sajandil. (5 p) 8.1. Täitke tabel. Missugused muutused toimusid talupoegade õiguslikus seisundis talu- rahvaseaduste vastuvõtmise järel? Kirjutage märksõna number tabeli õigesse lahtrisse. (3p) 7-8 õiget 3 p, 5-6 õiget 2 p, 3-4 õiget 1 p 1.Järkjärguline liikumisvabaduse andmine 2.Vallakohtute loomine 3.Talude pärandatav kasutusõigus 4.Talude kruntiajamine 5.Pärisorjuse kaotamine 6.Perekonnanimede panek 7.Talude päriseksostmise korra kehtestamine 8.Üleminek raharendile 1802/1804. a 1816/1819. a 1849/1856. a talurahva- talurahva- talurahva- seadused seadused seadused Seadustele Talude pärandatav Pärisorjuse Perekonnanimede iseloomuliku kasutusõigus. kaotamine. Üleminek panek (1835). Talude
· Talurahva olukord oli ebakindel ning talumajandus välja kurnatud ja areng pärsitud b) Uuenduste sisu talurahvaseadused 1849 ja 1856: · maa jaotati mõisamaaks ja talumaaks, kuigi maaomanik oli mõisnik : - mõisamaa oli mõisniku enese pidada, müüa või rentida - talumaa jäi talupoegade kasutusse, mida võis elujõuliste taludena raha eest rendile anda või müüa - mõisnik ei tohtinud talusid mõisastada · üleminek teorendilt raharendile c) Tulemused: · soodsad tingimused talude päriseksostmiseks (suurim hooaeg 1860-70.a.). Raha selleks peamiselt linakasvatusest tänu kõrgele hinnale · tänu vabanemisele teotööst otsustab talupoeg ise majandamise üle ( ettevõtlikkus, majanduslik arukus, rahakasutamine, harjumine turusuhetega) · mõisnik saab rahalised võimalused (raharent + talude müük) uuendusteks : uued põllutööriistad, tõu- ja sordiaretus, väetamine, maaparandus
· selle moodustas ühel maaalal elevad talupojad, kandsid mitmesuguseid kohustusi: · magasivilja kogumineõ · koolide- teede ehitus · vaeste hoolekanne · kohtuvõim · koormiste kontroll 4. Mida valdade loomine Eesti rahvale andis? · Esiteks andis eelduse omariikluse tekkeks · andis oskuse kaasa rääkida ja omavalitseda 5.Mis oli järgmiste seaduste põhisisu ja tähtsus eesti rahva jaoks? · 1849/1856 - üleminek raharendile, talu päriseks ostmine ja koolide rajamine. · 1863 - võimalus liikuda venemaa piires · 1866 - oma eelarve ja volikogu, iseseisev vald. 6. Võrdle eesti talurahva õiguslikku ja majanduslikku olukorda (st. õigusi, kohustusi ja võimalusi) aastail 1810, 1840 ja 1870. Mis oli muutunud? · 1810 - õigus vallasvarale, vallakohus, koormiste normineerimine · 1840 - pärisorjus kaotatud, osaline liikumisvabadus, õigus asutada valdasi, nimede saamine.
..". Talupoegadele lubati talude pärandamise õigust, õigust vallasvarale ning loodi valla- ja kihelkonnakohtud. 1804 Liivimaal kehtestati analoogiline talurahvaseadus. Nagu ka eelnevalt hakkasid eesti talupojad selle peale mässama. Eriti ajas neid vihaseks fakt, et mõis nõudis jätkuvalt kurnavat öist rehepeksu. Mõisakoormiste ülempiiri määramine. 1816 Eestimaal kaotati pärisorjus. 1819 Liivimaal kaotati pärisorjus. Talupojad aga vabastati ilma maata ning nad pidi mõisnikuga raharendile üleminema. Liikumisvabadust aga veel piirati. Pärisorjuse kaotamise käigus said eestlased perekonnanimed ehk priinimed. 1849 Kehtestati Liivimaal uus talurahva seadus, mis nägi ette järkjärgulise ülemineku raharendile ja tavaliselt paljudest eraldiasuvaist maatükkidest koosnevate talude kruntiajamise. Algas talude päriseks ostmine, mis küll aga kulges suhteliselt aeglaselt. Tekkisid mõisamoonakad ehk palgatöölised, kes käisid mõisas tööd tegemas.
aastal. Talupoegadest sai vaba talupojaseisus, nende ost ja müük keelustati lõplikult. Talupojad võisid sõlmida lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara, kuid nad ei tohtinud vahetada elukutset. Ka liikumisvabadus oli veel piiratud. Talupojad vabastati pärisorjusest ilma maata. See säilitas talupoegade sõltuvuse mõisnikust. 1849. aastal tsaarivalitsuse poolt heaks kiidetud uus Liivimaa talurahvaseadus andis talupoegadele võimaluse endale talu osta. Ka soodustas see üleminekut raharendile. Talude päriseks ostmine oli suur edasiminek talupoegade olukorra osas. Siiski ei põhjustanud talude päriseks ostmise seadus suurt tormijooksu. Need talupojad, kel oli õnnestunud raha kõrvale panna ning ei olnud oma mõisnikule võlgu, võisid asuda omaette elama. Kuid paljud talupojad sõltusid sel ajal veel liialt oma mõisnikust. Neid sidus mõisnikuga võlg, mille tasumiseks pidi talupoeg mõisniku heaks töötama. Kui võlg tasutud, oli tarvis koguda omakorda
Et oleks aru saada, kellega tegu, hakati panema perekonnanimesid ehk perenimesid. 1826. aastal oli kõigil Liivimaa talupoegadel olemas perekonnanimi, 1831. aastal Eestimaa talupoegadel. Nimed olid mõnikord saksapäraed ja kohati solvavad. Nimesid hakati 1930ndatel eestipäraseks muutma. Tihtipeale kasutati otsetõlget. Kui mõisnik talupojaga rendilepingut ei pikendanud, pidi talupoeg rentima uue talu. See vähendas kindlustunnet ja oli talupoja jaoks negatiivne. Liivimaa kubermangu mingi raharendile üle 1849, Eestimaa kubermangus 1856 ja Saaremaal 1865. Kadus ära teotöö. Mõisas vajalikke põllutöid hakkasid tegema palgatöölised, neid nimetati mõisamoonakateks. Mitmed mõisad hankisid endale moodsaid põllutöömasinaid. Ümber ehitati viinaköögid ja meierid, mille tootlikkus suurenes oluliselt. Mõisnikud asusid tegelema maaparanduse ja põldude väetamise, tõu- ja sordiaretusega. Kõik see ei jätnud puutumata ka
Et oleks aru saada, kellega tegu, hakati panema perekonnanimesid ehk perenimesid. 1826. aastal oli kõigil Liivimaa talupoegadel olemas perekonnanimi, 1831. aastal Eestimaa talupoegadel. Nimed olid mõnikord saksapäraed ja kohati solvavad. Nimesid hakati 1930ndatel eestipäraseks muutma. Tihtipeale kasutati otsetõlget. Kui mõisnik talupojaga rendilepingut ei pikendanud, pidi talupoeg rentima uue talu. See vähendas kindlustunnet ja oli talupoja jaoks negatiivne. Liivimaa kubermangu mingi raharendile üle 1849, Eestimaa kubermangus 1856 ja Saaremaal 1865. Kadus ära teotöö. Mõisas vajalikke põllutöid hakkasid tegema palgatöölised, neid nimetati mõisamoonakateks. Mitmed mõisad hankisid endale moodsaid põllutöömasinaid. Ümber ehitati viinaköögid ja meierid, mille tootlikkus suurenes oluliselt. Mõisnikud asusid tegelema maaparanduse ja põldude väetamise, tõu- ja sordiaretusega. Kõik see ei jätnud puutumata ka
- sulasrahvas 30% - vabadikud ja popsid 20% Vallakogukonna üleasanded: - vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tülisid ja varanõudeasju, karistasid väiksemate üleastumiste eest - ühisvastutus magasivilja varumise eest (mõisnikul vaid järelvalveõigus) - vaestehoolekanne - vastutus koormiste täitmise eest ringkäenduse alusel Peamise koormised: - mõisakoormised - peamine teorent, alates 19.saj. II pool tasapisi üleminek raharendile - riiklikud kohustused - pearaha 1783, nekrutikohustus 1797-1874 - kogukondlikud koormised - teede korrashoid, koolide korrashoid, vaestehoolekanne, magasivili jmt. - kirikukoormised Talurahvarahutused - vt. lk.151 - mis põhjustas? - 1840 näljahäda (vt. EAL lk.307) vallandas väljarändamisliikumise, mida võimud takistasid (suurim kokkupõrge 1841 Pühajärve sõda). Peale 1840.aastat hakkas levima kartulikasvatus.
Talupoeg võis seda mõisnikult rentida. Priinimed. Liikumisvabadus. 1819 Liivimaa kubermang Kaotati pärisorjus, kuid maa jäi mõisniku kätte. Talupoeg võis seda mõisnikult rentida. Priinimed. Liikumisvabadus. 1849 Liivimaa kubermang Mindi üle teotöölt raharendile. Algas maade kruntiajamine. 1856 Eestimaa kubermang Mindi üle teotöölt raharendile. Algas maade kruntiajamine. 1866 Eesti- ja Liivimaa kubermang Vallareform: talupojad said omavalitsused. Talupoeg võis saada vallavanemaks. Vald pidi ise teede eest hoolt kandma 21. Mis aastal taasavati Tartu Ülikool? ...................... 22. Mõisted
aga jäi loonusrent olulisimaks. Loonusrent ehk naturaalrent on talupoegade või teiste maakasutajate tasu feodaalühiskonnas kasutatava maa eest maaomanikule. Sisuliselt tähendas see kohustust anda maaomanikule osa oma talumajapidamise saagist, mis põhiliselt tasuti teraviljaga. 15. sajandil hakati pagenud talupoegi tagasi tooma või nõuti neid välja- põhimõtteks oli: ,,Mees või võlg". Väga paljudes eramõisates mindi 16. sajandil peaaegu täielikult üle loonusrendilt raharendile. Talupoegade vastuhakke esines palju väljendudes kaebuste esitamises mõisnike peale, vastuhakkamistes mõisasundijaile ning minema kolimistega. Kuna talupoegade omavolinine ümberasumine teise feodaali valdustesse oli muutunud pea massiliseks, võtsid mõisnikud piirkonniti vastu vastastikulise otsuse, mis ütles, et pagenud talupoeg tuleb välja anda. 1458. aastast on säilinud selline kokkuleppe Tartu piiskopkonnast. Moodustati Adrakohtu ringkonnad ja pandi ametisse adrakohtunikud. 15
1816 Eestimaa Pärisorjus kaotati, talupoeg vaba seisus 1819 Liivimaa Nende ost ja müük keelustati lõplikult Talup. Võisid sõlmida lepinguid, omada vallas-ja kinnisvara, kuid ei tohtinud vahetada elukutset. Pidid maad mõisnikelt rentima 1849 Liivimaa Talumaa piirid fikseeriti 1856 Eestimaa Ülemineku soodustus raharendile Talupoegadel võimalus omale talu osta Talupoegi sidus ühtseks kogukonnaks veel ühine vastutus magasivilja varumisel ning vaestehoolekanne. Magasivili oli viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta. Mõisakoormistest oli jätkuvalt peamiseks teotöö. Talurahva õlul lasusid riiklikud koormised, millest olulisemad olid pearaha ja nekrutiandmine. Pearaha 70 kopikat igalt meeshingelt. Tavaliselt maksis mõisnik talupoegade eest
talupoegade seas ei toimunud. Venemaal hakati nõudma nekrutiteks astumist. Seda aga talupojad teha ei tahtnud, sest tingimused sõjaväes olid rasked ja teenistus kestis 25 aastat. Kuna need talurahvaseadused tegid talupojad ainult de jure vabaks, kuid päriselus nende olukord paremaks ei läinud, loodi uued talurahvaseadused: 1849. Liivimaal, 1856. Eestimaal ja 1865. Saaremaal. Seadustega eraldati talupoegade käes olnud maa mõisamajandist, teorent asendati raharendiga. Raharendile mindi riigimõisates üle varem, kuid riigimõisasid oli vähem kui eramõisasid ja eramõisad ei läinud nii kiiresti raharendile üle. Raharenti oli raksem kanda kui teorenti ja talupojad jäid veel rohkem mõisnikule võlgu, ka rendimäärad suurenesid. Uue seadusega anti talupoegadele võimalus maad osta. 1858. aastal toimus palju talurahvarahutusi, sest talupojad uskusid, et uute seadustega on nad teoorjusest vabastatud. Kõige suurem kokkupõrge oli samal aastal 2
Balti erikord - Balti erikord kehtestati, et kohalikke aanlikke enda poole võita - talurahva koormised- lisandus veel naturaalandamid ja rahamaksud mõisale. algas üleminek teorendilt raharendile. kaotati teoorjus ametlikult. Talurahval riiklikud koormised, olulisemad pearaha ja nekrutiandmine. Pearaha kehtestati E 1783a, aja jooksul suurenes summa rohkem kui viiekordseks, mõisnik maksis pearaha tavaliselt talupoja eest, nõudis täiendavat teotööd vm andameid tasuks. Kroonu- e riigitalupojad tasusid pearaha ise. Sõjalistest rängim nekrutiandmise kohustus(1796a kehtestatud)- Nekrutiks ei pidanud minema talumehed, kooliõpetajad, kogukonna ametimehed. Kogukondlikud koormised-teede
hakkasid nad tõstma talurahva koormisi. - Eramõisates hakkas tähtsaks muutuma teoorjus, ordu- ja piiskopimõisates jäi tähtsamaks loonusrent. - kümnis ulatus kuni veerandini viljasaagist. - Mõisnikud hakkasid üha enam loonusrendi asemel nõudma raha. - 15.saj hakati pagenud talupoegi tagasi tooma või neid välja nõudma. Põhimõte: "MEES VÕI VÕLG" - 16. saj mindi väga paljudes eramõisates pea täielikult üle loonusrendilt raharendile. - TALUPOEG HAKKAS VASTU: esitas kaebusi mõisniku peale, hakkas vastu mõisasundijale, kolis minema. - Kuna talupoegi asus ümber nii palju, võtsid piirkonniti mõisnikud vastu otsuste, et pagenud talupoeg tuleb välja anda. - 16. saj algus - PÄRISORJUS - TALUPOEGA MÜÜ, KINGI, VAHETA VÕI PÄRANDA. Põhilisi isiklikke vabadusi talupoegadel ei olnud. - 16. saj teine pool, Liivi sõda(eesti saksad vs venemaa) - sõda tõi talurahvale ainult kannatusi
keelatud. 1819 kaotati pärisorjus 1816 kaotati pärisorjus, orjusest vabastati maata ja said 1849 - mõisnik ei tohtinud talumaad enda omaks muuta, võis endale perekonnanimed talumaad rentida/müüa. Maad fikseeriti, üleminek 1856 mõisnik ei tohtinud talumaad enda omaks muuta, võis raharendile. talumaad rentida/müüa. Maad fikseeriti, üleminek raharendile. 4) Talurahva omavalitsuse kujunemine *19. saj tekkis mõisa kõrvale talurahva omavalitsus vallakogukond. 1. keskne institutsioon vallakohus (3 liiget, kes lahendasid talupoegade tülisid) 2. talupoegade vastutus magasivilja varumisel viljavaru, millest sai häda korral laenu võtta 3. vaestehoolekanne toetati ühiselt töövõimetuid ja puudust kannatavaid inimesi 4. kogukonna juhiks valiti talupoegade seast Eestis talitaja koos abimeestega, Liivimaal 2 vöörmündrit. 5
· Maad tuli nüüd rentida · Teotööd jäid rendi tasumiseks · Normeeritud koormised asendati ,,vabade töölepingutega" Talurahvas sai omavalitsuse valla tasandil. Magasiait- talupoegade ühisomand(sai vilja laenata kui häda, kuid tuli hiljem tagastada) Mõisakoormised- Teotöö-teorent · Nädalategu · Rakmepäevad · Jalapäevad · Abitegu 19. saj. keskpaigast mingi üle raharendile Riigimaksud Pearahamaks(70 kop) Nekruti andmine- Vene sõjaväkke alguses 25. aastaks(enamus ei tuld tagasi) hiljem vähendati Kogukondlikud koormised · Teede korrastamine · Kool+ magasiait · Nõrkade eest hoolitsemine 1849 Liivimaa talurahva seadus · Vabaneti tööst mõisapõllul(tööle asusid mõisamoonakad, e inimesed, kellel tasuti moona ja peavarjuga) · Peremees pidi otsustama kuidas tulutoovamalt majandada · Mindi üle raharendile
Maa tunnistati mõisniku ainuomandiks. Talus edasielamiseks tuli maad mõisniku käest rentida, kusjuures tühistati 1804.a koormiste piirangud. Talupoeg pidi ka edaspidi teokohustusi täitma. Senised normeeritud koormised asendati rendilepingutega. Perekonnanimede panemine. 4)UUED TALURAHVASEADUSED 1849.a. LIIVIMAAL JA 1856. a. EESTIMAAL JA 1865.a. SAAREMAAL-Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllul, võisid asuda oma majapidamise korraldamisele. Üleminek raharendile. Algas talude kruntiajamine ja päriseksostmine. 5)1866.a. UUS VALLASEADUS-paneb kindla aluse talurahva omavalitsusele. Vallavalitsus ja vallakohus vabanesid lõplikult mõisniku kontrolli alt. Talunikest moodustati valla täiskogu, kes valis kõrgema võimu esindaja vallasvallavolikogu. Seadustest kinnipidamist kontrollis vallavanem. 6)1868.a. TEOORJUSE KEELUSTAMINE-Lõpetatakse talumaade rentimine teotöö eest. Minnakse üle täielikult raharendile.
*teede korrashoiu kohustus. *Lisandusid kohustused riigi heaks - suuremad ehitustööd jne. Maa kuulus mõisnikele ja oli jagatud talupoegadele kasutamiseks, v.a mõisasüdamik Põllumaad paiknesid kompaktselt koos. Valitses naturaalmajandus - kõik eluks vajalik toodeti ühe mõisa piirides, raha liikus äärmiselt vähe. v.a sool ja raud. Murrang algas 12. sajandil käsitöö ja kaubandus. Ristisõjad tõid teistmoodi mõtlemisi ja soove.Hakati üle minema raharendile - talupoeg maksis mõisnikule rahas Algas talupoegade kihistumine, 14. sajandi alguseks sunnismaisus Lääne-Euroopas kadus. Osad talupojad ostsid ennast vabaks, hakkasid tekkima vabad talupojad. Talupoja mõttemaailma iseloomustas suletus ja piiratus, Külaühiskonda iseloomustas: *kirjaoskamatus. *Religioossus - ristiusk ja paganlikud traditsioonid olid omavahel tihedalt seotud. *Informatsioon liikus kuulujuttudena. *Lisaks iseloomustas äärmine konservatiivsus, eelkõige elukorralduses
● magasivilja varumine ● teede ehitamine Milline oli mõisniku roll valla elus? Mõisnik oli kogukonna üldkoosoleku kokkukutsujaks ning kõigi otsuste kinnitajaks. Aadli kontrolli alt vabanes talupoegade omavalitsus 1866. aasta vallareformiga. Järelikult pärisorjuse kaotamisega sai talupoeg küll isiklukult vabaks, kuid majanduslikult jäi ta endiselt mõisnikust sõltuvusse. 3. 1849. ja 1856. aasta talurahvaseadused: üleminek raharendile, talurahvaseaduste tähtsus. Raharendile üleminek Liivimaal 1849, Eestimaal 1856, Saaremaal 1865 Uute talurahvaseaduste järgi: 1) talupoeg võis oma maalapi endale päriseks osta, kuid hinna dikteeris mõisnik 2) teotöö lubati asendada raharendiga 3) kogu mõisniku maa jagati mõisa- ja talumaaks Niinimetatud mõisamaaga võis mõisnik teha, mida ise tahtis, kuid talumaast ei tohtinud mõisnik enam mõisamaad teha, seda võis elujõuliste taludena raha eest rendile anda või müüa. Et
1804 Määrati kindlaks talupoja koormised Piirati kodukariõigust – mõisniku õigust anda talupojale ihunuhtlust 1816 PÄRISORJUSE KAOTAMINE: 1817 Isiklik vabadus – talupoeg ei kuulu enam mõisnikule 1819 Maa jäi mõisnikule, mida tuli teotöö eest rentida Anti piiratud liikumisvabadus Talupojad said perekonnanimed 1849 Üleminek teotöölt raharendile 1856 Talude päriseksmüümine 2. Talurahva omavalitsuse kujunemine (1860. aastate seadused) a) Seni korraldas talupoja igapäevaelu mõis b) Loodi vallakogukond – talurahva omavalitsus: vallakohtud, mis lahendasid talurahva omavahelisi tülisid ja jälgisid koormiste täitmist ühisvastutus magasivilja varumisel – viljatagavara, millest sai hädaaegadel laenu võtta vaestehoolekanne – toetati puudustkannatavaid ja töövõimetuid
´”Vabad” rendilepingud. Renti tasuti teotöös ja natuuras Mõju Talupoeg sai vabaduse, aga selle kasutamine oli piiratud. Talupoeg oli sunnitud mõisniku renditingimused vastu võtma. 1840.aa Talurahva vastuhakud 1841. Pühajärve sõda/mõisas Vene õigeusku üleminek 19.sajandi keskpaiga talurahvaseadused Kehtestati 1849 Liivimaal, 1856 Eestimaal ja 1865 Saaremaal Sisu Nähti ette üleminek teorendilt raharendile. Lubati talude päriseksostmist. Algas talumaa kruntiajamine. Mõju 1857 Mahtra sõda Talupoeg pidi raharendi ja talu väljaostusumma saamiseks tulutoovamalt majandama, harjuma turusuhetega, kasvatama tulutoovamaid põllukultuure Lõuna-Eestis hakati raha teenimiseks kasvatama lina, Põhja-Eestis kartulit. Eesti põllumeeste seltside teke 1870.aa. Tekkis jõukate talupoegade tugev kiht – rahvusliku liikumise alus.
vabastatud. 1816 Eestimaa · Talupoeg sai isiklikult vabaks (said passid). · Maa jäi mõisnikule ja et selle peale elada, pidi talupoeg seda maad rentima. Talupojast sai rentnik ja temaga sõlmiti rendileping. · Talupojad said endale perekonnanimed. 1819 Liivimaa · Sarnane seadus 1816. aasta seadusele. 1849 Liivimaa · Üleminek teorendilt raharendile. · Mõjus positiivselt, sest ei pidanud 1856 Eestimaa · Mõisas lõpetati talupoegade teotöö kasutamine. See asendati enam mõisapõllul tööl käima. mõisamoonakate tööga. (Palgatöölised, kes harisid talude krunti) · Usk ja eneseteadvus kasvas. · Talude kruntide rajamine. · Õigus talusid päriseks osta.
· ALGAB PRONKSIAEG · 1520-Reformatsioon jõuab eestisse · 1558- Algab Liivi sõda · ALGAB VARAUUSAEG · 1561-Liivi ordu lakkab eksisteerimast · 1583-Eesti jagatakse Rootsi,Taani ja Poola vahel · 1645-Kogu Eesti Rootsi käes · 1632- Tartu Ülikooli asutamine · 1684-Rajatakse Forseliuse seminar · 1700-1721-Põhjasõda · 1802-1804-Talurahvaseadused · 1816-1819-Pärisorjuse kaotamine · 1849-1856-Teorendilt->Raharendile, Talupojast võis saada peremees · 1857-Ilmub Penno Postimees · 1880-Rahvuslik liikumine (ÄRKAMISAEG) · 1865- Vanemuise selts · 1869- I Üldlaulupidu · VENESTAMINE · 1914-1918- I Maailma sõda · 1918. 24 Veebrurar-Eesti Vabariik · 1918-1920-Vabadussõda · 1924. 1 September-Riigipöörde katse · 1930-1933- suur Depressioon · 1934.12 Märts Pätsi ´´Vaikiv aeg`` · 1938- Eesti Vabariigi president Konstatin Päts
Õigus vallasvarale Kindlad piirid mõisakoormistele Kindlad karistamise ülempiirid Õigus mõisnik kohtusse kaevata ,,Iggaüks..." Talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine Teokoormiste normeerimine Vallakohtud Pärisorjuse kaotamine (1802 Eesti, 1804 Liivimaa) Uued talurahvaseadused Soodustasid üleminekut raharendile Võimalus talude päriseksostmiseks TALUPOEGADE KOORMISED Mõisa ees teotöö Riigi ees pearaha, nekrutiandmine Kogukonna ees teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms Töödvallas Kiriku ees - kirikumaksud
K:Miks kehtestati sunnismaisus? V: Kuna talupoja tööta polnud maal väärtust *Koormis talupoegade sundkohustus feodaalide maa kasutamise eest. Mõisamajandus 2 peamist süsteemi rendihärrus ja mõisahärrus. *Rendihärrus Kogu Feodaalimaa oli vläja renditud talupoegadele kes maksid kasutamise eest renti. Talupojad tasusid renti algul põllu ja loomakasvatuse e. Natuuras. Hiljem rahamajanduse arenedes mindi üle raharendile. *Mõisahärrus Suurem osa feodaalimaad jäi mõisa põldudeks, kuna talupoegadele renditi vaid väike maalapp, et talupojad saaks oma pere toita. Talupojad tasusid maakasutamise eest teotööga mõisapõllul e. Mõisategu Talupoegade ümberasumise takistamiseks muudeti nad sunnismaisteks. 3. Kõige tähtsamad vaimulikud. Nende järel tulevad sõjamehed või täpsemalt uus ühiskonnakiht - ratsanikud e rüütlid. Inimese positsiooni ühiskonnas määras sünnipäritolu.
Prohvet Maltsveti liikumine lubati valge laeva saabumist, mis viib rahva paremasse kohta. 1849 Liivimaal ja 1856 Eestimaal anti välja kolmas plokk talurahvaseadusi. Tehti ühe eesmärgiga, kõige olulisem asi, mida nende seadustega lubati eestlastel talusid päriseks osta. Märgi punktide kaupa, mida kehtestati Liivimaal 1849. ja Eestimaal 1856. aasta talurahvaseadustega. Taluinimesed vabanesid mõisatööst ja said nüüd täie jõuga asuda oma majapidamise korraldamisele. Üleminek raharendile Hakkas toimuma maade kruntiajamine. Eestlastel lubati talusid päriseks osta Mõisapõldudel hakkasid teoorjade asemel tööle palgatöölised mõisamoonakad. Mõisnikud olid nõus talude päriseks müümisega seetõttu, et neil oli vaja raha saada. Mõisahäärberid nõudsid mõisnikelt suuri kulutusi ning neil ei olnud selleks piisavalt raha. Teotöö ei olnud enam otstarbekas. Mõisnikud pidid moonakatele ehitama elumajad. Need olid tavaliselt piklikud majad, mis jaotati korteriteks
RAHVUSLIK LIIKUMINE Rahvusliku liikumise poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised eeldused - õigusliku ja majandusliku seisundi edenemine (talurahvaseadused!) 1816/19 pärisorjuse kaotamine - iseseisev otsustamisõigus, vallakogemus 1849/56 raharendile - majanduslik edenemine, parema haridusega lootus paremale elule Eesti ala majanduslik arenemine, eesti haritlaste I põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine, kommunikatsioonivõrgu avardumine, rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Viis selleni et, eestlaste eneseteadvus tõusis, hakkasid teadvustama, oma minevikku ja keelt. Kujunes välja eesti rahvus. - suhteliselt soodne poliitiline õhustik Aleksander I ja Aleksander II ajal
sajandi keskpaigast küündis mõisade arv juba 500-ni. Mõisades tegeleti peamiselt teravilja kasvatamisega, mida müüdi lääne-Euroopasse ja madalmaadesse. Aadlike jõukus kasvas ja tekkis juurde uusi mõisasid ning 16.sajandi keskel oli Eestis juba üle viiesaja mõisa. Talupoegadelt hakati nõudma teoorjust. Künnis, mis algeselt tähendas kümnendikku ulatus nüüd vaid kuni veerandini viljasaagist. 16.sajandil mingi üle paljudes mõisades raharendile. Suurenenud surve eest põgenesid paljud talupojad Venemaale, Rootsi või Soome. Mõisnikud hakkasid neid karistama, trahvima ning hiljem jõuga tagasi tooma. Kui talupoeg pages teise mõisniku juurde, pidi viimane kas tagastama või maksma ära talupoja tasumata jäänud koormised. Mõisnikud sõlmisid omavahel kokkuleppeid talupoegade osas ja seati ametisse adrakohtunikud. Eestlased muutusid pärisorjadeks, mis tähendab teotööd ja sunnimaisust. Mõisnikud
suurem näljahäda. 1842 Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing. 1845 Liivimaal algas ulatuslik vene õigeusku astumise laine. 1848 1849 ilmus F.R.Kreutzwalditoimetatud ajakiri"Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". 1849 Liivimaa talurahvaseadusega (analoogsed seadused 1856 Eestimaa kubermangus ja 1865 Saaremaal) algas üleminek teorendil raharendile ja lubati talude päriseksostmist. 1853 hakkas ÕES-i toetusel vihikutena ilmuma F.R.Kreutzwaldi rahvuseepos ,,Kalevipoeg". 1857 hakkas J.V.Jannsen välja andma ajalehte ,,Perno Postimees", pannes sellega aluse järjepidevale eestikeelsele ajakirjandusele. 1858 Mahtra sõda. 1864 Viljandimaa talupojad esitasid keiser Aleksander II palvekirja, millega taotleti eestlaste õiguste laiendamist.
Browne positiivsed määrused Liivimaal- seati piirid koormistele, õigus mõisnikku kohtusse kaevata, õigus vallasvarale *1802 (eestimaal) ja 1804 (liivimaal) a talurahva seadused- talupoegade pärandatav kasutusõigus , õigus vallasvarale, vallakohtute loomine *1816 (eestimaal) ja 1819 (liivimaal) talurahvaseadused- pärisorjuse kaotamine, talupoegade vabastamine ilma maata, perekonna nimede andmine *1849(liivimaal) ja 1956 (eestimaal) talurahvaseadused- mindi üle teorendilt raharendile, talupoegdel võimalus talusi päriseks osta Majandus *18 saj viinaköökide rajamine mõisates, härgade kasvatamine, mõisate juures tegutsesid saeveskid, lubjaahjud, telliselöövid, asutati Räpina paberivabrik1734, Põltsamaa klaasi ja portselani manufaktuur *19 saj lina ja kartuli kasvatus talupoegade põldudel, piimakarja kasvatamine, Kreenholmi manufaktuuride rajamine Narva, Kalevi vabrikute rajamine *1870 raudteede rajamise algus eestis *19 saj lõpul kiire tööstuse areng *19 saj
aastal kinnitatud talurahva seadused aga ei rahuldanud ühtki osapoolt: ei mõisnikku, ei talupoega ega ka riiki. Seetõttu hakati seadusi ümber vaatama. Uued seadused võeti vastu Eestimaal 1816. aastal ja Liivimaal 1819. aastal. Uute seadustega kaotati pärisorjus, talupoegadest sai vaba talupojaseisus. Talupoegade ost ja müük keelustati lõplikult. 1856. aastal fikseeriti ka Eestimaa talurahvaseaduses Liivimaa talurahvaseadusega sarnased põhimõtted, mis soodustasid üleminekut raharendile ja andsid talupoegadele võimaluse endale talu soetada. 1865. aastal keskvalitsuse ettepanekul rüütelkondadele koostada uus vallakogukonna seadus, sai teoks 1866. aastal. Uue seaduse kehtivusajaks kavandati esialgu kuus aastat, kuid see püsis kuni isevalitsuse kokkuvarisemiseni 1917. aastal. Omavalitsusreformi olulisemaks tagajärjeks oli kogukondliku omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt. Omavalitsus sai senisest avaramad tegutsemisvõimalused.
Teede korrashoid;Magasiaida ja koolide ehitamine;Tülide lahendamine;Eksinute karistamine; Valla piirkonnas vajalike tööde tegemine15.Mis õigusi sai vald 1866. A vallaseadusega?Valdade vabanemine mõisa eestkoste alt. 16.1849. a Liivimaa ja 1856. a.talurahvaseadused:Mis olid seaduste vastuvõtmise põhjused?Majanduslikud raskused- mõisnikud ei saanud soovitud sissetulekut, tahtsid talupoegi panna huvitundma oma töö vastu2 olulist asja seaduste sisust. Mindi üle raharendile;Renditalude kruntiajamine;Mõisnik ei tohtinud oma maid talumaade arvelt suurendada seaduste vastu- võtmise tagajärjed?Kapitalistlik majandus- talupojad kasvatasid asju müügiks;Hakati talusid päriseks ostma Seleta mõisted:Aadlimatrikkel- rüütelkonna liikmete nimekiri;Pearaha maks iga tööjõulise meeshinge pealtHingeloendus inimeste iga-aastane loendus;Ratsionalism- valgustus, eesmärgiks oli rahva harimine ja valgustamine;Roseni deklaratsioon-
ajaloolistest sündmustest: nt : Rolandi Laul- , Nibelungide laul. b) Rüütliromaanid- rääkisid muistsetest pärimustest, mida käsitleti kõrgkeskaegse ettekujutuse järgi nt: kuningas Artur ja kolmteist ümarlauarüütlit. c) Armastusluule- väljendas sügavalt juurdunud daamikultust. Prantsusmaal nimetati poeete ja laulikuid trubaduurideks. 11. Raharendile ülemineku tagajärjed. a) suurenes talupoegade liikuvus. b) Külas süvenes talupoegade kihistumine, sest nutikad talupojad suutsid rikastuda. c) Talupoegadel tekkis võimalus end pärisorjusest vabaks osta, suutsid välja osta ka talu ja muutusid peremeesteks. d) Osa talupoegi põgenes linna , mille tagajärjel linnad kasvasid.
1. Talurahvaseadused 1802 - Eestis 1) Talude pärandatav kasutamisõigus 2)Talupojad said vallasvara omamise ja pärandamise õiguse 1804 Eestimaa ja Liivimaa 1)Teokoormisi piirati 2)Piirati mõisnike karistamise õigust 3)Vallakohtute loomine 1816/19 - 1)Pärisorjuse kaotamine ( maa jääb mõisnikele) 2)Perekonnanimed 3)Osalised liikumisvabadused ( 1 kubermangu piires) 1849/56 - 1)Järk-järguline üleminek teorendilt raharendile 2).......................................................................... 1863 - 1)Kodukarja õiguse kaotamine 2)Passiseadus ( täielik liikumisvabadus) 1865 Vald vabanes mõisniku kontrolli alt 1868 Teoorjuse kaotamine 2. Millistes vormides toimus talurahva liikumine 1840. Aastatel? 1) usuvahetusliikumine 2)Väljarändamisliikumine 3. Talurahva koormised ... mõisale Teotöö, naturaalandamid, rahamaksud, raharent
pearahamaks 7. Milline Eesti linn sai 1784 linnaõigused? võru 8. Kes oli see tuntud kunstnik, kes juhtis palvekirjade aktsiooni? Johann Köler 9. Miks astus rahvas massiliselt vene õigeusku? Sest vene tsaar lubas õigeusku astujatele venemaal maad. 10. Suurim talurahvarahutus 1858? Mahtra sõda 11. Millise kultuuri kasvatamine muutus 19. sajandi 2. veerandist alates ulatuslikuks? Laevaehitamine ja meresõit 12. Mida soodustas talupoegade üleminek raharendile? Taluinimesed vananesid tööst mõisapõllul ja said nüüd täie jõuga asuda talu enda majanduse parandamisele 13. Mida kujutas endast tööstuslik pööre? Käsitööle rajanevat manufaktuuride asemele vabrikute ehitamist, kus tööd tehti juba masinatega 14. Mis kiirendas sajandivahetusel tööstuse arengut? Raudteede rajamine 15. Milline sündmus toimus juunis 1884 Otepää kirikus? Tunnustati eestlaste rahvuslipp 16. Rahvusliku liikumise 3 tähtsamat juhti 19. sajandi keskel
ühiskonnast siiski väga väikese osa. Suurema osa inimestest moodustasid maaharijad ja talupojad, kuid kogu maa kuulus siiski feodaalidele. Vastutasuks feodaali maa kasutamise eest pidid talupojad maksma koormisi, mis tähendas, et talupojad pidid täitma kohustusi, mis feodaalid neile määrasid. Talupoegade peamiseks tööks oli põllu harimine. Feodaali maa harimise eest maksid nad renti, mida tasuti põllult saadud saagis või loomadega, hiljem mindi üle raharendile. Suure osa talupoegadest moodustasid sunnismaised pärisorjad. Nende ülesandeks oli mõisategu, mille hulka kuulus põllu harimine ja ka muud majapidamistööd. Talupojad said feodaalilt maad, kus nad võisid kasvatada enda tarbeks vilja ja muid toiduained. Selle eest pidid nad aga tasuma teorendiga, käies mõisas tööl. Pärisorjast talupoegade kõrval oli ka vabu talupoegi, kelle koormised olid väiksemad ning soovi korral võisid nad ka mujale elama asuda.
Järgmiseks vabastati talupojad pärisorjusest (eestimaal 1816, kuramaal 1817 ja liivimaal 1819a). talupojad ei olnud enam mõisnike omand vaid moodustasid vaba talurahvaseisuse. Maa jäi aga mõisnike ainuomandiks ja talupoeg pidi seda rentima ja selle eest tasuma teotööga(teorent). Talupoegade liikumisvabadus jäi piiramatuks ja neile anti perekonnanimed. Liivimaal 1849a ja eestimaal 1856a algas üleminek teotöölt raharendile ning talude päriseksmüümine talupoegadele. Talurahvareformidega pandi alus iseseisva ja majanduslikult mõtleva peremehe kujunemisele. Talurahvaseadustega ja pärisorjuse kaotamisega hakkas mõisa kõrvale kujunema talurahva kui seisuse enda omavalitsus vallakogukond. Loodi vallakohtud, mis lahendasid talupoegade omavahelisis riiu- ja varanõudeasju, jälgisid koormiste täitmist ning määrasid väiksemaid karistusi. Magasivili talupoegade endi kogutud vili, mis oli ühises aidas
talupoegade müüki. Keskvalitsus kiitis Liivimaal heaks talurahvaseaduse mille alusel olid talupojad ikkagi pärisorjad kuid nende liigutamine maast lahus oli keelatud, vallasvara võisid omada, maad osta ning pärandada ja koormisi leevendati. Võeti vastu ka eestimaa talurahvaseadused, mis oli kahjuks liivimaa seadustega võrreldes ebasoodsam. Kujunes talurahva omavalitsus e. Vallakogukond. Algas järkjärguline üleminek teorendilt raharendile ja 1868 kaotati see üldse. 4.Millised õigused laienesid talupoegadele 1816. ja 1819. a. talurahvaseadustega? (3p) Pärisorjus kaotati, talupojast sai vaba talupojaseisus. Talupojad võisid sõlmida lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara. 1 Ajalugu 5.Miks tekkis eestlaste hulgas massiline usuvahetusliikumine
Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine. Mõisnike kodukariõigust piirati. Vallakohtud. · 1816,1819 Aadelkond loobus kõigist senistest õigustesttalupoegade üle. Eesti talupojad kuulutati pärisorjusest vabaks. Maa oli endiselt mõisniku oma- seda tuli rentida. Rendilepingud- koormiste piirangud tühistati> teorent. Talupojad ei tohtinud linna elama minna- osaline liikumisvabadus. Kõik said omale perekonna nimed. Talupojad olid isiklikult vabad. · 1849 Liivimaa Teorendilt raharendile järkjärguline üleminek. Renidtalude kruntiajamine mõisnike poolt. Talude päriseksostmise võimalus. · 1856 Eestimaa Keelati mõisnike kodukariõigus. Täielik raharent. Talurahva omavalitsus vabanes mõisnike järelvalve alt. Eestlaste oma tahte teostamine. Balti- ja asehalduskord 1. Balti erikord: · restitutsioon · aadel sai tagasi kõik õigused tp. üle · maksukorraldus · luteri usk, saksakeelne asjaajamine · säilis aadli omavalitsus rüütelkonnad
*talupojad said isiklikult vabaks(st vabanesid pärisorjusest, neid ei tohtinud enam osta, müüa, vahetada jne) *maa jäi mõisnikele, talupojad pidi maad rentima ja rendilepingu alusel täitma mõisnikukoormisi. *talupoegadele anti perekonnanimed *talupojad said õiguse vahetada elukohta ühe kubermangu piires, linna elama asuda ei tohtinud. 1849 Liivimaa kubermangus talurahvaseadus 1856- Eestimaa kubermangus talurahvaseadus. *järk-järguline ülemine teorendilt raharendile. *toimus talude päriseksostmine. 14. a)Napoleon Bonaparte Prantsuse keiser, kes tuli võimule revolutsiooni lõpus b)Aleksander I Venemaa keiser, kelle ajal korraldati ümber impeeriumi riigivalitsemise süsteem. c)Nikolai I Aleksander I noorem vend. Venemaa keiser. d)Victoria Inglise kuninganna.
1819, aastal. Pärisorjuse kaotamine tähendas, et talupoegadest sai vaba talupoja seisus ning talupoegade ost ja müük keelustati lõplikult.Talupojad ei võinud elukutsed vahetada, nende elukutseks jäi põlluharimine ning neil oli liikumisevabadus piiratud. Talupojad olid alguses ilma maata, nad pidid mõisnikelt seda esialgu rentima. 1849.a. Kehtestati Liivimaal uus talurahvaseadus, mis andis mõisnikul võimaluse talupojale maad rentida ja müüa. Uus seadus soodustas üleminekud raharendile. Eestimaal võeti see kasutusele 1856.a. Ja Saaremaal 1865.a. Järelikult talupojad olid juba seere võimaluse saanud algatada oma täiuslik elu,mis iga aastaga aina paremaks läks. 19. sajandi alguseni oli mõisa halduspiirkonnad, ning hiljem hakkasid mõisa kõrvale kujunema vallakogukond, mis oli talurahva seaduse omavalitsus. Sellega kaasnes vallakohus. Vallakohud olid Eestimaal kuni 1817. aastani ning see hakkati nimetama Liivimaa kubermangu poolt
*Aleksander I avaldas survet Eesti ja Liivimaa talurahva olukorra kergendamiseks 1802 Eesti maapäev võtis vastu regulatiivi"igaüks.." sellega lubati talupoegadele talude pärandav kasutamisõigu, õigus vallasvarale ning loodi valla-ja kihelkonnakohtud, kus talumeeste kohtuasju arutati nende osavõtul. 1804 analoogiline seadus 1802 aastaga. 1816 Pärisorjus kaotati Eestimaal 1819 P.orjus kaotati Liivimaal. 1849 Kehtestati Liivim.uus talurahvasedaus->järkjörguline üleminek raharendile. Algas talude päriseks otsmine. 1856 Kuulutati Eesimaal välja uus talurahvasedaus, kus jäi abiteost (s.o kiireloomulised hooajatööd mõisas-sõnnikuvedu, külv, henategu jne)vale mulje, arvati, et see ei ole enam kohustulik Kuid tglt tõlgiti see vigasesse eesti keelde. 1866 kuulutati välja uus vallaseadus mis tegi lõpu mõisnike kohtu-ja polistevõimule vallakogukonnas. RAHVUSLIKLIIKUMINE
Eestisse revolutsioonilised vabaduse ja võrdsuse ideed. Tänu vabaduse ja võrdsuse ideele hakati Eestis kavandama talupoegade olukorra muutmist. Esimene samm tehti 1802. aastal talurahvaseadusega, millega kehtestati talude pärandatav kasutusõigus ja suuremad õigused vallasvarale. 1816. aasta talurahvaseadusega kaotati ka pärisorjus, mis tähendas, et talupojad said isiklikult vabaks, kuid pidid maad hakkama rentima. 1856.a talurahvaseadus lõi õigusliku aluse raharendile üleminekuks ning talude päriseksostmiseks. Talupoja sõltuvus mõisast lõppes täielikult mõisamajanduse kokkuvarisemisega 20. sajandil. Leian, et see aspekt on mõjutanud Eesti ajalugu oluliselt, kuna talupoegade pärisorjuse kaotamisega hakkas tööstus kiiremini arenema ning tekkisid suured vabrikud tänu millele kiirenes ka majanduse areng. Tartu Ülikooli taasavati revolutsiooni mõjul. Vene tsaar Paul I kartis paaniliselt, et kui
Juhan (Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864. aastal Alatskivi mõisa Riidma kantniku vaeses ja lasterikkas peres Ta oli Benjamin ja Marianne Liivi seitsmes laps Riidmal oli Liivide elujärg kehv Mõisnik keeldus B.Liivi raharendile laskmast ning pere asus elama Oja raharenditallu (seal olid tingimused põlluharimiseks ja karjakasvatuseks äärmiselt kehvad) Liivi kodutalu Marianne nägi kõige rohkem vaeva just Juhani kasvatamisel, kuna viimane oli nõrga tervisega, enesesse pöördunud ning teiste lastega vähe seltsiv Elamistingimused olid väga kitsad See ei soodustanud lapsepõlvest peale kõhna ja kidura J.Liivi füüsilist arengut Kodukandi loodus pakkus talle pelgupaika, millesse
mõju jätkub veel tänapäevalgi. Ühiskonnas hakkasid esile kerkima eestlastest esimese põlvkonna haritlased, kes oma aktiivse tegevusega innustasid rahvast hoidma ja arendama oma kultuuri. Nendest ehk silmapaistvamad olid F. R. Faehlmann, F. R. Kreutzwald, J. Köler ja J. V. Jannsen. Poliitilisele arengule andis aluse pärisorjusest vabanemine 1816. aastal Eestimaa ning 1819. aastal Liivimaa kubermangus. Samas ka teorendilt raharendile üleminek 1849. aastal. Olles veel pidevalt võõra võimu all ei olnud sisepoliitiline olukord eestlaste jaoks erakordselt hea, kuid Eesti talupoegade õigused paranesid märgatavalt kui 1866. aastal vabanes talurahva omavalitsus mõisnike eestkostest. Paranes ka Eesti majandus, mis tõttu muutus üha paremaks talupoegade olukord ning suurenesid nende õigused ja vabadused. Majanduse arengut soodustasid 1870. aastal valminus Eesti esimene raudtee, mis ühendas Paldiskit ja Peterburgi
läksid hästi 3) Padise kloostri vallutamine, Nelja kuninga mõrvamine, Ordu pealetung,Sõjamäe lahing. Saarlaste ülestõusu ja ordu lõplik võit. 4) 13.sajand: laialdaselt karistati talupeogi, feodaalid arvestasid nende õigustega vähem kui enne Jüriöö Ülestõusu. 16.sajand: kuna turustamisvõimalused suurenesid, kasvas ka feodaalide huvi teraviljasaakide suurendamise vastu. Tõsteti ka talurahva koormust. . Mõisinikud nõudsid rohkem raha. 16.sajandi alguses mindi üle loonusrendilt raharendile. talupojad esitasid kaebusi ja ei täitnud koormusi. asuti elama mujale. talupeogade lahkumine oli mõisale kahjulik. 5. 6.Kirikute ehitus oli maaisanda finantseerida, igasse kihelkonda ehitati kirik, vana pühapaiga lähedale, ametisse seati preester. 7. Väga paljud riigid tahtsid vallutada Liivimaa.Põhioht saabus Venemaalt.Aga Wolter von Plettenberg suutis Vana- Liivimaa sõjajõudusid.1501 suve lõpul tungis ta oma väega Venemaale.Seeoli suurim armee Vana-Liivimaa ajaloos
a usuvahetusliikumine- usk heasse keisrisse, et saab maad ja vabaneb teokohustustest. Pettumus, aga tagasi usku vahetada ei saanud- venestamisvõimalus. Eestimaal 1856, Liivimaal 1849- üleminek teotöölt raharendile. Talude päriseksostmine. Jätkame tunnis!
manitseti talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele ning lubati neil omada vallasvara. 1804- uus seadus millega määrati kindlaks eesti ja läti talupoegade koormised ning piirati mõisnike kodukariõigusi 1816- eestimaal kaotati pärisorjus ( 1817 kuramaal ja 1819 liivimaal) 1849(liivimaal, eestimaal 1856) talurahvareformide ajastu lõpp nende kehtestatud seadustega. Nende seadustega algas üleminek teotöölt raharendile ning talude päriseksmüümine talupoegadele. 1866- talurahva omavalitsus vabanes mõisnike kontrolli alt 1840.ndat aastate algul tabas eesti ja liivimaad viljaikaldus ja näljahäda mis põhjustas väljarändamisliikumise 1845- vene õigeusku astusid umbes 60 000 eesti talupoega kuna nad uskusid et keiser teeb nende elu olukorra paremaks, kui aga veenduti et asjad paremaks ei lähe proovisid nad uuesti usku vahetada kuid kubermangu võimud seda ei lubanud.
c) Koormiste tõstmine keelati. Vaba aega jäi rohkem, et harida oma põlde. Talupoegade rõhumine vähenes. Mõisnike roll vallaelus: Kinnitas ametisse Eestimaal talitaja ja Liivimaal 2 vöörmündrit. Ühe vallakohtu liikme. Kutsus kokku valla kogukonna koosoleku ja kinnitas otsused. Aadli kontrolli alt vabanes talupoegade omavalitsus 1866.aasta vallareformiga. 3. 1849. ja 1856. aasta talurahvaseadused: üleminek raharendile, talurahvaseaduste tähtsus. Uute talurahvaseaduste järgi: Talupoeg võis oma maalapi endale päriseks osta, kuid hinna dikteeris mõisnik. Teotöö lubati asendada raharendiga. Kogu mõisniku maa jagati mõisa- ja talumaaks (kuulus ka mõisale). Mõisamaaga võis mõisnik teha, mida soovis, kuid talumaast ei tohtinud mõisnik mõisamaad teha; selle võis elujõuliste taludena (≤ 30ha) raha eest
anda talupojale ihunuhtlust 1816 Eestimaa PÄRISORJUSE KAOTAMINE: 1819 Liivimaa · Isiklik vabadus talupoeg ei kuulu enam mõisnikule · Maa jäi mõisnikule, mida tuli teotöö eest rentida · Anti piiratud liikumisvabadus · Talupojad said perekonnanimed 1849 Liivimaa · Üleminek teotöölt raharendile 1856 Eestimaa · Talude päriseksmüümine 2. Talurahva omavalitsuse kujunemine a) Seni korraldas talupoja igapäevaelu mõis b) 19.saj algul vallakogukond talurahva omavalitsus: · vallakohtud, mis lahendasid talurahva omavahelisi tülisid ja jälgisid koormiste täitmist · ühisvastutus magasivilja varumisel viljatagavara, millest sai hädaaegadel laenu võtta · vaestehoolekanne toetati puudustkannatavaid ja töövõimetuid c)Vallakogukond sõltus mõisnikust:
annaabi.ee 
