, Trt., Pärnus, Haapsalus Toomkiriku juures) Katekismus-usulise sisuga käsiraamat (Niguliste kirikuõpetaja Simon Wanradti saksakeelne tekst ja Pühavaimu kirikuõpetaja Johann Koelli eestikeelne tõlge) B. von Dreileben- ordumeister Vesse- Ilukirjanduslikud teosed E. Bornhöhe ,,Tasuja" ja A. Hindi ,,Vesse poeg" E. Bornhöhe-tasuja autor, oli eesti proosakirjanik. S. Vahtre- B. Hoeneke- Jüriöö ülestõusust on kirjutanud Bartholomäus Hoeneke oma Liivimaa nooremas riimkroonikas Ivan III- Martin Luther-usupuhastuse algataja M. Hoffmann-rüüstaja tartus W. von Plettenberg-ordumeister Wolter von Plettenbergi eestvõttel sõlmis Liivimaa liidu Leeduga ja lõi Vene vägesid Pihkvamaal 16.saj. algul Simon Wandadt-(Niguliste kirikuõpetaja saksakeelne tekst katekismusele Johann Koell-katekismuse autor Wanradt-Koelli, katekismus usulise sisuga käsiraamat ja Pühavaimu kirikuõpetaja Johann Koelli eestikeelne tõlge. Balthasar Russow-
1. Keskaja periood? Millal algas ja lõppes keskaeg (aeg ja südmused) Keskaja alguseks loetakse Eesti ajaloos muistse vabadusvõitluse lõppu. 2. Nimeta Vana-Liivimaa ajaloo tähtsamad allikad (autor või nimetus) ja põhjenda oma valikut (milliste sündmuste kohta sealt infot saab) Läti Henriku Liivimaa kroonika, Bartholomeus Hoeneke "Liivimaa noorem riimkroonika", Taani hindamise raamat, Balthasar Russowi "Liivimaa provintsi kroonika": Läti Henriku Liivimaa kroonika saab infot muistse vabadusvõitluse kohta. Bartholomeus Hoeneke ,,Liivimaa noorem riimkroonika" saab infot jüriöö ülestõusu kohta. Taani hindamisraamat saab infot Taani kuninga poolt läänistatud maadest/läänivaldustest, nt on seal kirjas, et 1241 oli Taani kuningal 115 vasalli
Tapeti 28 munka, üksnes abt ja mõned vähesed veel pääsesid. Eestlaste seisukohalt oli Padise klooster samasugune vaenlane nagu ilmalikud rõhujad, klooster oli võõra ja vihatud ristiusu ideoloogia levitaja ja kandja. Ülestõusnud poletasid maha ka kõik aadlikkude mõisad, käisid maa risti ja rästi läbi ning tapsid kõik sakslased, keda nad kätte said, seejärel olevat asutud 10 000 mehega Tallinna piirama,nagu seisab kirjas Hoeneke kroonikas.. Jüriöö ülestõus algas harjulastele väga edukalt. See sai võimalik olla tänud heale ettevalmistusele. Tegutseti otsusekindlalt, üksmeelselt ja kaasa lõi sõna otseses mõttes kogu rahvas. Ehk küll kroonikate andmeis jääb paljugi ebaselgeks, nähtub neist kõigist, et ülestõus algas ja kulges esimestel päevadel kindla läbimõeldud plaani kohaselt. Kõigepealt puhastati maa sakslastest, seejärel koguneti mingisse samuti juba varem
Hiinast ja Aasiast. Venemaa maksis neile andamit. Vana-liivimaa oli konföderatsioon · Ordu alad · Riia peapiiskop (Saare-Lääne ja Tartu piiskopkond) · Taani kuninga Eestimaa hertsogkond Eesti aladel elanud inimestel ei olnud ühtsed reeglid, oleneb kus elati. Kõige paremad reeglid olid ordu aladel. Piiriäärsed koormused olid madalad, sest muidu nad oleksid läinud vaenlaste poole üle. Jüriöö ülestõus Allikad: · Bartholomäus Hoeneke Liivimaa noorem Riimikroonika XIV sajandist · Johannes Renneri kroonika XVI sajandist · Saksa ordu materjalid Põhjused · Arvatavasti taheti õiguslikku olukorda parandada. Algus · 23. aprill 1343 Harjumaal Haapsalu piiramine 4. mai 1343 kohtub Liivimaa ordu meister Paides nelja eestlaste juhiga 14. mail purustas ordu vägi eestlaste sõjalaagri Lasnamäel Sõjamäel. 18.-19. mail jõudsid kohale Turu ja Viiburi foogt.
Ülestõusnute sammud näitavad, et tegutseti otsusekindlalt, üksmeelselt ja kaasa lõi sõna otseses mõttes kogu rahvas. Võitlusse lülitusid ka naised. Sakslastele tuli selline üldine väljaastumine ilmselt ootamatult. Mõisaid põletavad ja sakslasi tapvad talupojad vallutasid vägeva Padise kindlustatud kloostri, põletasid selle maha, surmasid 28 munka ja piirasid Tallinna ümber. Liikumine levis kiiresti ka Läänemaale, kus piiramisrõngasse sattus Haapsalu. Hoeneke kirjutanud: ,,Mõne päeva pärast peale seda lõid ka läänlased kõik sakslased surnuks, keda nad leidsid, nagu see oli sündinud Harjus, läksid ja piirasid Haapsalut ja hukkasid 1800 inimest, noort ja vana. Selles hädas põgenes, kes põgeneda sai. Nii tulid mehed, naised ja lapsed alasti ja palja jalu joostes Paidesse ja teatasid foogtile sellest halastamatust tapmisest, mis oli harjus sündinud. Nii tulid edasi ka kirjad Läänemaalt, mis olid sama sisu. Sellest
hilisemad kroonikud seda kujutavad, vaid ühtlasi poliitiline-rahvusline vabadusvõitlus, selgub vanemaist, enam-vähem kaasaegseist kirjutusist. Võitlejaid ei nimeta vanemad allikad mitte ühtlase seisusliku nimetusega ,,talupojad (buren)", nagu Russow ja osalt ka Renner (kus ta oma keelt räägib, nagu sissejuhatuses (lk. 5) ja harukorral ka kirjelduses), vaid rahvusliku nimega: ,,de Eesten", ,,de Harrieschen", ,,de Wikischen", ,,de prinzipal Eesten" (Bartholomäus Hoeneke, Livländische Reimchronik 1315-1348, välja annud K. Höhlbaum, 1872, lk. 19-27). Renner'il esineb ,,buren" lk. 29-31 (järjekindlalt) ja tuleb vist Renner'i oma arvele panna, nagu need kohad ka muidu mõnes suhtes vist ei vasta algredaktsioonile, näit. Viljandi loo suhtes ja osalt ehk ka saarlaste loo suhtes. Tsistertslaste ordu Pommeri Oliva kloostri vanem kroonika (vanema ühtlase osana ulatub kuni
1. Jüriöö ülestõus (miks, põhjused, tähtsamad kohad)? 23 aprill 1343-1345(saaremaal). Eestlased soovisid vabaneda võõra võimu alt ja kasutasid selleks aega, kus oli parasjagu käsil võimuvahetus. 1343 alustati relvastatud mässu ja tapeti kõik kättesaadud sakslased, valiti endi hulgast neli kuningat. Peale seda mindi Tallinna piirama. Abi paluti ka Turu foogtilt ja Pihkva vürstilt, ent abi jäi hiljaks. Samalajal alustasid läänemaalased Haapsalu piiramisega. Kui Liivimaa meister Burchard von Dreileben sellest kuulis kutsus ta eestlaste kuningad Paide linnusesse läbirääkimistele, seal tekkis aga relvakokkupõrge ja eestlased tapeti. 1343 juulis puhkes samalaadne ülestõus Saaremaal, saarlased aga purustati 1344 aasta lõpul ja 1345 aasta alugul. Karistuseks pidid ordule ehitama linnuse Maasilinn. 2. Miks kaotasid eestlased muistse vabadusvõitluse(põhjused 5-6)? Vastaste ülekaal ja parem relvastus; eestlastel ...
Kuida muutus seoses ülestõusuga Saksa ordu positsioon Eestis? 1346 müüs Taani kuningas Valdemar IV Eestimaa hertsogkonna Saksa ordule. Millised olid ülestõusu tagajärjed Eesti rahvale? Halvendas eestlaste reaalset olukorda ja lülitas eestlased välja maa poliitilisest juhtimisest mitmeks sajandiks. Milline kirjandusteos ja kelle kirjutatud kajastab Jüriöö ülestõusuga seotud sündmusi? "Tasuja" Eduard Bornhöhe · Jüriöö ülestõusust on kirjutanud Bartholomäus Hoeneke oma Liivimaa nooremas riimkroonikas. · Populaarteadusliku raamatu "Jüriöö" autor (Tln. 1980) on ajaloolane Sulev Vahtre. Vana-Liivimaa valitsemine 1. Vana-Liivimaa poliitiline ülesehitus a. Stensby leping (1238) reguleeris konflikti Liivi ordu ja Taani kuninga vahel: · Paavsti nõudmisel tagastas ordu Taanile Põhja-Eesti. · Taani kuningas andis ordule tagasi Järvamaa tingimusel, et see ei raja sinna linnuseid.
stiili mõjusid. XIV pääses võimule kõrggootika. Tartu oli telliskiviarhitektuuri pealinn. Jüriöö ülestõus Poliitiline eellugu Taani kuningas tahtis eestit hea hinnaga maha müüa. Ülestõus algas Jüripäeval 23. aprillil. Abi paluti turu foogtilt, kes oli rootsi kuninga soome asehaldur. Ordu sekkumine ja Paide läbirääkimised. Ordumeister oli Burchard von Dreileben. Läbirääkimised toimusid 1343a 4 mai. Kohal oli ka kroonik Bartholomäus Hoeneke. Aga tema kirjutised on moonutatud ordu tegude õigustamiseks. Kanavere lahing. Saarlaste ülestõus ja ordu lõplik võit.(24.juuli). Asuti piirama Pöide ordulinnust. Sakslased kutsusid abiväge. Eestlased kindlustasid ennast Varbola ja Loones linnustes. Kolm aastat hiljem ründasid nad saaremaad(kuna enne polnud korralikku jääd).ja ründasid linnust Karjas. Pealik Vesse poodi üles. Maarahvas XIV-XVI saj Peale ülestõusu arvestati talupoegade õigustega palju vähem.
Seda perioodi ( vabadusvõitlust ) romantiseerib 19 sajandi kirjandus. Rüütlile oli kõige olulisem au. 2. Liivimaa vanem riimkroonika Kujunenud keskaegse rüütliluule eeskujul. Kujutab tegevust alates 1920 aastast. Kirjutatud kesksaksa murdes. Mõne aja eest eesti keelde tõlgitud otsetõlkena, eesmärgiga mitte edasi anda riimi, vaid sisu. Autor pole teada. 3. Liivimaa noorem riimkroonika Autor: Hoeneke Selle algtekst ei ole säilinud, vaid teatakse hilisemate proosajutustuste kaudu. Käsitleb 1315- 1348 aastaid. (kattub ajaliselt Dekameroniga, Firenze linnas puhkeb 1348 katk) Tähtsus: Jüriöö ülestõusu allikas. Kirjanikud, keda kroonikad on mõjutanud ning inspireerinud:Ristikivi, Kippel, Bornhöhe. Tänapäeval: Indrek Hargla kirjutanud ajaloolist ulmet. Apteeker Melchior ja katustel tantsija . Raamatus algab tegevus 1409
aprill algas jüriöö ülestõus lõkke süütamisega mis oli märguandeks rünnata vastaseid. Tungiti korraga Harjus sakslastele kallale , kus tapeti kõik kes saksa verd. Algus oli vägagi paljutõotav kuid lõpuks jäid eestlased siiski alla. Harjulased ja saarlased olid suuremad ülestõusjad . kuna ordu ajas väga võimsa väe lõpuks kokku , pidid eestlased alla anduma. Burchard von Dreileben oli ordumeister kes tuli ordule appi eestimaal ja surus maha jüriöö ülestõusu. Bartholomäus hoeneke oli kroonik, kes kirjutas seda sündmuste üles , kuid siiski õigustades ordu käitumist. 14 ja 15 saj. Karistati eestlasi ülestõusmise eest. Teoorjus suurenes suurel määral ning kümnis tõusis 1/10 kuni ¼ dikule. Edasi mingi loonusrendilt üle raharendlile ehk üha rohkem vajati raha. Haagi ja adrakohtunikud- isikud , kes otsisid ja viisid põgenenud talupojad tagasi mõisaomanikele . hakati palkama sulaseid ja teenijatüdrukuid.
1248 18.Millal ja miks puhkes Jüriöö ülestõus? Selgita, kuidas ja kust see alguse sai? 23 aprill 1343, sest Taani kuningas otsustas Eestimaa hertsogkonda maha müüa Saksa ordule. Taani vasallid kartsid uue maaisanda all vabaduse piiramist ja eestlased proovisid võimuvahetuse olukorras oma seisu parandada. See algas harjulaste korraldatud relvastuse mässuga, edasi asuti piiramaTallinna. 19.Kes oli Burchard von Dreileben, kes Bartholomäus Hoeneke? Saksa ordumeister, Kroonika kirjutaja 20.Kellelt abi paluti? Millised olid ülestõusu tagajärjed? Venemaalt. Kurnavad ja verised ning mõlemad pooled said majanduslikult kannatada.
levinud pärimust (muinasjutud, muistendid, naljandid, pajatused, vanad rahvalaulud, mõistatused, vanasõnad, kõnekäänud). Tänapäevane käsitlus loeb rahvaluule hulka ka tänapäeval levivad anekdoodid, keerdküsimused, linnalegendid jms. Vanimateks kirjalikeks allikateks, kus leidub andmeid eesti rahvaluule kohta, on keskaegsed kroonikad (Saxo Grammaticuse "Taanlaste vägiteod", Läti Henriku "Liivimaa kroonika", Bartholomäus Hoeneke "Liivimaa noorem riimkroonika jt), alates 17. sajandist ka kohtu- jm ülekuulamisprotokollid, pastorite märkmed ja aruanded, reisikirjad (nt Adam Oleariuse "Uus Pärsia reisikiri"), sõnaraamatud jms. Varaseimad regilaulutekstide ülestähendused näiteks pärinevad 1660. aastatest. Seoses romantismi ja rahvusliku ärkamisega elavnes huvi Eesti rahvaluule vastu 19. sajandil. Esimesed selles vallas olid baltisaksa estofiilid. Johann Heinrich
Folkloor · FOLKLOOR - traditsioonilises tähenduses kõik lood, laulud, ütlused, salmid, mängud, tantsud. Pärandatud eelmiselt põlvkonnalt järgmisele ilma sõna vahenduseta. Pärimuslik ehk traditsiooniline looming. · RAHVALUULE talupojaühiskonnas levinud poeetiline sõnalooming. N: rahvalaul, rahvajutt (muinasjutud, muistendid, naljandid, pajatused), mõistatused, vanasõnad, kõnekäänud. Tänapäevane käsitlus lisab anektoodid, keerdküsimused, linnalegendid. Rahvaluulesse on ühendatud uskumused, teadmised, kogemused, tavad ja esteetika. Ühest küljest kajastab meie maailmapilti, kuid samas ka kujundab seda. Levis suuliselt nii horisontaalselt (ühest elukohast teise) kui ka vertikaalselt (põlvest põlve). Muutus ja varieerus, kuid arvatakse, et üldine süzee säilis, lisandus levitaja enda improvisatsioon. Lisandus indiviidi fantaasia ja kollektiivi pärimus. Vanimateks kirjalikeks...
· Kanoonik toomhärra; · Praost - kapiitli eesotsas olev isik; · Dekaan - praostist järgmisel tähtsusel paiknev isik kapiitlis. · Missa - pidulik jumalateenistus; · Liturgia - muusikalis-sõnaline osa missal; · Vikaar kirikuõpetaja; 18. Isikud: · Buchard von Dveileben - Liivi ordumeister, kes tuli Tallinnale appi Jüriöö ülestõusu ajal. · Bartholomäus Hoeneke - kroonik, kes kirjutas Jüriöö ülestõusust. · Vesse - Saarlaste kuningas, kes tapeti Paides Jüriöö ülestõusu ajal. · Johannes IV Kievel - Saare-Lääne piiskop, kes oli väga katoliiklik ja korraldas oma valdustes ulatuslikke visitatsioone. · Johannes Blankenfeld - Vana-Liivimaa vaimulik, Tallinna ja tartu piiskop, hiljem Riia piiskop. Oli abiks luteriusuga võitlemiseks Eestis.. · Martin Luther - Usupuhastuse algataja Saksamaal. · H
Abi taheti palud Turu foogilt. Allgas tõus läänemaal. Ordu sekkumine ja Paide läbirääkimised Sakslased läksid abi paluma Ordult Järvamaalt, kes omakorda andis teate edasi ordumeistrile Burchardile. Burchard nägi vöimalust sekkuda Põhja-Eesti küsimustele. Läbirääkimised toimusid Paides, loodeti vöitu. 1343, 4 mai . 4 kuningat koos 3 sõjasulasega läksid kohale orduga kohtuma. Taani huve kaitses Tallinna peapiiskop. Viibis ka kroonik Hoeneke. Ordukad süüdistasid eestlasi sakslaste tapmises ja nad tapeti. Eestile oli see traagiline. Ordu pealetung Sakslased hakkasid tulema Tallinna poole. Teepeal oli kokkupõrkeid, üks Kanaveres. Eestlasi suri. Eestlased olid nõus alisutma, kaasa aitas soine pinnas. Nõuti lähedaste tapjaid. Lühikese ajaga langes 3 000. Eestlasi jäi siiski ka alles. Orduvägi asus Tallinnasse laagrisse. Appi jõudis Rootsi väed, aga nad olid hiljaks jäänud.
Piiskop - oma valduses kirikuelu juht, kohtunik. Sinod - vaimuliku j2relvalve viis. Toomkapiitel k6rgem vaimulike kolleegium, mis koosnes 12-st toomh2rrast. Kanoonik toomh2rra; Praost - kapiitli eesotsas olev isik; Dekaan - praostist j2gmisel t2tsusel paiknev isik kapiitlis. Missa - pidulik jumalateenistus. Liturgia - muusikalis-s6naline osa missal. Vikaar kiriku6petaja. Buchard von Dveileben - Liivi ordumeister, kes tuli Tallinnale appi Jürioo ylest6usu ajal. Bartholom2us Hoeneke - kroonik, kes kirjutas Jyrioo ylest6usust. Vesse - Saarlaste kuningas, kes tapeti Paides Jyrioo ylest6usu ajal. Johannes IV Kievel - Saare-L22ne piiskop, kes oli v2ga katoliiklik ja korraldas oma valdustes ulatuslikke visitatsioone. Johannes Blankenfeld - Vana-Liivimaa vaimulik, Tallinna ja tartu piiskop, hiljem Riia piiskop. Oli abiks luteriusuga v6itlemiseks Eestis.. Martin Luther - Usupuhastuse algataja Saksamaal. H. Marsow - Tartu esimene protestantlik jutustaja, Martin Lutheri 6pilane. J
Keskaeg Ristisõdade põhjused 1) ristiusustada viimased paganarahvad 2) saada endale parimad kaubateed Esimene kirj. Allikas Läti Hendriku kroonika 1. Piiskop 1180. a Meinhard saadetaksi Liivimaale (Ükskülla) Ehitatakse sinna kirik ja linnud tema saab linna (Üksküla) Teoderich koivaliivlaste juht 2. Piiskop 1196-1198 Piiskop Bertold 3. Piiskop 1199- 1228 piiskop Albert Albert: jätkab liivlaste ristiusustamist. 1) 1201 A. Rajab Riia linna (kaupmeestele tugipunktiks) 2) 1201 rajab kohapealse mõõgavendade ordu Liivlased elavad enamasti suudmealadel Kui tähtsam inimene on ristiusu vastu võtnud siis Ordus 3 liiki: 1) Orduvennad 2) Preestervennad 3) poolvennad teenijad ja käsitöölised/sõjas hoolitsejad, korrashoidjad MUISTNE VABADUSVÕITLUS (1208-1227) 1. Algab (1208) Ristisõdijad ründavad ...
Läti Hendriku kroonika 1224-1227, kujutab eestlaste muistset vabadusvõistlust (ristisõda). Kroonika on kirjutatud ristisõdijate pilgu läbi, erapooletult.Algne tekst ladinakeelne. Kroonikast leiab kattuvusi teiste maade kroonikatega, nt "Vanem Edda", kus kordub südame söömise motiiv. Andrei Hvostov, on hakanud kirjutama Henriku kroonikaid tänapäevses vormis, andes vihje, milline või tegelikult maailm siis olla. Liivima noorem riimkroonika - Hoeneke, 1315-1348 (Jüriöö ülestõus), kroonika algab 1315. aasta näljahäda kirjeldamisega. Balthasar Russowi kroonika - esimene trükk 1577. Kroonikal oli kiire läbimüük, kuna Saksaaml oli see kaasaegsete sündmuste kirjeldamine. Kirjutas Ivan Julma koletutest tegudest. Balthasar Russow oli ise pärit Eesti soost, kes läbi abieluda oli jõudnud kõrgkihti. Juhuluule XVII sajandil. Barokk. Reiner Brockmann Brockmann - 1637 “Pulmalaul” - algab eesti kirjandus (kirjutatud aleksandriinis)
surmati tabatud sakslased, koonduti Saare-Lääne pskkonna alla haapsallu. *ordu sekkumine, Paide läbirääkimised. sakslased lootsid ainsale võimalikule päästjale- Liivi ordule. selle tugipunkt oli Paide ordulinnus, valitsed Järva foogt. Teatati ordumestrile Burchard von Dreilebenile, oli pihkva piiril, kasutas võimalust. *paides läbirääkimised 1343. 4.mail, eestlaste 4 kuningat+3sõjasulast. Taani huve kaitses Tlna pskp. viibis kohal kroonik Bartholomäus Hoeneke, edastas nähtut, õigustas ordu käitumist. eestlaste esindus tapeti. halvas võitlusvõimet. *ordu pealetung - algas liikumine Tlna suunas. rünnati edutult sakslasi. Suurem lahing Kanavere külas rabas Kose kihelkonnas. ordumeeste võit, eestlasi suri palju. Tee tlna suunas oli vaba. Mõigu külas peeti nõu. surnu tõusis. *18.19 mail jõudsid laevadega Tlna Rootsi väed Turu ja Viiburi foogtide juhtimisel. sündmused olid arenenud loodetust kiiremin, abiväed pöördusid tagasi.
1241.a. koostatud Taani hindamisraamatus (Liber Census Daniae) on Eestimaal alles 3 mõisa, Taani kuninga vasalle on nimistus 115. 1343.a. oli Harju-Virus juba 23 mõisa. Esialgu läänistati maid eluaegseks kasutamiseks. 1315 Valdemar Eriku pärimisõigus muutis läänid pärandatavaks meesliinis. 2 Jüriöö ülestõus Jüriöö ülestõusu tähtsaim allikas on Bartholomäus Hoeneke Liivimaa noorem riimkroonika. Hoeneke oli Jüriöö ülestõusu kaasaegne. Kroonika on alamsaksakeelne ja pole algsel kujul säilinud, kuid selle üksikasjaline ümberkirjutus on olemas XVI saj. Liivi ordus teeninud Johannes Renneri kroonikas. Talurahval raske olukord. Koormised kiriku ja feodaalide jaoks suurenenud. 1315.a. suur ikaldus ja näljahäda. Suur suremus. Koormised kasvasid eriti Harju-Virus, kus saksa soost vasallid tegutsesid äärmise hoolimatusega
Albert - 1199-1229 Liivimaa piiskop, Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja juht A. Possevino- oli itaalia vaimulik ja paavsti legaat Põhja-Euroopas. Possevino juhtis sealset vastureformatsiooni A. & A. Virginius -kirikuõpetajad, tõlkisid esmakordselt eesti keelde ja kirjastasid "Wastse Testamendi" August II Tugev-oli Poola kuningas 1697 kuni surmani. Ta oli ka Saksimaa kuurvürst aastail 16941733. Oli kehaliselt tugev kuid riigiasjadega hakkama ei saanud. A.W. von Hupel-Põltsamaa pastor, viljakas literaat, kirjutas oma kaasjast palju, osales ka raamatute levitamises, ja lugemisseltside moodustamises, koos Wildega ajakiri Lühike Õpetus Aleksander I- 1801 võimule tulnud keiser,oli valmis Baltikumi sotsiaalmajanduslikke olusid muutma.Kinnitas talurahvaseadused Berthold - 1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198 aastal, hukkus esimeses lahingus B. von Dreiben-Liivim ordumeister,kes lasi 1343a 4.mail kutsuda Pai...
sellisel ööl võis olla ülestõusnute osavaks võtteks, millega saadi asjassepühendatuile anda signaal, ühtaegu vältides vastuabinõude kiiret tarvituselevõttu sakslaste poolt ning võimaldas tabada viimaseid ootamatud isegi sel juhul, kui nad kuulsid kära ja nägid tulede süttimist, sealhulgas põlevate mõisate kumasidki. Võitluste laienemine Harjulaste edukus vasallide ja sakslaste ründamisel kandis vabadusvõitluse laine edasi Läänemaale ja Saaremaale. Kroonik Hoeneke on kirjutanud edasiste sündmuste kohta järgmist: ,,Mõne päeva pärast peale seda lõid ka läänlased kõik sakslased surnuks, keda nad leidsid, nagu see oli sündinud Harjus, läksid ja piirasid Haapsalut ja hukkasid 1800 inimest, noort ja vana. Selles hädas põgenes, kes põgeneda sai. Nii tulid mehed, naised ja lapsed alasti ja palja jalu joostes Paidesse ja teatasid foogtile sellest halastamatust tapmisest, mis oli harjus sündinud
MUINASAEG - 600-1227 Ingvar- Rootsi kuningas, tegi u 600 sõjaretke Eestisse, langes lahingus eestlase vastu. Jaroslav Tark-Kiievi vürst, kes vallutas 1030 Tartu ja nimetas selle Jurjeviks. Hiltnius- u 1070 läänemeremaade rahvaste piiskopiks määratud munk, tagastas saua 2 aastat hiljem. Fulco- u 1167 Eestimaa piiskopiks määratud Prantsumaalt pärist munk, külastas 1170 paiku Eestit. Nicolaus- Norras Stavangeri kloostris elav eestlasest munk, kes määrati Fulco abiliseks. Meinhard-augustiinlaste ordu koorihärra, kes levitas liivlaste seas ristiusku. 1186-1196 esimene Liivimaa piiskop. Theoderich-munk, kes oli Meinhardi abiline, 1191 läkitas Meinhord Eestimaale misjonitööd tegema, hiljem Eestimaa piiskop, langes Lindanise lahingus, Mõõgavendade ordu rajaja. Kaupo-Toreida vanem,lasi end Theoderichil ristida,temast kujunes sakslaste usin abiline ristiusu levitamises. Berthold-1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198...
Esimene eestikeelne lause: ,,Laula, laula, pappi!" ,,Taani hindamisraamat" 1241 a. Taani munkade poolt kirja pandud kroonika, sisaldab Eesti asulate nimekirja: ~500 kohanime + isikunimed. Näiteks: Jeeleth Jõelähtme, Lyneus Lüganuse, Kaylae Kohila. ,,Liivimaa vanem riimkroonika" pärit 13. saj. lõpust, autor teadmata, alam- saksakeelne, kirjutatud ettelugemiseks munkadele. ,,Liivima noorem riimkroonika" 14. saj. II pool, autor Hoeneke, räägib konkreetselt Jüriöö ülestõusust (1343). ,,Balthasar Russowi kroonika" 16. saj. II pool (1558-1583), autor Balthasar Russow eestlane, õppinud Saksamaal, kirikuõpetaja. Tema raamat käsitleb Vana-Liivimaa ajalugu 12. sajandist 1583. aastani, kusjuures eriti detailselt on kirjeldatud autori eluajal toimunud sõjasündmusi. B. Russow'st endast jutustab aga J.Krossi raamat ,,Kolme katku vahel". 3
Keeld müüa vilja ülejääki Linnuste rajamine Rohkem teotööd Muinas-linnuste lammutamine (et ei saaks vastuhakk toimuda) Hakkasid pärisorjuse tunnused tekkima Sunnismaisus- keeld lahkuda oma maalt Relvade ärakorjamine Eestlaste sõjakäikudel osalemise keeld 21. Kes oli Burchard von Dreileben, kes Bartholomäus Hoeneke? Saksa ordumeister Kroonika kirjutaja 22. Kellelt Jüriöö ülestõusul abi paluti? Millised olid ülestõusu tagajärjed? Venemaalt Kurnavad ja verised ning mõlemad pooled said majanduslikult kannatada 23. Millised õigused säilisid talurahval 13.-14. sajandil? Isiklik vabadus ja liikumisõigus (tekkisid linnad, asulad)
suuda autor alati kinni pidada faktidest (laseb Jäälahingu kirjeldamisel võitlejatel langeda rohule). Väga palju trafertseid väljendeid, ülespuhutud fraase ja mitte midagi ütlevaid sõnakõlkse. Laskub järjest pisidetailidesse, ei suuda kuidagi eraldada olulist ebaolulisest ega anda hinnangut tähtsamailegi sündmustele. Kroonika oli Liivi ordus, samuti Saksa ordus ametlikuks "lauluraamatuks", mida ordukonventides loeti ette rüütlite ühistel söömaaegadel. ]] Bartholomäus Hoeneke "Liivimaa noorem riimkroonika" (1348) käsitleb 14. saj algupoole sündmusi. Eriti kaaluka tähendusega on selles kroonikas 1343. a jüriöö ülestõusu kirjeldus. Hiljem on Eduard Bornhöhe, Aino Kallas jt kirjanikud oma loomingus tuginenud Hoeneke kroonikale. Alamsaksakeelne, autor valgustas Jüriöö ülestõusu ühekülgselt saksa feodaalide, esmajoones Liivi ordu seisukohalt, kuid pakkus rohkesti üksikasjalist faktilist materjali. Balthasar Russowi kroonika pakub teavet 12
inimjõude oli vähe ja kaitsetaktika oli mõeldud üskikute sõjakäikude, mitte suure vallutussõja vastu puudus riik talupojad võitlesid muu töö kõrvalt ehk amatöörid vs. professionaalid Taani kuninga ja Liivi ordu vahel pidevad tülid ja sõjalised konfliktid Kesk-Eesti maade pärast. 1238. Stensby leping lahendab tülid 1242. Jäälahing Vene väed hävitavad orduväe, kes tahtis liikuda vallutusretkel ida suunas JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS 1343 1345 allikas: Bartholomäus Hoeneke "Liivimaa noorem riimkroonika" konflikti põhjused: Harju-Virus oli tekkinud kümneid mõisu (23),kus talupoegade tingimusedolid pidevalt halvenenud Taani kuningas ei suutnud kontrollida oma siinseid vasalle ja Taani riigle oli ka raha vaja, seetõttu pidas kuningas paremaks Eestimaa ära müüa, võõrvõimud hakkasid omavahel kauplema valitses teatav segadus ja olukorra kasutasid ära talupojad konflikti iseloom:
nuks 28 munka. […] Samal aastal langesid Saare-Lääne piiskopkonna vastristitud […] ära usust ja piirasid Haapsalu linnuses sisse piiskopi koos tema usklike ja teiste vaimulikega. Ka Pöide linnuse piirasid nad sisse […] lõid maha väga palju vasalle ja kristlasi mõlemast soost. Raamatust: Bartholomäus Hoeneke, Liivimaa noorem riimkroonika (1315–1348). Koostanud ja kommenteerinud Sulev Vahtre. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1960, lk 109 Tasujad: jüriöö 1343–1345. Ülesanded: Ajalugu 3 1. Kellele kuulus võim Eesti alade üle jüriöö ülestõusu ajal? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Tvauri, 20002004 Arvi Haak). II ja III eeslinnust on seni uuritud vaid georadari (1996 Heiki Valk) ja prooviaukudega. 2006. aasta suvel avastas arheoloog Arvi Haak Viljandi ordulinnuses üle 500 aasta vana keldriruumi, mille otstarve on teadmata. Eeldatavalt on ruum rajatud hiliskeskajal, seda kasutati 1560.1570. aastani. · Villu kelder Jüriöö järelkajast Viljandis on kirjutatud XVI sajandi väikeses ordukroonikas ja 1551. aastal trükis ilmunud Renneri kroonikas. Bartolomeus Hoeneke riimkroonikas kirjutatakse järgmist: "... Nüüd olid ka paljud talupojad kokku liitunud, sest nad tahtsid Viljandit vallutada: et nad seda aga jõuga teha ei suutnud, siis mõtlesid nad plaani välja ja lasksid rukiste (mida nad igal aastal maksuks pidid andma) kottidesse mõned mehed pista ja neid nii lossi viia. Aga see anti ühe naise poolt ära, kelle poeg seal hulgas oli, selle palus tema vabaks, nii võeti teised kinni ja visati
säilitasid talupojad oma isikliku vabaduse. Reaalselt võisid nad lahkuda, ei olnud sunnismaised. See olukord kestis kuni Jüriöö ülestõusuni. Adramaa põllumaa mõõtühik, ühe adraga ülesharitav maa. 6-9 ha. Diötsees piiskopkond. Vikat mõõtühik heinamaade mõõtmisel, sama, mis adramaa umbes. Ühe inimese poolt niidetav maa-ala. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS Selle kohta on olemas oma kroonika Liivimaa noorem riimkroonika. Autoriks on Liiv ordu üks vaimulik, Bartheolomeus Hoeneke. Kirja on pandud alamsaksa keeles. Kirja on pandud värssides. Kroonika pole originaalis säilinud. Säilinud ümberjutustustena hilisemates kroonikates ning sarnaselt kahele varasemale, on seda võimalik ka eesti keeles lugeda. Jüriöö ülestõus sai alguse 1343. aastal. Erinevate jõudude kaalutlused: · Taani juba enne Jüriöö ülestõusu puhkemist oli Taani huvitatud Põhja-Eesti müügist.
1. Muinaseestlaste elukorraldus ja suhted naabritega Põhiperioodid: · Kunda kultuur (9000-5000 eKr) o asulad veekogu ääres o esemed kivist, puust, luust, sarvest (tulekivi ja kvarts) kivikirved, ahingud, nooleotsad, pistodad o elatusaladeks olid kalapüük, jaht ja korilus o surnud maeti asula territooriumile · Kammekeraamika (4000) o asulad jõgede, järvede ääres, mererannal ja väikesaartel o võeti kasutusele savi, samuti merevaik ja moondekivimid o algeline maaviljelus o rahvaste segunemine · Nöörkeraamika (3000) o asulad rohumaade ja viljaka mullaga piirkondades o kive lihtviti hoolsamalt o vene kirves o loomakasvatus (kitsed, lambad, veised, sead), intensiivne maaviljelus - KÕPLAPÕLLUNDUS (oder, nisu, kaer) o surnuid hakati matma asulast eemale kõrgematele küngaste...
1. Muinaseestlaste elukorraldus ja suhted naabritega Põhiperioodid: Kunda kultuur (9000-5000 eKr) o asulad veekogu ääres o esemed kivist, puust, luust, sarvest (tulekivi ja kvarts) – kivikirved, ahingud, nooleotsad, pistodad o elatusaladeks olid kalapüük, jaht ja korilus o surnud maeti asula territooriumile Kammekeraamika (4000) o asulad jõgede, järvede ääres, mererannal ja väikesaartel o võeti kasutusele savi, samuti merevaik ja moondekivimid o algeline maaviljelus o rahvaste segunemine Nöörkeraamika (3000) o asulad rohumaade ja viljaka mullaga piirkondades o kive lihtviti hoolsamalt o vene kirves o loomakasvatus (kitsed, lambad, veised, sead), intensiivne maaviljelus - KÕPLAPÕLLUNDUS (oder, nisu, kaer) o surnuid hakati matma asulast eemale kõrgematele küngaste...
alati kinni pidada faktidest (laseb Jäälahingu kirjeldamisel võitlejatel langeda rohule). Väga palju trafertseid väljendeid, ülespuhutud fraase ja mitte midagi ütlevaid sõnakõlkse. Laskub järjest pisidetailidesse, ei suuda kuidagi eraldada olulist ebaolulisest ega anda hinnangut tähtsamailegi sündmustele. Kroonika oli Liivi ordus, samuti Saksa ordus ametlikuks "lauluraamatuks", mida ordukonventides loeti ette rüütlite ühistel söömaaegadel. Bartholomäus Hoeneke "Liivimaa noorem riimkroonika" (1348) käsitleb 14. saj algupoole sündmusi. Eriti kaaluka tähendusega on selles kroonikas 1343. a Jüriöö ülestõusu kirjeldus. Hiljem on Eduard Bornhöhe, Aino Kallas jt kirjanikud oma loomingus tuginenud Hoeneke kroonikale. Alamsaksakeelne, autor valgustas Jüriöö ülestõusu ühekülgselt saksa feodaalide, esmajoones Liivi ordu seisukohalt, kuid pakkus rohkesti üksikasjalist faktilist materjali. Balthasar Russowi kroonika pakub teavet 12
**Mis oli peamiseks ehitusmaterjaliks lõuna-Eestis? - liivakivi ja tellised. Põhja-Eestis oli paekivi *Tuli maksta kirikukümnist ning kohaliku preestri ülalpidamismaks Keskaja algusel tekkisid eestisse ka linnad. Linnal pidi olemas linnaõigus. Tekkisid enamasti 13. sajandi Eesti keskaegsed linnnad: 1)Tallinn 2)Narva 3)Haapsalu 4)Tartu 5) Rakvere 6)Vana - Pärnu 7)Viljandi 8)Paide 9)Uus-Pärnu JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS peamine allikas. liivimaa noorem riimkroonika, mille autor on B. Hoeneke, kes oli Liivi ordu preester. Kroonika oli saksa keeles, pandi kirja samal ajal kui ülestõus toimus - 1340ndate keskel. Originaal pole säilinud, ta on säilinud ümberkirjutatud kroonikates, nt B. Russoni kroonika. Olukord enne ülestõusu: Ülestõus puhkes põhja-Eestis, mis oli Taani valdustes. Taani tahtis oma alad Põhja- Eestis maha müüa. Ta tahtis müüa sellepärast et: 1) sest ta ei suutnud siinseid vasalle ohjeldada
Vesse- saarlaste liider Jüriöö ülestõusu ajal. Tema juhtimisel vallutati P Maasilinn – oli karistuslinnus ordule, mille pidid ehitama saarlased, samuti pidid nad lõpetama Kuressaare piiskopi linnuse ehitamise. Eestimaa müümine Saksa ordule 1346- Taani müüb oma valdused Saksa ordule, sest ei olnud enam suuteline Eestimaad enda käes hoidma, kes omakorda Liivi ordumeistile, kes oli tunduvalt kindlakäelisem kui Taani kuningas. (19 000 kölni marka-4000 kg hõbedat) Bartholomäus Hoeneke – kroonik, kes oli kohal Paides, kuid ta edastas nähtut siiski moonutatult, õigustades ordu käitumist Saarlaste ülestõus – asuti piirama võõrvõimu peamist tugipunkti- Pöide ordulinnust. Piiramine kestis 8 päeva, sees olijad alistusid, linnusest väljudes loobiti nad kividega surnuks 1344. aasta veebruaris tungisid ordu väed üle jää Saaremaale, ründasid Karja linnust, linnus vallutati ja saarlaste kuningas Vesse Ordu võit ei
selle võlla poodud surnukehade kõrvale, samuti löönud nad risti ühe ristiusulise poisi, nii nagu Issand risti löödi. Olgugi, et kroonik toetus kuuldule, mitte nähtule, on selline väljendusviis tõendiks selle kohta, missuguse mulje jättis ülestõus sakslastele, millist hirmu ja õudust see tekitas. Võitluste laienemine Harjulaste edukus vasallide ja sakslaste ründamisel kandis vabadusvõitluse laine edasi Läänemaale ja Saaremaale. Kroonik Hoeneke on kirjutanud edasiste sündmuste kohta järgmist: ,,Mõne päeva pärast peale seda lõid ka läänlased kõik sakslased surnuks, keda nad leidsid, nagu see oli sündinud Harjus, läksid ja piirasid Haapsalut ja hukkasid 1800 inimest, noort ja vana. Selles hädas põgenes, kes põgeneda sai. Nii tulid mehed, naised ja lapsed alasti ja palja jalu joostes Paidesse ja teatasid foogtile sellest halastamatust tapmisest, mis oli harjus sündinud. Nii tulid
1279 Haapsalu sai Hamburgi/Riia õiguse 1291 Paide sai Hamburgi/Riia õiguse 1302 Rakveres kehtestati Lübeki/Tallinna õigus. 1345 Narvas Lübeki/Tallinna õigus. 13saj keskel rajasid Põhjasaksa kaupmehed kaubalinnade Hansaliidu alates Amsterdamist lõpetades Novgorodiga. Sellele kaubateele jäid eesti ala linnadest: Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi. Milliste allikate põhjal teame et oli jüriöö ülestõus- sündmuste kaasaegse ordu kaplani e vaimuliku Bartholomäus Hoeneke Liivimaa noorema riimkroonika järgi mille on eesti keelde tõlkinud ja kommenteerinud Sulev Vahtre . Põhjused ja ajendid ja miliste tulemustega ülestõus lõppes? Põhjused: Eestlased polnud unustanud muistset iseseisvust ja soovisid seda tagasi. Vastuolu Taani võimude ja ordu vahel Põhja-Eestis. Ajendid: Taanlaste kavatsus müüa Põhja-Eesti ordule, mis aga hirmutas Taani kuninga vasalle, kellele polnud vastuvõetav ordu range valitsemis kord. Nii ühinesid Taani vaallide
faktidest (laseb Jäälahingu kirjeldamisel võitlejatel langeda rohule). Väga palju trafertseid väljendeid, ülespuhutud fraase ja mitte midagi ütlevaid sõnakõlkse. Laskub järjest pisidetailidesse, ei suuda kuidagi eraldada olulist ebaolulisest ega anda hinnangut tähtsamailegi sündmustele. Kroonika oli Liivi ordus, samuti Saksa ordus ametlikuks "lauluraamatuks", mida ordukonventides loeti ette rüütlite ühistel söömaaegadel. Bartholomäus Hoeneke "Liivimaa noorem riimkroonika" (1348) käsitleb 14. saj algupoole sündmusi. Eriti kaaluka tähendusega on selles kroonikas 1343. a Jüriöö ülestõusu kirjeldus. Hiljem on Eduard Bornhöhe, Aino Kallas jt kirjanikud oma loomingus tuginenud Hoeneke kroonikale. Alamsaksakeelne, autor valgustas Jüriöö ülestõusu ühekülgselt saksa feodaalide, esmajoones Liivi ordu seisukohalt, kuid pakkus rohkesti üksikasjalist faktilist materjali. Balthasar Russowi kroonika pakub teavet 12
Titli von Altpeker (?). Keegi orduga seotud tegelane. Ajajärk 12saj-13. saj lõpuni. Põhiosa Läti ala vallutamise lugu. Tegu rohkem rüütlikirjandusega (vernakulaarne kroonika). Legitimeeriva aspektiga. Kellel keskne roll Liivimaa rajamises: ordu või vaimulikud. Mõeldud ordu tischbuchiks. Aga vb ka auditoorium väljaspool ordut, veenmaks väljaspool olijaid, et nad tuleks paganate vastu võitlema – värbamise aspekt. 1876 tegi L. Meyer publikatsiooni. 14. saj kronistika B. Hoeneke – alam-saksa keeles. Omal moel jätk vanale riimkroonikale. Mees oli kaplan, kantselei ülem 14saj keskel. Niisiis pärit ordust. Nooremat riimkroonikat pole säilinud, aga sisaldab ümberjutustusena 16saj Liivimaa kroonikas (Renneri tehtud). Ei ole täpselt teada, mis perioodi käsitleb. Algab kas 1320 või pisut enne. Selles kajastub ka Jüriöö. Parima väljaande tegi S. Vahtre. Hermann Wartberge – ordus, ladina keeles. Liivimaa ajalugu kuni 1378. Väga rikkalik materjal kroonika
12. Plaan Jüriöö ülestõus Plaan on eraldi lehe peal. Jüriöö ülestõus kestis 1343-1345. Jüripäev 23.aprilli, jüripäeva öösel algas ülestõus. Võis olla ka eesmärgiga valitud, et just jüripäeval ülestõus algas, sest jüripäev tähistas kevadiste põlltööde algust ja karja väljalaskmist, oles rahvale tähtsam kalendriaasta algusest uude põllumajandusaastasse taheti astuda vabana. Burchard v. Dreileben Liivi ordu ordumeister.Bartholomäus Hoeneke kroonik, kes pani kirja Paides juhtunu. Padise kloostri vallutamine eestlaste poolt oli väga tähelepandav sõjaline saavutus. Paides toimusid läbirääkimised eestlaste juhtide ja ordu tähtsamate isikutega. Ordumeister süüdistas eestlasi paljude sakslaste tapmises ja käskinud saadikud vangistada. Tekkis relvakokkupõrge, selles tapeti eestlaste esindus. Kanavere küla lähedal toimus suur lahing, mille võitis ordu
kõrvale, samuti löönud nad risti ühe ristiusulise poisi, nii nagu Issand risti löödi. Olgugi, et kroonik toetus kuuldule, mitte nähtule, on selline väljendusviis tõendiks selle kohta, missuguse mulje jättis ülestõus sakslastele, millist hirmu ja õudust see tekitas. Võitluste laienemine Harjulaste edukus vasallide ja sakslaste ründamisel kandis vabadusvõitluse laine edasi Läänemaale ja Saaremaale. Kroonik Hoeneke on kirjutanud edasiste sündmuste kohta järgmist: ,,Mõne päeva pärast peale seda lõid ka läänlased kõik sakslased surnuks, keda nad leidsid, nagu see oli sündinud Harjus, läksid ja piirasid Haapsalut ja hukkasid 1800 inimest, noort ja vana. Selles hädas põgenes, kes põgeneda sai. Nii tulid mehed, naised ja lapsed alasti ja palja jalu joostes Paidesse ja teatasid foogtile sellest halastamatust tapmisest, mis oli harjus sündinud
Sakslased vabastasid eestlased deemonite väärusust. · Reval on väike kehv provints, Virumaa rohumaa... · Rahvas varem metsik ja toores, nüüd taanlased ja sakslased. · Vrd: Jakobsoni ,,Kolm isamaa kõnet" · Enne õitsev rahuaeg, kolonisatsioon hävitas kultuuri. Valguse-, pimeduse- ja koiduaeg. · ,,Liivimaa vanem riimkroonika" 13. sajandi lõpust läbilõige sajandi sündmustest, keskseks läti hõimude alistamine. · Bartholomeus Hoeneke ,,Liivimaa noorem riimkroonika" (1348) käsitleb 14. sajandi algupoole sündmusi. Eriti kaalukas Jüriöö ülestõusu kirjeldus. · Balthasar Russowi ,,Chronica der Prouintz Lyfflandt" (1578, täiendustega 1584) pakub teavet 12. sajandist alates, kuid käsitleb rohkem oma kaasaega. · Meri ,,Hõbevalge" ja ,,Hõbevalgem" alternatiivne eestlaste euroopalikkuse müüt. · Johannes Reineri ,,Liflendischer historien negen boken" on teatud mõttes paralleel B.
ärapõgenenud talupoja, kes oli linnas viibinud juba ,,aasta ja päeva", mis kinkis tol ajal talupojale vabaduse. 1535. aastal ta hukati. *Tallinna raekoda 1404- valmis Tallinna praegune raekoda. *Raeapteek 1422- avati Tallinnas Raeapteek. 15. Jüriöö ülestõus 1343-1345 Lk.62-66. (Põhja-Eesti võimuvahetus, jüripäev, Padise kloostri vallutamine, Paides toimunud läbirääkimised mai 1343, eestlaste kuningate tapmine, Bartholomäus Hoeneke, Pöide, Karja, Vesse, Maasilinn) *Põhja-Eesti võimuvahetus- Maa kuulus Taani kuningale, kes ei suutnud ohjeldada siinseid isepäiseid vasalle. Niisuguses olukorras pidas kuningas paremaks Eestimaa hea hinna eest maha müüa. Põhja-Eesti arengut määrata soovinud jõud olid: Harju-Viru vasallid, Liivi ordu ja maa põlisrahvas. Ordu pidas end aga kindlaks kõnealuse ala tulevaseks valdajaks. Ostu-
langeda rohule). Väga palju trafertseid väljendeid, ülespuhutud fraase ja mitte midagi ütlevaid sõnakõlkse. Laskub järjest pisidetailidesse, ei suuda kuidagi eraldada olulist ebaolulisest ega anda hinnangut tähtsamailegi sündmustele. Kroonika oli Liivi ordus, samuti Saksa ordus ametlikuks "lauluraamatuks", mida ordukonventides loeti ette rüütlite ühistel söömaaegadel. Bartholomäus Hoeneke "Liivimaa noorem riimkroonika" (1348) käsitleb 14. saj algupoole sündmusi. Eriti kaaluka tähendusega on selles kroonikas 1343. a Jüriöö ülestõusu kirjeldus. Hiljem on Eduard Bornhöhe, Aino Kallas jt kirjanikud oma loomingus tuginenud Hoeneke kroonikale. Alamsaksakeelne, autor valgustas Jüriöö ülestõusu ühekülgselt saksa feodaalide, esmajoones Liivi ordu seisukohalt, kuid pakkus rohkesti üksikasjalist faktilist materjali. Balthasar Russowi kroonika pakub teavet 12
müüa. Jüripäev- 23 aprill, alustati ülestõusu. Padise kloostri vallutamine- tähelepandav sõjaline saavutus. See põletati maha, mungad tapeti ja nii oli kogu Harju(va. Tallinn) võõrvõimust vabastatud. Paides toimunud läbirääkimised mai 1343- eestlaste juhid soostusid ordumeistri kutsega Paides toimuvatele läbirääkimistele. Nii loodeti saada ajapikendust abivägede kohalejõudmiseks. Tõenäoliselt viimis kohal ka kroonik Bartholomäus Hoeneke. Toimus relvakokkupõrge, mille eestlaste esindus tapeti, sõjavägi jäi ilma valitud usaldusväärsetest pealikutest. Pöide- 24 juuli, puhkes ülestõus Saaremaal. Asuti piirama võõrvõimu peamist tugipunkti- Põide linnust. Karja- 1344 aasta veebruaris tungisid ordu väed üle jää Saaremaale. Rünnati Karja linnust. Linnus vallutati ja saarlaste kuningas Vesse poodi üles. Maasilinn- Kohustuti ehitama ordule karistuslinnus Maasilinna. 16. Maarahvas 14.-16. saj.
müüa. Jüripäev- 23 aprill, alustati ülestõusu. Padise kloostri vallutamine- tähelepandav sõjaline saavutus. See põletati maha, mungad tapeti ja nii oli kogu Harju(va. Tallinn) võõrvõimust vabastatud. Paides toimunud läbirääkimised mai 1343- eestlaste juhid soostusid ordumeistri kutsega Paides toimuvatele läbirääkimistele. Nii loodeti saada ajapikendust abivägede kohalejõudmiseks. Tõenäoliselt viimis kohal ka kroonik Bartholomäus Hoeneke. Toimus relvakokkupõrge, mille eestlaste esindus tapeti, sõjavägi jäi ilma valitud usaldusväärsetest pealikutest. Pöide- 24 juuli, puhkes ülestõus Saaremaal. Asuti piirama võõrvõimu peamist tugipunkti- Põide linnust. Karja- 1344 aasta veebruaris tungisid ordu väed üle jää Saaremaale. Rünnati Karja linnust. Linnus vallutati ja saarlaste kuningas Vesse poodi üles. Maasilinn- Kohustuti ehitama ordule karistuslinnus Maasilinna. 16. Maarahvas 14.-16. saj.
Seetõttu on ka palju kaudma läinud. Palju on Venemaal, aga seal on ligipääs arhiividele keeruline, palju hoitakse salajas jne. Olulisemad kroonikad: Henriku Liivimaa kroonika, olemas palju infot, aga samas on see kaluutatud, et See mis Riia kirik tegi, on igati õige. Kroonika lõpeb 1227 aastal ära, seega pärastise perioodi kohta on vähem infot. Liivimaa vanem riimkroonika, seotud Saksa Orduga. Riim on tähtsam kui faktiline täpsus. Bartholomäus Hoeneke Liivimaa noorem riimkroonika (Johann Renneri kroonika), Jutustsu Jüriöö ülestõusust. On vaid Renneri ümberjutustus ja kui neid nüüd võrrelda päris riimkroonika fragmentidega, selgub, et palju on tehtud lihtsustusi jne. Balthasar Russowi kroonika. Tema kroonika on mjutanud traditiooni, kuidas ajaloolased on siinset ajaloopilti näinud. I trükk avaldati autori eluajal 1570. Varased kirjalikud teated Eesti kohta (IXII saj): Skandinaavia allikad, Lääne-Euroopa allikad. Vene allikad
Eestlased said sellest teada. 23. aprill Jüripäev. 1343- Jüriöö. Ootamatu algus. Sündmused algasid Harjumaal. Padise klooster vallutati. Valiti 4 uningat (sõjaväeline juht). Taheti Tallinnat vallutada, abi otsiti Turu (Soomes) foogtilt.Kandus edasi Läänemaale (Haapsalu rüüstamine) Paide läbirääkimised: Eestlased (4 kunni ja 3 sõjasulast) kutsuti sinna ning surmati, tuues ettekäändeks kättemaksu oma sugulaste tamise eest. 4. mai 1343. Bartholomäus Hoeneke: Kroonik, kes oli arvatavasti ise Paide läbirääkimistel kohal, andes seda sündmust siiski edasi moonutatult, kuna oli Ordu poolt. Pöide, Karja, Vesse, Maasilinn: Saarlased tõusid ülesse. Asuti piirama võõrvõimu peamist tugipunkti- Pöide ordulinnust (VÕIT). Talv oli pehme, ning alles 1344. aasta veebruaris võisid Ordu väed tungida üle jää Saaremaale. Terve päeva rünnati linnust Karjas (KAOTUS)- Vesse poodi küünarnukke pidi ülesse. Järgmisel aastal rüüstati
Olulist keelelist materjali pakub ka "Liber Census Daniae" oma 500 Põhja-Eesti kohanimega, saades ettekujutust eestlaste territoriaalsest paiknemisest. Taani hindamisraamat Kiriku ja feodaalide survest hoolimata suutsid eestlased säilitada oma kultuuri, rahvausundi struktuuri, rahvaluule ja maailmanägemise. 13. sajandi lõpust pärinev "Liivimaa vanem riimkroonika" - läti hõimude alistamisega seotu kirjeldused. Liivi ordus kirjutatud, ordu juhtkonna seisukohad. Bartholomäus Hoeneke "Liivimaa noorem riimkroonika" (1348) - käsitleb 14. sajandi algupoole sündmusi, kaalukas 1343. aasta Jüriöö ülestõusu kirjeldus. Hilisemad kirjanikud toetunud Hoeneke EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 2 kirjedusele. Balthasar Russowi alamsaksakeelses kroonikas hinnangud ordule, aadlile, kirikumeestele ja teistele võimu kurjalt kasutajatele kriitilised. Sündmused XII saj - XVI saj. Talupoegade poolel, etteheited aadlile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
