Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"gild" - 281 õppematerjali

gild –  linnade kaupmehi ühendav organisatsioon Hansa Liit – on lepingu põhjal seotud linnadevaheline kokkulepe, et nad pidid  ühendama oma sõjaväed ja kindlustama kaubavooride korraliku kaitse. Koosolekud  toimusid Lüübekis. Liitu kuulusid 80 linna. Eesti linnadest olid Tartu, Tallinn, Pärnu ja 
Gild

Kasutaja: Gild

Faile: 0
thumbnail
8
odp

Kanuti Gild

Kanuti Gild Slaidshow Koostaja: Virgo Agan Avinurme Gümnaasium 2010. aasta Ajalugu Esmakordne mainimine 1326. aastal Asutatud 13.sajandil Gildi hiilge aeg jäi 16.sajandisse Suleti 1920. aastal Üldist Sinna kuulusid saksa rahvusest meistrid Veel kuulusid: kullassepad. Kindategijad, kellassepad ja pagarid Hoone fassaadile on paigutatud Martin Lutheri ja Püha Kanuti figuurid Aadress Pikk 20 AITÄH VAATAMAST!

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
5
pptx

Guild of the Blackheads

Guild o f the Blac khe ad s His to ry Mentioned in 1399 Origin of the name is not entirely clear St. Mauritius is depicted in the coat of arms of Blackheads Active only in Estonia and Latvia Left Tallinn in the 1940s They were merchants Were also in Tartu and Pärnu Main building was in Tallinn The Ho us e o f Bro the rho o d o f Blac khe ad s Located in the old town Is nearly the only preserved renaissance building in Tallinn When it's not occupied by concerts or other events it's open 10.00 ­ 19.00. Thank you for watching Kalev Gustav Lillepruun Sources : Wikipedia.org Tallinn.com Mustpeademaja.ee

Keeled → Inglise keel
5 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tänapäevased käsitööliste organisatsioonid

Tänapäevased käsitööliste organisatsioonid Tänapäevased Eesti käsitöö organisatsioonid on Nahakunstnike Liit, Restauraatorite Klubi, Tulirebase Gild, Katariina Gild ja Antoniuse Gild. Enamasti on kõigi organisatsioonide ühiseks eesmärgiks tagada kultuuriväärtuste võimalikult pikaajaline säilimine; tõsta ka ühiskonna arusaamist säilitamise olulisusest, selleks korraldatakse õppeprogramme, näitusi ja teabepäevi. Gildides meistrid valmistavad igasuguseid esemeid, mis on unikaalsed ja kordumatud. Samas saavad inimesed kasutada neid unikaalseid esemeid selleks, et erineda teistest või võib leida kingitusteks

Sotsioloogia → Kõnekunst
12 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Keskaeg Eestis

KT II-Keskaeg Eestis 1.Vana-Liivimaa talupoegade eluolu- õigused. Liigid : adratalupojad-enamus-talupoegi, pidasid sulaseid üksjalad-kõige vaesemad maavabad-maksid koormisi rahas vabatalupojad-aadel Eestlased pidid hakkama kandma koormisi, milleks olid: kümnis-1/10 talu saagist, alguses viljas, hiljem hakati nõudma kümnist ka karjast, metsasaadustest ja heinast. hinnus-talu suurusest lähtuvalt kindlaks määratud vilja hulk, mis tuli mõisale/aadlikule anda Veel tuli talupoegadel ülal pidada preestrit, maksta kirikumaksu ehk anda kirikule 1/10 kümnisest. talupojad pidid mõisnikule tegema kingitusi ja tasuma trahve, ehitama teid, linnuseid ja kirikuid. Ei lubatud linnustes elada, kuid nad pidid neid ehitama. Eestlasi ei usaldatud Teotöö-mingi arv päevi aastas, mil töötati mõisa heaks mõisa põllul, aja jooksul nende päevade hulk tõusis 2. Linnad: Linnad tekkivad kaubateede ristumiskohtadesse, linna oluliseks tunnuseks on selle õiguslik k...

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
7
doc

5. klassi ajaloo kokkuvõte

Ajalugu 1. MIS ON AJALUGU Ajalugu jutustab meile inimkonna minevikust. Teadlased, kes uurivad ajalugu on ajaloolased. Ajaloolaste teadmiste aluseks on ajalooallikad. Ajalooallikateks nimetatakse mälestisi, mis annavad võimaluse ajalugu uurida. Ajalooallikad jagunevad kirjalikeks ajalooallikateks, esemelisteks ajalooallikateks ja suulisteks ajalooallikateks. Kirjalikke, näiteks dokumente või raamatuid hoitakse arhiivides. Esemelised, näiteks kujud või mündid säilivad muuseumides. Suulised, näiteks laul või rahvajutt käivad suuliselt põlvest põlve ning on tihtipeale talletatud ka helikassettide peale. Mõisted: ajaloolane ­ teadlane, kes tegeleb mineviku uurimisega arhiiv ­ asutus, milles hoitakse mitmesuguseid dokumente muuseum ­ asutus, mis kogub ja näitab huvilistele minevikust pärit esemeid arheoloogia ­ teadus, mis uurib muinasleidude põhjal kõige kaugemat ajalugu 2. AJAARVAMINE Aega jaotatakse neljaks suureks ajajärguks: vanaa...

Ajalugu → Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Tsunftikorraldus keskajal

koht sügisese ja talvise pööripäeva ajal) vastastikuse puudust kannatavate meistrite ja nende abistamise ühing perekondade toetamine orbude ülalpidamine jne. NB! Tsunfti liikmeskonna elu oli pisiasjadeni reglementeeritud: kuidas ja kellega abielluda kellele ja milliseid kingitusi teha milliste sõimusõnade eest saab trahvi kuidas kedagi kõnetada milliseid riideid võib kanda jne. · GILD = tsunftide katusorganisatsioon, mis ühendas mitmeid tsunfte ja mille eesotsas oli oldermann · Tsunftide peamine probleem - tsunftijänesed e. vusserdajad = tsunftidesse mittekuuluvad käsitöölised, kes elasid peamiselt feodaalide võimualustes alevites, kus tsunftikord puudus ning võis ilma piiranguteta ja odavamalt müüa. · Meistriks saamine: · NB! see oli fikseeritud skraas; alates 13.saj.-st meistriks saamine raskendatud !

Ajalugu → Ajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

AJALUGU PP (GILDID)

Kaitsesid oma liikmete huve Korraldasid nende seltsielu Pakkusid häda korral abi ja toetust Hoolitsesid leskede ja orbude eest Aitasid kaasa matuste korraldamisel Gildide tähtsus Gildide hulgast tähtsaim oli SUURGILD Selle gildi liikmete seast valiti raehärrasid Teiseks oli MUSTPEADE VENNASKOND Kui mustpea abiellus sai temast Suurgildi liige Käsitööliste gildi nimetatati VÄIKEGILDIKS Tallinnas Püha Kanuti Gild ja Püha Olavi Gild Teised väiksemad gildid heategevuseks Gildide traditsioonid Kaks nädalat kestvad jõulujoodud Sama ulatuslikud vastlajoodud Papagoilaskmine Maikrahvipidu Käsitöö Liivimaa linnade elusoon oli transiitkaubandus Siia jõudis palju kvaliteetseid importkaupu Transpordiga seotud erialade rohkus suuremates linnades Käsitööharusid oli küllalt palju (14. sajandil Tallinnas ligi 60 käsitööala)

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Tsunftid ja gildid

käsitöötooteid, teisest küljest aga muutusid linnad kaugkaubanduse keskusteks. Kaugkaubanduse eesmärgiks oli eelkõige mitmesuguste vajalike toor- ja toiduainete aga ka luksuskaupade vahendamine. Peamised kaubateed kulgesid mööda meresid ja siseveekogusid. Läänemerekaubanduses mängis olulist rolli XII sajandil kujunenud Hansa Liit. Hansa Liidu tähtsamaks keskuseks Läänemerel kujunes 1159. a. rajatud Lübeck. Tallinnas olid peamised gildid Püha Oleviste gild ja sakslaste Kanuti gild. Gildi esialgne põhimõte seisnes üksteise vastastikuses abistamises, ühistes usutalitustes, perekondlike tähtpäevade pühitsemises, haigete, orbude ja leskede eest hoolitsemises. Oleviste gild koostas uue põhikirja, mille järgi ,,meie ametisse ei saa ükski saksa mees". Magistraat seda ei kinnitanud ja Kanuti gild vaatas Oleviste gildile ninakalt ülevalt alla, pidades oma ameteid paremaks ja õilsamaks kui Oleviste gildi omi. Ka magistraat ei lubanud Oleviste gildi

Ajalugu → Ajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Eesti Keskaja konspekt

Eesti keskajal pärisorjus- on isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste sunnismaisus- oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada. Adratalupojad ­ talupojad, kes pidid harima ühte adramaad ning tegema ka teotööd. Üksjalad- adratalupoegade pojad, kellel oli väikene talu. Mõisas pidid nad töötama üks jalapäev nädalas. Maavabad talupojad - omasid läänikirja alusel talu ning olid koormistest vabad, küll aga pidid feodaali ratsaväes olema, kui sõjaseisukord peaks olema. vabatalupoeg- tasusid koormisi rahas, olid teotööst vabad. linnaõigus- õiguslik korraldus , oluline tunnus raad- linna võimuorgan, magistraat. Bürgermeister - raadi juhatus. Sündik - jurist, kes tundis hästi seadust ning oli tähtsuselt sarnane bürgermeistriga Linnafoogt - maaisanda esindaja rae juures. Hansa li...

Ajalugu → Ajalugu
128 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Maa-aadel ja talurahvas, kaubandus ja käsitöö

Ametlik asjaajamise keel saksa keel. Linnades olid ülekaalus siiski eestlased, kes tegid lihtsat füüsilist tööd. Maalt linna asunud esimene põlvkond tegi füüsilist tööd. Teine põlvkond aga tegi peenemaid töid ja tõusid käsitöölise seisusesse. Paljud neist püüdsid muutuda sakslasteks. · Kaupmehed kuulusid gildidesse. Gildid kaitsesid oma liikmede huve, korraldasid seltsielu ja pakkusid abi. Tähtsaim ja jõukaim gild oli Suurgild. Nende hulgast valiti rae härrasid. Vallalised kaupmehed kuulusid Mustpeade Vennaskonda. · Käsitöölised kuulusid kanutigildidesse. Peenema väljaõppega käsitöölised, sakslased. Olevistegildi kuulusid lihtsad käsitöölised, eestlased. Gildid püütsid elanikele näidata kui ühtekuuluvad nad on. Kaupmeeste gildidel oli aastas 4 suurt pidudstust: 1.Jõulujoodud 2.Vastlajoodud 3.Papakoi laskmine 4.Mairahupidu.

Ajalugu → Ajalugu
56 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Elu keskaegses linnas

Raeliikmete arv oli linnades erinev, muutudes ka vastavalt linna kasvule. Kõige suurem ja mõjukam oli Tallinna raad. Raeliikme seisus oli eluaegne. Rae ülesannete hulka kuulus linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine. Lisaks raele oli keskaegse linna elus oluline roll ka kaupmeeste gildidel ja käsitööliste tsunftidel. Gildidest olulisim oli Suurgild, mis koondas suurkaupmehi. Peale selle oli linnades enamasti ka Mustpeade Gild ehk vennaskond, mis koondas noori ja vallalisi kaupmehi. Iseloomulik oli, et enamik inimeste eluks vajaminevaid saadusi toodeti kohapeal.

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
10
docx

REFERAAT: linnade majandus; käsitöö ja kaubandus

reformistlikele õpetustele. Ühe linna käsitöötsunftid moodustasid käistööliste gildi, mida nimetati tavaliselt Väikegildiks. Mõnes linnas oli mitu gildi ja nad kandsid enamasti pühakute nimesid. Kaupmeestegildi nimetati tavaliselt Suurgildiks ja sinna kuulusid ka kõik selle linna kodanikuks võetud kaupmehed, kuid mitte välismaalased. Vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid tegutsesid eraldi, moodustades Mustpeade gildi. Mõnel maal ei olnud omaette käsitööliste ja kaupmeeste gild, vaid teatud kaupade töötajad ja nendega kauplejad moodustasid ühise gildi. 5. Kaubalinnade liidud. Hansa. Vahemere linnad 13.-14. Sajandi kaubandus oli koondunud põhiliselt kahte suurde piirkonda. Esimene neist oli Vahemeri kui Euroopa ning Idamaade ja Põhja- Aafrika vaheline ühendustee, kus Itaalia kaubalinnad ristisõdade tulemusel araabia ja bütsantsi kaupmehed tagaplaanile tõrjusid. Teine piirkond hõlmas

Ajalugu → Ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Eesti linnad keskajal

ülemkiht? 30,5% 3) Mitu % eestlastest kuulus Tallinna keskkihti? 18% 4) Mitu % oli Tallinna linnaelanikest rootslasi? 48% 5) Mitu % moodustas Tallinna elanike arv Lübecki elanike arvust? 35% 13. Selgitage väide, et keskaegne linnaühiskond oli korporatiivne s.t. et linnakodanikud kuulusid eri ühendustesse ning said nende läbi osa linnakogukonda kuulumisest. 14. Millised ühendused ja miks moodustasid kaupmehed? GILD – kaupmeeste ühendus, mis korraldas seltsielu, kaitses liikmete huve, pakkus vajadusel abi ja toetust. SUURGILD – abielus olevate kaupmeeste ühendus, nende hulgast valiti ka raehärrad MUSTPEADE VENNASKOND – vallaliste kaupmeeste ühendus Millised ühendused ja miks moodustasid käsitöölised? N.ö katuseorganisatsioone nt. Väikegild, Tallinnas Püha Kanuti Gild enam väljaõpet nõudvate käsitööalade esindajatele ja Püha Olavi Gild lihtsamarele

Ajalugu → Eesti ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Keskaeg, läänistamine, kaubandus

1.Keskaegne linn(linnade kujunemise eeldused, linnade privileegid) 2. Raad (rae ülesanded) 3. Tsunft ja gild (kuidas kaitsesid oma liikmete huve, millega tegelesid?, tsunfti sunduse pos ja neg mõju majanduse arengule 4. Ristisõjad(millal? olulisemad) 5. Mungaordud ja rüütliordud(tunnusjooned, näited) 6. Vasalli ja senjööri vastastikused kohustused 7. Talupoja kohustused isanda ees 8. 2 kaubanduspiirkonda euroopas 9. Mõisted: skraa, sedööver, tsunftijänes, gild, koge, koormised, teorent, loonusrent, sunnismaisus VASTUSED: 1. Linn sai linnaks, kui talle anti linnaõigused. * Igal linnal omad seadused * Igal linnal õigus ehitada linnamüür (Tallinnal 2,35 km, 27 torni) * Tohtis vermida münte (mündikoda - mündimeister) Eeldused: * veekogude lähedus (meri, jõgi, järv, jne) * muud looduslikud tegurid (mäed, künkad jms) * kaubandusteede ristumiskohad 2. Raad oli linna omavalitsus

Ajalugu → Ajalugu
101 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti ajalugu

raskemateks. 5) Talurahva sotsiaalne liigendus: adratalupojad ­ võimekust mõõdeti adramaades, üksjalad ­ nende koormised olid väiksemad kui adratalupoegadel, maavabad ­ neile kuulus talu, mis muutis neid vabaks, vabatalupojad ­ olid osadest adratalupoegade koormistest vabaks ostnud, vabadikud ­ maata või vähese maaga, palgatööst elatuva maaga. Sulased ja teenijad ­ müüsid oma tööjõudu ja olid peremehe võimu all. 6) Linnad ja kaubandus: raad ­ linnavalitsus, gild ­ kaupmeeste ühendus (1-suurgild.. abielus kaupmehed, 2-mustpeadevennaskond..vallalised tüübid). Tsunft ­ käsitööliste ühendus. Ühe eriala ühendus. Skraa ­ tsunfti põhikiri. Hansa Liit ­ Tallinna, Tartu, Viljandi, Pärnu. Madalmaade, Põhja-Saksa ja Liivimaa kaupmeesteühendus (Põhja- ja Läänemerel). 7) Mõisted (2 lausega): Ajalooline aeg ­ keskaja algusest kuni tänapäevani. Seda uuritakse põhiliselt kirjalike allikate toel.

Ajalugu → Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keskaeg eestis

Vabatalupoeg-ennast koormistest vabaks ostnud talupoeg. Maavaba- inimesed, kellel polnud talupoja kohustusi. Vabadik-maata või vähese maaga enamasti palgatööst elatuv talupoeg. Sulane, teenija- pikemaks ajaks palgatud inimesed, elasid peremehe talus. Linnaõigus-maaisanda antud õigus, mis andis linnakogukonnale autonoomia. Raad-linna valitseja(kogu) mille suurus sõltus linna suurusest. Gild- kaupmeeste või käsitööliste ühing. Suur gild-kaupmehi ühendanud gild. Mustpeade vennaskond-gild. tsunft - käsitööliste kogu, kuhu kuulusid üheala käsi töölised. Tsunftisundus-käsitööliste kohustus kuuluda tsunfti. Tsunfti jänes ehk vussermeister ­ käsitööline, kes ei kuulunud tsunfti. Skraa - tsunfti põhikiri. Hansa liit-kaubalinnade liit. 11. 1208-1227 ­ muistne vabadusvõitlus1343-1345 ­ Jüriöö ülestõus 1346 - Taani kuningas müüs maha oma valdused 1535 ­ tulivälja õpik nim ,,Katekismus"

Ajalugu → Ajalugu
74 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Keskaaja ühiskond Eestis

kaupmeeste hulka. Kui mõni raehärra suri, siis valis raadi ise talle sobiliku ametijärglase. Linna juhtimise eest neile tasu ei makstud, seega täitsid raehärrad oma kohustusi aastakaupa kahes vahetuses- korraga olid tööl ainult pooled neist ning ülejäänud pool sai samal ajal oma isiklike äriasjadega tegeleda. Linnakodanikud said osa linnakogukonda kuulumise hüvedest ametialaste ühenduste, gildide ja tsunftide kaudu. Gild oli kaupmeeste ühing- nad kaitsesid oma liikmete huve, korraldasid nende seltsielu ja pakkusid häda korral abi ja toetust. Gild aitas kaasa ka oma liikmete matuste korraldamisel ning hoolitses leskede ja orbude eest. Liivima linnades oli kõige tähtsam gild Suurgild. Vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle ühendas teine kaupmeeste ühing ehk Mustpeade Vennaskond. Nad pidasid aastas nelja traditsioonilist pidustust: jõulujoodud, vastlajoodud, papagoilaskmine ja maikrahvipidu.

Ajalugu → Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keskaegne Eesti kaubandus, linnad, raehärrad.

(1p) Teravili, lina, kanep, paekivi, puit, loomanahad, mesi, vaha, rasv, tõrv. 5.Mis ühendab loetletud asulaid. Millised asulad on loetelust puudu?(3p) Helme, Keila, Kastre, Kirumpää, Kuressaare, Laiuse, Otepää, Pirita, Põltsamaa, Valga, Vastseliina, Viru-Nigula. Veel on Lihula ja Koluvere. Linnuste, kirikute, laada- ja palverännakukohtade juurde tekkinud alevikud. 6.Keskaegses Tallinnas tegutsesid käsitöölisi ühendavad Kanuti ja Oleviste gild, neist esimesse kuulusid sakslased, teise eestlased. Pange järgmised ametid õigete gildide juurde: kullasepad, tislerid, voorimehed, rätsepad, kanepiketrajad, müürsepad, lihunikud, portreemaalijad.(2p) Kanuti gild Oleviste gild Kullasepad, tislerid, rätsepad, portreemaalijad Voorimehed, kanepiketrajad, müürsepad, lihunikud 7.1535

Ajalugu → Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Linnad ja kaubandus keskaegses Eestis

· Liivimaal oli rahvus rohkem sotsiaalne kui geneetiline määratlus. · Kui sa olid rikas ja hea tööpeal olid "sakslane" Gildid ja vennaskonnad · Gildid, tsuntftid · Gildid kaitsesid oma liikmete huve · Korraldasid seltsielu · Pakkusid häda korral abi ja toetust. · Aitas kaasa oma liikmete korraldamisel ning hoolitses leskede ja orbude eest · Suurgild, Mustpeade Vennaskond, Väikegild Suurgild · Suurgild ­ kõige tähtsam linna kaugkaupmehi ühendav gild. · Ainult sealt valiti raehärrasi Mustpeade Vennaskond · Vallalised kaupmehed · Vallalised kaupmeheselllid · Ajutielt Liivimaal viibivad võõrasmaa kaupmehed ja laevnikud. · Kui Mustpea abiellus sai temast enamast Suurgildi liige. · Teiste sotsiaalsete gruppide suhtes hoidsid kaupmehed ranget distantsi. Väikegild · Käsitööliste gild · Püha Kanuti Gild ­ enam väljaõpet nõudvate käsitööalaste esindajatele.

Ajalugu → Ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Püha Gertrud

Kuna laevnikel eriti sageli ja pikalt tuli end kodunt vabaks võtta, pole imeks panna, et Tallinna laevnikud, kes XIV sajandil oma kutseühingu lõid, selle Püha Gertrudi gildiks ristisid. Laevnikud olid enne kuulunud Suurgildi, ent arusaadavatel põhjustel tekkis neil hõõrumisi suurkaupmeestega, kes kipperite ja tüürimeeste peale tikkusid vaatama otsekui merevoorimeestele, ning neid endast alamaks pidasid. Laevnike Gertrudi gild tegutses meil kuni reformatsioonini. Arvatavasti oli põhiliselt nende hooldada ka Püha Gertrudi kabel, mis paiknes Suure Rannavärava ees, väljaspool kaitsvat linnamüüri. Selleks oli hingeelulisi põhjusi. Küllap pidi Gertrudi kabel olema selleks vahelüliks linna ja mere vahel, kus merelt tulija sai enne linnaväravast läbimist end palves hingelt puhastada. Ja ka vastupidi: häälestada end pikaks ja ohtlikuks teekonnaks

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

EESTI KESKAEG: Linnad, kaubandus ja käsitöö

Eesti linnade olulisus ja jõukus tulenes suuresti heast geograafilisest asendist, sest asuti oluliste ida- lääne suunaliste kaubateede ääres Venemaa ja Lääne- Euroopa vahel. Neli Eesti linna- Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu kuulusid ka Hansa liitu, omades seeläbi ka laialdasi kaubanduslikke privileege. Mõisted: Hansa liit: peamiselt Põhja-Saksamaa kaubalinnu ühendav organisatioon, mis kontrollis keskajal kaubandust Lääne- ja Põhjamerel. Gild: linnade kaupmehi ühendav organisatsioon; näiteks Suurgild ühendas jõukaid sakslastest kaupmehi ja Mustpeade vennaskond vallalisi kaupmehi. Kaupmehi ühendavate gildide liikmeks eestlaseid ei võetud Kaupade liikumisest läbi Eesti Euroopast läbi Eesti Venemaale: kalevit käsitöösaadusi alkoholi (kanget õlut ja magusaid veine) idamaiseid vürtse rasvaseid soolaheeringaid soola Venemaalt läbi Eesti Euroopasse:

Ajalugu → Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
1
odt

7. klass Keskaeg Kotrolltöö

Keskaeg 1. Millistesse paikadesse tekkisid keskaegsed linnad? Sildade, jõgede, järvede, linnuste, kaubateede äärde. 2. Nimeta Euroopa suuremad linnad. Pariis, London, Veneetsia, Köln, London, Novgrod. 3. Miks oli turuplats keskaegse linna süda? Seal toimus peamine linnaelu. 4. Millised nägid välja tänavad? Kitsad, sein seina vastu, kivist, prügi visati tänavatele. Majad olid kivist või puidust. 5. Kes valitses linna? Raad-linnavalitsus. Bürgermeister-linnavanem, linnapea. Raehärra-rae liige. 6. Millised olid rae ülesanded? Sotsiaalabi, julgeoleku tagamine, kaubanduseeskirjad, maksude kogumine. 7. Mis on linnaõigus? Õigusnormide kogum, mille järgi inimesed oma elu linnas seadma pidid. 8. Kes võis saada linnakodanikuks? Ta pidi omama kinnisvara, olema mõne käsitööala meister, elama mõne aja linnas. 9. Millised olid linnakodaniku eesõigused? Ta võis tegeleda kau...

Ajalugu → Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Ristsõna Eesti kohta XIII-XVI sajand.

17. Ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal 18. Ühe eriala linnakäsitööliste kutseühing feodaalajal 19. Linnavalitsuse ametihoone; linna kõige esinduslikum hoone 20. Keskajal ristiusu kaitsmiseks ja levitamiseks peetud sõda 1 H LADU N M ÜLESTÕUS Õ HENRIK S LADINA KIRIK U S V LINNAÕHK GILD F M T JÄÄLAHING RAUDRÜÜ MÕÕGAVEND EPIDEEMIA KLOOSTER O VILJANDI D S RIIA T I S Õ D A Vastused Horisontaalis 1. ladu 2. ülestõus 3. ladina 4. Henrik 5. kirik 6. linnaõhk 7. gild 8. Jäälahing 2 9. raudrüü 10. mõõgavend 11. epideemia 12. klooster 13. Viljandi 14. Riia Vertikaalis 15. Hansa 16

Ajalugu → Keskaeg
3 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Keskaeg eesti ajalugu

oskamist, suur rõhk haridusel. Tsistertslaste ordu (Kärkna ja Padise klooster; nunnakloostrid olid Tallinnas, Tartus ja Lihulas). Frantsisklaste ordu (kloostrid Tartus, Rakveres ja Viljandis). Dominiiklaste ordu (Tallinn, Tartu, mõnevõrra ka Narva). Toomkapiitel ­ kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes enamasti 12 toomhärrast Pildirüüste ­ reformatsiooniga kaasnenud korratus, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid Toomkirik ­ piiskopkondade keskus Väike Gild ­ kästitööliste gild (Püha Kanuti Gild & Püha Olevi Gild) Kanuti Gildi ei saanud kuuluda ­ voorimehed, mündrikud, lihunikud, kandjad, kaalujad. Kanuti Gildi kuulusid ­ maalermeistrid, kullasepad, pagarid, rätsepad. (suuremat tulu toovad ametid said vaid kuuluda, teised kuulusid Olevi Gildi) Suurgild ­ linna kaugkaupmeeste ühendus Tsunft ­ käsitööliste vennaskond Olderman ­ gildivanem Sündik ­ linnajurist Foogt ­ maahärra esindaja Bürgermeister ­ rae juhatus

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kordamisküsimused: Eesti keskaeg

(mõisted: raehärra, bürgermeister, foogt, sündik) Raehärra ­ rae liige; pidi olema sündinud seaduslikust abielust, omama linnapiires kinnisvara, kuuluma kaupmeeste hulka Bürgermeister ­ linnavanem, rae eesotsas seisev valitsev isik Foogt ­ piirkonna kõrgeim haldusametnik ja kohtunik Sündik ­ linnajurist, tundis hästi seadusi, oli rae liige 7. Kaupmeeste ja käsitööliste organisatsioonid, nende tegevus ja roll (mõisted tsunft, olderman, gild, skraa) Tsunft ­ ühe ala käsitöömeistreid koondav ühendus Olderman ­ tsunfti või gildi vanem Gild ­ kaupmehi või käsitöölisi koondav ühendus. Tallinnas oli 2 kaupmeeste gildi: Suurgild (abielus kaupmehed, sealt valiti raehärrad) ja Mustpeade Vennaskond (vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid; head sõjamehed, kaitsesid linna). 2 käsitööliste gildi, neid nimetati väikesteks gildideks: Püha Kanuti Gild (enam

Ajalugu → Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Keskaeg- mõisted vol 3 TASUTA :)

Keskaeg- mõisted 3 ketser- paavsti võimu ja katoliku kiriku kritiseeriv kristlane; paljud neist pidasid katoliku kirikut saatana kätetööks inkvisitsioon- katoliku kiriku uurimisorgan ja kohus ketserite väljaselgitamiseks skolastika- keskaegne filosoofia, mis püüdis peamiselt piibli ja antiikfilosoofide teoste abil mõista Jumalat ning maailma doktor- (ladina keeles doctor- õpetaja) õppejõud keskaegses ülikoolis; tänapäeval teaduskraad bakalaureus- (ladina keeles baccalaurius- teadusliku kraadiga isik) vanem üliõpilane keskaegses ülikoolis, oli omandanud alama astme õpetuse ja võis nooremaid õpetada romaani stiil- valitsev arhitektuuristiil Euroopas XI-XII sajandil, kõige selgemaks tunnisjooneks on ümarkaar gooti stiil- valitsev arhitektuuristiil Euroopas XIII-XIV sajandil, Kesk- ja Põhja- Euroopas kuni XV sajandini, kõige selgemaks tunnisjooneks on teravkaar trubaduur- keskaegne rüütllaulik, kes esitas sageli südamedaamile pühendatud ar...

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keskaeg 7-12 peatüki kokkuvõte

janadi II poolel. Soodsamas olukorras olid nn vabad ja need jagunevad 2ks. 1)Maavabad-sõjateenistuse kohustus, maa lääniõiguse alusel. 2) vabatalupojad- olid enda adratalupoegade koorimisest lahti ostnud. Linnad- Õiguslikuks aluseks linna õigus, mis saadeti maaisandatele. Linna kodanikuks võis saada vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis maksu. Linnad: Tallinn, Narva, Rakvere, Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide, Haapsalu, Vana-Pärnu Gildid- Suurim kangkaupmehi ühendav gild oli Suurgild. Vallaliste kaupmeeste ühendus Mustpeade Vennastkond. Käsotöölaste gild Väikegild. Gildile olid omad traditsioonid ja käitumisreeglid. Tsunftid- Linnakäsitöölised koondusid tsunftidesse, mida reguleeris põhikiri ehk skraa. Süvenes tsunftiteadus ja sellega seoses tõrjuti mittesakslased väärikamalt käsitööaladelt välja. Turu kaitseks piirati meistrite arvu. Meister pidi olema kodanik ja abielluma. Rahvastik- Juhtpositsioonil olid sakslased

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Keskaegsed Linnad Eestis

keelt. Kahjuks said haridust peamiselt sakslased. Kirikuehitised olid gooti stiilis ning näiteks võib tuua Oleviste kiriku Tallinnas ja Jaani kiriku Tartus. Linnaelu oli sarnane Lääne-Euroopaga ning maausuline maailmapilt segunes katoliikliku maailmapildiga. Linnades oli võimalik tegeleda käsitööga ja kaubandusega ning linnas oli turvaline ning soodne elada. Käsitöölised linnades olid koondunud erinevatesse tsunftidesse. Tallinnas oli kaks eraldi väikegildi : Kanuti ja Oleviste gild. Esimesse kuulusid peamiselt sakslased, teise peamiselt eestlased. Toompea käsitöölisi ühendas veel eraldi gild ­ Toomgild. Linna keskpunktiks oli katedraal, raekoda ja turuplats. Saksa kaupmeeste poolt rajati Hansa Liit. Hansa Liitu kuulusid Eesti aladest Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi. Linnad kujunesid tavaliselt jõgede-järvede, merede äärde. Ka sellistesse kohtadesse, mis olid looduse poolt vaenlase vastu kaitstud

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Islami kultuur, varakeskaeg, keskaegne linn, feodaalkord, keskaegne kirik

Vasall- Vasall ehk läänimees. Esikohal oli tal abistamine, mis tähendas teenimist isanda sõjaväes. Vasallivanne- Vanne, millega vasall andis end isanda teenistusse. Feood- Maavaldus koos talupoegadega, kes maksid vasallile andamit. 7. Kes olid rüütlid? Rüütel oli raskerelvastuses ratsameeste ja ka madalaim läänimeeste seisus. Rüütlite põhitegevus oli sõdimine oma isanda huvides. IV Keskaegne linn (Lk 86-87) 8. Seleta lahti mõisted gild, tsunft, raad, Hansa Liit! Gild-kaupmeeste või tsunftide ühendus Tsunft-ühe käsitööala meistrite ühendus. Raad- Linnade kodanike omavalitsusorgan. Hansa Liit- tegutses 13.sajandi lõpul. Liitu kuulus 70 suurt ning 100-130 väikest linna.Idast läände viidi teravilja,vaha,lina ja karusnahku. Läänest itta viidi soola, kangaid, heeringat ja hõbedat. V Keskaegne kirik (lk 90-92) 9. Seleta lahti keskaegse kirikuga seotud mõisted - piiskop, paavst, klooster, ketser

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Keskaja linnade teke ja kultuur, linnade majandus, ülikoolid

ajaloo kt kordamine ptk 20-22 ptk 20 Linnade teke ja linnakultuur Keskajal oli tegu eelkõige maaharijate ühiskonnaga Linnamüüride vahele elas vähem kui kümnendik inimeste koguarvust Hoolimata kõigest etendasid linn ja linnakultuur feodaaltsivilisatsiooni arengus väga olulist rolli seda alles 10.-11. sajandist Keskaja algusperioodil polnud linnadel peaaegu üldse mingit tähtsust Vanaaja ja keskaja linnad erinesid omavahel täielikult Võrdlemisi palju võttis aega uue linnavormi kujunemine kaubandus käsitöö Pikka aega moodustasid linna ja maa ühtse majandussüsteemi ka linn oli pool agraarne Linna elanikud harisid oma põllulappi ja aiamaad, pidasid linnamüüride vahel kodulinde, sigu ja kitsi Majad olid muldpõrandaga ja puust (samasugused kui maal) Rikkamad linnaelanikud üritasid jäljendada maaülikude eluviisi, ehitades en...

Ajalugu → Ajalugu
99 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Keskaeg eestis

Tartu piiskopkond maahärraks Tartu piiskop, kuulusid Ugandi ja Vaiga lõunaosa, keskus Tartu, allus Riia peapiiskopile. MÕISTED . Mõis ­ eraldi suurem majapidamine. Maapäev ­ kohalike aadlike kokkukutsumine Bürgermeister ­ linnapea Raad ­ linnavalitseja (24) Sündik ­ advokaat Linnafoogt ­ kaitses feodaali huve, kelle maal linn asus Tsunft ­ käsitööliste ühing Gild ­ kaupmeeste organisatsioon Oleviste gild ­ Tallinnas töötavad eestlastest käsitöölised Toom gild ­ toompeal tegutsevad eestlastest käsitöölised Kanuti gild ­ sakslastest käsitöölised Suurgild ­ abielus jõukate kaupmeeste organisatsioon Mustpeade vennaskond ­ vallaliste kaupmeeste org Sinad ­ vaimulike kogunemised, õpetati kuidas vaimulikud peaksid tegutsema Visitatsioon ­ kirikute ja koguduste tegevuse kontroll Hansaliit PõhjaSaksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.

Ajalugu → Ajalugu
112 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Keskaeg Eestis

sarnanev rüü mustaga. Ordu avaldas protesti. · raad- linna võimuorgan, magistraat. · Bürgermeister - raadi juhatus. · Sündik - jurist, kes tundis hästi seadust ning oli tähtsuselt sarnane bürgermeistriga · Linnafoogt - maaisanda esindaja rae juures. · Suurgild - jõukamate kaupmeeste ühendus. · Mustpeade Vennaskond - vallaliste kaupmeeste organisatsioon. · Kameti gild - Tallinna käsitööliste selts, kuhu kuulusid sakslased. · Oleviste gild - Tallinna käsitööliste selts, kuhu kuulusid eestlased. · Toomgild - Toompea käsitööliste selts. · Skraa ­ põhikiri; · Tsunft - käsitööliste selts. · Gild - kaupmeeste ühendus. · Piiskop - oma valduses kirikuelu juht, kohtunik. · Sinod - vaimuliku järelvalve viis. · Toomkapiitel - kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes 12-st toomhärrast.

Ajalugu → Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti ajalugu

peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond Linnad: Tallinn, Rakvere, Narva, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Paide, Vana- Pärnu, Haapsalu Talupojad: üksjalad, maavabad, vabatalupojad, adratalupojad, vabadikud Linnaõigused: Lübecki õigus- Tallinn, Rakvere, Narva; Riia õigus- Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide, Haapsalu; kohaliku päritoluga piiskopiõigus- Vana-Pärnu Gildid ja vennaskonnad: Suurgild, Mustpeade Vennaskond, Väikegild(Püha Kanuti Gild, Püha Olavi Gild) Varauusaeg 17.-17.saj Haldusjaotus: Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond Tegelased: Gotthard Kettler, Sigismund II August, hertsog Magnus, Ivo Schenkenberg, Stefan Batory, Sigismund III, Karl IX, Karl XII, Johann Reinhold Patkul, Katariina II, George Browne, asehalduskord, Merkel, Joachim Jhering, Hermann Samson, Johann Fischer, Bengt Gottfried

Ajalugu → Ajalugu
99 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Katoliku kiriku korraldus Eesti alal 13-16 saj.

R6ivastustyli- kirikuelu ymberkorraldusega seoses asendati Riia peapiiskopkonnas ja Tartu piiskopkonnas toomh2rra senine ordumantliga sarnanev ryy mustaga. Ordu avaldas protesti. raad- linna v6imuorgan, magistraat. Byrgermeister - raadi juhatus. Syndik - jurist, kes tundis h2sti seadust ning oli t2htsuselt sarnane byrgermeistriga Linnafoogt - maaisanda esindaja rae juures. Suurgild ­ j6ukamate kaupmeeste yhendus. Mustpeade Vennaskond - vallaliste kaupmeeste organisatsioon. Kameti gild - Tallinna k2sitooliste selts, kuhu kuulusid sakslased. Oleviste gild - Tallinna k2sitooliste selts, kuhu kuulusid eestlased. Toomgild - Toompea k2sitooliste selts. Skraa ­ p6hikiri. Tsunft ­ k2sitooliste selts. Gild - kaupmeeste yhendus. Piiskop - oma valduses kirikuelu juht, kohtunik. Sinod - vaimuliku j2relvalve viis. Toomkapiitel ­ k6rgem vaimulike kolleegium, mis koosnes 12-st toomh2rrast. Kanoonik ­ toomh2rra; Praost - kapiitli eesotsas olev isik;

Ajalugu → Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Ajaloo mõisted 7. klass

Tsunft- käsitööliste kutseorganisatsioon, millel oli oma põhikiri. Skraa- tsunfti põhikiri. Tsunftimajandus- kord, mis lubas mingil kutsealal töötada ainult vastava tsunfti meistril. Gild- kaupmeeste vennaskond. Hansa liit- läänemere äärsete kaubalinnade liit. Hansapäevad- laat, mis toimus 1 kord aastas. Koge- kaubalaev. Naturaalmajandus- peaaegu rahatu majandus, eluks vajalik toodetakse ise või vahetatakse kaup kauba vastu. Rahamajandus- majandus, kus peamiseks maksevahendiks on raha. Veksel- võlakiri. Bürger- linnakodanik. Patritsiaat- mõjukaimad ja jõukaimad linnakodanike perekonnad, kelle seast valiti järjepidevalt raeliikmeid. Bürgermeister- linnavanem, linnapea, rae eesotsas seisev valitav ametiisik. Linnaõigus- valitseja või maahärra poolt linnakogukonnale antud eesõigused ja õigusnormid. Raad- linnavalitsus. Sell- õpipoiss.

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Ajaloo kontrolltöö küsimused

Ajaloo kontrolltöö küsimused Ilmalik ja vaimulik võim Euroopas lk 130­137 Ristisõdade põhjused ja tulemused lk 138­145 Ülikoolid ja skolastika lk 154­161 Renessanss ja humanism lk 162­169 Suured maadeavastused lk 170­177 Reformatsioon ja vastureformatsioon lk 178­183 1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? 2. Iseloomusta 1054. aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa  rahvastele. 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? 4. Võrdle omavahel gooti ja germaani stiilis kirikuid. 5. Too välja ristisõdade põhjused. 6. Iseloomusta ristisõdade tulemusi. 7. Kirjelda keskaegsete ülikoolide tegevust, korraldust. 8. Millistes eluvaldkondades avaldusid renessansile iseloomulikud  tunnused? 9. Too välja üks renessansiaegne isik ning kirjelda humanistlike ja  renessanslike ideid läbi tema eluloo.  10. Mis olid maadeavastuse põhjuseks? 11. Iseloomusta konkreetsetele näidetele tuginedes eurooplaste  suhtu...

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
1
doc

7 klass kordamine

Sinna korjati kokku need, kes ei suutnud ise elatist teenida. Tavaliselt elasid sellised hoolekandeasutused annetustest, kuid neil võis ka olla oma sissetulekuallikas, nt maavaldus. · Hansa liit ­ Läänemere ääres tegutsevate saksa kaupmeeste vennaskond, mis kujunes välja XIV sajandil. Sellel oli ka võimuorgan ­ hansapäev. · Tsunft Käsitööliste vennaskond, Tsunftid koondusid omakorda suurematesse organisatsioonidesse ehk Gildidesse. · Gild ­ kaupmeeste või käsitööliste organisatsioon linnas, ühes linnas oli tavaliselt rikastest kaupmeestest koosnev suurgild ja peamiselt käsitööliste väikegild. · sedööver Kui õpipoiss oli piisavalt õppinud, tuli tal valmistada meistritöö ehk sedööver. Seda hinnati väga rangelt. 2. Teemad · Linnade tekkimine LääneEuroopas · Keskaegne linn ja linna kodanikud · Keskaegne kaubandus ja käsitöö

Ajalugu → Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
2
doc

II Keskaeg

Eeesti ala jagunemine- Eestima Hertsogkond; Liivi Orduriik; Tartu piiskopkond; Saare-Lääne piiskopkond. ( Taani müüs oma alad orduvõimule) Ordu jagunes : komtuur- ja foogtkondadeks. Võõrvõimude ja eestlaste suhted : Eeesti vallutamise järel sõlmisid vallutajad maakondadega erladi lepingud Eestlaste kohustused : kümnis, hinnus, kirikukümnis, teotöö e mõisategu, vakus-maa jagati küladeks võitaludeks, sõjalised kohustused, linnuste ja kirikute ehitamine, puudus pärisorjus- talupojad olid isiklikult vabad, kirikukihelkonnad loodi. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS - Põhjused ­ Olid, et Harju-Viru otsustati Taanlaste poolt maha müüa saksa ordule. Selle omaniku vahetamise käigust otsustasidki harjulased teha katse taastada ennist iseseisvust. Käik - Ülestõus ­ 1343-1345 Algus 23.aprill 1343. Vaenlast rünnati ootamatult ja öösel. Lühikese ajaga oli terve Harjumaa v.a. Tallinn võõrvõimust puhastatud. Pärast esialgset lööki ülestõusnud koondusid ja valisid endale...

Ajalugu → Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
4
docx

EESTIMAA KESKAEG

Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust ning omama kinnisvara linna piires. Valiti kaupmeeste seast ja iga raehärra pidi täitma mingit raeametit. tsunft- Ühe eriala käsitöölised, kes elasid ühes ja samas linnas. Tsunfti kuulumine oli käsitöölistele kohustuslik. gild- Kaupmeeste või tsunftide ühendus. Juhtis oldermann. sedööver- Meistritöö, mis tuli tsunftil valmistada, et saada meistriks. Suurgild- Kaugkaupmehi ühendav gild. Liikmed olid peamiselt jõukad kaupmehed. Käsitöölistest kuulusid sinna kullassepad. Mustpeade Vennaskond- Vallaliste kaupmeeste ja kaupmehesellide ühendus. Kui mustpea abiellus, sai tast Suurgildi liige. Hansa Liit- Põhja-Saksa ja Läänemere kaupmeeste ning kaubalinnade liit ehk kaubanduslik ja poliitiline liit. Juhtlinnaks oli Lübeck. Eesti linnadest kuulusid Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu.

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Muinasaeg

Millised olid rahvuste suhted ning omavahelised mõjutused? Mõisniku jaoks oli talupoeg tööori. Sakslased eestlased alavääristasid. Eestlase jaoks oli sakslane isand. Milles seisnes keskaegse linnaühiskonna korporatiivsus? Keskaegse linnaühiskonna korporatiivsus seisnes gildides ja tsunftides. Need ametialased ühendused pakkusid abi ja toetust. Tähtsaim Liivimaa linnades oli ,,Suurgild". Keskaegne ühiskond oli korporatiivne. Olid ametialased ühendused: gildid ja tsunftid, ja gild kaitses on liikmete huve, korraldas seltsielu ja pakkus hädakorral abi. Mustpeade vennaskond ühendas ka kaupmehi, ja need olid sellised kaupmehed, kes ei olnud veel abielus. Lisaks olid käsitööliste gildid.Tallinnas oli Püha kanuti gild ja Püha Olavi gild. Käsitöölised kuulusid tsunftidesse, kus õpetati välja käsitöölisi. Iseloomusta ja põhjenda korporatiivsuse häid ja halbu külgi? Halb - oli monopol. Oli ainult üks teenusepakkuja, mis tähendas väga kõrgeid hindu tarbijaile

Ajalugu → Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Mõisteid Eesti ajaloo kursusest

raad e magistraad - linnade kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, linnanõukogu (saksa k. Rat - nõukogu). bürgermeister - rae juhatuse liikme nimetus. sündik - linnajurist linnafoogt - maahärra esindaja linna rae juures. gild - kaupmeeste või tsunftide ühendus. Kaupmeeste ühendustest on tuntud on Tallinnas tegutsenud Suurgild ja vallalisi kaupmehi ühendanud Mustpeade Vennaskond. Käsitööliste gildidest on tuntumad Tallinnas tegutsenud Kanuti gild (sakslased), Oleviste gild (eestlased) ja Toomgild (Toompea käsitöölised). oldermann - tsunfti või gildi vanem Hansa Liit- Põhja-Saksa ja Läänemere kaupmeeste ning kaubalinnade liit, Eesti linnadest kuulusid siia Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. Lõplikult saadet Hansa Liit laiali 17.sajandil. tsunft - ühe käsitööala meistrite ühendus. skraa - (rae poolt kinnitatud) tsunfti põhikiri. seek - pidalitõbiste varjupaik. leepra - pidalitõbi sinod - piiskopkonna vaimulike koosolek.

Ajalugu → Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Eesti ajalugu 13.-16.saj. (keskaeg)

karitamine, nende õigusi ignoreeriti peaaegu täielikult 5.Linnad ja kaubandus: Keskaegsed 9 linna- Tallinn, Rakvere, Narva, Haapsalu, Paide, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Tartu, Viljandi. Linnaõigus on linnas kehtivate seaduste kogum e. linna põhiseadus. Eestis kehtisid Lüübeki linnaõigus ­ Tallinnas, Narvas ja Rakveres, Riia linnaõigus ­ Tartus, Viljandis, Paides, Uus-Pärnus ja Piiskopiõigus ­ Vana-Pärnu, Haapsalu. Gildid ja tsunftid- Gild on kaupmeeste kutseühing, tähtsaim oli Suurgild (koondas jõukaid kaugkaupmehi, kelle hulgast valiti ja rae liikmed) , Mustpeade Vennaskond (ühendas vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle) , tähis sest kaitses liikmete huvisid, abistas ja toetas häda korral, korrandas seltsielu ja pidusid ; Tsunft ­ käsitöömeistrite kutseühing, tsunfti põhikiri oli skraa, tsunftides korraldati väljaõppet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti.

Ajalugu → Ajalugu
51 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Kordamisküsimused 11. Klassile: keskaeg

sinna ka hürgermeistrid (moodustusid juhatuse), sündik (jurist, tundis hästi seadusi). Rae liikme seisus oli eluaegne. Maaisandat esindas rae juures linnafoogt. Rae ülesanded: sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine, kaubanduse ja käsitöö soodustamine, linna huvide kaitsmine, kirikute ja koolide eest hoolitsemine, vaeste ja haigete ülalpidamine, raad oli ka kõrgeim kohtuvõim linnas. 12. Mõisted: gild, tsunft, skraa, seek, agul.- gild – jõukas kaupmees. Suurgild – jõukamate kaupmeeste ühendus. Tsunft – ühe linna ühe eriala käsitööliste ühing. Gildid, tsunfid – ametialased ühendused. Skraa – tsunfti põhikiri. Seek – pidalitõbiliste linnast eemal asuv ravila. Agul – eeslinn 13. Milliseid kaupu veeti Eestist välja, mida sisse? (lk.76-77) – Liivimaalt välja: teravili, lehma-härjanahad, hülgerasv, paekivi. Sisse:

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Keskaja kordamine

* Läänimees, vasall, linnus , mõis * Talurahva olukord peale vallutust, 16.saj- ks? * Koormised ja kohustused keskaja esimestel sajanditel. ( vilja) kümnis, hinnus * Talurahva kategooriad: adratalupojad, üksjalad, maavabad, vabatalupojad, vabadikud, träälid, rannarootslased * Teotöö, sunnismaisus, pärisorjus * Kuidas oli seotud viljahinna tõus sunnismaisuse kujunemisega Liivimaal? 3) Linnad ja kaubandus: * Keskaegsed linnad Eestis , linnakodanike õigused, raad ja tema ülesanded, gild, tsunft, skraa * Hansa Liit, hansalinnad Eestis, kaubad- veeti Venemaalt, Liivimaalt välja 4) Vaimuelu: a) Mõisteid: Toomkirik, toomkool, kirikukihelkond Tsistertslased ,dominikaanlased, frantsisklased b) Reformatsioon ja selle levik Liivimaal pildirüüste Esimene eestikeelne raamat IV KAARDID: 1. 8 suurt Eesti muinasmaakonda , linnused, Ümera ja Madisepäeva lahingukohad 2. Keskaegse Liivimaa riigid, Eesti alal asunud linnad, Riia

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Ajalugu ja keskaeg

HANSA LIIT Keskaegse kaubanduse ohud olid: 1)Röövlid/piraadid, kes kaaperdasid laevu. 2)Tormid seetõttu, et laevad võisid tormides uppuda ja võisid seljuhul kaotada kogu oma kauba. Hansa Liit- Põhja-Saksa ja Madalmaade kaubalinnade liit. Juhtiv linn-Lübeck Juhtorgan-hansapäevad Tähtsaim laevatüüp-koge Eesti linnad-Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu KÄSITÖÖ KESKAEGSES LINNAS Tsunft-Ühe linna ühe eriala käsitööliste ühing. Gild-tsunftide ühendus. nt.Kanuti gild. Skraa-Tsunfti põhikiri. Tsunfti ülesanded: 1)Tagda piisavalt tööd; 2)Kontrollida toodete kvaliteeti; 3)Jagada ühiseid muresid; 4)sedööver-meistritöö.(?!??)

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Gooti arhitektuuri näited

Gooti arhitektuuri näited Eestis :D Tallinnas asuv Suurgild kauplejate gild mis rajati 14 sajandil. Suurgildi hoonel on olnud väga palju funktsioone: seal on toimunud Suurgildi liikmetest suurkaupmeeste pidustused, see oli rongkäikude alg- ja lõpp-punktiks, seal peeti pulmi, jumalateenistusi, teatrietendusi, kohtuistungeid ja kontserte. Haapsalus asuv loss mis on Haapsalu 1. loss valminud 13. sajandil. 2. Kastell-linnus rajati tõenäoliselt vahetult pärast Saare-Lääne piiskopkonna Haapsalu toomkiriku sisseõnnistamist 127

Kultuur-Kunst → teaduslikku uurimistöö...
1 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ajalugu keskaeg koradmine

AJALUGU Islami kultuur Allah- taevajumal Meka- muslimite püha linn Koraan- islami püha raamat Kalifaat- vastloodud riik Dzihaad- püha sõda Millal tekkis muhameedlus? Muhameedlus tekkis 7.sajandil. Varakeskaegse Euroopa kultuur Rooma tsivilisatsiooni hääbumine keskajal: 1. Riigi põllumajandus ja kaubandussüsteem varises kokku. 2. Käsitöö ja kaubandus kaotasid senise tähtsuse. 3. Märgatavalt vähenes ka rahvaarv. Miks hääbus Rooma tsivilisatsioon varakeskajal? Rooma tsivilisatsioon hääbus sest neil olid poliitilised ja majanduslikud kriisid ja siis tungisid ka germaanlased sisse. Feondaalkord Feondaalkord on valitsemisekord, kelle aluseks oli senjõõr ja vasalli. Vasallil oli senjööri suhtes sõjaväeteenistus. Feodaalide saamahimu põhjustas kodusõdu, kuningavõim nõrgene, suurenes poliitiline ebastabiilsus. ...

Ajalugu → Ajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Mõisted

pildirüüste-400-500 liikmeline sakslaste rahvahulk tungis eesti kirikutesse ja hävitasid pühapilte ja -kujusid reformatsioon--usupuhastus missa-pidulik jumalateenistus toomkapiitel-kõrgem vaimulike kolleegium, 12 toomhärrat e kanoonikud skraa-rae poolt kinnitatud põhikiri mis kujundas tsunfti siseelu tsunft-käsitööliste ühing gild- kaupmeeste ühing linnafoogt- maaisanda bürgermeister-oli linna nõukogu juhatus toomkirik- piiskoppkonna peakirik raad- linna võimuorgan trääl-olid orjad, võisid muutuda sõjavangid võlgnikud ja karistusest lahti ostetud surmamõistetud vabadik-maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elav talupoeg kolmeväljasüsteem- 1/3 vilja 1/3 kesa 1/3 köögivilja maavaba-neid oli vähe, ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel ega ei kandnud talupoja koormisid vabatalupoeg- oli see kes maksis oma koormisi rahas ja olid seetõttu teetööst vabad üksjalg-oli see noorem adratalupoeg, kes isakoju ei mahtunud ning t...

Ajalugu → Ajalugu
180 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Bernt Notke - Surmatants

1701. aastaks oli teos nii kehvas seisukorras, et maalija Anton Wortmann tegi sellest koopia.Koopia hävis 1942 Maarja kiriku põlengus. Sellel oli 49 figuuri, tants algas flööti puhuva Surmaga ning lõppes hällilapsega.Tallinna maalist on säilinud vaid algustükk 13 figuuriga.On teadmata, mitu figuuri maalil algselt oli, kui pikk see oli ning kes selle tellis.Kuna teost Niguliste kiriku arveraamatus (1465­1520) ei mainita, võib oletada, et selle annetas mõni jõukas eraisik, gild või vennaskond. Lübeckist pärit kunstnik Bernt Notke Surmatants asub Niguliste kiriku Antoniuse kabelis. On tõenäoline, et maal muretseti juba algselt selle kabeli tarbeks. Kabelit ehitati 1486­1493 laiemaks ning võib oletada, et "Surmatants" telliti Lübeckist pärast ümberehitustööde lõppu. Kasutatud allikad ja leheküljed. http://et.wikipedia.org/wiki/Surmatants(Notke)

Kultuur-Kunst → Kultuur
10 allalaadimist
thumbnail
2
docx

MUINASAEG JA KESKAEG EESTI ALAL

KORDAMISKÜSIMUSED AJALOO KT NR 1 ,,MUINASAEG JA KESKAEG EESTI ALAL“ 1. Milliste ajalooallikate põhjal on võimalik teha järeldusi muinasaja kohta? Kuivõrd täpsed need on? 2. Milliseid muutusi tõi inimese elus kaasa metalliaja algus? 3. Nimeta õiges järjekorras muinasaja perioodid ja iseloomusta neid lühidalt. Too välja perioodide erinevused! 4. Iseloomustage eestlaste muinasusundit! 5. Milline oli Eesti ala haldusjaotus muinasaja lõpul? Nimeta 8 suuremat maakonda! 6. Milliseks võib hinnata Eesti üldist arengutaset (majanduslikku, poliitilist) muinasaja lõpuks? Kinnitage oma seisukohta näidetega. 7. Milline on tähtsaim kirjalik allikas, mis kirjeldab eestlaste eluolu muinasaja lõpul? Kes oli selle autor? Mis keeles oli see kirjutatud? 8. Millised olid muistse vabadusvõitluse põhjused ja kes olid osapooled? 9. Võrrelge eestlaste ja sakslaste sõjalist taset...

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun