Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"hannibal" - 172 õppematerjali

hannibal - ületas sõjaelevantidega Alpid, 216 eKr võitis Cannae lahingus hävitavalt roomlasi ja pärast tulutut liitlaste otsimist sai 202 eKr Zama lahingus lüüa.
Hannibal

Kasutaja: Hannibal

Faile: 0
thumbnail
10
pptx

HANNIBAL

Teda peetakse üheks ajaloo andekaimaks väejuhiks. Hannibal sündis Esimieses Puunia sõjas sõdinud Kartaago väejuhi Hamilkar Barkase pojana. Hannibali nimi tähendab puunia keeles 'Baaliand'. Pole päris selge, kas nimi Barkas kuulus ainult tema isale või oli pärilik ja järelikult Hannibali perekonnanimi. VENNAD JA ÕED Hannibalil olid vanemad õed, kes abiellusid siis, kui Hannibal veel laps oli. Tema õemeeste hulka kuulusid Kartaago väejuht Hasdrubal ja Numiidia kuningas Naravas. Tal oli ka kaks venda, kellest ühe nimi oli samuti Hasdrubal ja teise nimi Mago. TÄHTSAMAD SÜNDMUSED 196 eKr valiti Hannibal sufeediks. Ta korraldas demokraatlikke reforme, et mobiliseerida Kartaagot uueks relvakokkupõrkeks Roomaga. TÄHTSAMAD LAHINGUD Ta võitis Rooma leegione Ticinuse lahingus, Trebia lahingus ( 218 eKr), Trasimenuse lahingus (217 eKr) ja Cannae lahingus(216 eKr)...

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kuni eksisteerivad suurriigid, on sõda vältimatu

Suurriikidel on see kasulik, et neil on palju rahvast, keda sõjaväkke värvata. Samas väiksemate territooriumide ühendamisel (vähemasti sõja ajaks) tekib eelispositsioon väikeriikidel: kasutatakse erinevaid taktikaid, mis on koos tegutsedes ettearvamatult raske tõrjuda ühtse õppega armeel. Seda kasutas edukalt ära Hannibal II Puunia sõjas, kui läks oma väega üle Alpide Itaaliasse, värvates seltsi erinevaid hõime, kus oli isemoodi väljaõpe igas regioonis. See oli geniaalne idee, mis teda ka aitas. Sõda on vältimatu, kuni eksisteerib inimegoism, millest pole sugugi kerge jagu saada. Ajaloo jooksul on ikka ja jälle muutunud suurriigid agressiivseks ja naabreid rünnanud, kuid see pole tähendanud väikeriikide kindlat kaotust ­ vastupidi, ühendades väed on suudetud lahinguid võita...

Kirjandus
20 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Vana-Rooma kõike hõlmav konspekt

Märter ­ usu nimel kannatanu, hukatu. Kirik ­ Kõiki kristlasi ühendav organisatsioon. Numeen ­ looduslikes objektides sisalduv hing või vägi Vana-Rooma religioonis. Laar ­ Vana-Rooma maja, perekonna kaitsejumalus, toodi ohverid ja kujusid hoiti aukohal. Geenius ­ perekonna kaitsevaim Vana-Rooma religioonis, edendas soojätkamist ja elujõudu. Pontifeks ­ preester Vana-Roomas. Pontifeks maximus ­ ülempreester Vana-Roomas. Augur ­ preester-ennustaja V-Roomas, eriti lindude lennu tõlgendajad. Sibüll ­ kreeka päritolu ennustajanna. Sibülliraamatud ­ riigi tulevikku käsitlevad papüüruserullid. Piiskop ­ algselt suurema kristliku koguduse ülem, seejärel koguduste ülem linnas või piirkonnas. Evangeelium ­ peale Jeesuse surma kirja pandud jutustus tema elust ja õpetusest. Neli evangeeliumi arvati U-Testamendi koosseisu. Presbüter ­ varakristliku koguduse vanem Peetrus ­ Jeesuse lähikondla...

Ajalugu
76 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Vana-Rooma kokkuvõte

aastatuhandel eKrjõudsid tänasesse indo-euroopa rahvad ehk roomlaste esiisad. 1. aastatuhandel eKr tekkis Rooma kohale esimene asula. Assüüria ajal tekkis Roomas inimasula. 1800 eKr levis raud hetiitidelt. 1. aastatuhat eKr Tumeaeg- Kreekas unustatakse tsivilisatsiooni tunnused, Rooma vallutatakse. 8. -5. saj. Ekr Põhja-Itaalias etruski linnriikide õitseaeg. Legendide kohaselt asutati Rooma linn 753 eKr. 8. -4. saj. Oli Roomas kuningate periood; etruskid valitsesid. 510 eKr algas vabariigi periood, mis kestis 265. eKr. 265- 30 eKr hiline vabariik. 265 eKr vallutas Rooma linn kogu Itaalia. 133-30 eKr kodusõjad Roomas. 30 eKr Rooma keisririik. 30-235 pKr varane keisririik. 3 saj. Lõpus suur segaduste periood keisririigis. 4. saj. Pkr viimane õitseaeg. 313 kristlus riigiusuks. 395 jaguneb Rooma Lääne-Rooma ja Ida-Rooma rii...

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Vana-Rooma I osa

Rooma linna tekkimine (Romuluse ja Remuse müüt). 7 kuningat 2) 509-265 eKr varane vabariik. Perioodi lõpuks oli kogu Itaalia Rooma võimu all 3) 264 -133 eKr Rooma ülemvõimu kujunemine Vahemerel Puunia sõjad: roomlaste ja Kartaago vahel 3.-2. saj eKr · Teine Puunia sõda ­ 216 eKr roomlaste võit Cannae lahingus. kartaagolaste väepealik Hannibal . 146 eKr liideti Makedoonia ja Kreeka 4) 133-30 eKr kodusõdade periood ja vabariigi langus kodusõjad väepealike vahel võimuvõitluses Caesari ja Pompeiuse vahel jäi peale Caesar, sai Rooma riigi ainuvalitsejaks Caesari surma järel jagasid riigi Antonius ja Octavianus. 0 eKr kogu võim Octavianuse käes = vabariigi lõpp 5) 30 eKr-235 pKr varane keisririik Octavianus võttis lisanime Augustus - esimene keiser...

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vana-Rooma

d) "Ka sina, Brutus" ­ hea sober, kes on tegelikult reetur. Julius Caesar ütles enne oma surma seda oma heale sõbrale Brutusele. e) "Muide, ma arvan, et Kartaago tuleb hävitada" ­ vaikselt ja aeglaselt saadakse oma tahtmist. Cato lõpetas iga oma kõne senati ees nende sõnadega. Lõpuks ta saigi oma tahtmise. f) "Hannibal on väravate ees" ­ ootamatult kerkinud hädaoht, Hannibal tungis II Puunia sõja ajal ootamatult Itaaliasse. 4. Kuidas jagunes Rooma elanikkond a) Varaliselt vaesed ­ plebeid, rikkad ­ patriitsid, b) Päritolult ­ patriitsid olid jõukamad ja neid loeti esiisade hulka 5. Kes moodustasid kodanikkonna, millised olid kodanike õigused ja kohustused 6. Kes kodanikest olid vabastatud sõjaväekohustusest? Miks? 7. Mõisted a) Proletaarid ­ laostunud talupojad b) itaalikud (kuidas on nimi jäädvustatud ajalukku)...

Kunstiajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
32
pptx

Hannibali suurim triumf

Mõlemad soovisid ülemvõimu Vahemere lääneosas ja lootsid sõjalisele jõule. Rooma kartaago vahel toimus kolm suurt sõda. Sõjakäigud   . • 264-241 eKr toimus I Puunia sõda. • 218-201 eKr II Puunia sõda: • 218 eKr- Hannibali retk üle Alpide ja sissetung Itaaliasse. • 216eKr- Hannibal purustas Cannae lahingus Rooma sõjaväe. Otsustav lahing Otsustavaks kujunes II Puunia sõda(218- 201a.eKr), milles kohtusid väärilised vastased-ühelt poolt kartaago geniaalne väejuht Hannibal, teiselt poolt Rooma juhtide visadus ja organisaatoorne tugevus. (ma ei saa täpselt aru ühel pool oli Hannibal ja teisel pool Rooma ? ) Sõjakäigud • 202eKr – roomlased purustasid Põhja- Aafrikas Zama lahingus Kartaago sõjaväe....

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana-Rooma - mõisted

Rubico ­ jõgi P-Itaalias, mis oli Caesari provintsi lõunapiiriks, kuid mille ta ületas sõjakäigus Pompeiuse vastu Pompei ­ linn L-Itaalias, mis mattus vulkaanipurske tagajärjel vulkaanilisele tuha alla, seal on säilinud hästi arhitektuur ja igasugused üisidetailid tänu millele saab hea ettekujutuse eluolust Puunia sõjad ­ Kartaago ja Rooma vahel I 264-241 eKr II 218-201 eKr III 146 eKr * Sitsiilia saarel ja merel * K väepealik Hannibal - * Roomlased vallutasid ja (meresõda) üle alpide elevantidega hävitasid Kartaago * Roomlaste laevastiku areng - * Rooma sv purustamine * soola külvamine orava printsiip Cannae lahingus 216 eKr * Rooma võit ­ tugevaim riik * Zama lahing 202 eKr - Vahemere lääneosas *Kartaago kaotas latiinid ­ Latiumi maakonna elanikud, kõnelesid ladina keelt...

Ajalugu
174 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rooma

Rooma ja kartaago pidasid omavahel 3 sõda. Roomlased nimetasid kartaagolasi puunlasteks, siis on need sõjad ajaloos tuntud Puunia sõdade nime all. Esimeses puunia sõjas (264-241 ekr) käis võitlus peamiselt merel ja sitsiilia saarel. Rooma võitis ning Kartaagol tuli osa oma valdusi loovutada Roomale. Teises puunia sõjas(218-201 ekr) püüdsid kartaagolased oma positsiooni taastada. Neil oli väepealik nimega Hannibal . Tema juhtimisel purustati rooma vägi Cannae lahingus. Kolmas puunia sõda, kartaago vallutati ja hävitati aastal 146 ekr. Võitlus kartaagoga kestis alles, kui rooma riik hakkas oma võimu laiendama ida poole. Sealsete hellenistlike suurriikidest langes esimesena tema löögi alla makedoonia. Aastal 149 ekr saavutasid rooma makedoonlaste üle otsustava võidu. Aastal 133 ekr pärisid roomlased Pergamoni kuningalt testamendiga tema väike-aasias asunud riigis. Nii jõudis rooma võim aasiasse...

Ajalugu
79 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Rooma

Kuid sõja kestel suutis Rooma jõudude vahekorda muuta. Rajanud tugeva laevastiku ja omandanud merelahingute kogemusi, saavutasid roomlased mitu tähtsat võitu ja sundisid vaenlase rahu paluma. Kartaagol tuli osa oma valdusi roomlastele loovutada. Teises Puunia sõjas (218-201 eKr) püüdsid kartaagolased oma positsioone taastada. Nende väepealik Hannibal tungis hästi väljaõpetatud sõjaväega Hispaaniast läbi Gallia (tänapäeval Prantsusmaa) ja üle Alpide Itaaliasse ja purustas Rooma väe Cannae lahingus. Kuid ta ei suutnud oma edu ära kasutada. Roomlased seadsid võitlusvalmis uued väekoondised, viisid oma armee Põhja-Aafrikasse ja sundisid nii Hannibaligi kodumaale tagasi pöörduma. Põhja-Aafrikas asetleidnud otsustavas lahingus said kartaagolased hävitavalt lüüa....

Ajalugu
99 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Vana-Rooma ühiskond, kultuur ja teadus

450 eKr anti välja Rooma seadustekogu- 12 tahvli seadused. Seadustega moodustasid roomlased seaduse ees võrdse kodanikkonna- rooma rahva, kuid see ei tähendanud tegelikku võrdsust. Rooma tõsiseks vastaseks oli Kartaago, kellega peeti 3 sõda: Esimene Puunia sõda (264- 241 eKr)- Võitlus käis põhiliselt merel ja Sitsiilia saarel. Sõja võitsid roomlased. Teine Puunia sõda (218-201 eKr)- Kartaagolaste väepealikuks oli Hannibal , kuid siiski Rooma võitis ja Kartaago kaotas oma sõjalise tähtsuse. Kolmas Puunia sõda- Roomlased alustasid sõda, et Kartaago lõplikult hävitada, mis toimus 146 eKr. Roomast sai Vahemere valitseja, kui oli võidetud ka Makedoonia ning Pergamon pärandas tema Väike- Aasias asunud riigi. Roomlased nimetasid oma riiki res publicaks, mis hakkas tähistama vabariiki. Rooma riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid. Magistraate valiti...

Ajalugu
259 allalaadimist
thumbnail
18
rtf

Konspekt-10. klass

Iiri saagad, ajalooline taust 2. Piibli loomine, tähtsamad piiblitõlked 15000-10000 a eKr toimusid Euroopa aladel suured kliimamuutused. Tekib nt. Läänemeri, tekivad puuliigid kask, pöök jne. 5000-4000 a eKr tekivad esimesed suured tsivilisatsioonid. Egiptus 3000 a eKr ­ 525 a eKr: 30 vaaraode dünastiat. Püramiidid, surnutekultus. ~1800 eKr tulid hyksoslased idast Egiptuse aladele, võõras rahvas, toovad kaasa hobuse (araabia hobuse kultus). Hyksoslased vallutavad vaarao trooni, algab egiptlaste läbikäik teiste rahvastega. ~1200 eKr oli vaarao Ramses II aeg: sõjaväelaste ja preestrite võim. 525. a eKr vallutab Pärsia Egiptuse. Mesopotaamia ­ sumerid rajavad esimesi linnu (Ur, Erek). Pronks, kuld, hõbe. ,,Vanaaja preislased." Ajajaotus, mõõdud, kaalud, taevakehade teed jne. 5000 a tagasi! Taevajumal Anu, veejumal Ea, maajumal Enlil jne. Väiksem surnutekultus. Mehed ­ kirves, naised ­ peegel. Vallutatakse põhjapoolsete naab...

Kirjandus
356 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Liivi sõda ja Rootsi aeg

Aastaarvud Liivi sõda ­ 1558-1583 Jam Zapolski rahu ­ 1582 Pljussa vaherahu ­ 1583 Altmargi rahu ­ 1629 Brömsebro rahu ­ 1645 Oliwa rahu ­ 1660 suur näljahäda ­ 1696-1697 Forseliuse seminari tegutsemisaastad ­ 1684 esimene eesti keelne grammatika ­ 1637 Tartu ülikooli asutamine ­ 1632 2. Isikud Balthasar Russow ­ Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik Erik XIV ­ Rootsi kuningas (1560-1568); sekkus Liivi sõtta, hakkates Eestimaad valitsema Gustav II Adolf ­ Rootsi kuningas (1611-1632); kirjutas alla Tartu Ülikooli asutusürikule; langes sõjas Karl XI ­ Rootsi kuningas (1660-1697); tema valitsemisajal saavutas Rootsi suurriik oma suurima õitsengu; alustas riigimaade tagasivõtmise st reduktiooni; kaotas Liivimaa rüütelkonna...

Ajalugu
152 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Rooma

Vallutussõjad täid kaasa aga senisest suurema varandusliku kihistumise ja talupoegade laostumise , sõjasaak ja maksus provintsidelt rikastasid aga eelkõige kõrgklassi ja talupojad pidid aga aastaid sõjaväega kodust eemal olema ja ei suutnud oma perekond ära toita. Nad müüsid oma maa maha , millega rikastusid veelgi kõrgkihi inimesed , ja pidid otsima uut äraelamisevõimalusi . Eriti rängalt mõjus teine Puunia sõda, kui Hannibal oma vägedega Itaaliat rüüstas. Rooma täitus aga endistest talupoegadest proletaaridega . Vallutussõdadega kaasnes ka orjanduse areng . Kujunes orjanduslik ühiskond . Orje hakati kasutama ka suurel hulgal põllumajanduses ­ põldudel , viinamarja-ja oliivikasvandustes . Nii pääsesid vabade talupoegade majapidamiste asemel Itaalias aja jooksul domineerima orjatööl põhinevad suurmaavalduses . See ei tähendanud vabade talupoegade kadumist, vaid nende osatähtsuse vähenemist ....

Ajalugu
131 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ladinakeelsed väljendid

Ab ante 1 Kõigepealt Ab uno disce omnes Ühe põhjal võib otsustada kõigi samasuguste üle Ab urbe condita Linna asutamisest alates Acta est fabula Lugu on lõppenud, kõik on läbi Adversa fortuna 5Kuri saatus Agnus Dei Jumala talleke Ars longa, vita brevis est Kunst pikk, elu lühike alter ego lähedane sõber või mõttekaaslane Alma mater hinge ema Amicim vitam ornant 10 Sõbrad kaunistavad elu Aqua tofana Tofana vesi Auctorem opus laudat töö kiidab tegijat Per se iseenesest Carpe diem Ära lase päeva raisku Circulus vitiosus...

Kunstiajalugu
66 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rooma etapid

eKr Rooma võimsaim Kesk-Itaalias. · Sõjad etruskidega · Laienes võim Itaalias · 390 aastal tagasilöök ­ lunaraha. · 265 a. kogu Itaalia Rooma võimu all. Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks(264-133a. eKr) · Konflikt Kartaagoga ­ 3 sõda, tuntud kui Puunia sõjad. · I PS: meri ja Sitsiilia, Rooma tugevaim riik Vahemere lääneosas. · II PS: Hannibal purustas Rooma sõjaväe. Uus sõjavägi sundis Hannibali Itaaliast lahkuma. Kartaago kaotas laevastiku, valdused ja sõjalise tähtsuse. · III PS: Roomlased vallutasid ja hävitasid 146 aastal Kartaago. · Laienesid ka idas + Makedoonia ja Kreeka, sai ka Väike-Aasia päranduseks. · Tugevaim riik Vahemere maades. Kodudsõdade periood ja vabariigi langus(133-30a. eKr) · Elukutseline palgavägi. · Kodusõjad: sõdurid vs väepealikud....

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
45
doc

Vanaaeg

Samast ajast pärinevad ka varaseimad tõendid irrigatsioonist. V aastatuhandest (nn Ubaidi periood ­ saanud nimetuse leiukoha järgi hilisema Uri linna lähedal) on tõendeid suurematest asulatest (proto-linnadest). Kõige silmapaistvam oli nähtavaste Eridu, kuhu perioodi lõpul (u 4000) oli rajatud monumentaalne ehitis ­ arvatavasti Enki tempel. Kasutati vaske (halkoliitiline periood); perioodi lõpust pärineb varaseim laeva kujutis. IV aastatuhandel metallikasutus laienes ­ aastatuhande lõpp tähistab pronksiaja algust. Silmapaistvaim asula oli Uruk (seetõttu on ajajärk tuntud Uruki perioodina), millest aastatuhande teisel poolel kujunes tõeline linn koos selle keskmes paikneva kahe templikompleksiga ­ hilisemate Eanna ja Anu templitega. Tol perioodil võeti kasutusele ratas ja sai al...

Ajalugu
173 allalaadimist
thumbnail
7
rtf

Vana-Rooma riigi konspekt

Plebei - mitte patriits, vaesem, õigusteta. Plebeid saavad õiguse valida ametnikud, kes nende huve kaitsevad - rahvatribuunid. 450 eKr esimene Rooma seadustekogu - 12 tahvli seadused. Võitlesid Kartaagoga (puunlased) - Puunia sõjad. Esimene Puunia sõda (264-241 eKr) - võitlus peamiselt merel ja Sitsiilias. Algselt puudus Roomal merevägi, tekitasid selle ja alistasid puunlased. Teine Puunia sõda (218-201 eKr) - Kartaago väepealik Hannibal purustas Cannae lahingus Rooma väed, ei suutnud seda aga ära kasutada ja kartaagolased said hävitavalt lüüa. Kolmas Puunia sõda (164 eKr) - Kartaago hävitati täielikult 149 eKr võitsid roomlased Makedoonia ja Kreeka ja liitsid oma riigile. 133 eKr pärisid nad Pergamoni riigi. Rooma riigiorganid: senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud e magistraadid. Magistraadid - valiti üheks aastaks, kollegiaalsed (igas ametis korraga väh 2 inimest). Tasu ei makstud. Kõrgeimad - kaks konsulit...

Ajalugu
154 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Liivi sõda

1558-1583 Eesti-ja Liivimaa pinnal. Soome pinnal lõppes 1595. Vana Liivimaa olukord enne sõda. Killustatus ­ ordu ja 2 piiskopkonda. Erimeelsused ning 16. sajandiks ordu võim vähenenud- Jungingeni armukiri (vasallid võtsid õigusi), 16. sajandiks ordude aeg möödas, polnud tugevad ega vajalikud- ordu kaotas Euroopas enda liitlased. Tugevnesid Venemaa ja Poola-Leedu Otsitud põhjused sõjaks: 1030 Jaroslav Tark vallutas Tartu ja selle ümbruse ning 1061 vallutasid eestlased tagasi. Venelased nn "lubasid" neil tagasi asuda oma maale ning hiljem nõudsid selle eest renti. Tartu maks- maks iga meeskodaniku pealt Tartu piiskopkonnas (iga aasta 1 hõbemark vähemalt 3 aasta jooksul) Venemaa tahtis sadamaid, Vana-Liivimaa linnu kaubalinnadeks (tundusid jõukad). Venemaa tsaar oli sel ajal Ivan IV ning ta teadis, et ei suudeta Tartu maksu tasuda. *22. jaanuar 1558 ­ rüüsteretk venelaste poolt Ida-Liivimaale (hirmutamiseks) *Aprill 1558 s...

Ajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Vana-Rooma 10. klass täielik kokkuvõte

Sõja algul 264-241 eKr puudus roomlastel laevastik. Kui roomlased omandasid meresõidu kogemused, sundisid nad Kartaago alistada. Rooma tugevaim riik Vahemere lääneosas. Teine Puunia sõda Kartaago väepealik Hannibal tungis 218-201 eKr Hispaaniast läbi Gallia(Prantsusmaa) ja üle lpide Itaaliasse, purustas Rooma Cannae lahingus 216 eKr. 202 eKr said kartaagolased Põhja-Aafrikas lüüa. Kaotasid oma sõjalise tähtsuse....

Ajalugu
538 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun