korras olnud talud Maade tasuta ümberjagamine süvendas inimestevahelisi pingeid Talupoegade õlul lasusid mitmesugused riiklikud koormised ja kohustused Maareformi ajal hakati Eesti NSV’s moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid, s.o sovhoose ja masina-traktorijaamu, ka hobulaenutuspunkte. Kolhooside loomine Juba alates 1946. aasta lõpust ilmnes Moskva tugevneval survel Eesti NSV tollases võimuladvikus suund kolhooside loomisele. 1947.a mais võttis Keskkomitee vastu direktiivse otsuse kolhooside loomiseks kõigis kolmes Balti liiduvabariigis. Samal aastal loodi Eesti NSV’s 5 esimest kolhoosi ja alustati kulakute väljaselgitamist. Kulakud ja nende koormised Kulakud - talupojad, kes olid kasutanud palgatööjõudu või/ja omasid põllutöömasinaid. Algselt tembeldati kulaklikuks 2700 talu Neile pandi peale kõrge põllumajandusmaks ja hiljem
KIVIÕLI I KESKKOOL GÜMNAASIUMIASTE Ney-Lii Soomets X klass EESTI PÕLLUMAJANDUS REFERAAT KIVIÕLI 2009/1010 SISSEJUHATUS: Eesti põllumajandus on oma arengus läbinud palju murrangulisi muutusi. Tänu saksa suurmaaomanike poolt sissetoodud, arendatud ning kohalikele oludele kohandatud euroopalikule maaviljeluskultuurile oli Eesti põllumajandus juba Vene impeeriumis erandlikult kõrgel arengutasemel. Hoolimata sakslaste suurmajandite lammutamisest ja rohkete väiketalude rajamisest Vabadussõja järel toimunud maareformi käigus, kuulus põllumajandus ka Eesti esimesel iseseisvusperioodil (19181940) kõrgelt arenenud majandusharude hulka, mis eksportis Euroopa turgudele kõrgekvaliteedilist toodangut. Eesti põllumajandus suutis toibuda ka endise Nõukogude Liidu poolt okupeerimisele järgnenud st...
Nõukogude Eesti Pr 39. Eesti NSV valitsemine Nõukogude võimustruktuur Nõukogude võimu taastamine algas koos Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Eestisse tulid Nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid, kes hakkasid võimu taastama. Koondusid esilagu Võrru, 1944 sügisel Tallinna (sakslased). Võimustruktuur oli samasugune kui NSV Liidus: juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, kes allus Moskvale, vormiliselt oli kõrgeimaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Linnades, maakondades ja valdades teostasid poliitikat kohalikud parteikomiteed. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur Eesti NSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. Moskva toetas eelkõige enda saadetud kaadrit ja kohalikus võimuvõitluses jäi kohalik kaader alla ja pidi 1950. aastate alguses loovutama oma positsioonid. Enamik...
uuesti. 3. Milline oli 1944 1947. a maareformi sisu? Kõik maad kuulutati taas riigi omandisse. Maakasutus oli reformi ajal väga ebapüsiv. Maareformi käigus muudeti talude suurusi ja piire. Põhiliseks tegevuseks oli uute aktide väljaandmine, alustati maade kollektiviseerimisplaanidega. Alusatai ka aerofotode tegemist, sest plaanid olid väga ebatäpsed, reformi peamiseks oli rahva petmine kolhooside tekkimise ettevalmistamiseks. 4. Milliseid maakorralduslikke töid tehti kollektiviseerimisperioodil? Koondati põllumajanduskõlvikud, mis ennem kuulusid üksiktalupidajatele, kolhooside maafondi. Uute kolhoose iseloomusats killustatus, selle parandamiseks alustati maakasutuse korrastamist, vahetati maid erinevate kolhooside, solhooside ja metsamajandite vahel, seejuures ei tohtinud maapind väheneda. Lõpuks
Tugevdatakse julgeolekuorganite tegevust Osa rahvastikust kuulutati sisevaenlasteks, kellest oli vaja lahti saada Uus majanduspoliitika Palga maksmine, kuid 80% siiski ei saanud veel raha Lubati väike eraettevõtted 1925 indrustaliseerimine tööstuse eelisarendamine Mida oli tööstusel vaja: raha, töötajaid, toorainet 20ndate lõpul probleemid põllumajanduses 1928-1929 algab kollektiviseerimine kolhooside rajamine 1932 lõpuks kolhooside rajamine lõpule viidud, viis põllumajanduse alla tagasi Probleemid: Kolhooside esimeheks võhikud Puudus vajalik tehnika, elekter Palka ei makstnud Kord aastas anti ülejääke Ukrainas võeti kogu viljasaak ära, nälga suri üle 5 miljoni inimese teadlik tegevus Kes varadest ei loobunud nim kulakutes ja saadeti siberisse, siberi omad kõrbetesse Järjekorras seismine keelati ära
paremini kui sovhoosnikul. Kõrvuti kolhoosidega eksisteerisid Nõukogude Liidus ka sovhoosid, kus kasutati ametlikult riigile kuuluvaid tootmisvahendeid ja oli kindel palk ning töödistsipliin nagu töölistel. See tagas varasemal perioodil parema elu kui kolhoosnikul. Sovhoosniku aiamaa tohtis olla kuni 0,15 ha. Sisukord [peida] · 1 Kolhooside loomine · 2 Kolhoosnike elu · 3 Kolhoosi juhtimine · 4 Kolhoosid pärast stalinismi · 5 Kolhoosikorra lagunemine · 6 Vaata ka Kolhooside loomine Kolhooside loomine toimus Nõukogude Liidus aastatel 19291933 kollektiviseerimise teel. Ametlikult oli
Ptk 22-24a (Kommunistlikud riigid, NSV Liit, Eesti NS, Eesti NSV kultuur). Ülesanded Arutlusteemad: 1. Kuidas mõjutas NSV Liidu majandus Eesti NSV majandust? Nagu NSV Liidus nii oli ka Eesti NSVs plaanimajandus. algas tööstuse jõuline arendamine, suurettevõtete loomine linnastumine võõrtööliste sissevool maal talude kaotamine kolhooside moodustumine (sundkollektiviseerimine) sovhoosid, väikesed individuaalmajapidamised Nii tööstuses kui ka põllumajanduses suretati täiesti välja erasektor. Riiki, mida valitses kommunistlik partei, ent seda majanduse taset polnud saavutatud, nimetati sotsialistliku orientatsiooniga riikideks. 2. Mida positiivset ja negatiivset oli nõukogude Eesti kultuuris ja hariduses? 1944 väliseestikultuur, kodueestikultuur 1960. aastatel uus põlvkond, vabamad olud 1970. aastatel pessimism, range kontroll, venestamine enim kannatas kõrgkultuur linnastumine rahvakultuuri säilitamine (laulupeod) Eesti Vabariigi kultuur...
Talude max suurus 30 ha. Tulemused: ei parandanud maal sotsiaalseid ega majanduslikke olusid, rääkimata inimestevahelistest suhetest. Uusmaasaatjate majapidamistest ei kujunenud elujõulisi talusid. Maa võõrandamisega muudeti sageli elujõuetuks ka seni heas korras olnud talud. Pingestusid inimeste vahelised pinged, talupoegade õlul lasusid mitmesugused riiklikud koormised ja kohustused. Hakati moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid. 3. Milliseid abinõusid kasutati kolhooside loomisel? Alates 1946. aasta lõpust ilmnes Moskva tugevneval survel Eesti NSV tollases võimuladvikus suund kolhooside loomisele. Alustati kulakute väljaselgitamist, neile pandi peale kõrge põllumajandusmaks ja hiljem suurendati tuntavalt põllumajandussaaduste riigile müümise norme. Võimu surve, massiküüditamine. 4. Keda nimetati kulakuks? Talupoegi, kes olid kasutanud palgatööjõudu või/ja omasid põlltöömasinaid. 5
Maareformiga riigi reservi jäänud maade arvel moodustati neid juurde. 1951. aasta lõpuks oli 127 sovhoosi. Esimesed 5 kolhoosi moodustati 1947. aastal, 1948. aasta lõpuks oli rajatud 439 kolhoosi. Forsseeritult jätkus kollektiviseerimine 1949. aasta märtsiküüditamise järele, aasta lõpuks oli rajatud 2898 kolhoosi. Esialgu moodustati väikeseid nö. üheküla-kolhoose, kuid juba 1950. aastal algas üleliiduline majandite liitmise kampaania. Selle aasta lõpuks oli Eestis kolhooside üldarv tunduvalt vähenenud ja nende keskmine suurus tõusmnud 1,7 korda (tab. 1). Majandite liitmine jätkus pidevalt. See pidi neid majanduslikult tugevdama, kuid tegelikult hoopis nõrgendas: süvenesid raskused töö korraldamisel ja inimeste ükskõiksus. Tabel 1. Põllumajandusettevõtete arv ja suurus Arv (aasta lõpul) Keskmine üldpindala ha kolhoosid Sovhoosid kolhoosid Sovhoosid 1949 2898 115 576 742 1950 2213 127 961 891
Majandusteaduskond Majandusarvestus PÕLLUMAJANDUSE ARENG EESTIS. Referaat majandusajaloos Õppejõud: E. Uusen Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus ..................................................................................................................... 3 1. Põllumajanduse areng.................................................................................................... 4. 2. Kolhooside kadumine................................................................................................... 4 3. Euroopa Liit...................................................................................................................4 4. EL toetused.....................................................................................................................4 4.1. Toetuste eesmärgid..................................................................................................
ning nad viisid ka onad väed konflikti o Väga huvitatud olid konflikti lahendamises USA ja NSVL NSVL toetas araabia riike, elektri jaama ehitamisesks saadeti raha ja teadlasi, (sammuti ka relvi) USA iisraeli toetus o Võim maailma poliitikas langes USA-le ja NSVL-le, pildilt kadusid UK ja Prantsusmaa · 1956 poola o V.Gomulka poola kommunistliku partei juht, peatas kolhooside loomise. · 1956 Ungari o Nagy sai peaministriks, juhuslikult tuntuks. Andis ülestõusnutele järele Ungarlased avaladasid meelt poola toetuseks o Ungari lahkus Varssavi paktist, ja hakkab erapooletut riiki looma. Eesti II maailmasõja järel · 1940 II pool · 1950 aastate algus Nõukogude okupatsioon (juhid) · Nikolai Karotamm EKP KK i sekretär (kommunistliku partei juht eestis) · Johannes Vares tegi 1946
NSVL Saksamaa Itaalia Nõukogude Venemaa tekkis Tekkis 1922 .aastal. Tekkis 1925.aastal. 1917. aastal ning peale seda aastal 1922 tekkis Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide liit. Suurteks juhtideks olid: Adolf Hitler Benito Mussolini Lenin ja Stalin Kommunistlik Partei Natsionaalsotsialistlik Saksa Fasistid Töölispartei. Uus majandus poliitika Majandust juhtis riik, Moodustatikorporarsioone (NEP), Plaanimajandus, Plaanimajandus, ehitati ja Ametiühingud ja parteid Kolhooside tekke, Gulagid, kiirteid, sõjaväe areng. (v.a.Fasistid) kuulutati Industraliseerimine, ebaseaduslikuks, Ainupartei Ainupartei Juhikultus ehk ülistati juhti, Juhikultus, Plakatid ja Salapolitsei, Kollektiviseerimine ...
1944-1947 aasta maareformi tulemusena toimusid eesti külas küllaltki suured sotsiaalsed muutused. Muutus talu suurusrphmade koosseis ja suhe. Väiketalude osatähtsus vähenes. Talude maakasutuses oli maareformi perioodil küllaltki ebapüsiv. Tegelikult oli kogu 1944-47.a maareform ja maa põlise pidamise aktide väljaandmine talurahva petmine, kuna samaaegselt asuti tegema ettevalmistusi põllumajanduse kollektiviseerimiseks, st talumajanduse livkideerimiseks. 16. Kolhooside teke Eestis, sellega seotud maakorraldustööd. (lk 221) Eellugu. Sõjaastail oli põllumajandusliku tootmise tase tunduvalt langenud, sõja lõppedes aga ei edenenud põllumajanduse taastamine loodetud tempos. Seda põhjustas ka valitsuse agraarpoliitika, eriti aga maareformi teostamine. Suuremate talude vähendamine, neilt osa karja ja inventari ära võtmine vähendas oluliselt nende 12 tootmisvõimet
ühiskiri, nõuti MRP lisaprotokollide avalikustamist. Sellele järgnes mitu teist pöördumist maailma avalikkuse ja naaberriikide poole. Stalinlik maj-pol. Sundkollektiviseerimine, forsseeritud industrialiseerimine(kiirendatud), jäiga riikliku plaanimaj juurutamine peaaegu kõikidel elualadel. Nõukogulik maareform:sundvõõrandamine, riiklikud kohustused(põllumaj saaduste müümine riigile), riiklikud põllumaj ettevõtted e sohvoosid, masina-traktorijaamad, hobulaenutus, kolhooside loomine, kulakute väljaselgitamine, talude maksimaalseks suuruseks 30 ha, maa riigistamine. Kolhooside loomine-kulakute väljaselgitamine kulak-talupoeg, kes oli kasutanud palgatööjõudu või/ ja omasid põllutöömasinaid. ENSV industrialiseerimine- põlevkivitööstuse spetsialiseerumine, masinaehituse areng, tööstusliku kalapüügi laienemine, rohkem tähelepanu metalli- ja tekstiilitööstusele, võõrtööjõu sissetoomine. Demograafilised probleemid- migrantide
· interrinne eestis elavad venelased- NSVL jäämise poolt - 20. augustil võeti vastu otsus ''Eesti riiklikust iseseisvumisest, de jure ja de facto. Otsustati moodustada Põhiseaduslik Assamblee. 8. MÕISTED : · Sundindustraliseerimine põlevkivitööstus, masina- ja metallitööstus, rasketööstus, kergetööstus, ehitustegevus majanduslikult tulu toovad. · Sundkollektiviseerimine kolhooside ja sovhooside loomine- kõik peavad riigi heaks töötama, nende vara on riigi vara. · Uusmaasaaja- maa võõrandati isikutele, oma majanduslik sissetulek osa riigile. · Kolhooside loomine suurtalupoegadele pandi peale maksud. Taheti,et talupojad ühendaksid enda talud kolhoosidega.
sõjaeelsest võimsusest, külvipind 40%. Inimkaotused olid 20%. '44 aasta sügisel muudeti Eesti NSV piire. Eestilt võeti ära Petseri ja Narva tagused maad. Eesti kaotas 2 linna - Ivangorod ja Narva. Osa eestlasi hakkas metsavendadeks ehk valge laeva ootamine. Koheselt rakendati kõiki samu tegutsemismeetodeid nagu kogu NL'dul oli. Tööstuses võeti kurss industrialiseerimisele, millega kaasnes massiline immigratsioon(peamiselt venelased) ja '46 aastal võeti maal kurss kolhooside rajamisele. Olukord muutus '49 aastal, kui toimus massiküüditamine ja 20 702 inimest küüditati (2,5%). Massiküüditamise tulemusel hakkasid eestlased asuma kolhoosidesse ja solhoosidesse ning '52 aastaks oli põllumajandus kollektiviseerinud. Lõppes metsavendade aktiivne tegevus. Kultuurielu tasalülitamine toimus '50 aasta märtsi pleenumiga(istungjärk). Eestlastest partei juhtkond asendati eestlastest venelastega. Väga palju kultuuriinimesi süüdistati lääne ees
1960- Stalini hirmu kadumine tõi kaasa isikuvabaduse, optimistlikuks muututi, aktiivsemaks muututi igas valdkonnas, ka poliitikas. Rahvuskommunistide pk- olid veendunud et olemas olevat režiimi saab inimlikustada, demokratiseerida ja elamisväärsemaks muuta. Noorte aktiivsus kasvas( EÜE ja EÕM). Tekkis komsomoliorganisatsiooni kõrgaeg 67-68 (keskus Tartu). EKP mõnevõrra eestistus. Kukutati Hruštšov. Varsti algas stagnariseerimine, kuldsete 60ndate ideaalid sobisid vähem. 60-ndate teisel poolel tekkis dissidentide liikumine, valitseva režiimi vastu. Demo liikumised polnud ainult eestlastel, liitusid ka muulased kes tahtsid NSVL demokratiseerida. Põllumajanduse spetsialiseerimine, majandid läksid kindlale tootmisele( linnu-, piimakarjandus ja seakasvatus). Kolhooside-sovhooside juurde abimajandid nt konservitehased. Tööstus- ja tsiviilehitus, rekonstrueeriti ehitusmaterjalide mitu vana suurettevõtet ja rajati uusi. Tal, Tar majaehituskombi...
· Kehvik- talupoeg, kellel puudus veoloom, tavaliselt rentis seda töö eest naabritelt. · Kesmik- suutis ise oma põldu harida, tal oli kas hobune või härg. Müügiks jäi saaki vähe üle · Kulak- rikas talupoeg, kes tootis turu jaoks , kasutas palgatööjõudu Nälja põhjused: · Ülemaailmse majanduskriisi olukorras viljahinnad langesid · Nõukogude Liit suurendas vilja eksporti · Kulakud kui põhilised tootjad olid represseeritud · Kolhooside loomine sunnimeetodil vähendas toodangut · Nn ,, 5 viljapea seadus" · Talupoeg oli sunnimaine ·
· algas kollektiviseerimine -1947 a. loodi viis kolhoosi. 1951. a oli kolhoosides 95 % kõigist taludest. Kokkuostuhinnad väga madalad, mistõttu kolhoosnikud palka praktiliselt ei saanud. Kuna kolhoosidesse ei soovitud meelsasti astuda viidi 1949.a läbi küüditamine. · Põllumajandusspetsialistide ettevalmistamiseks avati põllumajandustehnikume ja 1951.a Eesti Põllumajandusakadeemia (EPA). 11. Kolhooside loomine. Küüditamine. Lk. 118-120. TV lk. 50-51 ül. 2; TV lk. 51-52 ül. 3. Milliste vahenditega mõjutati talupoegi kolhoosi astuma? · Need kes kolhoosi ei astunud kuulutati kulakuteks ja küüditati · suurendati maksukoormust kolhoosidest kõrvalejäänud taludele · suurendati üksiktalude müüginorme Miks tõi kollektiviseerimine kaasa põllumajanduse allakäigu ja maaelani kkonna vaesumise?
4. oluliseks aknaks oli Soome, kellega 1965. aastal avati ka laevaliin Eesti muutus nö. ,,nõukogude lääneks", kuna Eesti oli geograafiliselt kõige läänepoolsem. Siinne elanikkond eristus venelastest oma kommete, tavade ja keele poolest. Mingil määral oli ka võimalik muu maailmaga suhelda ja sealt infot saada. Nõukogude majanduspoliitika tagajärjed Eesti ühiskonnale Talumajanduse likvideerimine, üleminek kolhooside loomisele. Erasektori likvideerimine. Käsu- ehk plaanimajanduse kehtestamine. Võõrtööjõu sissetoomine. Nõukogude okupatsiooni ajal oli eestlaste suhtarv rahvastiku koosseisust väiksem, kui muidu. Selle pärast, et siia toodi tööjõudu sisse ja venelased ise ka rändasid. Eestlasi aga küüditati. Vaadeldaval perioodil on suurenenud venelaste arv.
NSVL (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit) NSV Liidu lipp Vapp Territoorium ja koosseis NSVL oli aastatel 1922-1991. NSVL oli moodustanud 1922 aastal. Sinna kuulusid: • Venemaa • Ukraina • Valgevenemaa • Taga-Kaukaasia Kodusõda Kodusõda oli 1918 -1922 aastatel. Selle sõja kaotused ulatusid 13 miljoni inimeseni. Väga palju inimest sõja aastatel sõidsid ära läände. Kodusõja võit süvendas enamlaste veendumust, et on võimalik kogu maailma kommunistlikuks muuta. 1919 aastal loodi Kommunistliku Internatsionaali (Kominterni). 1920. Aastate algul taheti korraldada revolutsiooni Poolas, Bulgaarias, Saksamaal, Eestis ja veel teistes riikides. Kui see ei tulnud välja, siis hakkati rääkima sotsialismi ehitamisest Venemaal. Uus majanduspoliitika Kodusõja aastatel kõik talupojad pidid riigile andma vilja ülejäägid. Selleks loodi toitlusarmee. Sealt saadeti maapiirkondadesse relvastatu...
kuid miks jäi see siis alla lääneriikide majandusele? Nõukogude võimu esimestel aastatel oli majandus veel suhteliselt liberaalne. Talupojad võisid vabalt kaubelda ning nad võisid moodustada ka eraettevõtteid. Muutused hakkasid toimuma Nõukogude majanduses seoses viisaastakuplaanide loomisega, millega kaotati paindlikus ning kiire otsustusvõime ning võime midagi muuta. Seoses sellega pandi Nõukogude majandus range kontrolli alla. Kogus riigis alustati kolhooside rajamist, mis erinevalt lääneriikide põllumajandusest ei pidanud vaeva nägema oma arengu eest vaidpidid ainult plaani täitma. Lääneriikide põllumehed olid huvitatud oma farmi arengust ja hoolitses oma vara eest. Nõukogude Liidus eraomand puudus ja inimestel ei tekkinud tunnet, et ta enda heaks töötab. Seega töötati natuke lohakamalt ning ei hoolitud sellest nii väga. Nõukogude majandus ei arvestanud absoluutselt riigi erinevate osade omapäraga. Kogu
hakkas senise majandussüsteemi lammutamine. Omandivormiks kujunes maareform, mis tähendas maa sundvõõrastamist ehk riigistamist. Maareform ei parandanud maal sotsiaalseid ega majanduslikke olusid, ka mitte inimestevahelisi suhteid. Maa võõrandamisega muudeti sageli elujõuetuks ka seni heas korras olnud talud. Talupoegade õlul olid mitmed koormised ja kohustused. Maareformi ajal hakati Eesti NSV-s moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid. 1946.aasta lõpus algas suund kolhooside loomisele. 1947. aastal alustati nn kulakute(talupojad, kes olid kasutanud palgatööjõudu või/ja omasid põllutöömasinaid) väljaselgitamist. Suurendati maksukoormust. Alustati ka kolhooside kokku liitmist. 1945. aastal hakati suurejooneliselt laiendama põlevkivitööstust. Virumaa põlevkivi aga pidi varustama gaasiga Leningradi ning tootma mootorikütust Balti sõjalaevastiku tarbeks. Piirkonna keskused olid Kohtla- Järve ja Siillamäe
inimest. Baltikumis oli metsavendlus kõige tugevam Leedus. Esijalgu olid need ära ootavas seisukohas, hiljem aktiviseerus võitlus Nõukogude kinnistumise vastu maal. Metsadest väljatuldnutele lubati armestiat, tegelikult arreteeriti. Rängim hoop metsavendlusele oli 1949 aasta massiküüditamine. 1956 lõpetati vastupanu, kuna oli näha, et Lääneriikide toetust ei tule, seejuures algas Nõukogude Liidus leebem ajajärk. 4.Hilisstalinism Eestis · Kolhooside loomise algus 1947 aastaks oli Nõukogulik maareform Eestis lõpule viidud, kui Moskvast anti käsk kiirendada kolhooside loomist. Seda oli vaja metsavendluse hävitamiseks, samuti nähti talulises eluviisis eestluse taastootmist. Eestlasi taheti linnadesse tehaste tööjõuks ajada. Selleaegne ENSV juhtkond soovitas aeglast kolkoseerimist rahva teenimise abil, kuid Moskva ei nõustunud. Algas maksuterror taludele. Talurahva enamus ei läinud ikka kolhoosidesse.
· Vaimne vägivald · Massiküüditamine 1949.a märtsis- et inimesed astuksid vabatahtlikult kolhoosidesse · 1950.a tuli kokku EKP VII Pleenum- juhtkonda süüdistati kodanliku natsionalismi alahindamises, vääras kolhoosipoliitikas jne. · Võimuvõitlus juunikommunistide (Vares, Karotamm, Lauristin) ja Venemaa eestlaste vahel · Kultuuriinimeste represseerimine · Kaardisüsteem, selle kaotamine 1947 Kolhooside loomine · Alates 1947.a Baltikumis · Kulakute väljaselgitamine · Maksude suurendamine · 1951.a kollektiviseerimine lõppes, 95% majapidamistest kolhoosides Käsumajandusele üleminek: · Allutamine plaanimajandusele · Võõrtööliste sissevool · Uued tavad, harjumused · Eestlaste osakaalu langus MÕISTED: · Kulak- jõukas talupoeg, kasutas palgatööjõudu või põllumasinaid
Maarahvast see kindlasti ei rahulda. Kas ka linnarahvas on sama meelt, selles ma nii kindel ei ole. Arvan, et nemad ei ole sellesse probleemi võib-olla süüvinudki. Peretalusid, kus kogu töö tehakse ära ainult oma perega, on juba väga väheks jäänud. Väikese majapidamisega ei toida oma peret enam ära. Sest lisaks sellele on väiketalunikul vaja ka töövahendeid uuendada. Ning sellepärast ongi paljud väiketalunikud lõpetanud talupidamise. Paljudes kohtades on sovhooside ja kolhooside asemel nüüd põllumajandusettevõtted, kes tegutsevad osaühingute või aktsiaseltsidena. Nendes toimubki suurtootmine. Maarahvas on palgatöölised. Maapiirkondades on ka töötus väga suur probleem. Väiketalunikke enam ei ole. Maal peab olema endal transpordivahend, et linnas tööl käia. Ja kui seda pole, ongi ainus võimalus töötus. Sellest seisust on väga raske välja tulla. Paljud inimesed ongi maalt linna kolinud, sest maal ju tööd pole
Seetõttu oli 1960. aastatel ning järgmise kümnendi esimesel poolel toiduainetega varustamine Eesti NSV-s üldiselt rahuldav. Tänu Stalini surmale vähenes üldine hirmufoon ja see avaldus ka majanduses. Tehase- ja kolhoosijuhid said juurde julgust ise otsuseid langetada. Kummatigi jäi nõukogulik plaanimajandus kogu oma ebaefektiivsuses ja ebamõistlikkuses püsima. Käbini valitsemise aastate algul põllumajandustoodangud ei suurenenud, vaid vähenesid ning tänu sellele suurendati kolhooside ja sovhooside sõnaõigust plaanide koostamisel, kaotati masina- traktorijaamad ja alustati järk-järgulist üleminekut rahapalgale. 1950ndate lõpul hakkasidki tänu sellele Eesti kolhoosid otsesest viletsusest välja rabelema. Põllumajandussaaduste kokkuostuhindu tõsteti, mis tegi aga linnainimeste elu kallimaks. Kolhooside toodangu- ja müüginäitajate paranemisest hoolimata andis põhiosa kolhoosipere sissetulekust endiselt
Mats Traat ,,Tants aurukatla ümber" 1.Teose tegevusaeg: Teose üldine tegevusaeg on aastast 1914 kuni 1957. Täpsemalt öeldes on tegevus jaotatud ,,viide tantsu" ning iga tants toimub erinevatel aastatel ühelainsal sügisesel rehepeksupäeval. Esimene tants toimub maailmasõja puhkemisel aastal 1914. Teine tants toimub suure majanduskriisi ajal 1929.aastal. Kolmas tants toimub Saksa okupatsiooni ajal 1943.aastal. Neljas tants toimub kolhooside rajamise ajal aastal 1949. Ning viies tants toimub aastal 1957 kui küüditatud Siberist tagasi tulevad. Ajastule iseloomulikud tunnused: Inimesed tulevad ja lähevad, käivad sõjas, saavad surma, aga aurukatel aianurgas püsib. Inimestele oli kõige tähtsam töö tegemine. Oli suur masinaajastu ning nö tapva kehalise töö tegemine hakkas vähenema. Ajastu mõju inimestele: Selle romaani tegevusajal toimusid mitmed okupatsioonid ja
KGB üleasnne oli olla silmadeks ja kõrvadeks. Sõjavägi oli oluline infoallikas. EKP's arutati liiduvabariigi haldamisega seotud küsimusi. 2) Põllumajanduse kollektiviseerimine : 1945.a Maareform tähendas maa sundvõõrandamist. Selle ajal hakati ENSV's moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid : sovhoose ja masinatraktorijaamu. 1947.a võttis ÜKP vastu otsuste kolhooside loomiseks. Alustati kulakute väljaselgitamist. 1951.a jõudis kollektiviseerimine lõpule. Hakati ühendama väikekolhoose. 50ndate alguseks oli ENSV põllumajandus laostunud. Alandati müüginorme, tõsteti hindu, vähendati makse. Hakati maksma töötasu osaliselt rahas. Need muutused panid aluse põllumajanduse toibumiseks. Loodi Eesti Põllumajandus Akadeema, ning laiendati võrku
ülejäänuga 1500 rublast polnud midagi teha. Seda ümber ei vahetatud. 21. juunil teatas Siim Kallas, et ringlusse lasti 593 164 250 krooni. Rahareform sidus Eesti krooni Saksa margaga suhtes: 1 DEM = 8 EEK. Pärast rahareformi oli inflatsiooni tase Eestis suhteliselt kõrge. Eesti majandus avanes läände ning majanduse ühinemine Euroopaga oli pöördumatu. Mindi üle turumajandusele. Turumajandusele üleminekul mängisid rolli ka erastamine, panganduse areng, omandireform ja kolhooside likvideerimine. Eesti majanduse areng on toimunud fikseeritud vahetuskursi tingimustes ja sellest tuleneb kohaliku panuse hinna pidev kallinemine. Samas on Eesti ettevõtjad hoolimata kasvavatest tootmiskuludest jätkuvalt konkurentsivõimelised tänu suurenenud tootlikkusele ning majanduses on toimunud tootmise ja ekspordi kiire kasv. Ekspordi kiire kasv on seotud eelkõige struktuuriliste muudatustega. See tähendab seda, et
4)Maailma kaardilt kadus 4 impeeriumi (Venemaa, Austria-Ungari, Türgi, Saksamaa). 5)Rida uusi Vabariike tekkis (Eesti, Läti, Leedu, Soome, Saksamaa jne...). 6.Miks puhkes Venemaal kodusõda? Nõukogude võimu esimeste ümberkorraldustega ja enamlaste võimule tulekuga ei olnud rahul teised poliitilised jõud ja ühiskonna kihid (1918 kevad- 1920 alguseni). 7.Mida tähendas NSV Liidus sund kollektiviseerimine, industrialiseerimine? Kollektiviseerimine tähendas sovhooside ja kolhooside loomist. Industrialiseerimine oli suur tööstuse eriti rasketööstuse arendamine. 8.Venemaa kodusõda, NEP-i poliitika. 1918 kevad-1920 algus. Alguse sai maailma revolutsiooni õhutamine, võit kodusõjas süvendas enamlaste veendumust, et kogu maailma on võimalik kommunistlikuks muuta. 1919.aastal asutati Kommunistlik Internatsionaal. Peale Kodusõda hakkas Venemaal kehtima uus majanduspoliitika (NEP-i poliitika) : 1)Turul kauplemine oli lubatud. 2)Vabadus ise otsustada.
kujutama elu dokumentaalses laadis. Vastukaaluks proosale tõusis esile näitekirjandus. Näidendeid kirjutasid varem romaane kirjutanud kirjanikud (August Jakobson). Hakkas hääbuma komöödia, asemele tuli lääne impearilismi ründav satiiriline draama. Näidendid muutusid jutustavateks. Põhiteemad. Põhiteemad draamal ja proosal olid üsna sarnased. Teos pidi olema päevakohane, pidi kajastama lähiminevikku või kaasaega. Teemad olid: 1) sõjasündmused ja Saksa okupatsioon Eestis, 2) kolhooside rajamine, 3) läänemaailma pahelisus. 50-date aastate algupoole saabusid veidigi vabamad olud. Sotsialistliku realismi meetodiga määratud piire hakati laiemaks nihutama. Sel ajal hakkas proosat kirjutama Juhan Smuul. Tähelepanu äratas Smuuli novellikogu "Kirjad Sõgedate külast". Vaimukas ja ajakajaline on "Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol". Autor pilkab maarahva käitumist pealinnas. "Muhu monoloogid" (1968) Muhu murrakus kirjutatud monoloogide sari, mida ilmestab
Raamatus on sügav seos talupojaromaanide traditsioonidega. Kogu tegevus toimub kindlalt ühes asukohas ning olustik, aurkatel ja rehepeks kanduvad sujuvalt läbui kõikide osade. Kuidas kajastub teoses aeg? Romaanis käsitletakse eesti taluelu 20.sajandi algusest keskpaigani. Esimeses tantsus toimub tegevus keisriaegsel Eestimaal, teine tants toimub iseseisvas Eestis, kolmas algab okupatsiooniaasta sügisel. Neljas on esimese kolhoosiaasta sügisest ja viies tants on ajal mil kolhooside algusaegne pinge hakkab taanduma. Autor on näidanud ajakulgu tegelaste suhete, surmade ja järglaste ning sõja kaudu. Peategelase olemus ja saatus Kui võtta peategelaseks Taavet Aniluik, siis saame teoses näha tema nooruspõlve ja vanaduspõve. Taavet oli saanud taluperemeheks, kuna keskmine vend Jüri sai sõjas surma. Ta oli noorim poegadest kes sai pärast isa surma Aiaste peremeheks. Vaadates Taavetit, siis tema puhul
( KGB ). Juba 1944.aastal algasid nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste massilised arreteerimised, saatmine vangi-ja sunnitöölaagritesse. 1944-1945 represseeriti u. 30 000 inimest. Osa pages repressioonide eest metsa. Viimane metsavend tuli välja 1978 aastal. 1949.a. märtsis toimus massiküüditamine, mille käigus deporteeriti Eestist Siberisse üle 20 000 inimese. Vägivallaaktsioon oli läbi viidud eesmärgiga hirmutada elanikkonda seoses kolhooside moodustamisega. Repressioonipoliitika üheks osaks oli vaimne vägivald. See väljendus ühiskonna vaimuelu täielikus allutamises valitseva reziimi ideoloogiale ( kommunistlik ideoloogia, sotsialistlik majanduskord). Haridus, teadus, kunst kõik pidid teenima seda ühiskonda. Levis kommunistlik propaganda , kehtis range tsensuur. Sõjajärgsel perioodil alustati võitlust nn. kodanliku natsionalismiga. Selleks korraldati EKP VIII pleenum. See oli stalinismi võimutsemise tipphetk Eestis
eestlased koos valdavalt muukeelse parteiga; ühiskonnas suurenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus; stalinistlik ideoloogia valitses; rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. Eriti rängalt tabati kultuurivaldkonda. Kiirendav tegur Eesti venestamisel. Süüditused ei kadunud kuskile ning olid aktuaalsed kuni 1980a. II pooleni. 5. Üliindustrialiseerimine ja kollektiviseerimine Eesti NSV-s, selle tagajärjed. Kollektiviseerimine- 1946 ilmnes suund kolhooside loomisele. 1947 loodi Eestis 5 esimest kolhoosi ja alustati kulakute väljaselgitamisega. Kulakud olid talupojad, kes olid kasutanud palgatööjõudu ja olid paremal järjel. Kulakuks said 2700 talu ning neile oandi peale kõrge põllumajandusmaks ja suurendati põllumajandussaaduste riigile müümise vorme. 1948 hakkasid sellele talupojad vastu ja alles jäi 195 kolhoosi. Talupoegade vastupanu murti küüditamisega. Peale seda suurendati maksukoormust,
Runnel. 1.5.Kolhoosiaeg 1949. aasta veebruaris loodi Jalgsema külas kolhoos ,,Uus Algus", mille esimeheks sai Aleksander Veskimäe. Täis hoo sai kollektiviseerimine sisse 1949. aasta märtsis. Kolhooside loomisel rikuti jämedalt leninlikke põllumajanduse koopereerimise printsiipe. Tegutseti vene malli järgi, arvestamata kohalikku eripära ja eesti talupoja mõttelaadi. Kiirustati ja kasutati sunnimeetodeid. Massiline kolhooside moodustamine sai teoks ,,kulakluse kui klassi likvideerimise" käigus. Paljud pered küüditi Siberisse, kelle hulgas oli teovõimelisi inimesi nii maalt kui linnast. Kolhooside esimesel tööaastale järgnes ühe küla kolhoosi ühendamine teise küla kolhoosiga. Juba 5. veebruaril 1950 ühendati ,,Uus Algus" ja ,,Tähis". Kolhoosile jäi nimeks ,,Uus Algus". 10. aprillil liitusid ,,Üksmeel" ja ,,Külvaja", nimeks jäi ,,Külvaja". Ligikaudu aasta pärast s.o
tavat teavet, arreteerisid massiliselt kohalikke elanikke. Metsavennad ründasid vene garnisone, sõjaväevoorc, julgeolekutöötajaid, vangieskorte ja -laagreid ning kohalikke parteiorganeid. Nii külvasid nad okupandis ebakindlust ja levi- tades poliitilist propagandat ka lendlehtedcna, püüdsid üleval Nõukogude Eestis kulges kollektiviseerimine maal aeglaselt. Esialgu püüti kollektivisee- rida sellega, et vähendati kolhooside maksukoormust ja suurendati eratalu poegade oma, ent kui see ei andnud soovitud tulemusi, prooviti vägivallaga. 1949. aasta märtsis viidi kolmes Balti liiduvabariigis Nõukogude Liidu Ministrite Nõukogu otsusel läbi massiküüditamine, mille ohvriks langes ühtekokku 29 000 perekonda ehk üle 87 000 inimese. Nõukogude Eestis oli küüditamise kavandamine kohaliku siseministeeriumi ja julgeolekuministeeriumi õlgadel, nende ametnikele
Suure maareformi tulemusena oli ENSVs 136 000 talumajapidamist, kusjuures uusmaasaajate taludest ei kujunenud suurt välja. Talupoegade kaela langesid maareformiga mitmesugused kohustused: pidi riigile andma põllumajandussaadusi ning täitma erinevaid töökohustusi (näiteks talvine metsaraie ja teede korrastamine). Nõukogude võim moodustas uusmaasaajate aitamiseks riiklikke põllumajandusettevõtteid, mis aga ei olnud väga efektiivsed. Kolhooside loomine 1947. aastal võeti vastu otsus luua kolhoosid kõigis Balti liiduvabariikides. Peagi peale otsuse vastu võtmist loodi ENSVs 5 esimest kolhoosi ning tegeldi kulakute otsimisega. Kulakud olid jõukamad talupojad, kellel oli tööjõudu ning põllumasinaid. Tõsteti makse ning tehti kolhoosidele propagandat, kuid see ei toonud vabatahtlikuid kolhoosi tööle. Makse tõsteti veelgi kõrgemale ning loodi aina rohkem kulakute talusid. 1949. aasta
Mõned tasuta teenused. Nimetati sõjakommunismiks- kodusõjaaegne poliitika. Talupoegadel toiduaineteandmise kohustus- toiduained anti riigile. Ülestõusud. Vilja kogumiseks- toitlusarmee. Maapiirkondades relvastatud toitlussalgad. Sunduslik töökohustus. Loobuti NEP-i poliitikast- 1. sõjakommunism. Industrialiseerimine- tööstuslikuks muutmine, on vaja sõjatööstust, vovhoos- riiklik majand (töö- palk). Suurtööstuse arendamine. 2. kollektiviseerimine- kolhooside loomine, annavad ise vara ära, kollektiivne majapidamine. Talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks e. kolhoosideks. Kolhoos- põllumajandusettevõte, tootmisvahend on kolhoosi liikmete ühisomand. 3. plaanimajandus- 1928. viisaastak esimene. Majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. Igale ettevõttele koostati kohustuslik plaan. Vladimir Uljanov Lenin sotsialistliku riigi rajaja. Nõukogude valitsuse esimees ja kommunistliku partei tegelik juht.
kolhoosipoliitikas ja Polnud äärmuslik muus venestaja Arvestas Eesti eripäradega Vastupanuvormid: 1940. Metsavendlus relvaga võitlus NSV võimu vastu 1950. Põrandaalused noorterühmad 1970. Avalikud vastupanuliikumised Nõukoguliku majanduspoliitika tagajärjed Eesti ühiskonnale: Talude likvideerimine, kolhooside loomine, tööstuse industrialiseerimine, erasektori likvideerimine, käsu- ehk plaanimajanduse kehtestamine, võõrtööjõu sisse toomine, linnastumine Eestlased said infot läänemaailmast välisraadiojaamadest: Ameerika Hääl, Vaba Euroopa, Vabadusraadio; Tallinna-Helsingi laevaliin
KORDAMINE AJALOO KONTROLLTÖÖKS MRP-mittekallaletungi leping NSV Liidu ja Saksamaa vahel 23.augustil 1939. Lepinguga jaotati Vahe-Eurooma NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnaks. Mille alusel pidi NSV mõjusääri jääma Eesti, Läti, Leedu ja Ida-Soome. Baaside leping- 28.september 1939,NSV Liit ja Eesti sõlmisid lepingu, mille kohaset rajatakse Eestisse NSVL sõjaväebaasid, algas baaside ajastu 1939 sügis-1940 kevad. Sellea kaasnes 1939 baltsakslaste lahkumine. Okupatsioon Eestis-17.juuni 1940 okupeeriti Eesti. Juulipööre-sündmusi juhendas Andrei Zdanov, moodustati uus valitsus,peaministriks sai Johannes Vares-Barbrus. 14.-15.juuli uued valimised, uus võim:Eesti Töötva Rahva Liit (ETRL),Eesti Vb nimeti ümber Eesti Nõukoude Sotsilistlikuks Vabariigiks (ENSV). 6.august Eesti NSVL koosseisu, valitsuse nimeks sa Rahvakomisaaride Nõukogu, juhtis Lauristin. Korraldati ümber majandus (riigistati tööstused, trantsport, poed jne, tehti ettevalmistusi ...
nemad kolm oleksid pidanud olema 1950.a laulupeo üldjuhid. · 1950.a konservatooriumist vallandati 16 õppejõudu, /nt:/ Mart Saar, Cyrillus Kreek · ,,Puhastustöö" toimus ka Heliloojate Liidus Heliloomingu eesmärgid · Nõukoguliku elu kajastamine · Kirjutati massilaule ja vokaalsümfoonilisi teoseid muusika teenis ideoloogilist eesmärki · Loodi muusikat Stalini, partei, kommunismi ja kolhooside kiituseks Gustav Ernesaks (1908 1993) · Sündis 12.detsembril Peningi vallas (Harjumaa) · 1924.a astus Tallinna konservatooriumi klaveriklassi, ent mõistis, et pianistiks õppida oli liiga hilja. · Vahetas eriala, lõpetas 1931.a laulu-ja muusikaõpetuse eriala · Edasi õppis Artur Kappi kompositsiooniklassis (1934.aastani)
aastaks. · 1964a. võetakse Hrustsov võimult. · Sureb 1971. Bresnev 1964-1982a. · Esialgu jätkusid reformid. · 70ndatel saavutatakse suuri tulemusi, kuid on korruptisoon jne. · Suureneb vastuolu kääibeloleva raha massi ja kaupade vahel. · Talongisüsteem suurte kaupade jaoks. · Gigantprojekt: piimakarjareformid, suured kompleksit- ei õigusta end kuna toitu ei jätku nii suurele karjale. · Hüdroelektrijaamade rajamine. · Kolhooside (tekkinud talupoegade vara ühistamise tulemusena, omapension) asendumine sovhoosidega(Riiklik vara, riiklik pension). · Tekib suur kauba defitsiit. · Varimajandus (Aasias Uskekis) ja korruptsioon. · 1976a. NLs passide vahetamine. · Sureb 1982a. Andropov · Korruptsioonivastased süüdistused. · Karistatakse vabameelsust. · Sureb 1984a. Tsernenko · Kehva tervisega- südamepuudulikus, neerupuudulikus, astma. · Stagnatsioon. ei üritagi midagi muuta.
paremaks, vastupidi neei, kes vabatahtlikult liituda ei tahtnud, sunniti. Kulakud eemaldati ning neile pandi peale järjest suuremaid koormisi ja makse, hävitades nii täielikult talude tootlikkuse. Inimestel kadus tahtmine talupidamisega edasi tegeleda, kui nad nägid, et kogu nende kasum läks riigile, mitte endile. Järk-järgult hakkasid inimesed siis kolhoosidega liituma. Lõplikult murti talunikud massiküüditamisega. Majanduse paranemise jaoks oleksid nad pidanud kolhooside asemel just toetama suuremaid talunikke ja aidata väiksematel kiiresti areneda. Suurem toodang tuligi just suurmajanditest, mida toetades oleks majandus riigis kindlasti tõusnud, kuna inimesed oleksid tundnud riigi toetust ja nad oleksid tööd teinud vabatahtlikult. Selle asemel aga neid sunniti tööle ning langes tootlikkus. Kokkuvõtteks võib öelda, et Nõukogude Liit mõjutas Eesti majandust negatiivselt, sest mõeldi ainult Liidu vajaduste rahuldamisele ja Eesti jäi tagaplaanile
Mats Traat ,,Tants aruukatla ümber" 1.Romaani tegevus toimub 20.saj algusest kuni keskpaigani. 2.Suured ÜK-likud vapustused on I maailmasõja, kolhooside teke, küüditamine, sundmobilatsioon. 3.Mats Aniluik oli Aiaste talu peremees. Vanim poeg Kaarel läks linna ülikooli juurat õppima, kuid ta ei lõpetanud seda. Keskmine poeg Jüri sai üürikeseks ajaks taluperemeheks, kui ta pidi sõtta minema, kus ta hukkus. Noorim poeg Taavet sai peremeheks ja märtsiküüditamisel viidi ta Siberisse, kus ta hiljem tagasi naases. Lünka läheb sõna savi. Sealsete põllumeeste vaenlane nr 1 on savi. 4
Pildil Eduard Päll. Tema oli mees kes jätkas Johannes VaresBarbaruse tööd pärast ta surma. 6/7. Need pildid on valitud ,kuna annavad hea võrdluse milline nägi Eesti NSV haldusjaotus välja enne maarajoonide moodustamist.(1950 alustati ENSV rajoniseerimist. ) 8. Pilt on paljude jaoks jubedast mälestusest ,kui eestis toimus järjekordne toimus massiküüditamine. 1949 25.märtsil deporteeriti Eestist Siberisse 20 722 inimest. 9. See pilt sümboliseerib esimeste kolhooside rajamise algust Eestis(1949) . 10. Johannes Käbini oli teine Eestimaa Kommunistliku Partei juht(1950-1978) Vahetati Nikolai Karotamme vastu ,kuna Johannes Käbin oli veidike Moskva meelsem. 11. Üldlaulupeod aastatel 1947,1950,1955,1960,1965,1969,1975,1980,1985 ja 1990 olid tähtsad ,kuna olid ühed suurimad sündmused mis ühedasid eestlasi. 12. Jossif Stalin suurima Nõukogude Liidu massimõrvari surm (1953 5. märts), sseoses stalini surmaga muutub nii mõndagi
3. Praha kevad, neostalinism – Brežnev Kaks Saksamaad: 1. Demokraatlik, föderatsioon, orientatsioon Läände – Saksa LV 2. Unitaarriik, kommunistlik diktatuur, sõltuvus NSVL – Saksa DV Mõisted: 1. forsseeritud (raske)tööstuse eelisarendamine – industrialiseerimine 2. Nõukogude Liit, tema satelliitriigid ja teised sotsialistlikud maad külma sõja ajal – sotsialismileer 3. põllumajanduslike ühisettevõtete – kolhooside ja sovhooside – sundloomine – kollektiviseerimine 4. majanduse toimimine riiklikult ettemääratud mitmeaastaste kevade järgi – plaanimajandus 5. NSVL õigus sekkuda sotsialistliku bloki riikide siseasjadesse sotsialismileeri koos hoidmise nimel – Brežnevi doktriin Külma sõja kriisid: 1. Kriis külma sõja alguses, mil taheti poliitilist ülemvõimu saavutada inimeste ähvardamisel nälja ja külmaga – Berliini blokaad 2. Kriis Euroopas 1956
ülejääke vabalt turustada.Taastati eraettevõtlus (peamiselt loodi väikeettevõtteid ja kooperatiive) Stalini võimuletulek tõi kaasa olulised muudatused riigi majanduspoliitikas. 1928.a.-ks oli NEP likvidee-ritud ning algas industrialiseerimine (tööstuse, eriti suurtööstuse eelisarendamine, rõhuga masinate ja relva-de tootmisel) ja kollektiviseerimine ehk massiline kolhoseerimine (sunduslik ja vägivaldne kolhooside loomine, millega kaasnes jõukamate talupoegade ehk nn kulakute represseerimine ja ulatuslik näljahäda 1930ndate algul, mis tõi kaasa kuni 7 mln hukkunut). Kõige selle eesmärk oli muuta NSV Liit lühikese ajaga võimsaks tööstusriigiks, tagada riigi sõjalise võimsuse kiire kasv ja võimaldada teostada maailma-revolutsioon (kommunismi levitamine üle maailma). Stalinliku majanduspoliitika lahutamatuks osaks oli plaanimajandus
Eesmärgiks oli varustada inimesi esmatarbekaupade jne. 1959. lõpul soovis Hrutov omale ka majanduse juhtimist, pöörduti tagasi A-grupi tööstuse eelisarendamise juurde. Majanduse juhtimise detsentraliseerimine. Põllumajandus kardinaalsed muudatused. · Tõsteti põllumajandustoodete kokkuostu hindasid · kolhoosnikele hakati maksma rahapalka ja vanaduspensione · 1956.a. said kolhoosnikud passid · suuremat tähelepanu pöörati kolhooside varustamisele tehnikaga · ja kolhooside juhtkonna kompetentsemaks muutmisele. Asuti üles harima uudismaid stepialadel. Esialgu andis see väga häid tulemusi, hiljem aga kandsid suured vihmad viljaka mulla põldudelt minema. Väga populaarsed olid komsomoli löökehitused BAM. 1954-58 põllumajanduse kogutoodang suurenes u. 35%. See jätkus kuni 1962.a. Saabus krahh stepi ülesharimisega rikuti looduse tasakaal. 1962. kevadel uhuti pinnas minema koos viljaseemnega. 1962
saadetud. Metsadesse jäi teadmata arv mehi, kel polnud okupantidelt mingit halastust loota või kes ei soovinudki mingit lepitust. Viimane teadaolev eesti metsavend August Sabbe (Joonis 5) tappis end kinnivõtmisel 1978. aastal. 7 Sundkollektiviseerimine ja massiküüditamine 1940. aasta lõpul võeti ka Baltimaades kurss põllumajanduslike ühismajandite -- kolhooside -- kiirendatud loomisele. Väikeomanikest talunike kihi ja põlise elukorralduse säilimine oli Moskva meelest sotsiaalselt ohtlik ning lisaks andis talurahva paljaks riisumine kolhoosidesse ajamise kaudu parima võimaluse relvastatud vastupanuliikumise baasi hävitamiseks. 1947. aasta 21. mail võttis ÜK(b)P Keskkomitee vastu direktiivse otsuse kolhooside loomiseks kõigis kolmes Balti liiduvabariigis. Kevadel alustati
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
