1. nimeta 2 esimest eesti laulu ja mänguseltsi 1)vanamuine 1865 2)estonia 1865 2. 1 õppeasutus, kus hakati koolitama eesti soost kooliõpetajaid,nimi,kus asutati,esimesed kasvandikud asjaarmastajad heliloojad. Janis Cimze seminal 3. kus tekkisid 1eesti laulukoorid,1 pasunakoor (dirigent)? Esimesed laulukoorid tekkisid 19.sajandi 20-ndatel aastatel,koolides 4. kus ja millal toimus 1 teadaolev la . kus ja millal toimus 1 teadaolev laulupäev. Saaremaal sõrves 1863a. 5. 1 ÜLD.-millal,kus toimussalenud kollektiivid tartus 6. J.Hurda kõne 3 teesi:kelle loodud eestikeelesed laulud olid kavas,pealkirjad 1)parem haridus 2)avada eestikeelseid kõrgema astme koole Mu isamaa minu arm,sind surmani Aleksander saebelmann- kunileid 7. K.A
vallakoolidele). Allusid haridusministeeriumile, mitte enam kirikule. XIX saj. algul õpetati seal muusikat 8 tundi nädalas. Sealhulgas oreli ja viiulimängu. Vallakoolides õpetati laulu viiuli saatel. Kohalikud pillimeistrid valmistasid viiuleid ise. 1849 a kooliseadus: ei ole luba ilma noodita viisi õpetada Nõutakse 2-häälset laulmist ja 4-h kui õpetaja on bass ja abiõpetaja tenor Esimesed muusikakollektiivid olid laulukoorid ja pasunakoorid. 1840-ndatel laulsid eesti noormehed Laiuse kooris Bachi ja Händeli fuugasid. Muusikakultuur arenes laulu ja mänguseltsides, kus tegutsesid laulukoorid ja näitemängutrupid: 1865 Tallinn "Estonia" 1865 Tartu "Vanemuine" 1869 Viljandi "Koit" 1878 Pärnu "Endla" ``Vanemuise" juht Jansen algatas sakslaste eeskujul mõtte Eesti üldlaulupeost. Jansen saatis palvekirja Baltimaade kindralkubernerilie ja palus luba talurahva "vabastamise"
saksa keeles. Teine laulupidu toimus Tartus 10 aastat hiljem. Kuni tänapäevani on laulupidude traditsioon säilinud, see näitab eestlaste rahvuslikku ühtekuuluvust. Laulupeod on ka aja möödudes muutunud. Praegusel üldlaulupeol esinevad kõik koorid: naiskoorid, meeskoorid, segakoorid, lastekoorid ja mudilaskoorid. Iga viie aasta järel kogunetakse kõige suuremale Eestis peetavale rahvapeole Tallinna lauluväljakul. Tohutu suure laulukaare alla tulevad kokku rahvariietes laulukoorid ja puhkpilliorkestrid kõikjalt üle maa. Nende mitmekümne tuhande esineja hulgas on naisi ja mehi, poisse ja tüdrukuid igas vanuses - lauljaid kõigist koorirühmadest.Laulupeol on kõige olulisem koht eesti koorilauludel, mis on saanud osaks laulupeo traditsioonist - paljud neist on püsinud peo algusaegadest alates. Laulupidudel on olnud läbi aegade väga tähtis roll, kuna see näitab rahva ühtekuuluvustunnet ja ühiseid huve
Seltsiliikumine EESTLASTE SEISUKOHAST Selts on kindla põhikirjaga omaalgatuslik liikumine. Seltsidesse koondumine ja ajakirjandus avardasid eestlaste silmaringi ja tõstsid nende ühiskondlikku aktiivsust. Enamus seltsid olid seisuslikud, kuhu võeti liikmeteks vaid kindla sotsiaalse taustaga inimesi. Esimeseks seltsiks loetakse haritlaste koondumisel tekkinud Õpetatud Eesti Seltsi. Laiem eestlaste seltsiliikumine sai alguse lauluseltsidest. Esimesed laulukoorid asutati 18. sajandi lõpul ja 19. saj. alguses kirikute juurde, vennastekoguduse ringides ja külakoolides. 1865. aastal asustati Tallinnas Estonia selts ning Tartus Vanemuise selts, mille esimeseks juhiks oli J.V.Jannsen. Lauluseltside vorm pakkus avaramaid võimalusi ühiskondlikus elus kaasalöömiseks. See tõi kaasa ka politsei järelvalve . 19. saj. lõpuks tegutses Eestis 40-50 muusikaseltsi. 1880. aastast hakkasid eestlased liituma ka karskusseltsidega.
Eesti kultuurisündmused Liis Sommer Laulupidu Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, millel esinevad laulukoorid ja orkestrid. Eestis tänaseni kestev laulupidude traditsioon sai alguse 19. sajandi teise poole alguses. Laulupidu on tähtis, kuna see väljendab ühte kuuluvust. Esimene laulupidu oli Tartus 1869.aastal Laulupeod jagunevad Üldlaulupidu Kohalikud laulupeod Erilaulupeod Väliseesti laulupeod Rahva-ja üldtantsu pidu Rahvatantsupidu on etendus, millel põhiesinejad on rahvatantsurühmad, keda saadavad rahvamuusika ja puhkpilliorkestrid.
Laulupidu - eestlaste meelsuse ja kultuuri kandja Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, millel esinevad laulukoorid ja orkestrid. Laulupidudest on kujunenud rahva ühtekuuluvuse väljendaja. Ligi poolteise sajandi vältel toimunud ühislaulmised on muusikakultuuri arengut oluliselt mõjutanud. Eesti tänini kestev laulupidude traditsioon sai alguse 19. sajandi teise poole alguses.Esimene üle-eestiline laulupidu toimus 1869. aastal Tartus. Alates kuuendast üldlaulupeost on üritus alati Tallinnas toimunud. Üldlaulupeod toimuvad iga 5 aasta tagant. I üldlaulupidu toimus 18.–20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Laulupeo traditsioon on Eestis väga tugev ja elujõuline. Kooride vahel käib rebimine, kes saavad laulukaare alla laulma ja kes mitte. Tahtjaid on palju ja kõik ära ei mahuks. Tallinna laululava kaare alla mahub 15 000 inime...
Alt on ka vastava häälestusega keel või puhkpill. Bassivõti- on noodivõti, mis määrab väikese oktaavi f noodi,noodijoonestiku neljandale joonele dünaamika- on muusikas kitsamalt õpetus muusika kõlajõu muutustest ning laiemalt muusikas toimuvatest muutumisprotsessidest. Heliredel- on muusikas muusikaliste helide helikõrgustik järjestus helisüsteemi piires. Laulupidu- on suure esinejate arvuga muusikapidustus, millel esinevad laulukoorid ja orkestrid. Moll- on minoorne helirida. Paus- on heli puudumise relatiivsne kestus muusika noodikirjas. Solist- on üksikesineja. Taktimõõt- on meetrilise rütmi tähistusviis. Viiulivõti- on noodikirja märk, mille ülesandeks on näidata esimese oktaavi g asukohta noodijoonestikul. Heinrich laan IR
Esimesed Üldlaulupeod Eesti koorikultuur sai alguse kihelkonnakoolides. Seal tegutsesid laulukoorid ja puhkpilliorkestrid. Eriti tugevad koorid olid Laiusel, Tormas ja Põltsamaal. Koorilaul elavnes veelgi tänu Janis Cimze seminarile, kus koolitati köstreid ja koolmeistreid ( Valgas). Kaks tugevamat pasunakoori tegutsesid Tormas ja Väägveres. David Otto Wirkhaus juhendas neid. Tekkisid esimesed laulu ja mänguseltsid. 1865 aastal Vanemuine Tartus ja Estonia Tallinnas. Vanemuise selts oli ka esimese üldlaulupeo ametlik koraldaja. Esimene Laulupidu 1869 Tartus
RAHVUSLIK LIIKUMINE EESTIS Rahvusliku liikumise mõiste Periood, kus on iseloomulik rahvusliku eneseteadvuse kasv, oma rahvusele võrdsete õiguste nõudmine teiste rahvustega Rahvusliku liikumise etapid: Elitaarne - rahvuskultuuriline liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud, kunstnikud, teadlased ja teised haritlased, s.o. eliidi liikumine Seltsiliikumine haaras masse nii elukutse (nt käsitöölised), kui ka tegevusalade (nt laulukoorid, võimlemisseltsid) järgi Poliitiline erakondade loomine, sageli esiplaanil rahvahariduse edendamine Võitlus oma riigi eest - liikumise kõrgeim etapp Rahvusliku liikumise eeldused: Talurahva vabastamine pärisorjusest Omavalitsuste teke Esimeste haritlaste tegevus Tihenes koolivõrk Vennastekoguduste tegevus Talude päriseksostmine Estofiilide tegevus Sobiv poliitiline olustik Aleksander II võimulesaamine Rahvusliku liikumise algus
Aastatel 1857- 1861 pani kirja F.R. Kreutzwald rahvuseepose ,,Kalevipoeg". Hakati ka välja andma eesti keelseid ajalehti. Esimene eestikeelne ajaleht oli Perno Postimees ning see ilmus ainult Pärnumaal ja väljaandjaks oli J.V. Jannsen. Mõned aastad hiljem ka terves Eestis Eesti Postimees. Ärkamisaja meeleolusid kajastas esimene naisluuletaja Lydia Koidula . Aastal 1863 kutsus Ansiküla pastor Mihkel Körber kokku kõik Saaremaa laulukoorid ja peeti esimene laulpäev. Linnades moodustati laulu- ja mänguseltse ja aastal 1865 tehti kaks seltsi ,,Vanemuine" Tartus ja ,,Estonia" Tallinnas. Aastal 1906 said neist kutselised koolid. Aastal 1869 loodi laulu- ja mänguselts ,,Koit" Viljandis ja aastal 1878 loodi teater (sai teatriks, muidu oli selts) ,,Endla" Pärnus. Karl August Hermann oli äärmiselt aktiivne ning mitmekülgsete huvide inimene, tegutsedes nii muusika, ajaloo, keeleteaduse, poliitika,hariduse, ajakirjanduse kui ka
) moodustasid väliseesti kultuuri said vabalt teha, mis loomingut tahtsid, ei olnud mingisuguseid piiranguid. Eestisse jäänutel tuli olla oma loominguga ettevaatlik, et mitte võimuorganeid pahandada. Paljud kõrgharitlaskonnas olid sunnitud oma senist loomingut ,,ümber hindama" ning taluma repressioone. Haritlaskond langes ideoloogilise terrori ohvriks. Seevastu jäi rahva kultuuriline aktiivsus püsima. Maal tegutsesid edasi pilli-, rahvatantsu- ja näitemänguringid ning laulukoorid. 1947. aastal taastus üldlaulupeo traditsioon. 1950. aastate teisel poolel leevenes vaimne surutis ning oli võimalus kõrgharitlaskonnal pöörduda tagasi oma loometöö juurde, millega kaasnes osaline kultuuri taastumine. Uue põlvkonna kultuuri läbimurre toimus 1960. aastatel, mil poliitilised olud olid muutunud vabamaks. Selle tõttu taandus isetegevusharrastus rahvakultuuris. Eestis võeti kasutusele NSVLile omapärane ühtluskooli süsteem. Sellega kaotati
tekkimiseks peavad riik ja kodanikud koostööd tegema. Ma arvan, et kodanikena ei pea me osalema kõigil võimalikel üritustel ja rahvaalgatustel, kuid valimistel oma hääle andmine peaks küll kõigi jaoks aukohus olema. Hääletades saame avaldada oma arvamust ning riigi etteotsa jõuavad need, kes on saavutanud rahva poolehoiu. Parim näide selle kohta, et kodanikest algab riik on meie endi ajalugu. Erinevad kodanikualgatused nagu laulukoorid, erinevad kirjandusseltsid ning karskus- ja haridusseltsid soodustasid meie riigimeeste kasvamist ja julgustasid neid tegudeni, mille tulemuseks oli meie oma Eesti Vabariik.
"Vanemuine" 1865 Tartus. Ametlikult oli tegemist meestelauluseltsiga, aga peeti ka populaarteaduslikke ja rahvuslikke kõnesid. "Estonia" 1865 Tallinnas. Hakati lavastama laulumänge, naljamänge. Tegeles enamasti laulu ja tantsuga. 1. õppeasutus, kus hakati koolitama eesti soost kooliõpetajaid - nimi, kus asutati, esimesed kasvandikud - asjaarmastajad heliloojad. Forseliuse Seminar, Tartu lähedal piiskopi mõisas, 160 noormeest (Pakri Hansu Jüri, Ignatsi Jaak) Kus tekkisid 1. eesti laulukoorid (nimeta 2), kus 1. pasunakoor (dirigent)? Laiusel, Kanepis, Põltsamaal Pasunakoor Väägverel, dirigent Taavet ja David Otto Wirkhaus. Kus ja millal toimus 1. teadaolev laulupäev Eestis, kes oli selle eestvedaja? 1863. aastal Saaremaal, Sõrves. Martin Körber. 1. ÜLP - millal, kus toimus, osalenud kollektiivid. 1869 Tartus, ainult meeskoorid. J. Hurda kõne 3 teesi; kelle loodud eestikeelsed laulud olid kavas, pealkirjad.
Tallinna 32. keskool Referaat Eesti I üldlaulupidu Õpilane: ................. 9. klass Juhendaja: ................ Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, millel esinevad laulukoorid ja orkestrid. Eesti tänini kestev laulupidude traditsioon sai alguse 19. sajandi teise poole alguses. Laulupidudest on kujunenud rahva ühtekuuluvuse väljendaja. Ligi poolteise sajandi vältel toimunud ühislaulmised on muusikakultuuri arengut oluliselt mõjutanud. (2) Üldlaulu- ja tantsupeole Tallinnasse kogunevad iga viie aasta järel lauljad ja tantsijad üle terve Eesti. Pidu algab ühise rongkäiguga Vabaduse väljakult Lauluväljakule. Seejärel toimub lauluväljakul
Sõja mõju tänase Eesti kultuurilisele tähtsusele Sõda on sõda. Selle mõjud ja tagajärjed on ju alati negatiivsed. Teise maailmasõja jõudmisel Nõukogude Liidu territooriumile lahkusid ka mitmed kunstnikud ja kultuuritegelased, kes vabatahtlikult, kes sunniviisiliselt Eestist. 1942. aastal hakati Eesti kultuuritegelasi koondama turvalisse tagalasse Jaroslavli, kus loodi ametlikult Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid. Viimasel ajal pole olnud kombes neist rääkida, põhjuseks ilmselt ideoloogiline taust, mis Nõukogude ajal nende ümber tehti. Tõsiasi on siiski see, et kunstirahva koondamine sõja ajal Jaroslavli päästis Eestile väga andekaid inimesi, nimetagem siin mõningad: Paul Pinna, Ants Lauter, Kaarel Ird, Aadu Hint, Raimond Valgre, Jüri Järvet. Seal olid lapsena ka Eri Klas ja Enn Põldroos. Just seal sündis eestlaste identiteedi alalhoidja ja säilitaja, laulutaat Gustav Ernesaksa juhtimisel meie koorimuusika nurgakivi Riiklik Akadeemi...
ajaloosündmusele, loodusnähtusele vms. Oodile on iseloomulik sina-vorm ja retooriline pöördumine. Müüt - muistend, mis räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtustest, muinasvägilastest ja jumalatest. Eepos - pikk värsivormiline jutustav teod, luule varaseim suurvorm. Eepose aineks on vägilaste teod ja jumalate teod. Muinasjutt-rahvajutu peamine liik. jagunevad imemuinasjuttudeks ja loomamuinasjuttudeks ja novellilaadseteks. Laulupidu - suur muusikapidustus, kus esinevad laulukoorid ja orkestrid. Romantism - Euroopa kirjanduse, kunsti ja vaimuelu suund. Romantism vastandus klassitsismi mõistuspärasusele, taotles isiku ja loominguvabadust, seadsid esikohale kunstniku mõttelennu ja isikupärase maailmanägemise. Rõhutas tundeelu tähtsust ja kujutletava erakordust, väärtustas rahvaloomingut. Jant - kerge ja lõbusasisuline näidend. Jandis on esikohal jämekoomika ja sündmuste arengu juhuslikkus.
kodueestlastele kättesaamatuks. Samuti olid paljud haritlased sunnitud oma loomingut ''ümber hindama''. Haritlased püüdsid leida positiivset programmi, et nõukogude korra ''viljastavates tingimustes'' ellu jääda. Peale sõda vaimsele surutisele andsid suure tagasilöögi kõrgkultuurile. Rahva aktiivsus jäi püsima ning väljendus isetegevusharrastuses. Maal olid selleks enamasti pilli-, rahvatantsu-, ja näitemänguringid ning laulukoorid. Suureks tähtsaks sündmuseks oli ka laulupidude traditsiooni taastumine ja suursündmuseks kujuneski 1947. aasta üldlaulupidu. Need muutusid omanäolisteks rahvusliku varjundiga massiüritusteks. Lisaks soodustasid kultuurihuvi ka linnastumine ja rahva haridustaseme tõus. Kasvas ajakirjanduse, raadio televisiooni osatähtsus, mis aitas kaasa kultuurilevitamisele. Nõukogude võim kõrvaldas iseseisvusaegse haridussüsteemi. Uue koolikorralduse
haritlastel oma esialgse loomingu juurde naasta. Eesti kultuur taastus osaliselt ja selles mängis suurt rolli haritlaste uus põlvkond. 1960. aastatel toimus läbimurre mil ka poliitilised olud muutusid vabamaks. Sõda ja vaimse surutise aastad andsid küll ränga tagasilöögi eelkõige kõrgkultuurile, kuid rahvas jäi siiski kultuuriliselt aktiivseks. Püsima jäid pilli- ,rahvatantsu- ja näitemänguringid ning laulukoorid. Suursündmuseks kujunes üldlaulupidu aastal 1947. Seal lauldi enamuses küll venekeelseid laule , kuid ka mõnede eestikeelsete laulude laulmine oli tähtis. 1950. aastate teisel poolel hakkas domineerima professionaalne kõrgkultuur. Peale kasvas uus kõrgharitlaste põlvkond. Laiemat kultuurihuvi soodustasid linnastumine , rahva haridustaseme tõus ja materiaalsete võimaluste avardumine. Kasvas massiteabevahendite osatähtsus kultuurilevitamises. Kuigi need olid allutatud
Ptk 22-24a (Kommunistlikud riigid, NSV Liit, Eesti NS, Eesti NSV kultuur). Ülesanded Arutlusteemad: 1. Kuidas mõjutas NSV Liidu majandus Eesti NSV majandust? Nagu NSV Liidus nii oli ka Eesti NSVs plaanimajandus. algas tööstuse jõuline arendamine, suurettevõtete loomine linnastumine võõrtööliste sissevool maal talude kaotamine kolhooside moodustumine (sundkollektiviseerimine) sovhoosid, väikesed individuaalmajapidamised Nii tööstuses kui ka põllumajanduses suretati täiesti välja erasektor. Riiki, mida valitses kommunistlik partei, ent seda majanduse taset polnud saavutatud, nimetati sotsialistliku orientatsiooniga riikideks. 2. Mida positiivset ja negatiivset oli nõukogude Eesti kultuuris ja hariduses? 1944 väliseestikultuur, kodueestikultuur 1960. aastatel uus põlvkond, vabamad olud 1970. aastatel pessimism, range kontroll, venestamine enim kannatas kõrgkultuur linnastumine rahvakultuuri säilitamine (laulupeod) Eesti Vabariigi kultuur...
kehtestamine. Kultuur jagunes välis- ja kodueesti kultuuriks. See juhtus seetõttu, et paljud kultuuritegelased põgenesid nõukogude võimu eest välismaale, vabadesse riikidesse. Nad tegelesid seal loominguga edasi, kuid see looming ei jõudnud Eestisse, sest seda takistas nõukogude kord. Erandiks oli Põhja-Eesti, kus sai salaja vaadata Soome televisiooni saateid. Rahvas oli kogu aeg kultuuriliselt aktiivne. Maal ja külades tegutsesid pilli-, rahvatantsu- ja näitemänguringid ning laulukoorid. Korraldati edasi üldlaulupidusid. 1950. aastate teisel poolel hakkas kultuur laiemalt levima. Seda soodustasid linnastumine, rahva haridustaseme tõus ja materiaalsete võimaluste avardumine. Samal ajal aga kahanes haritlaskonna loometegevus, kuna neid kiusati taga. 1950. aastate alguses ilmus näiteks ainult mõni üksik romaan, kunstnikud pidid maalima sotsrealismi stiilis pilte. Alles 1960. aastatel muutus loomeõhkkond pisut vabamaks. 1960.-1070
PAGULASKIRJANDUS 1944 lahkumine Eestist: Rootsi (u 22000) Kanada (u 17000) USA (u 13000) Austraalia (u 6000) Saksamaa (u 3000) kultuurilised keskused: Stockholm, Lund, Toronto eestikeelne kirjandus eesti kirjastuste raamatute postimüügisüsteem Eesti koolid, seltsid, laulukoorid Paguluse organiseerumise kolm tasandit (R.Raag) kohalik (eesti seltsid) ülemaaline/riiklik (Eesti Rahvusnõukogu, Eesti Rahvusfond, Eesti Komitee Rootsis, Rootsi Eestlaste Esindus, Eesti Kultuuri Koondis Rootsis, Eesti Rahvuskomitee USAs) ülemaailmne tasand: ESTO-d (1972 Torontos, 1976 Baltimore'is, 1980 Stockholmis, 1984 Torontos, 1988 Melborne'is, 2000 Torontos) Välismaine Eesti Kirjanike Liit 1945
tulenemine rahvausundiga seotud jõhvussist. Ka jõhv oli muinasajal maagilise tähendusega ja see sobib hästi antud paiga oletatava religioosse tähendusega. Nii jõhvi kui jõhvussi tähistas vanasti üks ja seesama sõna -jovi (või jõvi). Veel eelmisel sajandil oli Jõhvi nimeks kohalikus murdes Jovi, vaivara murdes aga Jõvi. Kultuuri ja muusikaelu algus. · XlX sajandi esimestel kümmnentitel harrastati mitmes paigas koorilaulu. Esimesed laulukoorid tekkisid kirikute juures või koolide baasil kus pastori tegemistest olenes koori tegevus. · Jõhvis sai koorilaulu viljelemise alguse kihelkonnakoolist,kus 1860. aastal asus tääle Joosep Siegfried Saar(pildil).Ta seadis tähtsale kohale noodiõpetuse ja nelja häälega laulmise MUUSIKA ELUST LÄHEMALT · 1907 aastal asutati Jõhvi Hariduse selts mis aga suleti 1913 aastal võimude poolt
XI Üldlaulupidu (1938a) · Tallinn XXIV Üldlaulupidu (2004a) · Tallinn XII Üldlaulupidu (1947a) · Tallinn XXV Üldlaulupidu (2009a) · Tallinn XIII Üldlaulupidu (1950a) · Tallinn Omapära Eesti laulupidude traditsioon on kestnud peaaegu poolteist sajandit. Iga viie aasta järel kogunetakse kõige suuremale Eestis peetavale rahvapeole Tallinna lauluväljakul. Tohutu suure laulukaare alla tulevad kokku rahvarõivaid kandvad laulukoorid ja puhkpilliorkestrid kõikjalt üle maa, et lasta ühiselt kõlada laulu- ja pillihäälel. Üldlaulupeo publik on sõitnud kokku üle Eesti, et saada osa meeldejäävast sündmusest. Peole tullakse tihti isegi terve perega, et veeta lauluväljakul ühine päev muusikaga, kohata sõpru ja sugulasi ning osa võtta ühislaulust laulupeo lõpetamisel. 3.Repertuaar Repertuaar Laulupeol esitatavas repertuaaris on kõige olulisem koht eesti koorilauludel, mis on
Laulupiduuuu Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, millel esinevad laulukoorid ja orkestrid. I üldlaulupidu toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat.Ehkki paljud koorid olid segakoorid, nõudis Jannsen, et laulupeole tuleksid ainult mehed
Sarnaselt poliitikutele olid vajalikel hetkedel olemas juhid ja liidrid, kes teised tegutsema panid. Need eeldused märkisid suurt rolli Vabariigi sündimisel. Vabariigi teket soodustas suurenenud tähelepanu rahvuskultuuril. Revolutsioonipäevil tekkis esile emakeelse kooli nõue, mille tulemusena lubati asutada emakeelseid erakoole ja kasutada algklassides eesti keelt. Erakoolide rajamiseks kutsuti ellu haridusseltsid. Neile lisaks veel palju erinevaid seltse nagu laulukoorid, põllumeesteseltsid, karskusseltsid ja spordiseltsid. Moodustus esimene kirjanduslik rühmitus Noor-Eesti, mille ideed mõjutasid ühiskondlik- poliitilise mõtte arendamist. Laulu- ja mänguseltsidest arenesid välja teatrid. Rajati uusi moodsaid teatrihooneid Tartus (Vanemuine), Tallinnas (Estonia) ja Pärnus (Endla). Aktiivse seltsitegevuse tulemusena toimusid rahvast kokku toonud suurüritused eelkõige laulupeo traditsioon. Vabariigi tekke juures oli oluline ka haritlaskonna olemasolek
suuruseks mainitakse 20 adramaad ja omanikuks Taani kuningat. Jõhvi seltsielu algus · 1852. aastal avas pastor F. F. Meyer Jõhvi kirikukooli, mis kümme aastat hiljem muudeti kihelkonnakooliks, ja tegutses 1883. aastani. · Sajandi lõpul oli alevikus kaks kirikut, 3 veskit, õlle-ja viinavabrik, kõrts, ~30 poodi. Tegutsesid pritsimeeste- ja karskusseltsid. · XlX sajandi esimestel kümmnentitel harrastati mitmes paigas koorilaulu. Esimesed laulukoorid tekkisid kirikute juures või koolide baasil kus pastori tegemistest olenes koori tegevus. · Jõhvis sai koorilaulu viljelemise alguse kihelkonnakoolist,kus 1860. aastal asus tääle Joosep Siegfried Saar. Ta seadis tähtsale kohale noodiõpetuse ja nelja häälega laulmise · Laulupühad Jõhvis 1865- Friedrich Ferdinand Meyer oli peamine õhutaja. · 1978. aastal avati Jõhvi Kultuurikeskus. Elanikke oli 1969. a 14 000.
Lisandus tervet ühiskonda hõlmav punaporpaganda, mis pidi aitama allutaga kogu vaimusfääri valutseva reziimi kontrollile. Kultuurielu lõhestatus Teinemaailmasõdaja nõukogude võimu kehtestamine 1944 a. lõhestasid eesti kultuuri kaheks:välisja kodueesti kultuuriks. Pärast 1950a toimunud EKP VIII pleenumit olid paljud garitlased sunnitud oma loomingut ümberhindama. Rahva kultuuriline aktiivsus väljendus eelkõige istungites, nt näitering, tants, laulukoorid. Nõukogude aja rahvusliku värvinguga massiürituseks kujunesid laulupeaod. Laiemat kultuuritarbimist soodustasid linnastumine, majanduslike võimaluste kasv. Maakultuuri hääbumine. 1960a. hakkasmaakultuur hääbuma, sest linnastumine mõjus. Maakoolid, klubid,raamatukogudpandi kinni. Osa siirdus emala linnadessem teised ostsid paremaid eluja töötingimusi teistes maapiirkondades. Hardidusolud Üleminek kohustuslikule keskharidusele tõi kaasa probleeme, nt
Nõukogulik kultuuripoliitika Eestis Nõukogude võim seadis eesmärgiks ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juuratamise ühiskonnas. Olenemata poliitiliste olude liberaalsusest või ranguses, ühiskonnast ei kadunud kunagi tsensuur, mis pidi koos pideva meelsuskontrolliga takistama mõtte levikut. Eesti NSV oli eraldatud läänemaailma vaimsest aarengust ja suundumusest ning selline infosulg tingis omakorda orienteerituse vene kultuurile. Järgnevatel aastatel puhastati kõik raamatukogud ,,kodanliku ühiskonna pärandist". Hävitati ka suur osa iseseisvusaegsest perioodikast ja ilukirjandusest. Kogu ebasoovitatav kirjasõna pandi erifondi, mille kasutamiseks tuli taotleda eriluba. Ka välismaalt kirjanduse tellimine muutus äärmiselt piiratuks. Samuti lisandus kõigele tervet ühiskonda hõlmav propaganda, mis pidi aitama allutada kogu vaimusfääri valitseva reziimi kontrollile. Teise maailmasõda ja nõukogud...
Referaat Vana-Rooma ori Orjanduslik kord valitses antiiktsivilisatsioonide ajal, kui vallutatud maade elanikud enamasti vallutati, nii ka Vana-Roomas. Orjandus on isiku sunniviisiline allutamine teisele isikule või ühiskonnale. Orje oli Vana-Roomas palju ja nad tegid suure osa tööst. Kes olid orjad? Orjad olid Rooma impeeriumis põhiline tootlik jõud. Nad moodustasid Rooma elanikkonnast umbes kolmandiku. Orje osteteti ja müüdi nagu tavaliselt kaupa, nad kuulusid peremehele, kellel oli õigus otsustada nende üle kõiges, sealhulgas elu ja surma üle. Orjad jagunesid maaorjadeks ja linnaorjadeks. Nende elulaad ning töötingimused erinesid palju, kuid siiski olid nad kõik õigusteta olendid, kes olid täielikult orjapidaja meelevalla all. Kõik põllumehed tahtsid, et nende majapidamine oleks võimalikult tulutoov, seega võimaldati orjadele kõik hädavajalik, et ta su...
Seetõttu ei olnud vaja üldlaulupeo välist vormi ega üksikasju esmakordselt välja mõelda, vaid saadi hästi rakendada aastate jooksul välja kujunenud ja edukaks osutunud traditsioone, mis oli suureks kergenduseks. 3 Eesti üldlaulupeo mõtte areng Algatuse võttis enda peale Jannsen, kellele oli selge, et ülemaaline rahvapeo ,,priiusepäeva" tähistamiseks võib olla ainult laulupidu, sest rahval polnud muid organisatsioone kui laulukoorid. Laulupeo korraldamiseks oli aga vaja vähemalt üht registreeritud seltsi, kes oleks võinud taotleda ametlikku luba ja võtta endale kogu vastutus ürituse läbiviimisel. Nõnda tekibki lauluselts ,,Vanemuine". Kui ,,Vanemuise" selts oli tugevnenud ja maalgi laulukoorid pidevalt arenesid, asus Jannsen julgemalt asja juurde, pealegi lähenes pühitsetav tähtpäev. Laulupeo kavatsus tehti 1878 aasta sügisel lõpikult teatavaks. ,,Vanemuine" asus 1867 aasta märtsis endlikult peokorraldamise
Üha teadlikumalt eeskujuks võetud hõimurahva soomlaste rahvapärimuse ainetel konstrueeriti "muinaseesti maailmapilt", millesse kuuluvate rohkete mütoloogiliste tegelaste tekkest ja tegevusest loodi hulk kunstmuistendeid. Ajaloolistes jutustustes idealiseeriti muistset priiuseaega ja kirjutati rahva teadvusse ettekujutus 700-aastasest orjaööst. Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid, mis loodi saksa seltside eeskujul üle kogu maa; kihelkondades asutati laulukoorid ja orkestrid. Viljandimaalt alguse saanud liikumisest raha kogumiseks eesti õppekeelega kõrgema rahvakooli (Aleksander I auks nimetati seda Eesti Aleksandrikooliks) asutamiseks kujunes ülemaaline massiorganisatsioon eesotsas Peakomiteega (tegutses 18701884), mis tegeles rahvusliku agitatsiooni ja kultuuriürituste korraldamisega. Tartus asutatud, eesti soost haritlasi koondav Eesti Kirjameeste Selts (tegutses
aeg kus linna ja maavahel hakkaisd tekkima sidemed. Kristlik kiriklik võim sai alguse aastal 315, kus Konstatin Suur liitis usu ja riigi. Kõige tähtsamaks võimuorgan kirik ja riigi juht on Paavst, tähtsaim raamat piibel. Inimeste kultuuriline harimine käib läbi kiriku. Kirikute juurde asutati kloostrid kus elasid mungad. Kloostrites kirjutati üles ajaloosündmusi, kroonikaid. Kirikute juurde asutati koole, kus anti haridust ka lihtsate talupoegadele.Jumala- teenistuste ajal laulsid laulukoorid ja hiljem kogudus. Kwskajal ehitati suurivõimsaid kirikuid, mis on säilinud tänapäevani. Muusika Keskajal Kõige silmapaistvamaks muusikut peetakse Rooma paavsti Gregorius Suur (540- 606.a.) ja kes ei olnud helilooja oli muusika. Tema järhi hakati nimetama ühehäälset kirikulaulu gregooriuse koraaliks. Gregooriuse laul on ühehäälne, ladina keelne, proosatekst ilma kindla meetrumita ja tekst on enamasti pärit piiblist, eritatakse ilma
edaspidi lihtsalt valitsuse surve kaudu rahvast ja omaloomingut vaos hoida. Lisaks kõigele eeltoodule lisandus tervet ühiskonda hõlmav punapropaganda, mis pidi allutama kogu vaimusfääri kontrollile. Sõja ajal ning selle järgnenud aastatel anti eelkõige tagasilöök kõrgkultuurile. Vaatamata sellele jäi rahva kultuuriline aktiivsus püsima ning peegeldus eelkõige isetegevusharrastustes. Näiteks tegutsesid pilli-, rahvatantsu- ja näitemänguringid ning laulukoorid. See näitas, et oli vaid aja küsimus, mil rahvas jälle ennast kogub ja maksma paneb suureneva sekkumise kaudu kultuuri ja valitsuse omapoolsesse mõjutamisse. Taastus Gustav ernesaksa juhtimisel laulupidude traditsioon ja suursündmuseks kujunes üldlaulupidu, millest sai oluline rahvuslik massiüritus. Kultuurielust osavõtmise suurenemisele aitas kaasa linnastumine ja uue põlvkonna haritlaste pealetulek. Peagi sai käia teatris, kinos ja näitustel, kuulata raadiot ja
Väike-Maarja Gümnaasium Eesti kultuurielu ja poliitiline taust 1970. aastatel Koostanud: Jaanika Vilgelm November 2011 SISUKORD 1. Sisukord...........................................................................................................2 2. Poliitiline taust.................................................................................................3 3. Kultuurielu.......................................................................................................4 4. Kasutatud kirjandus.......................................................................................5 2 POLIITILINE TAUST 1970. aastate teisel poolel toimus Eestis kümneid poliitilisi protsesse, ...
Rahvuslik ärkamine Eestis Eestlase ärkamisaeg 19.sajand keskpaigas oli rahvusliikumine hõlmanud enda alla paljud Euroopa riigid, nt 1848. Aasta revolutsioonid. Eestlase rahvusliku eneseteadvuse tõus sai alguse 1860. Aastatel ,mil valitsejaks oli Aleksander II. Eestlase eeltingimused oli pärisorjusest vabanemine, ühiskonna järkjärguline paranemine ja hariduse paranemine. Tähtis oli ka Eesti kirjakeele ja omakeelse kirjavara olemasolu. Aastaid 1860-1885 on tavapäraselt nimetatud Eesti rahvuslikuks ärkamisajaks. Sel ajal sündis Eesti rahvus. Eestlase rahvuslik ärkamine oli eelkõike kultuuriline liikumine. Seni allasurutud rahvad kujunesid küpseteks rahvusteks. Estofiilid ja esimesed eesti soost kirjamehed Eestlastele kui omaette rahvale hakkasid tähelepanu pöörama baltisaksa kirikuõpetajad ja kirjamehed, keda nimetatakse estofiilideks. Nad arendasid eesti kirjakeelt, andsid välja õpetliku sisuga kirjavara, uurisid kombeid ja tavasid. Rahv...
Eesti üldlaulupeo konkreetne mõte on võimatu lõplikult selgitada, võib esitada ainult oletusi. Tartu saksa ajaleht väitis, et idee olevat tekkinud Jannsenil juba 10. aastat varem, kui alustas tegevust koorijuhina. Kuid tal puudusid võimalused kavatsuse teostamiseks. Pärast oli loodud selts „Vanemuine“, mille oli üheks peaeesmärgiks üdlaulupeo organiseerimine 1869. aastal. Alguses ei tegelnud, muidigi, laulupeo korraldamisega, kuid kui selts aina tugevnes ja maalgi laulukoorid pidevalt arenesid, asus Jannsen julgemalt asja juurde. Ta soovis pidu kõige otstarbehokasemalt ja auväärsemalt korraldada ning küsis selleks teiselt nõu, näiteks Jakobsonilt, kes vastas nõusolevalt. Samal ajal püüdis J.V. Jannsen pinda sondeerida „Vanemuise“ seltsis. 19. veebruaril peetud keisri troonipühal kõneldi „Vanemuises“ ka „meie eestulevast 50-aastases juubelipühast“ ja nähtavasti pandi liikmeskonna hulgas liikuma laulupeo mõte. Ühtaegu viis
Nõukogude okupatsioon 1940-41/44 1955 Sotsrealism /kunst, muusika, teater, kirjandus Muutused kultuurivallas Koheselt hakati teostama nõukogulikku Click to edit Master text styles kultuurrevolutsiooni. Kooliprogramme Second level täiendati mitmete kohustuslike õppeainetega Third level (venekeel, marksism- leninism, NSV Liidu Fourth level ajalugu ja konstitutsioon). Likvideerite Fifth level enamik väikesi ajakirjandusväljaandeid. Massitiraazides ilmusid nõukogulikud õpikud, tõlked nõukogude ilukirjandusest ja ühiskondlik-poliitiline kirjandus. Kujutava kunsti ette seati ülesanne ,,vabaneda manduva Euroopa dekadentliku kunsti mõjutustest" ning ülistada nõukogude võimu. Peamisteks kunstiliikideks kujunesid propagandistlikud plakatid ja riigijuhtide paraadportreed. Teatrites, kinodes ja kontsertidel asendati senine repertuaar nõukogundliku loomin...
ärkamisideid lihtsamini levitada. Tuntuimad ajalehed olid ,,Sakala", ,,Perno Postimees" ja ,,Eesti Postimees". Suurt rolli rahvustunde tekkimisel mängivad eesti seltsiliikumised ja ühistegevused. Esimese laulupeoga algas rahvuslikus liikumises tähtis etapp. Laulupeost lähtuv vaimustus levis üle maa. Sellega pandi alus laulupeotraditsioonile, mis kestab siiamaani. Loodi laulu- ja mänguseltse (tuntuim on Jannsenite loodud ,,Vanemuine"), kihelkondades asutati laulukoorid ja orkestrid. Tartus asutatud, eesti soost haritlasi koondav Eesti Kirjameeste Selts arendas eesti kirjakeelt, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning eestikeelse kirjanduse väljaandmist. Asutati Eesti Aleksandrikooli komiteed ning Eesti Üliõpilaste Selts. Loodud seltsid ja organisatsioonid suurendasid ühtekuuluvustunnet ning aitasid samuti kaasa organiseerimisoskuse tekkimisele ja paranemisele. Eesti Aleksandrikooli komiteed (nimi Aleksander I auks) loodi 1860
(18621923) · Ajalooliste jutustuste viljeleja · Peateos" Tasuja" · Satiirilised jutustused Rahvusromantism · Kirjanduses ja kunstis valitses valgustusideedest lähtuv, "kihistumata muinasühiskonda" idealiseeriv rahvusromantiline suund. · Rõhutama hakati rahvuslikku ühtekuuluvust, isamaaarmastust. Seltsid · Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid. · Loodi saksa seltside eeskujul. · Kihelkondades laulukoorid ja orkestrid · Aleksandrikoolide rajamine (Peakomitee) Ärkamisaja tähtsus · Koguti rahvaluulet · Rahvusliku teatri sünd · Ühtse rahva tunne · Ühtne kirjakeel · Rahvusliku kunsti teke Huvitavat · Ärkamisaeg jõudis Kanepisse varem kui mujale. · Eesti esimene seltsimajagi ehitati oma jõududega Kanepisse ( seda oli vaja laulukooride kokkukäimise kohana ) · Kiri Kanepist (kiri räägib aleviku jõudsast kasvamisest 19
``Mis teeb 19. sajandist uusaja?`` Piibe Kadak 10A Uusaja mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16.sajandil, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Lähtuti uuest ideoloogiast humanismist, mis kujunes välja renessansiajastul. 19. sajandil- Napoleoni sõdade järel kutsusid võitjariigid Viinis kokku rahvusvahelise kongressi- Viini kongressi. Kongressil püüti taastada Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade käigus segi paisatud Euroopa poliitiline kaart ning endiste valitsejasuguvõsade võim. Kongressi juhtriigid olid Prantsusmaa-vastase koalitsiooni juhtriigid Inglismaa, Venemaa, Austria ja Preisimaa. Kongress taastas Bourbonide dünastia võimu Prantsusmaal ja Hispaanias ning endiste valitsejasuguvõsade võimu enamikus Itaalia riikides, taastati Sveitsi konföderatsioon. Inglismaa positsioon maailmas oli tugevnenud. Juba 18.sajandist alates ...
Tartu komitee võttis Jakobsoni seisukohad endale juhtnööriks ja hakkas vastavalt tegutsema. Korraldati nõupidamine laulupeo asjus, millest võttis osa umbes 20 koorijuhti (peamiselt Lõuna-Eestist) ja 2 toimkonna liiget Tallinnast (H.Rosenthal ja A.Einwald). Koosolejad arvasid suure juubeliaasta väärilisema olevat, kui igas kreisis oma laulupidu saaks peetud. Siiski nõustuti kompromissiga: et kui Tallinnas pidu komitee poolt ettepandud tingimused vastu võetakse, siis võtavad laulukoorid Tallinna laulupeost osa. Tartu mehed nõudsid, et andku Tallinna toimkond kontserdikava Tartu komiteele kinnitada ja õiguse määrata III laulupeo muusikajuhid, pidukõnelejad ja auvõõrad. Tartu koosolek avaldas ilmselt mõju ka Tallinna peotoimkonnale, kus tekkis käärimisi ja muudatusi. Veebruari alguses peetud koosolekul teatas pastor V. Grohmann, et ta astub tagasi üldkooride juhi kohalt. Uue üldjuhi valimiseks taheti üksikute kooride juhid kokku kutsuda, kuid H
................................................................................................................ 5 Kasutatud allikad.........................................................................................................................7 2 Laulupeo mõiste ja ajalugu Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, kus esinevad laulukoorid ja orkestrid. Laulupidude traditsioon on saanud alguse 19. sajandi teisest poolest ning sümboliseerib rahva ühtekuuluvust. Koorilaule hakati laulma Eestis baltisakslaste eeskujul. Tänu sellele hakkas toimuma palju ühislaulmisi, alates 1855. aastast Põlvas. Hakati koonduma erinevatesse seltsidesse, esimesteks olid Revalia, Estonia ning Vanemuine. Laulupeod hakkasid toimuma, sest ihaldati vabadust, algas rahvuse ärkamisaeg ja vene võõrvõim oli inimestele
eelkõige Ameerika ja Saksa filme Pickfordi, Chaplini, Garbo või Dietrichiga peaosas. Maalgi levis seltside ja rahvamajade kaudu n.-ö. Kultuurne meelelahutus, mis vana ,,kiigekultuuri" lõplikult tagaplaanile tõrjus. Külad olid veel rahvarohked ja elujõulised (1930ndate lõpul koguni kurdeti, et Eesti küla on ülerahvastatud), ning maakohtades viljeldava harrastuskultuuri kandeind oli lai. Näiteks võis suvalisest külast leida dzässorkestri või registreeritud spordiklubi. Laulukoorid ja näiteringid olid nagunii, need olid olnud juba 19. Sajandil. Kõigile neile institutsioonidele oli tähtsaks toeks tiheda koolivõrgu olemasolu, kuid oluline osa oli ka kirikul, omavalitsustel jt. Tänapäeval nimetame me seda infrastruktuuriks. Koolivõrgu tiheduse üks põhjuseid oli kahtlemata see, et maaelanikkonna osakaal oli nüüdsega võrreldes suur ja külad olid lapsi täis, kuid ka see, et nõudmised algharidusele olid tänapäevasest tunduvalt madalamad
Jakobson sõnastas eesti rahvusliku liikumise majandusliku ja poliitilise programmi, nõudes selles eestlastele sakslastega võrdseid poliitilisi õigusi (talurahva ja linlaste esindatust kubermangude maapäevadel, Balti erikorra ja baltisaksa aadli privileegide kaotamist). Peamist liitlast saksavastases võitluses nägi ta Vene keskvalitsuses. Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid, mis loodi saksa seltside eeskujul üle kogu maa- kihelkondades asutati laulukoorid ja orkestrid. Viljandimaalt alguse saanud liikumisest raha kogumiseks eesti õppekeelega kõrgema rahvakooli (Aleksander I auks nimetati seda Eesti Aleksandrikooliks) asutamiseks kujunes ülemaaline massiorganisatsioon eesotsas Peakomiteega (tegutses 18701884), mis tegeles rahvusliku agitatsiooni ja kultuuriürituste korraldamisega. Tartus asutatud, eesti soost haritlasi koondav Eesti Kirjameeste Selts (tegutses aastail
aastast. Viiul Viiul jõudis Eestisse 17. sajandil. Esmalt linnadesse, aga juba 18. sajandil levis ka maale. 19. sajandil hakkas viiul torupilli kõrvale tõrjuma, sest uute tantsude (kadrill, polka, reinlender, galopp, polkamasurka,valss jt.) mängimiseks sobis viiul paremini. Viiuleid osteti ka linnast, kuid enamasti valmistati neid vanemal ajal kodusel teel. Pilli oli raske õppida, see nõudis mängijalt pidevat harjutamist. Mängutaset hoidsid kõrgel koolid ja laulukoorid: laulu õpetamisel oli 19. sajandil ja veel 20. sajandi alguses kõige tähtsamaks pilliks viiul. Selle mängu õppisid koolmeistrid seminaris või kihelkonnakoolis. Viiuli laiema levimisega arenes ka koosmäng: kaks viiulit, viiul ja kannel jne. Vanem pilli toetamise viis (vastu rinda) võimaldas mängijal kaasa laulda. Torupill Torupill koosneb neljast põhiosast: * Nahast õhukotist * Õhupuhumistorust * Mänguvilest * Bassvilest
hulgas viiul on vibupillidest üks vanemaid. Viiulist sai Eestis juba 16. sajandil populaarseks muutunud torupilli üks peamisi kõrvalesurujaid. Eesti linnades tunti viiulit ka juba 17. sajandil. Suurt edukäiku tegi pill aga 18. sajandil. Viiuleid valmistasid mängijad tavaliselt ise ning seda kohati küllalt suure oskusega. Vastavad kogemused anti põlvkonnalt põlvkonnale edasi. Pilli oli raske õppida, see nõudis mängijalt pidevat harjutamist. Mängutaset hoidsid kõrgel koolid ja laulukoorid: laulu õpetamisel oli 19. sajandil ja veel 20. sajandi alguses kõige tähtsamaks pilliks viiul. Selle mängu õppisid koolmeistrid seminaris või kihelkonnakoolis. Viiuli põhi tehti üldiselt pihlaka või kasepuust, kaas kuusepuust, kael ja keelehoidjad ka kas pihlakast või kasest. Viiul koosneb piklikust kõlakastist ja selle ülaosa külge kinnituvast tiguja peaga kaelast, pea küljes on häälestuspulgad, kaelal sõrmlaud. Sõrmlaua kaelapoolses otsas asetseb sadul ja kõlakasti
Vene keskvõimu dikteeritud poliitilisest olukorrast ja baltisakslaste poolt domineeritud kultuurisituatsioonist tingitud tõrjutus, ahistatus ja otsustamisõiguse puudumine motiveeris "ärganud talurahva" eliiti ehitama üles oma rahvust ja eesti rahvusühiskonda juba "valmis" saksa ja vene ühiskondade kõrvale, mitte nende osana. Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid, mis loodi saksa seltside eeskujul üle kogu maa- kihelkondades asutati laulukoorid ja orkestrid. Viljandimaalt alguse saanud liikumisest raha kogumiseks eesti õppekeelega kõrgema rahvakooli (Aleksander I auks nimetati seda Eesti Aleksandrikooliks) asutamiseks kujunes ülemaaline massiorganisatsioon eesotsas Peakomiteega (tegutses 18701884), mis tegeles rahvusliku agitatsiooni ja kultuuriürituste korraldamisega. Tartus asutatud, eesti soost haritlasi koondav Eesti Kirjameeste Selts (tegutses aastail 18721893)
Nõukogude Eesti Eesti NSV valitsemine Nõukogude võimu taastamine Eestis algas koos Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Tulid ka operatiivgrupid, kes olid võimu esimesed taastajad. Vormiliselt oli Eesti NSV-s kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus, kuid tegelikult oli juhtiv koht kommunistlikul parteil, kes lähtus oma tegevuses ainult Moskvalt saadud korralduste järgi. Ligi pooled eestlastest parteiliikmed(EKP) olid Venemaa eestlased. Valimistel oli tavaline, et valmistulemused olid väga kõrged, sest valida saigi ju pmst ühe kandidaadi poolt. 1940.aastal algas võitlus nn kodanliku natsionalismiga. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, kus olid põhiliselt kõrgema positsiooniga inimesed. Nomenklatuur oli vahendiks, mille abil ühiskonda kontrolliti ja suunati. Liiduvabariigi valitsemisel etendasid tähtsat rolli julgeolekuorganid, ...
Tartu saksa ajaleht väitis, et idee olevat J.V. Jannseni peas tekkinud juba umbes 10 aastat varem, s. o. 1860. a. paiku, kui Jannsen elas Pärnus, toimetas ,,Pärnu Postimeest" ja alustas tegevust koorijuhina. Tal puudunud aga võimalused kavatsuse teostamiseks. Viimaks võttis algatuse enda kätte J.V Jannsen. Talle oli selge, et ülemaaline rahvapidu ,,priiusepäeva" tähistamiseks võib olla ainult laulupidu, sest rahval polnud muid organisatsioone kui laulukoorid. Puudus ainult keskne organ, kes oleks võimeline olnud kogu algatust kandma ja lõpuni viima. Kui ,,Vanemuise" selts aina tugevnes ja maalgi laulukoorid pidevalt arenesid, asus Jannsen julgemalt asja juurde. Pealegi lähenes pühitsetav tähtpäev. Juba 1867. a. alguses plaanitses Jannsen ,, priiuse" juubeli tähistamist ja tegi hoogsalt kavasid. Laulupeo- kavatsus tehti 1867. a. sügisel lõplikult teatavaks. Siis hakati ka ajakirjanduses sõna võtma mõne üksikasja kohta. 1867. a
20.saj esimesed aastad Äsja oli lõppenud suur venestamine ja tuli suur ärkamisaeg:"Aitab vene võimust, me tahame nüüd eestlased olla!" Rahvusluse suur tõus ja paljud uued seltsid(karskus, spordi, pritsimeeste) ja need aitasid kaasa rahvuskultuuri edenemisele. Kui rahvuslik liikumine laienes, tugevnesid ka poliitilised erimeelsused ning üha selgemini eristusid poliitilised voolud: ennekõike liberaalne rahvuslus ning sotsialism. Mõõduka(liberaalse) ravusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv Postimees. 1896 asus Postimeest toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi (Villem Reiman, Oskar Kallas, Karl August Hindrey, Peeter Põld jt). Rõhutati avalikult ja kõvasti eesti keelt. 1901 tekkis Postimehele võistleja: Tallinnas alustas ilmumist päevaleht Teataja, mille asutaja ja toimetaja oli Konstatin Päts. Temagi ajalehe ümber koondus rida eesti haritlasi (A.H. Tammsaare, Eduard Virgo, Johannes Voldemas Veski jt)....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
