1) Rahvusliku liikumise eeldused: · Eesti ala majanduslik arenemine. · Eesti haritlaste esimese põlvkonna teke. · Koolihariduse levik (emakeelse). · Rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. · Rahvatunnetuse suurenemine. 2)Tähtsamad sündmused: 1857- Perno Postimees (Jannsen) 1860ndal: - Aleksandrikooli rajamise idee (Hurt, Kreutzwald, Köler) - palvekirjade aktsioon (Köler) - Jannsenid kolivad Pärnust Tartusse. Ajaleht Eesti Postimees (1864) - ''Vanemuise'' ja ''Estonia'' seltside rajamine (1865) - Jakobsoni isamaakõned (1868) - 1869- esimene üldlaulupidu Tartus 1870ndal: - Põllumeeste seltside rajamine (Jannsen, Jakobson) - Eesti Üliõpilaste Selts (Hurt, Jannsen) - Eesti Kirjameest Selts (Hurt) - Eesti Aleksandrikooli peakomitee (Hurt, Jannsen, Jakobson, Köler jt): kohalike abikomiteede loomine -> aktiivne seltsiliikumine (laulu- ja mänguseltsid, karskusseltsid jne) - Aj...
liikumisele. Algas aastal 1881 kui tuli võimule Aleksander III, asjaajamiskeeleks muudeti vene keel, kõik koolid tuli üle viia venekeelsele õpetusele, trükiväljaanded allusid ametlikule tsensuurile. Suleti ajalehed ning Eesti Kirjameese Selts 1893. Keskvõim püüdis tugevdada vene õigeusu kiriku positsiooni. Rahvuslikku liikumist jäid kandma vaid laulu- ja mänguseltsid, põllumeeste seltsid ja karskusseltsid. 24. Rahvuslik liikumine venestusperioodil. Ado Grenztein ja Villem Reiman. Rahvuskultuuri teke rahvuslik kunst, kirjandus, teater, muusika. Grenztein Uskus, et venelased on tuleviku rahvas ja eestlased peaks venestamisega kokku sulama. Reiman Juhtis karskusliikumist, korraldas kontserte, näitemänge, peoõhtuid ning kirjutas teaduslikke raamatuid eesti aja- ja kultuuriloost 25. Rahvusliku liikumise uued juhid 1890.-1900. aastatel. Rahvusliku liikumise politiseerumine.
Kordamise Küsimused Ajalugu 1. Rahvusliku liikumise( ärkamisaja) eeldused?( majandus, poliitilised, kultuur) Eesti ala majanduslik arenemine, restiharitlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kommunikatsiooni võrgu avardumine, rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. 2. Mida nim Rahvuslikuks liikumiseks (millal? Mida nõuti?) ? Toimus 19 sajandil eesmärgiks oli sisendada eestlastele et ,,eestlane olla on uhke ja hea" 3.Ärkamisaja seltsid ja nende tegevus( ka uue rahvusliku tõuse ajal) ? 1872 Eesti kirjameeste selts *uue kirjaviisi juurutamine *kooliraamatute väljaandmine *keele edendamine. 1870 Eesti põllumeeste selts *tõu ja sordi aretuse edendamine * 1865 Vanemuine *laulupeod *harrastus teater EÜS * eesti lipu sisseõnnistamine *rahvaluule kogumine * panid aluse eesti rahvamuuseumile 4. Nimeta Rahvusliku liikumise üritusi, organisatsioone! Nende tähtsus? Esimene Üldlaulupidu 1869. Eestve...
Osales Aleksandri kooli asutamisel. 6. Carl Robert Jakobson pidas 3 isamaalist kõnet. Omas näidistalu kurgjas. Kirjutas ajalehte "Sakala". Oli sakslaste poolt vihatud, kuna mattis oma pereliikmed enda maale. 7. Aleksander kolmas oli esimene vene valitseja (1881). Jättis balti aadli privileegid kinnitamatta. 8. Sergei Sahhovskoi oli kindralkuberner ja vürst. 9. Jakob Kõrv oli venestuse eestvedaja. 1882. aastal alustas ajalehte "Valgus". 10. Ado Grenztein oli ka venestuse pooldaja ning alustas ajalehte "Olevik". 11. Karl August Hermann kirjutas ajalehte "Postimees" (1891). Oli poliitik ning tema teeneks Eestile oli kultuurilise edenemise õhutamine. 12. Villem Reiman oli Kolga-Jaani kirikiõpetaja. Edendas üle kogu maa karskus liikumist ning pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele. 13. Friedrich Magnus von Berg lõi talvekindla "Sangaste rukkisordi" ning aretas seda. 14
suureks kui mitte arvu, siis vähemalt vaimu läbi. Niisiis edendagem kultuuri, edendagem eesti elu! · Tartust lähtuvat uue lootuse puhangut on hakatud nim ,,Tartu renessansiks ". Selle säravaimaks ilminguks oli Tõnissoni ajakirjanduslik duell Grenzsteiniga väikerahvaste saatuse küsimuses, kus Tõnisson väikerahvaste eluõigust kaitses ja grenztein seda mõttetuks pidas. Grenzstein, tundes, et hakkab alla jääma, üritas salakaebuste abil Tõnissoni ja tema lehte kõrvaldada, kuid see ei õnnestunud. Rahvuslikult meelestatud haritlased ja loomeinimesed jätkasid ,,Postimehe" ümber koondumist ning 1901.a andis Grenzstein alla. · Peamiseks vastaseks oli endiselt baltisakslaste ülemvõim nii maal kui linnades. Päts ja pragmaatiline suund · 1901
http://www.abiks.pri.ee Aastaarvud 1632 Tartu Ülikooli asutamine 1680 Suur reduktsioon 1689 ilmub I Läti keelne piibel 17001721 Põhjasõda 1710 Eesti läheb Venemaa koosseisu 1721 Uusikaupunki rahu, lõppes Põhjasõda 1739 Esimene eesti keelne piibel 17831796 Katariina II asehalduskord 1809 Soome läheb Vene koosseisu 1857 hakkab ilmuma ajaleht "Pärnu Postimees" 1860 1880Ärkamisaeg, rahvusliikumine Eestis 1865 asutatakse laulu ja mänguselts "Vanemuine" (Jansen) 1869 Eesti esimene Üldlaulupidu 1870 I raudtee Eestis 1872 Eesti kirjameesteseltsi asutamine (Hurt, Jakobson) 1878 hakkab ilmuma ajaleht "Sakala" 1906 I eesti keelne gümnaasium 1907 rajatakse Eesti kirjan...
Venestamise ajal jätkus rahvuslik tegevus. Rahvuslik liikumine sai endale uued vormid,juurde tulid karskusseltsid ja kutseühingud.Karskusseltsis tegeleti varjatud viisil poliitikaga. 1888 a. toimus suur rahvaluule kogumisaktsioon, mis oli väga tähtis rahvusliku liikumise aktsioon. EÜS - Eesti Üliõpilaste Selts, mille abil aeti rahvuslikku liikumist. Liikmed omavahel rääkisid Eesti keeles, mis oli ebaharilik. 1884. pühitseti Otepää kirikus sisse EÜSi sini-must-valge lipp. Ado Grenztein - üks rahvusliku liikumise juhtidest, kes kaldus venelastele pugemise suuna peale. Ta hakkas soovitama, et Eesti rahvast peaks ka kultuuriliselt venestama.
kähr, kaan, kulles) • toit, tuli (läita-, lõss, vadak) • elu-olu (ürp, kangas, lasn) • omadussõnad (mahe, mõru, leige, lääge, nadi, niiske, peps, pentsik, ruuge, lõtv) • verbid (hiili-, roni-, hoova-, konuta-, kärva-, loopi-, luusi-, noomi-, soni-, ärple-, huuga-, kiunu-, oiga-, ühma-) Tehistüved • Hans Tiismann (1829–1886): kihmik ‘klooster’, kirge ‘altar’, milluma ‘võtma’ • Ado Grenztein: male • Johannes Aavik: roim, relv, kolp, laip, ese, lünk, süüme, mõrv, ulm, siiras, sulnis, uje, nõme, veena-, naase-, reeta-, mööna-, evi-, emba-, tauni-, väisa-, nördi- jpt • Hiljem: raal, selve, sudu, tarni-, eira-, etle-, lüümik, meede, rula, türp, ülmastu- Laentüved eesti keeles • Muinasaeg (...–13. saj): balti, germaani, slaavi • Saksa aeg (13.–17. saj): alamsaksa, saksa, rootsi, vene • Rootsi aeg (17.–18. saj): saksa, rootsi, vene
püüdlusi järgiv lüürika romantilise põhitüübi alla, proosale ja draamale oli omasem olustikulise tõepära järgimine. Kirjandusliku mõtte elavnemise algus avaldub meil loetu tutvustamise tasandil. Kirjandusliku mõtte uuenemisprotsessis oli oluline A.Grenzteini viiest artiklist koosnev sari "Meie kirjanduse käekäik" ("Olevik" 1884) 25. Rahvusliku ideoloogia muutumine 19. ja 20. sajandi vahetusel ning selle avaldumine kirjanduses (V. Reiman, A. Grenzstein, J. Tõnisson jt). Ado Grenztein (1849-1916), algselt "Sakala" kaastööline, kuid hakkas 1881. aastast Jannseni asemel "Eesti Postimeest" toimetama. EkmS lõhenemise ajal hakkas Grenztein mõõdukate poole pealt andma välja uut lehte "Olevik". Vastandudes saksakeelsusele ja - meelsusele toetas Grenztein eestikeelseid ja -meelseid arenguid, pidas vajalikuks ülikoolis eestikeelset professuuri. 1880. aastast hakkas aktiivselt toetama venestuspoliitikat, minetas rahvusliku tegelase maine, 1890. aastal ei
välja kohapealseid ,,vabariike". Tööle rakentati sõjakohtud, paljud ajalehed suleti, keelustati sotsialistlikud organisatsioonid. Kordamine Friedrich Robert Faelmann Ao mõisa valitseja poeg, Tartu ülikoolis õppind arst Friedrich Reinholm Kreutzwald Kogus Faelmanni poolt kogutud vägilasmuistendid ning koostas "Kalevipoja"- Eesti rahvuseepose Eesti aleksandrikool Plaan luua esimene eestikeelne kool Ado Grenztein Leidis venendamises positiivseid jooni. Läks üle venestajate poole. Villem Reiman Pastor. Venestamisaegne ärkamisaja juht 4. juuni 1884 Eesti lipu sünnipäev Georg Lurich Maadleja ja tõstja. Esimene eesti tippsportlane Karl Ernst von Baer Embrüloogia rajaja, Eesti suurim teadlane , kelle suguvõsa liikmed paistsid aga silma maarahva julma kohtlemisega. Tooge välja õige järjekord koolikorralduses? Mis muutused tulid 20. saj algul Eesti põllumajanduses?
KODUNE TÖÖ5 1.Millal ja kelle käsul sai venestamispoliitika alguse?(2p) Venestamispoliitika sai alguse 1881. aastal Aleksander III käsul. 2.Kuidas mõjutas venestamine Eesti ...(3p) a)koolikorraldust 1887 kehtestati alg- ja keskkoolis õppekeeleks vene keel. 1892. aastast pidi vene keeles õppima alates 1.klassist. Eesti keel oli lubatud vaid usuõpetuse ning emakeele tundides. Kasutusele võeti ka koolivorm. b)kirikuelu Igasse luteriusu kihelkonda rajati ka õigeusu kirik. c)ametkondlikku keelekasutust Saksa keele asemel võeti kasutusele vene keel. 3.Millised uued seltsiliikumise vormid tekkisid venestamise tingimustes?(1p) · Eesti Üliõpilaste Selts · Karskusseltsid · Kutseühingud 4.Kuidas on seotud venestamisajaga seotud järgmised isikud?(3p) Mihhail Zinovjev Aleksander III poolt alustatud venestamiskampaania aegne Liivimaa tsiviilkuberner Ado Grenzstein 1888. aastal loobus rahvusliku ...
a. Tartus. · *Eesti Aleksandrikoolist pidi saama esimene eestikeelne keskkool. *Kirjameeste Seltsi ülesanne: Eesti keele ja kirjanduse arendamine, ajaloo uurimine, rahvaluule kogumine(Jakob Hurt) · *1871 tekkisid vastuolud Jannseni ja Jakobsoni vahel - sulgus Eesti Postimees, asutati "Sakala" (Hurt,ründas baltlust, kirikutegelasi, usualuseid) *1880 Venestusreformid - uued poliitikud ja kirjamehed: Ado Grenztein, Jakob Kõrv (salakaebused, liitmine Venemaaga) · *EÜS (Villem Reimas, Jaan Tõnissoon, Oskar Kallas) tõid eestlaste mahasurutud kultuuri-ja ühiskondlikku ellu uut hingust. Tänu EÜS-ile sai rahvuslikust vaimust kantud tegevuse sümboliks sini-must-valge lipu sisseõnnistamine 1884. Otepääl · *Rahvuslik liikumine: · 1)kodanlik-klerikaalne (kiriklik)Hurt · 2)demokraatlik (Jakobson, Köler, Koidula, Kreutzwald)
J kirjutas teravaid artikleid luteri vaimulikkonna vastu, kuhu ameti poolest kuulus ka H. Süvenesid ka H ja Jannseni vahelised lahkhelid. Allakäik: Aleksander II tapeti. Tartus toimunud rida süütamisi aeti rhvusliku liikumise kaela. Jakobson suri kopsupõletikku. H ja Köleri pooldajate vahel puhkes vaidlus. Kölerist sai uus Aleksandrikooli komiteede president. 34. Venestuse algus Manasseini revisjon 1882: Balti erikorra halvustamine- venestuspoliitika ajend. Ado Grenztein: Pidas tähtsaks eesti rahva lähenemist Venemaale. Rajas ajalehe "Olevik". Venemeelne. Karl August Hermann: Oli ainsa rahvuslikku vaimu ärkvel hoidva ajalehe "Postimees" toimetaja. See muutus esimeseks eesti keelseks ajaleheks. Õhutas kultuurilist edenemisr. Hugo Treffner: Tema loodud eragümnaasium omas suurt tähtsust eesti soost haritlaskonna kujunemisel. Venestusaeg sätestas ka sellele koolile kitsendusi aga siiski sai sealt ettevalmistuse suuremosa Tartu
Eestikeelsed kaardid Piibel - kõige enam tutvustas kaugeid maid (Uus Testament ilmus trükist 1715, piibel 1739) 1849 B. Gildenmann, Mailma made öppetus, 1854 M. Kauzmann, E. W. W. Schultz, Keograhwi, ehk öppetus Ma-ilma surussest ja Ma-ilma madest. Koli-Ramat. Wies jaggo. Teine geograafiaõpik eestlastele, khk koolidele, ilmus 4 trükki ja 9500 ex, selles esimene koolikaart Eüropa ja Palästina. Laialt levis 1873 C. R. Jakobsoni kooliatlas. 1883 andis Ado Grenztein välja esimese täpsema eestikeelse kaardi ,,Eestimaa kaart" rahva hulgast kogutud kohanimedega. Aluseks kolmeverstaline topograafiline kaart. 1997 ilmus eesti esimene täielikult arvutiga valmistatud teedeatlas ja hakkas tööle kaardiserver. Suuremad kollektsioonid ja kättesaadavus: · Rahvusraamatukogus on digiteeritud vanad kaardiharuldused, on kirjanduse temaatiline andmebaas ja Eesti Looduse artiklite andmebaas.
See põhjustas otseselt haridus taseme langust eesti talurahva seas 19. sajandi teisel poole. Kindral-kubernerideks said Zinovjev Eestimaal ja Sahhoskoi Liivimaal. Eestlaste õigused omavalitsustes vähenesid. Vallakohtute ja -valitsuste tegevust hakkasid kontrollima Talurahva Asjade Rahva Komissarid. Hakati levitama ja propageerima õigeusku. Tartu nimetati Jurjeviks. 08.08.1888 - avati Aleksandri kool venekeelse koolina. Eestlastest pooldasid Venestamist Ado Grenztein (andis välja ajalehte "Olevik" ja ka eesti esimese maleõppiku), Jakob Kõrv. Venesatmise vastu oli Villem Reinman (Hurda ja Tõnissoni vaheline mees). MAJANDUSLIK JA POLIITILINE ARENG ÄRKAMIS AJAL. 1870 - Avati Paldiski-Tallinn-Peterburi rongiliin. Hiljem ka Tallinn-Tapa-Tartu-Riia ning Valga-Pihkva. Kitsarööpmeline raudtee rajati erakapitalil: Tamsalu-Paide, Lelle-Pärnu, Lelle-Viljandi. Raudtee arenguga sai turustada kiiresti riknevat kaupa, piim aja piimatooted, Peterburi turgudel.
V. Reiman pani J. Kõrvi kaebuse peale ,,kõrge riigivalitsuse teotamise" eest kodaresti ning lükati jätkuvate kohtuprotsessidega mitmeks aastaks avalikust elust välja. Nüüd oli valitsusjõududel võimalus Eesti Kirjameeste Selts üldse sulgeda. Selleks ajaks oli algul eesti rahvuslasi alahinnanud vürst Sahhovskoi juba tajunud ,,eesti separatismis" peituvat ohtu. 1893. aastal läks venestuse leeri üle autoriteetseima eesti ajalehe ,,Olevik" toimetaja A. Grenztein. Tema meelest tuli venestust kasutada sakslastele lõpliku hoobi andmiseks, püüda halvast olukorrast maksimaalne kasu välja imeda. Vastuhakk venestusele võis tema arvates rahva olukorda veelgi halveneda. Parem olevat oodata ja end uude ühiskonda vaikselt ja alandlikult sisse sulatada, samas selles ühiskonnas hiljem tegutsemisvõimalusi. Venestust ülistav A. Grenzstein hakkas nüüd radikaalsemalte rahvuslaste peale salakaebusi esitama, lootes sel teel oma positsioone Eesti avalikkuses
Jakobson oli rohkem majandusliku kui kultuurilise orientatsiooniga. EKS-i lagunemisega algab protsess, millest saab alguse erakondade tekkimine. Jakobsoni ja Hurda leerid. Tuli täpselt määratleda, kelle poolt oled. Kreutzwald toetab selgelt Hurta, Wiedemann samuti Hurdameelne. Hurda seltskond ei olnud nii väga suur, Jakobsoni leer aga lõi massiga. 1882. aastal on Hurdal olnud teistmoodi edu. Nimelt saab ta lõpuks loa asutada oma ajaleht. 1882 loob oma ajalehe. Selle toimetajaks saab Ado Grenztein. Lehe nimeks saab Olevik. Lehe asutamine oli paljuski üle noatera sündinud. Selle vastu olid nii baltisaksa kui vene ringkonnad olnud. Hurda leeril tuleb lehe saamiseks "tiiba ripsutada" siiski vene ringkondade suunas. Grenzteini näol on tegemist andeka ja tubli inimesega. Tegemist suhteliselt alalhoidliku lehega. Baltisaksa kriitika oli vene võimude poolt lehes lubatud, neid tümitati seal nii palju kui jaksati. Leht ei ole vaid ilmumiskoha, Tartu keskne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
