BALTI ERIKORD: Mõiste-Eesti ja Läti eriõigused Vene ja Rootsi riigi koosseisus 17.-19. sajandil. Tunnused: *talupoegade pärisorjus *Saksa mõisnike suured õigused *viidi läbi restitutsioon *tolli piiride säilitamine Eesti-Vene kaubavahetuses Miks kujunes, kellele kasulik? Vene võim oli huvitatud balti saksa aadlikest, et nad oleksid neile lojaalsed. Kasulik oli BEK Saksa mõisnikele. Haldusjaotus: Ei muutunud, jäi Eesti ja Liivimaa kubermang. Kubermangu valitsemine: kubermang määrati Peterburist. Aadlike positsioon: Põhimõtteliselt sama, aga olukord paranes. Mõisate restitutsioon ehk mõisate tagasi andmine, mis võeti Rootsi ajal ära tagasi nende endistele omanikele. Talurahva olukord: pärisorjus (+ Roseni dek. (all pool kirjas) ja 1765 seadus, kaebamisõigus jms). Usk: luterlus Haridus: õpetajate koolitus, 17. saj talurahva koolid, süsteemi polnud kuni 1765.a-ni, siis alles hakkas see arenema. Ülikooli polnud. Kultuur: tuli ilmalikku luge...
Eestlastel puudus võimalus oma maa Võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne-Euroopaga saatused kaasa rääkida. ja tagas ühtekokku kiirema arengu Venemaa sisekubermangudega võrreldes. Baltisakslased said piiramatu võimu Aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapära, kohalikes küsimustes välistades Vene kolonisatsiooni. 2. Balti erikorra ja asehalduskorra võrdlus. Tunda kaarti: maakonnad, linnad, kubermangude piir 1762.aastal sai Venemaa troonile Katariina II, kelle eesmärgiks sai kaotada Vene impeeriumi ääre-alade privileegid; allutada need piiramatule keisrivõimule. Selleks kehtestati Baltikumis 1783.aastal uus halduskorraldus, mida nimetati asehalduskorraks. Balti erikord (1721-1783) Asehalduskord (1783-1796) Eesti jagunes kaheks kubermanguks: Eesti jagunes kaheks kubermanguks:
luteri usk, saksakeelne asjaajamine säilis aadli omavalitsus rüütelkonnad aadlimatriklid justiitskolleegium Positiivne: tõke Venemaa ja Balti vahel aitas säilitada siinse piirkonna kultuurilist omapära välistas kolonisatsiooni võimalus säilitada tihedad suhted Lääne-Euroopaga tagas siinsete alade kiire arengu Negatiivne: baltisaksa aadli piiramatu võim eestlaste õiguste mahasurumine omavalitsuse kõrgeim ladvik nimetati ametisse eluks ajaks Millised muudatused kaasnesid asehalduskorra kehtestamisega? Muutus Eesti ala administratiivne jaotus. Lisandus Paldiski maakond, mis jäi küll püsima väheseks ajaks. Oluliselt piirati nii rüütelkondade kui ka linnade omavalitsust. Rüütelkondade maanõunike kolleegiumid saadeti taas laiali. Kõik mõisnikud Eesti- ja Liivimaal said võrdsed õigused. Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast. Mõisad: põhitüübid, tuluallikad
Aitas suuresti kaasa sõjas Napoleoni vastu. Aastaarvud: 1700 Põhjasõja algus, Narva lahing. 1704 Vene väed vallutasid Tartu ja Narva. 1710 Eestimaa rüütelkond ja Tallinna raad alistuvad, otsene sõjategevus lõppes. 1721 Kirjutati alla Uusikaupunki rahule. Rootsi aeg Eestis lõppes. 1739 Roseni deklaratsioon. 1765 George Browne andis välja positiivsed määrused. 1783 Katariina II kehtestas Baltikumis asehalduskorra. 1802 & 1804 Talud muudeti päritavaks ja koormised õiglaseks. 1816 & 1819 Talupojad said vabaks, priinimed, koormiste tõus. 1849 & 1856 Teorendi maksmise lõpp, talude kruntiajamine, võimalus talu päriseks osta. 1863 Õigus liikuda Vene impeeriumi piires. 1866 Vallaseadus: kaob mõisniku võim vallakogukonna üle. Mõisted: Narva lahing 30. november 1700, üks Põhjasõja lahingutest Venemaa ja Rootsi
George Johann Hastfer (reduktsioon). Browne Ülesandeks sõjaväe kamandamine, riigiametnike ametissepanek ja kontroll, raha laekumine ja kulutamine, posti- teenistus, silllad, teed, avalik kord b. suhted b. kujunes vastuolu riigivõimu ja b. kohalik aadelkond saavutab b. asehalduskorra ajal toimus baltisaksa kohalike aadlike, eriti LM aadlike balti erikorra sätestamise muutus keskvõimu ja aadli aadliga vahel suhetes, mõned privileegid kaotati 1680 reduktsioon vt. punkte Johann Reinhold Patkul Saadeti laiali maanõunike kolleegium,
VENE AEG Ajalooline määratlus • 1700.29sept – 1855 1710. aastal vallutati kogu Eesti ala Venemaa poolt. Aastal 1721 sõlmiti Uusikaupunki rahu, sellega vormistati lõplikult Eesti ala kuulumine Venemaale. Sellega algas ka vene aeg. Haldusjaotus Vene aeg: 1783 kehtestati Baltikumis uus halduskorraldus, mis on tuntud asehalduskorra all. Sellega seoses lisandus Eestimaa kubermangu neljale maakonnale Paldiski maakond. Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa ja Tartu maakonnast Võrumaa. 1783 said kõik maakonnakeskused linnaõigused. Seega oli nüüd Eesti alal kuni Vene aja lõpuni 12 linna: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Kuressaare, Haapsalu, Paide, Rakvere, Viljandi, Valga ja uute linnadena Palduski (1783) ja Võru (1784). Talurahva olukord
sõjaväekorraldus, kohtusüsteem ning keskvalitsuselt tulevate korralduste edastamine. Kuna Põhjasõja lõpus 1721. aastal allakirjutatud Uusikaupungi rahuleping tagas siinsetele Rootsi valitsusajal kehtinud privileegid, siis põigatakse antud monograafias ka Rootsi võimu aegadesse, et oleks mõistetav kehtiva korra päritolu. Siinsele aadlile laienenud privileegid panid aluse Balti erikorrale, mis kestis kuni 1783. aastani, mil Katariina II kehtestas niinimetatud asehalduskorra. Raamatu teine osa keskendub keskvõimu mõjule Eesti alal ja Balti erikorrale. Puudutatakse teemasid, mis olid 18. sajandil päevakajalised. Maa ja omandi küsimus kerkis seoses Vene võimu kehtestumisega Eesti alal. Kuid see teema oli ka varem poleemikat tekitanud. Vene riik hakkas läbiviima restitutsiooni- mõisate tagastamist omanikele. Selleks otstarbeks loodi 1721. aasta oktoobris restitutsioonikomisjon (Laur, M 2000, lk 123). See tõi kaasa probleeme
asustus (Ruhnu, Vormsi, Pakri, Naissaar, ka Hiiumaal, Noarootsi) Tüüpiline agraarmaa, linnades elas sajandi lõpuks 5% elanikest, seda oli isegi vähem kui XVII sajandil, kui linnades elas 6-7% elanikest. 95 % olid talupojad ~ 1 % aadlikud Ülejäänud vabad inimesed, enamasti sakslased. Kui oli ka eestlasi, siis saksastusid ühe põlvkonna vältel Halduskorraldus Kuni 1783 aastani sarnane Rootsi ajaga, siis muutused · Eestimaa kubermang Viru, Järva, Harju, Lääne maakond, asehalduskorra ajal eksisteeris ka Paldiski maakond · Liivimaa kubermang Tartu, Pärnu, Saaremaa maakonnad, lisaks tekkis juurde Viljandi ja Võru maakond, mis jäid püsima ka pärast asehaldusaega 1 Asehaldusaeg 1783-96 1775 Venemaal uus halduskorraldus, ettevalmistus selle rakendamiseks Balti provintsides. Selleks et kohalik aadelkond vastu ei hakkaks, muudeti läänimõisad
Katariin II ettevõtmisi toetas vene aadel. Keisrinna peamiseks eesmärgiks oli Baltikumi tihedalt liita Venemaaga. Asehalduskorra kehtestamine: Kuna Baltikumi haldusseaduste laiendamisel oli arvata baltisaksa aadli vastuseisu lubas Katariina II nende mõisad pärisomandiks kuulutada. 1783. a kehtestati Baltikumis uus halduskorraldus, mis on tuntud asehalduskorrana. Muutus senine administratiivne jaotus: Eestimaa kubermangu neljale maakonnale lisandus Paldiski maakond, mis jäi püsima vaid asehalduskorra ajaks. Liivimaal eraldati Pärnu maakonnast Viljandimaa ning Tartu maakonnast lõunapoolne osa, mis sai nimeks Võrumaa. 1783. a said kõik maakonnakeskused linnaõigused. Eestis oli nüüd 12 linna. Poliitilised ümberkorraldused: Kubermangu etteotsa määrati asehaldur. Maanõunike kolleegiumid ja raed saadeti laiali. Kõik mõisnikud omasid võrdseid õigusi, kuulusid nad rüütelkonda või mitte. Linnades anti võrdne õigus kõigile majaomanikele. Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad
Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus.Valitsevaks usuks Baltimail jäi luterlus, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai keisri poolt määtatud kuberner või kindralkuberner, kelle asetäitjaks oli kohalikst aadlike omavalitsusest asekuberner. Pärast Vene keisririigi ülemvõimu kehtestamist algas Baltimaade seisusliku omavalitsuse- Balti erikorra kõrgaeg, mis kestis kuni asehalduskorra kehtestamiseni 1783. aastal. Asehaldusaeg ning sellega kaasnenud seisuslike omavalitsuse Balti erikorra kõrgaeg, mis kestis kuni asehalduskorra kehtestamiseni 1783. aastal. Asehaldusaeg ning sellega kaasnenud seisuslike omavalitsusõiguste järsk piiramine kestis küll vaid kolmteist aastat ja selle järel varasem valitsuskord põhijoontes taastus, kuid isegi pärast seda jäi kõrgemaks poliitiliseks võimuks keisrivõim ning kohaliku baltisaksa aadli mõjuvõim hakkas nõrgenema
Raed linnades saadeti laiali ja uute linnavalitsustena moodustati linnaduumad, kuhu tuli valida esindajaid ka vaesematest linnaelanike kihtidest. Muutused maksukorralduses Uue maksuna kehtestati pearahamaks. Hakati korraldama hingeloendusi (rahvaloendusi), et teada saada kogutavate maksude suurust. Muutused rüütelkondades Kõik aadlikud võrdsustati. Rüütelkondade maanõunike kolleegiumid saadeti laiali. Sellega vähenes oluliselt rüütelkondade mõju kohalike küsimuste otsustamisel. Asehalduskorra lõpp Asehalduskord kehtis kuni Katariina II surmani 1796.aastal. Pärast seda taastati Eesti- ja Liivimaal Balti erikord. Balti erikord Asehalduskord Kes kehtestas? Millal kehtis? Kõrgeim kohapealne riigiametnik? Aadlike õigused? Riigivõimude sekkumine kohalikesse asjadesse?
alustada muudatuste läbiviimist. Pärast Uusikaupungi rahu allakirjutamist 1721a. haldusjaotusena Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu: Eestimaa ja Liivimaa vahel, mis omakorda jagunesid maakondadeks ja omakorda jagunesid kihelkondadeks. Keskvõim kinnitas kroonuametkonna Baltikubermangudes alates 1725a Eestimaal ja 1728a. Liivimaal ukaasidega, mis sätestas kubermangu asutuste ametnike normkooseisud ja nende palgad, kuni asehalduskorra kehtestamiseni 1783a. Provintsiaalvalitsuse eesotsas seisis kindralkuberner, kelle nimetas ametisse monarh ja kes allus vaid monarhile ja senatile. Teistel valitsusinstitutsioonidel ei olnud õigust kuberneridele ettekirjutisi teha. Kindral kubernerile allus kogu kubermangu riiklik bürokraatiaaparaat, tema abiliseks määrati kohaliku aadli hulgast pärit valitsusnõunik, kelle nagu kuberneridki kinnitas monarh. Kroonuametitesse
18 saj teisel poolel hakati tähelepanu pöörama Eesti talurahva olukorrale. Talurahvas korraldas mässu Eisen v. Schwarzenbergi algatusel. Mille tulemusena toimusid muutused nn. Browne positiivsete määruste näol 1765. Aastal : Talupoeg sai õiguse vallasvarale Põllusaaduste jääki võis nüüdsest turustada Õigus mõisniku kohtusse kaevata. Kuna hingeloendid on pea täielikult arhiivides säilinud kujutuavad nad olulist allikmaterjali eesti rahva ajaloo uurimisel. Asehalduskorra kehtestamine sidaldas pea terve rea demokraatlike elemente piirates tublisti senist keskajast päris omavalitsusstruktuuri. Samas taotles see ka ühte sulamist Venemaaga arvestamata ajaloolisi: usulisi ja rahvuslikke eripärasid.
haridusreformid rahvakoolide võrgu laiendamine kutsekoolide loomine sõjaväereform (sõjaväekohustus) Venemaa Katariina II Suur (1762-1796) · Reformid: haridusreformid esimesed linnakoolid Kõrgemad õppeasutused Smolnõi instituut (aadlineiudele) Kadetikorpus hoolekandeasutuste loomine kuulutas välja ususallivuse (v.a. juudid) ülevenemaaalise seadustekogu koostamise kava haldusreform asehalduskorra kehtestamine : 50 kubermangu, jagunesid maakondadeks Asehaldurid kubernerid , linnade omavalitsused aadlikogud kinnistas pärisorjuse Rootsi Vabaduste aeg (1718-1772) Gustav III (1771-1792) · Vabaduste aeg: Parlamentarismi areng 2 "parteid" : Mütsid ja kübarad Riigipäeva otsustusõiguse laienemine · Gustav III ajal: tegevusvabaduse andmine kapitalistlikele ettevõtetele Kaubandusvabadused Osaline tollide kaotamine täielik usuvabadus
Ülemmaakohus Raskemate kuritegude lahendamise kohus Eestimaal Õuekohus Raskemate asjade lahendamise kohus Liivimaal Adrakohtud Kohtud, mis tegelesid Eestimaal asjadega. Sillakohtud Kohtud, mis tegelesid Liivimaal väiksemate karistustega ja Reduktsioon Erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine. Restitutsioon Mõisade tagasiandmine nende õigetele omanikele Aadlimatriklid Rüütelkonna liikmete nimekirjad George Browne Riia kindralkuberner, kes viis täide asehalduskorra Asehalduskord Eesti- ja Liivimaa esiotsa pandi ühine asevalitseja Linnaduuma Rüütelkond Eestimaa rüütelkond- selle moodustasid aadlikud Põhja-Eestis, mis oli Rootsi võimu all. (Rüütelkonna kõrgemaks asutuseks oli aadli maapäev, millest võtsid osa kõik mõisate valdajad.) Jesuiidid Katoliku mungaordu liikmed Superintendent Kubermangu kõrgeim vaimulik Pietism saksa protestantismi vabadusliikumine. Rõhutas avatust ja uuendusi
Põhja- Eestisse jõudis käärimine 1856 . a. Peale 1849-1856. a. seadusi hakkas olukord rahunema. 10.Võrrelge Balti erikorda ja asehalduskorda. (Maksukorraldus, aadliomavalitsus, keskvõimu piirid ja linnade valitsemine) Balti erikorraga jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldus. Asehalduskorraga muudetu seda põhjalikult ja Eesti- ning Liivimaal seati sisse pearahamaks. Balti erikorra puhul teostasid aadliomavalitsust nii Eesti-, Liivi, kui ka Saaremaa rüütelkond. Asehalduskorra puhul saadeti rüütelkonnad laiali ja kõik aadlikud olid võrdsed. Balti erikorra puhul olid keskvõimu esindajad Tallinnas ja Riias ametisse määratud kindralkubernerid. Asehalduskord nõudis äärealade ühtesulamist Venemaaga. Balti erikord säilitas omavalituse ka linnadel. Asehalduskorra puhul loodi linnade valitsemiseks linnaduumad. 11. Mõisnike elulaad ja selle muutumine. Mõis sai oma põhilise sissetuleku teraviljakasvatusest. Peale pärisorjuse kaotamist ei
asendasid keskaegse riikliku, majandusliku, kultuurilise ja ühiskondliku korralduse uusaegsega. Tavaliselt loetakse Eesti varauusaja kesteajaks umbkaudu aastaid 15501800, kuid mõnikord on kasutatud ka teisi aastaarve. Sümboldaatumeid kasutades määratakse periood tavaliselt aastatega 1558, mil algas Vana-Liivimaa riikidesüsteemi lagunemine, ja 1816/1819, mil Eestimaal ja Liivimaal kaotati pärisorjus. Mõnikord on varauusaja lõppdaatumiks võetud ka asehalduskorra kehtestamise aeg. Eesti varauusaja saab jagada mitmeti erinevateks perioodideks, kõige tugevamalt on esimesele perioodile (aastad 15611710/1721) ilmselt kinnistunud nimetus Rootsi aeg, aga on kasutatud ka nimetust sõdade ajastu või riikliku killustatuse aeg (Margus Laidre on välja pakkunud ka nimetust Liivimaa Saja-aastane sõda), mis hõlmab lühemat perioodi (15581625/1629/1645/1660). Sõdade
piiblitõlge. Eestlastest kirjamehed tõlkisid ja kirjutasid hernhuutlikke tekste. Vennastekogudustes pandi üldse suurt rõhku lugemis- ja kirjutamisoskuse levitamisele, tõlgiti usule äratavat kirjandust, kirjutati ise. Asutati ja peeti ülal talurahvakoole. 2.2 KATARIINA II VALITUSAEG Alates Venemaa keisrinna Katariina II ajast, kes valitses Venemaa keisririiki aastail 1762– 1796, hakkas keisririigi keskvõim oma huve baltisakslastele jõulisemalt peale suruma, mille tulemuseks oli asehalduskorra kehtestamine Balti kubermangudes 1783. aastal, keskustega Tallinnas ja Riias. Katariina ja Liivimaa kindralkuberner George Browne püüdsid parandada ka talupoegade olukorda, Liivimaa kubermangus oli sellel rohkem edu kui Eestimaal. 1764. aastal tegi Venemaa keisrinna Katariina II ringreisi Tallinna ja Riia kubermangus. Keisrinna sõitis Peterburist välja 20. juunil. Esimese vastuvõtu organiseerisid Eestimaa rüütelkonna ja Narva bürgermeister Narvas
19. märtsil 1785 kinnitas kindralkuberner George Browne esimese Võru linna plaani. 4. oktoobril 1788 kinnitas Katariina II Võru linna vapi. Esialgu juhtis linna politseimeister major Georg Gottfried Osterhausen. 1790. aastal valiti Võrus esimene kolmeliikmeline magistraat ja linnanõukogu. Esimeseks linnapeaks sai Friedrich Ambrosius Schroeder ja bürgermeistriks Georg Heinrich Franzen. Pärast Katariina II surma 1796. aastal troonile saanud Paul I kaotas asehalduskorra ja tunnistas kehtetuks linnaseaduse. Võru kaotas 1796. aastal ajutiselt maakonnalinna õigused ning moodustati ühine Tartu-Võru kaksikmaakond. 1797. aastast aga mindi tagasi vana haldus- ja valitsemiskorra juurde. 1888. aastal sai Võru maakonnalinna õigused tagasi. Kasutatud allikad: https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5ru https://www.google.ee/search?q=v%C3%B5ru&espv=2&tbm=isch&imgil=5veaYQymn1HuYM %253A%253BozKxxJvBfBD0JM%253Bhttps%25253A%25252F%25252Fet.wikipedia.org %25252Fwiki%25252FV
VENEAEG 1721-19saj esimene pool Haldusjaotus *kuni 1783 Rootsiaegne haldusjaotus (eestimaa kubermang- lääne, harju, jäärva, viru; liivimaa kubermang- saare, pärnu, tartu) *asehalduskorra ajal 1783-1796 Tallinna ja Riia asehalduskorrad *1796-1917 eestimaa kubermang, liivimaa kubermang- pärnu, tartu, viljandi, võru, saare . Valitsemine *Balti erikord kuni 1783a (saksakeelne asjaajamine, tollipiir, haldusjaotus, rootsiaegsed seadused) *1783-1796 asehaldoskord- haldusjaotus muutus, venemaa aadliomavalitsusseaduste ja linnaseaduste kehtestamine *Balti erikorra taastamine pärast Katariina 2 surma 1796 a uus maksusüsteem ja uued maakonnad v.a. Paldiski jäid püsima. Talupoegade olukord *restitutsioon- Rootsi riigi poolt riigistatud mõisate tagastamine endistele omanikele *1739 Roseni deklaratsioon- talupoeg on õigusteta pärisori *1765 Browne positiivsed määrused Liivimaal- seati piirid koormistele, õigus mõisnikku kohtusse kaevata, õigus va...
Kodanikuõigused olid linnas neil, kes kuulusid Kodanikuõigused olid linnas kõigil tsunftidesse ja gildidesse, ja olid sakslased majaomanikel, sõltumata rahvusest ja tegevusalast Kõiki poliitilisi õigusi omasid, vaid Kõik mõisnikud Eesti- ja Liivimaal said aadlimatriklitesse kantud aadlikud võrdsed õigused. 2. Balti erikorra ja asehalduskorra võrdlus. Tunda kaarti: maakonnad, linnad, kubermangude piir. 3. Asehalduskorra positiivsed ja negatiivsed jooned. +: piirati keskajast pärit omavalitsusstruktuuri, tõi kaasa demokraatlikke elemente, laiendati inimeste õigusi ja vabadusi, tänu hingeloendustele saadi teada, kui palju rahvast on -: kõik impeeriumi äärealad sulatati Venemaaga ühte, omavalitsusorganid olid oma otsustes riigivõimu kontrolli all, kehtestati pearahamaks 4. Agraarolud 18
riikliku, majandusliku, kultuurilise ja ühiskondliku korralduse uusaegsega. Tavaliselt loetakse Eesti varauusaja kesteajaks umbkaudu aastaid 15501800, kuid mõnikord on kasutatud ka teisi aastaarve. Sümboldaatumeid kasutades määratakse periood tavaliselt aastatega 1558, mil algas VanaLiivimaa riikidesüsteemi lagunemine, ja 1816/1819, mil Eestimaal ja Liivimaal kaotati pärisorjus. Mõnikord on varauusaja lõppdaatumiks võetud ka asehalduskorra kehtestamise aeg. Eesti varauusaja saab jagada mitmeti erinevateks perioodideks, kõige tugevamalt on esimesele perioodile (aastad 15611710/1721) ilmselt kinnistunud nimetus Rootsi aeg, aga on kasutatud ka nimetust sõdade ajastu või riikliku killustatuse aeg ,mis hõlmab lühemat perioodi. Sõdade ajastut ja Rootsi aega on kasutatud ka koos, üksteisele järgnevate perioodide tähenduses, sel juhul on kahe perioodi eraldusjooneks tavaliselt võetud 1629
1.Milliest oli tingitud Balti erikorra kehtestamine?Vene tsaarikoda tahtis tagada Balti aadli poolehoiu.2.Too välja Balti erikorra 5 tunnust.Restitutsioon- riigistatud mõisade tagasi andmine;Tollipiir;Luteri usk;Saksakeelne asjaajamineAadel sai tagasi kõik õigused tp. Üle3.Mis olid Balti erikorra kehtestamise pos ja neg tagajärjed?Pos: tollipiir- eestisse ei tulnud vene kolonistid; riigistatud mõisade tagasi andmine; kolonistide vältimin; Neg:: mõisadega koos sai aadel tagasi ka kõik õigused talupoegade üle; talurahva õiguste mahasurumine.4.Too välja vennastekoguduste liikumise 5 eesmärki. Levitasid rahva seas pietistlikke ideid;Suurt rõhku pandi kõlbelisusele;Usuvagaduse propageerimineKõik inimesed olid võrdsed, elasid kui õde-venda;Hävitati kõik, mis kiskus rahva taas vana usu poole5.Vennastekoguduste liikumise neg ja pos küljed. Pos: rahvas religioonile lähemale; talurahva eneseteadvus kasvas; samaväärsus rahva seas; kurit...
Peale Rootsi aeg oli Vene aeg, mis hõlmas ka Eesti uusaja. Päris tähtis sündmus oli kindlasti Põhjasõda, kui 1700. aastal ründasid Peeter I juhtimisel väed Narvat ja hakkasid seda piirama. 1721. aastal, Uusikaupunki rahuga, kinnitati Baltikum Venemaa koosseisu kuulumist. Eesti uusajal kujunes välja eestlaste eneseteadvus ning arenesid ka majandussüteemis, mis viis kapitalismini. Uusaja alguseks peetakse 19. sajandit, mil kaotati pärisorjus või siis paigutatakse selle aja algus asehalduskorra kehtestamisele. Uusaja lõpuks võib sobida mitu varianti, näiteks Esimese maailmasõja algust, ,,Tartu renessanssi" ehk poliitilise rahvusluse võidukäigu algust, Eesti Vabariigi väljakuulutamist. Eestlased on selle 11 000 aasta jooksul saanud kõvasti kannatada, nad on olnud väga mitmete võõrvõimude all ja eestlasi on väga palju tapetud. Täielikult iseseisvad on eestlased suutnud olla väga vähe aega, arvestades seda, millal hakkas Eesti riiklus tekkima.
BALTI ERIKORD Õpik §15 1. Vasta küsimustele õpiku teksti põhjal (lk101) Miks vajas Venemaa baltisaksa aadli toetust? Venemaa võit Põhjasõjas kujundas põhjalikult ümber jõudude vahekorra Põhja-Euroopas, ei võinud Venemaa oma vallutuste püsivuses sugugi kindel olla. Seetõttu oli Vene võimule tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetus. 2. MÕISTED: seleta mõisted kasutades õpiku teksti Restitutsioon – s.t Rootsiu valitsusaja lõpul riigistatud mõistate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Aadlimatriklid – Üksnes immartikuleeritud (aadlinimekirja kantud) aadlikud omasid Eesti-ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslike eesõigusi. Aadlimatriklid pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade priveleege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Asehalduskord (наместничество) – Eesti-ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetatud ühise asevalitseja, asehalduri järgi on see ajajärk . Balti erikord (особый балтийский (ос...
Arvestustöö: Eesti vara- ja uusaeg 1. Nimeta vähemalt kolm venestusaja tunnust. (3p) Õigeusu ja vene keele pealetung, tsensuur. 2. Millised muutused läbisid Rootsi ajal vaimuelu ja kultuuri? (4p) Positiivsed muutused Negatiivsed muutused Talurahvakoolide rajamine Usu pealesurumine Tartu Ülikooli avamine Piibli tõlkimine tekitas tülisid 3. Miks algas Põhjasõda? Dateeri sõja algus ja lõpp. (5p) Põhjasõda kestis 1700-1721. Venemaa tahtis ,,raiuda akent Euroopasse" ning võita tagasi ka varasemalt vallutatud alad. 4. Nimeta põhjuseid, mis seletaksid rahvaarvu suurt kõikumist varauusajal. (2p) Liivi sõda, 1601-1603 suur näljahäda, 1696-1697 ajaloo suurim näljahäda, millele lisandus düsenteeria ja tüüfus, Põhjasõda, 1710-1711 levinud katk. Lisks toimus ka sisemigratsioon. 5...
Venelased ründavad Narvat. · 1704.a.- Kastre jõe lahing Emajõel.Tartu ja Narva vallutamine. · 1710.a.-Tallinna kapituleerumisega on venelased kehtestanud ülemvõimu kogu Eestis. · 1721.a.- Uusikaupunki rahuga loovutab Rootsi Eesti- ja Liivimaa Vene riigile. · 1739.a.-Anton Thor Helle toimetatuna ilmub piibel esmakordselt tervikuna eesti keeles. · 1765.a.-Kindralkuberner Browne'i patent.Koolide rajamine Liivimaal. · 1783.a.- asehalduskorra kehtestamine Katharina II poolt. · 1802,1804.a.- talud päritavaks ja koormised õiglaseks. · 1816,1819.a.- talupoeg vabaks,priinimed,koormiste tõus. · 1849,1856.a.- teorendi maksmise lõpp, talude kruntiajamine ja võimalus talu päriseks osta. · 1863.a.-õigus liikuda Vene impeeriumi piires. · 1866.a.-Vallaseadus(kaob mõisniku võim vallakogukonna üle)
Stenbocki maja Stenbocki maja, kus alates 2000. aastast asuvad Vabariigi Valitsus ja Riigikantselei, on üks silmapaistavamaid ehitisi Toompea põhjanõlval, mis mere poolt vaadates annab oma klassitsistliku ehitusmassiiviga olulise panuse Tallinna vanalinna Maja ehitusloo algus seostub asehalduskorra sisseseadmisega Balti provintsides 1783. aastal, kui Eestimaa- ja Liivimaa kubermange hakati tihedamalt liitma muu Vene impeeriumiga. Riigivõimu initsiatiivil ja rahalisel toetusel algas siin intensiivne kroonuehitiste planeerimine. Muuhulgas planeeriti Tallinna ehitada uus hoone kohtuasutuste tarvis, mille plaanid koostas 1784. aastal kubermanguarhitekt Johann Caspahr Mohr. 1787. aasta suvel nõustus kohtumaja ehituse lõpuks ette võtma Rootsi
1765. aastal Browne nn positiivsed määrused * Talurahvas sai õiguse vallasvarale * Talupoeg võis koormiste täitmisest üle jäänud saadused müüa turul * Määrati kindlaks mõisakoormised (mõisnikud ei võinud neid tõsta) * Karistuse ülempiir oli 30 vitsahoopi * Talupoeg võis kaevata mõisniku kohtusse · PEARAHARAHUTUSED JA PUUAIASÕDA: Puhkesid 1784. aastal peale asehalduskorra kehtestamist ja pearaha maksu sisseseadmist Talupojad soovisid mõisakoormistest vabanemist Paljudes mõisates jäeti tööle minemata Talurahva korralekutsumiseks lähetati mõisatesse sõjaväeosad Puhkesid kähmlused soldatite ja talupoegade vahel Ulatuslikum neist oli nn Puuaiasõda, mis toimus Räpina mõisas, kus hukkus viis eesti talupoega · VENE-ROOTSI SÕDA: Rootsi soovis vallutada Põhjasõjas kaotatud Eesti- ja Liivimaad
endised õigused talupoegade üle. Mida positiivset ja mida negatiivset oli balti erikorras? Positiivne Negatiivne · Säilitas siinne kultuur · Eestlaste õiguste piiramine, allasurumine · Tugevnesid kaubasidemed Lääne- · Eestlased pärisorjastati taas Euroopaga · Tagas kiirema arengu võrreldes muu Venemaaga 8. Balti erikorra ja asehalduskorra võrdlus. Tunda haldusjaotust kaardi järgi. Balti erikord Asehalduskord · Eesti jagunes kaheks kubermanguks: · Eesti jagunes 2-ks kubermanguks: Eestimaa kubermang, mis koosnes 4st Eestimaa kubermang, mis koosnes 5-st maakonnast: Lääne-, Harju-, Viru ja maakonnast: Lääne, Harju, Järva, Viru, Paldiski
sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Vennastekogudustele oli teed sillutanud Venemaa keisrinna Katariina II poolt ette valmistatud ja Venemaa Selles võitlesid Rootsi vastu Poola, Venemaa, Saksimaa ja Taani. Sõda Baltimaades juba Põhjasõja-aastatel levima hakanud Saksamaalt pärinev keisririigis 1775. aastal jõustunud kubermanguseadusele. Asehalduskorra algas 1700 Saksimaa kuurvürsti ja Poola kuninga August II Tugeva vägede usu-uuendus pietism. Pietiste ei rahuldanud luteri kiriku konservatiivsus, eesmärk oli Venemaa keisririigi piirkondade valitsemise ootamatu, ilma sõjakuulutuseta rünnakuga Riiale. 1700 Türgiga vaherahu nad taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja kõlbelisemat elu.
negatiivseid mõjusid ning see aitas Baltikumil säilitada oma arengutaseme. 2)Iseloomusta Eesti põllumajandust ja talurahva olukorda 18.saj. I poolel. - Eestimaa kubermangus ei tuntud 18. saj. algul veel kartulit, mistõttu oli oht jääda nälga halva viljasaagi korral; Eestimaa kubermangu talupoegadel oli sama vähe õigusi kui mujal Venemaal, ehk olid pärisorjad; neid on veel aga hui ma neid otsida viitsin. 3)Millised muudatused kehtestati asehalduskorra ajal? Nende mõju Eesti arengule? - Eestimaa kubermangule lisati 5. maakond - Paldiski, kuid see kaotati asehalduskorra lõpuga; kõik maakonnakeskused said linnaõigused, mis arendas suuresti kaubandust üle kogu Eestimaa; Baltimaade poliitiline korraldus muudeti sarnaseks Venemaa omaga: mõlema kubermangu etteotsa nimetati ühine asehaldur ja linnade raed saadeti laiali, linnade
* Aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapära. * Suruti maha eestlaste õigused. * Välistas Vene kolonisatsiooni. * Baltisakslased said piiramatu võimu kohalikes küsimustes. * Võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne-Euroopaga. * Tagas ühtekokku kiirema arengu Venemaa sise- Kubermangudega võrreldes. 2. Balti erikord ja asehalduskorra võrdlus. Tunda kaarti: maakonnad, linnad, kubermangude piir. 1762. aastal sai Venemaa troonile Katariina II, kelle eesmärgiks sai kaotada Vene impeeriumi äärealade privileegid ja allutada need piiramatule keskvõimule. Selleks kehtestati Baltikumis 1783. aastal uus halduskorraldus, mida nimetatakse asehalduskorraks. Balti erikord Asehalduskord 1721-1783 1783-1796
EESTI UUSAJA KUNST Geethe Pikkpõld MM-17 SISSEJUHATUS Valisin teema põhjusel, et laiendada enda simaringi nii ajaloos kui ka kunstis. Eesmärgiks oli õppida loomingulisuse kohta, mis leidis aset Uusaja Eestis. Käsitletavad teemad: – Uusaja loomingu algus Eestis – Esimesed eesti soost kunstnikud ja ülevaade nende elust ning teostest UUSAEG EESITS Alguseks võib lugeda eestlaste vabastamist pärisorjusest 1816/1819 või ka asehalduskorra kehtestamist 1783. aastal. (Eesmärk oli Venemaa keisririigi piirkondade valitsemise keskvõimu vähendamine ja riigi äärealade ning Balti kubermangude tihedam liitmine Venemaaga) Uusaja lõpuks võib lugeda mitmeid sündmusi: Tartu renessanssi (1869), 1905. aasta revolutsiooni, Esimese Maailmasõja algust või lõppu ning Eesti Vabariigi väljakuulutamist (1918). UUSAJA KUNSTILIIGID Klassitism - lähtus renessansiaja
maksusüsteem erinev. Narva on Peterburi km ja Setumaa Pihkva km. Kindralkuberneri Kuninga poolt määratud, Tallinnas ja Enamus ül samad, va (keskvõimu Riias, enamjaolt sakslased, vähesed asehalduskorra ajal, mil keskvõim on esindaja) positsiooni rootslased huvitatud kuberneri võimu ülesanded * kamandada sõjaväge tugevdamisest * nimetasid ja kontrollisid riigiametnike George Browne- asehaldur * jälgisid raha laekumist ja kulutamist * kommunikatsioon * koolisundus
Roseni dekloratsiooni nime all. Rosengi järgi oli siinne tp pärisori, keda mõisnik võis pärandada, vahetada ja müüa. Mõisnikule kuulus ka tp maa ja vara. Maa kasutamiseks tuli teha tp mõisakoormisi, mille suurus polnud piiratud. Kohtuvõim tp üle kuulus vaid rüütelkonnale, mitte riigile. Dekloratsiooni hakkas toetama ka riigivõim. NII kaotas talurahvas V võimu alla sattudes kõik R ajal saadud kergendused ning langes õiguseta pärisorja seisusesse. ASEHALDUSKORD 1775 alustatu uue asehalduskorra kehtestamist. Kuna oli oodata baltisaksa aadli vastuseisu lubas KatariinaII nende mõisad pärisomandiks kuulutada. 1783 kehtestati Baltikumis uus halduskorraldus. Muutus administratiivne jaotus. Eestimaa kubermangu 4le maakonnale lisandus Paldiski mk. Pärnumaast lahutati Viljandi mk, Tartumaast Võrumaa. Koos Saaremaaga asus L kubermangu 5 maakonda. Narva linn jäi Peterburi kubermangu ja Setumaa Pihkvale. 1783 said maakonnakeskused linnaõigused Tln, Tartu, Narva, Pärnu, Valga, Viljandi,
14.1783 Kehtestati pearaha maks, Liivi aadlik, hakkas Rootsi võimule asehalduskord vastu, Käivitas reduktsiooni 15.1797 Lõppes asehalduskord, Paul 11.Peeter I - Vene tsaar, alustas ja I võitis Põhjasõja, Asutas Peterburi 16.1802 Taasavatakse Tartu ülikool 12.Katariina II - Vene tsarinna, 17.1804 Vene haridusministeerium kehtestas asehalduskorra Baltikumis käivitab talurahva reformi 13.George Browne - Iiri aadlik, Liivi- 18.1816 Pärisorjuse kaotamine eestimaa kindral kuberner Eestimaal 14.Otto Fabian Rosen sõnastas 19.1819 Pärisorjuse kaotamine Rooseni deklaratsiooni, talupoegade Liivimaal ja mõisnike suhteid kajastav 20.1849 Rendiseadus Liivimaal dokument 21
Sellega sooviti vältida baltisaksa opositsiooni tekkimist, mis oli tekkinud Rootsi ajal Rootsi võimude vastu. Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks jäi luterlus ning asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai keisri määratud kuberner või kindralkuberner, kelle asetäitjaks oli kohalikust aadlike omavalitsusest asekuberner. 9) Kuidas valitseti Eestit nn asehalduskorra ajal? Asehalduskorra ajal olid haldusüksustena kasutusel asehaldurkonnad. Eesti- ja Liivimaa kubermang olid vastavalt Tallinna ja Riia asehaldurkond. Neid kahte asehaldurkonda juhtis Riias resideeruv kindralkuberner ehk asehaldur 10) Iseloomustage linnade olukorda ja kaubanduse arengut 18. sajandil. Linnaelanike osakaal moodustas vaid 5% Eesti rahvastikust. Linnade tähtsus hakkas küll 19. sajandil tõusma, kuid enne seda oli põhiline töö põllumajandus ja loomakasvatus. Juhid olid
Eesti pärast Põhjasõda: eestlaste arvukus langes kriitilisele piirile. Maa oli laastatud ja inmieste elujärg vilets.Haldusjaotus jäi samaks mis Rootsi ajal. Balti erikord: Balti aadli omavalitsuse kinnitamine Vene võimude poolt. Omavalitsuse säilitasid ka linnad. Linnavõimuorganiks jäi raad,mis otsustas linnaeluküsimusi ja andis kodaniku õiguseid. Balti erikord garanteeris baltikumi püsimise Saksa kultuuriruumis. Balti provintsides domineeris Luteri kirik. Talurahva olukord halvenes 18.saj II poolel, seda väljendab ka Roseni Deklaratsioon.- Liivimaa maanõunik parun Otto Fabian Roseni seletuskiri Vene riigivõimule talupoegade õiguste kohta (1739) Eesti 18.saj II poolel. Venemaa keisrinnaks sai Katariina II. Tema eesmärgiks oli keskvalitsuse võimu tugevndamine ja ääre alade allutamine keskvõimule. Sel eesmärgil kehtestas ta 1783 Balti provintsides asehalduskorra(muudatused nii administratiivses kui ka poliitilises korralduses.) Balt...
venestamiseks ja Balti erikorra nõrgestamiseks. 3. Katariina II asehalduskord. Katariina II le baltisakslaste liiga suured õigused (Balti erikorra püsimine) ei meeldinud. Tema püüdles pigem Vene riigi erinevate piirkondade ühtlustamise poole arvestamata siis eri rahvaste eripärast. Sellega muutus mõnevõrra Eesti haldusjaotus. Eestimaa kubermangus loodi uue maakonnana Paldiski maakond (püsis eraldi üksusena asehalduskorra lõpuni!). Paldiski linnast kujunes oluline sõjaline objekt, eriti Vene laevastikule . Liivimaal tehti uute maakondadena Viljandimaa ja Võrumaa. 4. Talurahva seadused: Talurahva seadused olid kubermanglikud. · Eestimaa kubermangu talurahva seadus võeti vastu 1802a . Selle seaduse kohaselt tohtis talupoegadel olla vallasvara. Manitseti talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele. Talupojad said talukoha
1)Millised balti erikorra meetmed mõjusid Eesti arengule positiivselt, millised negatiivselt? Põhjenda! 1)Iseloomusta Eesti põllumajandust ja talurahva olukorda 18.saj. I poolel! too välja peamised probleemid! 3)Millised muudatused kehtestati asehalduskorra ajal? Nende mõju Eesti arengule? 4)Suhtumine pärisorjusesse 18.saj. keskel ja Positiivsed määrused 5)Pietismi levik. iseloom ja mõju Eestis 6)Too välja vennastekoguduste liikumise + ja - jooned! 7)Ratsionalismi olemus ja seos rahvahariduse ning eesti keelse kirjasõnaga 8)Iseloomusta 19. saj. alguse (1802-1819) talurahvaseadusi ja anna seadustele hinnang! 9)Iseloomusta muutusi Eesti külaühiskonnas pärast pärisorjuse kaotamist (1819-1850) 10)Talurahva koosseis ja koormised 19.saj
18. saj algus- jagunesid maakondadeks toimunud Vene revolutsioonide tule- 1918 (kreisideks) musena sai Eesti autonoomia (30. märts a) Kuni 1783 sama haldusjaotus, mis 1917) ja kuulutas välja iseseisvuse (24. Rootsi ajal veebruar 1918); Saksa okupatsioonile b) asehalduskorra ajal (1783- (veebr-nov 1918) järgnes Vabadussõda 1796)Tallinna ja Riia (1918-1920), mis lõppes Tartu rahuga (2. asehaldurkonnad, kolm uut veebr 1920) Eesti sai Petserimaa ja maakonda: Võru, Viljandi, Narva jõe tagused alad Paldiski, maakonna nimed keskuste järgi); c) 1797-1917 taas kubermangud,
27. Eesti pärast Põhjasõda Sõjast laastatud maa laastas rohkem kui mistahes teine sõda Eestis alla 150 000 rahvas aga kosus, 18. saj lõpuks 500 000 in Balti erikord venelastele tähtis aadlike toetus → anti riigistatud mõisad tagasi aadlikel ja linnadel jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldus Eestit eraldas Vm-st luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir keskvõimu esindajad kindralkubernerid Tln-s ja Riias, abilised kohalike aadlike hulgast valitsusnõunikud, aadlit toetasid rüütelkonnad maapäevadele ei kutsutud enam linnade esindajaid aadlimatriklid – vanad suguvõsad, pidi kaitsma uustulnukate eest omavalitsus ka linnadel Balti erikord säilitas Eesti eripärad, võimaldas suhteid Lääne-Eur-ga, kiirem areng Põllumaj välja veeti: vilja, viina, härgi Talurahva olukord tahtsid õigust Peterburist 1739 – Roseni dek...
Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks jäi luterlus. Asjaajamiskeeleks Saksakeel. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai keisri poolt määratud kuberner või kindralkuberner, kelle asetäitjaks olid kohaliku aadliku omavalitsusest asekuberner.Kehtis põhijoontes kuni 19.saj lõpu venestamise reformideni. Vaheajaks oli 1783-1796 kehtestatud asehalduskord, mil Baltimaade õiguslikku korraldust taheti lähendada muu Venemaa korraldusele. Asehalduskorra aeg ja sellega kaasnenud seisuslike omavalitsusõiguste järsk piiramine kehtis küll vaid 13a ja selle järel varasem valitsuskord põhijoontes taastus, kuid isegi pärast seda jäi kõrgemaks poliitiliseks võimuks keisrivõim ning kohaliku Balti-Saksa aadli mõjuvõim hakkas nõrgenema. 1802-talupoeg sai vallasvarale omandiõiguse ja talukoha põhise kasutamise õiguse jätkusuutliku talu pidamisel. Otsustati asutada valla ja kihelkonna kohtud
Asehalduskord- Katariina II kord ple Venemaa ja Liivi-ning Eestimaal (1783) Balti valitsuskord läheb ple Venemaale, linnadesse tulid vene seadused, kohtusüsteem jne. Aadlimatriklid kaotasid kehtivuse (pearahamaks) Pearahamaks- Katariina II poolt kehtestatud maks, mida pidid maksma vaid täisealised mehed. Aitas määratleda rahvaarvu. Talupoegade eest pidi maksma mõisnikud. Katariina II- Vene keisrinna, püüdis käituda valgustatud monarhina, proovis viia läbi venestamist Eestis ning lõi asehalduskorra, püüdis talupoegi aidata Põhjasõda- 1700-1721; toimus enamusjaolt Rootsi ja Venemaa vahel; lahingu tegevus lüppes Eesti aladel 1710; sõda lõppes Uusikaupunki lepinguga Peeter I – Venemaa tsaar , kes juhtus Venemaad Põhjasõjas Karl XII- Juhtis Rootsit Põhjasõjas, kus viimasel polnud palju liitlasi ning oli veel nõrk, ei võtnud vastu rahulepingu pakkumisi ning kaotas seetõttu kogu sõja Gustav Adolf II- Rootsi kuningas, reformid: kohtuvõim läks riiklikule kohtule,
- Aadli omavalitsus jääb Balti erikorra tähendus Eesti aladele: · Eestlaste õiguste mahasurumine. · Säilitati maa kultuur ja omapära, välistades Vene kolonisatsiooni · Võimaldas tihetamaid sidemeid Lääne-Euroopaga ja tagas kiirema arengu. Vene aeg (1710 1918) · Suuremate muutusteta · Pärisorjus kinnistus · Pinnaalane areng suuremate muutuste poole Muutused seoses asehalduskorra kehtestamisega 1783 aastal: · Muutus Eesti ala jaotus · Piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsust · Rüütelkondade maanõunike kolleegiumid saadeti laiali · Mõisnikud said võrdsed õigused · Laiendati pearahamaksu. (Hingeloendused) Pearahamaksu ja hingeloenduste seos - Pearahamaksu laiendati Eesti ja Liivimaale. Maksualuse elanikkonna arvele võtmiseks hakati korraldama perioodilisi hingelondusi
Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks Baltimail jäi luterlus, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai keisri poolt määratud kuberner või kindralkuberner, kelle asetäitjaks oli kohalikust aadlike omavalitsusest asekuberner. Pärast Vene keisririigi ülemvõimu kehtestamist algas Baltimaade seisusliku omavalitsuse Balti erikorra kõrgaeg, mis kestis kuni asehalduskorra kehtestamiseni 1783. aastal. Asehaldusaeg ning sellega kaasnenud seisuslike omavalitsusõiguste järsk piiramine kestis küll vaid kolmteist aastat ja selle järel varasem valitsuskord põhijoontes taastus, kuid isegi pärast seda jäi kõrgemaks poliitiliseks võimuks keisrivõim ning kohaliku baltisaksa aadli mõjuvõim hakkas nõrgenema. Järgmine Balti erikorra nõrgendamise etapp oli Keisririigi poolt linnade
(majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus,allus rahandusministeeriumile, ülesandeks maksude kogumine), hoolekandevalitsus (tegeles rahvahariduse,arstiabi ja heategevuslike org.-de töö korraldamisega) ja politsevalitsus. Sisekaitseüksuste ülesanne oli korra kaitsmine. 2. Asehalduskord Katariina II 1783-1796 Tegemist oli valisega, kes pooldas valgustusaja ideid ning tema peamiseks eesmärgiks sai Venemaa äärealade tihedam liitmine Venemaa huvidega. Muutused asehalduskorra ajal: · Eesti ala haldusjaotus (lisandus Paldiski mk) · Majaomanikel võrdne kodanikuõigus · Koolihariduse edendamine · Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad · Piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsusi · Laiendati pearahamaksu · Saadeti taas laiali rüütelkondade maanõunike · Hakati korraldama hingeloendusi
Romanovite dünastia Marta Babenjuk 11A Valitsejad 17611762 PeeterIII 17621796 Katariina II 1796 1801 Paul I 18011825 Aleksander I 18251855 Nikolai I 18551881 Aleksander II 18811894 Aleksander III 18941917 Nikolai II Karl Peter Ulrich Click to edit Master text styles Karl Peter Ulrich ehk PeeterIII (28. Second level veb. 1728 17. juuli 1762) oli Third level HolsteinGottorpi hertsog ning pani Fourth level Fifth level aluse Romanovite dünastiale. Aastal 1745 abiellus Sophie Auguste ...
järelvalve alt. Passiseadus 1863 Andis talurahvalse täieliku liikumisvabaduse kogu Vene keisririigi piires, mis tõi kaasa ulatusliku väljarände Eestist. Asehalduskord ( 1783 – 1796 ) 1783 kehtestati Baltikumis uus halduskorraldus, mis on tuntud asehalduskorra nime all Uute maakondade lisamisega muutus senine administratiivme jaotus Eestimaa kubermangu neljale maakonnale ( Lääne- ,Harju-, Järva- ja Virumaa) lisandus Paldiski maakond Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa ja Tartu maakonnast lõunapoolne osa, mis 1784. aastal rajatud uue linna järgi sai nimeks Võrumaa Koos Saaremaaga asus Liivimaa kubermangu Eesti osas seega viis maakonda 1783
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
