Sorbonne ülikoolis. 1928 nimetati ta ametisse Henri Poincarei instituuti teoreetilist füüsikat õpetama ja 1932 sai temast füüsika professor Sorbonnes. 1930-1950. aastatel jätkas de Broglie erinevate lainemehhanismide uurimist. Mõned teemad mida ta uuris : Diraci elektroniteooriat, uut valguseteooriat ja lainemehhanismi rakendamine tuumafüüsikas. De Broglie läks õpetamisest erru 1962 aastal, 70 aastaselt. Peale Nobeli preemia võitmise aastal 1929, autasustati de Broglied Henri Poincarei medaliga. 1932 autasustati ta Albert I auhinnaga ja ta sai oma esimese Kalinga auhinna 1952 aastal. De Broglie autasustati Prantsuse Rahvusvahelise Teadusuuringu Keskuse poolt kuld medaliga 1956 aastal. Louis de Broglie valiti Prantsuse Instituudi Teadus Akadeemia liikmeks 1933 aastal. De Broglie oli 18-ne välisakadeemia liige läbi Euroopa, India ja USA. Louis de Broglie ei abiellunud kunagi ja tal ei olnud ka ühtegi last. Ta suri 19.märtsil 1987.
järgu vabatahtlikuks ja 1901. aastal astuski ta vabatahtlikuna Venemaa Keisririigi sõjaväkke, kus asus teenima 110. Kaama jalaväepolku Kaunases. 1902. aasta septembris astus Vilno sõjakooli, aasta hiljem komandeeriti ta Vilno jalaväe junkrukooli teise roodu, kus ta määrati õppima üldklassi. 1903. aasta 3. jaanuaril ülendati Laidoner allohvitseriks ja 1904. aasta oktoobris portupeejunkruks (vanemveebeliks) ning lõpetas sõjakooli 5. mail 1905. aastal oma kursuse parimana ja teda autasustati sel puhul riigivapiga kaunistatud taskukuldkellaga ning ülendati nooremleitnandiks. Aastatel 19051909 teenis J. Laidoner 13. Jerevani Tema Kõrguse ihukaitsegrenaderide polgus, mis asus Kaukaasias, Tbilisi lähedal olnud Manglisi linnakeses. 1908. aastal ülendati leitnandiks ja määrati sama aasta detsembris 13. Jerevani polgu 12. roodu ajutiseks ülemaks. 1909. aasta 17. oktoobril astus ta Nikolai Kindralstaabi Akadeemiasse Sankt-Peterburgis, mille lõpetas 1912
Staadion Delfis . Delfi on Apollo pühapaik ja kreeklased arvasid selle olevat maailma keskmes . Nad ehitasid V saj eKr mäeküljele , suure Apolloni templi jalamile , 7000-kohalise staadioni . Tänaseni on varemete kujul säilinud pealtvaatajate tribüün ja järelevaatajate istekohad . Auhinnad Võitjad üleateenalisel võistlusel Ateenas said autasuks afora ( kahe kõrvaga nõu ) , mis oli täidetud rafineeritud oliiviõliga . Püütia mängudel autasustati võitjaid looberipärjaga . Nemea mängudel autasustati võitjaid värske selleri kimbuga. Isthmose mängudel autasustati võitjaid männiokstest pärjaga . Ülekreekalistel mängudel anti võitjaile lilli . Kuid kõige hinnatum oli olümpia oliivipuupärg , mille oksad olid lõigatud Zeusi templi taga kasvavalt pühalt puult Olümpias . Kuigi algselt olid kõik atleedid asjaarmastajad , said nad kõikidel mängudel ( v.a olümpiamängud ) auhinnaraha ning neile maksti isegi osalustasu .
Sama aasta detsembris sai Barclay de Tolly 2. järgu majori auastme ning viidi üle Izjumi polku. 1790. aastal ülendati ta 1. järgu majoriks ning viidi üle Tobolski jalaväepolku. Michael Andreas Barclay de Tolly paistis vapruse ja andekusega silma Vene-Türgi sõjas ning Vene-Rootsi sõjas. 1791. aastal määrati Michael Andreas Barclay de Tolly pataljoniülemaks vastmoodustatud Peterburgi grenaderipolku. 1794. autasustati teda Georgi ordeni 4. järguga vapruse eest lahingutegevuses Vilno all. Sama aasta novembris ülendati ta alampolkovnikuks ja määrati detsembris Eestimaa jäägrikorpuse 1. pataljoni ülemaks. 1797. aastal nimetati ta 4. jäägripolgu komandöriks ja ülendati järgmisel aastal polkovnikuks. 1799. aasta jaanuaris nimetati ta 3. jäägripolgu chefiks ning ülendati märtsis kindralmajoriks.
võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. 2)Kes ja Kus võistlesid? Kokku tuli võistlejaid Spartast, Ateenast, Korintosest ja mujalt, hiljem ka kreeka kolooniatest Väike-Aasias, Sitsiilias, Lõuna-Itaalias ja Põhja- Aafrikas ühe sõnaga, kõikjalt kus elas kreeklasi. Olümpiamängudel tohtisid võistelda täisvabad kreeka keelt kõnelevad mehed, kellel ei lasunud veresüüd. 3)Kuidas autasustati võitjaid? Võitjaid krooniti õlipuuokstest pärjaga. Olmpiamängude traditsioon tänapäeval. Mis on sarnast ja erinevat võrreldes Vana- Kreeka olümpiamängudega? Esimene olümpialipp valmistati 1913. aastal Pariisis. 3 meetrit pika ja 2 meetrit laia lipu valgel põhjal on kujutatud olümpiarõngad (selle kujutise laius on 2 meetrit ja läbimõõt 60 cm). Esmakordselt heisati olümpialipp 5. aprillil 1914. aastal Pan-Egiptuse mängudel Aleksandrias. Lõpliku heakskiidu sai lipp 1914
Idapataljonid formeeriti ümber ja allutati 20. Eesti SS-Diviisile. Sellega kadusid Idapataljonid. Edasi võideldi 20. Diviisi all Sinimägedes ja Auveres. 9 Eesti sõjakangelased II maailmasõjas teenis palju eestlasi Saksa vägede koosseisus, kuid mitte kõik ei olnud jalaväelased kaevikutes. Eestlaste seast tõusis esile ka väga oskuslike ja suuri väejuhte, kes oma diviise ja üksuseid lahingutes võitudeni viisid. Nelja neist autasustati Raudristi Rüütliristi autasuga. Raudristi Rüütlirist oli Saksamaa autasu, mida jagati ülima lahinguvälja vapruse või õnnestunud juhtimise eest. Need neli meest olid Alfons Rebane, Harald Riipalu, Paul Maitla ja Harald Nugiseks. Harald Nugiseks sündis 22. oktoobril 1921. aastal. Ta teenis II maailmasõja ajal vabatahtlikuna 20. Eesti Relva-SS Diviisis. 1941. aastal hoidus ta kõrvale Nõukogude okupatsioonist ja asus teenima Saksa sõjaväkke. Ta võttis osa Tallinna vabastamisest
*Puutus kokku erinevate inimestega Õpingud *Änkküla külakool *Palamuse kihelkonna kool *Tartu reaalkool *1902 sooritas apteekri õpilas eksami Katsed kirjaniku elukutse poole *1907 aastal veebruaris kirjutas luuletuse,,Elu"ajalehte Postimees *Hakkas tegema kaastööd Päevalehele *19091910 veetis sõjaväes Oskar Lutsu edu *1941 määrati personaal pension *1945 anti Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus *1946 autasustati Tööpunalipu ordeniga Esimesed teosed *Näidend"Pildikesed Paunverest" *17. novembril esietendus 1912 aastal näidend ,,Kapsapää" *Hakkati trükkima ,,Kevade" raamatut Tuntuim teos ,,Kevade" ,,Kevadet" peetakse Eesti lastekirjanduse üheks parimaks teoseks, kuna see on tõgitud 13 võõrkeelde Palamuse kihelkonnakool Elutee lõpp...
Andres Larka Andres Larka sündis 5. märtsil 1879 Laeva külas möldri pojana. Ta oli olnud kolm korda abielust ning kasvatas kahte poega Georg-Andres (teisest abielust) ja Peeter Jaak Larka (kolmandast abielust). Andres Larka astus vabatahtlikuna sõjaväkke septembris 1899. Sõjaväeakadeemia lõpetamisel mais 1912 autasustati teda 3. järgu Anna ordeniga. Esimeses maailmasõjas osales 40. jalaväediviisiga lahingutes Saksa vägede vastu Ida-Preisimaal ja Poolas. Temast sai 1918. aastal Eesti Ajutise Valitsuse esimene sõjaminister, ühtlasi Eesti sõjaväe ülem. Larka ülendati Ajutise Valitsuse otsusega 8. märtsil 1918 kindralmajoriks, kuigi omas vaid alampolkovniku aukraadi. 26. novembrist 1918 nimetati Andres Larka Peastaabi ülemaks. 1925
Aivazovski oli väga viljakas. Ta maalis üle 6000 töö. Seetõttu on tema töid väidetavalt võltsitud rohkem kui ühegi teise armeenia kunstniku töid. Tema loomingu põhiosa moodustavad meremaalid. Tal valmis ka maaliseeria Krimmi rannikulinnadest. Aastast 1845 elas ta taas Feodossias, kus avas kunstikooli ja rajas ateljee. Alates 1847 oli ta Peterburi Kunstiakadeemia professor. Ta kuulus ka Rooma, Pariisi, Firenze, Amsterdami ja Stuttgardi kunstiakadeemia liikmete hulka. Teda autasustati paljude ordenitega ja ta pälvis admirali auastme. Aastal 1856 autasustati Aivazovskit Prantsusmaa Auleegioni ordeni ja Osmanite riigi Nizvan Ali 4. klassi ordeniga. Aastal 1874 pälvis ta Osmanite 2. klassi ordeni, 1880 Osmanite impeeriumi teemantmedali ja 1890 sultan Abdülmeciti asutatud Mecitija 1. klassi ordeni. Aivazovski tegeles aktiivselt oma kodulinna asjadega. Ta huvitus arheoloogiast ja Krimmi arhitektuurimälestiste kaitsest. Tema algatusel valmis 1892
19. SAJANDI KUNSTIELU: ROMANTISM JA REALISM Referaat ILJA REPIN 1844-1930 Pärisnimega Ilja Jefimovits Repin ( ) oli vene maalikunstnik. Ta sündis 1844. aastal Venemaa Keisririigis Harkovi kubermangus Tsugujevi nimelises väikelinnas (praegu Tsugujiv Harkivi oblastis Ukrainas). 19-aastasena võeti ta teisel katsel Peterburi Kunstide Akadeemiasse vastu. 1872. aastal autasustati teda evangeeliumiteemalise maali "Jairuse tütre elluäratamine" eest suure kuldmedaliga, millega kaasnes õigus kuueaastasele välisreisile akadeemia kulul. Reisil täiendas ta end teadmiste ja maalimisoskustega Itaalias ning Prantsusmaal. "Ilja Jefimovits Repin" (" ") Oma elu jooksul oli koguni kaks korda abielus. Ta kuulus peredviznikute koosseisu, olles sealne juhtfiguur
Mihhail Gorbatsov Elulugu v Mihhail Sergejevits Gorbatsov sündis 2. märtsil 1931 v Sündis Privolnoje külas talupoja peres v Isa - Sergei Gorbatsov v Ema - Maria Gopkalo v 13-aastaselt õppis koolis, töötas kolhoosis ja masina- ja traktorijaamas v 1948 autasustati teda Tööpunalipu ordeniga kui tuntud kombainerit 19-aastasena kandideeris NLKP-sse, 1952 võeti vastu Õppis Moskva Riiklikus Ülikoolis õigusteadust 1953. aastal abiellus Raissa Titarenkoga Tal on tütar Irina, kaks lapse- last ja üks lapselapselaps 1990. aastal austati teda Nobeli rahupreemiaga Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Karjäär 1952
Vana-Kreeka olümpiamängud, teater ja kunst 1. Olümpiamängud. a) Millal ja kus toimusid esimesed olümpiamängud? b) Kelle auks ja mitme aasta tagant peeti olümpiamänge? c) Millised alad olid olümpiamängude kavas? d) Millised reeglid kehtisid olümpiamängudel? e) Kuidas autasustati olümpiavõitjaid? 2. Kreeka teater. a) Kelle auks etendasid kreeklased näitemänge ja korraldasid näidendite võistlusi? b) Kes võisid olla näitlejateks? Kui palju näitlejaid oli? c) Milleks oli vajalik koor? d) Millised olid Kreeka teatri osad. Osata joonistada. Teade erinevate osade otstarvet. e) Milline oli Ateena riigimeeste suhtumine teatrisse? Põhjenda oma vastust. 3. Tragöödiad ja komöödiad. 4. Kreeka templid. a) Nimeta Kreeka templile iseloomulikud jooned.
Retsensioon Käisin 14.oktoobril vaatamas Jan Uuspõllu stand-up etendust ,,Brüsseli kapsas". Jan Uuspõld on sündinud 14.detsembril 1973 Tallinnas. 1998.aastal lõpetas ta EMA Kõrgema Lavakunstikooli ning samal aastal asus tööle ka Eesti Draamateatris näitlejana. 2001.aastal sai ta Eesti Raadio näitlejapreemia parima kuuldemängurolli eest. 2003.aastal autasustati teda Eesti Draamateatri kolleegipreemia parimale meespeaosatäitjana. 2006 aastal lisandus näitlejaauhind ,,OmaDraama". 2014.aastal anti Uuspõllule Oskar Lutsu huumoripreemia. Ta on ka tuntud filmist, nimega ,,Jan Uuspõld läheb Tartusse". Seda näidendit vaadates mõistsin, et stand-up etendust on väga raske ära mängida, kuid Jan Uuspõld on selleks justkui loodud. Plussiks saab märkida kindlasti selle, et kui hästi kõik need pisidetailid ja liigutused välja olid toodud. Hea oli veel ka see, et huumori...
Ateenas. XXVIII mängud 2004.a. Ateenas. Toimunud 27 korda! Taliolümpiamängud Esimesed Chamonixis aastal 1924. Toimunud 20 korda. Sellel aastal 21. kord. Esimesed olümpiamängud Ateena 1896 Osales 13 riiki. Võistlesid ainult mehed. Osa võisid võtta kõik soovijad. Võisteldi kergejõustikus, jalgrattasõidus, laskmises, võimlemises, ujumises, vehklemises, tennises, tõstmises ja maadluses. Võitjaid autasustati viimasel päeval hõbemedali, oliivipuuoksa ja tunnistusega. Olümpiahümn Mängiti esimest korda 1896. aastal. Muusika kirjutas Spyros Samaras. Sõnad kirjutas Kostis Palamas. Ametlikuks hümniks kinnitati ROK-i 55. istungjärgul 1958. aastal Roomas. Olümpiarõngad Sinine Euroopa Kollane Aasia Must Aafrika Roheline Austraalia
meistri peres. Tema vanemad surid noorelt, ning teda kasvatasid vanavanemad. Ta on õppinud Silla koolis, Tallinna õhtukoolides ning 1938.aastal asus õppima Pallase kunstikooli Tartus, selle lõpetas aastal 1943. Aastast 1945 oli ta Eesti Kunstnike Liidu liige ning aastast 2002 auliige. On olnud õppejõud Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis ( 1947-1988), 1969.aastast maalikunsti professor ja 1993 aastast kuni surmani emeriitprofessor. Aastal 1999 autasustati teda Valgetähe III klassi teenetemärgiga. Aastal 2002 valmis Rein Raamatul temast portreefilm ,,Valdemar Väli". Väli sai tuntuks eelkõige oma portree- ja maastikumaalidega. V. Väli kujundas ise oma hauakivi. Valdemar Väli suri 17.märtsil 2007 aastal Tallinnas. Kuid on maetud Kullamaale, kust kunstik on pärit. Looming Esimest korda demonstreeriti tema töid aastal 1942 Tartu sügisnäitusel.
Kuidas kajastub muistete kreeklaste maailmapilt olümpiamängude pidamises? Kreeklased uskusid, et kui jumalatel on hea tuju, hoolitsevad nad selle eest, et ka inimestel hästi läheks. Jumalate meeleheaks korraldati muusika-, poeesia-, draama- ja spordivõistlusi. Suurimad ülekreekalised pidustused olid Olümpiamängud. Viiepäevaseid olümpiamänge Zeusi auks korraldati iga nelja aasta järel augustis ajavahemikus 776 e.K.r - 393 AD. Spordivõistlustest võtsid osa ainult mehed ja poisid. Võisteldi erineva pikkusega jooksudes. Kõige tähtsamaks peeti kõige lühemat. Lisaks jooksudele olid kavas hobukaarikute võidusõit, maadlus, rusikavõitlus ja viievõistlus. Viievõistlus koosnes kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest, jooksust ja maadlusest. Poisid võistlesid omaette vanuseklassis. Rusikavõistlusel oli osalejateks kaks meest ja kakeldi seal kuni surmani. Võitlesid nad paljaste kätega, lisa abivahendeid ei olnud. Hobukaarikute võidu...
*Algselt elasid kehvas üürikorteris *Hiljem vanemate ehitatud majas *Puutus kokku erinevate inimestega Õpingud *Änkküla külakool *Palamuse kihelkonna kool *Tartu reaalkool *1902 sooritas apteekri õpilas eksami Katsed kirjaniku elukutse poole *1907 aastal veebruaris kirjutas luuletuse,,Elu"ajalehte Postimees *Hakkas tegema kaastööd Päevalehele *1909-1910 veetis sõjaväes Oskar Lutsu edu *1941 määrati personaal- pension *1945 anti Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus *1946 autasustati Tööpunalipu ordeniga Esimesed teosed *Näidend"Pildikesed Paunverest" *17. novembril esietendus 1912 aastal näidend ,,Kapsapää" *Hakkati trükkima ,,Kevade" raamatut Tuntuim teos ,,Kevade" ,,Kevadet" peetakse Eesti lastekirjanduse üheks parimaks teoseks, kuna see on tõgitud 13 võõrkeelde Tegevus toimub 19.saj lõppuaastatel Eesti Eesti esimene külas mängufilm Lugu kihelkonnakooli Rezissöör Arvo
tagasihoidlikult ära. Tema maale müüs majakaaslane Reinhold Hanisch, hiljem müüs neid juudist majakaaslane Siegfried Löffner. · 1913 maksti Hitlerile välja isa pärandus ja ta kolis Münchenisse. Seal tekkis huvi arhitektuuri vastu. · Pärast Esimese maailmasõja puhkemist astus Hitler vabatahtlikult Baieri sõjaväkke · Ta oli Prantsusmaal ja Belgias sidemees. · 1916 sai ta haavata Somme lahingus ja naasis lahingusse 1917. · Teda autasustati I ja II astme Raudristiga. · 1920 liitus ta natsionaal sotsialistliku tööparteiga. · 1923 üritas Münchenis võimu enda kätte saada kuid ebaõnnestus ja saadeti 5 aastaks vangi, kus oli 9 kuud. · Vangis olles kirjutas raamatu "Mein Kampf" · Kui natsid 1932 aastal võitsid 40% valimis häältest, lubas Hitler majandusetõusu ja valmistumise kaasalööma Euroopa valitsemises. · 1933 nimetati Hitler riigikantsleriks. · Peale Hindenburgi surma nimetas Hitler
Anakreontiline luule tunnetab lähenevat vanadust ja paratamatut surma, kuid see ei halva maiste rõõmude tunnet, pigem lisab neile teravust, tuletades meelde, kui kiirelt kaob elu. Naudinguid ei tohi käest lasta, hetk tuleb peatada. Seda on viljelenud K. J. Peterson ja A. Puškin. 6. Koorimeelika. Mis seda iseloomustab? Kus välja arenes? Kust saadi ainestikku? Mis on hümn, ditüramb (mis sellest välja areneb?), ood ja epiniikion? Nimeta Kreekas toimunud mänge. Kuidas autasustati luuletajaid? Kuidas suhtuti poeeti kui ametisse? Koorimeelika seostus eelkõige rituaalidega, mis ülistasid poliseid või isikuid, kes olid võidukad sõjas või spordivõistlustel, lauluga kaasnes koori liikumine, tants. Arenes välja Spartas, dooria dialekt jäi selle liigiga lahutamatult seotuks. Ainestikku saadi mütoloogiliselt ainestikult ja kultusevormidelt. Hümn - ülistuslaul jumalaile ja sangareile, piduliku sisuga.
ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. Odavise Kettaheide Maadlemine http://www. Hobuste võiduajamine Võistlejad Olümpiamängudel tohtisid võistelda täisvabad kreeka keelt kõnelevad mehed. Algul olid võistlejateks põhiliselt ülikud, sest ainult nendel oli piisavalt aega, et treenida. Lõpuks olid praktiliselt kõik võistlejad elukutselised sportlased. Neid autasustati küll ainult pärjaga, aga hiljem said nad teistel võistlustel raha teenida. Võistlused toimusid kahes kategoorias: meeste ja poiste seas. Pealtvaatajad Pealtvaatajad võisid olla ainult täisvabad mehed ( vallalised naised ). Abielus naised pealt vaadata ei tohtinud. Naised, kes selle reegli vastu eksisid, visati läheduses asuvast künkast alla, mis tähendas kindlat surma. Atleet Vaas, mida kingiti olümpiavõitjale Õlipuuokstest pärg
otsetõlkes uue köögiga. · Tal on olnud palju õpilasi, enamus neist on saanud väga kuulsateks kokkadeks. Kõige tuntum neist on Eckart Witzigmann, saksa keelt kõnelev noormees. · Alates 1987 on peetud Bocuse d'Or auhinda väga prestiizseks auhinnaks. · 1975. aastal valmistas ta esmakordselt soupe aux truffes'i ehk trühvlisupi. · Bocuse kõige populaarsem restoran on Auberge du Pont de Collonges · Tema poeg, Jérome, on peakokk restoranis Chefs de France · 1961 autasustati teda Meilleur Ouvrier de France tiitliga. · Bocuse oli õppepraktikal olnud Fernand Pointi juures ja tänutäheks pühendas ta oma esimese kokaraamatu Pointile. · Tänaseks on loodud Paul Bocuse Ülemaailmne Institutsioon, kus üheksal USA ülikooli parimal õpilasel on võimalus minna neljakuulisele õppepraktikale, kus nad õpivad prantsuse kööki, veinide ja juustude tundmist, kondiitritoodete valmistamist ja lauakatmist.
Onassisega 2 poega, kellest üks suri 1. eluaastal, ja 2 tütart, kellest üks sündis surnult II maailmasõda Teenis USA mereväes Alguses nooremleitnant 02.08.1943 rammis Jaapani hävitaja kaatrit, kus Kennedy oli kapten. 13 meeskonnaliiget, hukkus 2. Kennedy organiseeris meeskonna evakueerumise läheduses olevale asustamata saarele, mida hiljem hakati kutsuma Kennedy saareks Selle kangelasteo eest ülendati Kennedy leitnandiks ja teda autasustati Mereväe ja Merejalaväe medaliga. President Kennedy 1960 presidendivalimised Kennedy poolt 49,7% ja Richard Nixoni poolt 49,5% Varasematest noorim president (43) Ametiaeg 20. jaanuar 1961 – 22. november 1963 Tähtsus Alustas Rahukorpuse (Peace Corps) (Organisatsioon, mis koondab siiani endas vabatahtlikke, keda saadetakse riikidesse, kus vajatakse abi) Andis NASA-le ülesande Kuule lennuks (Projekt Apollo) Kehtestas Kuubale 1962
ILJA REPIN Rebeka Raasik ja Sigrid-Kristiina Smson, Paide Ühisgümnaasium 12.a Elukäik Ilja Jefimovits Repin Sündis 05.08.1844 Venemaa Keisririigis Harkovi kubermangus Tsugujevi nimelises väikelinnas ohvitseri pojana. 19-aastaselt Peterburi Kunstite Akadeemiasse. Ikoonid ja altarimaalid 1872-autasustati "Jairuse tütre elluäratamine" eest suure kuldmedaliga. 6-aastane välisreis. Elukäik 1872 -abiellus Repin Vera Aleksejevna Sevtsovaga. 1878-1890 Venemaa kunstiühingu Rändnäituste Ühingu juhtfiguur 1887-lahutas Repin oma esimesest naisest, 2 vanemat tütart jäid temaga ja poeg ja tütar emaga. 1893- töötas Repin Peterburi Kunstiakadeemias nii professori kui ka direktorina. 1899-abiellus Repin teist korda. Ilja Repin suri 29.09.1930. 1940-avati tema kodu memoriaalmuuseumina. Looming Vene maalikunstnik Kriitilise realismi esindaja-huvitus kaasajast ja lähemast ümbrusest, lihtsatest inimestest ja igapäevaelust. Tõetruu, ilu...
sõjaväkke, kus asus teenima 110. Kaama jalaväepolku Kaunases. 1902. aasta septembris astus Vilno sõjakooli. Aasta hiljem komandeeriti ta Vilno jalaväe junkrukooli teise roodu, kus ta määrati õppima üldklassi. Te e nis tus käik Ve ne maa Ke is ririig i s õ javäe s 1903. aasta 3. jaanuaril ülendati Laidoner allohvitseriks. 1904. aasta oktoobris sai ta vanemveebeliks ning lõpetas sõjakooli 5. mail. 1905.a. oma kursuse parimana ja teda autasustati sel puhul riigivapiga kaunistatud taskukuldkellaga ning ülendati nooremleitnandiks. 19051909 teenis 13. J erevani Tema Kõrguse ihukaitsegrenaderide polgus, mis asus Kaukaasias, Tbilisi lähedal olnud Manglisi linnakeses. 1908. a ülendati leitnandiks ja määrati sama aasta detsembris 13. J erevani polgu 12. roodu ajutiseks ülemaks. 17. oktoobril 1909 astus ta Nikolai Kindralstaabi Akadeemiasse Sankt-Peterburgis. Te e nis tus käik Ve ne maa
oli armeesse võtmine aga suuresti ebatõenäoline. Kuid Punane Rist võttis ta kiirabi autojuhiks Itaalia-rindele. 8. juulil 1918 tabas neid Austria suurtükiväe rünnak. Vigastatute seas oli ka Hemingway, kes oli võimeline karkudel liikuma alles kahe kuu pärast, pärast mitmeid operatsioone. Tema vigastatud jalal oli 227 armi. Ta armus ühte meditsiiniõesse Agnes von Kurowsky'sse, kes jättis ta peagi maha nende liiga suure vanusevahe tõttu. Hemingway ülendati Esimeseks Leitnandiks ja autasustati hõbemedaliga vapruse eest. 1919. aasta jaanuaris oli ta tagasi Ameerikas. Töötas reporterina erinevate lehtede juures. 1921. aasta sügisel sõitiski Hemingway oma naisega Pariisi, seal ilmusid Hemingway esimesed ilukirjanduslikud teosed. Tuntuse tõi romaan "Ja päike tõuseb ja ,,Pidu sinus eneses". 1928. aastal pöördus Hemingway kodumaale tagasi. Elab Key Westis, Floridas. Kirjutab, kalastab, peab jahti Aafrikas, võtab osa härjavõitlustest Hispaanias, tarbib rohkelt alkoholi ja
John Fitzgerald Kennedy oli Ameerika Ühendriikide 35. president. Teise maailmasõja ajal teenis Kennedy USA mereväes. Ta oli algul nooremleitnant ja teenis torpeedokaatri PT-109 kaptenina. 2. augustil 1943 rammis Jaapani hävitaja Amagiri seda ja see uppus. Kennedy organiseeris meeskonna evakueerumise läheduses asuvale asustamata Ploomipudingi saarele, mida hiljem hakati kutsuma Kennedy saareks. Selle kangelasteo eest ülendati Kennedy leitnandiks ja teda autasustati Mereväe ja Merejalaväe medaliga. John Kennedy oli demokraat. Ta kandideeris 1946 Esindajatekotta tugeva demokraatliku meelsusega valimisringkonnas pärast seda, kui eelmine saadik James Curley loobus oma kohast, et saada Bostoni linnapeaks. Kuigi Kennedyl polnud varasemat poliitikukogemust, võitis ta ikkagi. Esindajatekojas oli ta 6 aastat ja sel ajal paistis ta silma isemeelsusega, hääletades korduvalt niinimetatud partei liinist teistmoodi.
alguse just Vana-Kreekast, kus neid korraldati igal neljandal aastal peajumal Zeusi auks. Antiik olümpiamängud toimusid Peloponnesose poolsaarel Alpheiose jõe orus pühas paigas Olümpias. Esimesed meie ajani säilinud teated olümpiamängudest on pärit 776. a e. Kr. Arvatakse, et just siis toimusid ka esimesed olümpiamängud. Olümpiamängud toimusid ka tol ajal iga nelja aasta tagant. Olümpiamängud toimusid algul ühe, hiljem juba viis päeva. Viimase päeva lõpus autasustati kõiki võitjaid. Alates neljandast saiandist e. Kr. Esinesid olümpiamängudel ka luuletajad, kõnemehed, ajaloolased, näitekirjanikud, moosekandid ja näitlejad. Sportlased ehk atleedid kogunesid Olümpiasse kõikjalt, kus Kreeklased elasid: Balkani- Kreekast, Sitsiiliast ja Itaaliast, Väike-Aasia rannikult ja Musta mere äärsetest linnadest. Barbareid Olümpiasse võistlema ei lubatud. Spordi võistlustest võtsid osa ainult mehed ja poisid. Võisteldi erineva pikkusega jooksudes
20)Tuglase teosed on tõlgitud Soome, Inglise, Vene, Poola, Ungari, Saksa, Leedu, Bulgaaria, Läti, Serbia-Horvaadi & Hispaania keelde. 21) Tuglas kuulus mitmesse selsti, juhatusse, komisjonidesse, toimkondadesse & züriidesse olles nii 1920-1930. Aastate Eesti kultuurielus autoriteerne ekspert. 22) Tuglas on eriti hinnatud ja tuntud veel Soomes. 23) Novelliauhind on kirjandusauhind, mille asutas F. Tuglas 1970 aastal. Esimesed laureaadid valis välja Tuglas ise ja neid autasustati 2.märtsil 1971 aastal, kirjaniku sünnipäeval. Auhind koosneb Tuglase soovi kohaselt laureaadile pühendatud trükisest ja rahalisest preemiast. 24)Esimesed laureaadid olid Jaan Kross, teosega ,,Neli monoloogi Püha Jüri asjus", ja Paul Kuusberg teosega, ,, Roostetanud kastekann". 25)Seni on viimased Mehis Heinsaar, ,, Puhkehetkel", ja Sven Vabar ,, Musta lennuki kirik".
MARC CHAGALL (1887-1985) Marc Chagall sündis 7.juulil 1887.a. Vitebskis. Ta oli juudi väikekaupmehe kümnelapselise pere esiklaps. Lõpetanud kohalikus koolis 4 klassi, asus Chagall õppima kunsti kohaliku meistri juures, kellest sai Chagallile suur eeskuju. Hiljem jätkas kunstiõpinguid Peterburis mitmes erakunstikoolis. 1910.a. sõitis hariduse jätkamiseks Pariisi. Kuigi Chagall pidas ennast elu lõpuni vene kunstnikuks, mõjutasid teda Euroopa ja prantsuse kultuur. Siit pärines kunstniku eripära, ta kalduvus segada kokku fantaasia ja olustikulisus, minevik ja tulevik, müstika ja reaalsus. Värvide ja joonte väljendusrikkus tegid Chagallist ekspressionisti ja sürrealismi eelkäija. Juba Chagalli esimestest maalidest õhkub lapselikku siirust, mingit alateadvuslikku, instinktiivset ja ohjeldamatut ilu. Ta tööd mõjuvad tõeliselt värskete ja fantastilistena. 1912.a. eksponeeris Chagall oma töid esmakordselt näitusel Peterburis. Seejärel toimusid ...
Aino Pervik kui uue aja Eesti lastekirjanik Looming alates 1991. aastast Eliis jürise Elulugu Kodaniku nimi Aino Raud Sündinud 22. 04. 1932 Rakveres velskri tütrena Oli abielus lastekirjanik Eno Rauaga. Nende lapsed on Rein Raud, Piret Raud, Mihkel Raud. Haridus Koolitee algas 1939 Järvakandis jätkus Tallinna Õpetajate Seminaris Tallinna Õpetajate Instituudis Tallinna 8. Keskkoolis. 19501950 õppis Tartu Riiklik Ülikooli ajalookeeleteaduskonnas, mille lõpetas soomeugri keelte alal. Karjäär Töötanud Eesti Riiklikus Kirjastuses laste ja noorsookirjanduse toimetajana 195560 Eesti Televisioonis laste ja noortesaadete toimetajana 196067 seejärel kutseline kirjanik ja tõlkija. Kirjutanud 30 lasteraamatut, proosat ja luulet täiskasvanutele tõlkinud ungari keelest tegutsenud publitsistina ja lastekirjanduse kriitikuna. Alates 1974 Kirjanike Liidu liige. Looming Kirjutanud kunstmuin...
Mängudeks valmistumine 30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et publiku silme all ühiselt treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. Algul olid võistlejateks põhiliselt ülikud, sest ainult nendel oli piisavalt aega, et treenida. Hiljem hakkasid mõned linnad lihtrahva seast pärit andekaid sportlasi toetama. Lõpuks olid praktiliselt kõik võistlejad elukutselised sportlased. Kuigi olümpiavõitjaid autasustati ainult pärjaga, oli neil hiljem teistel võistlustel võimalik raha teenida. Amatöörsportlase mõistet ei tuntud. Pealtvaatajad Pealtvaatajad võisid olla ainult vabad mehed ja vallalised naised. Selle reegli vastu eksinud visati lähedal asuvast künkast alla. Kokkuvõte Selle referaadi tegemise käigus sain teada palju uusi asju Olümpia mängude ja nende ajaloo kohta. Täpsemalt ei teadnud ma enne nende ajaloost mitte midagi ja ma pole ammu ühtegi referaati teinud
EESTI LASTEKIRJANIK LUULETAJA TÕLKIJA Sündis Rakveres 22. aprillil 1932 Oli abielus tuntud kirjaniku Eno Rauaga Esimene lasteraamat " Kersti sõber Miina" On tõlkinud ungarikeelseid raamatuid eesti keelde Tunnustus Kolmel korral autasustatud eesti lastekirjanduse aastapreemiaga Kanti raamatuga ,,Paula õpib emakeelt" 2004. a. IBBY aunimekirja On 20062010 olnud Astrid Lindgreni mälestusauhinna nominent Autasustati 2001. a. Valgetähe V klassi ordeniga A. Perviku lasteraamatuid "Kaarist on kasu" "Väikesed vigurijutud" "Umbluu. Uusi ja vanu vigurjutte" "Kunksmoor" "Kunksmoor ja kapten Trumm" "Arabella, mereröövli tütar" "Sookoll ja sisalik" "Kallis härra Q" A. Perviku lasteraamatuid "Kollane autopõrnikas sõidab ringi" "Maailm Karvase ja Sulelisega" Paulasarja raamatud "Üks hele valge tuvi" "Draakonid võõrsil"
Vigase vasema silma tõttu oli armeesse võtmine aga suuresti ebatõenäoline. Kuid Punane Rist võttis ta kiirabi autojuhiks Itaalia-rindele. 8. juulil 1918, veidi peale südaööd ja kuus päeva enne tema üheksateistkümnendat sünnipäeva, tabas neid Austria suurtükiväe rünnak. Vigastatute seas oli ka Hemingway, kes oli võimeline karkudel liikuma alles kahe kuu pärast, pärast mitmeid operatsioone. Tema vigastatud jalal oli 227 armi. Hemingway ülendati Esimeseks Leitnandiks ja autasustati hõbemedaliga vapruse eest. 1919. aasta jaanuaris oli ta tagasi Ameerikas. Töötas reporterina erinevate lehtede juures. 1920. aasta sügis oli olulise tähtsusega. Ta kohtas noort neidu Hadley Richardson'i, kellega hiljem abiellus, ja kirjanikku Sherwood Anderson'i, kes veenis teda minema Pariisi oma kirjanduslikke püüdlusi teostama. 1921. aasta sügisel sõitiski Hemingway oma naisega Pariisi. Seal tutvus ta mõjuka seltskonnaga. Seda aega kajastab teos "Pidu sinus eneses"
Antiikaja olümpiamängud Esimesed Vanas- Kreekas 776. e.m.a. Olümpias. Peeti iga 4 aasta järel peajumal Zeusi auks. Mängud toimusid algul 1, hiljem 3 ja 5 päeva. Osalejad olid vabad kreeklased, naistele keelatud (surmanuhtlus). Kavas algusaastail ainult üks ala staadionijooks (192,27 m), hiljem jooksumaa pikenes. Aegamööda lisandusid maadlus, viievõistlus, rusikavõitlus, võiduajamine hipodroomil, vabavõitlus, kilbijooks. Võitjaid autasustati õlipuuokstest pärjaga. Esimene olümpiavõitja oli Elisest pärit kokk Koroibos. Viimased mängud toimusid 394. aastal. Kokku peeti antiikaja olümpiamänge 293 korda Antiikaja olümpiamängude alad Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja
demokraatlikkord.Aristokraatide eesõigused valitsemisel olid kadunud. Herodotos ta kirjutas historia ning teda kutsutakse ajaloo isaks.Pani alguse ajaloos kirjutamisele. Esimesed olümpiamängud toimusid arvatavasti 776 ekr, toimusid iga 4 aasta tagant.Olümpiamängude ajal kehtestati rahu.Naised ei tohtinud mängudest osa võtta, muidu oli neile ettenähtud karistus.Võistlus alad jooks, maadlus, hobusekaariku võidusõit,viie võistlus, odavise jne.Võitjaid autasustati karikaga ja nimi kraveeriti kivisse,mõnest tehti ka skulptuur.Ateena Ateena polise kodanikuõigused kellel oli kodanikuõigus, siis neil oli õigus saada maad ja hääletada rahvakoosolekutel. Kellel olid kodanikuõigused vabadel põliselanikest meestel Kellel puudusid naistel, orjadel,võõramaalastel Kuidas olid omavahel seotud riigikaitse ja kodanikuõigused- need kellel olid kodanukiõ olid ka sõjalised kohustused Polis vana kreeka linnriik Agoraa koosoleku ja turuplats
8.Ingel Hannes Starkopfi dekoratiivskulptuur ,,Ingel" valvab rahu ja õpilasi 9. Vabadussõda Vabadussõjas osalesid mitmed õpetajad, kes moodustasid ka oma roodu. Ka koolihoonel oli sõja kulgemisel oma roll, sest enne kui õppetöö 1919. aasta märtsis jälle hoo sisse sai, kasutas kooli ruume Soome vabatahtlike abivägi. Vabadussõja käigus hukkus 7 gümnasisti, kellele oli pühendatud ka marmortahvel aula seinal, mis avati piduliku aktusega iseseisvuse 4. aastapäeval. Sõjast naasnutest autasustati mitmeid Vabadusristiga, mis oli sellel ajal ainus Eesti sõjaaumärk, ning igaühele neist tagati vabastus õppemaksust "kõrgema kooli lõpetamiseni".
mitu kuud ning Afganistani valitsus oli saatnud kümmekond sellelaadset palvet. ● 12.dets 1979 koostati lühikene protokoll mille alusel otsustati lõplikult viia NSV liidu väed Afganistani; ● Häire korras saadeti piirile kõigepealt motolaskurdiviisi pataljon ja neile järgnesid 108. motolaskurdiviisi kõik väeosad; ● Nende hulgas oli ka Vitebski 103. õhudessantdiviisis teeninud eestlasest reamees Aarne Vinni, keda autasustati hiljem postuumselt Punatähe ordeniga, mis anti üle tema vanematele; ● 1979. aasta 25. ja 26. detsembril hõivasid Nõukogude väed pealinna ja tähtsamad linnad; ● 27.dets. õhtul alustasid KGB(NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee) spetsiaalselt riigipöördeks moodustatud ründerühmad Operatsioon Baikal 79 teostamist, mis tähendas ootamatu rünnakuga Kabuli strateegiliselt tähtsate objektide vallutamist;
oma pataljoniga Punaarmee suurrünnaku nurjamises. Juunis 1943 ülendati Rebane majoriks. 1944.a jaanuaris alanud Punaarmee eduka suurpealetungi ajal jätsid sakslased tema pataljoni VolhoviNovgorodi piirkonnas taandumist katma. Hoolimata lahingute raskusest õnnestus Rebasel tekitada eriti Surkovos ja Vaskovos vaenlasele suuri kaotusi, päästa palju Saksa väeosi ümberpiiramisest ja tuua ka oma pataljon lahingutest välja. Nende lahingute eest autasustati teda esimese eestlasena Raudristi Rüütliristiga. Veebruari alguses sai Rebane teada, et Punaarmee on jõudnud Narva lähedale, ta palus väejuhatust viia tema ja teised eestlastest koosnevad pataljonid üle Eestisse. Eesti meestest koosnevate pataljonide määramise 20. SSdiviisi koosseisu pidi peaaegu lõpetama Alfons Rebase sõjaväelase karjääri. Rüütliristi kavaler Alfons Rebane
Eestit. Niteks Lti teatrites, oldi seda juba 1980. aastate andemte jrgi etendatud juba 200 korda. Kevade raamatu tegelastel on olemas ka prototbid. Joosep Tootsi prototp oli Voldemar Tootson, Raja Teelel Adele Prtelpoeg, Arno Talil mees nimega Andres, Kristjan Liblel Kristjan Lill jt. O. Lutsu kirjanduslikku tegevust hinnati krgelt. Esimese eesti kirjanikuna mrati talle 1941. aastal personaalpension ja anti 1945. aastal Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus; 1946. aastal autasustati teda Tpunalipu ordeniga. Kevade on vaieldamatult Oskar Lutsu kige populaarsem ja tuntum teos. Kindlasti jtkub raamatu ning eelkige filmi populaarsus ka tulevikus. Peale Kevade on ilmunud ka Suvi ja Sgis, mis kajastavad Kevade tegelaste elu, mil nad on tiskasvanud. Oskar Luts suri 23. mrtsil 1953. aastal. Kirjanik maeti Tartu Tamme kalmistule, kuhu talle pstitati monument (autorid M. Saks ja E. Taniloo). Rahvakirjaniku kodus Tartus Riia tnavas avati 1946. aastal majamuuseum.
Eugen Kapp sündis 1908 aastal Astrahanis venemaal volga jõe ääres ja suri 1996 aastal tallinnas Ta oli Helilooja, pedagoog, parteitöötaja ja muusikaorganisatsioonide juht. Ta oli tollase muusikaelu juhi Artur Kapi poeg. Tema lapsepõlve muusikaelamused on pärit isa juhatatud ooperietendustelt ja kontsertidelt. Veel enne kui temast sai Astrahani muusikakooli õpilane, istus ta tundide kaupa isa juures koolis, eriti eksamitel, kus kuulis palju muusikat. Oktoobrirevolutsiooni ja kodusõja puhkedes muutus elu Venemaal väga raskeks. Paljud kultuuriinimesed püüdsid sealt põgeneda, ehkki see oli keelatud ja seepärast väga keeruline. Kappidel see 1920. aastal siiski õnnestus. 1922. aastal astus Eugen Kapp Tallinna konservatooriumi klaveriklassi. Klaveriõpingud jäid aga pooleli, sest suurem huvi oli tal ärganud komponeerimise vastu. 1931. aastal lõpetaski ta Artur Kapi kompositsiooniklassi. 1935. aastast töötas ta ka ise Tallinna kons...
Tippsportlane iseenda, oma maa või sponsori esindaja Spordi alged pärinevad inimkonna varaselt arenguastmelt igapäevatööst ja sõjapidamisest. Sihiteadlikuks muutus sport alles Vana-Kreekas, kus see oli üks osa kasvatusest. Sellest arenesid välja mitmed spordivõistlused, kaasa arvatud ka olümpiamängud. Nende võitjaid autasustati ning edu ja kuulsus oli tippsportlastele alati garanteeritud. Kuidas on aga olukord nüüdisajal? Kas tänapäeva professionaalsportlane on seesama isik, kes ta oli antiikajal ? Tippatleediks saamine on väga raske katsumus. Selleks tuleb läbida aastaid treeninguid ning oskuste ja kogemuste pagas peab olema hiiglaslik. Kuid isegi see ei taga alati edu, sest mõni inimene pole lihtsalt loodud tippsportlaseks. Jõudnud kord teiste talendikate ning edukate kõrgklassisportlaste hulka, peab atleet mõistma, et ei tasu saavutatud kuulsusest uhkeks minna ja rumalaid tegusid tegema hakata. Tuleb jääda iseen...
aega?" Olümpiavõitja vastas: "Mõtlesin, et veel on sõitmata 19 paari ja seda pealt vaadata pole kerge." Favoriidid olid küll startimata, kuid ometi ei suutnud keegi eestlase aega ületada ja Antson võitis olümpiakulla. Seejärel Oslo nn. Järelolümpial väikese mitmevõistluses maailma tipptulemuse ja 3000 m distantsil maailmarekordi püstitanud Antson pälvis ka 1964. aasta maailma parima kiiruisutaja tiitli ja teda autasustati Oscar Mathieseni auhinnaga. Praegu on Ants Antson 63 aastane ja ta lausus : "Kui saaksin aasta sellisel jääl harjutada, sõidaksin praegugi kõik oma vanad rekordid üle," teatab Antson, kel vanust 63 aastat. Aga omaaegse vormi ja tänapäevaste tingimuste juures? "No neile soomlastele ja rootslastele paneksin kindlalt ära," vastab ta. Antsoni aegadega võrreldes on kiiruisutamine röögatult muutunud. Tollal sõideti
Haraldi lähedal granaat. 28 kildu, mõned väikesed kui tanguterad tungisid talle jalga ja selga. Kuid mees ei olnud päevagi laatsaretis. Killud nopiti pintsettidega välja, sidemed peale ja käis küll. Üks suurem kild on tema sisse igaveseks, mälestuseks Neveli lahingust. 1944. aasta 19. veebruaril saabus Nugiseks koos väeosaga Narva rindele. 1944. aasta 1. märtsil Narva rindel Vaasa sillapea Punaarmeelt tagasi vallutamisel üles näidatud vapruse eest autasustati Harald Nugiseksi 27. veebruaril 1944 II klassi ja 7. märtsil I klassi Raudristiga ning 20. aprillil Raudristi Rüütliristiga. Seejärel viibis Nugiseks alates 13. aprillist raskelt haigestunud pikaajalisel ravil Lõuna Tiroolis Meranis, kust ta alles oktoobris 1944 naasis oma diviisi Neuhammeris. jaanuarist 1945 märtsi keskpaigani õppis Nugiseks Neweklau SSjunkrukoolis. 7. mail 1945 sattus ta Tsehhimaal Nõukogude sõjavangi ja saadeti sama aastal detsembris Siberisse
Alates 1974 Kirjanike Liidu liige. Oli abielus lastekirjanik Eno Rauaga. Kirjutanud kunstmuinasjutte, noorsooraamatuid, reisikirju, lühilugusid ja muinasjutte väikelastele. Tema teoseid on tõlgitud inglise, saksa, vene, tsehhi, soome, jaapani jt. keeltesse, korduvalt lavastatud ja ekraniseeritud. Kolmel korral autasustatud eesti lastekirjanduse aastapreemiaga. Kanti raamatuga ,,Paula õpib emakeelt" 2004. a. IBBY aunimekirja. On 2006-2011 olnud Astrid Lindgreni mälestusauhinna nominent. Autasustati 2001. a. Valgetähe V klassi ordeniga. Eesti lastekirjanduse tipptaset esindab toredatele karakteritele ja muinasjutufantastikale rajatud nõiamoori-lugu Kunksmoor, mis lapsele arusaadaval ja humoorikal moel käsitleb armastuse ja isekuse, looduse ja loodushoiu jm küsimusi. Raamat sai 1975. a. lastekirjanduse aastapreemia ning jagas esikohta 2000. a. küsitluses "Sajandi sada parimat algupärast lasteraamatut". Klassikaks on
Oskar Luts ja ,,Kevade". Kes ei tunneks ja poleks lugenud Oskar Lutsu ,,Kevadet" ? See on raamat, mida tuntakse lapsest saati ja ikka ning jälle tunneme me rõõmu, vaadates ka samanimelist filmi. Oskar Luts oli 25. aastane kui valmis tema väga kuulus raamat ,, Kevade". Kui rääkida Oskar Lutsust, siis sündis ta Järvepera külas Posti talus 07.jaanuaril 1887. aastal. Tema vanemad nimed olid Hindrik ja Leena Luts, vend aga Theodor Luts. Oskar Lutsul oli ka noorem vend Arnold, kuid kes suri juba kahjuks kolmeaastaselt. Tükk aega oma noorpõlvest ei olnud Lutsul aega eriti kirjutamisega tegelda, kui 1909. aastal sõjaväe teenistusse sõites, olid tal taskus juba ,,Kevade" esimesed käsikirjad. Sõjaväeteenistuses olles, asus ta juba rohkem ,, Kevadega" tegelema. Vahepeal, aga ei olnud Oskaril aega ,,Kevadet" edasi kirjutada. Nii kirjutas ta vaid lühemaid näidendeid nagu nt ,,Kapsapää" ja ka lustmängu ,,...
leida? Huvitavaid fakte Annast: o Tõlkijana vahendas ta palju maailmakirjanduse klassikat, nt Shakespeare’i „Suveöö unenägu“, Sophoklese „Kuningas Oidipus“, „Anderseni muinasjutud“. o 70- ja 80-aastaselt avaldas Anna luulekogud „Siiski on elu ilus“ ja „Laulan oma Eesti laulu“. o Eeltoodud fakt näitab, et kuni kõrge eani Anna oli terav ning võimeline kirjutama ning looma. o Teda autasustati Eesti NSV rahvakirjaniku nimetusega ning talle anti 1957.aastal orden „Austuse Märk“. o Sajandivahetusel oli Anna Haava noorusluule uue tee avajaks ning arengu edasiviijaks o Luuletaja toob välja temale areneva terava konflikti tegelikkuse ning ideaali vahel oma esimestes värsikogudes.
isegi spekuleeriti ja mida kasutati altkäemaksuna. Ka Stalini ajal käis Oskar Lutsu käsi võrreldes paljude teiste kirjanikega päris hästi, aastatel 1944-1953 ilmus tema teostest 7 kordustrükki, ja ehkki eriti mälestusi tsenseeriti hoolikalt, ilmusid nad oma aja kohta suurtes tiraazides ning rahuldasid rahva lugemisnälga üldise nõukoguliku propagandakirjanduse uputuse taustal. 20. juulil 1945 sai Oskar Luts esimesena ENSV rahvakirjaniku tiitli ja 1946. aastal autasustati teda Tööpunalipu Ordeniga. 1950. aastal koostatud keelatud kirjanduse nimestikus on vaid 2 Lutsu raamatut ,,Inderlin" ja ,,Skoudid". Poolkeelatud raamat oli pikka aega ,,Sügis". 1950-ndate aastate alguse kõige vingem parteiline kriitika suhtus Lutsusse võrdlemisi sallivalt: oli ju vaja vähemalt ühte elavat vanemat rahvakirjanikku, muidu oleks plats hoopis lagedaks jäänud. Kirjaniku viimaseks trükitud uudisteoseks jäi 1945. aastal ilmunud ,,Jüri Pügal", mis sai ideoloogilise
Spordi ja äri vahe on selles, et spordis lehvib riigilipp kõrgemal kui äris. Sport on tähtis kultuuri osa, mida tuleb säilitada. Sport on kahtlemata omaette kultuur nagu väidab ka Paavo Kivine EOK olümpialiikumise divisjoni juht. On olnud seda juba neist aegadest alates, kui vanad kreeklased oma areaali laiendades ehitasid esimeste objektidena nii amfiteatri kui staadioni. Seal arenesid välja ka mitmed spordivõistlused, kaasa arvatud olümpiamängud. Nende võitjaid autasustati ning edu ja kuulsus oli tippsportlastele alati garanteeritud. Näiteks omavad kultuurilist tähtsust ka olümpiamängude ava ja lõputseremooniad kui unikaalsed kunstilised etendused. Ajas on sportlase staatus ja saatus muutunud. Tippsportlaseks saamine on väga raske katsumus. Selleks tuleb läbida aastaid treeninguid ning oskuste ja kogemuste pagas peab olema hiiglaslik. Tuleb tõdeda, et ilma rahaliste toetusteta ei saavuta ükski sportlane
Raba talu peretütre Mari Saarseni esimese lapsena. Sealsamas Rabal sündisid ka Johan Laidoneri vennad Villem, Peeter ja Oskar. 1894. aastal asus Laidoneride pere elama Viljandisse. 1902. aastal astus Johan Vilno sõjakooli, aasta hiljem komandeeriti ta Vilno jalaväe junkrukooli teise roodu, kus ta määrati õppima üldklassi. 1903. aastal ülendati Laidoner allohvitseriks ja 1904. aastal vanemveebeliks. Ta lõpetas sõjakooli 5. mail 1905.a. oma kursuse parimana ja teda autasustati sel puhul riigivapiga kaunistatud taskukuldkellaga ning ülendati nooremleitnandiks. Esimese maailmasõja alates määrati III Kaukaasia armeekorpuse staapi käsundusohvitseriks, kus teenis kuni 1915.a. märtsini. Laidoneri toetusel oluline roll Konstantin Pätsi võimu järgneval kindlustamisel. 1934 teostati tema juhtimisel sõjareform, seejärel kaasajastati armee väljaõpet ja relvastust - püüti teha kaitsevõime tõstmiseks kõik, mida väikeriigi ressursid võimaldasid
Saulep, Maire Haava, Mart Madiste, Oliver Kuusk, Urmas Põldma, Aare Saal, Oleg Orlovs ja Villu Valdmaa. Naisesinejad olid väga uhketes, kohati isegi vanaaegsetes kleitides ning mehed ülikondades. Esimeseks etteasteks oli E. Elgari Land of Hope and Glori, mida mängis orelil Piret Aidulo. See oli aeglane pala, müstilise tämbriga ning aeglase tempoga. Järgmisena tutvustati Vello Jürna 50. Sünniaastapäevale pühendatud Vokalistide konkursi võitjaid ning autasustati neid. I koha sai Maria Vertenina, kes oma laulu ka esitas. Ta meeldis mulle, oli väga emotsionaalne, mitmekesine, äkiline ning hästi puhta häälega. Kõik järgnevad ettekanded olid laulud, mida saatis klaveril Piia Paemurru, kes oli ka Vello Jürna kontsermeister. Ta mängis väga hästi, ei teinud apsakaid ning teda oli hea vaadata ja kuulata. Järgmisena võisime kuulda Villu Valdmaa esituses C. Porteri Fredi laulu muusikalist ,, Suudle mind, Kate"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
