Kose Gümnaasium Kursust kokkuvõttev töö Õpimapp Kelly Talimaa 11S Kose 2016 Sissejuhatus Antud kursust kokkuvõtvas töös on üles kirjutatud kursusel läbitud klassitunnid ja välitunnid. Autor kirjutab oma töös lühidalt, mida tunnis räägiti. Antud kokkuvõtva töö eesmärk on avardada silmaringi ja jätta meelde tunnis õpitud materjal. Töös on välja toodud autori meeldivamad ja mittemeeldivamad tunnid koos põhjendustega. Autor räägib mida talle meeldis kõige rohkem õppida ja mis ei olnud tema jaoks üldse huvitav. Kokkuvõtva töö autor kasutab oma töös tundides koostatud konspekte, oma mälu, interneti lehekülgi ja reservväelase mälestusi ajateenistusest. 09.12.2015 Meditsiin Sissejuhatus meditsiini Meile käis rääkimas Kaitseliidus tegev noor naine. Ta rääkis meile meditsiinist ja kiirabitööst. Tõi ka palju elulisi näiteid. Alustas ta juttu sellega, k...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Klassiõpetaja eriala Marju Konrad TÖÖ PROBLEEMSELT KÄITUVATE ÕPILASTEGA RAKENDADES BIHEIVIORISTLIKKE ÕPPIMISE SEADUSPÄRASUSI Referaat Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus Kõik tasustamisel rajanevad õpilaste distsiplineerimise metoodikad toetuvad biheivioristlikele õppimise seaduspärasustele, eelkõige operantse tingituse põhitõele, mis tähendab vajadust reageerida keskkonnale kindlal viisil. Selle ajendiks on organismi alateadlik vajadus vältida negatiivseid ja eelistada positiivseid emotsioone tekitavaid olusid. Tasustamisvõtete kasutamine on vajalik täiendusena tavapärasele töökorrale kui õpilase või klassi normaalset käitumist ei õnnestunud kindlustada. (Krull, 2000) Referaat an...
seega on A.A-l püsivalt Eestis viibimise nõue täidetud. Ülaltoodu põhjal saab järeldada, et A.A. ei oleks pidanudki taotlema Eesti kodakondsust naturalisatsiooni korras, vaid peaks esitama PPA-le avalduse koos KodS § 17 loetletud dokumentidega Eesti kodakondsuse taastamiseks. Teen ettepaneku siseministril tühistada PPA ettekirjutus A.A väljasaatmiseks Eestist. Siseministeeriumi jurist /allkirjastatud digitaalselt/ 3 Siseministeerium, ,,Hinnangud Eesti kodakondsuspoliitikale" (2008), https://www.siseministeerium.ee/public/Aruanne.pdf 4 RKHKo 20.10.2008, nr 3-3-1-42-08, p 13)
üksikisikuga ministriga. 20. Milline on presidendi roll valitsuse moodustamisel ja ministrite vahetumisel? President esitab peaministrikandidaadi, kes komplekteerib valitsuse. Lisaks kinnitab president ka valitsuse. Kui valitsuses ministrid vahetuvad, kinnitab president ka need. 21. Milline on valitsuse koosseis? Valitsuse juht: Peaminister. Valitsuse liikmed: Ministrid Valitsusasutused, mida ministrid juhivad: Ministeeriumid. · Välisministeerium · Kaitseministeerium · Siseministeerium · Justiitsministeerium · Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium · Põllumajandusministeerium · Rahandusministeerium · Keskkonnaministeerium · Sotsiaalministeerium · Haridus- ja teadusministeerium · Kultuuriministeerium. Ajutine ministrikoht: Portfellita minister. Ministeeriumi igapäevase asjaajamise juhtimine: Kantsler Asjaajamise korrahoidmine: Riigikantselei. Riigikantselei juht: Riigisekretär. 22. Selgita: Peaminister valitsuse juht.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Alan Karus PÄRNU MAAVALITSUS, SISEMINISTEERIUM JA KOHALIKUD OMAVALITSUSED VIA BALTICA TEEMAPLANEERINGU KOOSTAMISEL Uurimistöö õppeaines ,,Halduskorraldus" Juhendaja: Sulev Alajõe Pärnu 2013 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................2 Sissejuhatus.....................................................................................................
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 3. peatükk PROJEKTI KAVANDAMINE Selles peatükis käsitletakse projektide planeerimist ja arendamist, tutvustatakse loogilist maatriksit, eesmärkide, väljundite, tegevuste ja sisendite sekkumisloogikat ning kirjeldatakse, kuidas on selle loogikaga seotud eeldused ja riskid. Loogilise maatriksi ehk LogFrame'i meetod LogFrame'i meetod on praktiline vahend nii projektide planeerimiseks kui ka nende teostamiseks ja hindamiseks. Tegemist on süsteemse lähenemisega, mis selgitab välja püstitatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud toimingud. Selles protsessis näitab LogFrame'i meetod kätte tasandite vahelised loogilised seosed ning määratleb eelduste ja riskide kaudu tingimused, mille juures probleemi lahendamisse on võimalik sekkuda. Sekkumisloogika sõltub projekti otstarbest ning sätestab projekti üldised eesmärgid, väljundid, tegevused ja sisendid. LogFrame...
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 7. peatükk PROJEKTI MEESKOND Projekti kaasatud inimesed on projekti tulemuse seisukohalt olulisim ressurss. Selles peatükis selgitame, kellest koosneb projekti inimressurss ning milline on projektijuhi roll inimressursi juhtimisel. Samuti kirjeldame võtteid, millega tagada hea projekti meeskonna valik. Projekti inimressursid Projekti teostamiseks on meil käsutada teatud hulk rahalisi vahendeid projekti juhtimiseks ning know- how ostmiseks ehk teiste sõnadega inimressursi tarbeks. Projekti sisemise inimressursi moodustab peamiselt projekti meeskond ehk need inimesed, kes on kaasatud projekti käiku kogu selle aja vältel ning kelle tegevust koordineerib projektijuht. Projekti meeskonna liikmed on reeglina vastutavad konkreetsete komponentide või teadud liiki ülesannete, näiteks raamatupidamine, koolituse korraldamine jne. eest. Lisaks sellele on projekti ...
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT PROJEKTI MEESKOND Projekti kaasatud inimesed on projekti tulemuse seisukohalt olulisim ressurss. Selles peatükis selgitame, kellest koosneb projekti inimressurss ning milline on projektijuhi roll inimressursi juhtimisel. Samuti kirjeldame võtteid, millega tagada hea projekti meeskonna valik. Projekti inimressursid Projekti teostamiseks on meil käsutada teatud hulk rahalisi vahendeid projekti juhtimiseks ning know- how ostmiseks ehk teiste sõnadega inimressursi tarbeks. Projekti sisemise inimressursi moodustab peamiselt projekti meeskond ehk need inimesed, kes on kaasatud projekti käiku kogu selle aja vältel ning kelle tegevust koordineerib projektijuht. Projekti meeskonna liikmed on reeglina vastutavad konkreetsete komponentide või teadud liiki ülesannete, näiteks raamatupidamine, koolituse korraldamine jne. eest. Lisaks sellele on projekti tegevustes...
Ajavahemikul 2007 kuni 2010 viiakse EKAKi ellu "Kodanikualgatuse toetamise arengukava" (KATA) abil. 8 3. KODANIKUALGATUSE TOETAMISE ARENGUKAVA Kodanikualgatuse toetamise arengukava hõlmab ministeeriumide ja maavalitsuste tegevust kodanikualgatuse toetamiseks. Eesti kodanikuühiskonna arengu toetamise strateegilise kavandamise, elluviimise ja erinevate osaliste tegevuse koordineerimise eest vastutab Siseministeerium [6, lk 2]. Kodanikualgatuse toetamise arengukava koostamisse, uuendamisse ja rakendamisse on kaasatud Riigikantselei, kõik ministeeriumid ja rahvastikuministri büroo ministeeriumide ettepanekuid arvestades on arengukavas välja toodud teiste ministeeriumide haldusalasse jäävad meetmed, mis toetavad kodanikualgatust. Vajaduse ja võimaluse järgi osalevad ministeeriumid oma valdkonna kodanikualgatust toetavate
hinnang, risk inimese tervisele, elule, varale, keskkonnale, riski arenemise kiirus, riski tõenäosus, riskiobjektide prioriteet, ressursid toimetulekuks, riskimaatriks III aste: koostatakse riskifaktori arvestuskaart, tegevusplaanid, esmaabi ja meditsiiniline teenindamine, väljaõpe ja varustus, abi planeerimine Riski suuruse hindamise valem: R(riski suurus)=[E(kannatanute arv)+V(tagajärjed varale) +K(keskkond)]/T(õnnetuse tõuenäosus) Eesti riikliku kriisiplaneerimisplaani koostab Siseministeerium Tasandid: 1)EV valitsus, EV kriisikomisjon 2)siseministeerium 3)maakonnad 4)vald/linn 5)ettevõtted/asutused Eriolukorra kehtestab EV valitsus loodusõnnetuse, katastroofi, nakkushaiguse korral. Erakorralise seisukorra kuulutab välja Riigikogu Presidendi loal Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks. Kemikaali kätlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, müümine, kasutamine ja muu tegevus.
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 1. peatükk PROJEKTITSÜKKEL Selles peatükis seletatakse lahti projekti mõiste, tutvustatakse projektitsükli erinevaid faase ja etappe ning antakse lühiülevaade projektitsükli kasutamisest juhtimismeetodina. Projekti olemus Projekt on tegevuste kogum, mida seob Projektitsükkel teatud ajaperiood ja mida viiakse ellu ainulaadse tulemuse saavutamiseks, milleks on tavaliselt püsiv kvalitatiivne muutus, uus Piiravad tegurid teenus või toode. Mitte kõik eesmärgistatud protsessid pole AEG projektid. Projekti iseloomustavad kolm piiravat tegurit: aeg, ressurss ja tulemus. Aeg. Projekt toimub kindlas ajaraamis. Tal on konkreetne algus ja lõpp, mis määratleb RESSURSID TULEMUS tulemuste saavutamiseks antud ...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond ABIELU SÕLMIMISE KORRALDUS EESTI VABARIIGIS Referaat Tsiviilõigus MS.0107 Juhendaja: Lektor Reet Nurmla Tartu 2013 Sissejuhatus Juba aegade algusest peale on loommariigis välja kujunenud vastastikune suhe, kus isane ja emane isend elutsevad koos. Ühelt on see ju iseenesestki mõistetav, sest järglaste saamiseks on vaja nii isas- kui ka emaslooma, juhul kui muidugi ei ole tegemist liitsuguliste loomadega, teiselt aga tagavad erinevad sugupooled vastastikuste puuduste ja vajaduste kompenseerimise ning vajaliku toe turvaliseks eluks. Loomadelt võib peaaegu üks-ühele üle tulla inimkeskkonda ja inimsuhetele. Inimesed vajavad samuti üksteise tuge, lähedust ja hoolitsust. Küll aga ei piisa inimestele sellest, et elatakse koos ja tehakse ühiseid tegemisi. Inim...
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 2. peatükk STRATEEGILINE PLANEERIMINE Selles peatükis käsitletakse detailsemalt programmi/projekti määratlemise etappi strateegilise planeerimise faasis; kirjeldatakse, kuidas tuvastada sidusgruppe, analüüsida probleeme ning tuletada neist eesmärke. Strateegiline planeerimine hõlmab tegevusi, mis leiavad aset enne projekti elluviimist. Strateegiline planeerimine Projekti edukus või läbikukkumine sõltub Strateegiline planeerimine tihti sellest, kui põhjalikult on läbi viidud strateegilise planeerimise protsess. Just selles hõlmab: faasis peab suutma ette näha kõiki otseselt ja kaudselt projekti mõjutavaid ning projektiga · Olukorra määratlemist seotud tegureid. · Probleemide analüüsi ...
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 6. peatükk PHARE PROJEKTI PAKKUMISKONKURSS Selles peatükis kirjeldatakse, kuidas käivitada projekti pakkumiskonkursi kaudu. Aluseks on võetud suurima rahvusvahelise rahastaja Phare programmi reeglid ja tavad, mis on sätestatud detsentraliseeritud rakendussüsteemis (DIS). Ühtlasi tutvustame ka Phare programmi funktsioneerimise põhimõtteid. Phare Detsentraliseeritud Rakendussüsteem (DIS) DIS ehk detsentraliseeritud rakendussüsteem on reeglite, juhiste ja protseduuride kogum, mida peab järgima planeerides ja teostades Euroopa Liidu Phare programmi poolt rahastatavaid projekte. DIS määratleb ka nõutavate dokumentide standardformaadid. DIS on mõeldud järgimiseks kõigile Phare projektidega seotud töötajatele programmi koordinaatoritele ja administraatoritele, kasusaajatele, hindajatele, lepingulistele teostajatele jne. Taust Phare programm loodi E...
Siseministeerium ja Esko Koolitus (2000) "Rahvusvahelise projektijuhtimise käsiraamat", Lisa 2 Näidisdokumendid 2.1 PROBLEEMIPUU Eesti administratiivne suutlikkus madal
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 9. peatükk ARUANDLUS Käesolev peatükk räägib sellest, miks on vajalik projekti aruandlus ning milliseid aruannete tüüpe rahvusvaheliste, sealhulgas Phare projektide puhul kasutatakse. Peatüki lõpus antakse näpunäiteid aruande vormistamise ja esitamise osas. Aruandluse eesmärk Projekti aruandlus täidab mitut eesmärki. Esmalt aitab ta dokumenteerida projekti käiku, Aruandlus tehtud otsuseid, muudatusi ja järeldusi. Aruandlust võib käsitleda projekti ühe Aruandluse eesmärk väljundina, kuna ta on projekti käigus loodud materiaalne väärtus. · Dokumenteerida projekti käiku; Aruandlusel on oluline tähendus ka projekti · Kinnitada tehtud töö; kestel, kuna tema kaudu saadakse heakskiit ja · Planeerida järgnevad tegevused; kinnit...
Tallinna Ülikool KOK6045. Kommunikatsioon ja ühiskond Kertu Soodla, Rain Uusen (SST-1), Lilian-Kristina Küüts (KOSKB) Kommunikatsioon ja võim Kommunikatsioon kui riigivõimu ja rahva sõber ning vaenlane ESSEE Juhendaja: Barbi Pilvre Tallinn, 12. oktoober 2012 Ideaalses ühiskonnas kasutab riigivõim (ehk valitsus) kommunikatsiooni kõiki vorme, tehnoloogiaid, meetodeid ja strateegiaid selleks, et hoida rahvast võimu kõrgeimat kandjat riigis informeerituna nii igapäevatoimingutes kui ka suurtes ja strateegilistes visioonides, tegevuskavades ning kindlasti ka otsustes. John Dewey on öelnud: «Ühiskond mitte ainult ei püsi kommunikatsiooni najal, vaid on kommunikatsiooni tõttu üldse olemas.» (Palmaru 2003:124) Ilma kommunikatsioonita ei saa olla ühiskonda, ilma...
kohalikud elanikud, ei saa ikkagi oma piirkonnas tööd. (Eesti Päevaleht 2007) Peale majanduskriisi toimus pendelränne suuresti seetõttu, et niigi väga väikestes asulates oli ära kaotatud enamus töökohti ja uusi töökohti tuli juurde väga vähesel määral. Sellest tulenevalt väga paljud inimesed käisid kaugemal tööl, sest nende enda piirkord ei suutnud neile tööd pakkuda. Joonis 3. Pendelrände peamised liikumised. ( Siseministeerium 2010) Tallinna Ülikool 5. Ettevõtete arv regiooniti Tänapäeva ühiskonns ettevõtete eduks ei piisa ainuüksi kasvutingimustest, vaid üha enam on erinevatel piirkonadel vaja pakkuda spetsiifilist oskusteavet, toimivat ja paindlikku tööturgu ning kvaliteetset infrastruktuuri. Erinevate linnapiirkonade majanduskasvu piirab võrreldes teistega suur ajaline kaugus Tallinnast ja tööjõu suhteline madal haridustase. (Siseministeerium)
võrrand: risk(väike, keskmine, suur)=[ohu realiseerumise tõenäosus+ ohu realiseerumise hõlpsus+ mainekahju+ rahaline kahju] ÷ 4 R=(E+V+K)*T, kus R-riski suurus, E-kannatanute arv, V-tagajärjed varale, T-õnnetuste tõenäosus, K-keskkond(1...5 punkti)Optimaalne olukord kui R/OJ(operatiivjõud)*KT(kaitstuse tase)1 järelikult talutav (Eestis 3).Operatiivjõud OJ=D1+D2+D3+D4/4 Riskitaseme regul tegelevad: Riikliku kriisireguleerimisplaani koostab Siseministeerium, aga tegelevad ka Sotsiaal- ja Keskkonnaministeerium..Riskianalüüsi teostamise tasemed: 1) ettevõtted, asutused (riskianalüüsi kohustusega objektid) 2) valla- ja linnavalitsused 3) maakond 4) siseministeerium (teised ministeeriumid) 5) EV valitsus, kriisikomisjon Eriolukorra riigis või selle osas kuulutab välja Vabariigi Valitsus Eesti Vabariigi põhiseaduse alusel loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks.
R-riski suurus; E-kannatanute arv; V-tagajärjed varale; T-õnnetuse tõenäosus; K-Keskkond; K-optimaalne olukord 5. Millised ministeeriumid peavad Eesti ühiskonnas tegelema riskitaseme reguleerimisega? *siseministeerium; *rahandus; *välisministeerium; *keskkonna; *sotsiaal; *majandus; *kaitse; *justiitsministeerium 6. Riskianalüüsi teostamise tasandid Eestis: 1. Riskianalüüsi kohustusega objektid 2. Valla-ja linna omavalitsus 3. Maakond ja selle riskianalüüs 4. Siseministeerium (teised ministeeriumid + Vabariigi valitsus + kriisikomisjon) 7. Millal rakendatakse Eestis erakorra seadust ja millal erakorralise seisukorra seadust ja kes kuulutab selle välja? 8. Nimeta seadusi, mis on riskianalüüsi tegemise aluseks *Töötervishoiu+tööohutuse seadus * Hädaolukorras valmisoleku seadus *keskkonnamõju hindamine+keskkonna juhtimissüsteemi seadus *eriolukorraseadus *kemikaaliseadus 9. Mis on kemikaali käitlemine
R-riski suurus; E-kannatanute arv; V-tagajärjed varale; T-õnnetuse tõenäosus; K-Keskkond; K-optimaalne olukord 5. Millised ministeeriumid peavad Eesti ühiskonnas tegelema riskitaseme reguleerimisega? *siseministeerium; *rahandus; *välisministeerium; *keskkonna; *sotsiaal; *majandus; *kaitse; *justiitsministeerium 6. Riskianalüüsi teostamise tasandid Eestis: 1. Riskianalüüsi kohustusega objektid 2. Valla-ja linna omavalitsus 3. Maakond ja selle riskianalüüs 4. Siseministeerium (teised ministeeriumid + Vabariigi valitsus + kriisikomisjon) 7. Millal rakendatakse Eestis erakorra seadust ja millal erakorralise seisukorra seadust ja kes kuulutab selle välja? 8. Nimeta seadusi, mis on riskianalüüsi tegemise aluseks *Töötervishoiu+tööohutuse seadus * Hädaolukorras valmisoleku seadus *keskkonnamõju hindamine+keskkonna juhtimissüsteemi seadus *eriolukorraseadus *kemikaaliseadus 9. Mis on kemikaali käitlemine
Urmas Reinsalu Kaitseminister - Kaitseministeerium Keit Pentus-Rosimannus Keskkonnaminister - Keskkonnaministeerium Rein Lang Kultuuriminister - Kultuuriministeerium Juhan Parts - Majandus- ja kommunikatsiooniminister - Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Helir-Valdor Seeder Põllumajandusminister - Põllumajandusministeerium Jürgen Ligi Rahandusminister - Rahandusministeerium Siim Valmar Kiisler Regionaalminister - Siseministeerium Ken-Marti Vaher Siseminister - Siseministeerium Taavi Rõivas Sotsiaalminister - Sotsiaalministeerium Urmas Paet Välisminister - Välisministeerium 6. Avalik haldus Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus. Avalik haldus keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. 7.Avalik teenistus Avalik teenistus on töötamine riigi ametiasutuses, kohalikus omavalitsuses või rahvusvahelises organisatsioonis. 8. Skeem õpikust lk 122 9
kultuuri ja sporti heal järjel. Kindlasti peaks see inimene arvestama kohalike inimeste vajadustega, mida nad kõige rohkem tahaks teha ning mis neile huvi pakuks. 13 VIIDATUD ALLIKAD 1. Audru Spordihoone 2011. Audru Vallavalitsus, 04.10.2011. [https://www.audru.ee/et/audru-spordihoone] 16.10.2011. 2. Eesti kohaliku omavalitsuse üksused. Siseministeerium. [http://www.siseministeerium.ee/5995/] 20.10.2011. 3. Eesti Vabariigi Põhiseadus. Riigi Teataja, 03.07.1992. [https://www.riigiteataja.ee/akt/12846827] 16.10.2011. 4. Euroopa kohaliku omavalitsuse harta. Riigi teataja, 01.04.1995. [https://www.riigiteataja.ee/akt/13104622] 16.10.2011. 5. Ilves: sageli pole probleemiks raha nappus, vaid hoopis vähene teavitamine. Õhtuleht, 04.05.2011
kasutamise tagamine; 4.) esmaabi ja meditsiiniline teenindamine; 5.) ettevõttesisene väljaõpe ja varustus; 6.) abi planeerimine päästeteenistuselt (112). 4. Riski suuruse hindamise valem. R=(E+V+K)*T, kus R- riski suurus, E- kannatanute arv (1-5), V- tagajärjed varale (1- 5), K- keskkond (1-5), T- õnnetuse tõenäosus(1-5) Millised ministeeriumid peavad tegelema Eesti ühiskonnas riskitaseme reguleerimisega? 5. Riikliku kriisiplaneerimisplaani koostab Siseministeerium, mis kooskõlastatakse teiste ministeeriumitega. Riskianalüüsi ei tee kaitseministeerium. Riskianalüüsi teostamise tasandid Eestis? 6. Erinevad tasandid: 1) EV valitsus. EV kriisikomisjon. 2) siseministeerium.+ teised ministeeriumid 3) maakonnad ja selle riskianalüüs 4) valla/linna omavalitsuse riskianalüüs 5)ettevõtted, asutused. Millal rakendatakse Eestis eriolukorra seadust ja millal erakorralise seisukorra seadust? Kes kuulutab selle välja? 7
Demokraatia on valitsemine valitud esindajate kaudu Ministeeriumid Justiitsministeerium (kristen Michael), Haridus- ja teadusministeerium (jaak Aaviksoo),Kaitseministeerium (urmas reinsalu),Keskkonnaministeerium (keit pentus-rosimannus),Kultuuriministeerium (rein lang),Majandus-ja kommunikatsiooniminister (juhan parts),Põllumajandusminister(helir-valdor seeder) ,Rahandusministeerium (Jürgen ligi),Siseministeerium (ken-marti vaher),Sotsiaalministeerium (hanno pevkur), Välisministeerium (urmas paet) Maavalitsuse ülesanded: Korraldada ja kordineerida riiklikku haldust, käsutada riigivara, planeerida regiooni arengut. Kohaliku omavalitsuse ülesanded Korraldada sotsiaalabi ja-teenuseid, korraldada elamu- ja kommunaalmajandust, organiseerida ühistransporti, korraldada heakorda ja kekskonnaplaneerimist. Eesti kohtusüsteem I maakohtud, halduskohtud , II ringkonnakohtud, III riigikohus. Õiguskantsler teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse ...
Tartu Ülikool Marko Pomerants siseminister Siseministeerium Pikk 61 15065 TALLINN 19.11.2010 nr 1-14/RE-7044 Koopiad: Rahandusministeerium Vihula Vallavalitsus Austatud härra minister Rektorina palun teatada, et Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut taotleb Merekooli III kinnistu tasuta võõrandamist Tartu Ülikoolile kui avalik-õiguslikule juriidilisele isikule ülikooliseaduses ja Tartu Ülikooli põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks, seda juhul, kui siseministeeriumil ei ole võimalik tagada ülikooli pikaajalise kasutusõiguse vajaduse fikseerimist tähtajalise (vähemalt 10- aastase kehtivusajaga) kasutuslepinguga. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut on Merekooli III kinnistut kasutanud juba 14 aastat ja kõnealuse kinnistu aastaringse kasutamise võimalus on ülikooli jaoks hindamatu. Ülikool kasutab hoonet aparatuuri ja varustus...
Keskonnapoliitika ja korraldus Praktiline töö nr 1 Ülesanne 1. Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukavad: *Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ *Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 *Keskkonnaministeeriumi arengukava 2015–2018 *Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 *Looduskaitse arengukava aastani 2020 *Eesti kalanduse strateegia 2014–2020 *Eesti Maaelu arengukava 2014–2020 *Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 * Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ * Transpordi arengukava 2014–2020 *Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (eelnõu) *Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ *Eesti riiklik põlevkivi arengukava aastani 2020 *Eesti riiklik turismiarengukava 2014–2020 *Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020 Ülesanne 2. Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava Isik/asutus Mõju/huvi Keskkonnaministeerium ...
NKGB- julgeolekku rahvakomissariaat, ülesanneteks luure ja vastu luure. Alates 1954 a. tegutses KGB (riikliku julgeoleku kommitee/salapolitsei) KGB: · Jälgis ja kontrollis ühiskonda · Surus maha nõukogude vastased ilmingud · Tagas kõrgete ametnike julgeoleku · Sedas välisraadioid · Kontrollis välismaalasi · Teostas väli ja vastu luuret · Tegi koostöödkõigi ühiskonna kihtide esindajatega nuhkimis otstarbel. KGB kõrval tegutses ka siseministeerium, mis võttis üle miilitsa ülesanded. Nõukogude võimu kindlustamiseks jäi eestisse ka sõjavägi, algul 120000 meest. Nende kätte koondus ligi 90000 ha maad (Baldiski, Pakri, Sillamäe) Sõjaväelastele tuli peale maa anda suur osa uutest elamispindadest. NÖ. Eesti oma sõjavägi tegutses 8. Laskurkorpuse baasil, kuni1956 aastani.
- ettevõtte rakenduskonna ja tegevuskondade väljaõpe ja varustus - abi planeerimine päästeteenistuselt (telefon 112) jne. 4. Riskianalüüsi valem: R = (E + V + K)*T R riski suurus ehk riskitegur E kannatanute arv V tagajärjed varale T õnnetuse tõenäosus K keskkond OJ operatiivjõud KT kaitstuse tase Optimaalne olukord, kui K= 1 (risk on talutav) 5. Sotsiaalministeerium, siseministeerium, kaitseministeerium. 6. RISKIANALÜÜSI TEOSTAMISE TASANDID TTK TTK R TTK TTK TTK TTK § §22 RISKIANALÜÜSI KOHUSTUSEGA II OBJEKTID §26 VALD OJ * KT LINN Valla- ja linnaomavalitus 7
sporti teha. Võime loota nii arstiabile kui ka päästeametile ning võime kindlad olla Eesti politseile. Lisaks on säilinud meie kultuur ning puhas ja mitmekesine keskkond, kus saab elada ka meie järeltulev põlvkond. Arvan, et osa kodanikke hoidub maksmisest, kuna neile on jäänud selgusetuks, kus see raha rakendust leiab. Riik peaks rohkem inimesi teavitama saadavatest hüvedest ning see tõstaks rahva motiveeritust maksta makse. Kasutataud allikate loetelu: 1) Siseministeerium, 2007. Kodaniku käsiraamat 2) Maksu- ja Tolliamet, 2015. Eesti maksusüsteem. Leitav: http://www.emta.ee/index.php?id=31081 (Kasutatud: 02.02.2015) 3) Riigikogu, 2008. Maksumoraal maksukäitumise kujundajana ja selle peamised isikupõhised mõjutegurid. Leitav: http://www.riigikogu.ee/rito/index.php? id=14002&op=archive2 (Kasutatud 02.02.2015).
1) Venemaa on hädas vägivaldsete miilitsatega Vene miilitsate omavolitsemise üle järelvalvet teostava organisatsiooni kinnitusel tõusis korravalvurite poolt toime pandud kuritegude hulk aastaga 11 protsenti. Miilitsate tegevusel silma peal hoidva organisatsiooni esindaja Andrei Moskovkini kinnitusel panid miilitsad lõppenud aastal toime 5190 kuritegu, millest enam kui 3000 juhtumit olid seotud korruptsiooni ja võimuvolitustest üleastumisega, vahendas AFP. Venemaa Föderatsiooni siseministeerium on sattunud kriitikalaviini alla, sest mundrikandjate omavolitsemine ja kriminaalsed juhtumid on Venemaa argipäeva lahutamatu osa. Vastuseks süüdistustele on president Dmitri Medvedev lubanud miilitsa ja vanglasüsteemis viia läbi ulatuslikud reformid ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- --------------------- 2)Bagdadi raputas kolm võimsat plahvatust
EESTI NSV VALITSEMINE Nõukogude võimustruktuur -nõukogude võimu taastamine algas Punaarmee sissetuniga 1944 -peale Punaarmeed tulid operatiivgrupid uue võimu esimesed taastajad -kõrgemad võimuorganid koondusid Võrru, Tallinn oli sakslaste käes, hiljem Tallinna -juhtiv koht EKP (allus Moskva korraldustele) / seadusandlik võim ENSV Ülemnõukogu / täidesaatev võim ENSV valitsus / linnades ja maakondades kohalikud parteikomiteed Kohalik võimueliit ja nomenklatuur -võimueliit - Eesti NSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader: juunikommunistid / Eesti laskurkorpuse veteranid / Venemaa eestlased / muulased -kommunistid olid parteiametnikud (töötasid juhtivatel kohtadel partei- ja riigivõimuorganistes / ettevõtetes / kolhoosides / sovhoosides) -iseloomulik oli parteikaadrite pidev puhastamine 1940 haripunktis võitlus nn kodaniku natsionalismiga -olulisemad ametikohad - nomenklatuursete ametikohtade loet...
kriisireguleerimisalase koolituse loodussündmused (nt. Üleujutus, planeerimisel ja korraldamisel. põud, torm, pandeemia); 3. Teostamise tasandid tehniloogiaga seotud ohud (nt. IT I TTK kahjustused, arvutiviirused, II linnad, vallad (linna- ja transpordihäired, plahvatus); vallaomavalitsused) majandusliku ning õiguslikud III Maakond ja selle riskianalüüs ohud ( nt. Finantskriis, IV Siseministeerium + teised kindlustushäired, haired ministeeriumid rahvusvahelises kaubanduses. V Eesti Vabariigi valitsus, EV 11. Millest sõltub riskipildi kriisikomisjon kujunemine avarii korral TTMA 4. Koostamise etapid 1)TTMA keemilised ja füüsilised - teabe kogumine; omadused; - ohutegurite ja ohustatute 2)Avarii ulatus; kindlakstegemine; 3)Ümbritseva kaskkonna
kogunemist Eesti Panga toonase presidendi Siim Kallase ümber koondunud uue erakonna algatusrühma istung ja 1990. aastal asutatud Eesti Liberaaldemokraatliku Partei (ELDP) erakorraline kongress. Algatusrühm otsustas ühineda ELDP-ga, uus erakond Eesti Reformierakonna nime all ellu kutsuda ning asuda valmistuma 1995. aasta parlamendivalimisteks. ELDP kiitis kongressil heaks liitumise Reformierakonna algatajatega. Kahe struktuuri juhtkonnad ühendati, erakonna esimeheks valiti Siim Kallas. Siseministeerium registreeris Eesti Reformierakonna 9. detsembril 1994. 1995. aasta parlamendivalimistel sai Reformierakond 87 531 häält ehk 16,19%, mis andis 19 kohta Riigikogus. 1995. aasta sügisel lõi erakond valitsuskoalitsiooni Koonderakonna ja Maarahva Ühendusega. Erakonna esimees Siim Kallas sai välisministriks. Valitsusse kuulusid Reformierakonna poolt veel Andres Lipstok majandus-, Toomas Vilosius sotsiaal-, Jaak Aaviksoo haridus-, Märt Rask sise- ning Kalev Kukk teede- ja sideministrina.
Eesti Panga toonase presidendi Siim Kallase ümber koondunud uue erakonna algatusrühma istung ja 1990. aastal asutatud Eesti Liberaaldemokraatliku Partei (ELDP) erakorraline kongress. Algatusrühm otsustas ühineda ELDP-ga, uus erakond Eesti Reformierakonna nime all ellu kutsuda ning asuda valmistuma 1995. aasta parlamendivalimisteks. ELDP kiitis kongressil heaks liitumise Reformierakonna algatajatega. Kahe struktuuri juhtkonnad ühendati, erakonna esimeheks valiti Siim Kallas. Siseministeerium registreeris Eesti Reformierakonna 9.detsembril 1994. Eesti Keskerakond. Eesti Keskerakond on Eesti partei. See asutati 12.oktoobril 1991 Tallinnas.Erakonna esimees on Edgar Savisaar.Erakond paigutab ennast poliitilisse tsentrumisse. Keskerakond kuulub koos Reformierakonnaga,Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse. Minevikus kuulus sellesse ühendusse ka Koonderakond.Keskerakonna majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalse turumajanduse arendamine.
1980. aastatel kuulus nomenklatuuri 1348 isikut. Valimised Formaalsed hääletati ühe kandidaadi poolt Osalusprotsent üle 99% Saadikute arvu kasv (1947 100, 1980 285) Saadikute roll tähtsusetu polnud kutselised Julgeolekuorganid Pärast sõda: NKVD (siseasjade rahvakomissariaat) ühiskondliku korra tagamine NKGB (julgeoleku rahvakomissariaat) riiklik julgeolek, luure ja vastuluure 1954. aastast: Siseministeerium - miilits KGB (Riikliku Julgeoleku Komitee) Võõrsõjavägi Pärast sõda 120 000 meest 1991. aastaks 1665 objekti 87147 hektarit Osa linnade elamufondist sõjaväe käsutuses 1944-1950 ka oma kaitseministeerium 1956. aastani oma rahvusväeosad (8. laskurkorpuse baasil) Lembit Pärn 1945-1950 ENSV kaitseminister Haldusjaotuse muutused 1944-1945 eraldati Eesti territooriumist
3. astme kohus on riigikohus, mis asub Tartus Riigikohtu kandidaturi esitab president ja kinnitab riigikogu Kohtuniku amet on eluaegne Kaasistuja võib olla 25 kuni 60 aastane EV kodanik Inimene on seni süütu kuni tema süüts on tõestatud Kohtus peab tunnistama kui seda nõutakse Kohtus ei pea tunnistama lähisugulaste vastu Riigikaitse Riigil on sisemised ja välised ohud. Sisemised ohud on näiteks epideemiad. Nendega tegelevad justiits ja siseministeerium. Välimisteks ohtudeks on näiteks terrorism, kallaletungid ja kübersõda. Nendega tegeleva kaitseministeerium ja kaitsevägi. Kaitseväe alla kuuluvad maavägi, õhuvägi ja lennuvägi. Kaitsejõud on ka piirivalve, politsei ja päästeteenistus. Noorkotkad ja kodutütred. Need alluvad presidendile ja tema otseseks alluvaks ob kaitseväe ülemjuhataja. Kaitsepolitsei on eraldiseisev üksus, mis tegeleb riigisaladuste kaitse ja luurega. Erakonnad ehk parteid
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 8. peatükk KOMMUNIKATSIOON Selles peatükis seletatakse lahti kommunikatsiooniprotsessi mõiste ning kirjeldatakse koordineerimise eesmärke ja tasandeid. Eraldi käsitletakse efektiivsete koosolekute korraldamise eeldusi ning antakse ülevaade projekti maine kujundamise võtetest. Kommunikatsioon ja informatsioon Mõistetel "kommunikatsioon" ja "informatsioon" on palju käsitlusi ja definitsioone. Seetõttu selgitame esmalt, mida selles käsiraamatus nende terminite all mõistetakse. Informatsioon on igasugune kirjalik, suuline või visuaalne teave, mida edastatakse kommunikatsiooniprotsessis. Kommunikatsioon on ühe- või kahesuunaline informatsiooni edastamise protsess. Kommunikatsiooniprotsessis edastatakse sõnum saatjalt vastuvõtjale. Kommunikatsioon hõlmab saatja, sõnumi ja vastuvõtja vahelist vastas...
- rahvusvahelised suhted, loob kontakte - erakorralises olukorras: välja anda seadusi, kuuulutada välja erakorraline seisukord EESTI VABARIIGI VALITSUS *valitsuse koosseis: - valitsus koosneb ministritest ja seda juhib peaminister (11- 12 ministrit) - portfelliga/portvellita ministrid - peaministri residents on Tallinnas, Toompeal Stenbocki maja. - rahandusministeerium, välisministerium, kaitseministeerium, siseministeerium, keskonnaministeerium, justiitsministeerium, kultuuriministeerium. - kantsler - ülesanne on korraldada ministeeriumi igapäevast asjaajamist ning tagada sujuv töö ka ministrite vahetumise perioodil. - riigisekretär juhib riigikanseleid *valitsuse ülesanded: - viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat - suunata ja kordineerida valitsusasutuste tgevust
oleva Laitse lossi. AJALUGU Woldemar käis tihendalt läbi Nicolai von Glehniga. Arvatakse, et tol amatöörarhitektil oli mongi osa Laitse mõisahoone ilme kujundamisel Uexkülli käes oli Laitse loss ainult 1909. aastani. Oma ainsale pojale ei saanud ta Lossi pärandada, kuna to oli rüütelkonnast välja heidetud. Tütar aga oli kolinud välismaale. Nõnda sattus loss lõpuks Woldemar von Uexküll AJALUGU 1936 aasatl avas Vabariigi siseministeerium seest põhjalikult ümberehitatud lossis noortekoloonia. Hiljem raadiojaama kontor ja korterid. Kuni nõukogude aja lõpuni oli mõisas postkontor, raamatukogu,arstipunkt, kinosaal, kohalik automaat-telefoonijaam, sovhoosi söökla ja väike pagaritöökoda. Alates 1994-1995 seisis mõis peaaegu tühjana ja kippus lagunema. Laitse loss 1971 tagakülg Laitse loss 1971 esikülg Laitse loss 1986 AJALUGU 1996. Aastal aalustati lossis renoveerimistöödega, mis kestsid 2013. aastani
• Keskkonnaminister: Marko Pomerants • Maaeluminister: Urmas Kruuse • Rahandusminister: Sven Sester • Kaitseminister: Hannes Hanso • Kultuuriminister: Indrek Saar • Justiitsminister: Urmas Reinsalu • Majandus- ja taristuminister: Kristen Michal • Ettevõtlusminister: Liisa Oviir • Siseminister: Hanno Pevkur • Riigihalduse minister: Arto Aas 8.Ministeeriumid (valitsus.ee) • Haridus- ja Teadusministeerium • Justiitsministeerium • Siseministeerium • Kaitseministeerium • Keskkonnaministeerium • Kultuuriministeerium • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium • Põllumajandusministeerium • Rahandusministeerium • Sotsiaalministeerium • Välisministeerium 9.Valitsuse ülesanded: 1) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; 2) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; 3) korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist;
“ Liiduvabariigi täitevvõimu (riigihalduse) organisatsioon Ministrite Nõukogu Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus Ministeeriumid, komiteed, peavalitsused, valitsused, komisjonid: o Ülemliidulised (NSVL ainupädevus) o Liidulis-vabariiklikud (ühispädevus) o Vabariiklikud (liiduvabariigi pädevus) ENSV Ministeeriumide jaotus alluvuse järgi Liidulis-vabariiklikud 1973. aastal 19 Siseministeerium Välisministeerium Rahandusministeerium Tervishoiuministeerium Haridusministeerium alates 1966 Jt Vabariiklikud 1973. aastal 5 Kohaliku Tööstuse ministeerium Sotsiaalkindlustuse ministeerium Kommunaalmajanduse Haridusministeerium kuni 1966 Jt ENSV Ministrite Nõukogu Ülesanded Liiduvabariigi igapäevaelu juhtimine üleliiduliste ja kohaliku
Tallina linna ehitus on kiirelt arenenud. Valmis on Tallinna Tartu neljarealine maantee. Ehitatud on palju rohkem pilvelõhkujaid. Mitte väga kõrgeid, vaid selliseid parajaid. Nii Saaremaale kui Hiiumaale on ehitatud mandrilt sillad. Tartu linn on saavutanud oma arhitektuuris väga moodsa ja klassikalise välimuse. Pärnu on endiselt suvepealinn, mis toob sisse väga palju turiste. Suviti on seal võimalus tegeleda igasuguse veespordiga. Saaremaale on ehitatud ka delfinaarium. Siseministeerium on kahandanud kuritegevust. Tänavatel on turvaline käia, parkides pole enam narkosüstlaid ja kurjategijad teevad ühiskondlikku tööd.
Osalseid ka EKP ja RR. 1.istungil võeti vastu tegevuskava läbirräkimiste alustamiseks NLi ja lääneriikidega, et saavutada okupatsiooni lõpetamine ja iseseisvuse taastamine. Tegevorganisatsiooniks valiti Eesti Komitee (Tunne Kelam). Ülemnõukogu valimistel (märts 1990) osalesid ka punaarmee sõdurid ja sajad tuhanded migrandid. Esimeheks valiti A. Rüütel, uueks valitsusjuhiks sai E. Savisaar. 6. (19-21 aug 1991)Augustiputš: riigipöördekatse millega vanameelsed kommunistid, siseministeerium ja julgeolek püüdsid ära hoida liidulepingute sõlmimist ning NSV Liidu lagunemist. (Gorbatšov Krimmis koduaresti; keelati streigid-miitingud). B.Jeltsin surus maha ning võim koondus sellega tema kätte. Moskvas valitsevat segadust ära kasutades iseseisvusid Balti riigid. 7. E. Savisaar – Rahvarinde liider, hiljem valitsusjuht. A. Rüütel – Ülemnõukogu esimees (1990) Vaino Väljas – esialgu saadeti Ameerikasse välislähetusse, hiljem kutsuti
• Lastekaitse seadus • Notariaadiseadus • Perekonnaseadus • Perekonnaseisutoimingute seadus Perekonnaseisuasutus • Registreerib sünde ja surmi • Kinnitab abielude sõlmimist ja lahutamist • Teeb rahvastikuregistrisse neist tulenevaid perekonna- ja nimeõiguslikke muudatusi kajastavaid kandeid • Muudab ja parandab rahvastikuregistrisse kantud andmeid Perekonnaseisuasutused • Valla- ja linnavalitsus • Maavalitsus • Eesti välisesindus • Siseministeerium • Notar ei ole perekonnaseisuasutus, kuid täidab abielu sõlmimise ja lahutamisega seotud perekonnaseisuasutuse ülesandeid Abielu vs. kooselu Perekonnaseadus Kooseluseadus • Kooselulepingu võivad sõlmida kaks füüsilist isikut, kellest vähemalt ühe elukoht • Abielu sõlmitakse on Eestis mehe ja naise vahel
Loomade käitumine Loomade käitumise uurimisel saab kasutada erinevaid teaduslikke lähenemisviise. Tundes loodust, on bioloogidel või etoloogidel lihtne välja pakkuda mitmeid oletusi, mis looma üht või teist käitumisviisi võiksid põhjustada, kuidas loom võiks käituma hakata või milliseks võiks looma käitumine kujuneda tulevikus. Näide! Võimalikud seletused: Kevadel võib näha isatuvisid pugusulgi kohevile ajamas ja ennast - Tuvid keerutavad ennast, et näidata end paremini oma tulevasele keerutamas ja ematuvide läheduses partnerile ja et näida suuremate ja tugevamatena. kudrutamas. - Tuvid keerutavad sellepärast, et neid stimuleerib vastassoo esindaja lähedalolek. - Tuvid keerutavad end sellepärast, et kätte on jõudnud kevad ja on tõusnud nende suguline aktiivsus. Ka vaatlusi l...
sekundaarnimede puhul: ,,Lembitu" talvejope (isikunimi ettevõtte nimena), otsime teda ,,Virust" ja ,, Kunglast" (maakonnanimi ja pseudomütoloogiline maanimi hotellinimedena). · Tüübinimetus kirjutatakse tavakasutuses väikese algustähega. Väikese algustähega võib kirjutada nimetuses kõik need osad, mis ei ole otseselt nimed (isiku-, koha-, ettevõttenimed). Nt riigikohus, riigikontroll, statistikaamet, siseministeerium, Tartu linnavalitsus. Põlva maavalitsus. · Asutuse, ettevõtte, organisatsiooni või ühenduse registreeritud täisnimetuses võib selle ametlikkuse näitamiseks kasutada läbivat suurtähte. · Nt Riigikohus, Riigikontroll, Statistikaamet, Riigi Tööinspektsioon, Siseministeerium, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Kristlik Kirik, Eesti Üliõpilaste Selts, Ingerisoomlaste Liit, Tartu Linnavalitsus.
Naftareostused Läänemeres, Soome lahes ja Eesti vetes Kerli Kisant EAKI Tallinn 2011 Nafta Koostis: Orgaanilised ühendid (süsivesinikud, happed, vaigud) Väävlit ja lämmastikku sisaldavad anorgaanilised ühendid Vesi Omadused: Vees lahustumatu Veest kergem Läbipaistev kuni must värvus Madalatel temperatuuridel viskoossemad Tuleohtlik Pinnavette satub toornaftat peamiselt inimese käe läbi Tankeriõnnetused; Naftapuurtornide lekked. Mitmesugused naftast valmistatud kütused ning õlid jõuavad vetesse: sademeveega tänavatelt; laevade pilsiveest; Tööstusheitmetest; jne. Ligikaudne naftakihi paksus (mm) - Ligikaudne naftahulk (l/km2) 0,00004 - 40 Vaevu näha hea valgustuse juures 0,00008 - 80 Näha hõbedavärvilise läikena veepinnal 0,0015 - 150 Näha õrnad vikerkaarevärvid 0,003 - 300 Näha eredad vikerkaarevärvid 0,001 - 1000 Värvid muutuvad tumedamaks 0,002 -...
mõõk. Julgeolekuorganite struktuuri kuulusid sõjajärgsetel aastatel siseasjade ja julgeoleku rahvakomissariaat. Kahe struktuuri vahel eksisteeris tööjaotus: esimene tegeles ühiskondliku korra taagamisega, teine riikliku julgeolekuga, sh ka luure ja vastuluurega. Pärast mitut reorganiseerimist moodustati 1954 aastal riikliku julgeoleku komitee (KGB). Julgeolekuorganid allutati senisest enam parteile. KGB kõrval tegutsema jäänud siseministeerium võttis üle miilitsa ülesanded, eelkõige korrakaitse. KGB ülesanded olid mitmepalgelised. Ühest küljest tuli pidevalt ühiskonda jälgida ja kontrollida, et kõikvõimalikud nn nõukogudevastased kavatsused ja ettevõtmised juba eos lämmatada. KGB pidi võimude jaoks olema ühiskonna silmadeks ja kõrvadeks. Ülesanne oli ka välisluure ja vastuluure korraldamine, kõrgete võimukandajate julgeoleku määramine, eriside kindlustamisne,
läbimatuks (näiteks jäi Lääne-Virumaal Padaorus lumevangi ligi 600 inimest), häiritud oli mitme olulise kauba vedu ja side. Tormiga seoses kaotas elu kolm inimest. Hädaolukorra seaduse mõtte kohaselt peaks tormis seisneva hädaolukorra lahendamise plaan ära hoidma küll mitte rohket lumesadu ja tormist ilma, küll aga sellise ulatusega tagajärgi. Tormis seisneva hädaolukorra plaani koostamise eest vastutab Siseministeerium, kes on koostanud ka vastava eelnõu. Plaani koostamise juhend näeb ette, et plaanis tuleb käsitleda erinevate asutuste ülesandeid ja koostööd, olukorra kiiret ja võimalikult väheste kahjudega lahendamist ning seda toetavat teabevahetust ning lahendamise juhtimise korraldust. Mõeldes detsembritormi ajal toimunule ning uurides tormis seisneva hädaolukorra lahendmaise plaani eelnõud, avastab analüüsiv mõtleja aga midagi üllatavat. Kuigi Padaoru näitel on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
