Erastvere Suureküla Kool Kanepi Gümnaasium 12.Klass Jane Hiop Ajalugu Esimesed andmed kooli olemasolust on aastast 1748 Hilisemates ankeetides on kooli pideva tegevuse alguseks loetud aastat 1786 Eesti rahvakooli ajaloos on kooli asutamisaastaks märgitud 1767 190 aastat tagasi 1820. aastast on Erastvere Suureküla kool nimetatud vallakooliks Kool asus Rätsepa talu maal Õpetajaks külarätsep Simm Tisler Koolimaja kirjeldus Pikk kaks sülda Korstnate ja akendeta Puudus suitsu väljapääsu ava Kütmise ajal oli ruum suitsu täis Koolimeister kasutas seda ruumi ka rehetoana 1847.a. oli kooliõpetajaks Mihkel Tisler, tema poeg Õpilaste arvuks 269 Ajalukku jäävalt koolitööd on Erastvere koolides teinud kolmpõlvkonda Tislereid
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Henri Tamm Keskkonnaseisundi analüüs Erastvere küla kohta Energiakasutuse eriala Üliõpilane: "....."................. 2012. a ............................... Henri Tamm Juhendaja: "....."................. 2012. a ............................... Mirjam Metsare Tartu 2012 1 SISUKORD 2.1 Park pakub huvi ka turismiobjektina........................................................
August Weizenberg Sündis võrumaal, Erastvere vallas, kingsepa pojana. Õppis kanepi kihelkonna koolis. Uuemõisas õppis tisleriks. Esines põllu ja käsitööseltsi näitusel tööga ,,Mosaiikne nõelatoos". Erastvere mõisas hakkas tööle tislerina. 1862 sõitis Saksamaale, töötas tislerina Frankfurdis, hiljem Berliinis. Täiendas end Berliini Kunstide Akadeemias pühapäevastes joonistamise ja voolimis tundides. 1863-1865 õppis Berliini Kunstide Akadeemias skulptuuri ja täiendas oma üldharidust käsitööliste õhtukursustel. 1865-1868 jätkab skulptuuri õpinguid Peterburi Kunstide Akadeemias V Bocki ateljees. Õpetati klassitsistliku stiili järgi - ilu edasi andmist staatiliselt
Tänu tugevale lumesajule mis oli venelaste nägude poole suunatud ja sadas rootslaste seljatagant, hakkasid venelased taganema ning päeva lõpuks võitis lahingu Rootsi. Karl XII talvitus laiusel. Kevadel 1701 lahkus Karl XII põhivägedega Eestist, jättes maha väga vähe mehi. Vene vägede välismaalastest ohvitserid ruttasid end vangi andma. Lüüasaanutest paljud uppusid Narva jõe voogudes. Rootslaste võit Narva lahingus 1700. a. Erastvere lahing 9. jaanuaril 1702 (vana kalendri järgi 29 detsembril 1701) toimus Põlvamaal Erastvere lahing mille venelased võitsid. Rootslased kaotasid lahingus ligi 2000 meest. Erastvere lahing oli Vene vägede esimene suurem võit Põhjasõjas. Lahingud kandusid Eestist eemale ning venelased teostasid Eestis laastatud maa taktika. Karl tahtis vallutada Moskvat. Poltova lahing 8. juulil 1709 toimus Vene ja Rootsi vägede vahel Poltava lahing mis võttis aset Ukrainas. 6
Ahja jõgi Aiki Sats 9.Klass Emajõe suurim parempoolne lisajõgi Pikkus 103,4 km ja langus 87 m Algab Erastvere järvest Üks maalilisemaid jõgesid Taimestik Leitud 34 liiki soontaimi, samblaid ja vetikaid Nt. vegetatiivne jõgitakjas, vesi- sammal ja puna- vetikas Pildil vegetatiivne jõgitakjas Kalastik Eesti üks kala- rohkemaid ja liigi- rikkamaid jõgesid Püütud on järgmisi kalu: jõeforell, vikerforell, haug, roosärg, ahven ja palju teisi Pildil on roosärg
Jaan Weizenberg, Augusti isa, abiellus Põlva kihelkonnast Väimela vallast Pautsi talust pärit Liisa Jaaskaga. Neil oli kuus last: Juula-Catharina, Jula-Louise, August-Ludvig, August Daniel, Marie ja Mina. Täiskasvanuks said neist kolm: Julie, August-Ludvig ja Marie.August- Ludvig, kes suguvõsas ainuisikuliselt muutis kuntsnikuna oma nime saksa kirjaviisile vastavalt Weizenbergiks, sündis 6. aprillil 1837. aastal Võrumaal Kanepi kihelkonnas Erastvere vallas, poolteist kilomeetrit Kanepist lääne pool, Kanepi-Otepää maantee ääres asuvas Ritsiku kõrtsis. Seal veetis August oma esimesed viis aastat. 1842 ostis isa väikese maja keset Naha küla. August Weizenbergi isa oli õppinud Võru linnas kingsepaks. Ta töötas mõisahärrastele, kirikuõpetajatele kui ka talurahvale. Eluga tuldi toime.Pikka kasvu ja tõsise näoga isa Jaan oli rõõmsameelne ja talle meeldis vesta nalju. Kuid tema puudus oli kõrtsis joomas käia
november 1700. aastal. Lahingu võitsid rootslased, see oli üks suuremaid sõjalisi võite Rootsi ajaloos.Rünnaku alguses oli suur lörtsi torm, mille tõttu oli venelaste nähtavus praktiliselt olematu, see aga andis rootslastele võimsa taganttuule. Rünnak oli venelastele ootamatu, tänu lumesajule õnnestus rootslastel vallutada vastaste kindlus koos suurtükkidega. 21. Kes oli W.A. von Schlippenbach?Wolmar Anton von Schlippenbach oli Rootsi väejuht. Juhtis Põhjasõjas Rootsi vägesid Erastvere ja Hummuli lahingutes. 22. Leia 4 näidet, mis tõestaksid, et Rootsi aeg oli hariduse ja kultuuri arenguks soodus.Asutati Forseliuse õpetajate seminar,avati Tartu ülikool,piibli tõlkimine eesti keelde,H. Stahli eest keele grammatika 23. Millal ja millistel tingimustel läks Eesti ala Venemaa koosseisu?1710. a. läks Eesti kapitulatsiooni lepinguga Venemaa koosseisu. 24. Leia 3 põhjust, miks meenutatakse Rootsi aega, kui head aega?*lugemis oskus levis,
november 1700. aastal. Lahingu võitsid rootslased, see oli üks suuremaid sõjalisi võite Rootsi ajaloos.Rünnaku alguses oli suur lörtsi torm, mille tõttu oli venelaste nähtavus praktiliselt olematu, see aga andis rootslastele võimsa taganttuule. Rünnak oli venelastele ootamatu , tänu lumesajule õnnestus rootslastel vallutada vastaste kindlus koos suurtükkidega.21. Kes oli W.A. von Schlippenbach?Wolmar Anton von Schlippenbach oli Rootsi väejuht. Juhtis Põhjasõjas Rootsi vägesid Erastvere ja Hummuli lahingutes.22. Leia 4 näidet, mis tõestaksid, et Rootsi aeg oli hariduse ja kultuuri arenguks soodus.Asutati Forseliuse õpetajate seminar,avati Tartu ülikool,piibli tõlkimine eesti keelde,H. Stahli eest keele grammatika23. Millal ja millistel tingimustel läks Eesti ala Venemaa koosseisu?1710. a. läks Eesti kapitulatsiooni lepinguga Venemaa koosseisu. 24. Leia 3 põhjust, miks meenutatakse Rootsi aega, kui head aega
aastal uus kuningas Karl XIII · Poola, Venemaa ja Taani kuningad sõlmisid liidu Rootsi vastu · Rootsi sõjaline võimsus · August II Saksi väed ründasid Riia linna Osapooled: Poola, Taani, Venemaa, Rootsi, Saksimaa Lahingud, olulisemad sündmused: · Narva lahing, Rootsi ja Venemaa vahel. 19. nov, Vene väed põgenesid, uppusid paljud jõevoogudes, välismaalastest koosnev vene väejuhatus läks Rootsi poolele üle. · Erastvere mõisa lahing, 1701 talv, Venemaa ja Rootsi vahel, Venemaa võit. Venemaa oli kolmekordses arvulises ülekaalus. · Hummuli mõisa lahing 1702 juuli. Venemaa ja Rootsi vahel, Venemaa võit. · Vihmmõisa lahing 1708, Rootsi kaotas. 1708 küüditati Tartu, Narva linnakodanikud viidi Venemaale. · 1703 venelased ründasid Eesti idapoolt · 1704 Peeter I Narva ja Tartu piiramine
veebr.1700-Saksi väed ründasid Riiat.Algas Riia pikaajaline piiramine. *Taani<->Rootsi. 1700.a august-Traventhali rahu. *Venemaa<->Rootsi. 19.nov 1700- Narva lahing. *1700/1701-Rootsi väed karl XII juhtimisel talvitusid laiusel. *1701 suvi-Riia vabaneb piiramisrõngast. Riia väed tungisid Poola aladele. *1706a.-Altranstadti rahu-Poola astus sõjast välja . *1701a.-Erastvere lahing } Vene väed saavutasid võidu *1702a.-Hummuli lahing } Rootsi vägede üle. *1704a-Venelased vallutasid Tartu ja Narva. *Vene väed saavutasid edu ka Ingerimaal. 1703-alustati Sankt-peterburgi asutamist neeva jõe suudmesse. *1708 -Lesnaja küla juures hävitasid Venelased Rootslaste toidu-ja moonavoori. *1709a. suvel-Poltaava Lahing.Venelased saavutasid võidu Rootsi vägede üle. (8
· Rootsi armees sõdis umbes 15000 eesti talupoega · Rootsi väed jõudsid Karl XII juhtimisel oktoobris Pärnusse · Novembris toimus narva lahing venelaste ja rootslaste vahel (rootsi võit) · Vene armee juhtkond vangistati · 1701 moodustati talupoegadest maamiilits (tegeleti väejooksikute ehk desertööride otsimisega) · Venelased toibusid lüüa saamisest · Uueks vene armeejuhiks sai Boriss Seremetjev · Venelaste esimene võit rootslaste üle saavutati Erastvere lahingus 1701 · 1704 olid venelased hõivanud suurema osa Eestist · Uue rünnaku tegid rootslased, baltikumi asemel ukrainast · 1709 said rootslased lüüa Poltaava lahingus · Rootsi kuningas Karl XII põgenes Türki · Poltaava lahing oli otsustava tähtsusega Euroopa jaoks Eesti ja Liivimaa vallutamine Venemaa poolt · 1710 alistus Tallinn ja Eestimaa rüütelkond Venevägedele · Peeter l taastas kõik linnade ja aadlike privileegid
*Omapäi Narva lahingu järel talvitus Rootsi armee IdaEestis. Kuninga peakorteriks oli Laiuse ordulinnus. 1701. marssis Rootsi armee Riia alla ning purustas saksilased Spilve lahingus. Edasi tungiti juba Kuramaale, Leetu ja Poolasse. Eesti ja Liivimaa kaitse oli jäetud nende enda hooleks. 1701. a. Moodustati talupoegadest maamiilits. Põhjasõja vältel võeti Rootsi sõjaväkke ligikaudu 15 000 eestlast. Detsembris 1701 purustasid venelased Rootsi väe Erastvere lahingus. 1702 juulis purustasid venelased Hummuli lahingus Rootsi väe lõplikult. 1703. a. Rajati Venemaa uus pealinn SanktPeterburg. 1704.a. vallutasid Vene väed Tartu ja Narva. 1708. a. Küüditati Tartu kodanikud Venemaale ja linn purustati. 1709. a. Said rootslased rängalt lüüa Poltaava lahingus. *Eesti ja Liivimaa vallutamine Peeter I lubas kinnitada kõik aadlike, kiriku ja linnade vanad õigused ja tagastada mõisad. Tallinn ja Eestimaa rüütelkond alistusid Venemaale 1710
aastal 12. veebruaril, mil Kuramaale saabunud August II Saksi väed koondusid Riia linna alla. Sügisel koondusid Vene väed Narva alla. 19. novembril andis Karl XII rünnakukäsu. Võitsid rootslased. 1701. aastal lahkusid Rootsi kuningaväed Eestist. Liivimaad jäeti kaitsma väiksearvulised garnisoni- ja väliväed Wolmar Anton von Schlippenbachi juhtimisel. Narva kaotusest toibunud, koondasid venelased Pihkvasse uued väed, keda asus juhtima Boriss Sermetjev. Kanepi lähedal Erastvere mõisa juures saavutasid kolmekordses arvulises ülekaalus Vene väed esimese olulisema võidu Põhjasõjas. 1702. aasta juulis said rootslased lüüa Valga lähedal Hummuli mõisa juures peetud lahingus. 1704. aasta mai algul sõitis lahingukorda seatud Rootsi laevastik Tartust Peipsi poole. Ettevaatamatuse tõttu satuti Kastre juures venelaste seatud lõksu. Et laeva mitte venelastele üle anda, lasi laeva meeskond end laevaga koos õhku. 12. juulil algas
Kõrgustiku idaosas asuvad kuplikujulised Väike Munamägi ja Tedremägi; ida pool Tõikamägi ja Laanemägi.Kõrgustiku lääneosa on väiksem ja kõrgem, idaosa on ulatuslikum ja laugem. Arvukad ürgorgud jaotavad kõrgusttikku väiksemateks küngastikeks ja lainjateks lavadeks. Pangodi ümbrus ja Kambja Köstrimäed paistab silma liigestatud reljeefiga. Kõrgustiku kaguosas on palju üsna sügavaid (kuni 40 m) orgusid, suurimad nendest on Kooraste org, Jõksi-Piigandi org, Erastvere-Ahja org ning Urvaste ürgorg.Looduse kaitmiseks oli loodud Pühajärve (870 ha) ning Väikese Munamäe ja Tedremäe (355 ha) maastikukaitsealad. 1979. aastal nad oli ühenenud suurimaks Eestis Otepää maastikukaitsealaks pindalaga 23 000 ha. Praegu see on Otepää kõrgustiku puhkemajanduslikult ja esteetiliselt väärtuslikum osa.Otepää kõrgustik on Kõrg-Eesti allprovintsi Kagu-Eesti kõrgustikude maastikuvaldkonna maastikurajoon, seda ümbritsevad
Mõlemad lähtusid oma töödes klassitsismi ideedest, ent rahvuslikult meelestatuna leidub ka nende tööde hulgas eestlasi kujutavaid ja Eesti-ainelisi teoseid. Peale kunsti harrastas ka August Weizenberg kirjandust ja muusikat. Ta on kirjutanud jutte, näidendeid , luuletusi, aga ka arutlusi ühiskonnaelu, kunsti ja moraali üle. Lapsepõlv August Weizenberg sündis 6. aprillil (vkj. 25 märtsil) 1837. Aastal Võrumaal Kanepi kihelkonnas Erastvere vallas, poolteist kilometrit Kanepist lääne pool, Kanepi-Otepää maantee ääres asuvas Ritsiku kõrtsis. Seal veetis August oma esimesed viis eluaastat. 1842 ostis tema isa, Jaan Weizenberg, väikese Jaani-Mihkli maja, kuhu nad varsti ka sisse kolisid. Maja oli keset Naha küla ja oli üks vähestest korstnaga majorettes tol ajal. Isa Jaan oli kingsepp. Eluga tuldi toime, kuid oli ka vahel majas puudusi. Isa Jaan oli loomult lahke ja nalja armastav, teadis palju rahvajutte ja laule
heita atmosfääri süsinikdioksiidi. Saastekvootidega kauplemiseks on Euroopas loodud vastav süsteem. Seda võib pidada praegu kõige olulisemaks vahendiks kliimamuutuse vastases võitluses nii EL-s kui Eestis. Saastekvoodi müük toob Eestisse sadu elektriautosid ja üleriigilise laadimisvõrgustiku. Riik soetab sotsiaaltöötajatele 500 elektriautot. Saastekvoodi müügist laekunud vahendite eest soetatakse liinibusse, remonditakse hooldekodusid (nt. As Hoolekandeteenused Erastvere Kodu, Oru hooldekodu jne.). Ülle Krigulson Ülle Krigulson Kasutatud kirjandus Bioloogia põhikoolile III, Mati Martin, 2002 Http://www.bioneer.ee/eluviis/kliima/aid-4439/happesademed Http:www.kliinik.ee/koolituskeskus/terviseuudised/aid-12000/Heitgaasid-saasta Ülle Krigulson TÄNAN KUULAMAST!
Sõidu eesmärgiks polnud mitte ainult siinse talve ja mere nautimine vaid ennekõike linna- ja rannakindlustustega tutvumine. Ise peatus ta Toompeal, praegusel aadressil Lossi plats 4, mis asub Aleksander Nevski katedraali kõrval. Nüüd töötab korduvalt ümbeehitatud majas suveniiri kauplus, 1711. aastal kuulus hoone aga Rootsi kindral Anton Wolmar Schlippenbachile. Viimane kaotas 1701. aasta 30.detsembril vene kindral Boriss Petrovits Seremetjevile verise lahingu Põlvamaal Erastvere lähedal. Vähesed teavad täna meenutada, et just Erastvere lahing, millest võttis osa ligi 10 000 meest kummalgil poolel, sai Põhjasõja käigus pöördeliseks. Peeter juubeldas võidu puhul, Moskvas korraldati saluut ja iga ellu jäänud vene sõdur sai autasuks terve kuldrubla. Erastvere lahingust alates tabas rootslasi üks kaotus teise järel. Poltaava lahingus 1709 langes Schlippenbach venelaste kätte vangi, kuid imelikul kombel sai ta Peetri suureks sõbraks ja ka
Aitsami" käsitlus eskiislik, nagu pooleliolev ja võib-olla just seetõttu värske ja eluline. Siin näitab autor end väga hea inimestetundjana ja osava portretistina. Sama tuleb öelda "Itaalia poisikese" ja "Mia padrona" kohta. Maastikumaalis oli Laikmaa novaatorlikum. Ta armastas oma sünnipaika Läänemaad koos tema viletsate suitsutaredega. Rõhutatud looklev joon ja rasked värvid viitavad juugendile. AUGUST LUDVIG WEIZENBERG. 1837 Võrumaal Erastvere vallas 1921 Tallinnas Külakingsepa poeg. Kuni 1982 töötas mõisatislerina. 1862 edasiõppima Berliini mööblitöökodadesse, kuid tutvudes seal kujutava kunstiga, küpseb 26-aastasel noormehel kindel otsus saada kujuriks. Õppis Berliini (1863-65), Peterburi (1865-68) ja Müncheni (1870-73) kunstiakadeemiates, ei lõpet. Sealt korralik akad. e klassitsistlik haridus. Õpinguaastatel valmis tal "Hamlet" (1873). 1973 1890 Roomas
valdusi Põhja-Saksamaal August 1700 – rootslased ründasid Kopenhaagenit – Taani oli sunnitud sõjast välja astuma Samal ajal Venemaa kuulutas sõja Rootsile Sõja algus Sügisel 1700 – Vene väed piirasid Narvat Rootsi kuningas Karl XII saabus vägedega Eestisse Novembris toimunud Narva lahing – venelaste suur lüüasaamine Lugege dokument lk.91, vastake küsimusele lk.93! Rootsi väed talvitusid Laiusel Sõja jätkumine 1701 – Erastvere lahing 1703 – suur vene vägede rüüsteretk 1703 – vene vägede edu Ingerimaal – algab Peterburi rajamine 1704 – Narva ja Tartu piiramine ja vallutamine Sõja jätkumine 1708 - Poola sõlmis vaherahu Rootsiga 1708 - Tartu, Valga, Narva kodanike küüditamine 1708 - Tartu kivist hooned lasti õhku Käsu Hansu nutulaul 1709 - Poltaava lahing Poltaava lahing Poltaava lahing Käsu Hansu nutulaul Oh, ma vaene Tarto liin
paranenud. Mis toimus? - 1699.a Poola ja Vene kokkulepe koostööle Rootsi vastu - 1700.a 12.veebruarul Poola väed ründavad Riiat, algab Põhjasõda Põhjasõda - 1700.a Poola väed ründasid Riiat, algab Põhjasõda - 1700.a 19.novembril Rootsi väed Narvale appi, Vene väed alistati - 1701.a septembris Vene väed uuesti Eestisse, Rootsi löödi tagasi - 1701.a detsembris Vene vägede võit Erastvere lahingus - 1702.a Hummuli lahigus Rootslaste järjekordne kaotus - 1704.a hävitati Rootsi Peipsi järve laevastik Põhjasõda - 1704.a langesid venelastele Tartu ja Narva - 1708.a Vinni lahingus said rootslased lüüa - 1709.a Poltaava lahingus alistati rootslased täielikult - 1710.a alistusid Riia, Kuressaare, Pärnu ja Tallinn - 1710.a 29.septembril alistus Harku mõis - 1720.a Rootsi - Vene otsustav merelahing - 1721
Karl XII ülehindab võitu Narva all, arvates, et venelased enam ei tule. Vastupidi, nad just tahavad nüüd rohkem kätte maksta. Tsaar käskis kõik hävitada, kuid Vene vägede ülemjuhataja vastas, et kõik on juba hävitatud, mida h'ävitada annab- "Ei ole enam midagi hävitada .... ...keda kaasa ei saanud võtta pisteti läbi või raiuti tükkideks." Rootsi tekitab talurahva väe - maamiilits - shippenback. -kokku teenis sõja ajal umb 15 000 meest Rootsi vägedes. 1701 - Erastvere lahing - vene võit. 1703 - hakatakse rajama Peterburgi.' 1704. alustasid Vene väed korraga Tartu ja Narva piiramist. Juulis vallutatakse Tartu tormijooksuga, kuu pärast vallutati ka Narva. Mitu aastat oli olukord, kus idapoolsed linnad/kindlused olid vene all, läänepoolsed olid aga jäänud Rootslaste kätte. Siinseid alasid käsitles tsaar kui ajutist saaki, jätkates rüüsteretki. 1708 . küüditati kõik Tartu elanikud Venemaale ja tühi linn lasti õhku.
1698 Näljahäda lõpp, surnud oli 70 000 - 75 000 inimest 1699 - Johann Fischeri ametiaja lõpp 1699 Viimane nõiaprotsessil langetatud surmanuhtlus Eestis 1699 Poola, Venemaa ja Taani sõlmivad Rootsi vastu liidu 1699 Tartu Ülikool kolib Pärnu 1700 12. veebruar Riia linna ründamisega algab Põhjasõda 1700 oktoober Karl XII saabub Eestisse 1700 19. november Narva lahing 1701 Rootsi kuningaväed lahkuvad Eestist 1701 detsember Erastvere lahing 1702 juuli Hummuli lahing 1703 Venelased rüüstasid armutult Ida-Eestit 1704 mai Kastre veelahing 1704 12. juuli Tartu vallutamine 1704 9. august Narva vallutamine 1708 Vinni lahing 1708 Tartu ja Narva elanike küüditamine, Tartu õhkulaskmine 1709 Poltaava lahing 1710 29. september Rootsi sõjavägi alistus ning Tallinn läks Vene võimu alla 1710 Pärnu Ülikool lõpetab töö 1710 Katkuepideemia algus 1711 Katkuepideemia lõpp
1701. aastal lahkusid Rootsi väed Eestist, sõjategevus kandus üle Leedu ja Poola alale Liivimaad jäeti kaitsma väikesearvulised garnisoni- ja väliväed Wolmar Anton von Schlippenbachi juhtimisel 4. Venelased saavutavad edu: 1701. aasta septembris koondasid venelased vägesid ja tungisid kolmes kohas Kagu-Eestis üle piiri, kuid nad sunniti rootslaste poolt taganema 1701. aasta detsembris ründasid venelased ootamatult Kanepi lähedal Erastvere mõisas rootslasi ning saavutasid mitmekordse ülekaaluga oma olulisema võidu Põhjasõjas 1702. aasta juulis said Rootsi väed venelastelt lüüa Valga lähedal Hummuli mõisa juures 1703. aastal rüüstasid Vene väed armutult kogu idapoolset Eestit, jõudes välja Järva- ja Viljandimaani 1704. aasta mai alguses sõitis Rootsi laevastik Tartust Peipsi poole, kuid sattus Kastre juures
1701. lahkusid Rootsi kuningaväed Eestist. Sõjategevus kandus üle Leedu ja Poola alale. Liivimaad jäeti kaitsma väikesearvulised garnisoni ja väliväed von Schlippenbachi juhtimisel. o Venelased saavutavad edu. Kui venelased olid Narva kaotusest toimunud, koondasid nad Pihkvasse uued väed, keda asus juhtima Seremetjev. Algul sunniti nad taganema, kuid pärast lisajõudude saamist, ründasid rootslasi täiesti ootamatult. Erastvere mõisa juures saavutasid kolmekordses arvulises ülekaalus Vene väed olulisema võidu Põhjasõjas. Erastvere lahingust algas Rootsi väliväe kaotuste rida Liivimaal. 1702 said nad lüüa Hummuli mõisa juures peetud lahingus. Schlippenbachi vägi ei suutnud siitpeale venelaste rüüsteretki Eesti ja Liivimaale enam tõkestada. 1703 rüüstasid venelased kogu idapoolset Eestit. Ometi olid veel kõik Eesti linnas rootslaste valduses,
Kuramaale ning seal Leetu ja Poola.Tagasi Eestisse ei tulnud Rootsi armee enam kunagi.Eesti ja Liivima kaitse oli jäetud nende endi hooleks.Selleks loodi 1701 talupogeadest maamiilits,mis koosnes põhiliselt jalaväest.Rootsi regulaarüksusi täiendati kohapealt eesti talupoegade värbamisega.Rootsi sõjaväkke võeti 15 000 eestlast. Venelased toibusid Narva katastroofist kiiresti.Säilinud väed koondati Pihkvasse Boriss Seremetjevi käsu alla .1701 õnnestus Seremetjevil Erastvere lahingus saavutada ootamatu võit Rootsi vägede üle.Juulis 1702 purustas Seremetjev Hummuli lahingus Schlippenbachi väli väe lõplikult ning 1703 asutati venemaa uus pealinn Sankt Peterburg.Samal aasta korraldas Seremetjev Eestisse suure rüüsteretke,mida isegi ei proovitus takistada.Venelased läbisid kogu Eesti põhjast lõunasse .Sõjaga kaasnesid alatised saatjad nagu nälg ja taudid.1704 vallutasi vene väed pärast pikka piiramist Tartu ja Narva,kogu Ida-Eesti läks nende võimu
· Rootsi väejuht 1653-1721 · Määrati Eesti vägede komandöriks · Energiline, kuid ei tulnud toime omale antud ülesannetega, valelik · Osales lahinguis, ka Poltaavas, kus ta langes vangi ja läks vastaste leeri üle Boriss Seremetjev · Vene komandör 1652-1719 · ,,Mu isand, ei ole enam midagi hävitada" · Käskija Pihkvas · Erastvere lahingus õnnestus tal saavutada edu suures ülekaalus ja ülendati feldmarssaliks · Hummuli lahingus hävitas rootslased ja rüüstas maid · Korraldas Eestis suure rüüsteretke Johann von Michelson · Eestlasest kindral 1735-1807 · Esimene eestlane, kes tõusis vene armees kindrali auastmesse · Immatrikuleeriti Eestimaa rüütelkonda 1783 · Surus maha Pugatsovi ülestõusu ja oli edukas ka teistes lahingutes Anna I
Põhjasõda(1700-1721)-17.saj.: Rootsi kõige suurem, majandus nõrk, 1700 ründasid saksilased Riiat, aga tulutult. Sõlmiti liit Venemaa, Saksi, Poola ja Taani vajel Rootsi vastu. 19.nov ründas Karl Narva all Vene armeed(sõja algus).Põhjused:Rootsi oli nõrk(nõrk valitseja), Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele, naabrite soov laieneda Rootsi alale. Sündmused Eestis-KarlXII lööb venelasi Narva all(venelase halvad suurtükid). Karl lahkub Eestist alles kevadel 1701.1701- Erastvere lahing. 1702 suvel-Hummuli lahing.1704- Piirati Narva ja Tartu sisse ja alistati.1708-Vinni lahing ja Tartu hävitamine.1709-Poltaava lahing.1710-piirati tallinn sisse. 29.09.1710- Harku mõisas kirj. Alla kapitulatsioooniaktile (sõda Eesti pinnal läbi).1721-sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel Uusikaupunki rahu.Tulemused- Eesti läks Venemaale. Demograafiline katastroof(1708-1711-nälg ja katk)Aadlike privileegide taastamine.Rootsi võis tollivabalt Eestist vilja võtta.
Läänetiib hõlmab umbes viiendikku kõrgustikust ning selles asub enamik üle 200 m ulatuvaid kõrgendikke, sealhulgas Kuutsemägi (217 m, kõrgustiku kõrgeim, suhteline kõrgus 60 m), Kõrgemägi (214 m), Tsiatrahvimägi (213 m), Harimägi (211 m), Meegaste mägi (207 m). Kõrgustiku suurem idatiib on laugem (Tõikamägi 213 m, Laanemägi 211 m, Väike Munamägi 208 m) ning liigestatud 30-40 m sügavuste ürgorgude (Kooraste, Sirvaste, Jõksi-Piigandi, Erastvere-Ahja, Urvaste), väikeste kõrgendike ja järvede ning jõgede tõttu (Arold 2005:188; EE 2003 s.h Otepää kõrgustik). Tähtsis roll reljeefi kujunemisel on olnud ka Eesti kaguosa läbival Tartu-Otepää-Valga orul, mille põhi ulatub 60 m allapoole merepinda (Arold 2005: 190-191). 4 Otepää kõrgustiku paiknemine Eesti kaardil (EE 2003 s.h Otepää kõrgustik). 2. PINNAMOOD
1698 Näljahäda lõpp, surnud oli 70 000 - 75 000 inimest 1699 - Johann Fischeri ametiaja lõpp 1699 Viimane nõiaprotsessil langetatud surmanuhtlus Eestis 1699 Poola, Venemaa ja Taani sõlmivad Rootsi vastu liidu 1699 Tartu Ülikool kolib Pärnu 1700 12. veebruar Riia linna ründamisega algab Põhjasõda 1700 oktoober Karl XII saabub Eestisse 1700 19. november Narva lahing 1701 Rootsi kuningaväed lahkuvad Eestist 1701 detsember Erastvere lahing 1702 juuli Hummuli lahing 1703 Venelased rüüstasid armutult Ida-Eestit 1704 mai Kastre veelahing 1704 12. juuli Tartu vallutamine 1704 9. august Narva vallutamine 1708 Vinni lahing 1708 Tartu ja Narva elanike küüditamine, Tartu õhkulaskmine 1709 Poltaava lahing 1710 29. september Rootsi sõjavägi alistus ning Tallinn läks Vene võimu alla 1710 Pärnu Ülikool lõpetab töö 1710 Katkuepideemia algus 1711 Katkuepideemia lõpp
-Taani -Saksi-Poola Sõja algus *Veebruar 1700 August II juhitud Saksi väed ründasid Riiat *Veebruar 1700 ründasid taanlased Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal *August 1700 rootslased ründasid Kopenhaagenit Taani oli sunnitud sõjast välja astuma *Samal ajal Venemaa kuulutas sõja Rootsile *Sügisel 1700 Vene väed piirasid Narvat *Rootsi kuningas Karl XII saabus vägedega Eestisse *Novembris toimunud Narva lahing venelaste suur lüüasaamine Sõja jätkumine *1701 Erastvere lahin *1703 suur vene vägede rüüste *1703 vene vägede edu Ingerimaal algab Peterburi rajamine
suudmes Salusaares kokku kolme kubermangu piirid: Peterburi, Pihkva ja Liivimaa, seetõttu toimus ka siinsetel aladel suurem kauplemine. Mõis on läbi aegade olnud majanduslikust vaatevinklist vaadates keskmike hulgas: 1585. a. andmetel kasvatati mõisas lina, rukist, otra, kaera, hernest ja tatart. 1610. a. oli Räpina all märgitud 10 veskit ja 15 küla 9. jaanuaril 1710. a. toimus mõisa lähistel Põhjasõja üks otsustavamaid sündmusi- Erastvere lahing, milles Peeter 1. väed saavutasid kaaluka võidu. Sellest ajast peale algasid ümberkorraldused ja pidev juurde ehitamine: ehitati välja 18 toaga puidust härrastemaja, kaks õlgkatusega elamut teenijatele, häärberid, jääkeldrid, sepikoda, viinaköök, tallid nuumhärgadele, eraldi saunad talurahvale ja härrastele, hobusetallid, rehed, küünid ja veski- ühtekokku 46 erineva otstarbega rajatist. Aastatel 1805-1823 kujundati Räpinas Võhandu
Samuti ulatub naaberalast kõrgemale Kambja ja Pangodi järve ümbrus (Kambja Köstrimäed 153 m ja Palumäed) ning seljakute ahelik Luke ja Tamsa ümbruses (Luke mäed 127 m). Kõrgem ja reljeefilt vaheldusrikas on ka Vidrike ümbrus ning siit lõunaedelasse jääv ala. Kõrgustiku kaguosas, mis on üldiselt künklik-lainja reljeefiga, on tähelepandavamateks pinnavormideks sügavad (30 -40 m) ürgorud, nagu Kooraste ehk Truuta, Sirvaste, Jõksi-- Piigandi, Erastvere--Ahja, Urvaste ja Pühajõe ürgorg. Neis on rohkesti järvi. Pühajõe org paistab silma oruloogetega, mis on suurejoonelisemaid Eestis. Nende kujunemist on tõenäoliselt põhjustanud asjaolu, et kõrgustiku kõrgemast osast kagu suunas voolanud mandrijää sulamisveed olid sunnitud endale teed rajama kirde-edela-suunaliste moreen- küngastike ja mõhnastike vahel. Kõrgustiku mõlemat tiiba eraldava Pühajärve vagumuse madalam osa asub 120 - 130 m kõrgusel (Pühajärve veetase on 115 m).
nõidusunest". Pilt sümboliseeris eestlaste ja lätlaste rahvuslikku ärkamist (praegustel andmetel kadunud, on säilinud vaid eskiis). (EE5, 1990, lk320). Vaeses peres kasvanuna tundis Köler meie rahva majanduslikke ja ühiskondlikke kannatusi põhjalikult. August Weizenberg 1837-1921 August Weizenberg sündis 6. aprillil (vkj. 25 märtsil) 1837. Aastal Võrumaal Kanepi kihelkonnas Erastvere vallas, poolteist kilometrit Kanepist lääne pool, Kanepi-Otepää maantee ääres asuvas Ritsiku kõrtsis. Seal veetis August oma esimesed viis eluaastat. 1842 ostis tema isa, Jaan Weizenberg, väikese Jaani-Mihkli maja, kuhu nad varsti ka sisse kolisid. Maja oli keset Naha küla ja oli üks vähestest korstnaga majorettes tol ajal. Isa Jaan oli kingsepp. Eluga tuldi toime, kuid oli ka vahel majas puudusi. Isa Jaan oli loomult lahke ja nalja armastav, teadis palju rahvajutte ja laule
· 1700, 19. november Karl XII lõi venelasi Narva lahingus · 1701, 9. jaanuar Karl XII korraldusega pandi alus siinsele maamiilitsale · 1701, kevad lahkusid Rootsi kuningaväed Eestist, sõjategevus kandus Poola ja Leedu alale · 1701, 4. september tungisid 20 000 venelast Kagu-Eestis üle piiri ja ründasid Räpinat, Vastse Kasaritsat ja Rõuget, kuid sunniti taanduma · 1701, 29. detsember venelased võitsid rootslasi Erastvere lahingus · 1702, 18. juuli venelased võitsid rootslasi Hummuli lahingus · 1703 venelaste rüüsteretk läbi Viru-, Järva-, Viljandi-, Tartu- ja Võrumaa · 1704, aprilli lõpp venelased blokeerisid Narva · 1704, 3. mai venelased võitsid rootslasi Kastre lahingus Emajõel · 1704 Peeter I alustas uuesti Narva, seejärel ka Tartu piiramist · 1704, 13. juuli venelased vallutasid Tartu · 1704, 9. august venelased vallutasid Narva
Noor kuningas Karl 12 Rootsi riigikassa tühi Eesti-ja Liivimaa aadel osaliselt Rootsivaenulik Sõjasüdmused 12.veebr 1700 Saksi väed piirasid Riiat Sügis 1700 Vene väed koondusid Narva alla.Karl 12 sundis Taani sõjast lahkuma. 19.nov 1700 Narva lahing 1700/1701 talv Karl 12 talvitus vägedega Laiusel. 1701 kevad Karl lahkus peaväega Eestist.Siia jäi väiksearvuline kaitsevägi , juht von Schlippenbach. 1701 suvi Vene väed koondusid Pihkvasse 1701 dets. Erastvere lahing vene võit. 1702 juuli Hummuli lahing vene võit 1703 Venelaste suur rüüsteretk: Viru-,Järva-, Viljandi-,Tartu-,Võrumaa - Laastatud maa taktika 1704 Kastre all jäi Rootsi Peipsi laevastik venelaste lõksu. 1704 juuni Peeter 1 saabus Narvat piirama 13.juunil langes Tartu 9.aug langes Narva 1705-1707 Baltimaades sõjaline vaikus. 1708 Algasid kokkupõrked uuesti.Tartu linna õhkulaskmine , kodanike küüditamine. Pärisorjuse kaotamine Kriis mõisamajanduses
19 novembril rünnati ja võitsid Rootsi väed (lumetorm oli Vene vägedele vastu). Rootsi väed jäid talvituma Laiusele. 1710 aastal lahkusid Rootsi väed Eestist (Leetu ja Poola). Liivimaa jäeti kaitsta väikestele vägedele. Venelased saavutavad edu. Venelased koondasid Pihkvasse uued väed Pihkvasse. Nad tungisid üle piiri, kuid rootslased sundisid neid taganema. Paari kuu pärast ületasid nad uuesti piiri, see oli rootslastele ootamatu. Erastvere mõisa juures saavutasid Vene väed esimese olulise võidu Põhjasõjas. Sealt alates algas Rootsi vägede kaotuste rida Põhjasõjas. Venelased rüüstasid armutult kogu idapoolset Eestit. 1704 aastal sõitis lahingukorda seatud Rootsi laevastik Tartust Peipsi poole. Ettevaatamatuse tõttu sattuti Kastre juures venelaste seatud lõksu. Peeter I alustas uuesti Narva ja seejärel ka Tartu piiramist. Tartu kapituleerus, vabanenud väed koondati narva alla ja Narva vallutati samuti.
pistikupesad, põrandaküttekaablid, radiaatorid, soojapuhurid, valgustid Maardu Elekter AS Fosforiidi 5, 74114 Maardu e-post: [email protected] telefon: (+372) 6006154 faks: (+372) 6006103 meistrid: (+372) 6006171 Tegevus: elektriaparaatide ja -seadmete projekteerimine, elektrienergia müük, elektrikaitsevahendite katsetamine, elektrilised mõõtmistööd, elektrimasinad ja -seadmed, elektrimootorite mähkimine, elektrimootorite remont, elektritööd, mootorid Elmorex OÜ Erastvere, Kanepi vald, 63101 Põlvamaa telefon: (+372) 7977811 faks: (+372) 7977811 varustus: (+372) 5088011 Tegevus: elektrimasinad ja -seadmed, elektrimootorite remont
Kolmanda legendi järgi, aga olevat ülekohtuselt süüdistatud ja piinatud mõisavaht saanud põgenema ja kaljuni jõudes palunud, et meri teda neelaks. Nii läinudki. Üks joon on kõikidel enim tuntud legendidel ühine: arvatakse, et käik kulgeb mereni. Tegelikult on käigu pikkus aga alla viie meetri. 2.3. Ristimänd Merioone juurest rännakut jätkates tuleb ronida üles kõrgendikule, kus vaatamisväärsusena kõrgub iidne Erastvere ristimänd. 1,3 meetri kõrguselt mõõdetuna on puu ümbermõõt 3,6 meetrit ja poolteise meetri kõrgusel haruneb tüvi seitsmeks võimsaks haruks. Vanasti läks siit tee, mida mööda veeti lahkunuid. Puu sisse lõigati rist, et surnu ikka kindlasti aru saaks, et ta surnud on ega püüaks "kodukäima" tulla. 3. Taevaskoda 3.1. Suur Taevaskoda Suure Taevaskoja kalju juures on Ahja jõe ürgoru sügavus 32 meetrit.
piiramisrõngast, lülitas sõjast välja Taani, viis lahingutegevuse Poola territooriumile ja kukutas sealse kuninga). Tähtsamad Põhjasõja sündmused Eestis: Eestisse jõudis Põhjasõda oktoobri alguses 1700, kui Karl XII külastas Pärnut. 20 oktoober toimus Narvas pommitamine ja seal toimus rüüsteretk. 19 november 1700 toimus Narva lahing, mille venelased suurelt kaotasid. Talvel 1700-1701 viibisid Rootsi väed Laiusel. 29 detsember toimus Erastvere lahing. Juuli 1702 toimus Hummuli lahing. Mai 1704 toimus Kastre lahing. 9 juuli- 13 juuli 1704 toimus Tartu piiramine ja kapituleerumine. 9 august 1704 vallutasid venelased Narva. 1705-1707 olid mõjusfäärid välja kujunenud ning suuremat sõjategevust ei toimunud, kuid 29 september 1710 toimus Tallinna kapituleerumine. 1710- 1721 aastatel ei toimunud Eestis midagi. Põhjasõja tagajärjed: Põhjasõja tulemusel sai Hannover Bremeni ja Verdeni, Preisimaa Vorpommerni, Taani õiguse
Hilisem Vene aeg oli veelgi hullem ja tekitaski arvamuse, et Rootsi aeg oli hea aeg. Talupoegadel kadus igasugune lootus vabaneda pärisorjusest. Neid koheldi veel halvemini kui Rootsi ajal ja nad kaotasid kogu oma vabaduse. Nad igatsesid vana head Rootsi aega, sest siis oli neil suur lootus vabaneda mõisniku võimu alt. 19. tähtsamad lahingud ja tulemused 1700-Põhjasõja algus; saksilased ründasid Riiat 1701 Erastvere lahing (Venemaa ja Rootsi kokkupõrge, kus Rootsi sai lüüa) 1703 Ida- ja Põhja-Eestit tabab põhjalik rüüsteretk 1704-Peeter I piirab Narvat ja Tartut. Tartu alistus, Narva vallutati tormijooksuga. 1708- andis Peeter käsu Tartu linn hävitada ja taanduda; Vinni lahing( venelased võitsid) 1709-Poltaava lahing. Rootsi kaotas ja venelased nõudsid nende alad 1710-Tallinna piiramine. 1721-Põhjasõja lõpp. 1721.aastal Uusikaupunki rahuga 20
kood (ha) nimi hinnang väärsus 72 212010_1 Voki järv 16,9 Kooraste 3 g Madal 73 212030_1 Vidrike järv 13,9 Kooraste 3 h madal 74 212240_1 Jõksi järv 64,6 3 g kõrge 75 212280_1 Erastvere järv 15,9 5 m madal 76 212310_1 Mudsina järv 13,5 Kooraste 2 g kõrge 8 3. ANALÜÜS Tabel 1 kirjeldab siis Jõksi järve pH-d, ning seda vaadates võib öelda, et järv on üpriski normaalses seisundis, kuna pole liiga happeline ega aluseline. Väiksed
lähistelt ning suubub Lämmijärve. Jõe deltaala on kuni Võõpsuni laevatatav. Võhandu on väga vaheldusrikka veepildiga olles ülem- ja keskjooksul kärestikuline ning alamjooksul vaga veega. Jõgi kalarohke ning pakub ideaalseid matkavõimalusi. 1963 aastal moodustati Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala kaitsmaks Võhandu liivakivipaljandeid. Ahja jõgi on Emajõe parempoolne lisajõgi, mille pikkus on 103,4 km. Ahja algab Erastvere järvest ja suubub Emajõkke. Jõe keskjooksul asub Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala, kus paljanduvad 1220 m kõrgused Devoni punase liivakivi kaljud, mida nimetatakse taevaskodadeks. Ahja jõgi on üks vähestest, kus leidub jõeforelli looduslikul kujul. Metsad, sood Põlvamaa metskonna üldpindala on 56 188 ha ja metsamaa moodustab sellest 85 %.1 Metsatüübilt on ülekaalus palu- ja laanemetsad, vastavalt 54% ja 24%. Enimlevinud puuliigid on mänd ja kask. Põlvamaa
mitu kokkupõrget, kuid rootslased lõid kõik kiiresti minema. 19. novembril Narvas Vene kindlusliinide juures oli rootslastel venelastega lahing, mille nad võitsid, saades endale vaenlaste lahinguvarustuse. Talve hakul jäid rootslased Laiusele talvituma ja 1701. aastal lahkusid nad Eestist. Võitlused Eestis 1701- 1704. 1701. aastal tungisid venelased Kagu-Eestis üle piiri; Esimesel korral sunniti nad taganema, kuid teisel korral Erastvere mõisa juures saavutasid nad esimese olulise võidu. 1702. aastal said rootslased venelastelt lüüa Hummuli mõisa juures. 1703. aastal rüüstasid venelased kogu idapoolset Eestit. 1704. aasta mais sattus Rootsi lahingukorda seatud laevastik Kastre juures venelaste seatud lõksu ja nii kaotasid nad ka selle lahingu. 1704. aasta juunis alustas Peeter I Narva ja Tartu piiramist. 12. juulil algas tormijooks ning järgmisel hommikul Tartu kapituleerus. 9. augustil vallutati tormijooksuga ka Narva
1700 oktoober Rootsi sõjalaevad saabuvad Pärnusse, kust edasi minnakse üle Tallinna ja Rakvere Narva alla. 19. 11. 1700 Narva lahing, rootslaste võit. Karl XII asub talvekorterisse Laiuse linnusesse. 1701 kevad Karl XII lahkub Eestist, jättes siia väikesearvulise väe Anton von Schlippenbachi juhtimisel. 1701 september Vene väed tungivad Kagu-Eestisse. 1701/1702 aastavahetusel Vene väed saavad Erastvere lähedal esimese arvestatava võidu, järgneb rida rootslaste kaotusi. 1702 juuli rootslaste suur kaotus Hummuli lahingus Valga lähedal. 1703 Vene väed jõuavad Järva- ja Viljandimaale. 1704 mai Rootsi laevad jäävad lõksu Emajõel Kastre juures. 1704 juuni Peeter I ründab Narvat ja Tartut. 13 juulil 1704 Tartu alistub. 09. 08. 1704 vallutavad venelased Narva, mõneks ajaks lõpeb aktiivne sõjategevus Eestis. 1708
· Poola, Taani ja Venemaa soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvelt · Venemaa soov saada väljapääs Läänemere kaudu Euroopasse Sõja käik: · 1700 12. veeb. Saksimaa väed ründasid Riiat (löödi tagasi) · 1700 suvi Taani ründas Rootsi valdusi Saksamaal (kohe sõlmiti rahu) · 1700 sügis Venemaa koondas väed Narva alla (okt. Narva pommitamine) · 1700 nov. Narva lahing (Rootsi võit) · 1701 kevad Rootsi väed liikusid edasi Poola poole · 1701 dets. Erastvere lahing (Venemaa võit) · 1702 juuli Hummuli lahing, hävitati Rootsi vägi · 1703 Vene väed alistasid Ingerimaa · 1703 Vene vegede retk Virumaale · 1704 suvi Vene väed alustavad pealetungi Eestimaale · 1704 juuni Peeter I alustas uuesti Narva ja Seejärel Tartu piiramist · 1704 12 juuli Tartu kapitulerumine · 1704 9. aug. Vallutati Narva linn · 1708 Tartu ja Narva linnarahvas küüditati Vologdasse (Venemaal)
pinnavormid on kruusast ja liivast moodustunud väikesed ja keskmise suurusega mõhnad. Kanepist edelas paikneb kõrgustiku suurim liivik (56 km2), 130 m kõrguselt Urvaste suunas madalduv sandur. Seda läbib Võhandu (ülemjooksul Pühajõe) terrassiline org. Kõrgustiku kaguosa, mille kõrgus jääb enamasti alla 150 m, on eriline võrdlemisi sügavate (kuni 40 m) orgude rohkuse tõttu. Suurematest väärivad siinkohal nimetamist Kooraste, Jõksi-Piigandi, Erastvere-Ahja ja Urvaste ürgorg. Kõiki neid markeerivad piklike orujärvede ahelikud. All on välja toodud Otepää kõrgusiku pinnamoe joonis(http://entsyklopeedia.ee/meedia/otep%C3%A4%C3%A4_k %C3%B5rgustik1/otepaa_korgustiku_pinnamood ). 5 Kliima Otepää kõrgusiku kliima on ümbritsevatest aladest võrdlemisi erineva kliimaga. Summaarne päikesekiirgus on kõrgustikul suvel veidi väiksem kui ümbritsevatel tasandikel
3) põhjused · Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele - ,,raiuda aken Euroopasse"; · Poola ja Taani soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvelt; · Moodustus koalitsioon Rootsi vastu Venemaa, Taani, Saksi-Poola 4) osapooled, Karl XII, Peeter I · Rootsi kuningas Karl XII · Venemaa tsaar Peeter I · Taani kuningas Frederik IV · Poola kuningas ja Saksi kuurvürst August II Tugev 5) tähtsamad sõjasündmused millal, kes võitis: I Narva lahing, Erastvere lahing, II Narva lahing, Tartu vallutamine, Tartu hävitamine, Pärnu ja Tallinna alistumine Harku kapitulatsioon · I Narva lahing: 1700 november; venelaste suur lüüasaamine; · Erastvere lahing: 1701 detsember; venelased võitsid rootslasi; · II Narva lahing ja Tartu vallutamine: 1704 suvi; Vene väed vallutasid Tartu ja Narva; · Tartu hävitamine: 1708 · Pärnu ja Tallinna alistumine: 1710
Rootsi väed koos kuningaga jäid talvituma Laiusele. 1701. lahkusid Rootsi kuningaväed Eestist. Sõjategevus kandus üle Leedu ja Poola alale. Liivimaad jäeti kaitsma väikesearvulised garnisoni- ja väliväed von Schlippenbachi juhtimisel. Venelased saavutavad edu. Kui venelased olid Narva kaotusest toimunud, koondasid nad Pihkvasse uued väed, keda asus juhtima Seremetjev. Algul sunniti nad taganema, kuid pärast lisajõudude saamist, ründasid rootslasi täiesti ootamatult. Erastvere mõisa juures saavutasid kolmekordses arvulises ülekaalus Vene väed olulisema võidu Põhjasõjas. Erastvere lahingust algas Rootsi väliväe kaotuste rida Liivimaal. 1702 said nad lüüa Hummuli mõisa juures peetud lahingus. Schlippenbachi vägi ei suutnud siitpeale venelaste rüüsteretki Eesti- ja Liivimaale enam tõkestada. 1703 rüüstasid venelased kogu idapoolset Eestit
1699. Poola-Vene-Taani (vastavalt August II Tugev, Peeter I ja Frederik IV) ühiskokkulepe koostööks Rootsi vastu. 1700. 12.veebr. ründasid Poola väed Riia linna algas Põhjasõda 1700. sügisel koondusid vene väed Narva alla, B. Seremetjev laastas 5000 ratsanikuga Virumaad. 1700. 19. novembril jõudsid Rootsi väed Narvale appi, Vene väed purustati. 1701. sept. B. Seremetjevi vene vägi uuesti Eestisse, löödi Rootslaste poolt tagasi. 1701. dets. jälle venelased Eestis, Erastvere lahingus esimene suurem võit. 1702. Hummuli lahingus said rootslased uuesti peksa. 1704. hävitati Kastres Rootsi Peipsi järve laevastik. 1704. juunis langesid venelastele Narva ja Tartu 1708. Vinni lahingus said Rootsi väed jälle venelaste käest kitli peale. 1709. Poltaava lahingus (Ukraina) hävitati Rootsi väed lõplikult. 1710. kapituleerusid Riia, Kuressaare, Pärnu ja Tallinn 1710. 29. sept. kirjutas Rootsi Harku mõisas Tallinna lähedal alla kapitulatsioonile. 1720
Rootsile ja väed lahkusid vallutatud aladelt PÕHJASÕDA aeg : 1700.a. - 1721.a. osalised : Venemaa(Peeter 1), Poola(August2 ja saksimaa), Taani, Rootsi(Karl 12) põhjused : · ühinesid Poola, Vene, Taani - eesmärgiga vallutatud alad tagasi saada · tekkis Rootsi vastane liit käik : · 1700 - algas Riia linna piiramine saksi vägede poolt, esimesed venelaste väesalgad Narva külje all, Venemaa kuulutas Rootsile sõja · 1701 - Erastvere lahing, kus esimest korda rootsi väed vene vägedelt lüüda said · 1704 - Vene väed vallutasid Narva ja Tartu · 1708 - kõik Tartu kodanikud küüditati venemaale ja linn lasti õhku · 1709 - Rootsi saab Venemaalt hävitavalt lüüa Poltaava lahingus · 1710 - Eesti ja Põhja-Läti Vene võimu all · 1712 - sõja lõpp, Uusikaupungi rahu, Ingleri,Eesti ja Liivimaa liideti Venemaaga tagajärjed : · rootsi kaotas omad alad
annaabi.ee 
