. Austria-Ungari sõjaplaan. Arvestas Saksa toetusega, võitles mitmel rindel. 3. I MS lahingud: Marne´i lahing, Ypres´I lahing, Verduni lahing, Somme´i lahing, Jüüti merelahing (olulisemad märksõnad igaühe kohta) – Marne’i lahing: Läänerinne. Tekkis postisoonisõda, mille rinde pikkus oli 720.; Yrpes’i lahing: Läänerinne. Mürkgaas sakslaste poolt. Verduni lahing: Läänerinne. Suurim maismaalahing. Somme’i lahing: Läänerinne. Surma sai 1,3 miljonit sõdurit. Tankid. Jüüti merelahing: Allveelaevad. kokku 250 laeva, mõlemad pooled tunnistasid end võitjateks. 4
Idarinne Veebruar Märts 1915 - Ägedad lahingud Ida-Preisimaal ja Galiitsias. Vene väed purustati Ida-Preisimaal. Juuli algus 1915 Venelased üritasid Poolast vägesid välja viia. FAIL! September 1915 Rinne oli jõudnud liinile Riia Daugavpils Pinsk Tsernovtsõ. Teised rinded Veebruar 1915 Saksamaa kuulutas välja piiramatu allveelaevade sõja. 7. Mai 1915 Sakslased uputasid reisilaeva ,,Louisitania". 1198 hukkunut, sh USA kodanikud. 31. Mai 1916 Jüüti merelahing (Taani rannik) suured kaotused mõlemal poolel. I MS suurim merelahing. 11. Oktoober 1915 Sõtta astus Bulgaaria Saksamaa poolel. Nende vaenlane oli Serbia. 27. August 1916 Sõtta astus Rumeenia Sakslaste vastu. Aasta 1917. Märtsi algus 1917 Venemaal puhkes Veebruarirevolutsioon (vana kalendri järgi 23.02). 23. Veebruar Toimusid demostratsioonid ja streigid. 24 ja 25. Veebruar Nikolai II Puhkes üldstreik. 27.02 Sõjavägi hakkas poolt vahetama. 3
1915 - Austra-Ungari kuulutab Itaaliale sõja. Saksa väed tulevad Austria-Ungarit abistama. Veebruar 1915 - Saksa väejuhatus kuulutab välja allveesõja. Uppub Inglise reislaev Lousitiania, hukkub üle 1200 inimese. Aprill 1915 - Sakslased kasutavad Ypres lähedal esimest korda sõjategevuses gaasi. 1915. aasta lõpul - Stabiliseerub rinne Riia-Daugavpils-Pinsk- Tsernovtsõ joonel. Veebruar 1916 - Algab 10 kuud kestnud Verduni lahing. 31. Mai 1916 - Taani ranniku lähedal toimub Jüüti merelahing. Juuli-November 1916 - kestab Somme'i lahing. 1916 - Saksamaa otsustab mereblokaadi läbi murda, 1917 - Veebruarirevolutsiooniga kukutatakse Venemaa tsaarivaltisus. Aprill 1917 - Ameerika Ühendriigid astuvad sõtta. September 1917 - Saksamaa vallutab Riia. November-Detsember 1917 - Edutult lõppeb inglaste tankirünnak Cambrais linna lähistel. November 1917 - Venemaal toimub riigipööre. 1917. aasta lõpul - Bolsevikud sõlmivad sakslastega vaherahu.
Austria keisri tütrega Maria-Luoise, abielust sündis poeg kes ei saanud kunagi valitseikas vaid suri 1832.Aastal tuberkoloosi. Napoleon ja Maria-Louise Napoleon Ehk Napoleon Bonaparte Oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Napoleon Valitses prantsusmaad 11.Nov 1799 - 11. Aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22.jun 1815. Trafalgari merelahing nurjas Napoleoni plaani vallutada Inglismaa. Pärast Trafalgari lahingut otsustas Napoleon Inglismaa põlvili suruda majanduslike abinõudega. 1806.Aastal Napeloen kuulutas välja majandusblokaadi.Kõik kes olid seotud prantsusmaaga ei saanud enam kaubelda inglismaaga. Saareriigi kaubalaevadele suleti kõik sadamad Põhja ja läänemerel, Atlandi ookeanil ning vahemerel. inglismaa jäi
Austria keisri tütrega Maria-Luoise, abielust sündis poeg kes ei saanud kunagi valitseikas vaid suri 1832.Aastal tuberkoloosi. Napoleon ja Maria-Louise Napoleon Ehk Napoleon Bonaparte Oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Napoleon Valitses prantsusmaad 11.Nov 1799 - 11. Aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22.jun 1815. Trafalgari merelahing nurjas Napoleoni plaani vallutada Inglismaa. Pärast Trafalgari lahingut otsustas Napoleon Inglismaa põlvili suruda majanduslike abinõudega. 1806.Aastal Napeloen kuulutas välja majandusblokaadi.Kõik kes olid seotud prantsusmaaga ei saanud enam kaubelda inglismaaga. Saareriigi kaubalaevadele suleti kõik sadamad Põhja ja läänemerel, Atlandi ookeanil ning vahemerel. inglismaa jäi
22. Teise maailmasõja lõpuaastad Täida tabel teise maiilmasõja sündmuste kohta aastatel 1942-45 Aasta Sündmused 1942 Midway merelahing Usa ja Jaapani vägede vahel Algas El Alamini lahing Egiptuses Algas Stalingradi lahing 1943 Kurski lahing (saksamaa viimane pealetungikatse idarindel)
Neid sündmusi loetakse ka Lääne-Euroopa sekkumise ajendiks. 1825. aastal maabus Egiptuse valitseja poolt Kreekasse saadetud väejuht Ibrahim Pasa, kes saavutas kiire sõjalise edu- aasta lõpuks oli suurem osa Peloponnesosest Egiptuse vägede kontrolli all ning tagasi suudeti võita ka Ateena. Peale Ibrahimi võidukat saavutust otsustasid Venemaa, Suurbritannia ja Prantsusmaa sekkuda ja saatsid oma laevastiku Türgi-Egiptuse laevastiku vastu. 1827. aastal 20. oktoobril leidis aset Navarino merelahing, kus liitlased hävitasid Türgi-Egiptuse mereväe ja tagasid Egiptuse vägede lõpliku lahkumise Kreekast. 1830. aastal tunnustati Kreeka riik Londoni protokolli alusel iseseisvaks!
Mida tähendab mõiste "imperialism"?. 8. Miks pidasid Euroopa suurriigid kolooniate omamist kasulikuks? 9. Nimeta 3 briti ja 3 Prantsuse koloniaalvaldust 20. sajandi algul? 10. Inglise-Buuri sõda? 11. Mida tähendab mõiste "dominioon"? 12.Sarajevo mõrv? 13.Schlieffeni plaan? 14.Sõjategevus Läänerindel 1914. aasta sügisel. Marne`i lahing? 15.Sõjategevus Idarindel 1914-1915? 16.Mida tähendab mõiste "positsioonisõda"? 17. Verduni ja Somme`i lahingud 1916. aastal? 18. Jüüti merelahing? 19. Brussilovi pealetung? 20.Veebruarirevolutsioon Venemaal ja tsaari loobumine troonist? 21. "Lusitania" uputamine ja USA sõttaastumine? 22. "Keiserlik pealetung" Läänerindel 1918? 23. Sõja lõpusündmused 1918. aasta suvel ja sügisel? 24. Esimese maailmasõja tulemused? 25. Mida tähendab mõiste "kadunud sugupõlv"? 1. Vennad Wrightid läksid ajalukku esimese lennuki loomise ning lendamisega 17. Detsembril 1903 aastal. Lend kestis 1 minut ning 45 sekundit. 2. 20
Kuningas kõrvaldati troonilt. ROBESPIERRE montanjaaride tunnustatud juht, 1793 moodustati diktatuur, mille tähtsaima organi Rahvapäästekomitee juht oli ta, saadeti giljotiini alla. TALLEYRAND piiskop, kelle ettepanekul võõrandati kirikuvarad. NAPOLEON 18. brümääri riigipöörde järel üheks konsuliks tõusnud, hiljem keiser, valitses aastani 1815 ja teostas tugevat vallutuspoliitikat. NELSON mere admiral, kelle juhtimisel võideti Trafalgari merelahing. ALEKSANDER I Venemaa tsaar, kes sai kaotuse osaliseks 1805. aasta Austerlitzi lahingus. KUTZOV Borodino lahingus vene väejuht, kaotus Moskva eel. DE TOLLEY eesti balti sakslane vene väejuht. WELLINGTON inglaste väejuht, kes juhtis sõjaväge prantslastevastu FICHTE Astus välja avalikult Saksamaa uuenemise eest, filosoof. Ta rõhutas mõtte vabadust ja tahte sõltumatust, mõistis hukka absolutistliku monarhia ja vägivalla.
linnust kätte ei saanud, said lunaraha VÕITLUS 12151218 Initsiatiiv Sakslastel · Rüüsteretked Ridalasse ja Sakalasse · Leole linnuse piiramine esimene kokkupuude Lembituga Kolme maleva manööver 1215 kevad · Eestlaste katse saksast lahti saada · Osalesid Läänemaa,Saaremaa,Sakala,Ugandi · Peamiseks sihtmärgiks Riia · Kahe rinde rünnak merelt piirasid saarlased maalt Sakala ja Ugandi Uue sadama merelahing · Tormi eest varjunud sakslaste laevastiku ründamine · Ebaõnnestus Sakslaste rünnakute intensiivistumine · 1215 lõpul alistati Sakala ja Ugandi · 1216 Ugandi ja Sakala retk Pihkvasse · 1217eestlaste ja venelaste katse vallutada Otepääõnnestus Rahu tingimusena pidid Sakslased lahkuma Eesti aladelt MADISEPÄEVA LAHING 21.09.1217 See oli tulemuseks eestlaste katsele võim endale saada Sakslased said plaanist teada
Kontrolltöö 1. Pane kirja I maailmasõja põhjused. · Alahinnati ohtu · Sõda romantiseeriti · Puudus mõjukas rahvusvaheline organisatsioon · Sõjaline mõtlemine oli olulisem, kui diplomaatia · Vastuolud suurriikide vahel (Prantsusmaa, Inglismaa- Saksamaa) 2. Milline sündmus said I maailmasõja ajendiks? Ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.06.1914. 3. Iseloomusta suurriikide sõjaplaane? Saksamaa- Prantsusmaa kiire purustamine, sõjakäik Venemaa vastu. Prantsusmaa- tugev kindlustuste vöönd piiril Saksamaa vastu, Elsass-Lotringi kaudu saksamaa ründamine. Venemaa- kaks võimalikku rünnaku suunda (Ida-Preisimaa või Austria-Ungari). 4. Mida tähendab positsioonisõda? Sõda kindlatel positsioonidel, kus kaevatakse kaevikud mitmetel liinidel ja lisaks pannakse kaitseks ka tõkked. 5. Kuidas mõjutas sõjategevust tankide ja mürkgaaside kasutusele võtt?...
q Touloni vallutamine, 1793 q Rojalistide mässu mahasurumine, 1795 q Sõjakäik Põhja Itaaliasse, 1796 1797 q Sõjakäik Egiptusesse, 1798 1799 q Kaheksateistkümnes brümaari riigipööre, 9 10. 11. 1799 ja kehtestas uue riigikorralduse Konsulaadi LAHINGUTEGEVU q S Marengo lahing, 1800 q Koalitsioonisõjad q Eluaegne konsul, alates 1802 q Uus seaduste kogu, 1804 q Prantsusmaa keiser, 1804 1814 q Austerlitzi lahing, 1805 q Trafalgari merelahing, 1805 KEISRIKS KUULUTAMINE q Friedlandi lahing, 1807 q Sõjakäik Venemaale, 1812 q Borodino lahing, 1812 q Leipzigi lahing, 1813 q Prantsusmaa keiser, 1815 (100 päeva) q Waterloo lahing, 1815 VIIMASED ELUAASTAD q Leipzigi lahing q Pagendati Elba saarele q Valitses keisrina 100 päeva q Waterloo lahing q Troonist loobumine q Saadeti Saint Helena saarele TIITLID q Prantsusmaa keiser q Prantsusmaa väepealik q Prantsusmaa riigimees ja konsul
Kujunemise aeg ja põhjused. 2) Antandi ja Saksamaa liitlased (Keskriigid/Nelikliit) Esimeses maailmasõjas. Muutused, põhjused. 3) Neutraalseks jäänud Euroopa riigid Esimeses maailmasõjas. 2. Sarajevo atentaat, selle mõju rahvusvaheliste suhete arengule. 3. Riikide eesmärgid I maailmasõjas. 4. Riikide sõjaplaanid. Schliffeni plaan. 5. Esimese maailmasõja sündmused: Esimese maailmasõja algus Jüüti merelahing riikide sõttaastumine (riigid, Bresti rahu 03.03.1918 aasta, sõdiv pool) ja kujunenud Revolutsioonilised pöörded rinded Venemaal 1917 Maginot´ liin (Veebruarirevolutsioon, enamlik positsioonisõda oktoobripööre) ja nende mõju
sest Austria väed taganesid. Saksamaa soovis Venemaa täielikult purustada idarindel. Vallutati Riia, Saaremaa, Hiiumaa. Kuna Venemaa oli nõrk, valmistusid eestlased iseseisvumiseks(1917-1918). Teised rinded: Balkanil sõdisid Austria-Ungari Serbiaga.1915.a Austria-Ungari Itaaliaga.1914.a astus Saksamaa vastu ka Jaapan.1914.a astus sõtta Saksamaa liitlasena. MEREL JA KOLOONIATES: Saksamaa kuulutas allveesõja. Meri ümber Inglismaa kuulutati sõjatsooniks.1916.a otsustav merelahing Taani ranniku lähedal. Jüüti lahing. Kumbki pool ei saavutanud edu. Inglismaa hõivas Saksamaa kolooniad Aafrikas ja Aasias. Ainult üks Saksaväe grupeering suutis vastu panna sõja lõpuni. Sõda lõppes 11.novembril 1918.a. Ta lõppes Compiegne vaherahuga. Saksamaa kohustus: Kõigilt territooriumitelt oma väed välja viima kahe nädala jooksul ja vabastama kõik sõjavangid. Algas desarmeerimine ehk relvade vähendamine.
päeval alustati läbirääkimisi, linnusesse lubati preestreid 5. 1211 suvi Eestlaste pealetungid, Toreida linnus eestlased pidid laevad maha jätma ja põgenema 6. 1212 kevad Toreida vaherahu (katk + eestl-d otsisid liitlasi) II 1215 1227 1215 alg rüüsteretked Ridalasse & Sakalasse (sakslased väitsid, et Ugandi & Sakala ei osalenud rahu sõlmimisel) kaotus kevadel võeti Lembitu kaasa (vabastati hiljem) 1215 jun Merelahing Uues sadamas saksa kogede piiramine, ühtki laeva ei vallutatud tho Läbirääkimistel paluti ugandlastel röövitud vara tagastada, aga see polnud võimalik (latgalite rüüsteretked), nõustuti ristimisega Ugandis & Sakalas, mis ajas närvi vürst Vladimiri, kes tegi 1216 rüüsteretke Ugandisse 1217 veebr Otepää, Pihkva ja Novgorod liitusid sakslaste suurim lüüasaamine 1217 21sept Madisep lahing, appi oodati vene vägesid, kes olid ordu poolt ära ostetud Lembitu &
Kuna läänes positsioonisüda, siis koondas Saksamaa vägesid idasse Antandi poole asus sõtta Rumeenia Venemaale tähendas see rindejoone pikenemist Keskriigid purustasid kiiresti Rumeenia armee (sealne nafta võimaldas allvee- ja õhusõda!) Sõjategevus merel 1915.a veebruaris alustas Saksamaa allveesõda Mais 1915 uputas saksa allveelaev suure inglise reisilaeva Lustania (süüdistati sõjavarustuse vedamises!) 1916.a mail toimus Jüüti merelahing, milles nii sakslased kui inglased kandsid raskeid kaotusi Suurim merelahing Osales 250 alust Lahingu tegelik võit kuulus aga inglastele, sakslastel ei õnnestunud Läänemerel läbi murda Aprill 1917 sekkus sõtta USA Verdani lahing (veebruar-november 1916) Algas pärast seda, kui Saksamaa oli idas serblased purustanud ja venelased tõrjunud 1916.a veebruaris murdsid läbi prantslaste kaitseliinid
Idarindel üritas vasturünnakut Venemaa. Uueks rindejuhatajaks sai Brussilov. 1916.a. juunis murti Austria-Ungari kaitseliin läbi, kuid rünnak peagi pidurdus. Antandi poolel astus sõtta Rumeenia. Keskriigid aga purustasid kiiresti Rumeenia armee. Sõjategevus merel 1915.a. veebruaris alustas Saksamaa allveesõda. Mais 1915 uputas saksa allveelaev suure inglise reisilaeva Lusitania.1916.a. 31. mail toimus Jüüti merelahing, milles nii sakslased kui inglased kandsid raskeid kaotusi. Suurim merelahing, osales 250 alust Lahingu tegelik või kuulus aga inglastele. Sakslastel ei õnnestunud Läänemerel läbi murda. Teistel rinnetel Kolmikliidu poolel astus sõtta Türgi. 1915.a. üritasid inglased oma kontrolli alla haarata Musta mere ja Vahemere vahelisi väinasid, saates Gallipoli poolsaarele dessandi. Türklased peatasid aga inglaste edasitungi ja aasta hiljem olid inglased sunnitud poolsaarelt lahkuma. Sõja lõpp: 8. jaanuaril 1918.a
konoliaan vallutused Aafrikas *Majanduslikud ja poliitilised huvid põrkusid Inglism. ja Prantsu. , Aafrikas ja Lähis-Idas. ESIMENE MAAILMASÕDA Põhjused:vastuolud maailmasuurriikide vahel *võitlus kolooniate ümberjagamise pärast *võidurelvastumine. Sõjaajend: 28 juunil 1914 tapsid Serbia terrorist Sarajevos Austria-Ungari troonipärja. Sõdivad pooled: Keskriigid ja antant Tähtsamad rinded: Läänerinne ja Idarinne Positsiooni sõjad: Marne lahing, Verduni lahing, Somme lahing, Jüüti merelahing, Cambrai lahing, Caporetto lahing. Somme lahingu iseloomustus Inglismaa ja Prantsuse väed üritasid siin tugeva suurtükitule toel Saksa positsioonidest läbi tungida kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Inglased võtsid esimest korda kasutusele tankid. Tankid purustasid vastase traattõkkeid, surusid maha kuulipildujapesi ja tekitasid paanikat. Inglastel õnnestus sakslastest läbi murda, kuid ei suudetud õigel ajal seda ära kasutada. See sõda ei toonud edu. I MS kui moodne sõda
509 Kleisthenese reformid ___________________________________________________________________________ 5.-4.saj. klassikaline ajajärk 500-449 Kreeka-Pärsia sõjad 494 Mileetose purustamine pärslaste poolt 492 pärslaste I sõjaretk Mardoniose juhtimisel 490 pärslaste II sõjaretk. Marathoni lahing 480 pärslaste III sõjaretk Xerxese juhtimisel. Salamise merelahing 478-477 Athenai I Mereliit (Delose Liit) 464 heilootide ülestõus Messeenias, III Messeenia sõda 525-456 Aischylos umb. 484-425 Herodotos 449 Kalliase rahu. Kreeka-Pärsia sõdade lõpp umb. 496-406 Sophokles umb. 460-395 Thoukydides 445 30.a. rahuleping Athenai ja Sparta vahel 444-429 Periklesi võim Athenais 431-404 Peloponnesose sõda 480-406 Euripides 450-388 Aristophanes
Antony kaitses Kleopatrat ja oli pidavalt ta läheduses ka peale talve. 25. detsembril sünnitas Kleopatra kaksikud Alexander Helios Kleopatra Selene II, kelle isaks oli Antony. Nelja aasta pärast tuli Rooma väejuht taas Alexandriasse, kus ta abiellus kleopatraga kuiga ta oli sel hetkel veel abielus Octavi Minoriga. Tema ja Kleopatra said veel ühe lapse Ptolemaius Philadelphus. 31 ekr Kleopatra ja Mark Antony ühendasid jõud et alistada Octaviani, Ceasari lapsendatud poega. Toimus võimas merelahing Atikumis, Kreeka lääne rannikul. Octavian oli võidukas ja Kleopatra ja Antony pagesid Egiptusesse. Octavian järgnes neile ja alistas Alexandria 30 ekr. Selle peale tegi Antony enesetappu ja Kleopatra otsustas talle järgneda, ässitades kobra ennast salvama 12 august 30 ekr. Egiptus oli peale seda Rooma Impeeriumi all.
vaherahu, lubati ära ristida Eestlaste vastuplaan Toreida linnus-taandusid Hakkas leivma katk Toreida vaherahu-3 aastat 1212.a 1215.a Rüüsteretked Ridalasse ja Sakalasse vaherahu rikkumine Lembitu Lõhavere linnus- põletati Kolme maleva manööver-saarlased väina jõe suudme piiramine, läänlased toreida liivlaste ründamine, sakalased ja ugalased latgalite ahistamine plaanis jäi väheseks inimesi Merelahing sakslased hakkasid koju minema, aga tuli torm ja nad randusid saaremaal ja saarlased said teada ja püüdisd neid takistada. 1215.a suvi Ugandi ja Sakala alistuvad lotusetus, Riias rahu palumas, ristimine, vana nõudmine(lõpuks loobuti) Pihkva pahameel- rüüsteretk Venemaale koos sakslastega 1217.a Võit Otepää all venelased, saarlased, harjulased otepää all suurim sakslaste lüüasaamine 1217.a 21.sept. Madisepäeva lahing
Tema juhtimisel alistati Eesti. 1201 – Albert purjetas Väina jõe suudmesse ja rajas Riia linna. 1202 – rajati Mõõgavendade ordu. 1208 – sai alguse sissetung Eestisse. Ajendiks sai see, et ugandlased olevat röövinud Saksa kaupmehi. 1210 – eestlased piirasid Mõõgavendade ordu peakorterit Võnnu linnust. Ümera lahing. 1212-1215 – Toreida vaherahu. 1215 – sakslaste sõjakäik Ridalasse. Sama aasta kevadel Lõhavere piiramine, mis lõppes eestlaste ristimisega. 1215 – Merelahing Uues Sadamas. Sakslased sattusid tormi varju Saaremaale, saarlased avastasid ja blokeerisid. Sakslased kergendasid oma laevasid, õnnestus põgeneda. 1215 – Ugala ja Sakala alistusid. 1217 – tähtsad sündmused Otepää all. Sakslased kandsid raskeid kaotusi. 1217 september – suur sõjakäik Riia vastu. Madisepäeva lahing 21.09.1217. Eestlased kaotasid, Lembitu sai surma. 1219 – Tallinna saabus Taani kuningas Valdermar II. 15. juuni – toimus
august venelased vallutasid Pärnu · 1710, 15. september venelased vallutasid Kuressaare · 1710, 29. september Tallinna linna ja Eestimaa rüütelkonna kapitulatsioon Venemaa ees, Harku rahulepingu sõlmimine · 1713 Peeter I otsustas alustada töid Tallinna sadama ümberehitamiseks ja kindlustamiseks, et teha see baasiks Vene laevastikule · 1714, 2. veebruar käivitas Peeter I Tallinna sadam ehituse · 1714, 27. juuni Hankoniemi merelahing, kus venelased saavutasid suure võidu Rootsi üle, seega olid Vene väed vallutanud Rootsilt kogu Soome · 1714 pöördusid küüditatud tartlased tagasi oma kodukohta · 1715 toimetas Kullamaa pastor Heinrich Gustleff trükki põhjaeestikeelse ,,Uue Testamendi" · 1715, 23. juuli langetas Peeter I otsuse rajada Rogerwieki sadam sõjalaevade jaoks · 1715 Peeter I andis käsu ehitada mereväe tarbeks Tallinnasse korralik hospidal
* Suurriikide lagunemine * rikutud maa, kadunud põlvkond TAGAJÄRJED: * Lagunesid Impeeriumid: Türgi Impeerium(Osmanite), Austria-Ungari Impeerium, Venemaa Impeerium, Saksamaa Impeerium. * Tekkisid uued riigid: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia, Austria, Ungari, Jugoslaavia. * * 4. Olulisemad lahingud, millega ajalukku läksid? 1) Jüüti merelahing (31. mai 1916)- Suurim merelahing, Sakslased ja inglased kandsid raskeid kaotusi, Inglismaa võidab. 2) Vedurni lahing (veebruar kuni november. 1916)- Algas pärast seda, kui Saksamaa oli idas serblased purustanud ja venelasi tõrjunud. Murdsid läbi prantslaste kaitseliinid. Hukkus ligi 1 miljon meest, sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda. 3) Somme’i lahing (juulist novembrini 1916)- Esmakordselt kasutati lahingus tanke- inglaste poolt
Itaalia liitus Antantiga. 6. Aprill 1917 kuulutas USA sõja Saksamaale. I Maailmasõja lahingud: I Marne lahing | 1914 Saksamaa VS Suurbritannia, Prantsusmaa ja Iirimaa ühendkuningriik. Lahing nurjas Schlieffeni plaani vallutada Pariis. II Ypres'i lahing | 1915 Saksamaa VS Briti Impeerium(Kanada, India, UK), Prantsusmaa, Belgia. Saksa armee tõi sõtta uue relva - mürkgaas Jüüti merelahing | 1916 Saksamaa VS Suurbritannia Selle aja suurim merelahing. Verdune lahing | 1916 Prantsusmaa VS Saksa Keisririik. Üks kõige pikem, verisem ja metsikum lahing I maailmasõjas. Somme'i lahing | 1916 Saksa Keisririik VS Briti Impeerium ja Prantsusmaa Osavõtjate ja inimkaotuste poolt suurim lahing I maailmasõjas Tähtis, sest selles lahingus kasutati 1. korda tanki (Britid). Caporetto lahing | 1917
Sõja algus ja käik Maris Susi 8.klass Sisukord Sarajevo atentaat ja sõja algus Sõjaplaanid Positsioonisõda läänerindel Idarinna(19141917) Teised sõjatandrid Sõda merel ja kolooniates Sarajevo atentaat ja sõja algus 28. juunil 1914. aastal tapsid Serbia salaorganisatsioonid AustriaUngari troonipärija Franz Ferdinandi. AustriaUngari pealinnas nõuti kohe sõja alustamist Serbia vastu. Sõjaplaanid Saksamaa sõjaplaan Prantsusmaa sõjaplaan Venemaa sõjaplaan Suurbritannia sõjaplaan Positsiooni sõda läänerindel Sõjategevus läänerindel algas Saksa vägede ootamatu sissetungiga Luksenburgi ja Belgiasse.Kuid oodatud kiiret läbimurret ei toiminud, sest Belgia kindlused osutasid Saksa vägedele visa vastupanu. 1915.aasta alguseks oli kujunenud läänerindel välja positsioonisõda. 1915.aasta 22.aprillil kasutasid Saksa väed Ypres`i lahingus mürkgaasi. Verduni lahing 1916.aasta veebrarist novembrini toimus Verduni ...
I maailmsõda Karl Sinijärv 1. MS põhjused • Ohu alahindamine • Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia • Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel Kaart enne I aailmasõda Sõja ajend Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 Bosnias, Sarajevos. Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip. Tähtsamad lahingud • Marne • Ypres • Verdun • Somme • Jüüti Marne'i lahing • Toimus 5.-12 september 1914. • Ühel poolel võitles Saksamaa, teisel poolel Prantsusmaa, Suurbritannia ja Iirimaa. • Lahing nurjas Saksamaa plaani vallutada pariis. • Kasutati kaevikuid. Marne`i lahingu kaart Ypres`i lahing • Lahing sai nime linna järgi, mille läheduses lahing toimus. • Selles lahingus kasutati esimest korda mürgikaasi, mille tulemusena sai gaasimürgituse 15 000...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
