Tsunfti põhikirja skraa järgi määrati ära, kes saab meistriks ja kes tsunfti liikmeks. Sellel ajal tuli valmistada oma meistritöö ja maksta käsiraha. Mõnel alal lubati ka undeutchidel meistriks tõusta, aga seda vaid siis kui sakslasi ei jätkunud. Keskajal oli tsunftisundus halb, sest et see polnud üldsegist vajalik ning ilma selleta oleks ka hakkama saanud ning see ongi negatiivne tunnus. Veel üks hea külg tsunfti juures oli ka see, et kui juba tsunftide hulka kuulusid, siis oli elu palju kergem ja parem. Seda said ainult need meistrid, kes said seaduslikult turule. Nad said pidevalt ringi reisida, et õppida uusi tehnikaid mida oma kodumaal turul müüa edasi müüa. Ning tänu turule, sai iga meister ka oma märgi, millega ta oma tööd märgistas. Keskajal oli see väga hea, sest et nendel, kes tsunfti kuulusid, said elus palju paremini hakkama. Keskaegses linnas oli tsunftide miinusteks see, et tekkisid tsunftijänesed või see, et
Igal tsunftil oli oma põhimäärus ehk skraa, kus oli kindlaks määratud, kes võis tsunfti kuuluda, kui palju ta võis toota ja millise hinnaga. Oli ka teada mitu õpipoissi võis ühel meistril olla. Tsunfti põhimäärusest kinnipidamist jälgiti väga rangelt. Reeglite eiramise eest karistati. Tsunfti põhiülesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Tsunftide töö korralduses oli nii negatiivset kui positiivset. Näiteks õpipoisiks võis kandideerida ainult meessoost isik, kes oli sündinud kristlikust abielust. See tingimus pidi olema kindlasti täidetud. Töö oli aeganõudev ja mahukas, nõudis palju vaeva ja pikki tööpäevi. Kõike meisterdati käsitsi.Oskused pärandati isalt pojale, seetõttu töövõtted uuenesid väga aeglaselt.Samuti oli väga raske arendada konkurentsi, sest tingimused olid kõigile võrdsed
Liivimaa suurtes linnades, Riias, Tallinnas ja Tartus, oli juhtiv positsioon sakslaste käes. Linnade ametlikus asjaajmises oli valitsev keel saksa keel. Gildid ja vennaskonnad Keskaegne ühiskond Gildid kaitsesid oma oli korporaatiivne. liikmete huve, Linnakodanikud said korraldasid nende oma osa seltsielu ja pakkusid linnakogukonda häda korral toetust. kuulumise hüvedes ametialaste ühenduste, gildide ja tsunftide kaudu. Suurgild-kaupmehed Väikegild- Mustpeade käsitöölised vennaskond- Gildidel olid oma vallalised traditsioonid, millega kaupmehed ja tugevdati liikmete kaupmeheselled. ühtekuuluvustunnet ja näidati teistele linnaelanikele oma ühiskondliku staatust. Käsitöö Linnakäsitöölised Igal tsunftil oli oma
Käsitööliste organisatsioonid tsunftid olid üles ehitatud põhiliselt samadel printsiipidel kui gildidki. On teada, et 16. sajandil oli Tallinnas 8 tsunfti, 15. sajandil aga 14. Mõnda tsunfti kuulusid mitme eriala meistrid. Nii näiteks kuulusid ühte tsunfti maalrid, klaassepad ja tislerid. Arvatakse, et kõige varem ühinesid tsunftidesse rätsepad, kingsepad ja lihunikud, hiljem tekkisid kullaseppade, seppade, puuseppade ja kangrute tsunftid. Tsunftide ja rae suhted kujunesid lõplikult välja 15. sajandil, kui raad hakkas ametlikult läbi vaatama ja kinnitama tsunftide põhimäärusi. Tsunfti loomiseks piisas viiest ühe eriala meistrist. Skraa määras õpipoiste ja sellide arvu, keelas valmistada halvakvaliteedilist kaupa või varjata kauba puudujääke. Tsunfti skraa reguleeris käsitööliste elu hommikust õhtuni, selles oli öeldud millal tööd alustada ja millal lõpetada, millal pidada lõunavaheaega
koht sügisese ja talvise pööripäeva ajal) vastastikuse puudust kannatavate meistrite ja nende abistamise ühing perekondade toetamine orbude ülalpidamine jne. NB! Tsunfti liikmeskonna elu oli pisiasjadeni reglementeeritud: kuidas ja kellega abielluda kellele ja milliseid kingitusi teha milliste sõimusõnade eest saab trahvi kuidas kedagi kõnetada milliseid riideid võib kanda jne. · GILD = tsunftide katusorganisatsioon, mis ühendas mitmeid tsunfte ja mille eesotsas oli oldermann · Tsunftide peamine probleem - tsunftijänesed e. vusserdajad = tsunftidesse mittekuuluvad käsitöölised, kes elasid peamiselt feodaalide võimualustes alevites, kus tsunftikord puudus ning võis ilma piiranguteta ja odavamalt müüa. · Meistriks saamine: · NB! see oli fikseeritud skraas; alates 13.saj.-st meistriks saamine raskendatud !
) TSUNFT = käsitööliste organisatsioon, kuhu kuulusid erialade kaupa ainult meistrid. SKRAA = tsunfti põhikiri, milles olid fikseeritud liikmete õigused ja kohustused GILD = tsunftide katusorganisatsioon, mis ühendas mitmeid tsunfte ja mille eesotsas oli oldermann Tsunftide peamine probleem - tsunftijänesed e. vusserdajad = tsunftidesse mittekuuluvad käsitöölised,
Auväärseimad olid kullasepad, paremate ametite hulka kuulusid ka rätsepad, kukkursepad, pagarid, maalrid, klaassepad. Auväärsemaks tõstis neid eelkõige materjal, seejärel kui peen tööoli ja kui pikaajalist väljaõpet see vajas. Madalamalt hinnati linakangruid, saunamehi, habemeajajaid. Miks tekkisid keskaja linnas tsunftid? Tsunftide tekkimist tingis käsitööliste vajadus kaitsta ühiselt oma huve. Eelkõige sooviti kõrvaldada igasugust konkurentsi.
alguse vanadest Rooma asulatest Linna asukoha puhul polnud pealmine mitte varasema asula olemasolu, vaid paiknemine soodsas kauplemiskohas Linnade sisekorraldus Linn moodustas omavalitsusliku kogukonna,eesotsas oli linnanõukogu,kuhu kuulusid rikkad kaupmehed ehk patriisid Gildid ja tsunftid toimisid omavalitsuslike erialaühendustena:kontrollisid tootmist,kehtestasid reeglid kvaliteedile,määrasid kindlaks hinnad. Paljudes linnades moodustasid tsunftide ja gildide liikmed linna kodanikkonna. Linn ja senjöör Kogu maa kuulus keskajal maaisandale Maaisandad soosisid linnade teket,lootes nende kasvavalt elanikkonnalt makse. Senjöörid sageli kinnitasid linnale linnaõigused,seadustiku,mille alusel linn oma elu korraldas Ühe õigusena sätestati seadus,mis lubas vabastada talupoja,kes oli aasta elanud linnas Prantsusmaal ja inglismaal tunnistasid paljud
Pransusmaal algas revulutsioon 1789.a. Prantsusmaal toimus muutus, mille tagajärel tuli absolutislik monarhia, hiljem kehtestati konstitutsiooniline monahria ja hiljem kuulutati välja Prantsuse Vabariik. Suureks mõjutajaks on riigivalitsemine ja seadusandlus. Kuna pranstlased võtsid vastu 1789.a. Peale muutuste tulekut vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni", mis on meile tänapäevani Euroopas kasutusel. Kaotati seisuste ja tsunftide privileegid ning võrdsustati kõigi seisuste maksustamine. Riigis valitses põhimõte:"Vabadus, võrdsu, vendlus!" Ühiskondlikud suhted muutusid. Inimesi hakati sinatama, kaotati kolmas seisus ehk aadliseisus. Kui varasemalt prouatati ja härratati, siis hakati edaspidi kasutama inimeste suhtes kodanik. Kaotati pärisorjus, aadliseisus. Inimestel tekkisid sõna- ja trükivabadus ning usuvabadus. Inimestele anti vabadus enda mõtteid avalikustada. Religioon eraldati riigist
Rüütliromaanid Trubaduuride luule Linnakirjandus ehk värssjutustused Müsteeriumid ehk 1535 Esimene osaliselt piibliteemalised säilinud eestikeelne näitemängud trükis Wanradt-Koelli katekismus Veel linnakultuuri kohta Kõrged kirikud ja tornidega linnamüür paistsid rändajale juba kaugelt silma Tänavad olid kitsad Usulised kõhklused ja kahtlused = reformatsioon Linnakomuunide ja tsunftide loomine, tsunftikäsitöö kasv ja õitseaeg Linnakodaniku seisuse teke, linnade liidud Linnast sai alguse rahamajandus, mis väärtustas kõike kiiresti tulu toovat. Sellega sai osta nii abielu, nime kui ka positsiooni. Aitäh!
Hansakaubandus Eestis Eesti linnade kaupmehed ja peenemate alade käsitöölised pärinesid peamiselt Alam-Saksa aladelt. 14. sajandi jooksul hakkasid linnaelus olulist osa etendama kaupmeeste ja käsitööliste gildid ja tsunftid ning usulised vennaskonnad. Ilmselt tekkisid nende ühenduste alged juba 13. sajandil, dokumentaalset tõestust sellele aga pole. Nii Tallinnas kui ka Tartus kujunes välja kaupmeeste Suurgild ning käsitöölisi ühendavad väiksemad gildid. Gildide ja tsunftide skraad (statuudid), mis rangelt reguleerisid ühenduse siseelu, eriti põhjalikult ühiseid pidustusi ja usulisi toiminguid, tuli raes kinnitada. Seega olid linnaelanike ühendused pidevalt rae kontrolli all. Samas arvestas raad jõukamate linnakodanike ühenduste arvamusega olulisemate küsimuste otsustamisel. Kaubanduse areng soodustas linnade teket ja linnad omakorda soodustasid kaubanduse arengut. Kuna kaubandus andis suurt tulu muutusid ka linnad jõukamaks
Elamud, kaubaaidad. 3. Kuressaare Raekoda. 4. Tallinnas kaitseehitused: Harjumägi (Ingeri), Lindamägi (Rootsi), Rannavärav (Skone) 5. Tallinnas Niguliste kiriku, Raekoja torn. 18.saj. Itaalia barokk: uhkem, terrassid, stukk-kaunistused. 1. Kadrioru loss arh. N.Michetti 1718-23 2. Palmse jt. Mõisad. Skulptuur: seotud arhitektuuriga. Tallinnas Niguliste kirikus (olid), Kadrioru lossis, Narva Raekojal, Tallinna Toomkiriku, Rapla kiriku jt. Altarid Chr.Ackermann Maalikunst: Tsunftide asemel vabameistrid. Laemaalingud, plafoonid Narva Raekojas, Kadrioru lossis Portreed J.Aken Rokokoo Peamiselt sisearhitektuuris. J.M. Põltsamaa lossi sisekujundus.
Keskaegne Tallinn Tallinn sai linnaõiguse kuuludes veel Taanile ning sai selle Lüübeki koodeksi näol 1248 aastal. 13. sajandil astus Tallinn Saksa kaubalinnade liitu ning Läänemere kaubalinnade Hansa liitu. Praeguse vanalinnana tuntud piirid sai Tallinn 14. sajandi keskel. 14. sajandi lõpul sillutati tänavad, ehitati vee- ja kanalisatsiooniseadmed ning keelati tulekahjude kartuses uute puitehitiste püstitamine. Kuna Tallinn kuulus hansaliitu oli tal tähtis roll Läänemere ääres ja tänu heale majandsuele sai hakkata kindlustama linna. Tänu võimsatele kaitseehitistele muldkatsid ja Tallinna linnamüür, bastionide ja väravate süsteemiga) pole Tallinna kordagi sõjalise jõuga vallutatud ning pole ka Tallinna vanalinnas olulisi sõjapurustusi ning et hooned ehitati valdavalt kivist, on linna säästnud ka tulekahjud, mis mujal olid tihti suureks probleemiks. Üle poole on alles keskaegsest linnamüürist koos torni...
Väärikas surm Prantsusmaa ümberkujundamine Monarhia-vastased väljaastumised Louis XVI(16), Asutav Kogu (seadused, rahvuskaart) Munitsipaalne revolutsioon (võimuorganid) Pariisi linnaomavalitsus - Pariisi kommuun. Asutav kogu: 9 juuli (põhiseadus). Revolutsionääride õigusi seisuslikud privileegid (AK) `'Inimese ja Kodaniku õiguste deklaratsioon'' Kirikumaad (r) Aadliseisus (k) Likvideeriti kõik vanad eesõigused Seisuste ja tsunftide privileegid Seisuste maksustamine talupojad (teotöö) kirikukümnis ametite ostmine õigused riigiametitesse astumisel Trikoloor (lipp) Inimese ja Kodaniku õiguste deklaratsioon 26.08.1789 programmdokument (Asutav Kogu). 17. ptk `'Inimesed sünnivad vabana ja võrdsete õigustega ning jäävad selleks.'' Inimõigused (vabadus, omand, julgeolek). Tänapäeval aktuaalsed Vabariigi väljakuulutamine 1. august 1792 öö vastu 10. augustit Valmy lahing
koht sügisese ja talvise pööripäeva ajal) vastastikuse puudust kannatavate meistrite ja nende perekondade abistamise ühing toetamine orbude ülalpidamine jne. NB! Tsunfti liikmeskonna elu oli pisiasjadeni reglementeeritud: kuidas ja kellega abielluda kellele ja milliseid kingitusi teha milliste sõimusõnade eest saab trahvi kuidas kedagi kõnetada milliseid riideid võib kanda jne. · GILD = tsunftide katusorganisatsioon, mis ühendas mitmeid tsunfte ja mille eesotsas oli oldermann 4 · Tsunftide peamine probleem - tsunftijänesed e. vusserdajad = tsunftidesse mittekuuluvad käsitöölised, kes elasid peamiselt feodaalide võimualustes alevites, kus tsunftikord puudus ning võis ilma piiranguteta ja odavamalt müüa. · Meistriks saamine: · NB! see oli fikseeritud skraas; alates 13.saj.-st meistriks saamine raskendatud !
sündinud seaduslikust abielust, pidi omama kinnisvara linna piires ning kuuluma kaupmeeste hulka. Kui mõni raehärra suri, siis valis raadi ise talle sobiliku ametijärglase. Linna juhtimise eest neile tasu ei makstud, seega täitsid raehärrad oma kohustusi aastakaupa kahes vahetuses- korraga olid tööl ainult pooled neist ning ülejäänud pool sai samal ajal oma isiklike äriasjadega tegeleda. Linnakodanikud said osa linnakogukonda kuulumise hüvedest ametialaste ühenduste, gildide ja tsunftide kaudu. Gild oli kaupmeeste ühing- nad kaitsesid oma liikmete huve, korraldasid nende seltsielu ja pakkusid häda korral abi ja toetust. Gild aitas kaasa ka oma liikmete matuste korraldamisel ning hoolitses leskede ja orbude eest. Liivima linnades oli kõige tähtsam gild Suurgild. Vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle ühendas teine kaupmeeste ühing ehk Mustpeade Vennaskond. Nad pidasid aastas nelja traditsioonilist pidustust: jõulujoodud, vastlajoodud, papagoilaskmine ja maikrahvipidu.
Kuulutades välja rahva kõrgeima võimu, pani Prantsuse revolutsioon aluse liberaalsele poliitilisele voolule, milles arenes 19. sajandi jooksul välja üldine valimisõigus ja demokraatia. Revolutsiooni käigus kujunes välja ka uus kodanlik ühiskond, kui 1789- 1799 lammutas Prantsuse revolutsioon vana korra aegse ühiskonna. See tähedas seda, et tühistati privileegid, kehtestati igaühe vaba juurdepääs kõikidele ametitele ning võrdsus maksude tasumisel. Tsunftide kadumine ja nende tootmisreeglite tühistamine võimaldasid kodanlusel piiramatult oma tegevust arendada. Suur Prantsuse revolutsioon tõi kaasa suure pöörde inimeste elus kui ka riigis ja majanduses. Kuulutades välja enesemääramisõiguse, pani Prantsuse revolutsioon aluse 19. sajandi rahvuslikule liikumisele. Prantsusmaal revolutsiooni käigus vastu võetud otsused uuendada senikehtinud reegleid ja norme andsid tõuke teha sedasama kogu Euroopas ning ka maailmas
puunikerduskunsti, pilt- ja vappepitaafide ning rikkaliku lühtrite, hauaplaatide ja väärismetalli kollektsiooniga. 5. Millal avati hõbedakamber ja mis on sinna paigutatud? Too näited ja lisa võimalusel pilte. 2001. aastal avati hõbedakaamer. Seal on välja pandud paremik Eesti Kunstimuuseumi hõbedakogust. Endises käärkambris asuv ekspositsioon jaguneb kolmeks: kirikuhõbe, Mustpeade vennaskonna gildide-tsunftide hõbe Kirikuhõbedast on väljas peamiselt Niguliste kirikule kuulunud armulauanõud. Gildide hõbedast moodustab kõige suurema osa Kanuti gildi hõbevara, kuid esindatud on ka Suurgildile ja Toomgildile kuulunud esemeid. Kõige pilkupüüdvamad on tsunftide kõrged ja uhked tervituspokaalid 17.–18. sajandist. Tseremoniaalesemete seast võib leida Kanuti gildi oldermanni saua, aga ka 18. sajandi lauakella, mille ülaotsa on kinnitatud haruldane, 15. sajandist
Linna eestotsas oli linnanõukogu, kuhu kuulusid rikkad kaupmehed. Linnaelanikudkoondusid ametite kaupa gildidesse ja tsunftidesse, mis kontrollisid tootmist, jälgisid kvaliteeti ja kehtestasid hindu. Kes tsunfti ei kuulunud, ei võinud midagi toota ega müüa. Tsunftidel oli ka põhikiri skraa. Gildid ja tsunftid korraldasid linna kaitsmist, pidasid koos pidusid ja neil oli isegi oma kabelid ja kaitsepühakud. Linna kodanikkonna moodustasidki gildide ja tsunftide liikmed, kuid otsuseid tegid rikkad kaupmehed. Vaesusid, kes olid äsja linna saabunud, ei võetud kohe kodanikeks. Kaubandus toimis mitmel viisil. Lähikauplemine toimus, kui talupojad tulid linna toiduainetega, mida vajasid linnaelanikud ja vastu said talupojad käsitöökaupu, mida toodeti linnades. Kaugkaubandus kujutas endast toodangu viimist kaugematesse linnadesse ja selle müümist. Kaubanduse arenguga suurenes vajadus metallraha ja rahavahetajate järele. Mitmed rikkad
Kuulutades välja rahva kõrgeima võimu, pani Prantsuse revolutsioon aluse liberaalsele poliitilisele voolule, milles arenes 19. sajandi jooksul välja üldine valimisõigus ja demokraatia. Samuti kujunes revolutsiooni käigus välja uus kodanlik ühiskond, kui 1789- 1799 lammutas Prantsuse revolutsioon vana korra aegse ühiskonna. Mis tähenda, et tühistati privileegid, kehtestati igaühe vaba juurdepääs kõikidele ametitele ning võrdsus maksude tasumisel. Tsunftide kadumine ja nende tootmisreeglite tühistamine võimaldasid kodanlusel piiramatult oma tegevust arendada. Revolutsioon tõstis esikohale riigi sekulariseerimise- ühiskondlik poliitika, mis püüdis kiriku mõju vähendada kõikidel elulaadidel, eriti hariduses. Samuti võttis ühiskonnalt sellle religioosse vundamendi: kirik ei olnud enam riigikirik ning kaotas monopoli hariduses. Konvert ei tegelenud algharidusega, kuid tegi uuendusi põhi- ja
saavutamiseks korraldatud rüütlite sõjamängud), abielu(eesmärgiks oli aadlikel seaduslike järglaste soetamine ja perekondade vahel liidusuhete sõlmimine), rüütlikirjandus(ülistati rüütlivooruseid, truudust senjöörile, vagadust ja suuremeelsust ning rüütli truud armastust mõne südamedaami vastu.) 7.Kirjelda 4-5 lausega keskaegset linnaelu Linnaelu juurde kuulusid sotsiaalsed vastuolud ja pinged (n kaupmeeste ja tsunftide vahel; Itaalia linnades keisri ja paavsti pooldajad jne), mis võisid teinekord üle kasvada relvastatud kokkupõrgeteks. Linlased arveldasid oluliselt rohkem rahaga kui talupojad ja feodaalid ning vallasvara moodustas nende rikkusest suurema osa. Rikkust peeti linnades suuremaks väärtuseks kui päritolu. Linnakodanike liigse toretsemise ja varanduse pillamise vastu hakkasid raed välja andma luksusmääruseid, mille aluseks oli varanduslik tsensus, hiljem ka seisus või rahvus
Esikohal oli tal abistamine, mis tähendas teenimist isanda sõjaväes. Vasallivanne- Vanne, millega vasall andis end isanda teenistusse. Feood- Maavaldus koos talupoegadega, kes maksid vasallile andamit. 7. Kes olid rüütlid? Rüütel oli raskerelvastuses ratsameeste ja ka madalaim läänimeeste seisus. Rüütlite põhitegevus oli sõdimine oma isanda huvides. IV Keskaegne linn (Lk 86-87) 8. Seleta lahti mõisted gild, tsunft, raad, Hansa Liit! Gild-kaupmeeste või tsunftide ühendus Tsunft-ühe käsitööala meistrite ühendus. Raad- Linnade kodanike omavalitsusorgan. Hansa Liit- tegutses 13.sajandi lõpul. Liitu kuulus 70 suurt ning 100-130 väikest linna.Idast läände viidi teravilja,vaha,lina ja karusnahku. Läänest itta viidi soola, kangaid, heeringat ja hõbedat. V Keskaegne kirik (lk 90-92) 9. Seleta lahti keskaegse kirikuga seotud mõisted - piiskop, paavst, klooster, ketser
13. sajandist pärinev Cambridge ülikool Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ülikooli ülesehitus Ülikoolid olid olemuselt õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendused ning korraldatud gildide ja tsunftide eeskujul. Õppejõud, keda nim. magistriteks, professoriteks või doktoriteks, täitsid meistrite ülesandeid. Üliõpilased olid õpipoiste või sellide seisuses. Ülikooli tegevuse kinnitas paavst oma asutamisürikuga ja andis seega ülikoolile privileegid, mis andis omakorda õppejõududele ja üliõpilastele vaimulikega võrdsed õigused. Õppetöö toimus ladina keeles. Ülikoolide ülesehitus
juba algusest peale ida-lääne transiitkaubandusele. Lisaks tekkis veel raad, mille ülesandeks oli linna sissetulekute ja heakorra kindlustamine, talle kuulus kõrgeim kohtuvõim nii tsiviil- kui ka kriminaalasjus. Samuti sekkus linna raad üsna tugevalt kodanike isiklikku ellu, et panna piir liigsele priiskamisele. Tekkisid ka tsunftid ehk käsitööliste ühendused ja gildid ehk kaupmeeste ühendused. Tsunftidesse koondusid linnakodanikud ametialade järgi. Tsunftide raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu ning kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti. Neljandaks toimusid muutused ka usuelus. Tekkisid ordud ja naisklooster. Eestis rajasid mungad oma kloostrid Padisele ja Tartu lähistele Kärknasse. Need asusid eraldatud paigas ja olid tugevasti kindlustatud. Kloostrite ümber laiusid põllud, heina- ja aiamaad, kalatiigid, sest ordu põhimõtete järgi pidid mungad elama lihtsat elu ja end ise oma tööga toitma.
Üksjalg- omasid väikest talu ääremaal, maksid väiksemaid koormisis kui adratalupojad Vabatalupoeg- oli end osadest või kõigist adratalupoegadest vabaks ostnud Maavaba talupoeg- ülikute järeltulijad, isiklikult vabad Vabadik- maata või väikse maaga, põhiliselt palgatöölised Trääl- sõjavangid, võlgnikud ja karistustest lahti ostetud Koormised raharent, kümnisest 14 mõisnikule ja 1% kirikule, teotöö mõisnikule 7. Tsunftide ja gildide ülesanded ja tegevus Tsunft- 8. Kaupade liikumine Läänemerel, Hansalinnad Lääne-Euroopast luksuskaubad(metallesemed, vürtsid), sool, kangad -> Venemaale -: - sool, heeringas -> Liivimaale Liivimaalt vili, kala, hülgerasv -> Venemaale -:- vili, nahad, hauakivid -> Lääne-Euroopasse Venemaalt sibul, kapsas -> Liivimaale -:- metall, kanep, rasv, vaha, nahad -> Lääne- Euroopasse Hansalinnad: 9. Kiriku valitsemine
15. sajandil trükiti Euroopas niiviisi isegi Piibel. Lahtisi savitähti oli kasutatud Hiinas, 15. sajandil hakati Koreas ametlikke dokumente paljundama lahtiste metalltähtedega. Euroopas kuulub trükikunsti leiutaja au Johann Gutenbergile. Johann Gutenberg sündis 1394. ja 1399. aasta vahel Mainzis, kui ta isa töötas peapiiskopi münditöökojas. Ta ise õppis kullassepaks, kellena tal tuli rakendada algelist trükitehnikat müntide ja medalite vermimisel. Patriitside ja tsunftide kokkupõrgete tõttu siirdus Gutenberg umbes 1436. aastas Mainzist Strasbourg’i. Seal elades hakkaski ta trükikunsti alal katseid tegema. 1440. aastal leiutas Gutenberg trükiste paljundamise( liikuvate trükitüüpide ja pressi abil). Tema leiutis oli tehniliselt täiuslik ning kõrgtrüki põhimõtted on tänini samad. Gutenbergi uuendus oli lahtiste üksiktähtede kasutuselevõtt. Tähti hakkas ta valmistama metallide (plii,tina, antimoni) sulamist
toimis linnaõiguse alusel. 1. Millist mõistet on selgitatud: 1) keskaegne linnavalitsus- raad 2) keskaegne kaupmeeste ühendus- gild 3) ühe linna ühe eriala käsitööliste ühendus- tsunft 4) käsitööliste ühenduse põhikiri- skraa 5) käsitöömeistri õpilane- õpipoiss 6) väljaõppinud käsitööline, kes töötas meistri juures- sell 2. Milline oli gildide ja tsunftide roll linnaelus? moodustasid enamiku linna kogunikkonna; 3. Mis oli linnaõigus, kellelt saadi, kuidas see aitas kaasa linnaelanike juurdevoolule? Linnaõigus on seadustik, mille alusel linn oma elu korraldas- saadi senjöörilt. Linnaõigus sätestas muu hulgas ka seda, et aasta aega linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isilikult vabaks. Kuna taheti isiklikult vabaks saada, mindi linna elama 4. Kuidas aitas kaugkaubanduse areng kaasa panganduse arengule
Tsunftid Keskaegse linna käsitöölised olid koondunud kutseühingutesse ehk tsunftidesse oma tegevusalade järgi. On teada, et 16. sajandil oli Tallinnas 8 tsunfti, 15. sajandil aga 14. Tavaliselt kuulusid tsunfti ainult ühe käsitööala esindajad. Arvatakse, et kõige varem ühinesid tsunftidesse rätsepad, kingsepad ja lihunikud, hiljem tekkisid kullaseppade, seppade, puuseppade ja kangrute tsunftid. Tsunft kaitses oma liikmete huve, kuid normeeris ühtlasi ka nende elu. Tsunftide ja rae suhted kujunesid lõplikult välja 15. sajandil, kui raad hakkas ametlikult läbi vaatama ja kinnitama tsunftide põhimäärusi. Tsunfti juhtis oldermann. Tsunftil oli antud alal linnas monopoliõigus, toorainegi muretseti tavaliselt kogu tsunftile korraga. Tsunfti skraa oli käsitööliste ühingu põhikiri. See määras õpipoiste ja sellide arvu, keelas valmistada halvakvaliteedilist kaupa või varjata kauba puudujääke. Tsunfti skraa reguleeris käsitööliste
SUURGILD – abielus olevate kaupmeeste ühendus, nende hulgast valiti ka raehärrad MUSTPEADE VENNASKOND – vallaliste kaupmeeste ühendus Millised ühendused ja miks moodustasid käsitöölised? N.ö katuseorganisatsioone nt. Väikegild, Tallinnas Püha Kanuti Gild enam väljaõpet nõudvate käsitööalade esindajatele ja Püha Olavi Gild lihtsamarele käsitööalade esindajatele. Tsunft – ühe linna ühe eriala käsitööliste ühing Gild – tsunftide ühendus, n. Kanuti gild Skraa – tsunfti põhikiri Tsunfti ülesanded: 1) tagada piisavalt tööd 2) kontrollida toodete kvaliteeti 3) jagada ühiselt muresid Šedööver – meistritöö 15. Miks oli Eesti linnade jaoks oluline kuuluda Hansa Liitu? 16. Vastakse ülesanne slaidilt 8 Milliseid kaupu viite: 1) Novgorodisse, milliseid saate vastu? Flandria kalevit, Reinimaa relvi ja metalltooteid, Rootsi vaske, Skane heeringaid, Prantsuse, Portugali ja
Lahtisi savitähti oli kasutatud Hiinas, 15. sajandil hakati Koreas ametlikke dokumente paljundama lahtiste metalltähtedega. Euroopas kuulub trükikunsti leiutaja au Johann Gutenbergile. Johann Gutengerg Johann Gutenberg sündis 1394. ja 1399. aasta vahel Mainzis, kui ta isa töötas peapiiskopi münditöökojas. Ta ise õppis kullassepaks, kellena tal tuli rakendada algelist trükitehnikat müntide ja medalite vermimisel. Patriitside ja tsunftide kokkupõrgete tõttu siirdus Gutenberg umbes 1436. aastas Mainzist Strasbourg'i. Seal elades hakkaski ta arvatavasti trükikunsti alal katseid tegema. 1440. aastal leiutaski Gutenberg trükiste paljundamise liikuvate trükitüüpide ja pressi abil. Tema leiutis oli tehniliselt täiuslik ning kõrgtrüki põhimõtted on tänini samad. Guttenbergi uuendus oli lahtiste üksiktähtede kasutuselevõtt. Tähti hakkas ta valmistama metallide (plii,tina, antimoni) sulamist
12.sajandil õpiti Itaalias destilleerima piiritust. Seda "tulivett" peeti parimaks rohuks kõigi haiguste ja eriti katku vastu. Tihti kujunesid uhked pidusöögid mõttetuteks prassimisteks. Et saada korralikku lõunasööki, tapeti terve härg või siga. Eriti uhked olid rikaste linlaste pulmad, mis kestsid kolmest päevast nädalani. Iga pulm pidi olema eelmisest uhkem ja nii pidi raad pulmapidude kestvust ja toitude hulka piirama. Samas vägevad ja uhked olid ka tsunftide peod. Sellise peo lõpus pani peokorraldaja ühele külalisele kaela ümber lillevaniku, mis tähendas, et tema pidi järgmise peo korraldama. Peol oli tähtis kaks elementi: palju toitu ning kombed. Söömaaja algust tähistati sarve puhumisega. Külalised pesid sõrmed puhtaks ja kuivatasid näpud valgetesse rätikutesse. Seejärel peeti söögipalve. Laud pidi olema kaetud valge linaga. Iga inimese jaoks pandud lauale peeker ja nuga. Toitu tõsteti ette lusika ja kahvliga
RAAD määras kindlaks mitu käsitöömeistrit võis mingis tsunftis olla. Igal tsunftil oli oma põhikiri ehk SKRAA. Tsunfti etteotsa valiti tsunftivanem. Tsunftid hoolitsesid ka oma liikmete vaba aja veetmise ja seltskondliku läbikäimise eest (peod, ühised söömaajad, koosolekud jne). Jõukamatel tsunftidel oli kooskäimiseks oma maja, oma tsunftiatribuutika (pitsat, tsunftilaegas, kann, lipud jne nagu kaupmeeste gildidelgi). Tsunftide õlul oli ka vaeste hoolekanne (abistati vanu, haigeid töövõimetuid või vaesunud tsunftikaaslasi). 19. Kirjelda, kuidas sai õpipoisist meistriks. Ameti õppimist alustati üsna noorelt õpipoisina (SELL ehk õpipoiss) käsitöömeistri juures. Õpipoisi aeg võis kesta olenevalt ametist 1 10 aastat. Alustada tuli jooksupoisi ametist, alles siis said ametit õppima asuda. Õpipoisi ajale järgnesid rännuaastad ehk
linlasi toitis ja kes elanikkonda täiendasid · Lääne-Euroopas üle 100 000 elaniku Veneetsia, Firenze, Pariis; Bütsantsi pealinnas Konstantinoopolis kuni 1 miljon · 22.2 · Omavalitsusliku linna eesotsas oli nõukogu (raad), mis koosnes rikastest kaupmeestest · Valitsevad suurkaupmehed moodustasid omaette privilegeeritud suurgildi · Linnaelanikud organiseerusid ametite kaupa gildidesse ja tsunftidesse · Gildide ja tsunftide siseasju otsustasid tsunftimeistrid · Erialaühenduste põhikiri keelas tsunfti mittekuulujatel tootmise, reguleeris kvaliteeti ja hinda · 22.3 · Maaisandad (senjöörid) soosisid linnade teket lootes elanikkonnalt makse kogudes rikastuda · Linnad said linnaõiguse linlaste õigus kaubelda ja käsitööd teha, alluda linna kohtumõistmisele, õigus aasta linnas elanud sunnismaine talupoeg isiklikult vabaks teha · Väiksemad linnad jäid senjööri
Veeti ka tökatit, planke, mastipuid vene kaupadest loomanahku. Sisse veeti soola, kalevit, siidi ja muud riiet, Rootsist rauda, Hollandist vasest ja messingist esemeid. Inglismaalt tina ja seatina. Veine ja vürtse. Poekaubanduses oli suur tähtsus talurahvakaupmeestel. Müüdi soola, soolakala, rauda, vaskkatlaid jne. Enamik kaupmehi saksa päritoluga. Narvas ka venelased, hollandlased ja inglased. Käsitöölised kogunesid tsunftidesse sisekorra määras põhikiri e. Skraa. Tsunftide ühenduseks olid Väikegildid mis kaitsesid käsitöölise huve kaupmeeste Suurgildide eest. Paremad saksa meistrid Kanuti gildi ja halvemaks peetud ametite meistrid Oleviste gildi. Toompea käsitöölistel ( irw) tsunftid Toomgildis. Õpipoiss( 3- 7 aastat õppimist) - sell (3 rännuaastat välismaal) - meister. Manufaktuurid telliselöövid ja lubjaahjud. De la Gardie klaasimanufaktuur Hiiumaal. Manufaktuuride põhikeskus Narva. Lina ja kanepipropsimine.
talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd tegema, adratalupoeg talupoeg, kes pidi maaisandale või tema läänimeestele maksma andameid ja kandma koormisi, toomkirik piiskopkonna peakirik, toomkapiteel kõrgematest vaimulikest koosnev ja piiskopkonna valitsemist korraldav organ, tsunft ühe käsitööala meistrite ühendus, missa katoliku kiriku jumalateenistus, pildirüüste ususümbolite hävitamine kirikus, gild kaupmeeste või tsunftide ühendus, üksjalg talupoeg, kelle koormised olid adratalupojast väiksemad, pidid tööd tegema üks jalapäev, maapäev maaisandate ja seisuste kokkusaamine valgas ja volmaris, bürgermeister rae juhatuse liikme nimetus, hansa liit Põhja-Saksa ja Läänemere kaupmeeste ning kaubalinnade liit, linna foogt maahärra esindaja linna rae juures, vabatalupoeg keskaja lõpul ilmunud talupojad, kes olid end koormistest
elavate sugulaste kui põliste linlastega — teda nimetati „mittesakslaseks". Kui tema järeltulijatel õnnestus aga sotsiaalsel redelil ülespoole liikuda, tõustes näiteks käsitöölise seisusesse, kaasnes sellega tõenäoliselt peagi kultuurivahetus ja sakslaseks muutumine. Gildid ja vennaskonnad Keskaegne ühiskond oli korporatiivne. Linnakodanikud said osa linnakogukonda kuulumise hüvedest ametialaste ühenduste, gildide ja tsunftide kaudu. Hiliskeskajal kuulus harilikult iga linna ülem- või keskklassi täiskasvanud mees mõnda ametialasesse ühendusse. Gildid kaitsesid oma liikmete huve, korraldasid nende seltsielu ja pak kusid häda korral abi ja toetust. Gild aitas kaasa ka oma liikmete matuste korraldamisel ning hoolitses leskede ja orbude eest. Liivimaa linnades oli gildide hulgast tähtsaim linna kaugkaupmehi ühendav Suurgild. Raehärrasid valiti tavaliselt üksnes selle gildi liikmete seast
Ühe eriala käsitöölised, kes elasid ühes ja samas linnas, moodustasid ühingud - tsunftid, kus valvati selle järele, et igaüks teeks korralikult ja eeskirjade järgi oma tööd. Ilma ühingu loata ei olnud kellelgi võimalik meistriks saada ega oma töökoda avada. Oma tsunft oli näiteks rätsepail, lihunikel, seppadel, müürseppadel ja paljudel teistel. Tsunfti kuulumine oli käsitöölistele kohustuslik. Käsitööliste tsunftide ühenduseks linnas oli Väikegild. Kaupmehed ja lugupeetavamad käsitöölised olid põhiliselt sakslased. Eestlastel ei olnud linnaasjades õigust kaasa rääkida. Nende hulgas oli palju voorimehi, kandjaid, müürseppi, majateenijaid ja muid lihtsamate ametite pidajaid. Eestlasi elas keskajal linnas üsnagi palju. Nende käes oli paljudel erialadel käsitöö, ning ka seppade seas oli neid palju. Oleviste kildis töötasid valdavalt eestlased. Nende käes oli ka kaubavedu
eksisteeris 15. sajandi algusest kuni Liivi sõjani. 16. Linnaõigus-reeglite kogum, mille alusel toimus elu linnas 17. Raad-linnade kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, linnanõukogu 18. Bürgermeister- rae juhatuse liikme nimetus. 19. Sündik-linnajurist 20. Linnafoogt-maahärra esindaja linna rae juures. 21. Tsunft-ühe käsitööala meistrite ühendus. 22. Skraa-(rae poolt kinnitatud) tsunfti põhikiri. 23. Šedööver-meistritöö 24. Gild-kaupmeeste või tsunftide ühendus 25. Sinod- piiskopkonna vaimulike koosolek. 26. Visitatsioon- piiskopi külaskäik kohalikesse kirikutesse ja kloostritesse, et kontrollida vaimulike tegevust 27. Toomkapiitel- kõrgem vaimulike (reeglina 12 toomhärrat) kolleegium, mis tegutses toomkiriku juures. 28. Kanoonik- toomkapiitli liige, kelle olulisemaks vaimulikuks kohustuseks oli missade läbiviimine. Andsid piiskopile nõu ka ilmalikes küsimustes, olles sisuliselt riigiametnikud. 29. Reformatsioon- usupuhastusliikumine
· Esinduskogud (ülesanne oli esindada talupoegi, ülem ja alamkoda) Aadel · 8 ristisõda · Eesmärk vabastada ristiusu pühad paigad ja Jeruusalem · 10 000 sõdijat oli ristiarmees Keskaegne ülikool · 4 teaduskonda 1. Filosaafia 2. Õigus 3. Arsti 4. Usu · Õppetöö ladina keeles · Vanim ülikool asub Itaalias Salernos. 10 saj. arstide kool · Kuidas juhiti ? 1. Gildide ja tsunftide eeskujul 2. Magistrid täitsid meistrite ülesandeid 3. Paavst kinnitas ülikooli tegevuse ja andis ülikoolile privileegid 4. Praktilisi asju korraldas rektor · Teadus 1. Keskaja teadus oli mõjutatud religioonist 2. Skolastika kooliõpetus, mis tugines muistsetele autoritele, püüdes nende sisukohti loogika abil tõlgendada 3
lendasid tagasi Eestile kukile suurema sõjalise koosseisuga kui varem. Talupoegade õiguslik seisund, kohustused, sotsiaalne koosseis. – kohustus alluda aadlikele, pidi makse maksma tööga. Sotsiaalne koosseis sõltus põlvkonna järgsest sündivusest talupoeglusesse, nägid üksteist kui vendasid, ning aadlikke kui venelasi. Vana-Liivimaa poliitiline korraldus, kirikukorraldus, Liivi ordu Linnad ja kaubandus Tsunftide ja gildide roll linnas. Läbi organisatsioonide said mingid eesti vennad suhteid samade organisatsioonidega Teistes maades. Hansa liidu tähtsus Vana-Liivimaa elus. Eesti oli tol ajal mega positsioonis kuna eesti oli kauba ristteel. Olles hansa linnadega, sai eesti mingi palju pappi ja uusi asju ja suhteid and stuff. Isikud piiskop Albert See Saksa piiskop kes lükkas sõjaväed peale kuna Eestlased saatsid Paavsti nhuj. kroonik Henrik Eesti Liivi sõjas oli liivipoiss
• Esinduskogud (ülesanne oli esindada talupoegi, ülem ja alamkoda) Aadel • 8 ristisõda • Eesmärk vabastada ristiusu pühad paigad ja Jeruusalem • 10 000 sõdijat oli ristiarmees Keskaegne ülikool • 4 teaduskonda 1. Filosaafia 2. Õigus 3. Arsti 4. Usu • Õppetöö ladina keeles • Vanim ülikool asub Itaalias Salernos. 10 saj. arstide kool • Kuidas juhiti ? 1. Gildide ja tsunftide eeskujul 2. Magistrid täitsid meistrite ülesandeid 3. Paavst kinnitas ülikooli tegevuse ja andis ülikoolile privileegid 4. Praktilisi asju korraldas rektor • Teadus 1. Keskaja teadus oli mõjutatud religioonist 2. Skolastika – kooliõpetus, mis tugines muistsetele autoritele, püüdes nende sisukohti loogika abil tõlgendada 3
Kuna enamik linnu asusid jõgede, merede või järvede ääres oli neil ka oma kalurid varustasid linnakalaturgu ja müüsid osa oma saagist kaupmeestele väljaveoks Olulise osa keskaja linlastest moodustasid käsitöölised kuulusid kohustuslikult tsunftidesse Tsunfti moodustasid mingi kindla käsitööalaga tegelejad Võis toimuda kitsam spetsialiseerumine sellega seoses võis toimuda uute tsunftide tekkimine Tsunfti põhiülesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle Enamikes linnades kehtis tsunftisundlus, mille kohaselt ei tohtinud ilma kindlasse tsunfti kuulumata ühe või teise käsitööga tegeleda. Igal tsunftil oli oma põhimäärus e. skraa määras tsunfti hierarhia õpipoiss, sell, meister Tsunfti eesotsas seisis meistrite seast valitud vanem
Koelli(tõlkis est) katekismus. Haritlased: J. Pulck-Saare-Lääne piiskopkonna toomkapiitel; H. Carvel- kloostri ülem; J. Koell- Pühavaimu kiriku jutustaja. Hinnus-talupoegad koormis, kindlaksmääratud naturaalandam, kümmnis-talupoegade koormis, kümnendiku talu saagist, teotöö-talupoegade kooris, kohustatud aastas kindel arv päevi mõisas oma riistade ja loomadega tasuta tööd tegema, hinnus-naturaalmaks, maomanikule maa kasutamise eest, gild-tsunftide ühendus, tsunft-käsitööliste ühendus, bürgermeister-rae juhatuse liikme nimetus, linnafoogt-esindas maahärrat rae juures, skraa-tsunfti põhikiri, missa-jumalateenistus, visitatsioon-kirikukatsumine/piiskoplik ül, pildirüüste-katoliku kirikute rüüstamine ning pühapiltide hävitamine, sündik-jurist, kes tundis seadusi hästi, agul-eeslinn, kus elas vaesem rahvas, liturgia-muusikalis-sõnaline osa missal,
Cobben- Chevalieri leping kujutas endast Inglismaa ja 1315-1317 suur nälg ), seega oli häiritud manufaktuuride ja talunikele või hakkab mõisas kasutama palgatööjõudu. See pööre Prantsusmaa vahelist vabade tollide lepingut. Tollid säilisid ainult tsunftide tegevus.Talud jäeti maha ja kirikud olid tühjad. Musta muutis inimeste mõtteviisi ja elulaadi- konkurents kasvas1) luksus kaupadele. Inglismaa kaotas tollid täielikult kuid surma vallapääsemiseni oli Euroopas olnud tööjõu ülejääk ning Vähenes maaelanikkond2) Suurenes põllumaj. toodang3) Prantsusmaa läks äärmuslikult protektsionismilt üle mõõdukale
teda tagasi nõuda. raad- Juhtis linna elu. Rae suurus olenes linna suurusest. raehärra- Rae liige, kelle staatus oli eluaegne. Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust ning omama kinnisvara linna piires. Valiti kaupmeeste seast ja iga raehärra pidi täitma mingit raeametit. tsunft- Ühe eriala käsitöölised, kes elasid ühes ja samas linnas. Tsunfti kuulumine oli käsitöölistele kohustuslik. gild- Kaupmeeste või tsunftide ühendus. Juhtis oldermann. sedööver- Meistritöö, mis tuli tsunftil valmistada, et saada meistriks. Suurgild- Kaugkaupmehi ühendav gild. Liikmed olid peamiselt jõukad kaupmehed. Käsitöölistest kuulusid sinna kullassepad. Mustpeade Vennaskond- Vallaliste kaupmeeste ja kaupmehesellide ühendus. Kui mustpea abiellus, sai tast Suurgildi liige. Hansa Liit- Põhja-Saksa ja Läänemere kaupmeeste ning kaubalinnade liit ehk kaubanduslik ja poliitiline liit. Juhtlinnaks oli Lübeck
Toomkoolid, kloostrid. Vana-Liivimaal oli 4 mungaordut tsistertslased, dominiiklased, frantsisklased ja augustiinlased. 14. Selgita: Hinnus-maks, mida talupojad pidid feodaalile maa kasutuse eest maksma Kümnis- kirikule korjatud maks Sunnismaisus- millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks Raad-linna isekomplekteeruv võimuorgan mis koosnes rikkamatest kaupmeestest Gild-tsunftide katuseorganisatsioon, eesotsas oli odermann Tsunft- ühe käsitöö eriala meistreid ühendav organisatsioon Skraa- rae poolt kinnitatud tsunfti põhikiri Toomkapiital- oli nõuandvaks ja kaasaotsustavaks organiks piiskopkonna juhtimisel Toomhärra-toomkapiitali liige Missa- läänekiriku traditsiooniline armulauaga jumalateenistus Reformatsioon-usuline uuendusliikumine
ujutaks transiitkaupadega üle kohalikku turgu ja seeläbi ei alandaks toodete hindu. Probleemiks olid ka nn tsunftijänesed e tsunftidesse mittekuuluvad käsitöölised, kellel oli linnades töötamine keelatud, aga kes alevites või maahärrade juures töötades olid tsunftidele majanduslikeks konkurentideks. Mõisted: Tsunft: ühe või mitme lähedase käsitöö eriala meistreid ühendav organisatsioon. Gild: tsunftide katusorganisatsioon, mille eesotsas oli oldermann; näiteks Kanuti gild ühendas sakslastest käsitöömeistreid, Oleviste gild eestlastest käsitöölisi, Toomgild Toompea käsitöölisi. Skraa: rae poolt kinnitatud tsunfti põhikiri, mis sätestas tootmise ja turustamise, meistriks saamise ning tsunfti sisekorrareeglid.
Teine oli lina, mida kasvatati eelkõige L-Eestis, tähtsaimaks lina väljaveosadamaks oli Pärnu. Välja veeti ka planke, laudu, tõrva, need kõik laevaehituseks vajalikud materjalid. Siiski oli Eesti pigem transiitmaa, Venemaalt Lääne-Euroopasse lina, tehniline kanep. Sisse ja läbi Eesti Venemaale veeti soola, metalli, lisaks ka tubakas, kirjutuspaber. Käsitöölised olid linnades koondunud tsunftidesse, väljaspool tsunfti käsitööga tegelemine oli keelatud. RA-l toimus ka tsunftide sulgemine eestlaste eest, järelikult eestlane polnud enam ka linnakodanik. Tekkisid ka esimesed manufaktuurid. Kuna linnades oli nende teke raskendatud tsunftide tõttu, siis tekkisid need eeskätt maale (väljaspoole linna piiri igaljuhul). Omalajal oluline manufaktuur oli Hiiumaal Hüti klaasimanufaktuur. Olid ka telliselöövid, lubjaahjud, saeveskid. Kirik Oli küll alanud reformatsioon, aga Liivi sõja tõttu osad alad Poola käes katoliikluse
Selle põhjuseks oli tsunftikord. Tsunft oli käsitööliste organisatsioon, kuhu kuulusid erialade kaupa ainult meistrid. Tsunfti ülesanneteks oli kaitsta oma liikmete huve, reguleerida tootmist ja toodete müüki ning kontrollida toodangu kvaliteeti. Tsunfti liikmete õigused ja kohustused olid fikseeritud tsunfti põhikirja skraaga. Keskajal oli reklaam ja konkurents keelatud ning kasutatavad töövõtted fikseeritud. Tsunfti liikmeskonna elu oli pisiasjadeni reglementeeritud. Tsunftide katuseorganisatsioon gild ühendas mitmeid tsunfte. Gildi eesotsas oli oldermann. Meistriks saamine oli alates 13. Sajandist raskendatud ning oli fikseeritud skraas. Meistriks saamiseks tuli läbida õpipoisi ja selli etapp. Õpipoisiks saadi juhul, kui pärineti kristlikus abielust ning oldi ausate vanemate laps. Õpipoisi õpiaeg oli 2-12 aastat ning ta osales abitöödel. Tema vanem maksis õpetuse ja riietuse eest, süüa andis meister. Ühel meistril oli tavaliselt 2 õpipoissi
· Tsunft- kindla käsitööalaga tegelejad, põhiülesandeks kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Igal tsunftil oli oma põhimäärus ehk skraa,(trahvid purjujoomise, teiste solvamise, ebasobilikult riides käimise jm. eest) mis määratles hierarhia- õpipoiss, sell, meister. Sageli oli tsunftil oma kabel või koguni kirik. Moodustas ka omaette sõjalise organisatsiooni. Toimusid ka tsunftide kokkutulekud joodud. Tsunftijänes- isik, kes töötas aadliku majas oskustöölisena ja salaja müüs oma kaupa edasi. · Tsunftimeister- igal oli mitu õpipoissi, kes elasid nende juures ja kuuletusid oma ülemusele. Keskaja lõpupoole pidi õpipoiss olema sündinud kristlikust abielust. Pidi õppima 2-5 aastat. Sellid rändasid mööda teisi linnu või riike ja kogusid kogemusi seal tehtavaga. Et saada meistriks, pidi tegema lõputöö.
annaabi.ee 
