Aadli elulaad ja rüütlikultuur K Edgar T Relvastus Sõditi peamiselt hobustel. Relvadeks põhiliselt piik, mõõk, hiljem kahekäemõõgad, sõjakirved ja nuiad. Kanti metallist rõngassärki, heledat rüüd. Kasutusel olid loomulikult ka kiiver ja kilp. Sõjas osalesid ka jalamehed, kes kasutasid piike ja kilpe või vibusid ja ambe. Põhiliselt abistati siiski rüütliväge. Võitlusviis Taktika oli enamasti kindel, väga lihtne: väed rivistusid pikkadesse viirgudesse, seejärel liiguti kiirenevas tempos teineteisele vastu. Vastast ei (vähemalt püüti) tapetud vaid võeti vangi, et perekonnalt lunaraha saada. Sõjakavalust ei peetud rüütli aule ja väärikusele kohaseks. Vastasest tuli jagu saada ausas võitluses. Linnused Täitsid nii elamu ja kindluse funktsiooni.
.. pidi olema heade kommetega, vapper, ustav, sangarlik. Ohverdama oma elu kuninga, senjööri või südamedaami nimel. Kõige kõrgem väärtus oli rüütlile tema au. Relvastus Relvastus Sõditi peamiselt hobustel. Relvadeks põhiliselt piik, mõõk, hiljem kahekäemõõgad, sõjakirved ja nuiad. Kanti metallist rõngassärki, heledat rüüd, kiivrit ja kilpi. Sõjas osalesid ka jalamehed, kes kasutasid piike ja kilpe või vibusid ja ambe. Põhiliselt abistati rüütliväge. Relvade tähendus Mõõga kandmine oli vaba mehe tunnuseks. Relvade puudumine tähendas vaest elu. Mõõkadele anti nimed ja mõõkasid pärandati edasi. Mõõka kasutati rüütlikslöömisel. Relvade liigid Lähivõitlusrelvad: Kaitserelvastus: Mõõgad Kaitserüü Odad Kiiver Laskerelvad: Kilp Vibud Ammud Kiviheitemasinad Tulirelvad
T-12 AJALUGU vAjaloolased on avaldanud arvamust, et 800 aastat tagasi võis pääseda laevadega mööda jõgesid üsna linnuse külje alla, sest maapind oli ca 2,5 m praegusest madalam. vValjala maalinn, Henriku Liivimaa kroonika järgi castrum Waldja oli tugevaim saarlaste linnus. 1227. aasta talvise piiramise käigus seda ei vallutatud, vaid 20 000meheline vägi sundis linnuse jõu ja ähvardustega alistuma, kasutades kiviheitemasinaid ja ambe. v PÕHIPLAAN vLinnus rajati looduslikule kühmule, mis oma põhiplaanilt oli ümarovaalne, välisnõlva kõrgus 58 m (topograafilistel kaartidel 10 m), kalle 2528 kraadi. Linnuse läbimõõt on kagu- loode suunas 110 m ja edela-kirde suunas 120 m. vValli lääneosa on ülejäänust kõrgem. Säilinud kõrged vallid on inimeste kätetöö. Väljastpoolt on vallide kõrgus 58, seest 36 m. Valli sisenõlva ja harja katab lahtine
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Eestlaste muistne vabadusvõitlus toimus 1208-1227.aastal, mille eestlased kaotasid. Eestlased ei võidelnud ühtse rahvana. Eestlastel polnud ka peale Madisepäeva lahingut kindlat juhti. Eestlased olid sõjatehnikia poolest vähe arenenud. Ei kasutanud ambe, mida eestlased alles 1223. aastal rakendada mõistsid, kuigi nad olid sellega juba ammu kokku puutunud( 1210.aastal Võnnu linnust piirates). Vabadusevõitluse käigus küll eestlaste relvastus ja lahingulised oskused võitluse käigus küll eestlaste relvastus ja lahingulised oskused paranesid, kuid siis oli juba hilja. Ma arvan, et eestlased oleksid pidanud rohkem teistel sõjaliselt õppima ja kasutama uuemat relvastust.
Brigantiin on tehtud raudplaadiribadest, kus ühel küljel on needid, needitud kas samet- või nahkvesti siseküljele, välja paistavad ainult needid. Ribad on üpris õhukesed, 1mm paksused, samas katavad topelt, st iga plaat katab teist plaati poole peale, seega tugevus ja vastupidavus nooltele on tõenäoliselt parem kui eelnevatel. Üleüldse kogu turviste areng toimus kaugrelvade vastu. Ilmselt hakkasid brigantiinid välja arenema 14. sajandi viimasel veerandil. 5. Kuidas arendati ambe 13. 16. sajandil? Ammud arenesid sünkroonis kaitserelvastusega tuli parem soomus, ei kulunud kuigi palju aega, kui parandati ambude omadusi vastavalt parem vinnastusmehhanism, paremad nooled või tugevamad kaared. Ammunoole otsad muutusid järjest laugjamateks ja kuulisarnasteks, nagu näha juuresolevalt pildilt. 13. sajandi esimese veerandi ambudel oli tõmbetugevus vähemalt 100-150 kg. 13. sajandi keskpaiku hakkasid ammukaared muutuma võimsamateks, märgiti kirjalikes allikates
1208. tungisid latgalide soost kristlased Sakalasse. Nad tapsid kõik, kelle vaid leidsid ja kolmsada Sakala maakonna parematest meestest ja vanemaist. Sakala maakond poleks nii palju kahju saanud, kui 1212. aastal sõlmitud Turaida vaherahu oleks varem sõlmitud. Selle vaherahu sõlmimisega pidid Sakala ja Ugandi tunnistama ristiusku. Mõõgavendade ordusse kuulusid hästi väljaõppinud, heade sõjarelvadega ja kogemustega mehed. Kasutati ambe ja kiviheitemasinaid, mis esialgu andsid suuremat edu, kuna eestlased ei olnud veel tuttavad selliste relvadega ja ei saanud ründajatele samaväärse tehnikaga vastata. Eeslatsed oleksid võinud edu saavutada, kui nad oleksid suutnud vastastelt kiiremini õppust võtta ja hakata samuti ehitama kiviheitemasinaid. Kui eestlased oleksid ehitanud oma linnused mere äärsestesse aladesse oleks see taganud parema kaitse, sest kui linnus oleks veega kaitstud oleks olnud sinna halvem rünnata.
1208. tungisid latgalide soost kristlased Sakalasse. Nad tapsid kõik, kelle vaid leidsid ja kolmsada Sakala maakonna parematest meestest ja vanemaist. Sakala maakond poleks nii palju kahju saanud, kui 1212. aastal sõlmitud Turaida vaherahu oleks varem sõlmitud. Selle vaherahu sõlmimisega pidid Sakala ja Ugandi tunnistama ristiusku. Mõõgavendade ordusse kuulusid hästi väljaõppinud, heade sõjarelvadega ja kogemustega mehed. Kasutati ambe ja kiviheitemasinaid, mis esialgu andsid suuremat edu, kuna eestlased ei olnud veel tuttavad selliste relvadega ja ei saanud ründajatele samaväärse tehnikaga vastata. Eeslatsed oleksid võinud edu saavutada, kui nad oleksid suutnud vastastelt kiiremini õppust võtta ja hakata samuti ehitama kiviheitemasinaid. Kui eestlased oleksid ehitanud oma linnused mere äärsestesse aladesse oleks see taganud parema kaitse, sest kui linnus oleks veega kaitstud oleks olnud sinna halvem rünnata.
1222. aasta ülestõus Eestis sai algusele sellega, et Saaremaal randusid taanlased ja hakkasid kivilinnust rajama. Saarlased otsustasid kindluse ümber piirata ja taanlased alistuma sundida. Võit julgustas eestlasi edasi sõdima ja sõnum võidust saadeti üle Eesti teele. Eesti kõigis paigus hakati võõrvõimule vastu ja neid võideti, välja arvatud Tallinnas. Selle tulemusena hakkasid eestlased ise kindluseid rajama, kiviheitemasinaid ehitama ja õppisid ambe kasutama. Eestlased pöördusid abipalvega Venemaa poole, et Tallinn vabastada. Vene väel seda vallutada ei õnnestunud. Samal ajal oli kogutud suur ristisõdijate vägi, millega Ümera lahingus anti eestlastele hävitav hoop. Järk järgult vallutati Mandri-Eesti, kõige suurem vastupanu tuli Tartust. 1224. aasta suvel koondati Tartu alla suur vägi, mida juhtis piiskop Hermann. Linnus suudeti vallutada ja kõik selles tapeti.
Saksamaa suurendada oma valdusi Läänemere ääres ja nii ka Eesti arvelt. Sõjamehi kaasati ka juba seni vallutatud riikidest, tänu millele sõjaväelaste hulk oli piiramatu. Sõjameestele lubati siin kiiret rikastumist ja patukustutust, mis andis neile ka motivatsiooni. 1202 moodustati lausa elukutseliste sõjameeste ordu Mõõgavendade ordu, mis näitas ja tugevdas nende ühtsust. Sinna kuulusid hästi väljaõppinud, heade sõjarelvadega ja kogemustega mehed. Kasutati ambe ja kiviheitemasinaid, mis esialgu andsid suuremat edu, kuna eestlased ei olnud veel tuttavad selliste relvadega ja ei saanud ründajatele samaväärse tehnikaga vastata. Lisaks sakslaste tugevale rünnakule oli retki ka Taani ja Rootsi poolt, vastavalt aastatel 1219 ja 1220. Ka venelased korraldasid rüüsteretki Eesti aladele, mis muutis vastupanu veelgi raskemaks. Eestlaste sõjamehi oli piiratud arv ning liiga vähe selleks, et vastu panna kõikidele riikidele
kirjutamises ? Tehnikas olid kõige suuremad edusammud mäetööstuses ja metallurgias. Leiutati pealtvooluvesiratas, mis võimaldas rauda täiesti vedelaks muuta, ning sellega sai alguse malmivalamine. See omakorda pakkus paremaid võimalusi tööriistade ja relvade valmistamiseks. Sõjanduse suurim muutus oli see, et hakati valmistama tulirelvi. Suurtükkidele järgnesid püssid ja need tõrjusid välja kiviheitemasinaid ja ambe. Tulirelvade kasutuselevõtu tõttu kaotas ratsavägi oma osatähtsust. Merenduse suurim edusamm oli see, et võeti kasutusele ladina puri. Samuti arendati ookeanisõiduks ideaalne laevatüüp- karavell. Lisaks leiutati kompass, mis oli suureks abiks kaugemate ookeanisõitude tarbeks. Raamatukirjutamisele aitas kaasa pärgamendi leiutamine, kuid raamatute ümberkirjutamine võttis kaua aega. Hiljem hakkas levima hiinlaste leiutatud paber, mis pärgamendi troonilt lõi.
püssid- leiutati peale suurtükkide, sai kasutada üks mees ja üksi lasta pärgament- käsitsi ja eriliselt töödeldud lamba- või tallenahk, millele kirjutati. paber- leiutati pärast pägamenti , sai hõlpsamalt valmistada ja peale selle tulekut hakati trükkima rohkem raamatuid Johann Gutenberg- leiutas trükikunsti 13- 15 saj- tulid Euroopas kasutusele mitmed senitundmatud tehnikasaavutused 14 saj- hakkasid Eurooplased valmistama tulirelvi. 16 saj- püssid ja suurtükid hakkasid ambe ja kiviheitemasinaid välja tõrjuma 14 saj.- arendasid portugallased karavelli. 13-14 saj.- levis paber 1440.a- leiutas Johann Gutenberg trükikunsti 1. Võimaldasid panna erinevaid masinaid liikuma ja valmistada tööriistu ja relvi. 2.Jalaväe tähtus suurenes ja ratsaväe tähtus vähenes. Tulirelvad hakkasid välja tõrjuma vanu ambe ja kiviheitemasinaid. 3.Kompass,ladina puri, karavell 4.Hakati leiutama senisest rohkem raamatuid ja ohustuslik oli kõigil läbi lugeda piibel. Arenes
uutele valitsejatele makse maksma. Selle kõige tagajärjel tegutses eestis iga maakond omaette ja nendevahelised sidemed olid väga nõrgad. Lõpuks alistatigi eesti maakonnad ühekaupa. Suhted naabirtega olid kõike muud kui head, ühesõnaga olid eestlaste ja naabrite vahelised suhted väga keerulised. Saarlased saatsid üle eesti võidusõnumi laiali ning asusid sakslasi tapma ja ristimist maha pesema. Eestlased asusid oma linnuseid kindlustama, kiviheitemasinaid ehitama ja ambe tundma ning pöördusid abipalvega venelaste poole. Abi lubatigi, kuid see piirdus vaid väiksemate salkade paigutamisega mõnesse üksikusse linnusesse. Eestlased said küll sakslastelt pantvange orduvenna või kaupmehe vastu vahetades tagasi, aga sakslased otsustasid ikkagi eestlased oma võimu alla saada. Seekord said eestlased sakslaste käest kunagise Ümera lahingupaiga läheduses lüüa. Seejärel tungis saksa-liivi-läti vägi Viljandisse, mis pärast paarinädalast piiramist alla andis
1221 üritati Tallinnat vallutada, kuid see ebaõnnestus. 1222 kasutati kiviheitemasinaid. Algas eestlaste üldine pealetung. Kõigepealt vabastati Varbola linnus. 1223 tungiti Viljandi linnusesse sakslastele kallale, saavutati võit. Peagi olid ka Tartu ja Otepää vabad. Vaenlaste vastu astuti välja üle kogu maa. Kiire ja otsustava tegutsemisega õnnestus oma valdusesse saada kogu maa. Edu ei toonud üksnes Tallinna vabastamiskatsed. Kasutati ka sakslastelt saagiks saadud ambe. Sakslased alustasid taas retki Lõuna-Eestisse, teises Ümera lahingus saavutasid võidu sakslased. 1223 jõudis Tartusse vürst Vjatsko, eesmärgiga luua Eestisse Venemaale alluva vürstkonna. Ugalased pidid maad andma, sest nad teadsid, et üksi nad sakslastele vastu panna ei suuda. Sakslased laiendasid taas järk-järgult oma võimu. 1224 oli jäänud mandriosa peamiseks vastupanupunktiks Tartu, mida ei suudetud kahel piiramisel vallutada.
haridussüsteem ja koolid. Sakslased oskasid ehitada ja nende käsutuses oli kiviheitemasinad, piiramistornid ja müürilõhkujad, millest eestlased kuulnudki polnud. Need piiramisrelvad andsid sakslastele suure eelise, mida oli näha juba Otepää kindluse vallutamisel. Linnus võeti kiiresti ära ja pandi põlema, samas oli see enne andnud eestlastele mitmeid kordi head kaitset. Vallutajatel olid ka käsirelvad ja muu lahinguvarustus juba üsna heal tasemel. Kasutati ambe, kus lastav keha vinnastatakse mehhaaniliselt ja millega on tunduvalt kergem ja kiirem lasta kui vibuga, odasid ning ogadega nuiasid. Rüütlid kandsid raskeid rõngasturvistikke, mille tõttu neid oli tunduvalt raskem haavata (,samas olid nad aga ka palju aeglasemad ja kohmakamad). Samuti oskasid ristisõdijad maid süstemaatiliselt vallutada, mis osutus neile väga kasulikuks. Eestlased olid samas valmis vaid üksikuteks sõjakäikudeks. Muidugi parandasid eestlased sõja käigus oma
peamiselt Kaukaasias, toimus see hiljem ja näiteks Kalmõkkias alles 1892. aastal. Aadlite elulaad Aadli elulaad ja rüütlikultuur K Edgar T Relvastus Sõditi peamiselt hobustel. Relvadeks põhiliselt piik , mõõk , hiljem kahekäemõõgad, sõjakirved ja nuiad. Kanti metallist rõngassärki, heledat rüüd. Kasutusel olid loomulikult ka kiiver ja kilp. Sõjas osalesid ka jalamehed , kes kasutasid piike ja kilpe või vibusid ja ambe. Põhiliselt abistati siiski rüütliväge. Võitlusviis Taktika oli enamasti kindel, väga lihtne: väed rivistusid pikkadesse viirgudesse, seejärel liiguti kiirenevas tempos teineteisele vastu. Vastast ei (vähemalt püüti) tapetud vaid võeti vangi, et perekonnalt lunaraha saada. Sõjakavalust ei peetud rüütli aule ja väärikusele kohaseks. Vastasest tuli jagu saada ausas võitluses. Linnused Täitsid nii elamu ja kindluse funktsiooni.
Kordamiseks. Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 1) Muinas-Eesti kaart (maakonnad) enne Liivimaa ristisõda; Vana-Liivimaa kaart pärast Liivimaa ristisõja lõppu (Eesti, Läti alad vallutajate riigid). ALUMISEL KAARDIL ON PUUDU VANA-PÄRNU!!! 1 2) Peamine ajalooallikas (autor, sisu, ajaline määratlus, tähtsus). Henriku Liivimaa kroonika. Preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, tähtsaim ajalooallikas muistse vabadusvõitluse kohta, kirjeldab sündmusi aastatel 1184-1227 vahemikus ning on kirjutatud ladina keeles. Kroonika on peamine kasutatav allikas tolle aja Eesti ja Läti ajaloo kohta ning tänapäevane arusaam sõltub enamjaolt just selles kirjutatust. 3) Eellugu · Vallutuslikud huvid, selgita-põhjenda, miks? (kaupmehed, katoliku kirik, ris...
mis muutis nendega manööverdamise loomulikult palju lihtsamaks. 4 Ka püssid arenesid, XV sajandiks olid nad juba pikad peenikesed torud, mida pidi ise teise käega süütama: päästikut ei olnud. Mõned käsipüssid olid ka suuremad ja raskemad, sellisetega sai suuremaid kuule lasta ja seega ka suuremat hävitustööd teha. XV saj. lõpus hakkasid tulirelvad vahetama välja ambe ja muutusid lahinguväljal põhilisteks piiramisrelvadeks. Siiski oli neil mitmeid halbu külgi: nt. lahtise süüteava tõttu olid nad vihmaga kasutuskõlbmatud, suurt kahju võisid nad teha ainult lühikese maa tagant. Mürin oli ikkagi hirmutav nii jalameestele, ratsameestele ja ka nende hobustele. On teada, et vanim praegu olemasolev püss, mille vanust saab kindlalt ka dateerida, leiti 1955. aastal Otepäält. 1.2 Kaitserelvastus
Eestlaste sõjavarustus Muistses vabadusvõitluses Uurimustöö Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................3 Muistne vabadusvõitlus......................................................................................................................... 4 Eestlaste sõjavarustus muistses vabadusvõitluses................................................................................. 5 Käsirelvad ......................................................................................................................................... 5 Oda.................................................................................................................................................5 Kirves........................................
Sõjatehnika kõige uuema sõnana rakendati neid nüüd siinses tulises sõjakoldes. Eestlased võtsid nimetatud uuendused aga vaenlastelt kohe üle ning 1223. aasta ülestõusu ajal kaitsesid nende linnuseid juba oma ammukütid ning samuti kiviheitemasinad. Nii olid eestlased selleks hetkeks ise sõjamasinate kasutamises kõigist Läänemere idakalda ning Vene alade rahvastest omakorda ette läinud. Esimesed teated teistest rahvastest, kes siinkandis ambe ja kiviheitemasinaid kasutasid (zemgalid, venelased), pärinevad alles pool sajandit hilisemast ajast. Niisiis - eestlased tegid koostööd ja olid hästi relvastatud. Kogu Eesti üldist sõjalist jõudu 13. sajandi alguses võib pidada enamvähem võrdseks Novgorodimaa jõuga samal ajastul - see oli päris suur. Miks siis ikkagi alla jäädi? Eestlaste kaotuse peamiseks põhjuseks tuleb ilmselt pidada järjepidevat rüüstamist ning maa ja rahva väljakurnamist rohkearvuliste vaenulike
Saksa-Rooma keisririigis oli tugev riiklus, asutati Mõõgavendade ordu, maata Saksa väikeordud vajasid teenistust; Saksa kaupmehed vajasid kaitset kaubateedele; eestlaste ja naaberrahvaste vahel oli pingelised suhted Põhjused võitluseks Rooma katoliku kirik otsustas pöörata oma ristisõjad Baltikumi Eestlaste edukuse põhjused eestlased kaitsesid oma kodusid, kasutasid ära looduslikke võimalusi, õppisid ehitama kiviheitemasinaid ja kasutama ambe Sakslaste edukuse põhjused tugev organisatsioon, katoliku kirik, mõõgavendade ordu, tagala oli suur, alati oli võimalus väge suurendada, professionaalsed ratsaväelased, ristitud rahvaid alistati ühekaupa Võnnu piiramine 1210. a. asusid eestlased piirama Võnnu linnust, millest oli saanud Mõõgavendade ordu tugipunkt. Prooviti panna linnus põlema ja ehitati piiramistorn. Neljandal päeval lahkusid eestlased ootamatult, sest
8. 15. sajandil tulid Euroopas kasutusele mitmed tehnikasaavutused. Kõige olulisemad olid edusammud mäetööstuses ja metaalurgias. Leiutati pealtvooluvesiratas. Kui vesiratas ühendati sepalõõtsadega, võimaldas see sulatusahjus saavutada kõrgemat temperatuuri. Nii sai alguse malmivalamine. Malm omakorda pakkus uusi võimalusi tööriistade ja relvade valmistamisel. 14. sajndi esimesel poolel hakkasid eurooplased valmistama tulirelvi. Püssid hakkasid kiviheitemasinaid ja ambe välja tõrjuma. Tulirelvade kasutuselevõtt tõi kaasa olulisi muutusi sõjas. Kuna nende kandmiseks läks vaja jalaväelast, siis hakkasid jalaväelaste osatähtsus kasvama. Võeti kasutusele ladina puri ning karavell. Samuti hakati kasutama kompassi. Need saavutused tegid võimalikuks ookeanisõidu. Raamatuid kirjutati õhukesele vasikanahale pärgamendile. Hiljem hakkas levima paber. Kuid raamatute kirjutamine oli endiselt väga raske töö. Olukord
see on putkega ning see on küllatki väändunud. 15. sajandist on leitud raskeambe, mis on sätitud koguni vankri peale. Neid kasutati küllaltki palju piiramistel. 15. sajandi lõpust – 16. sajandi algusest on pärit veel jooniseid päris hiidambudest, kuid neid 13. sajandil kindlasti ei eksisteerinud ning võib-olla ka mitte isegi 15.-16. sajandil. Võivad olla lihtsalt tehnoloogiahuviliste joonised, milline üks taoline amb välja võis näha. Henriku Liivimaa kroonikas on ambe nimetatud ballistadeks (baliste). Laske- ja heitemasinad Meil tõenäoliselt kasutati vastukaalu jõul põhinevat masinat (blide, trebuchet) 13.-15. sajandil. Henrik nii uhkeid sõnu ei kasuta, räägib suurest ja väiksest masinast ning lisaks neile on tal veel üks mõistetamatu sõna batarelv. Kaitserelvastus Kuna kaitserelvastuse leide on leitud väga vähe, siis arvati, et kohalikud Eesti
1. Ristiusu levitamise katsed Eestis enne muistset vabadusvõitlust Kuigi Eestis valitses tol ajal muinasusk, ei olnus ristiusk ka päris tundmatu. Eestlased olid elavas läbikäimises ristiusuliste naabermaadega. Rootsi, Taani ja Venemaaga. 11. sajandi teisel poolel tundis katoliku kirik juba suurt huvi paganliku Eestimaa vastu. Bremeni Adama kroonika järgi määras sealne peapiiskop Adalbert 1070.a. paiku Läänemeremaade piiskopiks munk Hiltinuse (piiskop Johannes). Baltimaades tegutses ta kaks aastat, kuid ei saavutanud märkimisväärseid tulemusi. 1167. a. pühitseti Eestimaa piiskopiks Prantsusmaalt pärit Fulco. Paavst määras oma bullaga talle abiliseks Norras Stavangeri kloostris elava mink Nicolaususe ning õhutas kõiki usklikke neid toetama. Fulco külastas arvatavasti ka 1170. a.astate algul ka Eestit. Henriku kroonikas nimetatakse ka mõningaid ristituid, näitaks Ojamaal ristitud Pudiviru vanem Tabelinus. Ida- Eestisse levis ristiusu e...
Kõige olulisemad olid edusammud mäetööstuses ja metalliurgias. Algus pandi ka malmisvalamisele, mis omakorda pakkus uusi võimalusi tööriistade ja relvade valmistamisel. 14. sajandi esimesel poolel hakkasid eurooplased valmistama tulirelvi. Esiteks tekkisid suurtükid , veidi hiljem hakati valmistama püsse. 16. sajandi esimesel poolel hakkasidki püssid ja suurtükid varasemaid kauglaskerelvi kiviheitemasinaid ja ambe välja tõrjuma. Kasvama hakkas jalavägi, sest raskeid tulirelvi sai ainult nii kasutada. Edusammud tehti ka meresõidus ja laevaehituses. Näiteks loodi ladina purje, millega oli võimalik purjetada ka vastu tuult. Leiutati ka karavell, mis oli kerge ja kiire ja sobis ookeanisõiduks. Euroopa meremehed hakkasid kasutama ka kompassi. Edusammud tehti ka trükikunstis, mille avastas sakslane Johann Gutenberg. Kui enne kirjutati kõik raamatud pärgamendile või õhukesele
* Kas idaslaavlased (Vene vürstid) olid eestalste jaoks vallutajad või liitlased. Põhjenda! -) Vallutajad, sest nad abistasid eestlasti ainult ahnusest. * MIKS EESTLASED KAOTASID? -) ERINEV SÕJALINE TASE *) Eestlastel oli viletsam relvastus algselt polnud neil kiviheitemasinaid, kuid hiljem saarlaste eestvedamisel ehitati mitmeid kiviheitemasinaid, mida saarlased 1227. aasta piiramisel kasutasid. *) Eestlastel polnud vibupüsse ehk ambe + sellega laskmine nõudis spetsiaalset oskust ja harjutamist. *) Vallutajad olid elukutselised rüütlid, aga eestlased olid talupojad. *) Vallutajatel oli võimalik saada abiväge, aga eestlastel oli vaja hakkama saada kohapealsete jõududega, mis olid halvemini relvastatud ja väljaõpetatud ning rohkelt väljakurnatud. *) Eestlased olid harjunud üksikute retkedega, aga nüüd oli tegemist juba süstemaatilise pikemaajalise vallutusega *) Eestlastel puudus ühtne strateegia.
Selle tulemusel said algselt sõltumatutest käsitöölistest palgatöölised. Üha enam rolli mängima hakkasid rahalised suhted ning selle tulemusel omakorda hakkasid tähtsust kaotama feodaalsuhted. Maaomand hakati kinnistama ühe isiku külge. Sõjaväekohustus järjest enam hakkas muutuma palgaarmeeks. Järjest enam suurenes jalaväe tähtsus eelkõige tehnilise arengu tõttu. 14saj võeti kasutusele tulirelvad ning 15saj ka püssid ning kahurid. Endiselt küll kasutati ambe mis olid algsetest tulirelvadest siiski tõhusamad. Ammud aga olid raskesti ja pikalt laetavad ning tõhusaimad olid vibud. Peale selle tulid lahinguväljadele 14saj piigimehed. Sveitsi palgasõdurid mõtlesid välja hellebardid. Inglismaal ja Prantsusmaal tekkisid absolutistlikud monarhiad. Suurim tagasilöök peale katku oli sajaaastane sõda (1337 - 1453). Pärast sajaaastast sõda järgnesid nii Inglismaal kui Prantsusmaal mitmed kodusõjad
tagasi. Juulis 1190 Prantsuse ja Inglise väed maabuvad ja kohtuvad Vezelays ja liiguvad Pühale maale. 1191 Richard Lõvisüda vallutas Küprose ja rajas seal Küprose kuningriigi. 12. juuli 1191 ristisõdijad vallutasid Akka, seal taastati Jeruusalemma kuningriik, seejärel läksid prantsuse ja inglise väed tülli ja prantslased lahkusid Arsufi lahing 7. sept. 1191 Richard Lõvisüda võitis Egiptuse vägesid, kasutades oskuslikult ambe. 2. septembril 1192 sõlmisid Richar Lõvisüda ja Saladin (Egiptuse sultan) kolmeks aastaks vaherahu. 1192 Richard Lõvisüda vangistati ja vabastati alles 1194. 1189-1192 Inglismaa Richard Lõvisüda, Prantsuse Philippe II Auguste, S-R Friedrich I Barbossa, Saladini vallutus, Arsufi lahing 91--Lõvisüda võitis, vaherahu IV ristisõda (1202-1204) Ristisõdijad olid Prantsusmaa ja Flaami aadlikud Ristisõdijad leppisid Veneetsiaga kokku, et Veneetsia viib nad laevadega Pühale maale.
Viimasena Saaremaa. LAHINGUD: 1210 Ümera lahing. Võnnu piiramiselt tagasi tulnud eestlased jäid Ümera jõele järgi tulevaid sakslasi ja liivlasi varitsema. Need võideti ootamatu rünnakuga. Innustas eestlasi. 1210 - Novgorodi vürst Mstislav Uljas ja Pihkva vürst Vladimir piirasid Otepääd. Linn ostis ennast vabaks 400 marga hõbeda eest (80kg hõbedat). 1211 - Viljandi linnuse piiramine sakslaste poolt. Esmakordselt eestis kasutati piiramis torne, kiviheite masinaid ja ambe. Kuuendal päeval algasid läbirääkimised. Linnas oli puudus joogiveest ja palju haavatuid. Preestrid ristisid linnuse (mitte selle elanikke) ja sakslased võtsid pantvange ning läksid tagasi liivimaale. 1211 algus - Sakalaste, Ugalaste, läänemaalaste ja saarlaste retk Toreidasse. Loodeti isegi Riiat vallutada, kuid sakslastele saabus abivägesid ja eestlased pidid taanduma. 1212 - Toreida rahu (3 aastat). See saadi, sest saarlased piirasid Toreida linnust, kus valitses Kaupo.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
