1990.- 1991 a. 1990.a. Eesti Kongress alustas tegevust, valiti Eesti Komitee, mille esimeheks sai T. Kelam. 30. märtsil 1990.a. - Eesti NSV Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust staatusest kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema Eesti Vabariigi põhiseaduslike riigiorganite loomisega. 1991.a. jaanuaris toimus NSV Liidu vägivallaaktid Leedus ja Lätis, Eestis suudeti seda vältida. 3. märtsil 1991 toimus referendum Eestis. Ligi 78% vastas jaatavalt küsimusele ,,Kas teie tahate EV riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?" Balti riigid boikoteerisid üleliidulist referendumit NSV Liidu säilitamise küsimuses. 1991.augustiputs - Eesti taasiseseisvumine 19.aug.-l 1991.a. toimus NSV Liidus nn. augustiputs. Gorbatsov suleti koduaresti. Võimule üritas pürgida Erakorralise Seisukorra Komitee. 20. aug.- 1991 võttis ENSV Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti Vabariigi riiklikust iseseisvusest.
1) Kuidas toimus põhiseadusliku riigikorra ülesehitamine 90.ndate alguses? See toimus pärast omariikluse taastamist. Uue põhiseaduse eelnõu valmis Põhiseaduslikus Assamblees 1991. aasta lõpuks, järgnes üldrahvalik arutelu. 28. juunil 1992. aastal kiidei rahvahääletusel uus põhiseadus ülekaalukalt heaks. Presidendi- ja parlamendivalimised toimusid 1992. aasta septembris. 5.oktoobril 1992. aastal valiti Riigikogus taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks Lennart Meri. Mart Laarist sai Isamaa liider. 1993. aastal alustas tööd Riigikohus. 1992. aastal vastu võetud põhiseaduse järgi on Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik, kus kõrgeimat võimu teostab rahvas. Põhiseadus sätestab, et riik peab ''tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilitamise läbi aegade''. Suurt tähelepanu pöörati kaitsejõudude, piirikaitse ja politsei loomisele. 2) Millised muutused majanduses olid vajalikud üleminekul turumajandusele? Iseseisvuse taastamin...
toimuvad regulaarselt ning on ühetaolised ja Eestis on mitmeid tegutsevaid parteisid. Eestis on eelkõige kaitsliku demokraatia tunnuseid, kuid ka otsest demokraatiat. Eesti riigis on kõrgeima võimu kandja rahvas (§ 56). Rahvas teostab kõrgeimat võimu, valides Riigikogu, mis viitab esindusdemokraatiale, ning osaledes rahvahääletusel ehk referendumil, mis on otsese demokraatia tunnus: kõik hääleõiguslikud inimesed langetavad otsuseid ise ilma esindajaid valimata. Esimene referendum toimus 3. märtsil 1991, mil küsiti: „Kas Teie tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?“ Samuti korraldati referendum Euroopa Liitu astumise kohta. Referendumeid ei korraldata väga tihti, kuna see on aeganõudev ja kulurikas. Esindusdemokraatia puhul saavad kõik hääleõiguslikud inimesed valida omale esindajad rahvaesindusorganisse: riigikogusse, volikogusse või Euroopa Liidu parlamenti. Vähemalt
Otsene e vahetu demokraatia(klassikaline demokraatia)iseloomulik Antiik-Kreekas vabad Ateena linnakodanikud otsustasid avaliku elu küsimusi vahetult, rahvakoosolekul.(omavalitsustes). Referendum e rahvahääletus (riik) Esindus-e vahendatud demokraatia(liberaalne demokraatia)-kujunes liberalismi levikuga. rahva osavõtt valitsemisest piirdub hääletamisega. Mandaat-saadikute antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. mandaat tähendab saadiku kohustust arvestada otsuste tegemisel inimestega, kes ta saadikuks on valinud; annab saadikule v erakonnale õiguse tegutseda ning oma valimisprogrammi ellu viia. Osalus-ja elitaardemokraatia: Osalusdemokraatiat iseloomustab kodanikkonna
ombudsman- usaldusmees, kes aitab lahendada riigi ja kodanike vahelisi konflikte kostja- isik/ asutus, kelle vastu on esitatud kohtusse hagi kohtunik- valitud või nimetatud erapooletu isik ,kes teostab õigusemõistmist kassatsioon- kohtuotsuse läbivaatamine kõrgema astme kogus( riigikohus) apellatsioon- kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalame astme kohtu otsuse peale munitsipaalomand- vallale või linnale kuuluv vara referendum- rahva poliitikas osalemise vorm majoritaarne- enamus valimissüsteem. Võitja on see, kes saab kõige rohkem hääli. ja proportsionaalne valimissüsteem- Saab parlamendis nii palju kohti, kui palju on saadud hääli Aivi Pärisalu Laagri Kool
* osalusdemokraatia otsese demokr parem vorm. * elitaardemokraatia iseloomustab huvide esindamise MÕISTED: ja mandaadi valdamise põhimõte. Esindusdemokr suund. *referendum rahvahääletus VALIMISFUNKTSIOONID: Valimised * mandaat saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. * tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine
1919 The Winnipeg General Strike 192939 The Great Depression 193945 World War II 1949 Newfoundland joins Canada 195053 Korean War 1959 St. Lawrence Seaway (major transportation route) officially opens 1960 Québec's Quiet Revolution begins; Native Canadians given the vote 1967 Canada's 100th birthday; Expo 67 World's Fair in Montréal 1970 October Crisis: political kidnappings, Ottawa suspends civil rights 1980 Québec referendum on "sovereignty-association" defeated 60% to 40% 1982 Constitution comes home -- with a Charter of Rights and Freedoms 198790 Meech Lake Accord is put forward -- and collapses 1992 Charlottetown Accord is rejected by a national referendum 1995 Québec referendum on sovereignty is narrowly defeated 1999 The new Arctic territory of Nunavut is created 2000 Clarity Bill outlines the terms of Québec separation 2003 Canada says "no" to joining the war in Iraq
2) riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt. 3) riigikogu poolt kiireloomulisena. Demokraatliku hääletamise tunnused: vaba konkurents, üldisus, ühetaolisus, otsesus. Demokraatlikud valimised – kodanikud delegeerivad võimu, valides oma esindajad riiklikul või kohalikul tasandil ühiskondlike küsimuste üle otsustama. - NT: Riigikogu valimised, kohaliku omavalitsuse valimised, Euroopa Parlamendi valimised Referendum ehk rahvahääletus – kodanikkond langetab ühisel hääletusel kollektiivse otsuse konkreetses ühiskondlikult olulises küsimuses. - NT: Referendum Eesti Euroopa Liitu astumise küsimuses. (2003) Eesti võimuerakonnad: Reformierakond, Keskerakond, SDE (sotsiaaldemokraatlik erakond), IRL (Isamaa ja Res Publica Liit), EKRE (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond), Vabaerakond. „Non rex est lex, sed lex est rex“ – Mitte kuningas pole seadus, vaid seadus on kuningas.
-valimised -rahvahääletus -rahvaalgatus (Tänapäeval enam pole. Kui kellelgi tekib idee ja saab sellele 25k allkirja, siis hakatakse arutama.) *100-liikmeline Riigikogu (parlamendi nimetus) -3 aastat *Vabariigi Valitsus -Riigivanem Probleemid 1920. a põhiseadusega *Rahvaalgatus ja rahvahääletus *Riigipea institutsiooni puudumine(president) *Võimuharude tasakaalustamatus (liiga suur võim oli Riigikogul) Põhiseaduse kriis *Kriitika 1920. a põhiseaduse suunas (referendum e rahvahääletus) *I referendum aug 1932 *II referendum juunis 1933 *III referendum okt 1933 (vapside koostatud) Hakkab kehtima alles kevadel 1934 Põhiseadus 1933 (1/3 läks muutmisele) *89 paragrahvist muudeti 30 *Riigipea institutsioon -Riigivanem Õigus Riigikogu laialisaatmiseks Vetoõigus (õigus tagasi lükata seadusi) Dekreediõigus (ise seadusi kehtestada eri olukordadel) Kaitsevägede kõrgeim juht Valitsuse ametisse nimetamine ja laialisaatmine
Rahva osalemine valitsemises Referendum Valimised Osalusdemokraatia (Mis see on?) Otsese demokraatia vorm Rahvahääletus ___________________ REFERENDUM Hääleõiguslikud (Millised küsimused kodanikud pannakse referendumile?) väljendavad oma Referendumile pannakse ________________________ seisukohta mingi riigi iseseisvuse ja tuleviku ________________________ konkreetse poliitilise seisukohast olulised ________________________
d)arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid. e)seaduste vastuvõtmine 13. Mis on fraktsioon?- ühtsete vaadete põhjal loodus saadikute ühendus parlamendis. 14. Nimeta vähemalt 3 vabade ja õiglaste valimistetunnust. a) saadikukohale kandideerijate aruv ei piirata b)kandidaatidel on võimalus oma vaateid vabalt propageerida c)hääled loetakse ausalt ja avalikustatake täielikult. d) õigus teha valik iseseisvalt ja seda saladuses hoida. 15. Mis on referendum, nimeta kaks Eestis toimunudreferendumi, millal ja mis küsimuses? Referendum ehk Rahvahääletus a) 1992.a. -Põhiseaduse heakskiitmise ning mittekodanikele hääleõiguse andmise küsimus. b) 2003.a. Euroopa liidu astumise ja sellega seonduva EV põhiseaduse muutmise küsimuses. 16. Milline valimissüsteem on kasutusel Eestis?Iseloomusta seda. Proportsionaalne süsteem keeruline kuid õiglane. Annab lootust pääseda parlamenti ka väike parteidel.
d)arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid. e)seaduste vastuvõtmine 13. Mis on fraktsioon?- ühtsete vaadete põhjal loodus saadikute ühendus parlamendis. 14. Nimeta vähemalt 3 vabade ja õiglaste valimistetunnust. a) saadikukohale kandideerijate aruv ei piirata b)kandidaatidel on võimalus oma vaateid vabalt propageerida c)hääled loetakse ausalt ja avalikustatake täielikult. d) õigus teha valik iseseisvalt ja seda saladuses hoida. 15. Mis on referendum, nimeta kaks Eestis toimunudreferendumi, millal ja mis küsimuses? Referendum ehk Rahvahääletus a) 1992.a. -Põhiseaduse heakskiitmise ning mittekodanikele hääleõiguse andmise küsimus. b) 2003.a. Euroopa liidu astumise ja sellega seonduva EV põhiseaduse muutmise küsimuses. 16. Milline valimissüsteem on kasutusel Eestis?Iseloomusta seda. Proportsionaalne süsteem keeruline kuid õiglane. Annab lootust pääseda parlamenti ka väike parteidel.
NSV Liidu poolt sõjalise jõu rakendamine: 1989 Gruusias, 1990 Aserbaidzaanis, 1991 jaanuaris Leedus Vilniuses teletorni kaitsmisel hukkus 14 inimest, Lätis, Riias, hukkus 5 inimest Maailma reageering tugev Vene Föderatsiooni esimees B. Jeltsin kirjutas Tallinnas alla sõpruslepingule Balti küsimus rahvusvaelisel areenil Leedu, Vilniuse teletorni kaitsmine 1991 jaanuar Ettevalmistused uue liidulepingu sõlmimiseks 1991 märtsis üleliiduline referendum NSV Liidu säilitamise küsimuses Baltimaades oma referendum toetamaks iseseisvust M. Gorbatsovi populaarsus langes, B. Jeltsini oma tõusis 1991 B. Jeltsin Venemaa presidendiks M. Gorbatsov üritab sõlmida liidulepingut, Balti riigid keelduvad Sõjaväelise riigipöörde katse 19.-21. august 1991 Võimu ülevõtmiseks moodustati Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK), eesotsas Gennadi Janajev M. Gorbatsov suleti Krimmis koduaresti 19. aug
Tsensusepõhine valimisõigus olenes palju tulumaksu maksudest, olenes summast millest alates said valimisõiguse, meessoost, alates 30 eluaastast Üldine valimisõigus polnud mingid piiranguid varandusliku seisus, valima võisid nii mehed, kui ka naised ning valijate vanus pole määratud. Seati ka reegel, et ühes kohas pead olema elanud rohkem kui 3 aastat- see vähendas valijate arvu. Mida tähendab otsedemokraatia, mida esindusdemokraatia? Kumma suuna ilming on referendum? Otsedemokraatia on politoloogia mõiste, tähistades riigi valitsemisvormi, kus rahvas saab otsustada riiki puudutavaid küsimusi otse, vahepealsete esindajateta (nt, Sveits). Esindusdemokraatia on demokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab võimu enda valitud esindajate kaudu ehk siis valimistega. Referendum on üleriigiline hääletus seadusandlikus või põhiseaduslikus küsimuses, poliitilise küsimuse esitamine otsesele valijaskonna hääletusele
valimissüsteemis on iseärasusi: Valijahääli kantakse ühelt kandidaadilt teisele üle Tähtis on kandidaadi asetus erakonna valimisnimekirjas. Eesti valimissüsteem on keeruline ning valijal on raske aru saada, mida tema häälega tehakse. See põhjustab kodanikes segadust ja ükskõiksust riigi valitsemise suhtes. Eestis toimuvad valimised regulaarselt: volikogu ja riigikogu valitakse iga 4 aasta järel, president iga 5. Rahva võimalused otseselt valimises osalemisel: Referendum Valida esindaja riigi- või volikokku Hääle- ja kandideerimisõigus. Tagajärg, kui osalejate enamik hääletab rahvahääletusele pandud seaduseeönõu suhtes eitavalt, siis see näitab umbusaldust parlamendi vastu ning kõnealla tuleb uue riigikogu valimine. Demokraatlikud valimised on vabad: Kandidaate ühele saadikukohale on mitu Kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida Kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida see saladuses Hääled
1988 - interliikumine 1988 - Eesti Rahvusliku Sõltumatu Partei loomine. 1988 16 nov - ENSV Ülemnõukogu võttis vastu suverräänsusdeklaratsiooni. 1989 märts - NSV Liidus toimusid esimesed mitme kandidaadiga valimised uude kõrgemaisse riigivõimuorganisse. 1989 23.august - Balti kett. 1990 - toimusid Eesti Kongressi valimised ning esimene istung 1990 18.märts - toimusid esimesed demokraatlikud valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse 1991 17.märts - Üleliiduline referendum NSVL-i säilitamise küsimuses 1990 30.märts - Üleminekuperioodi väljakuulutamine 1990 mai - Interliikumine Toompeal 1991 - jaanuarikriis 1991 - Üleliiduline rahvahääletus e referendum. 19.august 1991 - võimule püüdis tulla Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK) 19 - 21 august 1991 - Augustiputs 1991 20.august - Eesti kuulutati iseseisvaks 1991 6.sept - Tunnustas kolme Balti riigi iseseisvust ka Nõukogude Liidu Riiginõukogu.
Policy of 2016 Brexit, which means „British“ and „exit“ is referendum to the United Kingdom for leaving from the European Union. Referendum was held on 23rd June 2016. About 52% of the British people voted for leaving the EU. Brexit turned things in the EU upside down and people were amazed, especially people who voted for not leaving the EU. After voting and seeing the results, a lot of people who voted for leaving regretted it, because they just wanted to see if UK is capable to do something big like this. That is why UK is extending the Brexit, because most of the people do not want it
usu-, ja ühinemisvabadus, samuti üldine võrdõiguslikkus. EESTI PÕHISEADUST ON VÕIMALIK MUUTA: rahvahääletusel, Riigikogu poolt kiireloomulisena, Riigikogu kahe järjestikusel koosseisul. 2.3 VALIMISED VALIMISED- kodanikud delegeerivad võimu, valides oma esindajad riiklikul või kohalikul tasandil ühiskondlike küsimuste üle otsustama, nt: Riigikogu, Kohalike omavalitsuste volikogude ja Euroopa Parlamendi valimised. REFERENDUM- kodanikkond langetab üldisel hääletusel kollektiivse otsuse konkreetses ühiskondlikult olulises küsimuses. Nt: Referendum Eesti Euroopa Liitu astumise küsimuses (2003) DEMOKRAATLIKU HÄÄLETAMISE TUNNUSED VABA KONKURENTS- kõigil hääleõiguslikel kodanikel on õigus hääletamisel osaleda, valija võib otsustada ka mitte osaleda. Kõigil kandideerimisõiguslikel isikutel on õigus võrdsetel tingimustel valimistel kandideerida.
20.8.1991.a Eesti taasiseseisvumine 1993.a Kopenhaageni leping 1994.a Eesti sõlmis EL'iga vabakaubanduslepingu (kaotati kaitsetollid) 01.1.1995.a vabak.leping jõustus 12.6.1996.a kirjutati alla Eesti lepingule EL'iga liitumiseks 28.11.1995.a Eesti esitas ametliku taotluse liitumiseks EL'iga 12.1997.a Eesti kutsuti liitumisläbirääkimistele 3.1998.a liitumisläbirääkimised 12.2002.a jõuti nendega lõpule Kopenhaagenis 14.9.2003.a EL liitumiseks referendum 01.5.2004.a EL'iga liitumine 21.12.2007.a Schengeni viisaruum (ala Euroopas, kus on kaotatud riikidevaheline piirikontroll) 01.1.2011.a valuuta EURO
Demokraatia Rahvavõim Otsene demokraatia- demokraatiavorm, kus hääleõiguslikud inimesed osalevad vahetult riigivalitsemiseprotsessis Otsest demokraatiat kasutati Ateena linnriigis 5. Saj e. kr Tänapäeval on otsese demokraatia vormiks referendum, ehk rahvahääletus Esindusdemokraatia- demokraatiavorm, kus hääleõigluslikud inimesed valivad endale esindajad esinduskogusse (nt. volikogusse v riigikogusse) Osalusdemokraatia- demokraatiavorm, kus riigielanikkond osaleb aktiivselt riigivalitsemise protsessis Tugev osalusdemokraatia eeldab tugevat kodanikuühiskonda Elitaardemokraatia- esindusdemokraatia suund, püüab ümber lükata idealiseeritud
VALITSUSE ÜLESANDED: Koostab riigieelarve. Kuulutab välja erakorralise elukorra. Korraldab suhtlemist välisriikidega. Viib ellu riigi sise-ja välispoliitikat. Esitab Riigikogule seaduseelnõusid. PRESIDENDI ÜLESANDED: Esindab EV-i. Kuulutab välja seadused. Juhib riigikaitset. Määrab peaministri kandidaadi. Kuulutab välja valimised. VALIMISED: Referendum ehk rahvahääletus- inimesed otsustavad ise. Valimised- valitakse see, kes inimeste eest otsustab. Eestis on kasutusel proportsionaalne valimissüsteem, st. kohti saadakse vastavalt valimistulemustele. Majortaarne valimissüsteem, st. kes võidab saab kõik kohad. EESTI VALIMISED: Riigikogu valimised. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised. Euroopa parlamendi valimine. Vabariigi Presidendi valimised.
Eesti Ühinemine Euroopa Liiduga Euroopa Liit Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomine 1950 Asutaja liikmed: Belgia, Madalmaad, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksamaa EL lipp EL hümn Euroopa päev 9. mai EL-i juhtlause: "Ühinenud mitmekesisuses" Euroopa liiduga ühinemise põhjused Arengusuund ja iseseisvus Koostöö Stabiilsus ja turvatunne: struktuurfondid Abiprogrammid tagavad kiirema arengu Referendum Põhiseaduse muutmine §1 Hääletustulemused Jah 66,83% Ei 33,17% Eesti lõplik ühinemine EL-ga Euro Ametlik maksevahend 01.01 2011 Vahetuskursi riski kadumine Toetab majandusstabiilsust Konkurentsivõime kadumine EL-iga liitumise plussid ja miinused Plussid Miinused Kuulumine Euroopasse Osa küsimusi tuleb Turvatunne otsustada kooskõlas teiste Tööjõu vaba liikumine riikidega
Riigipoodides müüdi talongidega tarbekaupa, sest kaupadest oli puudus. Rubla devalveerus. 1990 hakkab NSVL liidulepingut tahtma, et liitu kuidagi koos hoida, kuid Eesti enam ei taha. 1991 Jaan 1991 Nõukogude Liidul ebaõnnestub Baltiriikide iseseisvuspüüete jõuga mahasurumine, sest lääne meedias räägiti kõigest ja Gorbatsov ei julgenud vägivallaga edasi minna. Lisaks toetas Jeltsin Baltiriikide iseseisvust. Märts 1991 referendum Eestis: kas soovite Eesti iseseisvuse taastamist? 77% vastas jah. Referendum Nõukogude Liidus: kas soovite liidu püsimajäämist? Enamus vastas jah. Suvi 1991 uus liiduleping, kuhu Baltiriigid pole nõus alla kirjutama. NSVL vanameelsed pole nõus isegi liidulepinguga. 19.08.1991 Moskvas riigipööre vanameelsete poolt. Erakorralise Seisukorra Komitee haarab võimu ja teatab, et Gorbatsov on haigestunud, kuid tegelikult oli ta kinni oma
Iga partei saab parlamendis kohti proportsioonaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule. Demokraatlikud valimised on vabad ja valimised toimuvad kindla aja pärast. Demokraatias saab rahvas valida erinevatel viisidel, näiteks esindusdemokraadide kaudu, see tähendab et rahvas osaleb valimistes oma esindajate kaudu ja samas võib igaüks oma seisukohti ise välja öelda. Rahvas saab valida ka otsese demokraatia kaudu, mille vormiks on rahvahääletus ehk referendum. Kodanukud saavad valida. Otsustamisel võidab enamusotsustus, aga ei tohi ka eirata vähemusse jäänud õigusi ja neid ei tohi pidevalt maha hääletada. Põhiseaduse ülesanded on: sätestada riigi eesmärgid, määratleda kodanike õigusi, vabadusi ja kohustusi ning kirjeldada valimiste struktuuri võimuasutuste ülesandeid ja nende moodustamise korda. Õigusriik toimub siis, kui seadused on avalikud. Õigusriigid rühmistatakse vabariiklikuks ja konstitutsioonaalseks monarhiaks
47. NSV Liidu lagunemine Gorbatsov püüab NSV Liitu koos hoida 13. jaanuar 1991, ründasi NSV Liidu sõjaväeüksused Vilniuse teletorni kaitsnud rahvamassi. Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid ähvardasi NSV Liitu sõjaliste aktsioonide jätkamise korral lõpetada neile majandusabi andmise. Ettevalmistused uue liidulepingu slmimiseks Uus poliitiline surve-üleliiduline referendum. Gorbatsovi populaarsus NSVL Liidus langes, kui üritas tagandada Boriss Jeltsinit. Jeltsini mõjuvõim selle tulemusena suurenes ja sai Venemaa presidendiks. Nurjus ka Gorbatsovi uus katse NSVL koos hoida, sõlmides liidulepingu. Balti riigid keeldusid alla kirjutamast. Sõjaväelise riigipöörde katse19.-21. august 1991 Erakorralise seisukorra kehtestamine, et üritada vältida NSV Liidu lagunemist. Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK) loomine, samal ajal kui Gorbatsov Krimmis
moodustaja ja peaministri asetäitja 1944. aastal, Karotamm – Eesti NSV juht 1944-1950, Käbin – Eesti NSV juht 1950-1978, Vaino – Eesti NSV juht 1979-1987, Väljas – Eesti NSV juht 1988-1990,) 80ndad 1979 Balti Apell, 1980 40-kiri, 1987 fosforiidisõda, 1988 Rahvarinne (IME(Made)), MRP AEG, Hirvepargi miiting (Muisuskaitse Selts), Suveräänsusdelkaratsioon, 1889 keeleseadus ja balti kett, 1990 Eesti kongressi valimine ja üleminekuperiood, 1991 märtsis referendum, 20. august EV Ülemnõukogu vabaks, 17.09.91 ÜRO, 1992 kroon, 1994 N-L
1.Otsene dem: referendum (ref). Otsuse ref korraldamise kohta teeb riigikogu. Refil osalevad kõik hääleõigulikud Eesti kodanikud, kui üle 50% on poolt on otsus vastu võetud kui rahvas hääletab eitavalt, on õigus presidendil riigikogu laiali saata ja kuulutada välja uued valimised, sest riigikogu on kaotanud usalduse. Refile ei panda: maksude, eelarve ja riigikaitsega seotud küsimusi. Korraldatakse ka kohalike reffe. Valimised toimuvad regulaarselt 1)riigikogu valimised- iga 4 aasta järel 2)Kohalike omavalitsuste volikogud 4 aastaks 3) Europarlamendi liikmed 5 aastaks. 2. Esindus dem: rahvas valib esindajad riigikokku ja kohalikesse volikogusse. Dem valimised (vabad): 1) kanditaate on ühele kohale mitu, 2)kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida, 3)kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses, 4) hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult. Hääleõigus on teovõimelisel 18 aastasel kodani...
kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Demokraatlikus riigis on kõrgeima võimu kandjaks RAHVAS! Demokraatia liigid 1) OTSENE DEMOKRAATIA Rahva vahetu osalemine otsustamisel Nt: Vana-Kreekas kogunesid kõik täiskasvanud linnakodanikud rahvakoosolekule ja hääletamiseks tõstsid kätt. Tänapäeval on otsese demokraatia vormiks REFERENDUM ehk RAHVAHÄÄLETU Nt: Kas Eesti peaks astuma Euroopa Liitu või mitte? 2) ESINDUSDEMOKRAATIA Rahvas teostab võimu valitud esindajate kaudu. Kõik tänapäeva demokraatlikud riigid on esindusdemokraatiad! Nt Rahvas valib oma esindajad Riigikokku, kohalikku omavalitsusse, Euroopa Parlamenti. 3) OSALUSDEMOKRAATIA Rahvas kaasatakse osalusprotsessi Nt: ümarlauad, foorumid, meeleavaldused jne. Nt: Ametiühingute esindajad kaasati uue töölepinguseaduse väljatöötamisse.
Kohustuslikud kõikidele Õigusriik- ühiskond, kus üks inimene või kodanik ei valitse teiste üle, vaid kus valitseb seaduste autoriteet, St seadused on ülimuslikud, seadused on tegutsemis aluseks. Polüarhia- tp pluralistlik- demokraatlik valitsemine Põhiseadus e. Konstitutsioon- seadus, mis määrab riigi ja ühiskonna kõige üldisemad alused ja eesmärgid Preambula – e. Sissejuhatuses on kirja pandud Eesti riigi eesmärk Referendum- e. Rahvahääletus- tp-ne otsene demo. Põhivahend, kus hääleõiguslikud kodanikud saavad hääletada mingi kindla küsimuse poolt või vastu. Võeti vastu „Magna Charta Libertatum“- 1215 Inglismaal määrati kindlaks linnade, feodaalide, vaimulike maksud ja õigused ning piirati kuningavõimu. Võeti vastu USA põhiseadus- 1787 Võeti vastu EV I põhiseadus- 1920 võttis vastu Asutav Kogu.
Ohud: kõik inimesed pole võrdselt haritud, seega võib üldine valimisõigus tuua võimule harimatu massi; enamuspõhimõte võib põhjustada "51 % türannia", kus enamuse nimel tallatakse vähemuste huvid jalge alla; kollektiivsete huvide tähtsustamine suurendab liigselt riigiaparaati ja valitsuse sekkumist ühiskonnaellu; pole välistatud diktaktuuri kehtestamine demagoogilide poolt, kes pääsevad võimule masside instinkte ja alateadvust ära kasutades. Referendum-ehk rahvahääletus on tänapäevane otsese demokraatia põhivahend, kus hääleõiguslikud kodanikud saavad hääletada mingi kindla küsimuse poolt või vastu. referendum kui demokraatia mõõdupuu (õp.lk.63)- mida rohkem referendumeid riigisiseselt korraldatakse, seda demokraatlik riik on nt sveitsis on 1975-2000 olnud 72 referandumit 222 küsmist on olnud hääletuse all, seevastu suurbritannias on olnud 1 referendub ja 1 küsimus hääletusel.
veebruar 1989- 1)24 veebruar kuulutati iseseisvuspäevaks, 2)Pika Hermani torni heisatakse sinimustvalge lipp. 3) Algatatakse kodanike komiteede liikumine. 23. august 1989- Balti kett 1990 Jaanuar 1990- taasavati Eesti Pank Veebruar 1990- Eesti Kongressi valimised. 30 märts 1990-kuulutatakse välja üleminekuperiood. 8. mai 1990- taastati Eesti Vabariigi nimetus, lõpetati Eesti NSV sümbolite ( hümn, lipp, vapp) kasutamine 1991 3.märts 1991- Referendum Eesti riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamise küsimuses. 17. märts 1991- Balti riigid boikoteerivad üleliidulist referendumit. 19- 21. august 1991- Riigipöördekatse Moskvas. 20 august 1991- taastatakse Eesti Vabariigi iseseisvus. Tunne Kelam- Eesti Komitee esimees Arnold Rüütel- Ülemnõukogu esimees Edgar Savisaar- Valitsusjuht Lennart Meri- Välisminister Lagle Parek- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige
Aastal 1959, kui Rwanda sai autonoomia, võeti kasutusele ka oma lipp. See oli vertikaalsete laidudega puna-kolla-roheline trikoloor. 1961. aastal muudeti lipul värvide järjestus rohe-kolla-punaseks, kuid lipp sarnanes liigselt Mali lipuga ning juba samal aastal lisati lipu keskele suur "R" täht. Rwanda oli ainus riik maailmas, kelle lipul oli riigi nimetuse esitäht. "R" tähistas veel rahvuslikku loosungit "Revolutsiooni (revolution) sünnitatud ja rhvahääletusel (referendum) kinnitatud vabariik (republic)". Ametlikult ei olnud "R" tähe suurus määratletud, kuid eeldati, et see on suur. Punane sümboliseeris revolutsioonis valatud verd, kollane rahu, mis saabus peale vabanemist ja roheline lootust ja usku tulevikku. Faktid Pealinn on Kigali Pindala on26 338 ruutkilomeetrit Riigikeeled on ruanda ja prantsuse Rahvaarv on 9 998 000 (2009. aastal) President on Paul Kagame Rahaühik on frank Rahvaste Ühendus (Commonwealth of Nations) 2009
- Algas kodanike komiteede loomine registreeriti EV aegsete kodanike järeltulijad -> Et taastada Eesti riik järjepidevuse alusel - Kodanike komiteede esindusorgan Eesti Kongress tuli kokku märtsis 1990 -> valiti Eesti Komitee (Tunne Kelam - Märts 1990 valiti Eesti NSV Ülemnõukogu -> juhatajaks sai Arnold Rüütel - 30 märts 1990 kuulutati välja üleminekuperiood eesmärk omariikluse taastamine - 15 mai 1990 intrite katse vallutada Toompea loss - Märts 1990 referendum Balti riikides - September 1987 esitati imeprogramm -> eralduda NL majandusest, minna üle turumajandusel, oma eelarve ja raha - 19 augusts 1991 riigipöördekatse Moskvas - 20 august 1991 Eesti taasiseseisvumine
Teine valimissüsteem on proportsionaalne ning seda kasutatakse ka Eestis. Iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt riigi ulatuses kogutud häältele. Demokraatlikud valimised on vabad ja valimised toimuvad kindla aja tagant. Demokraatias saab rahvas valida erinevatel viisidel, näiteks esindusdemokraadide kaudu ehk esindajate kaudu ja samas võib igaüks oma seisukohti ise välja öelda. Rahvas saab valida ka otsese demokraatia kaudu, mille vormiks on rahvahääletus ehk referendum. Kodanikud saavad valida. Otsustamisel võidab enamusotsustus , aga ei tohi ka eirata vähemusse jäänud õigusi ja neid ei tohi pidevalt maha hääletada. Põhiseaduse ülesanneteks on sätestada riigi eesmärgid, määratleda kodanike õigusi, vabadusi ja kohustusi ning kirjeldada valimiste struktuuri, võimuasutuste ülesandeid ja nende moodustamise korda. Õigusriik on riik, kus võim on avalik, võim pole ühe isiku käes, seadusi jälgitakse ja on olemas eraelu vabadus
2. Kodaniku ühiskond 3. Ametnikkonna sõltumatus ja asjatundlikkus · Demokraatia püsimise tingimused: 1. Poliitilised jõud ei tohi olla lepitamatus vastuolus. 2. Demokraatia enesekaitsevõime. 3. Riigi üldise välispoliitilise suuna suhtes peab olema konsensus. · Põhilised Demokraatia Vormid: 1. Otsene demokraatia (Antiikaja demokraatia, tänapäeval referendum) 2. Esindusdemokraatia (Rahvas annab mandaadi saadikule. Kes kord valitud ei esinda enam mingi piirkonna või valijate huve ehk saadik ei ole mandaadiga seotud ja teeb otsustusi oma südametunnistusest lähtudes.)Sellest võib kujuneda elitaardemokraatia ehk võim läheb väikese grupi poliitikute kätte. 3. Osalusdemokraatia (Rõhub sellele, et kodanikkond kaasataks
Kodutöö Ühiskonnaõpetuses 1.Iseloomusta Eesti näite põhjal otsest ja esindusdemokraatiat, osalus- ja elitaardemokraatiat. Otsene ehk vahetu demokraatia võimu teostavad inimesed ise : kas rahvakoosolekul (kärjad, veetse), rahvahääletuse ja rahvaküsitluse (referendum, plebistsiit) või rahvaalgatuse kaudu. Esindusdemokraatia peaaegu alati teostatakse võimu valitud esindajate kaudu. Osalusdemokraatia ehk partitsipatoorne demokraatia täh. Sellist valitsusvormi, kus oma arvamust oodatakse kõigilt isikuilt. Seejuures arvamuste esitamist soodustatakse, meelitatakse välja. Elitaardemokraatia püüab ümber lükata idealiseeritudettekujutlust demokraatiast kui üleüldisest õnnest ja harmooniast. 2
- Parlametaarne demokraatia – demokraatia vorm, kus parlament ja valitsus on omavahel tihedas sõltuvuses - Presidentaalne demokraatia – demokraatia vorm, kus valitsust juhib reaalset võimu omav president (USA,Venemaa) - Riigikontroll – majandustegevust kontrolliv organ Eestis, juht on Toomas Mattson - Kaitsepolitsei – Kapo juht on Arnold Sinisalu ja õiguskantsler on Indrek Teder. Nad kontrollivad ,et riik toimiks - Referendum – rahvahääletus - Majoritaarne valimissüsteem – ehk enamusvalimised, kõige enam hääli saanud partei saab võimule - Proportsionaalne valimissüsteem – Saadikukohad jagatakse parteide vahel võrdeliselt neile antud häälte arvuga Apellatsioon – edasi kaebamise dokument ringkonnakohtusse ja kassatsioon riigikohtusse Maakohtud ja halduskohtud -> ringkonnakohus -> riigikohus
Eestis saab hääleõiguse 18. aastaselt. Valimissüsteem võib olla majoritaarne ehk enamusvalimise süsteem või proportsionaalne süsteem. Eestis on proportsionaalne valimissüsteem. 9. Mis on osalusdemokraatia? Näited. Osalusdemokraatia saadikute korrapärane side oma valijatega, kodanike võimalus suhelda kohaliku ja keskvõimu esindajatega ning informeeritus poliitika päevaprobleemidest. Lühidalt: kodanike aktiivne osalemine poliitilises elus. 10. Mis on referendum ja mis küsimusi seal ei arutata? Referendum ehk rahvahääletus. Rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus hääleõiguslikud kodanikud väljendavad oma seisukohta mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu. Ei arutata riigi rahalisi kohustusi, riigikaitset, välislepinguid, eelarvet ja makse. 11. Millised on riigikogu ülesanded? · Menetleda ja vastu võtta seadused. · Ratifitseerida välisleping. · Kinnitada riigieelarve.
muutmine on võimalik rahvahääletusel, Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt ja/või Riigikogu poolt kiireloomulisena. 10. Milliste kollektiivse otsustamise protsesside kaudu saab kodanikkond teostada kõrgeimat riigivõimu? – Valimised (kodanikud delegeerivad võimu, valides oma esindajad riiklikul või kohalikul tasandil ühiskondlike küsimuste üle otsustama. Nt Riigikogu, kohalike omavalitsuste volikogude ja Euroopa Parlamendi valimised). Referendum ehk rahvahääletus (Kodanikkond langetab üldisel hääletusel kollektiivse otsuse konkreetses ühiskondlikult olulises küsimuses, nt Referendum Eesti Euroopa Liitu astumise küsimuses aastal 2003). 11. Millised on demokraatliku hääletamise tunnused? – Vaba konkurents (kõigil hääleõiguslikel kodanikel on õigus osaleda, kuid nad ei pea seda tegema ning kõigil kandideerimisõiguslikel isikutel on õigus võrdsetel tingimustel valimistel kandideerida). Üldisus
Mitte pooli valides ja eraldiseisvaks jääde õnnestus neil vältida sõda. Neutraliteet, föderaalsus ja otsene demokraatia on šveitslaste jaoks väga olulised. Need kolm faktorit pakuvad stabiilsust ja turvatunnet ning kaitsevat väliste agressorite eest. Šveitsis korraldatakse referendumeid aastas 3-4 korda kaalukamate ja probleemsemate otsuste tegemiseks. Otsene demkraatia on üheks peamiseks põhjuseks miks Šveits ei ole täna Euroopa Liidu liige. Kui 1992-aastal viidi Šveitsi läbi referendum, kas liituda Euroopa Majandus Alaga, otsustas 50,3% inimestest, et nad ei taha ja sellega lükati liitumine edasi. Šveitslased kardavad oma neutraliteedist ilma jäämisest, et neid sunnitakse võtma seisukohti ja valima pooli, aga seda nad teha ei taha. Liitudes Euroopa Liiduga pole nad oma otsustes enam vabad ning sunnitud ajama Euroopa Liidu välispoliitikat. MAJANDUS Majanduslikult on Šveits jõukas, kaasaegse turumajandusega, madala töötuse ja
Otsene e vahetu demokraatia- põhiliselt kohalikus omavalitsuses, riigi tasandil referendum e rahvahääletus, kodanikud ise võtavad (rahvakoosolekutel, hääletamise teel) vastu poliitilisi otsuseid. Vana-Kreeka linnriikides Esindus- e vahendatud demo- tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Tänapäeva demokraatlikud riigid. Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Valimised- tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine, korralised, vahendada võimude kodanike nõudmisi, usalduse indikaatoriks, hariv funktsioon
Balti ketiks (23. august 1989) Tallinnast Vilniuseni Moskvale surve näitamiseks. Balti kett oli umbes 660 km pikk ja inimesi oli umbes 2 miljonit. Moskva tunnistas aasta lõpus 1939. aasta salaprotokollide olemasolu ja kuulutas need õigustühiseks. 30. märtsil 1990 kuulutati välja üleminekuperiood otsusega Eesti riiklikust staatusest. Selle eesmärgiks oli taastada omariiklus. Eesti Vabariigi nimetus taastati, vahetati lipp ning hümn. Balti riikides korraldati 1991. aasta märtsis rahva referendum, selgus et suurem osa pooldas iseseisvust. Moskvas toimus 1991. aasta augustis riigipöörde katse, mis kukkus küll läbi, kuid selle katse valguses võttis Eesti Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvumisest. Eesti iseseisvust tunnistasid teised riigid maailmast ja Euroopast. Eesti olulisi ehitisi olid valmis kaitsma tuhanded inimesed. Minu meelest oli omariikluse taastamise eelne aeg hästi korraldatud ning rahumeelselt läbiviidud tegevus, mis siis et mitme aasta pikkune
nõusolek. Sõlmiti kaks-pluss-neli leping. Rahvusvahelise õiguse järgi ei ühinenud mitte kaks Saksa riiki, vaid taasühendati Saksa rahvas ja selle territooriumid (liidumaad ehk die Länder) ühise Saksamaa alla. Riigiõiguslikult räägitakse Liitvabariigi põhiseaduse mõjualuse territooriumi laiendamisest, poliitiliselt aga SDV liitmisest SLV-ga OMON - impeeriumimeelsete jõudude põhiliseks toeks kujunenud miilitsa eriüksus. Referendum - ehk rahvahääletus on üleüldine (üleriigiline) hääletus seadusandlikus või põhiseaduslikus küsimuses, poliitilise küsimuse esitamine otsesele valijaskonna hääletusele. Referendumil võivad osaleda riigi hääleõigusega kodanikud. RESK - Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee, mille eesotsas seisis NSV Liidu asepresident Gennadi Janajev SRÜ - Sõltumatute Riikide Ühendus on riikide ühendus, mille moodustasid Valgevene, Venemaa ja Ukraina 08.12.1991
##DEMOKRAATIA## Rahvavim, snavabadus, vrdlus, referendum, vimude lahusus . Demokraatia on valitsemie vorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, teiseks on vimude lahusus(vimud peaksid olema tasakaalus) ja kolmandaks on seaduse limuslikus ja lpuks kodanikuiguste austamine.(Demos ja kratos V.Kreeka). Referendum on rahvahletus. Demokraatia tekkis 18. saj. 3 vimu: kohtuvim, tidesaatja, seadusandlik. Demokraatia vormid tnapeval on: 1)Esindusdemokraatia - rohkem levinud vorm tnapeval. Valitakse esindajad, kes esindavad rahva huve.(Niteks parlamenti, kohalikesse omavaltsustesse, europarlamendi liikmed) 2)Osalusdemokraatia ehk otsenedemokraatia - valijaskond otsustab kollektiivselt hiskonnaelu thtsate ksimuste le. 3)Elitaardemokraatia - demokaraatia, mille puhul rahva aktiivne osalus poliitika
Parlamentaarne vabariik · Presidendil esindusfunktsioon Põhiseaduse muutmine: rahvahääletusel, Riigikogu kahe järjestikuse kooseisu poolt, Riigikogu poolt kiireloomulisena. 3. Kollektiivne otsustamine: Valimised kodanikud delegeerivad võimu, valides oma esindajad riiklikul või kohalikul tasandil ühiskondlike küsimuste üle otsustada. Nt Riigikogu, kohalike omavalitsuste volikogude ja Euroopa Parlamendi valimised. Referendum kodanikkond langetab üldisel hääletusel kollektiivse otsuse konkreetses ühiskondlikult olulises küsimuses. Nt Referendum Eesti EL astumise küsimuses (2003) Demokraatliku hääletamise tunnused: vaba konkurents; üldisus hääletusõiguse määratlus peab olema piisavalt lai; ühetaolisus kõigil häältel on võrdne kaal; otsesus hääletustulemus peab sõltuma kodanike ühisarvamusest suurimal võimalikul määral. Valimiste funktsioonid:
NSVL lagunemine 1990. aastal on Ida- ja Kesk-Euroopas sotsialism kokku varisenud.Balti liiduvabariikides ülekaal iseseisvusmeelsetel.11.03.1990 taasiseseisvub Leedu. 1990 märtsist Eestis ja Lätis üleminekuperiood - poliitilised ja majandusreformid .Moskva kuulutab need otsused õigustühiseks, majandusblokaad .Mai 1990 interrinde üritused Eestis ja Lätis .Ka teised liiduvabariigid kuulutavad ennast suveräänseteks.1991 märtsis üleliiduline referendum NSV Liidu säilitamise küsimuses . Baltimaades oma referendum toetamaks iseseisvust .M. Gorbatsovi populaarsus langes, B. Jeltsini oma tõusis.1991B. Jeltsin Venemaa presidendiks M. Gorbatsov üritab sõlmida liidulepingut, Balti riigid keelduvad. Võimu ülevõtmiseks moodustati Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK), eesotsas Gennadi Janajev .M. Gorbatsov suleti Krimmis koduaresti 19. aug. 1991 kuulutati välja sõjaseisukord, esinduskogud saadeti laiali .
aastal aga kuninglik koloonia. 1901. aastal sai Gambia oma täidesaatvad ja seadusandlikud nõukogud ning liikus järk-järgult suurema iseseisvuse suunas. Pärast Teist maailmasõda kiirenes konstitutsioonilise reformi käik. Sellele järgnesid üldvalimised 1962. aastal, valitsus astus ametisse 1963. aastal. Gambia saavutas iseseisvuse 18. veebruaril 1965. aastal, riigikorraks sai konstitutsiooniline monarhia Riikide Ühenduse koosseisus. 24.aprillil 1970. aastal toimus Gambias referendum, millega Gambia muutus vabariigiks. Kuni 1994. aastal toimunud riigipöördeni juhtis Gambiat president Sir Dawda Kairaba Jawara, kes valiti tagasi ametisse 5 korda. Jawara ajastu purustati 1981. aastal riigipöörde katsega. Riigipööret juhtis Kukoi Samba Sanyang, kes kahel korral oli edutult parlamendi valimistel osalenud. Pärast riigipöörde katset kirjutasid 1982. aastal Senegal ja Gambia alla konföderatsioonilepingule. Selle eesmärgiks oli ühendada relvajõud kahe riigi vahel
Memorandum-(diplomaatiline) märgukiri; kirjalik meeldetuletus äriasjas Metseenlus-metseenina tegutsemine modernne-moodne, ajakohane. Ortograafia- õigekiri Ortodoksne-õigeusklik; ametlikult õigeks peetav. Postulaat-põhilause, tõestuseta aktsepteeritav alusväide Paradoks-näilikult mõistusvastane väide v nähtus Pretensioonikas-paljunõudlik Prognoos-(kindlail andmeil rajanev) ennustus. Promotsioon-promoveerimine, doktorikraadi andmine Pompoosne-toretsev, liiga suurejooneline Referendum-rahvahääletus; rahvaküsitlus Spionaaz-salakuulamine Talent-(vaimu)anne; andekas inimene Tsempion-meister, meistrivõistluste võitja Stsenaarium-(filmi, balleti, pantomiimi) sündmustiku kirjeldus, tekst Turnee-ringreis. Totalitaarne-totalitarismil põhinev. Triumviraat-aj kolmemehevalitsus Vana-Roomas; ülek kolme isiku ühendus Utilitaarne-kasust lähtuv; puhtpraktiline Võõrsõnade tunnused: 1) sõnas on võõrhäälikud(f, s, z, z), näiteks seflus
Peaks võtma aktiivselt osa valimistes, et suurendada oma osalust nendes. Omavalitsuse koosseisu valimist tuleks muuta- salajane hääletus, valida saavad kõik selle ala territooriumil elavad isikud, valida saab vaid sellel alalisel territooriumil elavaid isikuid. Samuti tuleks valimisseadusest jätta välja riigikeele tundmise astme nõue. Välispoliitika VEE on vastu Eesti astmisele sõjalistesse liitudesse (NATO jt) ning et sinna astumiseks tuleks korraldada rahva referendum. Nad on ka poolt viisavabadusele Venemaaga. Samuti tuleks teha koostööd teiste riikide vene rühmitustega. Vene Erakonna Eestis peaks valima, sest nad on kindlad oma vaadetes ja kelle eest nad seisavad. Nad mõtlevad ka palju raskustes olevatele inimestele ja nende abistamisele.
Kiiev sõlmis 2010. aastal Moskvaga pakti, mille alusel jääb Sevastopolis asuv mereväebaas Venemaa kasutusse 2042. aastani. Teine sarnasus on Ukrainas vene sõjaväeliste riietumine tsiviilriietuses. Samamoodi räägitakse, kuidas 1940. aastal saabusid Eestisse demonstratsioonile rivikorras marssivad ja ühesuguse soenguga noormehed. K õik toimuv sillutas teed valimisteni, mis muutis Eesti tuleviku täielikult ning nii on ka Krimmis tänapäeval, mil kuulutati välja referendum. Ühine on ka ülejäänud maailma riikide nõutu pealtvaatamine, tunnistades sõndadega kui ,,kurb" see kõik toimuv on. Nii nagu 1940. aastal lääs ei sekkunud Venemaa tegemistesse, vaid vaadati kurvalt pealt eestlaste ja teiste baltlaste hävitamist, siis ka nüüd ei ole sekkunud muu maailm. Toimunud on ainult õhuvõngutamine. Paralleelid on aga veelgi ilmsemad: kui Eesti alistus 1940.aastal hääletult, siis ka nüüd, 2014.aastal Krimmis ei tulistatud ühtki pauku okupantide 1940
annaabi.ee 
