Sisukord Paiknemine 3 Elanike arv 4 Omavalitsus, haridusasutused 5 Ajalooline kujunemine 6 Peamised tegevusalad 7 Vaatamisväärsused 8 Kasutatud kirjandus 9 Paiknemine Tamsalu vald asub Lääne- Virumaa edela osas, Pandivere kõrgustikul. Pindalaks on 214,6 km². Tema naaber valdadeks on Tapa, Kadrina, Rakvere, Vinni, Väike- Maarja, Järva- Jaani(Järvamaa) ja Ambla(Järvamaa) vallad. Tamsalu valla suurimaks keskuseks on Tamsalu linn. Seal asuvad kaubandus-, kultuuri-, haridus-, teenindus- ja sotsiaalobjektid. Tamsalu valla kõrval asuvad tugevad tõmbekeskused, Rakvere linn, Tapa linn ja Väike-Maarja. Elanike arv LINN (01.02.08) (01.08.08) (01.01.09) Tamsalu 2545 2527 2533 ALEVIK Sääse 491 498 489 KÜLA Aavere 13 13 13 Alupere 11 10 10
Infrastruktuur Tamsalu vald Elamumajandus: Suurim korterifond on Tamsalu linnas ja Sääse alevikus. Tamsalus on kokku 825 korterit. Sääse korterelamutes on kokku 212 korterit. Korruselamute haldamiseks on loodud Tamsalu linnas 3 ning Porkunis 3 korteriühistut. Suurt osa elamufondi haldab AS Tamsalu Kalor. Jäätmekäitlus : Tamsalu vallas reguleerib prügi käitlemist Tamsalu valla jäätmehoolduseeskiri. Prügiveoteenust osutab valla haldusterritooriumil AS Ragn Sells. Enamus tiheasustuspiirkondade ja ka hajaasustustes olevaid majapidamisi ja ettevõtteid on liitunud tsentraalse prügiveosüsteemiga. Tamsalu linnas on suuremate kortermajade juurde loodud võimalus jäätmete liigiti kogumiseks - paber, papp ning segapakend. Segapakendi kogumiskonteinerid on paigaldatud ka Assamalla, Porkuni ja Vajangu küladesse ning Sääse alevikus.
TAMSALU GÜMNAASIUM AS TAMSALU KALOR UURIMISTÖÖ KOOSTAJA: ANDRES KASEKAMP 11. KLASS JUHENDAJA: MAIE NÕMMIK TAMSALU 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 4 1. AS TAMSALU KALOR.................................................................................... 6 1.1. AS-i TAMSALU KALOR LOOMINE, RAHASTAMINE JA TEGEVUSÜLESANDED..................................................................................6 1.2. TAMSALU KATLAMAJA............................................................................8 1.3. AS-i TAMSALU KALOR TÖÖKOHAD JA TÖÖTAJATE ARV AASTATE LÕIKES .................................................................................................................. 10 2. TAMSALU KATLAMAJA KATLASÜSTEEM......................................
Urmas Lennuk Koostas: Karoliina Tennosaar Ülenurme Gümnaasium 11b.klass Elust ja amet Sündinud 16. oktoobril 1971. On eesti näitekirjanik ja dramaturg. Õpingud 1990. aastal lõpetas ta Tamsalu keskkooli. Seejärel õppis ta 19921993 Tallinna Pedagoogilises Instituudis eesti keelt ja kirjandust ning 19962000 EMA Kõrgemas Lavakunstikoolis lavastaja erialal. Töö Lennuk on töötanud Tamsalu Kultuurimaja kunstilise juhina ja Saue Keskkoolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana (19941995) ning haljastusfirma Lennuk ja KO haljastustöölise ja töökorraldajana. Aastast 2001 on ta töötanud Rakvere teatris kirjandusala juhataja, dramaturgi ja lavastajana. 1. augustil 2011 asus Urmas Lennuk Vanemuise teatri draamajuhi kohale. Edestades konkursil Rein Pakki ja senist draamajuhti Sven Karjat, tegi ta neile ettepaneku asuda tööle
KARL MENNING 11. MAI 1874 – 5. MÄRTS 1941 Ceilis Keermann Tamsalu Gümnaasium 4/14/16 1 ELUKÄIK • 11. mai 1874 Tartu • Teatrijuht, lavastaja, kriitik • Diplomaat • abielus Irmgard Voigtländeriga (14. veebruaril 1963) • 5. märts 1941 Tartu Tamsalu Gümnaasium 4/14/16 2 HARIDUSTEE • Tartu 2. algkool • 1885–1893 Aleksandri gümnaasium • 1893–1902 Tartu Ülikooli usuteaduskond • 1904 Max Reinhardt ja Otto Brahm Tamsalu Gümnaasium 4/14/16 3 KARJÄÄR • Võru praostkonnas abipastor • 1906 Eesti esimene kutseline teater Vanemuine (teatrijuht ja lavastaja) • 1911–1912 Tartu ajalehe Meie Aastasada toimetajana
Retsensiooni koostamine Ceilis Keermann Mis on retsensioon? arvustus, kriitiline hinnang 1. Retsenseeritava töö vormi lühitutvustus 2. Esitatud seisukohtade sisuline analüüs 3. Kokkuvõttev hinnang töö õnnestumise ja tähtsuse kohta 07.10.14 Uurimistöö alused Tamsalu Gümnaasium 2 Eesmärk Konstruktiivne tagasiside töö positiivsete ja parandamist vajavate külgede kohta; Arvamus sisulise külje, autori saavutuste kohta; Hinnata töö kaitsmisele sobivust. 07.10.14 Uurimistöö alused Tamsalu Gümnaasium 3 Lühitutvustus 1-2 lõiku, millest töö räägib Nimetatud peab olema töö autor, pealkiri, ilmumis- või valmimiskoht ja töö maht Töö ülesehituse ja struktuuri tutvustamine 07.10
Vardo Arusaar Tamsalu Gümnaasium Direktor 2. veebruar 2009 Kesk 11 46106 TAMSALU AVALDUS Lugupeetud härra Arusaar Palun lubada mul jätkata õpinguid Tamsalu Gümnaasiumi 12. klassis. 10. klassi lõpetasin Väike- Maarja Gümnaasiumis. Olen hea suhtleja, kohusetundlik ja aus. Minu tugevad küljed on ka analüüsioskus ja väitlusoskus. Minu hobideks on sport, tantsimine ja laulmine. Austusega (nimi) (nimi) (aadress) (postiindeks, linn) Tel E-post:
Marko Pomerants Marko Pomerants was born in 24.09.1964,in Tamsalu,in West-Virumaa. Personal status: Married,two sons Estonian Military monumental- medal "10 years of recovered military " 2001 Border Guard badge "Sword and Lynx" 2002 Lifesaving service goldencros s 2002 Border Guard favourcros s II class 2000 Tamsalu Secondary School 1982 Tartu University, Geology 1989; open management degree 2002 Party:Isamaa and Res Publica Union 2002 Room L 149 Jobs: Parliament 2007 Parliament 20052007; Minister of Social Affairs of Estonia 2003-2005 West-Viru county governor 19952003 West-Viru county goverment elementchapter's leader Funniest speaking. Estonian Parliament's member Marko Pomerants (IRl) performs preposal that in case of republic's jubileeyear should estonians take down 900 000kg together.
Iseloomustus Kõrgeim punkt- Emumägi (166m) Suuremad järved- Väinjärv ja Porkuni järv Suuremad jõed- Põltsamaa, Pedja, Pärnu ja Kunda Linnad ja asulad Asulad: Loodes- Aaspere, Kadrina, Sõmeru Lõunas- Vinni, Pajusti, Viru-Jaagupi, Roela, Rakke, Laekvere • Läänes- Lehtse, Jäneda, Käravete, Ambla, Aravete, Albu, Järva-Jaani, Koeru, Roosna-Alliku Linnad- Rakvere (17097 el.), Tapa (5776 el.), Tamsalu (2236 el.) Ajalugu ja tänapäev Rakvere (1226) Tapa (1926) Tamsalu (1996) Rakveres asub ordulinnus, mis on olnud muinas-Viru üks suuremaid linnuseid Tänapäeval töötab linnus muuseumina Rakvere ordulinnus Looduskaitsealad Kaitsealasid on kokku 24 Suuremad on Mõdriku-Roela, Neeruti MKA ja Pandivere veekaitseala Pandivere veekaitseala (3509 km²) Eesmärk- veeressursside ratsionaalne kasutamine ja kaitse
Keskkonnaseisundi analüüs: Võhmuta küla Liis Järvamägi Biotehnilised süsteemid, I Võhmuta 2013 Keskkonnaseisundi analüüs: Võhmuta küla Sissejuhatus Võhmuta küla asub Lääne-Virumaal, Tamsalu vallas, olles eelviimane küla enne Järvamaa piiri. Varem kuulus Järva-Jaani kihelkonda ning aastail 19391950 eksisteeris Järvamaal Võhmuta vald. Valisin küla oma uurimistöö teemaks, kuna olen ise külas pea terve oma elu elanud ning leian, et oleks huvitav oma piirkonna keskkonda analüüsida. Joonis Võhmuta küla aerofoto Keskkonnaseisundi analüüs: Võhmuta küla Ülevaade piirkonna hetkeseisundist
kaitseks ● 351 000 ha ● Ulatuslikud karstialad Loodus- ja maastikuväärtustest ● Endla soostik ● Emumägi ja loodusmaastik ● Karstialad ● 24 kaitseala (Neeruti maastikukaitseala ja Mõdriku-Reola maastikukaitseala) ● Äntu Sinijärv ● Porkuni järv Äntu sinijärv Neeruti maastikukaitseala ● Lääne-Virumaal ● Kuulub Natura 2000 Kadrina, Rakvere ja võrgustikku Tamsalu vallas ● 1271 ha ● 1957 a. (kaitsta Pandivere kõrgustiku põhjaosas paiknevaid oose ja mõhnastikku) Asustus ● Suurimad maa-asulad on : Aaspere, Kadrina, Hulja, Lepna, Sõmeru, Näpi, Piira, Vinni, Pajusti, Viru-Jaagupi kõrgustiku alal asuvad ka järgmised linnad: Tapa, Rakvere, Tamsalu, mille arengus on olulist osa etendanud raudtee Inimmõjud ● Loodusrajad - matkamine ● Telkimine
kulgema raudteed mööda ja osa postijaamu kaotati. Kuni 1902. aastani oli raudtee kahjumis, seejärel hakkas saama kasumit. Eriti suured olid veod 1911.1913. aastatel. 1905. aastaks oli valminud veetorn, mille taga asus küttepuude ladu. Depoos võis hakata veduritele remonti tegema. Mahukas kaubaait võimaldas mugavalt laadida. Eraldi raudteeharu tehti puupapivabrikusse, mis kiirendas tunduvalt vabriku vedusid. 1915. aastal hakkasid sõjaväevõimud ehitama kitsarööpmelist Paide Tamsalu teed. Tamsalu valiti Tapa asemel, sest sealt kulges Paide suunas juba 1,7 versta pikkune kitsarööpmeline raudtee. 60,7 km pidi valmima juba järgmisel aastal, kuid proovisõit sai teoks alles 1917. aastal ja tee polnud sõidukõlbulik veel 1918. aasta algulgi. Raudtee lookles kohati kui uss, jaamahooned paiknesid ajutistes barakkides. Türi jaam sõlmjaamana sai lääneidasuunalise ühenduse laiarööpmelise raudteega. Ajaleht Tallinna Post kirjutab 1937. aastal: «..
Tamsalu gümnaasium OLIVER CROMWELL Referaat Koostaja: Nele Laht Tamsalu 2012 Sissejuhatus 1. Elulugu..............................................................................................3 2. Ajalooline hinnang............................................................................4 3. Pildid.................................................................................................5 4. Kasutatud kirjandus..........................................................................6 Elulugu Oliver Cromwell on sündinud 25
hobusest. Eesti hobuse juuri uurimist teeb keeruliseks asjaolu, et mets- ja koduhobuste luud on samalaadsed, ning üksikute luu leidude alusel ei saa midgi tõestada. Samas metshobuste luid on leitud tänapäeval väga vähe, mis näitab seda, et ürgset karjakasvatust ei eksisteerinud sellel ajal Eesti aladel . Kuna metsatõud alates Skandinaaviast kuni Jaapani saarteni on kõik ühte moodi, siis hobusetõu erinevate indekstide ja mõõtmete uurimine ei selgita tõu põlvenemist.(Tamsalu 2001: 7) Eesti hobusel kui ka temale saranasel tõul, soome hobune, on kahtlemata pärit Kesk-Aasiast, sest nad omavad Aasia hobusele omaseid tunnuseid nagu karvkatte värvus ja tume vööt pikuti selga.(Bellegarde 1940: 141) 3 2. EKSTERJÖÖR Eesti hobune on säilitanud aborigeensele hobusele iseloomulikuid jooni ning ei ole üldiselt muutunud teiste tõugude ristamise teel.(Tamsalu 2001: 64)
Laubre mees 34 Jõhvi Laubre mees 34 Jõhvi Laubre mees 34 Jõhvi Laubre mees 34 Jõhvi Laubre mees 34 Jõhvi Nõmmik mees 35 Kunda Nõmmik mees 35 Kunda Nõmmik mees 35 Kunda Nõmmik mees 35 Kunda Nõmmik mees 35 Kunda Nõmmik mees 35 Kunda Nõmmik mees 35 Kunda Nõmmik mees 35 Kunda Nõmmik mees 35 Kunda Nõmmik mees 35 Kunda Nõmmik mees 35 Kunda Parts mees 35 Tamsalu Parts mees 35 Tamsalu Parts mees 35 Tamsalu Parts mees 35 Tamsalu Parts mees 35 Tamsalu Nõmmik mees 35 Kunda Raid naine 36 Tartu Raid naine 36 Tartu Raid naine 36 Tartu Raid naine 36 Tartu Raid naine 36 Tartu Piirsalu naine 37 Keila Piirsalu naine 37 Keila Piirsalu naine 37 Keila Piirsalu naine 37 Keila Piirsalu naine 37 Keila Piirsalu naine 37 Keila Piirsalu naine 37 Keila
Jõhvi linn 11882 Rapla linn 5742 Kallaste linn 1208 Räpina linn 2938 Karksi-Nuia linn 1997 Saue linn 4988 Keila linn 9400 Sillamäe linn 17011 Kilingi-Nõmme linn 2207 Sindi linn 4121 Kiviõli linn 7242 Suure-Jaani linn 1301 Kohtla-Järve linn 47106 Tallinn 398434 Kunda linn 3843 Tamsalu linn 2607 Kuressaare linn 14971 Tapa linn 6716 Kärdla linn 3765 Tartu linn 101140 Loksa linn 3503 Tõrva linn 3168 Maardu linn 16706 Türi linn 6262 Mustvee linn 1711 Valga linn 14199 Mõisaküla linn 1135 Viljandi linn 20608 Narva linn 68117 Võhma linn 1579
Tamsalu Gümnaasium Triinu Eilo Charles Louis de Montesquieu Referaat Juhendaja: Maie Nõmmik Tamsalu 2013 Sissejuhatus Charles Louis de Montesquieu oli Prantsuse valgustusfilosoof, ajaloolane ja kirjanik, kelle peateoseks on "Seaduste vaim", selle kirjanduse kohaselt jaguneb võim seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Montesquieu sündis 18.jaanuaril 1689. aastal Bordeaux' lähedal mantliaadliku1 perre. Ta omandas väga hea hariduse, süvenedes eriti õigusteadusse. 27-aastase noormehena sai Montesquieu
1. Milline neist küladest asub Haljala vallas? a) Auküla b) Aruküla c) Jõetaguse 2. Kui suur on Kadrina valla pindala? a) 561,85 km² b) 248,36 km² c) 329,26 km² 3. Millal nimetati Rakke vald vallaks? a) 8. augustil 1945 b) 9. aprillil 1992 c) 4. jaanuar 1976 4. Mitu küla on Rakvere vallas? a) 25 b) 14 c) 19 5. Milline on Laekvere valla vapp? a) b) c) 6. Milline on Rägavere valla lipp? a) b) c) 7. Mitu aleviku on Sõmeru vallas? a) 8 b) 3 c) 12 8. Kui palju oli Tamsalu vallas elanikke seisuga 1.01.2011? a) 4569 b) 3971 c) 5834 9. Mitu linna on Tapa vallas? a) Mitte ühtegi b) 1 c) 3 10. Mis on Vihula valla keskus? a) Vihula b) Annikvere c) Võsu 11. Mitu küla on Vinni vallas? a) 54 b) 46 c) 37 12. Kui palju on Viru-Nigula valla pindala? a) 234,05 km² b) 132,56 km² c) 375,09 km² 13. Mis on Väike-Maarja kordinaadid? a) 59° 20 N, 26° 9 E b) 59° 8 N, 26° 15 E c) 59° 33 N, 26° 9 E
Tamsalu Gümnaasium Kristjan Tooming 8a klass Süsinik Referaat Tamsalu 2010 SISUKORD Interneti allikad. Süsiniku Üldised omadused.lehekülg 1 09.11.10 1) http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/sysinik/9-2-2-1.htm Süsiniku füüsikalised omadused.lehekülg 2 09.11.10 2) http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/sysinik/9-2-3-1.htm Süsiniku keemilised omadused.lehekülg 3.09.11.10 3) http://protonizer.eu-youth.net/index.php? option=articles&task=viewarticle&artid=129&Itemid=3 kruusamäe.2010artikkel. 4) http://et.wikipedia
36604060863 Aadu Pulk M 06.04.1966 46 Sünniaasta Aastaaeg Sünnikuu Tähtkuju Linn 1986 Talv Veebruar Veevalaja Jõgeva 1988 Kevad Aprill Veevalaja Paide 1965 Kevad Mai Veevalaja Rakvere 1967 Kevad Mai Veevalaja Saue 1948 Suvi August Veevalaja Paldiski 1958 Sügis November Veevalaja Keila 1972 Sügis Oktoober Veevalaja Tamsalu 1955 Kevad Aprill Veevalaja Kunda 1943 Kevad Märts Veevalaja Paldiski 1972 Sügis Oktoober Veevalaja Tõrva 1945 Kevad Aprill Veevalaja Kallaste 1940 Kevad Aprill Veevalaja Saue 1984 Talv Veebruar Veevalaja Tallinn 1972 Talv Veebruar Veevalaja Kadrina 1969 Talv Veebruar Veevalaja Tallinn
47010010868 Faina Lepp Paide 45604030496 Malle Ligi Pärnu 47005130963 Heli Lind Saue 38201060031 Raivo Lokk Türi 35105180673 Eino Luige Saku 34309100049 Madis Maasalu Sindi 35009030894 Margus Maasalu Vändra 35809050610 Aadu Malva Paldiski 48208230166 Tiina Markus Kohtla-Järve 34408020335 Aare Marmor Tamsalu 34506190557 Reijo Meigas Rapla 34112180084 Anton Meister Pärnu 35408240148 Arnold Merilaid Keila 36203030988 Kaivo Mets Tapa 37303030624 Aarne Mikson Pärnu 48109130038 Kersti Miller Kunda 37003260243 Reijo Muld Haapsalu 45903030319 Valve Mäesalu Saku 37906080465 Kristjan Mägi Saue 36709040675 Tarmo Müller Tõrva 35104120460 Reijo Müürsepp Vändra
Laubre mees 34 Jõhvi Laubre mees 34 Jõhvi Laubre mees 34 Jõhvi Laubre mees 34 Jõhvi Laubre mees 34 Jõhvi Nõmmik mees 35 Kunda Nõmmik mees 35 Kunda Nõmmik mees 35 Kunda Nõmmik mees 35 Kunda Nõmmik mees 35 Kunda Nõmmik mees 35 Kunda Nõmmik mees 35 Kunda Nõmmik mees 35 Kunda Nõmmik mees 35 Kunda Nõmmik mees 35 Kunda Nõmmik mees 35 Kunda Parts mees 35 Tamsalu Parts mees 35 Tamsalu Parts mees 35 Tamsalu Parts mees 35 Tamsalu Parts mees 35 Tamsalu Nõmmik mees 35 Kunda Raid naine 36 Tartu Raid naine 36 Tartu Raid naine 36 Tartu Raid naine 36 Tartu Raid naine 36 Tartu Piirsalu naine 37 Keila Piirsalu naine 37 Keila Piirsalu naine 37 Keila Piirsalu naine 37 Keila Piirsalu naine 37 Keila Piirsalu naine 37 Keila Piirsalu naine 37 Keila
ka musta värvi või halli tooni kraanikausse. Kõik teised värvid ja toonid on siiski pigem erandid. Kindlasti peitub sellise olukorra põhjus nii hinnas (valge keraamika on masstoodang ehk soodsam) kui ka konservatiivsuses ja teadmatuses. Valamu on traditsiooniliselt ikka alati valge olnud ning tihti ei osatagi muud tahta (TM kodu & ehitus, 2013, lk 39). 3 Ajaleht Vajangu põhikool avab uksed ka tänavu 1. Septembril, esimesse klassi astub 3 mudilast. Mäletatavasti võttis Tamsalu vallavolikogu tänavu varakevadel vastu otsuse Vajangu põhikooli reformimise kohta, mis tähendas, et alates algavast õppeaastast pidanuks kool kui iseseisev üksus kaduma põhikooliklassid oli kavas liita Tamsalu gümnaasiumiga, lasteaiarühmad Sääse lasteaiaga (Kuulutaja Koolileht, 2013, lk 2). 4 Seadus Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega.
Umbes 100 sõna. 1) Tartu maakohus tunnistas 32-aastase naise süüdi ühe oma lapse tapmises ja teise piinamises ning mõistis talle karistuseks 11 aastat vangistust. Süüdistuse järgi sulges naine 2001. aasta augustis padjaga oma 3,5-kuuse poja hingamisteed, põhjustades sellega lapse surma. 2004. aasta jaanuaris tarvitas naine vägivalda oma 6-kuuse poja suhtes. Joobeseisundis ema tekitas tahtliku piinamisega oma lapsele suurt valu. 2) Augustis 2011 karistas kohus 19-aastast Tamsalu neiut kaheksa kuuse tingimisi vangistusega 2-aastase katseajaga. Neiu lämmatas surnuks oma vastsündinud lapse, kelle surnukeha peitis oma kirjutuslaua sahtlisse, kust politsei selle hiljem leidis. * Ants on keskkooliõpilane, kel keemias hinneteks 3,3,2,2. Tundides osaleb ta harva. Mõlemad kolmed on ta saanud teisel katsel. Käitumine annab samuti soovida. Pidevalt paistab ta silma tunni segamisega ning õpetajale vasturääkimisega. Vajalikke õppematerjale tal üldjuhul kaasas ei ole
Kuressaare Ametikool Autotehnika õppesuund Autotehnik HOTELLI NING AUTOTEENENDUSE KÜLASTUS Rauno Tisler Referaat Juhendaja: Ülle Tamsalu Kuressaare 2015 Hotell Arensburg külastus Külastasime grupiga 16.jaanuaril Arensburg Spa Hotelli Saaremaal, tegu on väikse ja hubase hotelliga, kus on ühendatud kaasaegne arhitektuur ja vanaaegne: ajalooline osa asub 300 aasta vanuses majas, mis on kõrvutatud modernse hoonega. Samuti on hotellil ka hubane Spa osa ja mõnusad saunad. Asukoht Hotell asub peaaegu Kuressaare kesklinnas ning on igati nähtaval ja
Roosimägimees 40 Kallaste Roosimägimees 40 Kallaste Elmik naine 40 Loksa Elmik naine 40 Loksa Rajamäe naine 40 Viljandi Salu mees 41 Jõhvi Burmeisternaine 41 Paide Burmeisternaine 41 Paide Berk naine 41 Rakvere Lind naine 42 Saue Lind naine 42 Saue Lepiksoo mees 42 Tapa Pedak mees 43 Tõrva Parre naine 45 Vändra Naaber mees 46 Tamsalu Norak mees 48 Tallinn Norak mees 48 Tallinn Norak mees 48 Tallinn Veesimaa naine 48 Tartu Veesimaa naine 48 Tartu Veesimaa naine 48 Tartu Mets mees 50 Tapa Elson mees 51 Haapsalu Laanepõldmees 52 Kadrina Laanepõldmees 52 Kadrina Mäesalu naine 53 Saku Astok naine 54 Kiili Oks naine 54 Kohtla-Järve Malva mees 54 Paldiski Malva mees 54 Paldiski Merilaid mees 58 Keila
Rakvere Ametikool MT14 Elena Tamsalu Maavärinad Referaat Juhendaja: Maimu Nurk Rakvere 2014 Maavärinad Mis on maavärin? Maavärin on maapinna lühiajaline järsk kõikumine või vappumine, mis on tavaliselt põhjustatud kivimiplokkide liikumisest piki maakoore murranguid Normaalses olekus liigub maapind pidevalt, kuid väga aeglaselt Kui tekkivad pinged on suuremad kui maakoort moodustavate kivimite võime pinget taluda, leiavad aset maavärinad. Kuidas tekivad maavärinad? Maavärinad tekivad maakoores või vahevöös aeglaselt tekkinud sisepingete järsul vabanemisel piki maakoore murranguid. Maavärinaid esineb kõige sagedamini laamade äärtel, kuid nad võivad aset leida ka mujal. Vulkaanipursete tagajärjel Koobaste varisemise tõttu Inimtegevuse tõttu, nt veehoidlate surve,...
have to go to work, in real life, they can’t be sure that they come home alive and that’s why they have to do in computers serious preparations. I think that we can’t do nothing to that, that tecnology is updating and taking a big part of our lives. We have to learn how to use it and take it with clear mind. We have to know where is the limit and don’t let it deep in us. Elena Tamsalu MT14
29. Lüganuse 30. Maidla 31. Sonda 32. Toila 33. Tudulinna 34. Vaivara 35. Jõgeva 36. Kasepää 37. Pajusi 38. Pala 39. Palamuse 40. Puurmani 41. Põltsamaa 42. Saare 43. Tabivere 44. Torma 45. Albu 46. Ambla 47. Imavere 48. Järva-Jaani 49. Kareda 50. Koigi 51. Koeru 52. Paide 53. Roosna-Alliku 54. Türi 55. Väätsa 56. Kullamaa 57. Lihula 58. Noarootsi 59. Nõva 60. Oru 61. Ridala 62. Risti 63. Taebla 64. Haljala 65. Kadrina 66. Laekvere 67. Rakke 68. Rakvere 69. Rägavere 70. Sõmeru 71. Tamsalu 72. Tapa 73. Vihula 74. Vinni 75. Viru-Nigula 76. Väike-Maarja 77. Ahja 78. Kanepi 79. Kõlleste 80. Laheda 81. Mikitamäe 82. Mooste 83. Orava 84. Põlva 85. Räpina 86. Valgjärve 87. Vastse-Kuuste 88. Veriora 89. Are 90. Audru 91. Halinga 92. Häädemeeste 93. Kaisma 94. Kihnu 95. Koonga 96. Lavassaare 97. Paikuse 98. Saarde 99. Sauga 100.Surju 101.Tahkuranna (Uulu) 102.Tootsi 103.Tori 104.Tõstamaa 105.Varbla 106.Vändra vald 107.Vändra alev 108.Juuru 109.Kaiu 110.Kehtna 111.Kohila 112
Tamsalu Gümnaasium Teele Kaldaru ja Helena Zarubin 8.klass ILMAVAATLUS Uurimistöö Juhendajad: Krista Tomson, Kaia Kauts Tamsalu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. TEOREETILINE OSA 1.1 Ilm, ilmaprognoosid, ilmavaatlused 1.2 Sademed, sademete liigid, Eesti keskmised 1.3 Tuul, keskmised ja maksimumid Eestis 1.4 Temperatuur, keskmised ja maksimumid Eestis 1.5. Õhuniiskus, keskmised Eestis 2. METOODIKA 3. TULEMUSED JA JÄRELDUSED KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS 2 1. Sissejuhatus Käesolev uurimistöö kannab pealkirja ,,Ilmavaatlus". Teema valiti, kuna uurimistöö
Tamsalu Gümnaasium Luksemburgi Suurhertsogiriik Referaat Tamsalu 2012 SISUKORD 1 Riigi üldiseloomustus..............................................................................................................3 1.1 Riigi üldandmed................................................................................................................3 1.2 Geograafiline asend...........................................................................................................3 1.3 Loodus.................................................................
Paldiski 1 2 3 Põlva 1 1 Pärnu 2 2 4 Rakvere 1 2 3 Rapla 2 2 Saku 2 2 4 Saue 1 2 3 Sindi 2 2 Tallinn 6 6 12 Tamsalu 3 3 Tapa 3 3 Tartu 4 1 5 Tõrva 2 2 Türi 1 1 2 Valga 3 3 Viljandi 2 2 4 Võru 1 1 Vändra 1 2 3
10. Kui palju on Eestis linnasid? Eestis on 47 linna. Abja-Paluoja | Antsla | Elva | Haapsalu | Jõgeva | Jõhvi | Kallaste | Karksi- Nuia | Kehra | Keila | Kilingi-Nõmme | Kiviõli | Kohtla-Järve | Kunda | Kuressaare | Kärdla | Lihula | Loksa | Maardu | Mustvee | Mõisaküla | Narva | Narva-Jõesuu | Otepää | Paide | Paldiski | Põltsamaa | Põlva | Pärnu | Püssi | Rakvere | Rapla | Räpina | Saue | Sillamäe | Sindi | Suure-Jaani | Tallinn | Tamsalu | Tapa | Tartu | Tõrva | Türi | Valga | Viljandi | Võhma | Võru Kas tunned Eesti linnasid? http://rings.pri.ee/wp/?page_id=406
Reformimata maad on 1 695,5 ha ehk 4,8% (reformimata maast on riik määratlenud riigi maareservi jäetavaks maaks 1 467,5 ha). i http://www.kadrina.ee/atp/index.php?id=323 ii http://www.kadrina.ee/atp/index.php?id=469 KADRINA VALLA HETKEOLUKORD JA ARENGUSUUNDUMUSED Kadrina vald asub Lääne-Virumaa lääneosas. Põhjas piirneb ta Vihula vallaga, kus on ka Lahemaa Rahvuspargi lõunapiir. Loodes asub Haljala vald, idas Rakvere vald, lõunas ja edelas asuvad Tapa vald ja Tamsalu vald. Läänes on naabriteks Harjumaa Kuusalu vald. Kadrina valla pindala on 35 481,3 hektarit, mis on ligikaudu 10% Lääne-Viru maakonna pindalast. Valda läbivad Tallinn-Narva- Peterburi raudtee, Tallinn-Narva ja Pärnu- Rakvere-Sõmeru maantee. Kadrina alevik asub 15 km kaugusel Rakvere ja Tapa linnast ja 85 km kaugusel Tallinnast. Valla asukoht ja liigendatus on tema toimimiseks ja arenguks soodsad. http://www.stat.ee/public/ppe/diagrammid/rahvastikupyramiid/Rahvastikup%C3%BCramiid
35009030894 Margus Maasalu Vändra Kagu 13-4 abielus 45903030319 Valve Mäesalu Saku Sepa 2 - 3 lahutatud 37906080465 Kristjan Mägi Saue Tartu mnt 24-1 lahutatud 35809050610 Aadu Malva Paldiski Läänemere 62-68 abielus 48208230166 Tiina Markus Kohtla-Järve Mustamäe tee 195-102 abielus 34408020335 Aare Marmor Tamsalu Arbi 2-155 abielus 34506190557 Reijo Meigas Rapla Ehitajate tee 68-21 abielus 34112180084 Anton Meister Pärnu Liivalaia 32-35 lesk 35408240148 Arnold Merilaid Keila Pae 60-13 lahutatud 36203030988 Kaivo Mets Tapa Virbi 4-132 vabaabielus 37303030624 Aarne Mikson Pärnu Linnamäe tee 85-21 vallaline
The Great Wall UNESCO World Heritage Sites The Statue of Liberty Names: Kaspar- Eerik Maarand Ingmar Tamsalu Origin and history of The Great Wall Several walls were being built as early as the 7th century bc, the most famous wall was built during 220-206 bc King Zheng conquered the last of his opponents and unified China as the First Emperor of the Qin dynasty. He ordered the building of new walls to connect the remaining fortifications along the empire's northern frontier. ● The great wall was built when seven powerful states appeared at the same time, to defend themselves
Giuseppe Verdi minu ooperielamus Rahvusooper Estonia tähistas G. Verdi 200. Sünniaastapäeva ,,Verdissimo" nimelise festivaliga. Selle raames tuli ettekandmisele ka ooper ,,Rigoletto". Meil õnnestus minna vaatama ,,Rigoletto" peaproovi tänu Itaalia Suursaatkonnale. Usun, et me kõik oleme selle võimaluse üle väga õnnelikud, sest saime sealt kõik omamoodi elamuse. Enim kirjutas Verdi romantilisi oopereid. Tema loodud muusika oli üsna keerulise ehitusega, see nõuab näitlejatelt tingimata suurt hääleulatust ning pingetaluvust, mistõttu nad peavad olema omal alal väga professionaalsed. ,,Rigoletto" on G. Verdi ooper kolmes vaatuses F. M. Piave libretole Victor Hugo näidendi ,,Kuningas lõbutseb" ainetel. Sel perioodil, kui ,,Rigoletto" loodi oli ooperipublik küllaltki konservatiivne. Nad olid väga kriitilised stseenide ja muusika ülesehituse suhtes. Verdi aga arvas, et ooperi vallas ei peaks kõik olema piiri...
32 Eesti SEJ tuhaväljak Vaivara vald 500 35 Sillaotsa ABT Paide vald 20 38 Moonaküla põhjaveereostus Rakvere linn 30 39 Rakvere helikopterite lennuväli Sõmeru vald 50 41 Tamsalu liipriimmutustehas Tamsalu linn 40 42 Tapa lennuväli Tapa linn 1 600 55 Tiitsu ABT Rapla vald Uurimata (>10?) 59 Raadi lennuväli ja raketibaas Tartu linn 60 Tabelis 1 paksus kirjas toodud JRK on põhjaveele eriti ohtlikud, Sillamäe setteväljak
............................................................................................................4 5. Kasutatud kirjandus...................................................................................................5 1.Elulugu Urmas Lennuk (sündis 16. oktoobril 1971) on eesti näitekirjanik ja dramaturg. Õppis aastatel 19921993 Tallinna Pedagoogilises Instituudis eesti keelt ja kirjandust ja aastatel 19962000 EMA Kõrgemas Lavakunstikoolis lavastaja erialal. On töötanud Tamsalu Kultuurimaja kunstilise juhina ja Saue Keskkoolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana (19941995) ning haljastusfirma Lennuk ja KO haljastustöölise ja töökorraldajana. Aastast 2001 töötab Rakvere teatris. On teatri kirjandusala juhataja, dramaturg ja lavastaja. Urmas Lennuk on kahekordne Eesti Näitemänguagentuuri (ENA) näidendivõistluse võitja. 2.Ülevaade loomingust 2.1 Näidendid "Kadrioru vanad" (Vanalinnastuudios lavastanud Eino Baskin) "Rongid siin enam ei ..."
Privaatselt saab peolauda tellida II korrusele, kuhu mahutame kuni 50 inimest. Samas piljardi-huvilistele ameerika pool`i laud. Reisist või peost väsinuile koiku kõrvalruumis. Majavein on kääritatud Prantsusmaal, Burgundias A.Bichot veinikeldris.Päeva roogadeks on kodused toidud soodsate hindadega. Võimalik tellida peie- ja peolaudu. Vajadusel korraldame teeninduse Teie soovitud kohas. Gruppidele pakume hommiku-ja lõunatoitu. Toitlustusteenindust osutame Ebavere Puhkespordikeskuses ja Tamsalu Spordikompleksi II korruse „Krista Kohvikus“. „Georgi Söögituba“ hoiab au sees Georg Lurich`i nime, korraldades tema sünni-aastapäeval aprillis rammumehevõistlust „Georgi Kange“. Endises kõrtsihoones "Georgi Majas"on leidnud peavarju: "Georgi kauplus" - toidu ja esmatarbekaubad. "Maarjalill" - lilled, pärjad, kimbud, kingitused. Reinpaul OÜ kontor Swedpanga kontor ja sularahaautomaat Juuksurisalong Kosmeetik Täidetud ülesannete kirjeldus
Ao, Piibe, Nava, Uusjõgi (Räägu kanal), Jõeküla, Rutikvere jõgi.Vanad nimed:Mõhu, Mõhkküla jõgi, Endine jõesäng, mis ühendab jõge Preedi jõe alamjooksuga:Vanajõgi, Vana-Vorsti jõgi. Üldandmed.Jõgi on Pedja jõe suurim lisajõgi,Eesti üks pikemaid ja veerikkamaid jõgesid.Jõe ülemjooks asub Lääne-Virumaal,keskjooksu ülemine osa Jõgeva- ja Järvamaa piiril,keskjooksu alumine osa Jõgeva- ja alamjooks Viljandimaal.Jõgi algab Tamsalu alevist 5,5 km ida pool ja suubub Pedja jõkke paremalt kaldalt 4,3 m kaugusel suudmest;pikkus 135 km , valgala 1310 ruutkilomeetrit.Tähtsamad lisajõed:Ilmandu jõgi (13 km,suubub paremalt kaldalt 115,2 km kaugusel suudmest),Nõmme jõgi,Preedi jõgi,Tamsi peakraav (11 km,suubub vasakult kaldalt 78,1 km kaugusel suudmest),Võllinge oja (13 km,suubub paremalt kaldalt 77,8 km kaugusel suudmest),Päinurme jõgi (15 km,suubub paremalt kaldalt 55,1 km kaugusel suudmest),Sepaoja
48804250911 Ahto Danilov Paide Linnamäe tee 85-21 36505130719 Jaan Kaasik Rakvere Pärnu mnt 453A-19 46705150941 Boris Küünemäe Saue Kopli 65/2-5 34808140585 Aadu Malva Paldiski Läänemere 62-68 45811080030 Arnold Merilaid Keila Pae 60-13 47210070151 Paul Naaber Tamsalu Mustamäe tee 195-48 35504050446 Ando Nõmmik Kunda Mahtra 25-105 44303130136 Aarne Oks Paldiski Liiva 7a-3 47210060467 Hanno Pedak Tõrva Läänemere tee 17-216 34504190222 Margus Roosimägi Kallaste Õismäe tee 96-35 34004050217 Kristjan Mägi Saue Tartu mnt 24-1 38402070214 Jaan Noormets Tallinn Kivila 18-69
· Liiv,kruus kvaternaar Männiku,Kuusalu,Piusa ehitus,klaasivalmistamine · Devoni savi Joosu,Arumetsa,Küllatova keraamilised plaadid · Devoni liiv Piusa liiv klaasi valmistamine · Lubjakivi,dolomiit ordoviitsium-siluri Väo,Vasalemma,Harku ehitus,paberitööstus · Põlevkivi ordoviitsium Kurkse küla,Ida-Virumaa kütusena,ehitus,parkained · Fosforiit ordoviitsium Tamsalu,Lääne-Virumaa keemiatööstus,põllumajandus · Sinisavi kambrium Kopli,Kolgaküla,Kunda,Aseri tsemenditööstus,kohalikud tööstusettevõtted · Liigitatakse:1)kütused;2)ehitusmaterjalid;3)keemiatööstuse tooraine;4)muud maavarad 2. Pinnavormid: maapinna pealmine ehitus.Eesti asub Ida- Euroopa lauskmaal,keskm kõrgus50m · Mandrijäätekkelised kulutusvormid:kulutusnõod,paetasandikud ; kulutus- kuhjevormid:voored ;
Jaanuaril 1991.aastal. Arvestulik rahvaarv 66701, mehed 30834 ja naised 35867. Maakonna pindala on 3826,6 km². Maakonnakeskus on Rakvere linn, kus elab 16801 elanikku (seisuga 01.01.2012). Lääne-Virumaal on pärast kohalike omavalitsuste volikogude valimistulemuste väljakuulutamist (20.10 2005) 15 kohaliku omavalitsuse üksust: Rakvere ja Kunda linn, Haljala vald, Kadrina vald, Laekvere vald, Rakke vald, Rakvere vald, Rägavere vald, Sõmeru vald, Tamsalu vald, Tapa vald, Vihula vald, Vinni vald, Viru-Nigula vald ja Väike-Maarja vald. Lääne-Virumaal on 4 linna: Rakvere, Kunda, Tapa (vallasisene linn) ja Tamsalu linn (vallasisene linn). 2.RAHVASTIK Seisuga 1. Jaanuar 2012 oli Lääne-Virumaal 66 701 elanikku, neist 30 834 olid mehed ja 35 867 naised. Eestlasi 57 077, venelasi 6 823, ukrainlasi 905, valgevenelasi 372, soomlasi 962, tatarlasi 48, lätlasi 39, poolakaid 83, juute 11, leedulasi 115, sakslasi 61 ja muud rahvused 205
arvu. Toome välja piirkonna ettevõte arvukus liigiti, piirkonna tärnihotellid ja kvaliteedijärguga majutusettevõtted. 3 1. LÄÄNE – VIRUMAA Lääne-Viru asub Põhja-Eestis. Piirneb idas Ida-Viru, lõunas Jõgeva ning läänes Järva ja Harju maakondadega. Põhjas piirneb maakond Soome lahega. Lääne-Viru maakonna administratiivne keskus on Rakvere linn. 15 omavalitsusüksust, 2 linna - Kunda ja Rakvere, 2 vallasisest linna (Tamsalu ja Tapa), 21 alevikku ja 379 küla. Kõrgeim tipp on Emumägi (166 m), pikim jõgi Kunda jõgi (69 km) ja suurim järv on Porkuni järv (41,5 ha). Rannajoone pikkus on 134 km. Maakonna haldusalasse kuulub ka Eesti põhjapoolseim saar Vaindloo. Lääne-Virumaa on mitmekülgne ja ideaalne maakond puhkamiseks, looduse nautimiseks. Kaunis loodus ning pikk rannajoon annab võimaluse matkata, harrastada spordialasid, nautida imeilusaid maastikke. Kaunid on Lahemaa rannikukülad
valideerimise abil isikukoodide loetelust. 2 - 6 veeru väärtused leitakse otsingufunktsioonide abil isikukoodi järgi: Perenimi, Aadress, Linn, Pereseis, Sünnikuupäev ja Tähtkuju isikukood. perenimi aadress linn 38602110722 Burmeister Mustamäe tee 165-58 Jõgeva 38804250911 Danilov Linnamäe tee 85-21 Paide 37210070151 Naaber Mustamäe tee 195-48 Tamsalu pereseis sünnikuupäev tähtkuju lahutatud 2/11/1986 Veevalaja vallaline 4/25/1988 Sõnn abielus 10/7/1972 Kaalud Isikukood Amet 38602110722 autojuht 38804250911 diiler 36505130719 dispetser 36705150941 juhataja 34808140585 jurist 35811080030 kompekteerija 37210070151 koristaja 35504050446 lukksepp 34303130136 meister
45111240925 Leida Jaanus Tartu 35112180084 Anton Meister Pärnu 45203130136 Mirja Bergmann Tartu 35204170615 Aadu Pulk Kohtla-Järve 35309100049 Madis Maasalu Sindi 45311130888 Sirje Härm Tallinn 35404190222 Kaivo Berk Rapla 45406270104 Sirje Kreen Tallinn 35408020335 Aare Marmor Tamsalu 35506190557 Reijo Meigas Rapla 45601210234 Tiina Toomsalu Loksa 45607080463 Evi Sarapik Kiili 35708140585 Erki Arsenov Loksa 35810190405 Karl Salu Rakvere 35811280456 Argo Salu Jõgeva 35906210936 Jaan Kaasik Rakvere 36001130124 Aarne Oks Paldiski 36009030894 Margus Maasalu Vändra
Tamsalu Gümnaasium 9. klass Paul Pinna elulugu Koostas: Anna-Maria Himma Juhendaja: Maie Nõmmik Tamsalu 2009 Sisukord Sissejuhatus Paul Pinna sündis 3. oktoobril 1884. aastal Tallinnas ja suri 29. märtsil 1949. aastal. Ta oli tuntud Eesti teatritegelane ja näitleja. Lavategevust alustas ta 1898. aastal Estonia teatris. Enne Esimest maailmasõda siirdus ta mõneks ajaks ka Ve- nemaale lahkhelide tõttu, ning töötas nii Nizni teatris Novgorodis kui ka Nikitski teatris Moskvas. 1941
Veresooned ja vereringe Ursula Potivar 9.A klass Tamsalu Gümnaasium Veresooned. Inimesel on suletud vereringe, st südamest välja paisatud veri liigub kogu kehas vaid mööda veresooni. Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Veresooni on kolme põhitüüpi: arterid, veenid, kapillaarid. Veri liigub südamest artereisse, nendest kapillaaridesse ja lõpuks veenidesse, mis viivad vere tagasi südamesse. Arterid. Arterid on veresooned, mis viivad verd südamest organitesse.
kihelkonnakoolis on õppinud A. H. Tammsaare ja õpetanud Jakob Liiv. Väike-Maarjas asub loomsete jäätmete utiliseerimise tehas.Kultuurimälestisi on seal palju, ühed tähtsamad on Väike-Maarja kirik, Jakob Liivi monument, Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas. Väike-Maarja vald asub Lääne-Virumaa lõunaosas, Pandivere kõrgustikul ning piirneb Vinni, Laekvere, Torma (Jõgevamaa), Rakke, Koeru (Järvamaa), Järva-Jaani (Järvamaa) ja Tamsalu vallaga. Väike-Maarjast 3 km lääne pool on 100 m laiune Vao ürgorg, mida palistab küngaste ja ooside ahelik. Selle kõrgeimaks kohaks on Ebavere mägi (146 m).Geoloogiliselt jääb Väike-Maarja Pandivere kõrgustiku võlvi keskele, aluspõhjaks on Tamsalu paekivi lade. Simuna ja endise Avanduse valla alad asuvad Pandivere kõrgustiku ja Alutaguse maastikurajoonis. Valla põhjaosa on lainja pinnamoega ja siin asuvad Eesti ühed viljakamad
annaabi.ee 
