1. Kihelkonnakoorid ja pasunakoorid. Kus tekkisid, tänu millele? Eesti koorikultuur sai alguse kihelkonnakoolidest, millest esimesed asutati 19. saj. 20-tel aastatel. Esialgu lauldi peamiselt vaimulikke laule. Algul õpiti ühehäälseid koraale ning hiljem ka mitmehäälset muusikat. Kooriliikumine elavnes eriti sajandi kolmandal veerandil tänu Cimze seminarile Valgas, kus valmistati ette köstreid ja kihelkonnakoolide koolmeistreid. Janis Cimzse pani muusika õppimisele suurt rõhku. 19. saj keskel hakkasid tekkima ka puhkpilliorkestrid ehk pasunakoorid. Kaks vanemat ja tugevamat orkestrit olid Torma ja Väägvere pillikoorid. Väägvere pasunakoorijuhiks oli eesti puhkpillimuusika isa David Otto Wirkhaus. Peaaaegu pooled 19. saj Eestis tegutsenud pillikoorid asutati tema kaasabil. 2. Cimze seminar Cimze seminar oli läti pedagoogi ja muusiku Jnis Cimze juhitud Liivimaa kihelkonnakooliõpetajate ja köstrite seminar (183949 tegutses Valm...
AJALOO KONSPEKT 19141819 I maailmasõda Põhjused 1) Maailma lõhenemine Keskriigid (1882) Saksamaa, AustriaUngari, Itaalia(1915), Türgi, Bulgaaria jt (1907) Antant: Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Serbia, USA 2) Toorainekriis: · Üleminek tahkelt kütuselt (vedur aurulaev jne.) vedelkütusele (autod). Türgi naftaväljade hävitamine. 3) Kolooniate ümberjagamine, Saksamaa oli kolooniatest ilma jäänud. 4) Natsionalism = rahvuslus 5) Relvastuse areng Arutlus: ,,Linnastumise mõju (Eesti) sotsiaalmajandusliku ja kultuurilises arengus 20. sajandi algul" KULTUUR 19. SAJANDI LÕPUS JA 20. SAJANDI ALGUSES. 1. Haridus: 1870. aastatel kujunes Eesti välja kohustuslik üldharidus (3 aastat talvekuudel), laienes koolivõrk ning 20. sajandi alguseks tekkisid uued koolitüübid. Antud ajajärgul oli võimalik õppida järgmistes koolitüüpides: Vallakoolid Enamik ees...
Browne'i allkirjaga dokumendis esitati kolm uut põhinõuet: 1. laste õpetamine toimugu valgetes ja soojades ruumides, 2. koolmeistrid tuleb talvekuudel vabastada mõisatööst, 3. koolmeistritele peab mõis andma kindlat palka naturaaltasuna. Hoolimata Rüütelkonna suure osa vastuseisust jõuti 1786. aastal enamikus Lõuna-Eesti kihelkondades algse koolivõrgu loomiseni. Kohelkonnakoolidele ehitati majad ja mitmel pool pandi ametisse koolmeistrid. Põhja-Eesti kihelkonnakoolid jäid suuremalt jaolt köstrite kätte. Küla- ja mõisakoolide rajamine võeti käsile 1786. aasta sügisel. 1787. aastal antigi välja Browne'i allkirjaga uus koolipatent. Seaduses nõuti, et igas kihelkonnakeskuses tegutseks kihelkonnakool ja igas mõisakogukonnas mõisa- või külakool. Rõhutati ka seda, et kus praegu seesuguseid talurahvakoole pole, olgu need mõisa poolt kohe avatud ja selleks pidi olema ruumikas tuba või kamber alaliseks korda ja sisse seatud. Seadusest
Konspekt Eesti rahvamuusikast Eesti rahvapillid Primitiivsed Palju teistest kultuuridest laenatud Olulisemad puhk-ja keelpillid Löökpillid rohkem meelelahutuseks (jauram, pingipill) Puhkpillid- sarved, karjasepasun, vilepill, torupill, parmupill Keelpillid- kandled, hiiukannel, viiul, moldpill, lõõtspill Kapell- rahvapillidest moodustatud orkester. Rahvuslik ärkamine Seotud kultuuri ja hariduse edenemisega Hariduse aluseks kihelkonnakoolid Koolide juurde tekkisid esimesed koorid Cimse e Valga seminar koolitas välja õpetajaid (juht J.Cimse) Olulisel kohal õppekavas oli muusika Esimesed orkestrid e pasunakoorid tekkisid 19.sajandil. Suureks teguriks oli David Otto Wirkhaus e Väägvere Taaveti eestvedamine. Tema asutatud on ligi pooled 19.sajandi orkestritest. Hakati korraldama kohalikke laulupäevi ja kontserte 1865 asutati esimesed mänguseltsid Vanemuine Tartus ning Estonia Tallinnas
Ajalugu: Eesti keel ja kooli haridus XIX saj. I poolel Ragni Kerly Anna-Maria 10 kl KIK 2017 Hariduse algus 19. sajandi alguses (1802. Aastal) avati Tartu Ülikool Hariduse algus Eesti- ja Liivimaa hariduselu hakkas juhtima Tartu Ülikooli komisjon Hariduse algus Talurahvakoolide arengukava töötas välja Tartu Ülikooli rektor Georg Friedrich Parrot (17671852). Hariduse algus Ülikooli komisjon saatis laiali küsimustikke. Hariduse algus Siiski tekkisid Parroti juhitud komisjoni maal nii mitmedki teise astme rahvakoolid, ehk kihelkonnakoolid, kus õpiti kirjutamist, rehkendamist ja looduslugu. Muudutused Pärisorjuse kaotamine Eesti- ja Liivimaal(1816 ja 1819). Muudutused Rändõpetajad juhendasid laste lugemaõppim...
Infootsing 1 1.AIS-iga tutvumine: 1.1 Viia läbi lihtotsing.Mitu kirjet leidub? Märksõna: salakuulamine -63 Auhaavamine- 320 KGB 95 Võlaasjad 514 Alimendid 4485 Vapsid 340 1.2 Viia läbi detailotsing kirjeldusüksuse päringu abil: Riigikohus 859 Kihelkonnakoolid - 773 Vallaametnike eksimused seaduse vastu 1 Töölisete kaebused 215 1.3 Detailotsingu abil teostada 2 arhiivmoodustaja otsingut leida eksiilis tegutseva eesti apostliku õigeusu kiriku kirjavahetus maailma kirikute liiduga.Mitu kirjet leidub? - Leida eksiilis tegutseva Eesti Apostliku Õigeusu kiriku kirjavahetus Maiilma kirikute Liiduga.Mitu kirjet leidub? 1) 1 - Leida Eesti jalgpalli Liidu kirjed kirjavahetusega Luksemburgi spordiorganisatsioonidega.Mis aastaid käsitlevad? 2) 1936 1.4 Leida dokumente Rotermani leivababriku rekvireerimise kohta. Kirjavahetus Siseministeeriumi, Toitlusvalitsuse, Taani kindralkonsuli ja Chr. Rotermanniga Rotermanni leivavabriku...
NB! Mitte venelaste jaoks muudeti ametiasutustesse tööle pääsemine väga raskesk ning paljud haritud eestlased olid sunnitud siirduma tööd otsima Venemaale. 20. saj. alguseks olid Venemaa linnades kujunenud mitmeid eesti kolooniaid , neist suurem asus pealinnas Peterburis. Kultuur 19 saj. lõpus ja 20. saj. alguses. 1. Haridus. 1870. a. kujunes Eestis välja kohustuslik üldharidus , laienes koolivõrk ning 20. saj. algusesks tekkisid uued koolitüübid. Koolitüübid olid: vallakoolid , kihelkonnakoolid, kreiskoolid, reaalgümnaasiumid, gümnaasiumid, tütarlastegümnaasiumid. Alates 1906 aastast loodi haridusseltsid ja nende juures loodud koolides olid võimalik saada emakeeset haridust. Eestis oli kirjaoskustase Vene impeeriumi kubermangude arvestuses kõrgeim (77,7%) ning noored olid peaaegu kõik kirjaoskajad. Eestis olid 20. saj. algul võimalik omandada ka kutseharidust või õppida lisaks Tartu ülikoolile ka teistes Venemaa ja välismaa kõrkkoolides. NT: Peterburi Sõjaakateemias: J
1. Täisnimi: Carl Robert Jakobson 2. Sünniaeg: 26. juuli 1841 3. Sünnikoht: Tartu, Torma vald 4. Vanemad: o Ema: Elise Jakobson o Isa: Adam Jakobson (13.07.1817 - 18.12.1857) 1844 Tormas köster ja kihelkonnakooliõpetaja 1848 asutas Tormas laulukoori ja puhkpilldiorkestri 1856 ilmus temalt brosüür ,,Torma Mängukoor" 1857 ilmus temalt muusikaalane teos ,,Talurahva Süddamerömust" 1862 ilmus temalt muusikaalane teos ,,Josep Haideni ellokäik" 5. Õed-vennad o Natalie Auguste Johanson-Pärna (3. aprill 1843 8. juuli 1915) 1880 asutas Tallinnas naiskäsitöökooli Avaldanud raamatu ,,Eesti tütarde haridus" ja käsitööõpiku. o Friedrich Cornelius Jakobson (14. veebruar 1845 31. jaanuar 1879) 1872 valisid Vana- ja Uue-Vändra vallad ta kirjutajaks, kuid kihelkonnakohtunik ei kinnitanud otsust. o Eduard Magnus Jakobson (5. veebruar (24. jaanuar) 1847 2. august (...
Mõlemad õppeasutused töötasid kuni 1828. Aastani ühistes ruumides. Siis anti kreiskoolile endise kloostihoone põhjatiib, kus vahepeal oli asunud gümnaasiumi trükikoda. Kubermängugümnaasiumi etteosta seati kubermangu koolidirektorina Bogislaus Tideböhl, kes jäi sellesse ametisse kuni 1819. Aastani. Õppetöö ja sisekorra aluseks Tartu õpperingkonna gümnaasiumdes oli 1804. Aasta koolistatuut. See tunnustas ühtluskooli põhimõtet. Linnades tegutsenud kihelkonnakoolid pidid andma algteadmised õpingute jätkamiseks kreiskoolis, viimane oli omakorda eelastmeks gümnaasiumile, mis valmitas noori ülikooli asutmiseks. Neile kes edasi õppida ei soovinud, pidi gümnaasium andma edasiseks eluks tarvilikud teadmised. Gümnaasiumi võis vastu võtta seisusele vaatamata kõiki poeglapsi, kes olid lõpetanud kreiskooli või omandanud vastavad teadmised muul viisil, näiteks erapansionis õppides. Mujalt kui kreiskoolist tulnud pidid sooritama sisseastumiskatsed.
Käsikirjalised materjalid. Raamatukogude omapära. Eestimaalt pärit misjonärid. Gustav Reinhold Nyländer. Sierra Lione, bulomid 1814 grammatika ja sõnaraamat; õigekirja õpik KOOLIRAAMATUKOGUDE ARENG Tallinna Toomkool. Tallinna gümnaasiumi raamatukogu. Konrad von Akrestierna pärandus. Tallinna kubermangugümnaasium. Johann Willigerode. Ferdinand Johann Wiedemann. Fundamentaal- ja õpilaskogu. Georg Leopold Gahlnbäck. KOOLIRAAMATUKOGUDE ARENG Kreiskoolid. Kihelkonnakoolid. Elementaarkoolid. Vallakoolid. Erakoolid. Gustav Schmidti erakool-pansion. Hugo Treffneri poeglastekool. Kutsekoolid. Tartu Veterinaaria Kool. Tartu Veterinaaria Instituut. Reaalkoolid. RIIKIDE KESKSETE RAAMATUKOGUDE TEKE Prantsusmaa. Francios I. Guillaume Bude. Fontainebleau loss. 1568 Pariisi. Diplomaatide osa komplekteerimisel. Nicolas Clement. Abbe Bignon. SUURBRITANNIA / HISPAANIA Briti Muuseumi asutamine 1753. Hans Slown, Robert Bottom, Richard Harley.
Rahvusliku liikumise eeldused: · 19 saj. algul tärkas Euroopas paljudel rahvastel rahvuslik eneseteadvus ning huvi oma rahvuse eripärade ning kultuuri vastu. · Eesti tp.de vabastamine pärisorjusest · Sunnismaisuse tühistamine · Tp.de majandusliku olukorra paranemine · Talude pärisostmine · Talurahva omavalitsuse kujunemine · Esimese eesti haritlaste põlvkonna kujunemine, kellest said rahvusliku liikumise juhtivad tegelased. Keskused Peterburg Tartu Viljandimaa · 19 saj, lõpuks oli · Tegutsesid · Rikas piirkond ja tänu venemaal suur Eesti tähtsamad rahvusliku sellele palju haritud kogukond. liikumise tp.si · tegutsesid mitmed tegelase...
1. Nimeta sinu arvates kolm kõige rohkem eestlaste elu 19. sajandil mõjutanud sündmust .Põhjenda oma valikut. 1. 1857 Johann Voldemar Jannsen hakkas välja andma „Perno Postimeest“ Sellega pani ta aluse eestikeelsele ajakirjandusele. 1866 – Uus vallaseadus. Talurahva omavalitsus vabanes mõisnike eeskostest. 1870.1880. – Kehtestati koolikohustus nõue. 2. Millised olid talurahva koormised 19. sajandil? Teorent, naturaalandamid, rahamaksud, pearaha, nekrutiandmine, nekrutite varustamine, sõjaväe majutamine ja küüt, sõjaväekohustus, teede korrastamine, magasiaida ehitamine, kooli ehitamine, kirikumaksud, vaeste hoolekanne. 3. Talurahva käärimine 19. sajandil: seletage, kuidas oma olukorda üritati parandada, milline oli nende tegevuse tulemuslikkus ja tooge võimalusel näiteid. Majanduslik olukord ei paranenud. Talude rendilepingud olid ikka piiranguteta, 1840 puhkes näljahä...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Sander Ojaste AT 11 Carl Robert Jakobson Referaat 2012 Sisukord : 3. Elu sünnist kuni esimeste töö aastateni 4. Eesti Aleksandrikool 5. Teekond ,,Sakalani" 6. Elu poliitikuna 7. Perekond 8. Elu lõpu aastatel 9. Kasutatud kirjandus Elu sünnist kuni esimeste töö aastateni C.R. Jakobson sündis Tartus 14. juulil 1841. aastal. Tema isa Adam Jakobson sai Torma kihelkonnas köstri- ja kihelkonnakoolikoolmeistri-koha. Adam Jakobson tõusis eesti tähelepandavaks koolmeistriks.Eriti agaralt õpetas ta laulmist ja levitas selle oskust ka vallakoolides, kus hakati laialdaselt mitmehäälset koorilaulu õppima. C.R. Jakobson viidi viieaastaselt perekonnaga koos Tormasse. Tal oli 5 õde- venda. Jakobsonide pere e...
Laste koolitamisele polnud võimalik mõeldagi. Lugemisoskus püsis edasi sõjast ja katkust vähem puudutatud aladel Kogu Eesti ulatuses jäi koolivõrk väga ebaühtlaseks. Kõige rohkem leidus koole Tartu-, Võru- ja Järvamaal, hõredalt Viljandi- ja Harjumaal ja kõige vähem Pärnu- , Lääne- ja Saaremaal. Lõuna- Eesti külakoolide arv küünib 300 lähedale, kihelkonnakoole oli 30 ümber. Põhja-Eestis oli koolivõrk hõredam, koolide üldarvuks võis lugeda 242, neist 19 kihelkonnakoolid. Nii leidus kogu Eesti alal 460 000 talupoja kohta ligi 600 kooli, mis olid määratud talurahva lastele Keskhariduskoolid 1860.-1880.aastail Esimesena asutati selle määruse alusel 1880.aasta novembris Tartu Reaalkool Tallinna Peetri Reaalkool alustas tegevust 1881.aasta augustis. Esialgu oli kaks klassi, edaspidi klasside arv järk-järgult suurenes 1881.aastal asutasid Georg Waimann Rakveres ja Arnold Knüpffer Paides poeglaste progümnaasiumikursusega II järgu
Struwe (astronoom), M.H.Jacobi (füüsik), K.E.von Baer (bioloog) jt. · tegutses Professorite Instituut, mille lõpetajad asusid õppejõududena teistesse Vene ülikoolidesse. 3. Rahvaharidus a) Alama astme koolid lugemine, kirjutamine, arvutamine. · Linnades elementaarkoolid · Talurahvale vallakoolid b) Koolireformiga loodi 4 astmeline ühtluskool: · kihelkonnakoolid maakondades · kreiskoolid linnades (matem., loodusteadused, geogr.) · gümnaasiumid Tallinnas ja Tartus (antiikkeeled, kirjandus, ajalugu) · ülikool Tartus c) Rahvakooliõpetajate ettevalmistamiseks rajati seminarid Tartusse ja Valka d) 1870.-80.aastaiks juurdus kohustuslik koolisundus. See tagas maarahva seas peaaegu täieliku lugemis- ja 40%- se kirjaoskuse. 4
Koolisüsteemi kujunemine 19.sajandil Aleksander I eestvedamisel 1802. aastal taasavatud Tartu Ülikool on kindlasti üks Eesti ajaloo tähtsamaid sündmuseid. Ei kujutaks Eesti arengut ettegi ilma meie eesrindliku kõrgkoolita. Tartus õppisid ja töötasid paljud tippteadlased Euroopast, kes tõid uusi moodsaid mõttevoole meie maale. Tartu ülikool ei jätnud mõjutamata ka Eesti üldist koolisüsteemi. ,,Samuti avaldas vaimuelu elavnemine positiivset mõju eestlaste hariduselule. Tihenes ja tugevnes talurahvakoolide võrk, suurenes eestikeelse kirjavara väljaandmine." (Laar 2010) Milline aga nägi välja tol ajal Eesti koolielu? 19. sajandi esimesel poolel domineeris Eestis valdavalt koduõpe, kuigi 18. sajandi lõpus mõtles aadel ka juba koolide rajamisele. Kuid siiski said esimesed hariduslikud alged lapsed kodust, enamasti emadelt, kes neid lugema õpetasid. Kooli mindi juba mõningase lugemisoskusega, kus õpetati lapsi veel laulm...
Kallavere Keskkool Robert Mhitarjan Carl Robert Jakobson Referaat Maardu 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS C.R. Jakobson sündis Tartus 14. juulil 1841. aastal. Elas 40 – aastaseks. Tal oli 5 õde- venda. Tema isa Adam Jakobson sai Torma kihelkonnas köstri- ja kihelkonnakoolikoolmeistri-koha ning tõusis eesti tähelepandavaks koolmeistriks. Eriti agaralt õpetas Adam laulmist ja levitas selle oskust ka vallakoolides, kus hakati laialdaselt mitmehäälset koorilaulu õppima ning tegeles ka orkestrijuhina. Rahva seas oli Adam Jakobson väga populaarne. Jakobsonide pere elas kehvapoolselt. Perekonnas räägiti saksa keeles, kuid osati ka eesti keelt. 9- aastasena hakkas C.R. Jakobson kihelkonnakoolis õppima ja jõudis kiiresti edasi, kuigi oli teistest noorem. Carli sunniti ka mõnda muusikainstrumenti käsitsema, aga selle vastu tal puudus huvi. Noorena ta hakkas huvi tundma loodusest ja mõnikord puu all lebades hakkas ta kat...
Pärisorjuse kaotamine Eestis (õ. lk. 145-162) Mõjutused: Mõisamajanduse alla käik Valgustus Prantsuse revolutsioon 1801. sai Aleksander I Venemaa keisriks. Hakkas viima läbi talurahvareforme. 1802. Esimesed olulised talurahvareformid Eestimaal, 1804 Liivimaal. On tuntud kui ,,iggaüks" seadused. Kehtestati pärandamisõigus. Kehtis ainult juhul kui kõik koormised olid makstud ning võlgu ei olnud. Koormised vastavalt talu suurusele. Tekkisid täpsed kaardid ning talupiirid pandi paika. Kodukariõiguse piiramine väga tugevalt moel. Taluperemehi ei tohtinud enam edaspidi karistada. 15 vitsahoopi oli maksimumpiir. Vallakohtud, talupojad pidasid ise enda üle kohut. Kohtunikeks olid talupojad ise. Üks oli mõisnike poolt, üks taruperemeeste hulgast ja üks sulastest. Pidi oskama lugeda ja kirjutada. Pärisorjus siiski säilis nende seadustega. Pärisorjus kaotati Eestimaal 1816, Liivimaal 1819. See tähendas ,,iggaüks" seaduste tühist...
Talurahva omavalitsused kuni 19. saj etendas talurahva igapäeva elu keskset osa mõis. Mõisapiirkond oli ühtlasi ka kohtupiirkonnaks. Sajandi algul hakkas mõisa kõrvale kujunema aga talurahva kui seisuse omavalitsus- vallakogukond. Algselt väljendus kogukond mitmesuguste kohustuste kollektiivses kandmises. Keskseks institutsiooniks sai vallakohus. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tülisi, nõudsid sisse mõisakoormisi, karistasid pahategijaid, valvasid avaliku korra järele ning haldasid magasiaitu. Magasiaita koguti magasivili, millest sai hädaaegadel laenu võtta. Juhiks valiti Eestimaal talitaja ja Liivimaal kaks vöörmündrit. Vastutati koormiste eest: mõisakoormised (teorent, vakuraha), riiklikud koormised (pearaha, nekrutimaks), kogukondlikud koormised (teede korrastamine, kooli ehitamine, jne). 1866. aastal omavalitsusreform tõi kaasa tagajärjeks kogukondliku omavalitsuse vabastamise mõisnike eestkoste alt. See andis omaval...
a. trükiti eestikeelne Suur Piibel tõlke viis lõpule Anton Thor Helle · 1766.a. hakkas ilmuma Põltsamaal esimene eestikeelne ajakiri "Lühhike Öppetus..." pastor August Wilhelm Hupel ja arst Peter Wilde. (kokku ilmus 41 numbrit). Alg- ja keskharidus 19. saj. I poolel 19.saj. algul hakkas tsaarivalitsus pöörama rahvaharidusele suuremat tähelepanu.1802.a. asutati Rahvahariduse Ministeerium, mis töötas välja uued koolikorralduse alused. Neis nähti ette: · kihelkonnakoolid maal · kreiskoolid maakonnalinnades · kubermangukoolid e. gümnaasiumid kubermangulinnades · ülikoolid 1802.a. taasavati Tartu Ülikool Avamise põhjus 1789.a. Suur Prantsuse Revolutsioon kardeti selle mõjude levikut ja selle pärast kutsuti Euroopas õppivad üliõpilased kodumaale tagasi. Neile oli vaja pakkuda koha peal hariduse saamise võimalust.
rahvapedagoogika tasemele. Eesti hariduselus toimus suur hüpe Rootsi ajal: 1630 avati Tartu gümnaasium, 1632 Tartu Ülikool. Hakkasid levima eestikeelsed aabitsad ja kateldsmused ning ldrikute juures hakkasid köstrid lapsi lugema õpetama. 1801. aastal sai Venemaal keisritroonile Aleksander I, kes oli tugevasti mõjutatud valgustusfilosoofia ideedest. Tänu tema algatatud reformidele loodi Eestis XIX sajandi algul püsiv neljaastmeline avalike õppeasutuste süsteem: kihelkonnakoolid (elementaarkoolid), maakonna ehk kreiskoolid, kubermangu-gümnaasiumid ja ülikoolid. 1889. aastal oli Tartu Ülikoolis 136 eesti üliõpilast. Avalike koolide vähesus tingis peaaegu kõigis linnades eraõppeasutuste tekkimise. XIX sajandi lõpuks saavutasid eestlased üsna kõrge üldise kirjaoskustaseme. 1897. aasta ülevenemaalise rahvaloenduse andmete järgi oskas Eestis lugeda 96,2% ning lugeda ja kirjutada 77,7% üle kümne aasta vanustest inimestest
XIX saj. - XX saj. algus BALTIERIKORD 1.Nimeta kolm Balti kubermangu Eestimaa kubermang, Liivimaa kubermang ja Kuramaa kubermang 2.Iseloomusta Balti erikorda Vene riigivõim Baltikumis oli ebakindel ning oli oht, et Baltimaad lagunevad taas Rootsi võimu alla, seepärast oli venelastele oluline baltisakslaste poolehoiu võitmine. Venemaa alustas restitutsiooniga, riigi käes olnud mõisad anti tagasi nende omanikele, säilis omavalitsus, kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, valitsevaks usuks jäi siin luteri usk, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel, Venemaad Eesti ja Liivimaast eristas tollipiir. Balti erikord andis baltisaksa aadlikele piiramatud õigused kohaliku põlisrahva allasurumiseks. Balti erikorra positiivseks jooneks tuleb pidada seda, et see hoidis ära võimaliku kolonisatsiooni Venemaa sisekubermangudest ja aitas säilitada kohalikku eripära. Säilisid tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga, mis tagas piirkonna kiirema arengu. Ke...
või kaks kuus usuõpetust või kirikulaule kordamas, mõnel pool ka kooli koorilaulust osa võtmas. Kord aastas, kevadel, toimus igas vallakoolis nn. koolikatsumise päev. Kindlaksmääratud ajal pidid kõik kolm vanusegruppi koolimajja kokku tulema ja pastorile näitama, kuidas nende usulised teadmised on täienenud. Mõned pastorid kontrollisid ka lugemisoskust. Kihelkonnakoolid 1885. aastal Liivimaa Ülem-maakooliamet sulges kihelkonnakoolid, muutis endised õpetajad köstriteks või nende abideks. Kihelkonnakoolid avati taas kuna tehti järelandmisi üleminek venekeelsele õpetusele pidi toimuma kolme aasta pärast. Seni jätkati vanaviisi. 1893. aastal õpetati uute programmide järgi. Põhiaineteks usuõpetus, aritmeetika, ajalugu, kirikulugu, vene ja eesti keel, geograafia ja laulmine. Kihelkonnakool kui teise astme rahvakool kaotas pärast ministeeriumikoolide loomist oma juhtiva asendi maaharitlaste ettevalmistamisel.
Pastorite vastustes neile küsimustele võib näha erimeelsusi — oli humanismi- ja valgustusideedest mõjutatud saksa soost kirikhärrasid, kes pooldasid talurahvale koolihariduse andmist, seejuures ka kirjutamise õpetamist, aga ka neid, kelle soovitused piirdusid koduõpetusega ja kes leidsid, et talupoegade lastele piisab ainuüksi lugemisoskusest. Siiski tekkisid Parroti juhitud komisjoni poolt väljatöötatud kava mõjul maal nii mitmedki teise astme rahvakoolid, nõndanimetatud kihelkonnakoolid, kus õpiti kirjutamist, rehkendamist ja looduslugu; lugeda pidi sellesse kooli astuja juba enne oskama. Koolide ülalpidamine pandi maata talupoegade õlule, kes olid pärisorjadest muudetud teoorjadeks ja kellel seetõttu polnud ka tegelikku majanduslikku jõudu rahvahariduse edendamiseks. Olukorda leevendas mõningal määral rändõpetajate ametisse panemine, kes juhendasid laste lugema õppimist. Rändõpetajate tegevust täiendasid pühapäevakoolid:
Eesti rahvusliku liikumise eeldused: vt vih. 1917 võeti omaks oma riigi ideed alles!!!! mitte varem palvekirjade liikumisega algab eesti rahvuslik liikumine rahvuslik liikumine on erilaadne esimene organiseeritud liikumine! Konsult 3.03.2008 Miks tekkis ja millal Euroopa kontekstis. Suure Prantsuse Revlutsiooni ajal. Rahva vastandumine aristokraatiale. Rahvusteadvuse kujunemine. Romantism samuti. Eesti rahvuslikuliikumise eeldused: haridus talurahvakoolid valla- ja kihelkonnakoolid, kirjasõna levik, 19. sai lõpuks said eestlased kirjaoskajate sekka. Ajakirjanduse levik lugejaskond on olemas, 19. saj suur rahvutse aeg, sinna langeb ka Eesti järjepideva ajakirjanduse algus. 1857 ei katke enam ajalehtede välja andmine Pärnu Postimees. Sellest aga ei piisa rahvusliikumise tekkimiseks. Baltisaksa estofiilid ühiskonna eliit, eestluse armastajad. Rosenblenter hakkab koguma rahvajutte. E. Arens? - paneb aluse uuele kirjaviisile
poolest tasahilju edenema ka talurahvale hariduse andmine. Vähehaaval taastus koolivõrk. Koole oli enamasti üks iga kihelkonna peale, seal olid õpetajateks peamiselt ilma spetsiaalse ettevalmistuseta köstrid ning õpetust anti peamiselt talvekuudel. 18.sajandi teisel poolel tehti ka esimesi katseid seada sisse üldine koolikohustus, ent peamiselt mõisnike vastuseisu tulemusena polnud koole siiski kõigis kihelkondades. 19.saj.alguse koolitüübid Eesti alal olid: · Maal: A) vallakoolid B) kihelkonnakoolid C) õigeusu talurahvakoolid (alates 1840.aastate usuvahetusliikumisest) NB! Püsiv koolivõrk maapiirkondades kujunes välja 1870-1880. aastateks; samal ajal kehtesus ka koolikohustuse nõue. · Linnas: A) elementaarkoolid (alamastme koolid, kus õpetati lugemist, kirjutamist ja avutamist). B) kreiskoolid (kus õpetuse põhirõhk oli matemaatikal, loodusteadustel ja geograafial). C) gümnaasiumid (Tallinnas ja Tartus; süvendatult õpiti antiikkeeli, kirjandust ja ajalugu).
1 VII. RAHVUSLIK LIIKUMINE. EESTI KUNI 20.SAJANDI ALGUSENI: 1. RAHVUSLIK LIIKUMINE EESTIS: 1. Rahvusliku liikumise kujunemise eeldused: 19.sajandi algul tärkas Euroopas paljudel rahvastel rahvuslik eneseteadvus ning huvi oma rahvuse eripärade ning kultuuri vastu. Saksamaal ja Itaalias kulmineerus rahvuslik liikumine väikeriikide ühendamise ning Saksamaa keisririigi (1871) ja Itaalia kuningriigi (1870) väljakuulutamisega. Venemaal, Austria-Ungaris ja Türgis alustasid paljud väikerahvad võitlust oma poliitiliste ja kultuuriliste õiguste eest. Mõiste: rahvuslik liikumine- eestlaste rahvusliku ärkamise ja eneseteadvuse tõusu periood, mille käigus: - hakati ennast tunnetama eesti rahvuse liikmetena. - tõusis huvi oma maa, keele, kultuuri ja ajaloo vastu. - hakati võitlema eestlaste kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste õiguste eest. ...
(sisaldas katekismuse osa uuest testamendist). 1731- kalender: loetakse ilmaliku kirjanduse alguseks. 1739- esimene eestikeelne Suur Piibel (Anton Thor Helle) 1766- Põltsamaal esimene eestikeelne ajakiri “Lühhike Õppetus” (Hupel ja Wilde) Alg- ja keskharidus 19. Saj esimesel poolel 1802 asutatu Rahvahariduse Ministeerium, mis töötas välja uued koolikorralduse alused. Neis nähti ette: kihelkonnakoolid maal kreiskoolid maakonnalinnades kubermangukoolid (gümnaasiumid) kubermangulinnades ülikoolid 1802 taasavati Tartu Ülikool 8.teema: Talurahvareformid 1) 1802/1804 seadused 1802 – Eestimaa talurahvaregulatiiv 1804 – Liivimaa talurahvaseadus Põhimõtteliselt sarnased seadused: Talude pärandatav kasutamisõigus Õigus vallas- ja kinnisvarale Piirati mõisniku õigusi talupoja suhtes (keelati müümine)
tundmine) · Vene aeg o 1765 - koolikohustus (3 talve koolis) oktoobrist märtsi lõpuni o koolireform (ülikooli taasavamine 1802) o Cimze seminar o rahva lugemisoskuse tõus, kuid kirjaoskus jäi 18. saj veel väikeseks o vallakoolid tekkisid 19. saj alguses (maareformidega iga mõis ehk vald pidi nüüd tõesti kooli rajama riigipoliitika) o kihelkonnakoolid, vene õigeusu maarahva koolid (hiljem ka luterlikele), kreiskoolid (vene riigi poolt), elementaarkoolid o venestamine vene keelsed koolid 5. Ülevaade arhitektuurist rehielamutest uhkete mõisaansabliteni 19. sajandil Talud · Rehielamu peamised toad olid rehetuba (elasid noored, ilma küttetan ja väikeste akendega, seal kuivatati ka vilja hoiti väiksemaid linde), ees-ja tagakamber (elasid
2. Vaimuelu 19.sajandil: 2.1. Haridus 19.sajandil: 19.sajandi alguseks oli taastunud koolivõrk maapiirkondades. Koole oli enamasti üks iga kihelkonna peale. Seal olid õpetajateks peamiselt ilma spetsiaalse ettevalmistuseta köstrid ning õpetust anti peamiselt talvekuudel. 19.sajandi alguse koolitüübid Eesti alal olid: 1) Maapiirkondades eestikeelsed: - vallakoolid. - kihelkonnakoolid. - õigeusu talurahvakoolid (alates 1840.aastate usuvahetusliikumisest; õppetöö toimus vene keeles). Püsiv koolivõrk maapiirkondades kujunes välja 1870. - 1880. aastateks; samal ajal kehtestus ka koolikohustuse nõue. 2) Linnades ainult saksakeelsed: - elementaarkoolid (alamastme koolid, kus õpetati lugemist, kirjutamist ja arvutamist).
tundmine) Vene aeg o 1765 - koolikohustus (3 talve koolis) oktoobrist märtsi lõpuni o koolireform (ülikooli taasavamine 1802) o Cimze seminar o rahva lugemisoskuse tõus, kuid kirjaoskus jäi 18. saj veel väikeseks o vallakoolid tekkisid 19. saj alguses (maareformidega – iga mõis ehk vald pidi nüüd tõesti kooli rajama riigipoliitika) o kihelkonnakoolid, vene õigeusu maarahva koolid (hiljem ka luterlikele), kreiskoolid (vene riigi poolt), elementaarkoolid o venestamine – vene keelsed koolid 5. Ülevaade arhitektuurist – rehielamutest uhkete mõisaansabliteni 19. sajandil Talud Rehielamu peamised toad olid rehetuba (elasid noored, ilma küttetan ja väikeste akendega, seal kuivatati ka vilja hoiti väiksemaid linde), ees-ja tagakamber (elasid
2. Vaimuelu 19.sajandil: 2.1. Haridus 19.sajandil: 19.sajandi alguseks oli taastunud koolivõrk maapiirkondades. Koole oli enamasti üks iga kihelkonna peale. Seal olid õpetajateks peamiselt ilma spetsiaalse ettevalmistuseta köstrid ning õpetust anti peamiselt talvekuudel. 19.sajandi alguse koolitüübid Eesti alal olid: 1) Maapiirkondades eestikeelsed: - vallakoolid. - kihelkonnakoolid. - õigeusu talurahvakoolid (alates 1840.aastate usuvahetusliikumisest; õppetöö toimus vene keeles). Püsiv koolivõrk maapiirkondades kujunes välja 1870. - 1880. aastateks; samal ajal kehtestus ka koolikohustuse nõue. 2) Linnades ainult saksakeelsed: - elementaarkoolid (alamastme koolid, kus õpetati lugemist, kirjutamist ja arvutamist).
Peeter Põld ,,Eesti kooli ajaugu" lk 45 - 60 13 Lembit Andersen ,,Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajalugu III" 2002 lk 32-37 10 Talurahva laste hariduse edendamiseks, mida suureti mõõdeti lugemisoskusega, kujunes kihelkonniti välja eripalgeline, kuid kindel õpetamise süsteem: koduõpetus, rändkoolmeitrite töö, pühapäevakoolid, paranduskoolid, külakoolid ja kihelkonnakoolid. Erinevate allikate põhjal jääb mulje, nagu oleks kooli saatmine pigem karistus. Tihti õpetati kodus ja lapsed õppisid usinasti lugema, kartuses, et muidu saadetakse kooli.14 Ülevaade Eesti Rahvakoolide võrgust 1851 aastal. L.Andersen ,,Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajalugu III" lk 97 Nii koolivõrgu arengus, kui õppurite edasijõudmises oli märgata tunduvat arengut. Hakkas toimuma nn ,,lugemiskoolilt üleminek kirjutuskoolile." Õppevahenditena soetati tahvleid ja
E.von Baer (bioloog) jt. · tegutses Professorite Instituut, mille lõpetajad asusid õppejõududena teistesse Vene ülikoolidesse. 3. Rahvaharidus a) Alama astme koolid lugemine, kirjutamine, arvutamine. · Linnades elementaarkoolid · Talurahvale vallakoolid b) Koolireformiga loodi 4 astmeline ühtluskool: · kihelkonnakoolid maakondades · kreiskoolid linnades (matem., loodusteadused, geogr.) · gümnaasiumid Tallinnas ja Tartus (antiikkeeled, kirjandus, ajalugu) · ülikool Tartus c) Rahvakooliõpetajate ettevalmistamiseks rajati seminarid Tartusse ja Valka d) 1870.-80.aastaiks juurdus kohustuslik koolisundus. See tagas maarahva seas peaaegu täieliku lugemis- ja 40%- se kirjaoskuse. 4
Estofiilide tegevuse põhisuunad: Eesti keele arendamine. Ühise eesti kirjakeele küsimus. Esimese eestikeelse ajalehe väljaandmine. 1806 ,,Tarto Maa Rahwa Näddali-Leht" (von Roth). Oli üks esimestest talurahvalehtedest. 41 numbrit ilmus, seejärel keelati Vene valitsuse poolt. 1821-23, 1825 O.W. Masingu ,,Marahwa Näddala-Leht". Selle vastu töötasid hernhuutlased. Ajaleht oleks võinud kauemgi kesta, kuid Masingul ei jätkunud raha. Uuendused rahvahariduses. 1804 uut tüüpi koolid kihelkonnakoolid ja vallakoolid. Eestikeelsete õpikute väljaandmine. Aabits-lugemikud: 1811 Halliste pastor K. E. Berg (Põhja-Eestis), 1814 von Roth (Lõuna-Eestis), 1820 Urvaste pastor F. G. Moritz ,,ABD nink weikene luggemisse ramat" (Lõuna-Eestis). Üksikute õppeainete eestikeelsed õpikud: esimene kooli lugemik 1805 Vastseliina pastor Georg Gottfried 1 Marpurg
Vene Aeg Eesti peale põhjasõda(1710-1918) Põhjasõja taga tagajärjed olid Eestile kohutavad!!! Maa ja linnad oli varemeis, maa oli söödis. Maa oli pooleldi inimtühi(Eestis oli ellu jäänud U. 150 000 inimest.) Eestis olid linnaõigused säilinud vaid kolmel linnal(Tallin, Tartu, Pärnu) Vene võimu tulekust Eesti alale võitsid kõige rohkem siin elavad sakslased. Kõige kiiremini hakkasid Vene võimu all ennast organiseerima baltisaksa aadlikud. Taastati Balti Autonoomne Maariik, mis oli peaagu iseseisev riik, kui välja arvata Vene rubla ja Vene sõjavägi. See Balti anatoomia oli kasulik ka eestlastele , kuna see takistas vene riigil meil venestamist. Baltisaksa aadlikud kanti spetsiaalsesse Aadlikumatriklisse, et piirata teistel aadlikuseisusesse tulekut. 18. saj. Alguses oli üldse sakslastel suur mõju vene riigis kuna nad olid õukonnas ja sõjaväes kõrgetel kohtad...
Masing omalt poolt kinkis eestlastele õ-tähe. Ühtlasi arenes lugejaskond, seda nii arvuliselt kui nõudmistelt. 18.saj lõpuks oli rajatud juba küllaltki tihe koolivõrk. 19.saj alguses sai Põhja-Eesti tugeva vastulöögi, mistõttu õpetati lapsi kodus. Kujunes välja selge süsteem: igas vallas pidi olema vallakool ja selle õppekava tuli omandada kõigil lastel(kas koolis v kodus). Teise astme moodustasid kihelkonnakoolid, milles käimine ei olnud kohustuslik, kuid igal koolil oli kohustuslik saata teatud arv õpilasi. Sellega rajasid baltisakslase ise pinnast eestlaste rahvsulikule ärkamisajale ja iseseisvumisele. 19.saj keskpaigaks olid eestlased saavutamas üldist kirjaoskust. Täiskasvanud inimestest oskas lugeda umbes 80%, mida oli sama palju kui nt Inglismaal, jõudsalt levis ka kirjutamis-ja arvutamisoskus. Ilmus ka uusi õppeaineid, nagu maateadus ja noodist laulmine.
aasta Mia Pardona, 1910. aasta A. Kizberg, 1915. aasta ÄRKAMISAJAST VILDENI ESIMENE ÄRKAMISAEG, 1860.-1885. AASTA Eeldused: ● Pärisorjuse kaotamine Eesti- ja Liivimaal XIX sajandi alguses; ● 1860ndate aastate seadused: ○ talude äriseks ostmine; ○ liikumisõigus; ○ külaühiskonna majanduslik ja kultuuriline areng. ● Valla- ja kihelkonnakoolid, Cimze seminar Valgas. Eesmärgid: ● Talurahva olukorra parandamine; ● Õigus eestikeelsele haridusele, rahvuslikule kultuurile. Ettevõtmised: ● 1857. aasta- Pärnu Postimees; ● 1865. aasta- Vanemuise ja Estonia seltsid; ● 1870. aasta- rahvuslik teater; ● 1869. aasta- I üldlaulupidu; ● Põllumeeste seltsid; ● 1872.-1893. aasta- Eesti Kirjameeste Selts; ● Aleksandrikooli liikumine. Juhid: ● Konservatiivne suund:
Hugo Treffneri Gümnaasium Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos Referaat Merlin Paas Juhendaja Maia Käppa Tartu 2008 2 3 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................5 1 C. R. Jakobsoni noorusaastad...........................................................................................6 1.1 Lapsepõlv ja kasvatus................................................................................................6 1.2 Vanemad....................................................................................................................7 1.3 Õpilasena Cimze seminaris ........................................................................
Eesti kultuuri alused ja tähendus. Kordamiseks. 1.Kultuur kui teine olemine (tekst ja protsess). Kultuur semiootilisest aspektist: Kultuur on teine olemine. Esmane olemine on loodus. Inimelu on evolutsiooni üks suurimaid paradokse. Me ei tea siiani ammendavalt, kas inimeseks arenemine oli evolutsiooni juhuslik hälve või seaduspära. Ja kuna me ei tea inimese algust, loodusteaduslikult võttes bio- ja ökosüsteemset otstarvet, piltlikult väljendudes aga inimese iseeneselikku eesmärki, siis pole ka võimalik tõsikindlalt väita, kas tegemist on evolutsiooni negatiivse tulemusega lõppeva eksperimendiga või jätkusuutliku liigiga. Teame küll seda, et inimese enda evolutsioon on sõltunud sellest, milline on tema vahekord esmase loodusega, kas ja kuidas ta on kohastunud nii füüsilises kui vaimses mõttes. Siin on olnud kaks strateegiat, mis kujutavadki endast kultuuri kui teise olemise sisu. Esiteks, kultuur on harimine, viljelemine, töötlemine, vää...
toetust lätlaste majanduslikule edenemisele, Atis Kronsvalds seadis rõhu aga lätikeelsele haridusele koostöös edumeesemate baltisakslastega. - Leedukad- 1861 talupoegade vabastamine, kirjapaneku keelt äratas märkimisväärset rahvusluse tõusu. (Keeld lõppes 1904) Moodsa leedu rahvusliku eneseteadvuse arengu võtmeisik oli Zemaitija piiskop Motiejus Valancius, raamatute levitamine, kihelkonnakoolid (salaja leedu keelne õpe). Nende rahvuslik ärkamine sai alguse 20- 30aastat hiljem. Suwalki kubermangust pärit tähtsad tegelased. Marijampole gümnaasium. Üks selle kooli lõpetajaid, kes läkse dasi õppima Moskva ülikooli, oli Jonas Basanavicius, hiljem leedu rahvusliku liikumise isa. Esimene leedukeelne ilmalik ajaleht Ausra (Koidik), Ida-Preisimaal. Varpas (kell)- ajakiri, anti välja 1898 Ida-Presimaal asutaja Vincas Kudirka.
abistamis kassad. Tegutses sel perioodil üle 50 baltisaksa seltsi. Need aitasid säilitada baltlaste identiteeti, aga samas ka majanduslikku ja poliitilist juhtpositsiooni. 19. sajandi teisel poole hakati looma põllumeeste seltse, masinaühistuid ja meiereisid. 1838. aastal rajati Faehlmani eestvedamisel Õpetatud Eesti Selts. HARIDUSOLUD. Kõikides linnades olid elementaarkoolid ja kreiskoolid. Tallinnas ja Tartus gümnaasiumid. Valdades valla- ja kihelkondades kihelkonnakoolid. Lõuna-eestis oli ka õigeusklike maarahva koole. 1870 - oli rajatud püsiv koolide võrk. Cimze seminar- valmistati ette kihelkonna koolide õpetajaid. Juht - Jakob Cimze. Tõi oma seminari Riiast Eestisse üle. 1854 - kohustuslik koolisundus Pilistveres. 70-80ndatel üle Eesti. Estofiilid - baltisakslastest Eesti huvilised. Peterburi Patrioodid - Karell ja Köhler. Maltsveti Liikumine - Juhan Leinbergi juhtimise rajatud liikumine. Leinberg tahtis Vanale Testamendile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
