Teist ja kolmandat j¨arku determinandid. Crameri valemid. Kompleksarvud Tartu 2016 Teist ja kolmandat j¨ arku determinandid. Crameri valemid. Kompl Sarruse (kolmnurga) reegel 3. j¨arku determinantide arvutamiseks Teist ja kolmandat j¨ arku determinandid. Crameri valemid. Kompl ¨ Ulesanne Arvutage determinandid 1 2 4 2 4 0 −1 3 3 1 3 −2 5 −6 4 2 1 0 2 5 6 −4 −3 4 1 2 5 1 3 2 Teist ja kolmandat j¨ arku determinandid. Crameri valemid. Kompl LVS lahendamine Crameri valem...
rüütliordu Liivimaal 12371562; tekkis, kui Saksa Orduga liitus Mõõgavendade Ordu. Põhiülesanne oli esialgu Liivimaa alistamine ja ristiusustamine, hiljem Liivimaa sõjaline kaitse ning põlisrahvaste alluvuses hoidmine. Allus esialgu Saksa Ordu kõrgmeistrile, saavutas pärast Saksa Ordu nõrgenemist 1459 tegeliku sõltumatuse, täielikult iseseisvus 1525 (pärast Saksa Ordu Preisimaa valduste sekulariseerimist). Tähtsaim isik Liivimaa ordus oli ordumeister, kes allus Saksa ordu kõrgmeistrile, kes resideeris esialgu Akkos, aastatel 12911309 Veneetsias, 13091457 Marienburgis, seejärel kuni 1525. aastani Königsbergis, hiljem (Saksa meister Saksa ordu administraatorina) Mergentheimis. Liikmeskond pärines enamasti Vestfaallist või Reinimaalt, harvem mujalt Saksamaalt. Preisi ja Liivimaalt pärines vaid üksikuid orduvendi, nende hulgast on teada ka üks liivlane, Ykemele. Liikmeskond pärines
Tegeliku sõltumatuse saavutas Liivi ordu alates 1459. aastast, lõplikult iseseisvus pärast Saksa Ordu sekulariseerimist 1525. aastal. Liivi ordu tähtsaimaks keskuseks ja ordumeistri asupaigaks oli pikka aega (1481. aastani) Riia ordulinnus, seejärel asus ordumeister Võnnusse. Ordumeistri valis komtuuridest ja foogtidest koosnev ordukapiitel ja kinnitas (1525. aastani) Saksa Ordu kõrgmeister. Ordumeistri järel tähtsuselt teine mees Ordus oli maamarssal, kes resideeris alul Võnnus, siis Siguldas. Ordu ala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks. Esialgu peeti komtuure foogtidest tähtsamaiks, kuid ajapikku see vahe kadus. Liivi Ordu alal oli 15 komtuurkonda, neist 5 Eestis: Viljandi, Pärnu, Lihula, Kursi ja Tallinna. Foogtkonnad Eesti alal olid Paide, Toolse, Narva, Vasknarva, Põltsamaa, Karksi, Pöide ja Maasilinn. Foogtidest oli Eesti alal tähtsaim Paide foogt. Liivi Ordus eristati kolme seisust:
1. Maahärra-keskvõimust peaaegu sõltumatu feodaalriigi valitseja Saksa-Rooma riigis 2. Liivi ordu-katoliku rüütliordu,Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562. 3. Ordumeister (maameister)- tähtsaim isik Liivi ordus 4. Maamarssal- Vana-Liivimaal Liivi ordu kõrge ametnik-sõjajõudude juht 5. Kapiitel-orduametnike kogu, kus lahendati tähtsamaid küsimusi. 6. Rüütelvennad-Liivi ordu poliitiliselt valitsevad ametnikud 7. Preestervennad-vaimulikud, kes sooritasid ordus kiriklikke talitusi ja olid sageli kirjutajateks ning kantseleiametnikeks 8. Diötsees-piiskopi vaimulik valdus, mis kuulus tema kirikliku võimu piirkonda. 9. Stift-piiskopi ilmalik valdus, milles ta maahärrana valitses. 10. Riia peapiiskop-oli aastatel 1253-1563 ja on alates 1923 katoliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allus otse paavstile 11. Vaheriik- 12. Saule lahing-1236 toimunud lahing leedulaste ja Mõõgavendade ordu vahel 13
Funktsiooni m˜oiste Definitsioon 1 Kui on antud eeskiri, mis hulga X R igale elemendile seab vastavusse elemendi hulgast Y R, siis ¨oeldakse, et on antud funktsioon hulgal X. Funktsioone t¨ahistatakse matemaatikas f ,g,h,...,',jne. f (x) = avaldis x-ist f (x) = x + 1. Funktsiooni esitusviisid I Tabelina. x 1 3 10 f (x) 2 4 11 f (1) = 2, f (3) = 4 ja f (10) = 11. I Anal¨u¨utiliselt f (x) = valem muutujast x. f (x) = x + 1. Definitsioon 2 Anal¨u¨utilisel kujul esitatud funktsiooni m¨a¨aramispiirkonnaks nimetatakse argumendi k˜oigi v¨a¨artuste hulka, mille korral see valem on m¨a¨aratud. M¨a¨aramispiirkonda t¨ahistatakse X. I Graafiliselt. Funktsiooni graafikuks nimetatakse punktihulka G = {(x,f (x))|x 2X}. Definitsioon 3 Funktsiooni f nimetatakse paarisfunktsiooniks, kui iga x kuulubX korral kehtib v˜ordus f (−x) = f (x). Funktsiooni f nimetatakse paarituks funktsiooniks, kui iga x kuulubX korral kehtib v˜ordus f (−x) = −f (...
Temast sai jutlustaja ja prohvet, kuid ta ise ei olnud nunn ja ta ei näinud kunagi oma silmaga ka birgitiinide Vadstena emakloostrit, mis ta juhiste järgi tema sünnimaal Rootsis loodi. Kuna paljudele teistele kloostritele üle euroopa oli vastumeelt, et ühte kirikut juhib ainuisikuliselt naine ja naispühaku õpetuste järgi, oli kirikul palju vaenlasi. Raamatus oli selleks Tallinnas asuv ordu, kes nägi birgitiinide ordus suurt konkurentsi. Püha Birgitta juhiste kohaselt loodud ordu kloostrites elasid algselt nii mungad kui ka nunnad küll eraldatult, kuid siiski ühise kirikuga kaksikkloostris. Austusest Neitsi Maarja vastu oli kogu kloostri valitseja naine, kloostri abtiss. Munkade juht, peakonfessor, oli kõikide vaimulik pea. Birgitta suuniste kohaselt võis ordu kloostrites elada kõige rohkem kuuskümmend õde(raamatus algselt 22) ja vastavalt apostlite arvule kolmteist preestrit, neli diakonit ja
Keskaeg Maahärra enam-vähem sõltumatud valitsejad Ordumeister tähtsaim isik Liivi ordus. Talle kuulusid peamiselt Läti alad, Eestist Sakala kõrval ka Järva ja Kesk-Eesti vähemusmaakonnad. Komtuur- ja foogtkonnad ordualad jagunesid omakorda väiksemateks haldusüksusteks, mida juhtisid vastavad võimukandjad foogtid ja komtuurid Rüütelvennad olid Liivi ordu sisemises korrastuses olulisemad, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga. Poolvennad organisatsiooni sepad, pagarid, kingsepad jne.
Liivi Rand Kokkuvõte Sisukord Liivi lipp Esimesed teated liivlaste kohta pärinevad 12. sajandi Nestori kroonikast, 13. sajandil on liivlastest põhjalikumaid teateid Henriku Liivimaa kroonikast. Tollal elasid liivlased põhiliselt Liivimaal Väina, Koiva ning Salatsi jõe ümbruses. 13. sajandi teisest poolest on teada ka üks liivlaseks peetav Liivi ordu liige: Ykemele. Ta on ainus teadaolev Baltimaade põlisrahvaste esindaja ordus. Tänapäeval elavad liivlased peamiselt Riias, Ventspilsis ja Kuramaa looderannikul nn Liivi rannas. Liivi rand on ajalooliselt liivlastele kuuluv ala, viimane koht, kus liivlased elasid rahvana. Rannas on 12 küla. Ajalooliselt oli liivi rand jagatud kaheks osaks (ida ja lääneosa), kus räägiti ka erinevaid murdeid idamurret ja läänemurret. Kumbki osa kuulus eraldi valla ja kihelkonna alla. Ka praegu on ajalooline liivi ranna
Vallutajaid oli mitu ja igaüks tahtis suuremat pinda. Seepärast ei olnud ühtset keskvõimu. Oli selle asemel mitu väiksemat feodaalriiki. Piiskopkonnad ja orduriik. Põhja-Eesti kuulus Taanile, 1346. Aastal müüs Taani kuningas Põhja- Eesti Saksa ordule. Viimane andis selle järgmisel aastal Liivimaa harule valitseda. Taani kuninga alamatele, aga õnnestus välja kaubelda hulga õigusi. Liivi ordu Tugevaim sõjajõud oli Mõõgavendade ordu. Tähtsaim ametimees ordus oli ordumeister. Tähtsamad küsimused lahendati koos orduametnikega ehk kapitliil. Mõõgavennad said 1346. Aastal Saule lahingus semgalitelt ja leedulastelt lüüa ning nende riismed ühendati Saksa orduga. Nii moodustus Saksa ordu haru ehk Liivi ordu. Liivi ordul oli sidemeid üle terve Euroopa. Vana- Liivimaa piiskopid Vana- Liivimaa kõrgeim vaimulik võimukandja oli Riia peapiiskop. Oma valdustes siiski oli igal piiskopil ilmalik võim
Ristimine, leeritamine, arumulaud, pihtimine, viimne võidumine, abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse pühitsemine. Mitra- kõrge kolmnurkne paavsti peakate. Tiaara- ilmaliku võimu tunnus, kalliskividega kroon. Ketser- isik, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest. Inkvisitsioon- katoliku kiriku kohtuorgan, luterlasi veendi ümber. Benediktlane- katoliiklik mungaordus olev munk. Kerjusmungaordudes... Tsistertslane- katoliiklane, kes on katoliku ordus. Dominiiklane- katoliku usku munk. Augustiinlased- katoliku usku munk või nunn. Frantsisklane- ristiusu tõdede õpetaja ja jutlustaja vaeste seas. Ristisõda- kiriku poolt organiseeritud või suunatud sõjakäik. Ordurüütel/ristirüütel- munk, ei võinud perekonda luua, võitles ristiusu eest. 7 vaba kunsti- grammatika, dialektika, retoorika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Skolastika- keskaja filosoofiliste õpetuste kogum. Aristotelese loogika.
Oldi vastu kiriku detsentraliseerimisele. Piibel tõlgendamise ainuüigus jäeti kirikule. Piiblikõrval tuleb jätkuvalt väärtustada kiriku õpetus traditsiooni. Tugevndati ordu/kloostri distsipliini Korrastati vaimulike ette valmistus. 13. milline on esuiitide ordu roll vastureformatsioonil. Selgitage mõne lausega. Jesuiidid- Ignatius Loyola (1491-1556) 1540 asutsas prantsusmaale oma jesuiitide ordu. Ordu põhimõted: vaesus, vallalisus, sõnakuulmatu, kuuletuda täielikult paavstile. Ordus olid andekad inimesed, kellest said kuninga pihiisad, nõunikud, troonipärijate kasvatajad, rjasid ülikoole ja koole. 14. Kes? Nimet. Retked millega on meresõidu ajalukku läinud: Christopher Kolumbus avastas ameerika Vasco de Gema avastas meretee indiasse Fernau de Magalhäes jõudis võrtsisaareni lääne suunas. 15. Milline oli Portugali ja Hispaania meresõidu roll, suurte maadeavastuste käigus? Selgitage.
ESIAEG. KESKAEG. LIIVI SÕDA. ÜLEMINEKUAEG KESKAJAST UUSAEGA. Kordamisküsimused Mõisted Arheoloogiline kultuur ( millised arheoloogilised kultuurid on iseloomulikud Eesti kiviajale ) kammkeeramika, nöörkeraamika, vene kirve teema, Muistis – esemes või kombed mis on säilinud muinasajast Maakond - maakond, Kihelkond – maakond koosneb kihelkondadest?, malev animism – usklik väeüksus, vasallkond – väikemaaomanikud, teoorjus – TALUPOEG maksab elamise eest mõisas töötades no peab töötama, sunnismaisus – su pere võlad pead sina ära maksma, kui need on peal. , adramaa – talu, mida hariti adraga. Kaart Muinasaja Eesti halduslik jaotus ja tähtsamad linnused. Missuguste võõrvõimude vahel toimus Eesti alade jagamine või ümberjagamine? Rootsi, Vana-Liivima, Venemaa, Poola, Taani, Saksa-Rooma kuningriik Daatum ja kelle vahel Eesti alad jagati. Analüüs , küsimused Balti ristisõja põhjused, käik ja tulemused Ristiu...
Albertiga Rooma, kus kohtus paavstiga. Kaupo asub toetama Albertit ja ristisõdijaid 1206 liivlaste lõplik alistamine 1207 latgalid (lätlased) alistuvad mõõgavendadele Mõõgavendade ordu (1202-1237) Ametlik nimi Kristuse Sõjateenistuse Ven-nad, (lad. k. Fratres Mili-tiae Christi) oli kristlik sõjaline ordu, mis eksis-teeris aastatel 12021237. Seisused ordus: Rüütelvennad Preestervennad Poolvennad Mõõgavendade ordu Ordumeistrid: Venno (Vinno) (12041209) Wolquin (Wolgulin) (12091236) Piiskop Alberti ja ordu vahel sõlmiti leping, mille kohaselt ordu saab endale 1/3 Liivimaal vallutatud ja vallutatavatest aladest. 1236 Saule lahing, leedukad purustavad orduväe. 1237 Mõõgavendade ordu riismetest ja Saksa ordu rüütlitest moodustatakse Liivi ordu.
Eesti ja läti alad: Liivimaa, Taanile allutatud Põhja-Eesti: Eestimaa. Maa jaotati osadeks, mida hakkasid juhtima Maahärrad. Taani valdusi nimetati üldiselt Harju-Viruks. Maahärrad: Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordu. Feodaalse killustumise ajajärku nimetatakse Eestis Vana-Liivimaa ajaks. Ilmaliku võimu kehastuseks oli Liivi orduriik.(1237). Oli formeeritud mõõgavendade orgust mis 1236 tegevuse lõpetas.(saule lahing). Tähtsaim isik ordus oli ordumeister. Talle kuulusid läti alad, sakala kõrval ka Järva ja kesk- eesti väikemaakonnad. Lisaks veel valdusi Lääne-, Saare- ja Hiiumaal. Ordu pealinnaks oli Riia....siis Cesis (võnnu linnus). Orduala jagunes: komtuur- ja foogtkondadeks. Liivi ordu sisemine korrastus: rüütelvennad (vormiriietus oli valge mantel musta ristiga), poolvennad(sepad, pagarid, kingsepad), preestervennad (pidasid kiriklikke talitusi). Vaimuliku elu tähtsaimaks võimukandjaks oli Riia peapiiskop
b)säilisid rüütelkonnad,neid oli kolm: Eestimaa rüütelkond, Liivimaa rüütelkond ja Saaremaa rüütelkond. c)asjaajamine toimus saksa keeles. 6) Vaimuelu Poola ajal. Vastus: Jesuiitide õpetlikud põhimõtted: õpilas konkurents, võeti kasutusele eksamite ja arvestuste süsteem, õpilased pidid hästi süüa saama, õppeplaani võeti kehaline kasvatus. Jesuiitide ordu, mille rajajaks oli Hispaania aadlik Ignatius Loyola, ordu rajati 1534.a. Selles ordus olid meesliikmed, kes valiti välja tänu vaimsete võimete ja välimuse järgi. Ordu allus otse paavstile. Ordu kinnistati paavsti poolt 1540.a. Tähtsaks peeti noorsooga tegelemist. 1583.a.loodi Tartus jesuiitide gümnaasium, mille haridus taset polnud Eestis veel olnud. Tema haridustase oli väga kõrge. Gümnaasiumi kõrvale loodi tõlkide seminar.Seminari eesmärgiks oli preestrite ettevalmistamine ja seminari võeti noormehi ka kohaliku rahva hulgast
juures, seetõttu hakati otsima sakslaste poolt võimalust aega viita. Sakslased esitavad kutse tulla saatkonnaga Paidesse läbirääkimistele. Paide läbirääkimised Paide läbirääkimistele (4. mai 1343) kogunesid kõik suuremad orduhärrad, ,,Viljandi komtuur Gosvin von Herike, Riia komtuur Dirk von Rambou, vend Wilken von Ilsede, Järva foogt vend Herman von Nesen, vend Andres von Steinberg ja veel palju suuri härrasid ordus ning ka Tallinna piiskop Olaus." Eestlastel olid kohal neli kuningat ühes kolme sulasega. Ordumeister lasi eesti väepealikud vangistada, tekkis võitlus, mille käigus hukkusid kõik eesti saadikud. Edasised võitlused Eestlaste juhtide hukkumine oli veidi aega saladus ordu kasutas seda aega pealetungiks ja eestlaste väe hävitamiseks. Sõjamäe lahingus hukkus 3000 eestlast. Taanlased andsid endid ordu kaitse alla
18. juulil alistus Vene vägedele Tartu linn. Augustis vallutati ilma suure vastupanuta väikseid linnuseid: Rõngu, Rakvere, Laiuse, Põltsamaa, Toolse jt. Sügisel jõudsid Vene väesalgad Tallinna alla, millele Liivi ordu vastupeale tungi ei suutnud korraldada ja sõlmiti Taani aadlike vahendusel 1559. aasta aprillis poole aastane vaherahu. 8. Millist abi otsisid Liivimaa võimud? Poole aastast vaherahu kasutasid Liivimaa võimud välisabi otsimiseks. Liivi ordus saavutas ülekaalu Poolale sõbralik rühmitus. 9. Kuidas suhtusid talupojad sõdivatesse pooltesse? Nad tapsid üksikuid sakslasi ja põletasid nende mõisaid. Venelastele nad olid abiks, kuna nemad olid nede vaenlaste vaenlased. Nad olid sõja alguses neile teejuhtide ja luurajatena. Hiljem selgus et Vene võim üritab mitmesuguste soodustustega mõisnikuid enda poole meelitada ja seejärel jäi talurahval vaid ise enda eest seista ja 1560. aasta septemris algaski
Jäälahing 5. aprillil 1242 toimunud Jäälahingus võitsid teatavasti Novgorodi vürsti Aleksandri (kes sajandeid pälvis endale lisanime Nevski) juhitud venelased liivimaalaste vägesid ning oletatavalt toimus see lahing Peipsi järve jääl. Lahingule on Nõukogude ajal antud suur ajalooline tähtsus: see olevat peatanud sakslaste edasitungi itta, kuna see olevat olnud Liivi ordule tugev hoop ning seal langenud 400-500 rüütlit. Kuid Liivi ordus polnud kunagi ühekorraga nii palju rüütleid ja Liivimaa-poolse pildi andev "Liivimaa vanem riimkroonika" kirjeldab lahingut pigem väiksemamastaabilise sündmusena. Liivimaalaste väe põhiosa olevat moodustanud hoopis Tartu piiskopi väed, Liivi ordu rüütleid oli võib-olla paarkümmend. Vaieldamatu on aga see, et liivimaalased said lahingus lüüa ja olid seejärel sunnitud Novgorodiga rahu tegema. Kuid "ittatungi" see ometi peatanud, sest kuni 16
II osa "teekond (hiiglaste juurde) seal on hiiglased hingelt suured ja Gulliver tunneb ennast väiksena. III osa ta jõuab Hiihnhmide juurde ja seal on ka jähuud. Esimesed on hobused..need käituvad nagu inimesed. Jähuud on siis inimeste asemel.Gullivere ainus soov on jääda nende juurde elama. Moliere (1622 1673) Prantsuse kõige ausam inimeste kujutaja. Prantsuse Shakespeare. Tema isa oli tapitsiir sisustaja. Sai hea hariduse, õppides jesuiitide ordus. Mis loodi katoliku võimu taastamiseks. Jesuiidid toetusid tunnetele. Paljud piiblilood õpetati selgeks läbi teatri. Tal jäi kool lõpetamatta. Juura õppimise asemel tahtis liituda ühe näitetrupiga, kes olid sel ajal väga põlatud. Asutas 1643 asutas oma teatri, kuid läks siis pankrotti, ning ta põgenes ja rändas 10-15a. Esitasid näidendeid Comedia dell`arte (kindel tegelaskuju, improvisatsiooni teater, esimene armastaja ja
’ Kõige paremini on säilinud, seal juures taastatud Narva ordulinnus, üsna palju on alles ka Rakvere ordulinnusest. Mõlemad rekonstrueeritud muuseumiteks. Koosseis Ordu eesotsas seisis kõrgmeister. Tema valitses kõiki ordu harusid (Liivimaa, Preisi). Orduliikmed jagati kolmeks: Rüütelvennad Preestervennad Seersantvennad ehk hallmantlid. Lisaks ordu täisliikmetele olid ordus ka ilmikutest poolvennad, kes tegelesid tavaliselt käsitöö ja muude madalama taseme majandusülesannetega. Liivimaal on neid allikates mainitud väga harva. Sõjajõud Ordu peamine eesmärk oli kaitsta kristlasi ja sõdida paganate vastu. Lisaks rüütlitele osalesid sõdades piiskoppide vasallid ja kohalik rahvas. Hiljem 15. sajandil asendus sõjajõud suurel määral palgasõduritega. Hiliskeskaegsed muutused: rüütlite põhitegevuseks olnud
· Abi ei saabunud · Kogu Mandri Eesti vallutatu ristisõdijate poolt · Kõige kauem pidas vastu Saaremaa. Vallutati tormijooksuga üle mere jää Muhumaale · Lõppes pikk periood eesti rahva ajaloos muistne iseseisvuse aeg Eestlaste allajäämise põhjused: · Polnud kutselist armeed · Kehv relvastus · Maakondade vahel puudus koostöö · Polnud tugevaid liitlasi · Maa kurnatud erinevatest sõdadest · Ristisõdijate Piiskopi Ordus, Taani kuningat toetas kogu kristlik lääs ja Rooma paavst. Keskaeg Vana Liivimaa · 1227 tekkis tüli Ordu ja Taani riigi vahel · Saksa Ordu püüdis vallutada Toompea linnust (kuulus taanlastele) · Osapoolte lepitamiseks saatis paavst kohale oma esindaja ehk LEGAADI · LEGAAD otsustas rajada Taani ja Ordu valduste vahele vaheriigi · 1238 leppis Taani Orduga ära, sõlmiti Stensby leping:
feodaalriike. Taani valdusi Põhja-Eestis hakati nimetama Harju-Viruks. Läänemaa ja osa Saaremaast ning Hiiumaast langes Saare-Lääne piiskopkonna valitsemise alla. Kagu- Eestit nimetati Tartu piiskopkonnaks. Seda ajajärku, mil Eesti oli jagatud 4 alaks, nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks ning ka orduajaks. I lmalikku võimu Eestis esindas Liivi orduriik. See loodi 1237. aastal ning oli üks esindusharu Saksa ordust Liivimaal. Tähtsaim isik Liivi ordus oli ordumeister. Ta omakorda allus küll Saksa ordu pealikule, kuid Liivimaal oli tal täielik voli. Orduriigi pealinnaks oli algselt Riia, seejärel Võnnu. Orduala jagunes omakorda väiksemateks üksusteks komtuurkondadeks ja foogtkondadeks, mida valitsesid vastavalt komtuurid ja foogtid. Liivi ordu sisemises korrastuses olid tähtsad isikud rüütelvennad, kelle vormiriietus oli valge mantel musta ristiga. Organisatsiooni liikmeteks olid ka
Hagiograafia pühakute elulugu 12. Reliikvia pühakute säilmed. 13. Ikoonid pühakutele pühendatud pildid. 14. Märter isik, kes isikliku läbielatud füüsilise ja psüühilise kannatuse läbi tunnistas ristiusu. 15. Diakon- vaimulik, kelle õigused on sakramentide läbiviimisel piiratud, võib olla abiks. 16. Preester- vaimulik, kellel on õigus läbi viia missat ja sakramente. 17. Piiskop- kirikukoguduste vastutavaim ülevaataja. 18. Vaimulik amet- on kas koguduses või ordus kindlate tööülesannete täitmine. 19. Rituaal- on usundi teostamine mingisugusel viisil. 20. Ordu kindlate reeglite järgi organ. kinnine ühing. 21. Ristiusu sakrament pühitsemine, saadakse kiriku liikmeks. (ristimine) 22. Meeleparanduse sakrament antakse andeks in. patud. (pihtimine) 23. Armulaua sakrament (ohvri sakrament). 24. Abielu sakrament laulatus. 25. Vaimuliku seisuse sakrament sellega pühitsetakse vastav in. vaimulikkuu seisuse liikmeks. 26
korda saatnud, on talle teatavaks saanud; nüüd tahab ta pühapäeval, peale püha ristipäeva (4. mai) tulla Paidesse, sinna peavad nad ka oma saatkonna läkitama ja kui süü sakslaste juures asuvat, siis tahtvat ta selle eest ise hoolitseda, et kõik asjad uuesti heaks peaksid saama. See meeldis eestlastele hästi." Paide läbirääkimised Paide läbirääkimistele kogunesid kõik suuremad orduhärrad ja veel palju suuri härrasid ordus ning ka Tallinna piiskop Olaus." Eestlastegi poolt ei olnud saadikute auväärsus väiksem kui orduvendade esindusel. Kohal olid neli kuningat ühes kolme sulasega. Aga juba algusest peale võtsid läbirääkimised üksteise süüdistamise ja halvustamise ilme:. Ordumeistril oli nüüd valida: kas oma seniste toetajate vasallide kahjuks loobuda nendega koostööst ja liituda ordu võimkonna laiendamiseks eestlastega või eelistada liitu vasallidega eestlaste vastu
KORDAMINE AINEKS Eesti kultuurmaastike ja asustuse kujunemine * KÕRGEIM FEODAAL ehk SÜSERÄÄN - Feodaal ehk läänimees oli keskajal feoodi (feodum) ehk läänimaa saaja, kes vastutasuks kohustus teenima maaisanda sõjaväes. Seda kinnitas vasallivanne, mis kehtestas senjööri (lääni andja) ja vasalli (lääni saaja) vahekorra. Süserään omas kogu maad riigis. Tema läänistas maad suurfeodaalidele: vürstid, hertsogid ja krahvid. Neil oli kohustus osaleda väeüksusega sõjas ja teenida kuninga õukonnas. Suurfeodaalid omakorda läänistasid maid parunitele ja need rüütlitele (väikefeodaalid), kes algselt edasi läänistada ei tohtinud. Läänisüsteemi tekke tõi kaasa ratsasõdalaste keerukas ja kulukas varustus, seetõttu anti sõjameestele maad enese ülalpidamiseks. Ida-Euroopas kujunes mõisahärrus, kus kõiki neid õigusi kandis üks isik. Lääniõigus oli isiklik, seda sai anda ja võtta. Läänivaldusfeoodi ei olnud automaatselt pärandatav ja vasallilepingud tu...
· XI-XII varanduslik ebavõrdsus · ehitus (maalinnused) · ristiusu levik ja selle mõjud · esimesed kiriku- ja kloostrikoolid · taanlaste ja rootslaste rünnakud · 1210 Ümera lahing · vanad muinasaegsed eestlaste nimed mugandatakse kristlike nimedega Andres, Hans, Jaan, Laur, mart, Mihkel, Katrin, Maarja jne. Keskaeg 1. Lääne-eesti ja Läti Liivimaa, L-Eesti Venemaa valduses, P-Eesti Eestimaa, jaotatud orduteks 2. Liivi ordus 200-300 rüütelkonda, Tallinna piiskop allus Lõuna Rootsile 3. Talurahva seisuslik olukord halveneb - kaubandus ja meresõit jäi linnakodanike hoolde. Ristimine tõi kaasa kohustused maksude näol. 4. Kujuneb kohalik aadel, Harju-Virus tekkisid mõisad (23) 5. 1242 Jäälahing 6. Linnade arenemine, 1248 Tallinnale linnaõigused: · 1262 linnaõigused Tartule · Vana- Pärnu põletatakse maha, piiskop kolib Haapsallu · Pärnu vasakule kaldale ehitatakse Uus-Pärnu
TÕESTUSED, TULETUSKÄIGUD, PÕHJENDUSED!!! 23. Funktsiooni muudu esitus diferentsiaali ja jääkliikme summana y = f'(a)x + , kus = r(x)x Kuidas käituvad diferentsiaal ja jääkliige argumendi muudu x suhtes, kui x läheneb nullile? (tõestada!). funktsiooni muut y koosneb kahest liidetavast, millest esimene on diferentsiaal dy = f'(a)x ja teine on . M~olemad liidetavad on l~opmatult kahanevad protsessis x 0. V~ordleme neid suurusi x suhtes. Esiteks, eelduse f'(a) 0 p~ohjal saame lim dy x= lim f'(a)/x* x= lim f'(a) = f(a) 0. x0 x0 x0 Teiseks kehtib lim / x = lim r(x)x /x = lim r(x) = 0. x0 x0 x0 N¨aeme, et esimene liidetav, so diferentsiaal dy on sama j¨arku l~opmatult kahanev suurus kui x ja teine liidetav on k~orgemat j¨arku l~opmatult kahanev suurus x suhtes. J¨arelikult v¨aikese x korral hakkab diferentsiaal funktsiooni muudu avaldises domineerima. Seet~ottu v~oime lugeda diferent...
Miks õhutas paavst kristlasi rikkuma üht 10 seadusest, mis kkelas tappa? V:Paavst tahtis tagasi saada Jeesus Kristuse haua. Millistel kaalutlustel vastas paavst Urbanus II Bütsantsi keisri Alexios I abipalvele? V: Mille poolest erinesid kaks 1096 a. Lääne-Euroopast lähtunud ristisõdijate väge? V: ?Esimesed väed olid koos ja ühtsed, kuid teine ei olnud ühtne.? Miks võisid Lääne-Eurooopa feodaalide pojad valida ordurüütli elu Pühal Maal? V: ?Rüütli ordus sai korraga olla nii rüütle kui ka munk. Ehk said ka abi ja olid siiski ka usu tegevusega seotud? Nim. kolm 12 saj. Pühal Maal rajatud rüütliordut. V: Templiordu, Johanniitide ordu, Teutooni ordu. Millise teekonna läbisid ristisõdijad Pühale Maale minnes? V:Liiguti läbi Kreeka Ungari ja Bulgaaria. RISTISÕDA-lääne kristlaskonna sõjakäik kiriku vaenlaste vastu VAIMULIK RÜÜTLIORDU-rüütlite sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid
Keskaeg Ristisõdade põhjused 1) ristiusustada viimased paganarahvad 2) saada endale parimad kaubateed Esimene kirj. Allikas Läti Hendriku kroonika 1. Piiskop 1180. a Meinhard saadetaksi Liivimaale (Ükskülla) Ehitatakse sinna kirik ja linnud tema saab linna (Üksküla) Teoderich koivaliivlaste juht 2. Piiskop 1196-1198 Piiskop Bertold 3. Piiskop 1199- 1228 piiskop Albert Albert: jätkab liivlaste ristiusustamist. 1) 1201 A. Rajab Riia linna (kaupmeestele tugipunktiks) 2) 1201 rajab kohapealse mõõgavendade ordu Liivlased elavad enamasti suudmealadel Kui tähtsam inimene on ristiusu vastu võtnud siis Ordus 3 liiki: 1) Orduvennad 2) Preestervennad 3) poolvennad teenijad ja käsitöölised/sõjas hoolitsejad, korrashoidjad MUISTNE VABADUSVÕITLUS (1208-1227) 1. Algab (1208) Ristisõdijad ründavad ...
KESKAEG Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvad Eesti jagati üksikuteks osadeks, mille eesotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad, nn. maahärrad. Nende valdused kujutasid endast väikeseid feodaalriike. Feodaalse killustumise ajajärku Eesti nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks. Ilmaliku võimu kehtestamiseks oli suur sõjaline jõud - Liivi orduriik (1237). Orduala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks. Tähtsat kohta ordus omasid kiriklikke talitlusi pidavad preestrivennad. Vaimuliku poole tähtsaimaks võimukandjaks V-Liivimaal oli Riia peapiiskop. Põlisrahva õiguslik olukord halveneb. Kes ristiusu vastu olid võrnud, kuulutati isiklikult vabadeks. Põhiline koormis kümnis - kümnes osa talu saagist, kergema variandina hinnus kindalaksmääratud naturaalmaks. Võõrvõimude omavahelised suhted. Linnad, linnused ja kirikud Kogu Eesti keskaega iseloomustab võitlus võimu pärast.
Eesti ja Läti aladel oli vennaskonna maju kokku enam kui 20 linnas, neist Eestis peale Tallinna veel Tartus ja Pärnus. Püha Mauritius Mustpeade nimetuse päritolu ei ole lõplikult selge. Seda on seostatud mustanahalise märterpühaku Mauritiusega. Mauritius on vennaskonna kaitsepühak ning teda on kujutatud ka Mustpeade vapil. Püha Mauritiuse ja tema kaaslaste austamispäev on 22. september. Seda päeva peeti (küll sõltumata mustpeadest) keskmisest pidulikumaks ka dominiiklaste ordus. Umbes 445. aastast tuntud pärimuse järgi kuulus 3. sajandi lõpul elanud Mauritius Egiptusest pärit Rooma leegioni, nn. Teeba leegioni, mille leegionärid olid kristlased. Leegion saadeti teenistusse tänapäeva ?veitsi alale, kus leegionärid korraldasid mässu. Ühe versiooni järgi põhjustas vastuhaku korraldus osaleda paganlikes riitustes, teise versiooni järgi aga käsk nuhelda kristlasi (Rooma riigis kuulutati ristiusk lubatuks alles 325. aastal ning riigiusuks 381. aastal)
või orduajaks. *Ilmaliku võimu kehastuseks suurim sõjaline jõud Vana-Liivimaal - Liivi orduriik. *Liivi ordu oli kujunenud Mõõgavendade ordust.(MVO sai 1236.a Saule lahingus leedulastelt hävitava kaotuse osaliseks ja lakkas olemast). *Vaimulik ordu väljus piiskoppide kontrolli alt. Esiplaanile tulid võim, materiaalsed huvid, ordumeeste koosseis hõrenes, täienduse eesmärgil said tulla ka "vähekõlblad" mehed, isegi mujalt põgenenud kuritegijad. *Tähtsaim isik Liivi ordus - Ordumeister (talle kuulusid Läti alad, Eestist - Sakala, Järva ja Kesk-Eesti väikemaakonnad + valdused Lääne-, Saare ja Hiiumaal). *orduriigi pealinnaks algselt Riia, pärast Võnnu (suurim linnus). *Orduala jagunes väiksemateks üksusteks: komtuur- ja foogtkondadeks (juhtisid komtuurid ja foogtid - neile allusid ordumõisad + valitsejad). *Rüütelvennad olid olulised- valge mantel, must rist (u 200-300) *Poolvennad- ka liikmed (nt sepad, pagarid, kingsepad jne)
mahtu u ¨ he u¨ hiku v~ orra. Katsume seda matemaatiliselt p~ ohjendada. Vastavalt tuletise definit- sioonile kehtib valem C M C(q) = C (q) = lim , q0 q kus q ja C on vastavalt toodangu mahu ja kulu muudud. Seega kehtib v¨ aikese q korral ligikaudne v~ ordus M C(q) C q . Kui toodangu mahtu suurendatakse u ¨he u¨ hiku v~ orra, siis q = 1, seega M C(q) C (suurte tootmismahtude korral v~ oib q = 1 lugeda v¨ aikeseks). Siit n¨ ahtubki, et marginaalkulu on v~ ordne u¨ hikulisele toodangu suurenemisele vastava kulu- muuduga. Olgu R(q) toodangu hulga q m¨
Olgu vaadeldav funktsioon y = f (x) oma m¨ a¨ aramispiirkonnaga X ja v¨ a¨artuste hulgaga Y k¨ ull u ¨ hene, kuid mitte u¨ ks¨ uhene. Funktsiooni f p¨ oo ¨rdfunktsiooniks nimetatakse kujutist, mis igale y Y seab vastavusse k~ oigi selliste x X hulga, mille korral kehtib v~ ordus f (x) = y. ¨ Uhese, kuid mitte u¨ ks¨uhese funktsiooni p¨ o¨ ordfunktsioon on mitmene. Selliste funkt- sioonide n¨aideteks on terves oma m¨ a¨ aramispiirkonnas antud trigonomeetriliste funktsioonide p¨o¨ ordfunktsioonid ehk "suure algust¨ ahega" arkusfunktsioonid. T¨ apsemalt: terves m¨ aa
1876 tegi L. Meyer publikatsiooni. 14. saj kronistika B. Hoeneke – alam-saksa keeles. Omal moel jätk vanale riimkroonikale. Mees oli kaplan, kantselei ülem 14saj keskel. Niisiis pärit ordust. Nooremat riimkroonikat pole säilinud, aga sisaldab ümberjutustusena 16saj Liivimaa kroonikas (Renneri tehtud). Ei ole täpselt teada, mis perioodi käsitleb. Algab kas 1320 või pisut enne. Selles kajastub ka Jüriöö. Parima väljaande tegi S. Vahtre. Hermann Wartberge – ordus, ladina keeles. Liivimaa ajalugu kuni 1378. Väga rikkalik materjal kroonika seadmisel. Väga tugev apologeetika aspekt ka: kataloog ordu kasuks vallutamise osas. Kirjeldab omadest kogemustest Leedu vastu sõdimist. 1863 anti välja. Eesti keeles katkeid 1920. aastatel. 15. sajand Ordu ja piiskopi leerid võitlevad; hävitatakse kroonikaid ja ajalugu, et omad argumendid oleks peal. 16. sajand Liivi sõja ajal uus huvi ajalookirjutamise vastu
1315 Valdemar Eriku pärimisõigus muutis läänid pärandatavaks meesliinis. 2 Jüriöö ülestõus Jüriöö ülestõusu tähtsaim allikas on Bartholomäus Hoeneke Liivimaa noorem riimkroonika. Hoeneke oli Jüriöö ülestõusu kaasaegne. Kroonika on alamsaksakeelne ja pole algsel kujul säilinud, kuid selle üksikasjaline ümberkirjutus on olemas XVI saj. Liivi ordus teeninud Johannes Renneri kroonikas. Talurahval raske olukord. Koormised kiriku ja feodaalide jaoks suurenenud. 1315.a. suur ikaldus ja näljahäda. Suur suremus. Koormised kasvasid eriti Harju-Virus, kus saksa soost vasallid tegutsesid äärmise hoolimatusega. Rajati mõisaid, milleks haarati talupoegade maid ja rööviti nende vara. Kohut mõisteti oma suva järgi. Taani kuningas kavatses Harju-Viru maha müüa Saksa ordule. Harju-Viru vasallid kartsid kaotada sellega oma vabadusi
vürstkonna loomise katse) Jäälahing 5. aprillil 1242 toimunud Jäälahingus võitsid teatavasti Novgorodi vürsti Aleksandri (kes sajandeid pälvis endale lisanime Nevski) juhitud venelased liivimaalaste vägesid ning oletatavalt toimus see lahing Peipsi järve jääl. Lahingule on Nõukogude ajal antud suur ajalooline tähtsus: see olevat peatanud sakslaste edasitungi itta, kuna see olevat olnud Liivi ordule tugev hoop ning seal langenud 400-500 rüütlit. Kuid Liivi ordus polnud kunagi ühekorraga nii palju rüütleid ja Liivimaa-poolse pildi andev "Liivimaa vanem riimkroonika" kirjeldab lahingut pigem väiksemamastaabilise sündmusena. Liivimaalaste väe põhiosa olevat moodustanud hoopis Tartu piiskopi väed, Liivi ordu rüütleid oli võib-olla paarkümmend. Vaieldamatu on aga see, et liivimaalased said lahingus lüüa ja olid seejärel sunnitud Novgorodiga rahu tegema. Kuid "ittatungi" see ometi peatanud, sest kuni 16
maahärra- jagatud maa üksikute osade eesotsas olevad sõltumatud valitsejad 4.Harju-Viru- Taani valdus 5.Tartu- piiskopkond- Ugandi maakond ja Vaiga lõunaosa 6.Saare-Lääne piiskopkond- Läänemaa ja Saaremaa 7.Liivi orduriik- katoliku rüütliordu, saksa ordu liivimaa haru, 1237-1562 8.Vana-Liivimaa- feodaalse killustamise ajajärk Eestis 9.ordumeister- tähtsaim isik Liivi ordus 10.kümnis- koormis, kümnes osa talu saagist 11.hinnus- koormise variant, naturaalmaks 12.võõrvõimude omavahelised suhted- võõrvõimude pidev võitlus juhtrolli pärast Vanal-Liivimaal. 13.talupoegade olukord- jäid isiklikult vabaks, neil oli oma maa ja õigus kaubitseda. Põlluharimisviisid ja tööriistad jäid samaks 14.1236 ja 1237 (mõõgavendade ordust saab liivi ordu)- Saule lahingus leedulastelt
Hiljem rajati turvakodud ka San Franciscosse ning Atlantasse. Ema Teresa pälvis selle eest Vabaduse Medali, USA kõrgeima tsiviilisiku auhinna (http://www.ewtn.com/motherteresa/vocation.htm). 1983. aastal elas ema Teresa üle infarkti Roomas, mil ta oli külastamas Paavst Johannes Paulus II-st. Pärast teist atakki aastal 1989 sai ta omale südame stimulaatori. 1991. aastal pärast võitlust kopsupõletikuga Mehhikos süvenesid ta südamehädad. Ta avaldas soovi anda enda positsioon ordus üle kellelegi teisele. Korraldati salajane hääletus ja kõik nunnad peale tema enda hääletasid, et ema Teresa jätkaks. Ta nõustus jätkama enda tööd Tegeva Armastuse Saadikute ordu juhina. 1996. aasta aprillis ema Teresa kukkus ning murdis rangluu. Sama aasta augustis vaevles ta malaaria käes ja tal oli tõsiseid probleeme südame vasaku vatsakese tööga. Talle tehti taas südameoperatsioon, kuid oli selge, et tema tervis oli väga palju halvenenud. 13.
Helme ordulinnus helme linnus (ill 132...134) see 14..15 saj. Pärinev ordulinnus on võetud eesti arhitektuurimälestiste nimestikku. Suurejoonelisel kõrgustikul asuva kaitserajatise näite ja loodusega seotud linnusetüübi ühe esindaja juures kohtame korrapärasuse tendentsi. Linnuse täpne rajamisaeg ei ole teada. Helme on mantelringmüürilinnus. Seestpoolt ümbritsesid ringmüüri kogu ulatuses ruumid. Linnusesse pääseti lõunaküljelt üle vallikraavi ehitatud silda mööda , sillasammaste varemeid on veel säilinud.. helme linnus on pisut suurem kui Karksi pealinnus. Helme linnuse mõõtmed on u. 116X70m, Karksi linnusel 100x40m. Helme linnuse kavatis on jälgitav maapinnal u. 75% ulatuses, mantelringmüür peaaegi tervikuna. Kahjuks on hoovi ümbritsevate ruumide sisemüürid pidevas varisemisohus. Paljud müüritulbad on alles hilj...
Kindel värsimõõt puudub, autor püüab ainult saavutada tingimata täisriimi. Olles raskustes riimsõnade leidmisega, ei suuda autor alati kinni pidada faktidest (laseb Jäälahingu kirjeldamisel võitlejatel langeda rohule). Väga palju trafertseid väljendeid, ülespuhutud fraase ja mitte midagi ütlevaid sõnakõlkse. Laskub järjest pisidetailidesse, ei suuda kuidagi eraldada olulist ebaolulisest ega anda hinnangut tähtsamailegi sündmustele. Kroonika oli Liivi ordus, samuti Saksa ordus ametlikuks "lauluraamatuks", mida ordukonventides loeti ette rüütlite ühistel söömaaegadel. ]] Bartholomäus Hoeneke "Liivimaa noorem riimkroonika" (1348) käsitleb 14. saj algupoole sündmusi. Eriti kaaluka tähendusega on selles kroonikas 1343. a jüriöö ülestõusu kirjeldus. Hiljem on Eduard Bornhöhe, Aino Kallas jt kirjanikud oma loomingus tuginenud Hoeneke kroonikale. Alamsaksakeelne, autor valgustas Jüriöö ülestõusu ühekülgselt saksa feodaalide, esmajoones
Kronoloogia 15581583 Liivi sõda 1560 Liivi Ordu lakkas eksisteerimast 1561 saabusid Eestisse Rootsi väed 1582 sõlmiti Jam Zapioski vaherahu VenePoola vahel 1583 Jesuiitide kolleegiumi ja Gümnaasiumi loomine 1629 Altmarki vaherahu, mille tulemusena läks kogu MandriEesti Rootsi valdusesse 1645 Brömsebro rahu, Taani valdused läksid Rootsile 16561661 RootsiVene sõda 1632 Tartu Ülikooli avamine 1686 Eesti rahvakooli algus 1680 Karl IX alustas Balti provintsides reduktsioonidega 16951697 Eesti naljahäda 17001721 Põhjasõda 1710 Tallinna ja Eestimaa rüütelkond kapituleerius Venemaale 1721 Uusikaupunkti rahuga loovutab Rootsi Eesti ja Liivimaa Vene riigile Ajaloolised isikud Hertsog Magnus SaareLääne ja Kuramaa piiskop, ja Liivimaa kuningas 15701577. Stefan Batory Poola kuningas, kes alustas pealetungi venelaste vastu. Johan Skytte oli Rootsi ühiskonna ja riigitegelane, Liivimaa kindralkuberner, Tartu Ülikoo...
Munk oli end aga magamistuppa peitnud. Ta nägi oma plaani õnnestumist, kui silmas abti üksinda tema kongi sisenemas ning ust lukustamas ( siis oli ta kindel ning hiilis ukse juurde kus ta kõike nägi ja kuulis, mida abt tegi ja rääkis). Piisavalt lõbutsenud lahkus abt kongist. Ta kuulis munga samme ning arvas, et see tuli metsast. Abt noomis munka kurja näoga läbi ja ähvardas teda vangikongi heita. Munk vastas otsemaid, et ta pole veel kuigi kaua suutnud Benedictuse ordus viibida ega kõiki iseärasusi tundma õppida ning ka abt pole mungale veel õpetanud, et mungad peavad naisi nagu paastumist ja valvamist koormana enese peale kandma; lubas, kui seekord andeks saab, ei talita nõnda enam kunagi. Abt kui taibukas inimene sai kohe aru, et munk teadis temast asja paremini ja oli kõike ka pealt näinud. Abt tundis end süüdi ning häbenes munga suhtes midagi ette võtta, kuna ta ise oli samal määral karistuse ära teeninud. Ta
piiskopkondade vahel vastuolud. Tartu piiskopkonnaga kõige suuremad tülid, vahel ka otsitud tülid.Kõige selle tulemusena toimus juba 13 saj peale pärast muistse vabadusvõitluse lõppu siinsetel aladel kodusõjad. Kodusõdade käigus talupojad olid need,kes kannatasid. Rüüstamine,põletamine,tapmine kodusõdade käigus. Mingisugust võimu siiski omavahel paika panna ei suudetud. Ordu ja tartu piiskopi vahel rõivastustüli 19 saj lõpul. Võeti erinevat värvi rüü, mis oli ordus. Sellega ta näitas, et ei ole sama organisatsioon, mis ordu. Ordu leidis, et tema on kõige suurem vaimuliku esindaja Vana-Liivimaal. Tüli tõi kaasa Danzigi kongressi 1397 aastal. See määras ja muutis palju.Oli oluline, sest pandi paika võimusuhted. Ordu võim vähenes.(Oli üleüldine Saksa ordu, mis jagunes harudeks. Siinne ordu oli Saksa ordu Liivimaa haru.) Saksa ordut juhtis sellel ajal kõrgmeister, kes Danzigi kongressi ajal oli Konrad von Jungingen
Tühistatakse Bonifatius IX bullad. Pärast Ambundi saab Riia pp-ks Henning Scharpenberg. 1435 Valga maapäeval sõlmiti rahu pp ja Ordu vahel: · Pp ja toomkapiitel võisid kanda augustiinlase rüüd · Riia allumise küsimus lükati 12 aastaks edasi 14.saj lõpust kujunes Ordus vastavalt orduvendade päritolu ringkonnale 2 pingelises vahekorras rühmitust: vestfaallased (ülekaalus Liivim orduharus) ja reinimaalased(ülek Preisimaa orduharus). Liiim orduharus avaldus maiskondlike rühmituste vastuolu eriti om valimisel. 15.saj alates esitati sellel kohale 2 kandidaati, kumbki erinevast maiskonnast, kelles üks määrati kõrgm poolt ordumeistriks, teine maamarsslaiks+selle orduvennad tähtsamate ordulinnuste käsknikeks
Rõngu, Rakvere, Laiuse,Põltsamaa, Toolse jt. Ühe hooga jõudsid Vene väesalgad ka Tallinna alla, kuid seekord linna veel piirama ei asutud. 1558. aasta sügisel üritasid Liivi ordu juhid küll ulatuslikumat vastupealetungi, kuid murrangut ei saavutatud ja otsene sõjategevus Eesti alal soikus.Taani aadlike vahendusel sõlmiti 1559. aasta aprillis pooleaastane vaherahu. Lühikest hingetõmbeperioodi kasutasid siinsed võimud välisabi otsimiseks. Liivi ordus saavutas ülekaalu Poolale sõbralik rühmitus. Selle liider, senine ordumeistri abi Gotthard Kettler tõIjus ordumeister Fürstenbergi tagaplaanile ja saavutas enda valimise tema asemele. 1559. aasta sügisel üritasid orduja piiskopiväed Tartu piiskopkonda tagasi haarata. Vallutati Rõngu linnus, võideti lahing Tõravere juures. Tartut ja Laiust ei suudetud aga hõivata. Septembris 1559 jõudis lõpule ka Saare-Lääne piiskopi kauplemine Taani uue kuninga Frederik II -ga
luua, aga tegi seda paavsti soovil. Frantsisklased olid oma vaesuse ja lihtsuse tõttu rahava hulgas väga populaarsed. Dominiiklaste ordu Dominicuse poolt loodud ordu, et pöörata paganaid ja ketsereid jumalasõnaga mitte relva toel. Dominiiklased paistsid silma harituse ja sõnaosavate jutlustega. Nende haridussüsteemi peetakse üheks kõige paremaks kogu keskajal. Skriptoorium ruum, kus mungad tegid ümberkirjutustöid. Dormitoorium ühine magamisruum ordus. Peatükk 16-17 Jumalarahu kiriku püüd pudurdada relvakandjate agressiivsust, mis nägi ette karistuse pühapõhipaikades ja avalikes kohtades vägivallatsemise eest. Paremini aitas sõjakuse väljapoole kanaliseerimine (ristisõjad). Ristisõdade suunad läänemere äärde, läänemere lõunakaldale, idamaadesse. Idamaade ristisõdade põhjused Jeruusalemm ja Palestiina Jeesuse kohad; et saata tülikam
aastal Saule lahingus leedulastelt hävitava kaotuse osaliseks ja lakkas seejärel olemast. Vaimuliku poole tähtsaimaks võimukandjaks Vana-Liivimaal oli Riia peapiiskop. Tartu piiskopkonna moodustasid muistne Ugandi maakond ja Vaiga lõunaosa, mille pealinn oli Tartu. Saare-Lääne piiskopkond moodustus kahest osast: Läänemaast ja Saaremaast. Maahärrad- jagatud maa üksikute osade eesotsas olevad enamvähem sõltumatud valitsejad. Ordumeister- tähtsaim isik Liivi ordus. Rüütelvend- Liivi ordu sisemise korrastuses olulisemad, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga. Poolvend- Liivi ordu sepadest, pagaritest, kingseppadest jms. liikmed. Preestervend- tähtsa koha omajad ordus, pidasid kiriklikke talitusi. Piiskop- Kümnis- koormis, kümnes osa talu saagist. Hinnus- koormise variant, naturaalmaks. Teotöö- kindel töö, mida tuli teha mõisa jaoks. 13. Võõrvalitsejad Eesti alal 13.-14. sajand Modena Wilhelm- paavsti legaadi saadik.
püüab ainult saavutada tingimata täisriimi. Olles raskustes riimsõnade leidmisega, ei suuda autor alati kinni pidada faktidest (laseb Jäälahingu kirjeldamisel võitlejatel langeda rohule). Väga palju trafertseid väljendeid, ülespuhutud fraase ja mitte midagi ütlevaid sõnakõlkse. Laskub järjest pisidetailidesse, ei suuda kuidagi eraldada olulist ebaolulisest ega anda hinnangut tähtsamailegi sündmustele. Kroonika oli Liivi ordus, samuti Saksa ordus ametlikuks "lauluraamatuks", mida ordukonventides loeti ette rüütlite ühistel söömaaegadel. Bartholomäus Hoeneke "Liivimaa noorem riimkroonika" (1348) käsitleb 14. saj algupoole sündmusi. Eriti kaaluka tähendusega on selles kroonikas 1343. a Jüriöö ülestõusu kirjeldus. Hiljem on Eduard Bornhöhe, Aino Kallas jt kirjanikud oma loomingus tuginenud Hoeneke kroonikale. Alamsaksakeelne, autor valgustas Jüriöö ülestõusu ühekülgselt saksa feodaalide, esmajoones Liivi
aastal Saule lahingus leedulastelt hävitava kaotuse osaliseks ja lakkas seejärel olemast. Vaimuliku poole tähtsaimaks võimukandjaks Vana-Liivimaal oli Riia peapiiskop. Tartu piiskopkonna moodustasid muistne Ugandi maakond ja Vaiga lõunaosa, mille pealinn oli Tartu. Saare-Lääne piiskopkond moodustus kahest osast: Läänemaast ja Saaremaast. Maahärrad- jagatud maa üksikute osade eesotsas olevad enamvähem sõltumatud valitsejad. Ordumeister- tähtsaim isik Liivi ordus. Rüütelvend- Liivi ordu sisemise korrastuses olulisemad, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga. Poolvend- Liivi ordu sepadest, pagaritest, kingseppadest jms. liikmed. Preestervend- tähtsa koha omajad ordus, pidasid kiriklikke talitusi. Piiskop- Kümnis- koormis, kümnes osa talu saagist. Hinnus- koormise variant, naturaalmaks. Teotöö- kindel töö, mida tuli teha mõisa jaoks. 13. Võõrvalitsejad Eesti alal 13.-14. sajand Modena Wilhelm- paavsti legaadi saadik.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
