Alguses oli rüüstamisel ja põletamisel edu. Mässu summutamisel oli ordu saanud Põhja-Eesti tegelikuks peremeheks. 4. Eestlaste olukord maal ja linnas 13. sajandil Kaubandus arenes paremuse suunas. Olid koormised: viljakümnis ja hinnus, mis olid siiski suhteliselt mõõdukad. Oli sõjateenistuse kohustus. 14-16. sajandil Rahvaarv kasvas ja asustus tihenes. Talupoegade liigendus: adratalupojad, üksjalad, maavabad talupojad, vabatalupojad . Alamasse kihti kuulusid: vabadikud (eriti vaesed palgatööl talupojad), sulased, teenijad, orjad ehk träälid. Viljanõudluse tõttu kasvas ruttu mõisate arv ning lisandus mõisateo kohustus. Kujunes välja sunnismaisus. Hiljem kujunes välja pärisorjus. Elamu Elati suitsutaredes või ka rehetaredes. Elamud olid männi- või kuusepuidust ja õlgkatusega, majas oli vaid üks suur lihtsalt sisustatud ruum: laud, pingid, magati õlgedel. Talveks toodi loomad tuppa sisse. Riided Riided...
Kuidas elas Eesti talupoeg keskajal? Keskajal jagunes ühiskond kolmeks seisuseks: vaimulikud, feodaalid ja talupojad. Suurem osa talupoegadest olid adratalupojad, kes alates 15. sajandist hakkasid järk-järgult muutuma sunnismaiseteks ning üha enam mõisnikest sõltuvamaks. Küllaltki suur osa talupoegadest olid sel ajal aga ka veel isiklikult vabad, nimelt vabatalupojad ja maavabad talupojad. Talupojad pidid oma tööga feodaale ja vaimulike ülal pidama ning kandma koormisi ehk täitma kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks. Talupoegadel tuli teha mõisategu ehk harida mõisa põlde, mille saak kuulus feodaalile. Lisaks sellele pidid nad töötama ka oma põllul, et tasuda loonusrenti. Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad. Neid ei võinud müüa ega osta maast eraldi ja neil võis olla oma majapidamine ja oma pere....
Keskaegne talurahva sotsiaalne liigendus Eestis Brita Lodi 2013 · Liivimaale saksa talupoegi elama ei asunud · Talupojad jagunesid varanduslikult ja õiguslikult üksteistest tunduvalt erinevateks rühmadeks. Talurahvas: 1. Adratalupojad 2. Üksjalad 3. Maavabad 4. Vabatalupojad 5. Vabadikud 6. Sulased, teenijad 7. Träälid Adratalupojad · Moodustasid kõige arvukama kihi · Pidid maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi · Talude majanduslikku kandevõimet mõõdeti adramaades (1 adramaa = 1 adraga haritav maa = u 10 ha) Üksjalad · Töötasid uutes väikestes taludes · Seal oli vähe teenijaid · Käis kord nädalas mõisas tööl Maavabad...
aprill (Liivimaa meister Burchard von Dreileben Haldusjaotus: Põhja-Eestis: Eestima Hertsogkond; Saaremaa ja Lääne- Eestis: Saare-Lääne piiskopkond; Kagu-Eestis: Tartu piiskopkond; Kesk-ja edela-Eestis: Saksa ordu Haldusjaotus Vana-Liivimaal pärast 1346: Saksa ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond Linnad: Tallinn, Rakvere, Narva, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Paide, Vana- Pärnu, Haapsalu Talupojad: üksjalad, maavabad, vabatalupojad , adratalupojad, vabadikud Linnaõigused: Lübecki õigus- Tallinn, Rakvere, Narva; Riia õigus- Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide, Haapsalu; kohaliku päritoluga piiskopiõigus- Vana-Pärnu Gildid ja vennaskonnad: Suurgild, Mustpeade Vennaskond, Väikegild(Püha Kanuti Gild, Püha Olavi Gild) Varauusaeg 17.-17.saj Haldusjaotus: Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond...
· Üksjalad- peamiselt adratalupoegade nooremad pojad, kes rajasid talu uutele maadele. Seetõttu oli nende teonorm väiksem- 1 jalapäev nädalas (siit ka nende omapärane nimetus). Hiljem sulasid adratalupoegadega kokku. (Jalapäev töö mõisa põllul hobuseta või härjata) · Vabatalupojad - olid vabad teotööst ja tasusid koormisi rahas. Ka talupoegadest mõisa ametimehed (kupjad, aidamehed jne) olid vabatalupojad. · Maavabad- üksikud muistsete eestlaste järeltulijad, kelle kohustus oli teenimine feodaali ratsaväes. Makse ei maksnud. · Sulased, tüdrukud, vabadikud teenisid palgalistena või päevilistena taludes, maata talupojad. Kuigi sõjalisi väljaastumisi enam ei esinenud, ei leppinud eestlased siiski kujunenud olukorraga kergesti. Piiriäärsetel aladel püüti põgeneda Venemaale, Soome või Rootsi. Otsiti mõisaid, kus koormised olid kergemad...
Bertholdi ei tahtnud liivlased vastu võtta,siis sai ta peapiiskopilt korraldused ristiusu korraldamiseks.Albertil oli kindel eesmärk rajadfa Liivimaal kirikuriik ja kogu maa pühendamine Neitsi Maarjale,1199 pühitseti ta Üksküla piiskopiks. 1201-Albert alustas saksa asunike tarvis Riia linna ehitamist,kuhu viis piiskopkonna keskuse, asutati Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu.Ordu allutati küll piiskopile,kuid hakkas peagi ajama iseseisvat poliitikat ja kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks. 1208-võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid,kes relvastatud vastupanu ei osutanud,lootes sakslaste sõjalisele toetusele oma vanade vaenlaste, eestlaste vastu.Edaspidi osalesid latgalid aktiivselt Eestile tehtavates sõjakäikudes,Järgnevalt vallutatiPolotskile alluvad Vene väikevürstkonnad Jersika ja Koknese,Edasi suunati pealöö eestlaste vastu.jõudsid ristisõdijate retked eestim...
I kursus: Eesti muinas-, kesk-, ja varauusajal Pilet nr.1 Eesti ajaloo periodiseerimine 1. Muinasaeg kiviaeg X - II aastatuhat eKr : paleoliitikum e. vanem kiviaeg mesoliitikume e. keskimine kiviaeg u. 9000 5000 eKr KUNDA KULTUUR Pulli asulakoha teke, Kunda asulakoha teke, kütid & korilased, asulad veekogude ääres, luust ja kivist tööriistad neoliitikum e. noorem kiviaeg u. 5000 1800 eKr - NARVA KULTUUR keraamika kasutuselevõtt; KAMMKERAAMIKA KULTUR algelise maaviljeluse algus; NÖÖRKERAAMIKA KULTUUR karjakasvatuse algs, asustus kaugeneb veekogudest vanem pronksiaeg 1800 eKr 1100 eKr esimesed üksikud pronksesemed noorem pronksiaeg 1100 500 eKr tekivad kindlustatd asulad, muistsete põldude jäänused, kivikirstkalmed, lohukivid, üksiktalulise asustuse teke, põllumaa eraomand,...
Järelikult suudab selline rahvas veel rõhutuna elujõuline olla. Enim oli adratalupoegi, nende talude suurust arvestati adramaades,suurtemates taludes olid isegi omad teenijad ning sulased. Olid ka üksjalad, kes käisid mõisatööd tegemas ühe jalapäeva nädalas, nemad tekkisid seoses uute maade kasutuselevõtmisega, arenedes said nemadki adratalupoegadeks. Vabatalupojad tasusid koormisi rahas ja olid teotööst vabad. Maavabad olid aga muistsete vanemate järglased, kellel lasus sõjaväekohustus, muud koormused puudusid. 15.sajandil hakkas välja kujunema sunnismaisus, mis tähendas, et talupoeg ei tohi mõisniku loata maalt lahkuda, sealt polnud enam pikk samm pärisorjuseni, seda kiirendas ka 1507.aastal Liivi ordumeisteri vastuvõetud otsus keelata eestlastel relvakandmine. 16.sajandiks kaotas talupoeg oma isikuvabaduse, seega oli kehtestatud pärisorjus...
sajandil renessansi ajastul renessansi ajal tõsteti esile antiikkultuuri ja selle saavutusi ~1000 aastane periood jäi antiikaja ja renessansi vahele = keskaeg (perioodi võrreldi ka pimeduseajaga, sest toimus kultuuri allakäik võrreldes antiikajaga). · Keskaja piirid: NB! Ühene seisukoht puudub! ALGUS - · 395 - Lääne- ja Ida-Rooma keisririigi lõplik lagunemine · 476 - Lääne-Rooma riigi langemine LÕPP - · 1492 - Kolumbus avastas Ameerika · 1453 - türklased vallutasid Konstantinoopoli · 1517 - reformatsiooni (e. usupuhastuse) algus · = 15.saj.lõpp / 16.saj.algus · Keskaja periodiseerimine: NB! Ühiste tunnuste alusel jagatakse kitsamateks ajalisteks perioodideks. VARAKESKAEG 5.-11.saj.kp. · feodaalse...
Kõige arvukamalt oli talupoegade seas adratalupoegi, kelle ülesandeks oli põlluga tegelemine; tema käsutusse kuulus ½ 5 adramaad. Suuremates taludes olid sulased ja teenijatüdrukud. Tekkisid nn. üksjalad, kes olid talupoegade pojad, kes enam oma isa tallu ära ei mahtunud ning rajasid oma talud kusagile ääremaale. Vabatalupojad olid talupojad, kes ei pidanud tegema mõisa jaoks teotööd, vaid võisid oma koormised maksta rahas. Maavabad talupojad olid talupojad, kes olid oma talu saanud läänikirja alusel. Neid oli kõige vähem. Rakendati kolmeväljasüsteemi, mis tähendas, et ühel adratalul, millel oli 3 põldu, kasvatati ühe peal suvivilja, teise peal talivilja ning kolmas põld puhkas järgmise aasta tarvis....
KESKAEG Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvad Eesti jagati üksikuteks osadeks, mille eesotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad, nn. maahärrad. Nende valdused kujutasid endast väikeseid feodaalriike. Feodaalse killustumise ajajärku Eesti nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks. Ilmaliku võimu kehtestamiseks oli suur sõjaline jõud - Liivi orduriik (1237). Orduala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks. Tähtsat kohta ordus omasid kiriklikke talitlusi pidavad preestrivennad. Vaimuliku poole tähtsaimaks võimukandjaks V-Liivimaal oli Riia peapiiskop. Põlisrahva õiguslik olukord halveneb. Kes ristiusu vastu olid võrnud, kuulutati isiklikult vabadeks. Põhiline koormis kümnis - kümnes osa talu saagist, kergema variandina hinnus kindalaksmääratud naturaalmaks. Võõrvõimude omavahelised suhted. Linnad, linnused ja kirikud Kogu Eesti keskaega iseloomustab võitlus võimu pärast. 1297 toimus V-Liivimaal kodusõd...
· Talupoegade jagunemine: - Adratalupojad pärisorjad, neid oli kõige rohkem, nende talud 0,5-5 adramaad, suuremates taludes sulased ja teenijatüdrukud, peamiseks koormiseks teotöö - Üksjalad tekkisid seoses uute maade kasutuselevõtuga, adratalupoegade nooremad pojad, kes asutasid väikese talu kuhugi ääremaale, tegu tuli teha üks jalapäev nädalas. - Vabatalupojad tasusid koormisi rahas, olid teotööst vabad. - Maavabad muistsete eesti ülikute järglased, omasid talu läänikirja alusel, sõja korral teenisid feodaali sõjaväes, muid koormisi ei olnud. · Valdavaks endiselt kolmeväljasüsteem, lapimaasüsteem · 16 sajandil rahvaarv 250000-280000 · Osa juurdekasvust ka sakslased, kes elasid põhiliselt linnades, rootslased lääne- ning põhjarannikul, 15...
Eesti aladel kujunes välja 4 erinevat haldusjaotust.1) Taani valdus(P-Eestis)13-20 saj sõna eestimaa ainult põhja valduste kohta. 2) Ordu alad- Kõige suurem sõjaline ja ilmalik võim siin aladel.. 3) Tartu piiskopkond-kuulus Riia peapiiskopile. Riias oli peapiiskop, kellele kuulusid ka Eesti aladel mingid maavaldused. Riia peapiiskop läänistas maad eestis olevatele piiskoppidele . 4) Saare-lääne peapiiskopkond, kuulus ka riia peapiiskopile Maahärrad- need, kellele kuulus maa. Maahärradeks olid Tartu piiskop, Saare-lääne piiskop, Taani kuningas, Ordumeister Selline haldusjaotus oli 13-16 saj keskpaik, võib nim ka Eesti alade poliitiliselt killustatuse ajajärguks. 13-16 saj nim kas ORDUAEG või VANA LIIVIMAA AEG. Omavahel 4 maahärra vahel pidevalt konfliktid ja kodusõjad. Ordul ja Taanil kujunes sõda ja arusaamatus Järvamaa pärast. Mõlemad väitsid, et see peaks kuuluma ne...
sajandi alguseks olid talupojad kaotanud isiklikud valdused. Neid võis müüa, kinkida, vahetada ja pärandada. Talupojad jagunesid: 1) adratalupojad neid oli kõige rohkem, maksid andamit ja tegid teotööd. Maad oli pool kuni 5 adramaad. Jõukamad omasid kuni viite teenijat või sulast. 2) üksjalad adratalupoegade nooremad pojad, kes rajasid oma talud ääremaadele. Nende koormised olid 1 päev nädalas teotööd teha. 3) vabatalupojad tasusid koormisi rahas ja teotööd ei pidanud tegema. 4) maavabad kõige kõrgem kiht. Muinasülikute järglased, kes omasid maad läänikirja alusel. Koormisi ei olnud, maad pidid ise harima. Oli kohustus teenida sõjaväes. 5) vabadik maata või vähese maaga talupojad, kes elatusid palgatööst. · rootslased rändasid Eesti rannikualadele ja said maa enda vabaks mandiks osta. · püsiv vene asustus tekkis Peipsi põhjarannikule....
pidid maksma maaisandale või tema läänemeestele andameid ja kandma teokoormisi. Üksjalad tekkisid seoses uute maade kasutuselevõtuga, adratalupoegade nooremad pojad, kes asutasid väikese talu kuhugi ääremaale, tegu tuli teha üks jalapäev nädalas, maksid maa eest, ei jaksand palgata tööjõudu. Vabatalupojad olid ennast osaliselt või täielikult adratalupoegade kohustustest raha eest lahti ostnud, tasusid koormisi rahas, olid teotööst vabad. Maavabad muistsete eesti ülikute järglased, omasid talu läänikirja alusel, sõja korral teenisid feodaali sõjaväes, muid koormisi ei olnud. VÕÕRVÕIMUDE JA EESTLASTE VALLUTUSJÄRGSED SUHTED: Eesti ala vallutamise järel sõlmiti eestlastega lepingud...
sajandist (1241 a.) raamatu järgi oli 3 mõisa, 15 vasalli (10 % eestlased) *9 linna- Tallinn, Tartu, Rakvere, Narva, Viljandi, Paide, Haapsalu, uus-Pärnu, vana-Pärnu *Talupojad- adratalupojad (harisid adramaad (1 adramaa 8-12 ha) 3-5 meest, 2-3 hobust, 1 talu, härjad, 1-2 lehma), üksjalad (adratalupoegade nooremad pojad, ei pärinud talu), vabatalupojad (maksid kohustuste eest raha), maavabad (isiklikult vabad) Kohustused: kirikule- 1/10 saagist (kümnis) 1/10 kümnisest (kirikumaks) mõisale- mõisategu (a. Rakmetegu- tööle hobusega, toit mõlemale, b. Jala tööle, toit endale) loonusrent- talupoeg andis mõisnikule kõigest, mis talu tootis, abitegu- vabast ajast mindi mõisa appi tööle, mõisavoor- veeti viina (~400 km) *Linnaõigused ( õigused, mis kehtisid linnas) Lüübeki õigus- Taani aladel...
Feodaalse killustumise ajajärk Vana-Liivimaa aeg; Eesti keskaeg; orduaeg 24. Jüriöö ülestõus 1343-1345 algus 23. aprill 1343 a. põletati maha mõisad ja kirikud; tapeti kätte saadud sakslased. 25. Adratalupojad erineva suurusega pool kuni 5 adramaad, sulased ja teenijatüdrukud (käisid teomeesteks). Üksjalad enamasti adratalupoegade noorimad pojad, kes tallu ei mahtunud, rajasid talu end. Ääremaale. Vabatalupojad väga üksikud, ülikute järglased, kes omasid talu läänkirja alused, ei kandnud kormisi. 26. Gild jõukate kaupmeeste ühendus tsunft käsitööliste ühendused 27. 16 saj. alguses. 1517 a. algatas Martin Luther Usupuhastuse. 28. 1523 a. jumalateenistuse käsiraamat luterlik katekismus Simon Wanradt tõlkis Johann Koell piibel 24. ,,Liivimaa kroonika" Balthasar Russow, Liivi sõja tundmaõppimine, Vana-Liivimaa sõjaeelne elu- olu. 30. Liivi sõda 22. jaanuar 1558 1583 a....
Eesti alal rahvusliku liikumise eeldused, eesmärgid, juhid, seltsiliikumine. Tekkisid vabatalupojad , kes ei olnud enam pärisorjad. Hakkas kujunema eesti rahvus. Sellega hakkas Eesti ala majanduslik arenemine, tekkisid Eesti haritlaskonnad, kooliharidus levis, kohalik põliselanikkond hakkas omaalgatuslikult oraganiseeruma, kommunikatsioonivõrk avardus ning rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Olulist rolli hakkasid etendama rahvakooliõpetajad. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid eelkõige emakeelse...
Talude suurus oli väga erinev, suuremad talud käsutasid ise palgalist tööjõudu - teenijatüdrukuid ja sulaseid. Metsadesse rajatud uudismaadel elasid üksjalad, kelle nimetus tuli sellest, et nad käisid mõisateol ühe jalapäeva nädalas. Kui nende talud jalad alla said, muutusid nemadki adratalupoegadeks. Olid veel raharendile lastud vabatalupojad - vabad teotööst. Vabatalu poegade arv kasvas eriti 16. sajandi esimesel poolel, mil pikem rahuaeg tõi kaasa majanduse õitsengu. Ja lõpuks maavabad - tavaliselt muistsete vanemate järglased, väikeläänimehed, kel lasus sõjateenistuskohustus või mõni teine võimudele vajalik ülesanne, näiteks postivedu. Eriti rohkesti oli maavabasid Järvas ja Saaremaal. LINNAD JA KAUBANDUS. Linna valitses raad (saksa keeles Rat = nõukogu). Näiteks Tallinna raad koosnes...
a. oli koos Tartu langemisega kogu mandri-Eesti vallutatud 1227. vallutati Saaremaa. Muistne vabadusvõitlus oli eestlaste jaoks lõppenud kaotusega. Selle sündmusega lõpeb muinasaeg ja alga keskaeg, mis kestab kuni Liivi sõja puhkemiseni 1558. Riia peapiiskop (1229 Albert suri) pidas pidas end vallutatud maa kõrgeimaks valitsejaks, Mõõgavendade ordu (Albert lõi Mõõgavendade ordu 1202, et omada püsivat sõjalist jõudu kohapeal) aga ennast (kõige tugevam). Puhkes riid saagi jagamise pärast- ordu nõudis 1/3 vallutatud maadest. Kiriku ustavaks tööriistaks olnud ordu hakkas vastu oma isandale Riia peapiiskopile. Tüli paisus selliseks, et paavst Honorius III saatis 1225.a. legaadina Liivimaale Modena piiskopi Wilhelmi (Modena Wilhelm), kes pidi tüli lahendama ja selgitama alistatud rahvaste olukorda. Paavsti legaat manitses mitte liialt röövima ja otsustas, et Lõuna-Eesti jääb sak...