Kalevipoja 6. lugu Kuues lugu algab sellega, kuidas Kalevipoeg, kange mees, hakkab koju minema. Kuid enne Eesti randa naasmist on tal plaanis külastada Soome seppa ning hankida tema käest uus sõjasahk. Seppa, kes on tuntud kui sõjariista sünnitaja, vaenuriista valmistaja ja mõnusa mõõga meister, on raske leida. Ekselda tuli läbi lagendiku, kanarbiku, sambla- ja ka rabasoo, metsa suure. Nõnda eksles ta päevi kui ka öid neli, oli valmis juba alla andma meie kallim poeg, enne kui kohtas eite, kes teed juhtas. Eksida teelt oli võimatu, sest juhised olid väga täpsed. Kogu retk rauakäpa juurde kestis kokku nädal aega.
Siis aga hakkas salasõnu sosistama ning muutis suled sõjameesteks, kes jala ja ratsa Kalevipojale kallale tormasid. (2) Kalevipoeg tappis tuuslari. 2. Kalevipojal oli unenägu kuidas Linda noore neiuna rõõmsalt kodukiigel kiikus ja laulis. 3. Selleks, et endale uue mõõka osta. Kalevipoeg mõõtis mõõga pikkust ja tunnistas tera tugevust. Keerutas siis mõõka tuulekiirul paar korda peakohal ja raksatas vastu kaljupakku. 4. Sest Kalevipoeg rääkis seppa pojale saarepiigast ja sattus sellepärast temaga tülli.Sellega, et kalevipoeg rajus seppa pojal pea otsast. Sepp pani mõõgale nõiduse peale. 5. Kalevipoja ootasid vennad. Nad heitsid liisku kes neist kuningaks saab.Saadjärve juures. Kalevipoeg sai kuningaks kuna tal oli kõige kaugem vise.Kalevite kallim poega, märssi seljas, mõõka puusas, seadis adra aisadelle, panihobu adra ette, rakendas ruuna künnile, hakkas sooda sahkamaie, kuiva
keskvõrre komparatiiv Kpv ohtlikum ülivõrre superlatiiv Spv ohtlikem ~ kõige ohtlikum Eesti keele käänded eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend (EKG) näide nimetav nominatiiv N hea sepp omastav genitiiv G hea sepa osastav partitiiv P head seppa sisseütlev illatiiv Ill heasse seppa seesütlev inessiiv In heas sepas seestütlev elatiiv El heast sepast alaleütlev allatiiv All heale sepale alalütlev adessiiv Ad heal sepal alaltütlev ablatiiv Abl healt sepalt
keskvõrre komparatiiv Kpv ohtlikum ülivõrre superlatiiv Spv ohtlikem ~ kõige ohtlikum Eesti keele käänded eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend (EKG) näide nimetav nominatiiv N hea sepp omastav genitiiv G hea sepa osastav partitiiv P head seppa sisseütlev illatiiv Ill heasse seppa seesütlev inessiiv In heas sepas seestütlev elatiiv El heast sepast alaleütlev allatiiv All heale sepale alalütlev adessiiv Ad heal sepal alaltütlev ablatiiv Abl healt sepalt
· Jagunevad kaheks Lõuna- ja Põhja-Eesti murreteks / suured erinevused · Peamurdeid on 8 , mis omakorda jagunevad 107 kihelkondlikuks murrakuks · Eesti territooriumist suurem osa põhjamurrete all · Kõige laiema levi alaga on keskmurre / eesti kirjakeele kujunemis üks põhjus · Inimese päritolu võib tema kõne põhja ära arvata murdrjoonte põhjal nt: Saarlaste Ö=Õ-ga ISEÄRASUSED MURRETES : · Keskmurre pikkade vokaalide diftongistamine: maa-mua, müüma-müima, meel-miel / a-lõpuline mitmuse osastav: käsa, kiva · Idamurre O=Õga (õtsekõhe, õlema) i-lõpuline diftong järgsilpides (venelaisi, rohelaisi) · Rannikumurre- Välevahelduse puudumine, kõik kolmandavältelised (seppa: seppad) lähedane soome keelele · Läänemurre- V=B-ga (kõva kivi-kõba kibi) ühisjooni saartemurde ja Mulgi murdega · Saartemurre- Õ-vokaali puudumine (Söber,köva,kröbe jne) · Lõuna-Eesti murded- (Tartu, Mulgi, Võru murre koos Setu murdega) Raskesti ...
teenima kui varem teenis Jaan. Talle meeldis piimamehe töö alguses väga, kuid mõne aja pärast ta mõistab, et on teinud vea ning et ta on kaotamas Marit. Mari on sellega väga rahul, et ta on Kremeri armuke, sest nüüd saab temagi käia linnas omale ehteid, raamatuid, riideid ja paljusi teisi asju ostmas. Tõnu hakkab aja möödudes muutuma järjest rahutumaks ja armukadedamaks. Ka tööl hakkab järjest kehvemini minema ning ta hakkab väga palju jooma. Vahepeal armub Mari noorde seppa Juhanisse. Ükskord joobunult linnast tulles külmub Tõnu tee ääres magama jäädes surnuks. Maril hakkab käima palju kosilasi, ka Juhan, kes aga Marile enam ei meeldi sest ta ei tahtnud lapsi kasvatada. Mari lahkub koos lastega linna, keeldudes kõigist kosilaste poolt tehtud ettepanekutest.
Vokaalharmoonia Küla-külä Teine lauseehitus Ei tule- tule ei Põhja-Eesti:Keskm urre Aluseks kirjakeele Maa- mua Müüma- müima Meel- miel Käsi- käsa Kive- kiva Rotte- rotta Idam urre On mõjutatud Vadja keelest o õ Õtsekõhe Venelasi- venelaisi Rannikum urre Kõige lähedasem soome keele Puudub vältevaheldus (kõik III vältes) Sepad- seppad Mets- metsa Sepp- seppa Lääne-ja saartem urre 1. v b Kõba kibi 2. Õ- puudub 3. Sõna algul ei ole konsonant ühendit trepp- repp Klaver- laver
· 4. Kopski-Jüri talu · 23. Keldrimäe talu · 5. Kuke talu · 24. Oru talu · 6. Lahe talu · 25. Tille talu · 7. Lõokese talu · 26. Uibu talu · 9. Müüri talu · 27. Ala-Juusa talu · 10. Puru talu · 28. Eeverti-Mangu talu · 11. Püsniku talu · 29 Tamme pagar · 12. Raja talu · 30. Peetri töötuba · 13. Savi talu · 31. Põlva talurahvamuuseum · 14 Kuldala talu · 32. Seppa talu · 14A Põhjala talu · 33. Mäe-Hinno talu · · 34. Ojasilla talu 15. Krimmi talu · · 34A. Siilmandi talu 16. Nurme talu · · 35. Vahesaare talu 17. Roti veski · 35A. Kanarik-Jakobi talu · 18 Vana-Jaani talu · 36. Puraviku talu · 19. Sikajala talu Savi turismitalu Kuldala talu Ala-Kure talu TÄNAN KUULAMAST! :)
vaatama, nägi saarepiigat, armusid. Kui saarepiiga kuulis, kes Kalevipoeg on, ehmatas ta ära ja kukkus merre, suri. · Ujus aina Soome poole, lõpuks jõudis tuuslari maja juurde, tuular sosistas salasõnu, kuid kalevipoeg sai sõdalastest jagu ning tappis tuuslari, kuna ei uskunud tema juttu Irumäel juhtunust. Läks tuppa ema otsima, ei leidnud, heitis magama, nägi unes Lindat kiigel kiikumas ja laulmas, sai aru, et ema on surnud. · Leinas, läks soome seppa otsima, et saada korralik mõõk. Lõhkus mitu mõõka, lõpuks sai sellise, mis ei läinud katki, kui ta seda vastu alasit lõi. Selle eest tahtis sepp saada suure hulga loomi, vilja raha jms. · Puhkasid seitse päeva, pidulauas jutustas Kalevipoeg purjus peaga välja Saarepiigaga juhtunu, läks vanima pojaga tülli, tappis ta, soome sepp sajatas Kalevipoega, et tema oma sõjariist teda surmaks
E.Vilde MÄEKÜLA PIIMAMEES Probleemiskeem Õnn: - Mari polnud mõisas õnnelik, kuigi sai uusi riideid ja kingitusi. - Alguses pidas Tõnu õnneks piimamehe ametit, sest ihardas raha. - Pärast lepingu sõlmimist muutus mõistahärra lahkemaks ja rõõmsamaks. - Lõpus muutus Tõnu arusaam õnnest. Ta tahtis naist endale tagasi, hakkas hindama abielu ja perekonda. - Mari polnud õnnelik, sest tahtis noort seppa nimega Juhan. - Mari lahkus mõisahärra juurest, sest ta polnud õnnelik. - Tõnu lapsed polnud Mari lahkumise üle õnnelikud. - Mari ja lapsed elasid üle Tõnu surma ja lahkusid perega maalt ära linna. Probleemi aken 1. Probleemi olemus 2. Probleemi tekkepõhjused Tõnu arusaam õnnest muutus. Teose algul Tõnu tundis kadedust vana piimamehe vastu pidas ta õnneks raha, kuid teose lõpus abielu ning soovis samuti palju teenida. Lõpus ja perekonda
Aknad Kiriku põhjapool küljes kokku 7 akent. Aknad on gooti stiilis. Üks aken kinni ehitatud. Kasutatud on vitraaz klaase. Akente kontruksioon korralik. Värv maha kulunud. Akna laudadel lumekahjustused. Ühel aknal värvilist vitraazi kasutatud. Lõunapool aknad nikerdatud puust. Kasutatud värvilist vitraazi. Akente seisukord suhteliselt hea. Uksed Kirikul on kaks ust. Üks on pea sissekäik ja teine juurdeehitatud osal. Pea üks on gooti stiilis. Uksele on pandud lukk seppa naeltega. Peaukse olukord on hea. Tagumise uks värvitud lina värviga, värv maha kulunud. Mõlemad uksed on tahvel uksed. Mõõdud Kiriku laius eest 13m. Külje laius 29m, 4,8m, 4m, 1,5m Akna kõrgus 4,7m, ja laius 1,8m. Akna kõrgus maast 1,7m Peasissekäigu mõõdud. Ava kõrgus 3,9m ja ukse kõrgus 3,6m, ava lajus 2,3m ja ukse lajus 2m Käärkambri räästa kõrgus maast 4,1m Sokli lajus 1,4m, pikkus 4,8m Laser mõõdik Lico disto
Haapsalu piiskopilinnuse külastus Mina külastasin koos Aliisiga Haapsalu piiskopilinnust reedel, juhtus nii, et olime ainukesed külastajad. Olin varem külastanud linnust, kuid see oli enne renoveerimist. Renoveeritud linnuses olin esimest korda ning pean ütlema, et see nägi väga kaasaegne ja stiilne välja. Mulle meeldis uue muuseumi arhitektuur, kuidas see oli ehitatud. Puhas ja stiilne, võimalikult naturaalne. Sellise keskaegse ja modernse arhitektuurikeskkonnaga muuseum. Juba ainuüksi see mitmesaja meetri pikkune teekond linnuse kahel korrusel on omaette vaatamisväärsus. Vahepeal kaotasin Aliisi ära isegi kuna alumisel korrusel oli nii palju erinevaid käike. Mulle meeldis, et see oli hämar, mis tekitas rohkem tunde nagu sa oleksid keskajas. Ekspositsioon oli sisukas ja huvitav. Seintele oli väga palju informatsiooni kirjutatud. Mulle meeldis ekspositsiooni alguses olev kast, kus oli klaaside peale pandud Haapsalu li...
1. nimetav kes? mis? sepp sepad 2. omastav kelle? mille? sepa seppade 3. osastav keda? mida? - seppa seppasid 4. sisseütlev kellesse? millesse? kuhu? sepasse seppadesse 5. seesütlev kelles? milles? kus? sepas seppades 6. seestütlev kellest? millest? kust? sepast seppadest 7. alaleütlev kellele? millele? kuhu? sepale seppadele 8. alalütlev kellel? millel? kus? sepal seppadel 9. alaltütlev kellelt? millelt? kust? sepalt seppadelt 10. saav kelleks? milleks? sepaks seppadeks 11
kirja panema. • Eepos on kirjutatud regivärsilist rahvalaulu vabalt jäljendavas vormis, umbes kaheksandik värsse pärineb ehtsatest rahvalauludest Lühidalt siust- Eepos koosneb 2 sissejuhatusest ja 20 loost, kokku on värsse rohkem kui 19 000. Eepos algab Kalevipoja (Sohni) päritolu ja vanemate kirjeldusega, järgnevad tema kangelasteod. Kalevipoeg käib Soomes oma ema Linda röövijat otsimas ja talle kätte maksmas, külastab Soome seppa, kus mõtlematusega tõmbab enda peale veresüü ja needuse. Koju naastes saab Kalevipoeg vendadega peetud kiviviskevõistlusega maa kuningaks. Ta künnab maad ja võitleb korduvalt sissetungivate vaenlastega. Kangelane võtab ette ka kaks käiku allmaailma, kus võitleb Sarviktaadi ja tema põrgulistega, ning avastusreisi maailma otsa. Kestvatest sõdadest väsinuna annab ta lõpuks valitsuse
teiste poliitikute kohta. Aivar Riisalu sai meeletult pahaseks, ähvardas Delfi reporterit ning ei olnud nõus ,,kollastele" küsimustele vastama. Ometigi on härra Riisalu üles astunud arvukates kergsaadetes. Siinkohal tuleks poliitikul valida, kas ta soovib esineda kollases või kvaliteetmeedias. Kollase meediaga on paraku nii, et kui annad talle sõrme, võtab terve käe. Samas meediatangot tantsitakse kahekesi, nagu Raul Rebane on väga tabavalt öelnud. Samuti ei ole keegi sundinud Evelyn Seppa oma ilunippidest rääkima ja seda rumalust, mis Andres Anvelti tantsusaates lausus, pole sobilik kirjutada. Meedia ei ole süüdi poliitikute maine langemises. Selles on süüdi nende liigne edevus, kerglus ja mõtlematus. Neil on võimalus keelduda igasugustest intervjuudest ning kergsaadetes osalemisest. Muidugi meedia annab poliitikutele suurepärase võimaluse ennast tutvustada tavakodanikele, kuid tutvustamiskanalit tuleb väga hoolikalt valida. Üks vale otsus
tegelase olekut ja enesetunnet pärast kolme päeva joomist ning töölt lahti laskmist. Kui alguses tundub pealkirja, osatäitja koomikutuntuse ja süzee põhjal, et tegemist on komöödiaga või vähemalt et oodata on palju nalja, siis tegelikkuses on selle kõige taha peidetud väga kurb lugu inimelu raiskamisest ning argielu eest peitupugemisest. Naerda saab, sest lugu ise on nii mõnegi koha pea üpriski jabur ja Seppa tegelaskuju taustategevus lugu jutustades on väga läbi mõeldud lavastaja poolt, ent pigem tekitab kõik kokku vaatajais kaastunnet. Kui kogu teatrimaastik on hetkel suurtes finantsmuredes ja Tiit Palu intervjuu Postimehele avas kardinatagused sellest, kuidas valitakse suurtes tetarihoonetes mängitavaid etendusi selle järgi, et kas etendus meelitaks saali masse, tundub olevat see minu jaoks pisut just taoline projekt. Etenduse peaosalise nimed kõlavad minu arvates just kokku nii
Mahetöötlejad FIE Pajumäe talu (kohupiim ja jogurt), AS Saidafarm (kohupiim, jogurt, juust), Piimandusühistu EPiim (piimapõhised pulbrid) OÜ Märjamaa Lihatööstus (veiste ja lammaste tapmine ja töötlemine), AS Saaremaa Liha ja Piimatööstus (sigade, veiste ja lammaste tapmine ja töötlemine), OÜ Baltic Moosehead (liha lõikus) OÜ Aldar Trading (värske liha töötlemine) OÜ Vändra Leib (pagaritooted, pulbrilised pooltooted), FIE Katrin Seppa (teraviljatooted, kondiitritooted) OÜ Austan Loodust Pagar (kondiitritooted) AS Pere Leib Tootmine Pärnu osakond (kamajahu), FIE Raismikuoja talu (jahu, helbed jm, külmpressitud toiduõli), AS Tartu Mill (jahu, helbed), FIE Laine Jakobson (jahu, helbed), OÜ Zerna Ökotalu (jahu, helbed), OÜ Anfang (jahu), OÜ Rhumveld Baltic (seemned, pähklid) OÜ Koplimäe Mahe Talu (marjatamp, valikpagaritooted, jahu, helbed), Kuidas mahetooteid ära tunda? Viitamine tekstis
kargama: kargan: karata vähkrema: vähkren: väherda Geminaadivaheldus sõna tugevas astmes on geminaatsulghäälik või s, nõrgas astmes aga üks sulghäälik või s. märge: märke: märget mülgas: mülka: mülgast väide: väite: väidet tootma: toodan: toota kaikuma: kaigun: kaikuda luup: luubi: luupi teke: tekke: teket sepp: sepa: seppa horvaat: horvaadi: horvaati Vältevaheldus sõnade tugev aste on III vältes, nõrk aste II vältes. Vältevahelduse aluseks on II ja III välde, mitte I ja II välte vaheldumine. aadlik: aadliku: aadlikku filoloog: filoloogi: filoloogi lapselik: lapseliku: lapselikku laul: laulu: laulu kool: kooli: kooli Astmevaheldusmall
kraadi ja rohkem, seetõttu oli vajalik spetsiaalsete sulatusahjude olemasolu. Ilmselt 10 sajandil e.Kr. asendas raud pronksi Vahemeremaades. Austraaliasse ja Ameerikasse jõudis raud alles ajaloolisel ajal. Raud oli esimene metall, mis täielikult tõrjus välja kiviriistad. Seppa töö on üks vanemaid käsitöö-alasid. Sellele viitab Click to edit Master text styles sõna "s e pp" kasutamine ka teiste oskustööliste Second level kirjeldamiseks, näiteks Third level kingsepp, pottsepp, puusepp. Paljude rahvaste pärimuses Fourth level on sepale sageli omistatud Fifth level üleloomulike võimeid. Temas nähti nõida, sest ta suutis vormitustada metallitükist välja
Kingad viisin pruudile Hiinas palju pilte näinud Pruut andis mulle musi Hiinas seisab väike vaat Musi jätsin endale Vaadi sees on vanataat · Üks helevalge tuvi · Oad herned õitsesid Lendas üle Inglismaa Ahvipojad tantsisid Inglismaa oli lukku pandud Oad herned valmis said Lukuvõti katki murtud Ahvipojad ära sõid Ütle, mitu seppa peavad seda parandama? · Meile toodi titevoodi Titevoodis oli vann · Altmäe rebane tuli mulle külla Vanni sees oli tarakan Mis ma talle süüa annan? Lapsed seisid ümber vanni Kure luid, konna päid Pesid puhtaks tarakani Vana varsa sääreluid · Rätsepmeister Kakaduu · Vares vaga, saba taga Õmbles mulle palitu
5 Mitu etendust näidatakse hooaja jooksul? Hooajal antakse rohkem kui 500 etendust, seda oma maja kahes saalis ja ka mujal Eestis. Etendusi vaatab hooaja jooksul üle 120 000 teatrikülastaja. Kui palju töötajaid on? Täpset arvu ei oska öelda, kui umbes paari saja ringis Kust sai teater oma nime? Draamateatri nimi on tulnud stuudio esimese lennu asutatud lõpetajate poolt, kes andsid teatrile nimeks Draamastuudio. Kes on teatri tuntuim näitleja? Arvatavasti tuntuimaks võib lugeda Paul Seppa, kes on samuti ka teatri asutaja. Hetkel on Draamateatris palju häid ja tuntud näitlejaid näit Tõnu Kark, Ülle Kaljuste, Tõnu Aav jt
(joonis 2) Joonis 7. Aaviku talu leping G.B.Meyendorff tegi J.Lemminule sellised ostu tingimused: 1.Ostja on käeraha maksnud 200 hõbe rubla 2.Kui ostja võtab võlga, siis peab ta maksma talu eest 300 hõbe rubla ning andma terve oma varanduse pandiks. Võla peab ta aga ära maksma kolme aasta jooksul, muidu võetaks talu käest ära. 3.Selle koha omanik annab viimseks teistel Kirsalo(tolle aja Kersalu) küla perekohtadele nimelt: Käspre, Andrese, Klemeti, Tooma, Seppa, Põllootsa, Paiste, Korka ja Kruusiaugo - õigust kalu püüda sellest mere osast, mis tema rajade vastas on. Peale selle, mis ülemal tähendud, ja mis Talurahva seaduse raamatu §§ 202,204,209 ja 267 järel seadust mööda kinnitud on, ei ole selle müüdud Aaviko perekohal midagi teisi. Kõige selle kinnituseks on see neljas ühtesuguses lehtes ülespandud ostmise leping mõlemast kaubategijatest selle tõotamisega allakirjutud, et nemad kõik vastavaidlemised ja
poole. Soome jõudes istus Kalevipoeg kivile puhkama ja jäi magama. Ärgates ruttas ta tuuletarga talu juurde. Talus võitles ta tuuletarga sõdalastega ning võitis. Tuuslar palus Kalevipoja käest armu ja jutustas Lindast. Peale juttu Kalevipoeg tappis tuuletarga, sest ta ei uskunud. Kalevipoeg pööras ema otsides kogu talu pahupidi. Hommikul sai ta aru, et Linda on surnud. Kaks päeva ta leinas ja kolmandal asus ta ranna poole rändama. Teel kohtas ta seppa, kellelt ta endale mõõga muretses. Ta sai endale mõõga, mille Kalev oli lasknud endale teha. Kalevipoeg kutsus epa Virusse tasu järgi kuid purjutades raius ta sepa pojal pea maha. Sepp sõnus mõõka ja Kalevipoeg läks mäekünkale magama. Kui ta ärkas läks ta kodu poole. Üle mere sõitis ta seekord paadiga. Jällegi keskööl jõudis ta saare juurde, kus ta sõitis otse edasi. Viru randa jõudes astus ta kodu poole. Irumäel sai ta aru, kuidas ta emast ilma jäi.
Kalevipoeg ujus edasi Soome poole. Soome jõudes istus Kalevipoeg kivile puhkama ja jäi magama. Ärgates ruttas ta tuuletarga talu juurde. Talus võitles ta tuuletarga sõdalastega ning võitis. Tuuslar palus Kalevipoja käest armu ja jutustas Lindast. Peale juttu Kalevipoeg tappis tuuletarga, sest ta ei uskunud. Kalevipoeg pööras ema otsides kogu talu pahupidi. Hommikul sai ta aru, et Linda on surnud. Kaks päeva ta leinas ja kolmandal asus ta ranna poole rändama. Teel kohtas ta seppa, kellelt ta endale mõõga muretses. Ta sai endale mõõga, mille Kalev oli lasknud endale teha. Kalevipoeg kutsus epa Virusse tasu järgi kuid purjutades raius ta sepa pojal pea maha. Sepp sõnus mõõka ja Kalevipoeg läks mäekünkale magama. Kui ta ärkas läks ta kodu poole. Üle mere sõitis ta seekord paadiga. Jällegi keskööl jõudis ta saare juurde, kus ta sõitis otse edasi. Viru randa jõudes astus ta kodu poole. Irumäel sai ta aru, kuidas ta emast ilma jäi.
Kalevipoeg ujus edasi Soome poole. Soome jõudes istus Kalevipoeg kivile puhkama ja jäi magama. Ärgates ruttas ta tuuletarga talu juurde. Talus võitles ta tuuletarga sõdalastega ning võitis. Tuuslar palus Kalevipoja käest armu ja jutustas Lindast. Peale juttu Kalevipoeg tappis tuuletarga, sest ta ei uskunud. Kalevipoeg pööras ema otsides kogu talu pahupidi. Hommikul sai ta aru, et Linda on surnud. Kaks päeva ta leinas ja kolmandal asus ta ranna poole rändama. Teel kohtas ta seppa, kellelt ta endale mõõga muretses. Ta sai endale mõõga, mille Kalev oli lasknud endale teha. Kalevipoeg kutsus epa Virusse tasu järgi kuid purjutades raius ta sepa pojal pea maha. Sepp sõnus mõõka ja Kalevipoeg läks mäekünkale magama. Kui ta ärkas läks ta kodu poole. Üle mere sõitis ta seekord paadiga. Jällegi keskööl jõudis ta saare juurde, kus ta sõitis otse edasi. Viru randa jõudes astus ta kodu poole. Irumäel sai ta aru, kuidas ta emast ilma jäi.
nõiasõnu. Oma tempudega ühele poole saanud, lidus ta tagasi paksu metsa. Ööst sai päev, päevast õhtu ja sellest jälle öö ja nii juba nädal, kuid Kalevipoeg ikka veel magas samas sängis liikumatult. Teda käidi otsimas, kuid tulutult. Ta oleks jäänudki niimoodi igavesti magama, kui üks kuri unenägu ei oleks teda lõpuks äratanud: unenäos valmistasid maa-alused meistrid salajases kojas talle uut ja uhket mõõka. Seitse seppa tagusid rauda ja meister ise vaatas seda pealt, kuid äkki astus uksest sisse üks meesolevus. Võõras hakkas vägilast maha laitma. Ta jutustas, et Kalevipoeg on julm ja saatanlik mees, kes millegi ees kartma ei löö. Samal ajal hakkas Kalevipoeg valeliku unenäo peale vähkrema ning ärkas karjatades üles teadmata, et on järjepanu maganud seitse nädalat. Mõelnud ning vaadanud oma purukslöödud lauahunnikut, otsustas vägilane minna uute laudade järele.
.." . Seepeale toodigi mõõk, kõikide mõõkade kuningas, sellemõõga oli vanaKalev ise teha lasknud, sepp oli seda mõõka seitse aastat poegade abiga teinud. Mõõga valmimise ajaks oli tellija ise juba kahjuks surnud. Kalevipoeg võttis ka selle mõõga kätte, katsus käe tugevust, lõi mõõga vastu alasit, lõhkus raudse alasi, lõhkus aluspaku, aga mõõk oli märkideta. Rõõmsalt lubas Kalevipoeg, ilma tingimata mõõga hinna välja maksta ja kutsus seppa Virumaale tasu järele. Mõõgameister aga ütles, et tasu tuleb talle Soome ära saata. Nüüd oli kaup koos ja tehti uhked liigud, seitse päeva pidutseti, pidutsedes, aga tekkis sepa vanema poja ja Kalevipoja vahel tüli, mille põhjuseks oli Saarepiiga :" Mehed läksid mässamaie, hullul pealla undamaie...Sõnasõimust sigis riidu, tõusis tappelikku tuli, veeres vereahne vaenu." Selle tüli käigus tappis Kalevipoeg, just saadud mõõgaga Soome sepa vanema poja
(kool) KICKBOXING EHK KICKPOKS Referaat (nimi) .klass 2013 Sissejuhatus Valisin teemaks kickpoks sellepärast, et see on Eestis veel küllaltki vähese populaarsusega spordiala ja soovisin teada saada, kas ja kus on Eesti üldse võimalik kickpoksiga tegeleda. Lisaks huvitas mind see, mida kickpoks täpsemalt endast kujutab, sest tean, et võitluskunste on mitmeid ja pealtnäha neis väga suuri erinevusi ei märka. Ajalugu Kickboxing e. kickpoks on spordiala, mis sisaldab jala- ja käelööke. Jalalöögid pärinevad karatest, taipoksist ja taekwondost, käelõõgid klassikalisest poksist. Kõige esimesena kasutas terminit Kickboxing jaapani poksi edendaja Osamu Noguchi 1950. aastal. Kickpoksi tunti alguses Full Contact Karate nime all. 1970 aastal toimusid USA-s esimesed kohtumised karatekade ja poksijate vahel, mis saidki aluseks uue spordiala tekkele. Mõned kickpoksi koolkonnad kasutavad...
Viimasest ajaperioodist on eesseisvate probleemide ehedaks näiteks hiljutised Tallinn-Tartu maantee laiendamise käigus avastatud karstikoobaste varingud, mis viitab ebapiisavatele geoloogilistele uuringutele. Kaubarongide põhjustatud vibratsioon võib esile kutsuda karstialale iseloomulikke ootamatuid maapinnavaringuid veel järgnevate aastakümnete jooksul pärast trassi kasutusele (Mõttus 2013) 2012. aasta detsembris valminud uuringute ekspertiisi (Maaülikooli professor Kalev Seppa töörühm) järeldus oli, et plaanitava kaitseala eesmärk on kaitsta allikate ja allikaliste alade, unikaalse ja sümboolse väärtusega Tuhala nõiakaevuga karstipiirkonna veereziimi. Kaitset vajavad ka soo- ja metsaökosüsteemi elustiku mitmekesisus, ohustatud ja kaitsealuseid liigid ning elupaigad.(Ivanov 2014) Raudtee poolt Raudtee möödajuhtimine Nabala kaitsealast teeb Rail Balticu umbes 30 miljoni euro võrra kallimaks. (Personainfieri 2014)
Nõmme Heakorra Seltsi algatusel taastas skulptor Mati Karmin Glehni Kalevipoja esialgse kuju varemete kõrvale. Projekti hingeks oli Reet Niido . Pidulik taasavamine toimus 4. novembril1990. Alates 1991. aastast on skulptuur muinsuskaitse all (kunstimälestis nr. 755). Kalevipoja kohta Koerust, Kolga-Jaanist, Kuremäelt Kord oli Kalevipoeg Virumoal Kadrina kihelkonnas rahvaga riidu läind maksude pärast. Rahvas vihastand viimaks Kalevipoja ära koguni. Kalevipoeg last Hiiu seppa omale suured 3 sahad teha ja künd siis oma suure hobusega Kadrina kihelkonnas hulk põllumoad sooks ja konnadelle eluasemeks ümmer. (Koeru, 1892) Kalevipoeg künnud suure tüki sööti üles, külvanud rukkid peale. Rukki kasvanud väga ilus. Tulnud reheaeg, pannud rehe üles; peksnud, peksnud, aga teri ei ole. Kus on nemad saanud? Kalevipoeg vihastanud sellest ja läinud võerale maale. (Kolga-Jaani, 1904)
Kaubandus Lääne- Euroopas peale teist maailmasõda Koostajad: Raido Seppa, Elli Jäger, Heleen Välba 01.11.2015 LVRKK II maailmasõda 1939-1945 Olukord maailmas peale sõja lõppu • Kogu Euroopa oli tugevalt saanud kahjustada lahingutes • Inimesed olid füüsiliselt ning emotsionaalselt kurnatud • Majanduslikud raskused • Riikidevahelise kaubanduse kommunikatsiooniühendused olid hävitatud • Muutunud riigipiirid • Jätkuv oht julgeolekule • Endiste suurriikide maine kaotus ja uute suurvõimude esiletulek (Ameerika
Morfoloogiline analüüs KÄÄNDSÕNA MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD 1. Arvukategooria: ainsus ja mitmus Mitmuse tunnused: -d (mitmuse nimetavas), -de, -te (alates mitmuse omastavast de- mitmuses); -e (jalg/e, rind/e, silm/e); -sid (mitmuse osastavas: tubli/sid, seppa/sid); -i (aglutinatiivne vokaalmitmus alates mitmuse osastavast: sipelga/i/d, hamba/i/d); tüvemitmus (alates mitmuse osastavast – sulandunud tüvevokaal ja mitmuse tunnus: kurté, huulí, pärní, leibú). 2. Käändekategooria (14 käänet) 1) nimetav e nominatiiv (kes? mis?) Lõputa; 2) omastav e genitiiv (kelle? mille?) Lõputa; 3) osastav e partitiiv (keda? mida?) -da (te/da, mõn/da); -d (puu/d, mer/d); -t (soolas/t, hapu/t, peenar/t, kät/t); 0 (pesa, sõpra); 4) sisseütlev e illatiiv (kellesse? millesse? kuhu?) -ha (ma/ha), -he (pä/he); -hu (su/hu); -sse ...
Oma osa lõpetamisel oli sellel, et piirajate laagris ja linnas puhkes katk. Kuigi Tallinna piiramine ebaõnnestus, siis teised, mis olid enne Rootsi, Poola käes, need linnused vallutati. Suur osa aladest oli Vm käes, ei suutnud vallutada ainult saari, millest Taani käes Saaremaa, muhu ja Rootsil Hiiumaa ja Rootsil veel Tln ja selle ümbrus. Kõik ülejäänd oli Vm käes. 1577 teine Tln piiramine, mida juhatas Ivan IV isiklikult. Vene vägede juures oli ka 20 seppa, kelle ülesanne oli suurtükikuule valmistada. Piirajatele tegid väga suut kahju linnakodanike väljasööstud linnast. Ühe linnakodanike salga juht, kes venelastele palju kahju tekita, tunti nime all Liivimaa Hannibal oli tuntud mees Ivo Schenkenberg, kes juhti u 400-mehelist väesalka. Teine oluline mees, kes juhtis ühte väesalka oli Ohtra Jürgen. Teine Tln piiramine kestis ainult 7 nädalat ja lõppes ka tulemusteta. Ka Liivimaa kuningriik lõpetas
Viimaks mõistab ta ka, et tegi Mari suhtes vea. 7. Nimeta erinevaid põhjusi, miks Tõnu jooma hakkas. Kui ta mõistis, et Marile ta tegi siiski liiga ja tal Mari vastu tunded tekkisid. 8. Millal hakkab Tõnu suhtuma Marisse kui naisesse, mitte kolmandasse lapsesse? Kui Mari läheb linna nii-öelda lepingut täitma, siis Tõnu saab aru, et tal on siiski Mari vastu tunded ja ta ei taha, et ta läheks. Ta ei tahtnud, et Mari läheks ka mõisniku juurde. 9. Mis seob Marit ja seppa? Neil on omavahel mingi tõmme ja säde. Justkui oleksid armunud, aga kindlasti oli takistuseks see, et Mari oli Tõnuga abielus. 10. Külarahva suhtumine Marisse? Tehti tema kulul nalja ja see ei jäänud märkamata ka teistele, et ta sepa juures aeg-ajalt käis juttu rääkimas. Kombed olid sel ajal teised. 11. Kuidas Tõnu sureb? Tõnu sõidab, hobuserakmega, purjus peaga, baarist koju. Ta tee peal mõtleb Marist ja kujutab, teda vaimusilmas ette talle ütlevat, et sule silmad ja jää
ülivõrre superlatiiv Spv ohtlikem ~ kõige ohtlikum Eesti keele käänded eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend (EKG) näide nimetav nominatiiv N hea sepp omastav Genitiiv G hea sepa osastav Partitiiv P head seppa sisseütlev Illatiiv Ill heasse seppa seesütlev Inessiiv In heas sepas seestütlev Elatiiv El heast sepast alaleütlev Allatiiv All heale sepale alalütlev Adessiiv Ad heal sepal
Väljaande vinjetid, lehekülgede päisliistud ja initsiaalid telliti puugravüürimeistrilt Hando Mugastolt. Kristjan Raua illustratsioonidega "Kalevipoeg" ilmus 1935.aastal Eesti raamatuaastal. Sisukokkuvõte Eepos koosneb 2 sissejuhatusest ja 20 loost, kokku on värsse rohkem kui 19 000. Eepos algab Kalevipoja (Sohni) päritolu ja vanemate kirjeldusega, järgnevad tema kangelasteod. Kalevipoeg käib Soomes oma ema Linda röövijat otsimas ja talle kätte maksmas, külastab Soome seppa, kus mõtlematusega tõmbab enda peale veresüü ja needuse. Koju naastes saab Kalevipoeg vendadega peetud kiviviskevõistlusega maa kuningaks. Ta künnab maad ja võitleb korduvalt sissetungivate vaenlastega. Kangelane võtab ette kaks käiku allmaailma, kus võitleb Sarviktaadi ja tema põrgulistega, ning avastusreisi maailma otsa. Kestvatest sõdadest väsinuna annab ta lõpuks valitsuse üle Olevipojale ning vanast needusest märgitud saatus viib
Pommist käis üks kõva pauk, Vanamees vaatas, püksis auk. B.Trips, traps, trull, Sina oled kull! E.Hiired kõditasid naba, Sina oled mängust vaba. C. A, b, c, Üks kits läks üle vee, Kandis kaasas palju prahti, Sina oled sellest mängust lahti! F.Üks helevalge tuvi Lendas üle Inglismaa Inglismaa oli lukku pandud Lukuvõti katki murtud Mitu seppa peavad seda parandama Seda ütled sina väike tatinina 5. Müütide teemad. SÜNNIMÜÜDID- maailma, inimsoo, looduse tekke kohta ÕPETAVAD MÜÜDID- hea võit halva üle, kinnistavad usunorme AJALOOMÜÜDID- sõjad, rahva kangelaslikkus ISIKUMÜÜDID- tänapäeva kangelased, kultuurilise tähtsusega keskendutakse tüübile, mitte loole 6. Tähtsamad eeposed. „Gilgameš“ – sumerid
Tamme tüvest tehti vägev silda,ladvast tehti uhkeid laevu,tehti kalleid kaubalaevu,oksadest sai orjalaevu ja laastudesta lastelaevu. Tuuletarga juurde jõudes,ning tuuletarga käsilasi hävitades,ei leidnud Kalevipoeg oma kallist ema Lindat,ning lõpuks unenägu oli see mis andis Kalevipojale aru,et ema enam elavate seas pole. Tuuletark aga suikus surmaunne,vot nii tugev oli Kalevipoja vops. Järgmine päev asus Kalevipoeg soome kuulust seppa otsima,kes Kalevipojale ka uhke ning vägeva mõõga müüs.Ainukese mis ei purunenud kalevipoja löökide all. Uhketel liikudel Kalevipoeg aga tappis soome sepa poja. Kalevipoeg tõttas toast välja,et väsinuna mäekünkal puhata. Koju jõudes sai Kalevipoeg kuningas,oli ju tema liisu viskamise võitnud.Just nii nagu isa oli soovinud. Kalevipoeg rammus kõvasti tööd teha,kündis paigad põllumaaksi,vägevaksi viljamaaksi,teised kohad karjamaaksi,murumaaksi,heinamaaksi.
valge tool punane iste/padi saarinen vanemuise teatri hoone vana lutheri mööblivabriku klubi juugendstiilis pauluse kirik tartus pruunikas punan eroheline kulunud katus juugend tampere toomikrik hallidest kividest pruun katus suur ringi kujuline aken väike müür ümber helsingis ajaloo muuseum hall torn pruuni ja halli triibud üleval segamini sibeliuse auaammas jooksev mees keskmaajooksja paavo nurmi kuju keset basseini havis amanda merineitsi skulptuur felix nylund kolm seppa torni otas üksik skulptuur all ümber teised aleksander ii ausammas skulptuur soome eepos mees all koer/hunt C. Sjöstrand W. Runeberg J. Takanen V. Valgren V. Aaltonen E. Hiltunen Eliel Saarinen- juugendstiilis Eero Saarinen A. Lindgren H. Gesellius L. Sonck A. Aalto Timo ja Tuomio Suomalainen W Lönn hilma af kilnt- • abstraktsionism, loomingut eluajal ei eksponeerinud, pidi alles 20 a pärast tema suma avaldama nils von dardel • sündis bettnas södermanlandis
Pärnu Täiskavanute Gümnaasium Kristel Bauman 10ÕC KALEVIPOEG XII LUGU Referaat Juhendaja: Õp. Reet Sai Pärnu 2009 a. SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................3 1. Friedrich Reinhold Kreutzwald......................................................................................4 2. ,,Kalevipoja" sünnist".....................................................................................................4 3. ,,Kalevipoja" 12. lugu.....................................................................................................5 3.1. Lauvaõitlus ja siil.....................................................................................................5 3.2. Pi...
teenused. See tähendab et juurdehindlus on 1450 krooni. 9 Tabel 2 Hobuste ülevalpidamise hinnakujundus, ( koostatud autoriga) Juurdehindlus 800 2000 krooni Omahind + juurdehindlus = hind 3050 + 1450= 4500 krooni Lisatasu eest kliendid saavad kasutada veterinaar arsti ja seppa teenuseid , samas ka kui kliendid otsustavad et nende lemmik loom vajab lisa toitu , vitamiine ja lisavarustust peavad nad ise selle eest hoolitsema. Lisas 1 saab tutvuda tabeliga kus on kirjas lõplikud teenuste hinnad. 1.4 SWOT analüüs Ettevõtte (või projekti) sise- ja väliskeskkonna analüüsimiseks on mitmeid juhtimistehnikaid. Tuntuim neist on SWOT-analüüs. SWOT (Strengths, Weaknesses, Opportunities, Threats)
Vahepeal oli mässavate eestlaste õnn kaduma läinud. Kaotati lahinguid ja paljud inimesed langesid. Nende hulgas ka Tasuja. Viimaks tuli Sepp. Ta oli aga tohutu muutuse läbi teinud. Ta näis naeru ja nalja unustanud olevat. Temaga oli tagasi ka Priidu. Risti Krõõda südamerahu oli täielikult rikutud peale Priidu lahkumist. Ta nuttis päevad läbi ja ootas lapsi tagasi. Ta käis ka Viljandi Komtuuri palumas, et näha Maiet aga see keelati ära. Ühel õhtul nägi Krõõt seppa ja Priidut sepapajast välja tulevat ja metsa minevat. Krõõt järgnes. Jõuti valliriismete juurde. Sinna punkrisse oli kogunenud palju inimesi. Krõõt kuulas pealt. Ta sai teada, et Villu oli käinud Pihkvas, Venemaal ja leedulaste juures veenmas, et nad eestlaste sõtta appi tuleksid. Tema vaev polnud asjata. Edasi räägiti sõjaplaanist. Kui Krõõt kuulis, et tema poeg Priidu läheb sõtta karjatas ta ja põgenes. Üks päev läks Sepp komtuuri juurde tervitusvisiidile
söödud tegevusnimi infinitiiv süüa, söövat ma-tegevusnimi supiin sööma des-vorm gerundiiv süües algvõrre positiiv ohtlik keskvõrre komparatiiv ohtlikum ülivõrre superlatiiv kõige ohtlikum Kääned: nimetav nominatiiv hea sepp omastav genitiiv hea sepa osastav partitiiv head seppa sisseütlev illatiiv seesütlev inessiiv seestütlev elatiiv alaleütlev allatiiv alalütlev adessiiv alaltütlev ablatiiv saav translatiiv rajav terminatiiv olev essiiv ilmaütlev abessiiv kaasaütlev komitatiiv instruktiiv viisiütlev akusatiiv sihitav sks den Mann daativ - () instrumentaal - ()
tagasihoidlikult. Eepose populaarsus kasvas rahvusliku liikumise hoogustudes. Järgnesid kordustrükid, lühendatud väljaanded ja ümberjutustused. Kokku on eeposest ilmunud 18 trükki. Eepos koosneb 2 sissejuhatusest ja 20 loost, kokku on värsse rohkem kui 19 000. Eepos algab Kalevipoja (Sohni) päritolu ja vanemate kirjeldusega, järgnevad tema kanglasteod. Kalevipoeg käib Soomes oma ema Linda röövijat otsimas ja talle kätte maksmas, külastab Soome seppa, kus mõtlematusega tõmbab enda peale veresüü ja needuse. Tagasi kodus saab Kalevipoeg vendadega peetud kiviviskevõistlusega maa kuningaks. Ta künnab maad ja võitleb korduvalt sissetungivate vaenlastega. Kangelane võtab ette ka kaks käiku allmaailma, kus võitleb Sarviktaadi ja tema põrgulistega, ning avastusreisi maailma otsa. Kestvatest sõdadest väsinuna annab ta lõpuks valitsuse üle Olevipojale ning vanast needusest märgitud saatus viib
13. Esitage näide liisusalmi kohta. Liisusalmide lugemine arendab lapse sõnavara ja samuti paraneb ka kuulmis- ja rütmitaju. Liisusalm on rütmliline väike salm- mida peab korduvalt lugema. Üks helevalge tuvi Vanamees, vanamees 66, lendas üle Inglismaa. poolteist hammast oli suus. Inglismaa oli lukku pandud, Kartis hiiri, kartis rotte, luku võti katki murtud. kartis nurgas jahukotte. Ütle, mitu seppa peavad seda parandama! 14. Lasteluule algus Jannsenist 19. sajandi lõpuni. Olulisemad autorid ja teemad. Lydia Koidula: „Hälli ääres“, „Hällilaul“, „Kitsetall“, „Meie kass“ Jaan Bergmann: ballaad „Ustav Ülo“, „Karjase laul“, „Kiisu“, „Pääsukeste teretus“ Ado Piirikivi (Grenzstein): „Viisk, põis ja õlekõrs“ Friedrich Kuhlbars: luuletused ilmusid koos nootidega, ilutsev stiil, olulised hällilaulud,
VESI. Peidetud viihi puhul on parem ravi mitte anda; ravi pohjustab kiire surma, ravimata jiitmine aga pikendab elu. Hippokrates. IV. Aforismid, VI. XXXVIII elleks, et moistuse juures piisida, pídí ta kiilmas veesujuma. Meie nagime - teda ujumisvoistluste aegu, ta vottis osa koikidel distantsidel ningjai alati viimaseks. Kui teised voistlejad basseini kal dal soojendusharjutusi tegid ja starteri kasu peale pukkidele astusid, siis tema tousis pukile otse C-veest.Tugevad, paikese kaes pruuniks polenud kaed tombasid jassaka, kuid mitte iilemaara musklis keha basseini aarele, lohmakate, poolde saarde ulatuvate mustade piikste otstest solises vesi mooda karvaseid saari vildakale betoonist hiippepakule. Mitte keegi ...
kõrged torumütsid henninid ja muud rõivadetailid näisid kordavat arhitektuuri teravaid vorme ning nagu muugi kunst, mõjusid vägagi peenemaitseliselt. 12. sajandil sai alguse prantsuse moe aastasadu kestnud ülevõim Euroopas. Sellele pani aluse kuninganna Akvitaania Eleonora. Erilise peenuse omandas hilisgootika päevil mood prantsuse päritoluga Burgundia hertsogite õukonnas. Gooti mööbli pindadele ilmuvad arhitektuurilised motiivid. Gooti perioodil asendasid puuseppa ja seppa juba tisler, lukksepp ja nikerdaja ning lõpliku teostuse juures kunstnik ja kuldaja. XV sajandil areneb mööbli valmistamine eriti Põhja Prantsusmaal Flandria linnades. Reisikirstude ja kirstude otsad kaetakse rikkalike nikerdustega. Ornamendi keskmine osa jäetakse tavaliselt omaniku vapi ja hästi valmistatud mustrilise sepistatud luku jaoks. Gooti tugitooli alsuvormiks peetakse kirstu, millele on tehtud kõrga kinnine seljatugi ning kinnised käetoed
· stikkus-liitelised (järjestikkus, vastastikkus) · võõrsõnad: katekismus, muhameedlus, transitiivsus (pearõhk oli algselt lõpust kolmandal silbil, kuid nüüdseks siirdunud esisilbile) VI KÄÄNDKOND · Nõrgeneva AV-ga sõnad (nom ja part on tugevas, gen nõrgas) · Ühe- ja kahetüvelisus I ALALIIK · Nõrnegeva AV-ga ühetüvelised sõnad. PÕHITÜÜP SEPP · Sepa, seppa, sepasse e seppa, seppade, seppi e seppasid, seppadesse e sepisse. · Nom 1-silbilised, gen 2-silbilised sõnad, välja arvatud e-tüvelised, mille tüves on pikk vokaal ning selle järel konsonant l, n või r (keel) ja laadivaheldusliku s-iga sõnad (uus, vars, küüs). Siia kuuluvad: hall, hind, jutt, järsk, järv, kimp, kott, kukk, kuusk, külm, luik, paks, ränk, tark, toon, tund, vaat,vakk, vend,värss, õrn
maal “Mustal tagapõhjal.” Sloveenia: Rahvusgalerii Ljubljanas – Aadress: prešernova 24, Ljubljana. Demonstreerib Sloveenia kunstnike osatähtsust Euroopa maalikunstis. Teoseid: Luca Giordano “Prometheus,” Philip Andreievich’i loodud naisakt. Slovakkia: Rahvusgalerii Bratislavas – Aadress: Riecna 1, Bratislava (Doonau kail). Demonstreerib kodumaise kunsti erinevaid varjundeid. Teoseid: Dominik Skutecky maal, mis kujutab seppa einetamas, ristilöömisstseen, mis annab tunnistust gootikaajastu slovakkia sakraalkunsti kõrgest tasemest, Raeburni maalitud portree lastest. Hispaania: Prado museum – Aadress: paseo del Prado s/n, Madrid. Keskendub Hispaania maalikunstile. Teoseid: Bartolome, esteban Murillo “Hea lambakarjus,” El Greco “Püha Sebastianus”, Velazguesi “Bakhos ja napsitaja.” Bilbao Guggenheimi muuseum- Aadress_ Avenida Abandoibarra Et. 2, Bilbao. Muuseum on üks modernsemaid ehitisi
Sestsaadik luusis ta tihti sepikoja ümber, et oma poega näha. Ühel õhtul nägi ta Priidut ja Villut metsa poole kõndimas, loomulikult läks Krõõt neile järele. Sepp ja Priidu kadusid viimaks lumiste küngaste ja nende peal olevate valliriismete vahele. Krõõt teadis väga hästi mis paik see on. Kui ta tükil ajal enam kedagi seal ei kohanud astus ta ise julgel sammul varemete vahele ja jäi juttu kuulama. Ta kuulis seppa rääkimas kuidas nad kavatsevad sõjaga peale hakata. Küll teised rahvad meile appi tulevad, selles oli ta kindel. Kõigepealt peab Viljandi lossi kätte saama, et vaenlastel meie selja taga kindlat toetuspaika ei oleks. Selleks oli Villul juba plaan valmis. Toomepäeval kui Viljandi maakonna mehed tulevad kümnist lossi vedama, ronivad tugevad mehed viljakottidesse, need saadetakse lossi kui rüütlid magavad, siis mehed ronivad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
