Rootsi aeg majandus:*vilja väljavedu jätkus, *idakaubandus käis alla, *tekkisid esimesed manufaktuurid ehk tehased, *käsitöölistel oli tsunftikord, mis oli orienteeritud käsitööistele sobiva sissetuleku tagamisele, eesti käsitööiste olukord halvenes alates 16.saj. rahvastik: *tänu rahulikematele aegadele hakkas toimuma loomulik juurdekasv, saabusid ka uusasukad * 1656-1658 toimunud sõjaga kaasnes katkutaud, kuid siiski eestlaste rahvaarv tõusis 350- 400 000-ni. Üldine:*17saj. ,,vana hea rootsi aeg" rahva mälus säilinud hinnang järgnevale (Vene tsaari võimu aeg) *Rootsi keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu oli see, et Balti Saksa aadlikud ei olnud harjunud kellegi sekkumisega otsustamisõigusesse maa ja talupoegade üle. *Rootsi talupoeg ei olnud pärisori. *Rootsi kuningas vajas Balti sakslaste toetust (Poola oht) talupoegade olukord: *teokoorem suurenes, *karistused karmistusid, *talupoeg muutus pärisorjaks *kodukariõigus (võib talupoeg...
Tallinna Polütehnikum Rootsi aeg Koostaja: -Silence Sisukord Tallinn 2009 Sissejuhatus ............................................................................................................................ 2 Eesti alad ...............................................................
Kindral kuberneri ülesanded- kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Nad kandsid hoolt ka postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. Kubermang- Eesti kubermang (Viru, Järva, Harju, Lääne), Liivimaa kubermang (Pärnu, Tartu, Võnnu, Riia). Johann Skytte- Liivimaa kubermang, kes on Tartu Ülikooli asutaja. Ülikool avas uksed 1632. aastal ja seal õppisid enamasti Rootsi ja Soome päritolu tudengid. Mõisa tüübid- Kõige enam oli Eestis era- e rüütlimõisad, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele. Teise suurema mõisate rühma moodustasid riigi- e kroonumõisad. Riik rentis oma mõisad mõneks ajaks välja riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisat polnud. Kolmanda suurema rühma moodustasid kirikumõisad e pastoraadid, mis olid rüütli- või kroonumõisatega võrreldes märksa väiksemad ning andsid elam...
Linnad ja kaubandus Linnade iseseisvus ja jõukus põhines traditsiooniliselt kaubandusel, mille senise edu tagatis oli püsiv rahu ja stabiilsed suhted. Pärssivalt mõjusid 17. sajandi alguse sõjad kaubandusele ka Läänemere ruumis -- nõnda lagunes valdavalt Saksamaal peetud Kolmekümneaastases sõjas lõplikult juba ammu mõranema hakanud Hansa liit. Läänemere-kaubandus koondus võõramaiste, peamiselt Põhja-Saksa, Madalmaade ja hiljem Inglise kaupmeeste kätte. Eesti tähtsamad kaubalinnad olid Rootsi võimu ajal endiselt Tallinn ja Narva, esimene neist oli kubermangukeskusena Lääne-Euroopa ja Venemaa vahelise kaubanduse peamine transiitsadam. Kõige tavalisem väljaveoartikkel oli teravili (umbes kolmandik ekspordist), selle kõrval veeti välja nii Venemaalt kui ka Eestist pärit lina. Venemaalt vahendati Tallinna kaudu Lääne-Euroopasse veel laevaehituskraami, karusnahku ja muid metsasaadusi. Eestisse sisse veeti peamiselt soola (Hispaaniast), m...
Mõisted Sisemigratsioon- siseränne Suur näljahäda(1696-1697) Kubermang- haldusüksus( 2 tk) Kindralkuberner- Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner. Sillakohus- Liivimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Maakohus- Liivimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Liivimaa Õuekohus- seal lahendati raskemaid kuritegusi ning aadlike kohtuasju. Adrakohus-Eestimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Meeskohus-Eestimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Eestimaa Ülemmaakohus- seal lahendati raskemaid kuritegusi ning aadlike kohtuasju. Maapäev- Rüütelkonna liik...
Kuidas mõjutas Rootsi aeg elu Eesti alal? Rootsi aeg algas Eestis 1561/1600 aastal ning kestis kuni aastani 1710. See aeg oli üpriski pikk, et endaga kaasa tuua väga palju erinevaid ning olulisi muudatusi inimeste elus, majanduses, valitsemises, usuelus ning ka kultuuris. Kui rääkida Eestimaast, siis pärast rohkeid sõdu, oli Eesti väga harimata. Paljud inimesed olid kodudest lahkunud ja majad seisid tühjadena. Aastal 1620 elas Eesti veidi rohkem kui 120 000 inimest ning alles aastal 1630 hakati maad uuesti kasutusele võtma. Selleks, et kiiremini tööjõudu saada, võtsid mõisnikud küladesse palju uut rahvast. Eestis hakkasid elama ka paljud võõramaalased. Siia saabus Soome ja Rootsi talupoegasid, keda taheti pärisorjastada kuid algul keelasid seda Rootsi kuningad. Ajapikku aga selline suhtumine vähenes ja ka neil talupoegadel tuli hakata kandma raskeid mõisakohustusi. Kokku elas Rootsi aja lõpuks Eesti talurahva hulgas vähema...
1. Aastaarvud Liivi sõda 1558-1583 Jam Zapolski rahu 1582 Pljussa vaherahu 1583 Altmargi rahu 1629 Brömsebro rahu 1645 Oliwa rahu 1660 suur näljahäda 1696-1697 Forseliuse seminari tegutsemisaastad 1684 esimene eesti keelne grammatika 1637 Tartu ülikooli asutamine 1632 2. Isikud Balthasar Russow Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik Erik XIV Rootsi kuningas (1560-1568); sekkus Liivi sõtta, hakkates Eestimaad valitsema Gustav II Adolf Rootsi kuningas (1611-1632); kirjutas alla Tartu Ülikooli asutusürikule; langes sõjas Karl XI Rootsi kuningas (1660-1697); tema valitsemisajal saavutas Rootsi suurriik oma suurima õitsengu; alustas riigimaade tagasivõtmise st reduktiooni; kaotas Liivimaa rüütelkonna ...
MÕIS JA TALU EESTIS VARAUUSAJAL 17-19 SAJAND Agraarolud varauusajal 17-18.Saj oli Eestis umbes 100 mõisa. Kõige rohkem neist oli rüütlimõisasid ( e. Eramõisad ), need kuulusid peamiselt baltisakslastele. Siis olid kroonumõisad ( e. Riigimõisad ). Kolmandaks olid pastoraadid ( e. Kirkikumõisad ). Mõisade majapidamisel muutus tähtsaks teraviljaeksport. Peamiseks teraviljakultuurideks olid talirukis ja oder. Vähem kasvatati kaera ja nisu. 18.Saj sai tähtsaks viinapõletamine. Sellega kaasnes hoogne metsaraie. Eestis valmistatud viin turustati peamiselt Venemaale. Viinapõletamise õigus oli ainult mõisnikel. Talupoegadele oli see kõik keelatud. Talusid oli varauusajal Eestis u. 40 000. Taludes kasvatati ka vilja. Ning seal olid ka erinevad koduloomad : lambad, kitsed, sead, kanad, haned, härjad, hobused, lehmi. Talupoegade koormiste üle peeti arvestust vakuraamatutes. Talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigile makse, mida arve...
Rootsiaeg Eesti ala läks Rootsi võimu alla mitmes etapis: 1) 1583 P-Eesti läks Rootsile Pljussa vaherahuga 1 osapool Rootsi, teine Venemaa. 2) 1629 Altmargi vaherahu, L-Eesti. Pärast Rootsi-Poola vahelist sõda (varasem Rootsiaeg kuni 1629). 3) 1645 Brömsebo rahu Saaremaa, Rootsi ja Taani vahel rahu. 4) Ruhnu saar 1660 Oliva rahuga Poolalt Rootsile. Enne Liivi sõda rahvastik 280 000-300 000 (1550.a), 1620.a 100 000-140 000, 1695.a tõusis jälle 350 000-400 000, 1698.a langes 300 000-350 000, 1710.a 170 000-120 000. Rahvaarv langes, sest 1) oli 2 sõda Liivi ja Poola-Rootsi, 2) 17.saj alguse nälg (1601-1603), sest ikaldus. 1620ndaks aastaks 75% taludest olid tühjad, ilma elaniketa. Rahvaarvu suur
Rootsi aeg Põhja Eesti läks Rootsi kätte Pljussa lepinguga 1583. Lõuna Eesti läks 1629. aastal Altmargi lepinguga Rootsi kätte (Poolalt). Saarema läks Brömsbro lepinguga 1545 Rootsi kätte (Taanilt). Põhja Eestis moodustus Eestimaa kubermang. Lõuna Eestis ja Põhja Lätist moodustati Liivimaa kubermang (Riia keskus). Tegemist oli (kindral) kubermanguga. Viljandi ?, Järva, Harju ja Lääne kubermang moodustati Eestimaa kubermangus. Liivimaa kubermangus aga Pärnu, Tartu, Riia ja Võnnu kubermang. Selline haldusjaotus oli kuni 1783. Aastani, mil Venemaal asehaldusaeg. Saaremaad põhimõtteliselt võeti Liivimaa kubermangu alla, aga see oli eristaatuses, mida juhtis Kuningale alluv juht. Ingerimaa moodustasid Narvas ja sellest idas olevad alad. Setumaa (Piusa ja Võhandu jõgi piiriks) ei kuulnud Rootsile vaid Venemaale. Kubermangu poolt välja antud seadusi nimetatakse patentideks. Kõik patendid saadeti kihelkonna lähimasse postijaama. Samad seadused...
Kuivõrd rootsiaega võib nimetada ,,vanaks heaks Rootsi ajaks?" Rootsi aja alguseks Eestis võib luged 1561 aastat, kui Harju-Viru vasallid, Järvamaa aadel ja Tallinna linn andsid Rootsi kuningale ustavusvande ning Tallinnasse saabusid Rootis väed. Rootsi aeg kestis Eestis kuni 17. Saj lõpuni. Rootsi aeg oli pikk rahuperiood. Talurahva arv hakkas Rootsi ajal jõudsalt kasvama. Seda soodustasid kindlasti pikk rahuaeg ja ka see, et eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi väkke. Eestis toimus ulatuslik sisemigratsioon tihedamalt asustatud paikadest hõredama asustusega paikadesse mis võimaldas kasutusele võtta viljakamaid maid, mis omakorda soodustas ka sündimust. Rohkesti asus Eesti aladele elama ka naaberrahvaid, kes võtsid üle eestlaste keele ja kombed. Rootsi ajal tehti suuri samme kohaliku hariduselu muutmiseks. 1630-ndatel hakati õpetama talupoegi ja rajati esimesed talurahva koolid. Suuri teeneid selles vallas saatis korda Johann ...
Kas võib rääkida vanast heast Rootsi ajast? Rootsi aeg kestis tinglikult 1629-1699, üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivisõda, mille lõppedes jäi Eesti Rootsi võimu alla ning lõpuks Põhjasõda. Rootsiaeg kestis mitukümmend aastat ja see aeg tõi kaasa endaga väga palju muutusi. Rootsi aega meenutatakse, kui vana head Rootsi aega. Kuigi see ,,hea aeg" ei kestnud väga kaua, tõi see kaasa olulise muutuse rahava mentaliteedis. Peale Liivisõda oli Eestimaal paljud linnad sõjast purustatud ja tühjaks jäetud- maa oli laastatud, kuid rahvaarv taastus üllatavalt kiiresti, sest paljud inimesed koloniseeriti Eesti
VASTUSED 1) Eesti ala haldusjaotus kolme kuninga ajal ja rootsi ajal *Eestimaa kubermang(Läänemaa,Harjumaa,Järvamaa,Virumaa ja Ruhnu) *Liivimaa kubermang(Lõuna-Eesti,Saaremaa,Pärnu-ja Tartumaa) Kindral kubener- Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik Ülesanded: a)Oma haldusalal oleva sõjaväe kamandamine b)Nimetama ametisse riigiametnikke c)koguma makse d)Raha laekumise jälgmine 2) Aadlike omavalitsusorganid, nende ülesanded a)Eestimaa rüütelkond b)Liivimaa rüütelkond c)Saaremaa rüütelkond Ülesanded: 1)Maavaldajate aadlike koondamine 2)Aadlike õiguste kaitsimine Rootsi riigivõimu eest 3)Korraldasid maapäevasi iga 3a tagant, valiti maanõudnikud,nende eesotas oli Liivimaa maamarssal nagu väejuht rüütelkonnal 3) Eesti rahvastik 17. sajandil, rahvastiku koosseisu ja rahvaarvu mõjutanud tegurid 1620ndatel oli talurahva arv vähem kui 100 000 1629 oli rohkete sõdade tõttu rahvaarv ikka veel väga väike 1630ndal hakati maad uuesti...
Tahan teada Eesti varauusajast. Mis ajal said alguse teatud ajaperioodid . Eesti varauusaeg on periood, mida piiratakse umbkaudu aastatega 1550-1800, sageli loetakse selle alguseks kas Liivi sõja algust aastal 1558 või Vana- Liivimaa lõplikku kokkuvarisemist ning lõpuks talurahvareforme Eestis 19. Sajandi alguses. Et selle perioodi esimene oli poliitiliselt küllaltki rahutu aeg ja Eesti ala oli mitme valitseja käes, siis on seda perioodi jaotatud mitmeks alaperioodiks: Rootsiaeg (1625a.) ;Poola aeg (1562-1625a.) ;Taani aeg (1560- 1645a.)Perioodi teist poolt ja aega kuni 1917.aastani on nimetatud kas Vene või tsaariajaks. Esimene kannab aga liialt palju ka muid tähendusi: see võib olla Vene võimu aeg Ida-Eesti Liivi sõja ja Vene-Rootsi sõja ajal 1656- 1661, enamasti seostatakse seda aga Nõukogude Liidu okupatsiooni ajaga. Tsaariaeg on aga kõnekeelne termin, mida akadeemilistest kujutistes üldiselt ei kasutata.
tegelenud moskva suurvürstiriik sellega. 1560 aastatel puhkes uued kaks sõda. Poola rootsi vaheline sõda ja taani rootsi vaheline sõda. Poola rootsi vaheline sellepärast et need alad mis olid olnud põhjaeestis, need olid alistunud rootsi kuningale aga kuna need olid ordu alad siis poola pidas endale seda. Tund vahel Kolmekuninga aeg Sellel ajal oli kolm valitsejat: poola, taani ning rootsi Poola Taani Varasem Rootsiaeg Lõuna Eesti, põhja läti Saaremaa Põhja Eesti, Hiiumaa Alguseks võib pidada 1561 Alguseks võib pidada 1559, Algus 1561, kui tallinna linna aastat, kui liivi ordu alistus kui saare-lääne piiskop müüs ja harjuviru vasallide poola kuningale ja võib enda alad taanile. alustumisega rootsile ja võib pidada aastat 1582, kui pidada 1583, kui liivisõja
"Vana hea Rootsi aeg" Rootsi aeg oli Eesti ühiskonnale vastuoluline aeg. Nii enne, kui ka pärast rootsi aega peeti veriseid sõdasid, ning olid näljahädad ja pärisorjus. Kuid ei saa ka väita, et rootsi ajal selliseid asju ei eksisteerinud. Tõsi toimus reduktsioon, kuid see ei toimunud igal pool üle Eesti. Säilis talupoegade sunnismaisus ja pärisorjus võttis maad Põhja-Eestis. Samas ei saa ka väita, et talupojad päris ilma õigusteta oleks jäetud. Talupoegadel oli õigus kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kuigi neile sageli õigust ei antud. Ka suure osa oma viljasaagist pidid talupojad ära andma riigile ja mõisnikele. Maksu taheti ka ikalduse ajal ja seega oli talupoegade seisukord sageli üsna täbar. Rootsi aeg tõi endaga ka nii mõndagi head. Inimesi õpetati lugema ja kirjutama. Ühtlustati Eesti keele grammatikareeglid, mis omakorda tõid lihtsust juurde kirjakeele õppimisele. Eestlaste lugemis j...
Vana hea rootsiaeg Üsna sageli, kui meenutatakse Eesti ajalugu, räägitakse ka ´´vanast heast rootsiajast ´´ . See aeg oli kindlasti mõnevõrra parem kui Saksa aeg ja rootsi ajale järgnenud Vene aeg. Kuid kas see tõesti oligi nii hea ? Siis, kui Eesti oli täielikult saanud Rootsi kuninga valduseks, üks olulisem läbiviidud reform seisnes selles, et pärisorjus kehtestati juriidiliselt . Talupoeg ning tema lapsed olid mõisniku omand . Kuigi võeti kasutusele ka nn. Vakuraamatud, mis sisaldasid kõiki talupoja õigusi mõisa vastu, siis mõisnikud ei pidanud nendest alati kinni ning tõlgendasid neid kirjutatud õigusi nii nagu neile endale kasulik oli. Talupojal oli isegi õigus oma mõisnikku kohtusse kaevata, aga muidugi ei jäänud õiglus peale, vaid hoopis raha, mida mõisnikul oli kohe kindlasti rohkem . Selline olukord ei ole kuigi positiivne talupoegade jaoks . Olukord ei halvenenud ainult talopoegade jaoks. ...
16. Talupojad 17. Linnad 18. Mõisted 1. Tõi rändkive, voored, tekitas kõrgustke, tekitas panke. 2. Vanem kiviaeg (paleoliitikum) -> keskmine kiviaeg (mesoliitikum) -> noorem kiviaeg (neoliitikum) -> vanem pronksiaeg -> noorem pronksiaeg -> vanem rauaaeg -> eel-Rooma rauaaeg -> Rooma rauaaeg -> keskmine rauaaeg -> noorem rauaaeg -> viikingiaeg -> hilisrauaaeg 3. Muinasaeg -> Muistne vabadussõda (1208 1287) -> Keskaeg (1200-1600) -> Liivi sõda (1558 1583) -> Rootsiaeg (1583 1710) -> Põhja sõda (1700-1721) Veneaeg (1721- 1918) Eesti iseseisvumine -> 1918 24. Veb -> Nõukogude aeg (1940-1941 ja 1944-1991) -> Saksa okupatsioon (1941-1944) -> Eesti taasiseseisvumine (1991 20. Aug). 4. Pronksi ei leidu eestis ja see on väga pehme (raud on tugevam, teravam ja vastupidavam). 5. Läänenaabrid Skandinaavia rahvad (rootslaste ja taanilaste esivanemad jötslased), toimus kaubavahetus, aga ka sõdu. Lõunanaabrid Lätlased ja Balti hõimud
"Kas oli "Vana hea Rootsiaeg""? Rootsi aeg sai alguse peale Liivi sõda kui Liivimaa oli Rootsi võimu all. 1561. aastal alistusid Rootsile Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinn. 1581. aastal, pärast Paide vallutamist, kogu Põhja-Eesti, peale Põhjasõda Hiiumaa. 1629. aasta Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. Brömsebro rahuga (1645) sai Rootsi ka Saaremaa. Viimase
7. LINNAD Kaugkaubandus- aadlikele oli ülemerekaubandus keelatud; Narva kaubandus üle vene piiri (17.saj). Peamiseks väljaveoartikliks Eestis oli teravili. Sisekaubandus- sõbrakaubanduse põhimõte; talurahva jõukusega kasvas ka tarbimine; maalaadad; salaviin; kõik linlased võisid omatarbeks kaupu osta. Tsunftid- käsitöökojad Manufaktuurid- töökojad, pm nagu tehased, ainult puuduvad masinad; tööjaotus. 8. KULTUUR 17.sajand Rootsiaeg : Oluline- lugemisoskuse andmine; (1632 Tartu Ülikooli rajamine- toob Eestisse haritlasi) Talurahvakoolid Kirjasõna-lisanduvad ilmalikud tekstid
ida poole Venemaa sõlmis Rootsi ja Poolaga vaherahulepingu, mille tõttu jäi Liivimaa aladest ilma Periood, kus põhja-Eesti oli Rootsi käes, lõuna-Eesti Poola käes ning Saaremaa Taani käes Poola-Rootsi sõda 1600.a puhkes sõda Alguses oli Poola edukam 1629.a sõlmiti Altmargi vaherahu, mille järgi kogu Liivimaa läks Rootsile (1645.a läks Saaremaa Rootsi kätte) Rootsi aeg (17 saj) ''Vana hea Rootsiaeg'' Sõja tagajärjed: kirikud ja mõisad rüüstati, talurahvas pages vaenlaste eest või tapeti, küüditati, katkuepideemiad, rahvaarv kahanes (umbes 100 000) Rootsiajal said Eesti rahvas nautida pikka rahu ja rahvaarv taastus Haldusjaotus Rootsivõim jaotas Eesti ja Läti kaheks kubermanguks: Eestimaa kubermang (Põhja-Eesti) ja Liivimaa kubermang (Lõuna-Eesti ja Põhja- Läti) Kubermange valitsesid kindral kubernerid, kes allusid otse kuningale
MAI 2005 LEIA ÕIGED PAARID A. VIRGUMISAASTAD (MÄSS) 1980 KUNI 1986 B. LOOTUSEAASTAD 1954 KUNI 1968 C. SÕJAAASTAD 1940 KUNI 1945 D. GENOTSIIDIAASTAD 1945 KUNI 1953 E. S UMBUMISAASTAD 1969 KUNI 1980 EUROOPA LIIT VÄIKE KOKKUVÕTTE NIMETA VÄHEMALT 4 NIME, KES SAID TUNTUKS LAULUPEOGA. ANTS ÜLEOJA , LIIDJA RAHULA , ERI KLAS , GUSTAV ERNESAKS VALI ENDA TEEMA : EESTI TALUPOEGADE OLUKORD LÄBI SAJANDITE , 19.SAJANDI ESIMESE POOLE ÄRKAMISAEG JA RAHVUSLIK LIIKUMINE , ROOTSIAEG EESTIS , EV TAASMOODUSTAMINE VALI ÕIGE VASTUS 1. RIIA LINNA RAJAMINE 1210, 1343, 1201, 1202, 1802 2. TARTU RAHULEPING 1310, 1920, 1918, 1716, 1816 3. REFORMATSIOONI ALGUS 1523, 1535, 1241, 1388, 1668 4. MAHTRA SÕDA 1856, 1340, 1208, 1858, 1700 5. PÕHJASÕJA LÕPP JA UUSIKAUPUNGI LEPING 1721, 1710, 1856 TÄIDA LÜNK EESTLASE ESIMENE LAULUPIDU TOIMUS KUS JA MILLAL ? 1869, TARTUS
Aga see kehtis ainult nendele 7-12 aastastele lastele, kellel ei olnu pastori arvates kodus võimalik lugemist selgeks õppida. Vene ajal, 1784. aastal asutas kirjanik August von Kotzebue Tallinna esimese teatritruppi Eestis. Nii Vene kui ka Rootsi aeg on Eesti arengule kaasa aidanud. Aga minu arvates oli siiski positiivsem Eestile Rootsi aeg, kus asutati Tartu Ülikool näiteks. Ja pealegi ega asjata öelda, et ,,vana, hea Rootsiaeg". Aga ka Vene ajal oli positiivseid asju näiteks just Vene ajal said talupojad pärisorjusest vabaks.
Peaaegu kogu maa väljajagamine mõisnikele 16.saj 1583 Pljussa rahu Eestlaste olukord Rootsis pärisorjust polnud, meie alal Rootsi võim seda ei kaotanud Maa andmine mõisnikile > talupoegade koormised suurenesid Taanlaste võima Saaremaal ¾ maast jäi riigile, veerand jagati mõisatele Kroonumaa jagati ametkondadeks ja vakusteks Tekkis eraldi rüütelkond 6-liikmelise nõukogu ja rüütelkonna peamehega Rootsiaeg 1550 elas siin umbes 250k-300k inimest, siis Liivi sõda 1620 – 120k-140k 1695 – pärast Rootsi aega 400k 1696 Suur näljahäda (70k-75k hukkunut) 1700 Põhjasõja algus 1710 rahvaarv 170k Eesti minek Rootsi võimu alla 1629 Altmargi rahu Poola ja Rootsi vahel 1645 Brömsebro rahu Taani ja Rootsi vahel 1660 Oliva rahu Poolaga 1618-1648 tomus Euroopas 30 aastane sõda
sajandi lõpuni. Referaat Juhendaja: õppejõud Tiiu Männiste Viljandi 2011 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1. Rootsiaeg- 17 saj..............................................................................................................4 1.1. Religiooni roll rootsiaegse hariduse kujunemisel.................................................5 1.2. Rahvakoolide võrgustiku loomine........................................................................6 2. Veneaeg- 18 saj................................................................................................................7 2.1
Riik, Eesti - 1227, Saaremaa 1945- ÜRO loomine poliitiline alistumine, vabadusvõitluse 1700-1721- Põhjasõda 1952- Euroopa söe-ja teraseühendus süsteem (sümboolne) lõpp 1775-1783 USA Iseseisvussõda 1976- G7 loomine ORDUAEG; ROOTSIAEG 1789 – Bastille’ vallutamine (Suur 1985- Perestroika 1648 – Vestfaali rahu Prantsuse revolutsioon) 1989- Berliini müüri lagunemine (30aastase sõja lõpp; Suveräänsete, iseseisvate 1914-1917 – I maailmasõda 1991- Nõukogude Liidu lagunemine –
plusside-miinuste välja toomise juures sellega, et see Rootsi aeg oleks niivõrd hea olnud. Kasutatud kirjandus: 1. A. Kasekamp (2010) Balti riikide ajalugu. Tallinn: Varrak. 62-84 2. J.Libe, A.Oinas, H.Sepp, J.Vasar (1997) Eesti rahva ajalugu 4: Poola ja Rootsi aeg, Põhjasõda. Tallinn 3. E.Küng (2013) Eesti ajalugu III. Tartu: Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut 4. L.Vahtre (2013) Eesti ajalugu. Tallinn 5. M. Käger [2014] Kas oli “Vana hea Rootsiaeg”? http://miksike.ee/documents/main/referaadid/rootsiaeg.htm [19.10.14] 5
1. Nimeta vähemalt 3 ajalooallikat, mis on aidanud rekonstrueerida Eesti muinas-ja keskaega. Henriku Liivimaa kroonika Töö-ja tarberiistad (Potikillud, ehted, mündid) Asulakohad (Linnused, kalmistud, Pulli küla, Kunda lähedal) 2. Nimeta ja dateeri (sajandites) Eesti ajaloo perioodid. Muinasaeg – 9000 eKr-13saj. (1227) Keskaeg – 13.saj-16.saj keskpaik (1557/1561) Uusaeg – 16.saj-20.saj Rootsiaeg – 1561-1710 Veneaeg – 1710-1917/1918 Lähiajalugu – 20.saj kuni tänapäevani Eesti esimene vabariik – Eesti iseseisvus Esimene Nõukogude okupatsioon 1940-1941 Esimene Saksa okupatsioon 1941-1944 Teine Nõukogude okupatsioon 1944-1991 3. Muistse Vabadusvõitlus/ Liivimaa ristisõda : aeg (aastates), osapooled, muistse eestlase allajäämise põhjused ja tagajärjed, olulisemad sündmused ( nimeta 2) Muistne Vabadusvõitlus : Aeg : 1208-1227
eKr b) vanem RA (Rooma keisririik) 1 at I pool pKr c) keskmine RA (5-8 sajand) d) noorem RA (9-13) 2. Keskaeg (13 16 saj) (Liivi sõda) (17.saj) 3. Vara Uusaeg sõdade ajajärk, alates Liivi sõda Rootsi-Poola sõdade lõpp 4. Rootsiaeg 17 saj 5. Veneaeg 18-20 sajand Kiviaeg: Pulli asula vanim teadaolev asula. Enne kui see leiti Kunda lammasmägi. Kunda kultuur kütid ja korilased. Asulad vee ääres, kalad, veelinnud, joovad metsloomad, nt põder. Esemed: kivi, luu, sarv, puu. Noorem kiviaeg: Keraamika, Kammkeraamika kultuur. Savinõud. Tasapisi algas Soome- Ugri keelkond. Püstkodad, ava vee poole. Tööriistade areng. Venekirves ehk nöörkeraamika kultuur (3at) Põllundus
lasteaia juures oli Sõrve turg ehk nn. Kesklinn. Rootsi ajal räägiti Saaremaa keskuse üleviimist rannikualadele nt. Sõrve kanti. Aga need plaanid ei jõustunud, sest siin asus siiski Kuressaare kindlus. Arhitektuurne stiil oli rootsi ajal Barokistiilis. *PÕHJASÕDA (1700-1721) Sõda lõppeb Uusikaupuki rahuga (tõlk. Uuslinna rahuga) Seda kutsutakse ka Nystadi rahuks, mis on aga lihtsalt Rootsi keeles. Põhjasõda on eesti ajale pöördepunkt, sest rootsiaeg saab läbi ja algab vene aeg. Põhjasõja põhjused on 1)Venemaa soov pääseda merele lähemale(valitseja oli siis Peeter I) 2)17.sajandil oli läänemeri muudetud rootsi sisemereks. Kõik see oli saavutatud naaberiikide arvelt (nt oli peetud sõdu Taani ja Rootsiga) 3) Taani ja Poola soov saada tagasi oma meri(valdused). Venemaa oli sõja peamine algataja. Venemaal oli 2 võimalust, kuidas merele pääseda: 1) sõda Türgiga (Mustale merele) või 2) Sõda Rootsiga (Läänemeri)
o ajakirjad sajandi algus (Muistne vabadusvõitlus o fotod 1206-1227) 2. Keskaeg (Vana-Liivimaa) Suulised 13.sajandi algus (Liivi sõda 1558-1583) o laulud 3. Kolme kuninga aeg (Poola, Taani, o legendid Rootsi) 1583-17. sajandi algus o suulised mälestused 4. Rootsiaeg 17. sajand (Põhjasõda Arheoloogiilised 1700-1721) o matmispaigad 5. Veneaeg 1710/1721-1918 6. Eesti Vabariik 1920-1940 7. I nõukogude okupatsioon 1940- Esemelised 1941 suvi o lelud 8. Saksa okupatsioon 1941-1944 o rõivad 9. II nõukogude okupatsioon 1944- o mööbel 1991
*NB! Pärast Liivisõda oli eesti kolme kuninga valduses. Holokaust 27.jaanuar Halakaustipäev Holokaust- Saksa juudipoliitika, Teises maailmasõjas juutide massiline hävitamine. *sept. 1939 II Maailmasõja algus. Poolasse esimesed koonduslaagrid. *Kloogal- Eestis hävitati juute. *14.juuni 1941 Esimene küüditamine Eestis. 25. Märts 1949 teine küüditamine Eestis. Rootsiaeg 1561 (rootslased Põhja-Eestis) -1710/1721 (Põhjasõja lõpp) *1645- Mandri Eesti läks Rootsi kontrolli alla. *1696-1697 Näljahäda, vili ikaldus, rüüstati vilja plaplapla... , sai mööda kuni jõudis meie kartuli kasvatus. Moodustan iga alapealkirja tähtsama kohta kaks küsimust (vastus sulgudes). 1) Mida plaanisid ette võtta nii Poole kui Rootsi võim peale Liivi sõda? (Koloniseerida Eesti tühjaks jäänud alad oma raahvaga.)
AJALOO KORDAMISKÜSIMUSED 2) ISELOOMUSTA ÜLDISELT RÜÜTELKONNA VÕIMUPIIRE ROOTSI AJA I POOLEL. MILLISTES VALDKONDADES OLI RÜÜTELKONNA SÕNA OTSUSTAV? TOO 3 NÄIDET Rüütelkonnad koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi ja Vene riigivõimude ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema poolt seatud kindralkuberneride huvisfääri. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, kus otsustati talupoegade ja rahva igapäevaseid küsimusi. 3) ISELOOMUSTA KUBERNERI VÕIMUPIIRE ÜLDISELT. NIMETA 3 OLULISEMAT VALDKONDA, MIS OLID TEMA HALDUSES. Kindralkuberner oli nii Eesti- kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeimaks valitusametnikuks. Ta oli kuninga enda poolt määratud ja talle alluv. Kindralkubernerid kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Nad kandsid hoolt ka postite...
kõik pagenud talupojad tuleb tagasi anda. Osa talupoegi põgenes välismaale. Petseri kloostri ümbrusesse tekkisid Eestist pagenud talupoegadest terved külad. Talurahva elujärg oli üsna kasin. Elati korsnata suitsutares, kuhu pererahva kõrval pidid talvel mahtuma ka loomad. Peamiseks toiduks oli rukkileib ning jahukört, leivakõrvaseks kala. Kõige raskem oli ikaldusaastatel, kui viljasaak hävis ning see põhjustas raskeid näljahädasi, tuhandeid inimesi suri nälga. Rootsiaeg Eestis. Rootsi kuningad püüdsid aadli õigusi piirata ning anda Eesti talurahvale peaaegu samasuguseid õigusi, mis olid Rootsi talurahval , kes oli vaba. Erali rüütelkonnad olid Liivimaa, Eestimaa ja Saaremaa aadlikel. 17. sajandi keskpaigas omandasid äsja vallutatud Liivimaal suuri maavaldusi Rootsi mõjukad kõrgaadlikud, kes olid aga siinsete eesõiguste säilimisest samavõrd huvitatud kui baltisakslased.Rootsi
Esimesed raamatud. Rahvakoolide eesmärgiks oli rahvast õpetada lugema ja kirjutama. Talurahvakoolidele kooliõpetajate saamiseks asutati Tartu lähedale Piiskopimõisas seminar, kus õpetajaks oli Forselius.17. saj. alustasid tegevust esimesed gümnaasiumid Tallinnas ja Tartus. 1632 rajati Tartu ülikool mis oli Uppsala järel teine ülikool eestis. Rahva kasvav lugemisoskus lubas eestikelsete lauluraamatute ja teiste enamasti vaimuliku sisuga trükiste avaldamist. -- (Rootsiaeg 1629-1710) (Veneaeg 1710-1918) Põhjasõjas toimus sõda Rootsi riigi ja Vene tsaaririigi vahel, mis toimus Peipsi järvel. Sõda lõppes Venemaa võiduga. Millest algas Eestis veneaeg. -- Mõisnike võim suurenes. Kõik vabadus mis sai Eesti rahvas Rootsi ajal kadus. Katariina II sekkumine andis Liivimaa talurahvale õiguse omada vallasvara. Mõisakoormisele seati kindlad piirid. Talupojad said mõisniku kohtusse kaevata. TEEMA NR. 3 -- 17. saj
rentnikud. · Liivimaal kujunes aadli vastasseis, juhiks J. R. von Patkul. · Tulemused: 1. Liivimaal võeti kõige rohkem mõisasid tagasi; 2. Rootsi riigi sissetulekute suurenemine; 3. aadlike pahameel Rootsi võimu vastu; 4. talupoegade vakuraamatud, kuhu pandi kirja talupoegade koormised see puudutas vaid riigimõisate talupoegi. · Vana hea Rootsiaeg tõeline talurahva kuningas Karl XI edendas talurahva olukorda. 5) Kohtukorraldus · Rootsi võimu ajal kehtestati 3-astmeline kohtukorraldus, mis kehtis XIX sajandini. · Seisuslik kohus: Kohtuaste Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang I aste ehk kõige madalam aste adrakohus sillakohus II aste meeskohtud maakohus
............................................................................ 19 Kolme kuninga aeg..............................................................................................................19 Rootsi aeg................................................................................................................................. 21 Eestikeelne kirjasõna...........................................................................................................22 Vana hea rootsiaeg, müüt või tegelikkus?.......................................................................... 22 Põhjasõda 1700-1721...............................................................................................................23 Eesti 18. sajandil......................................................................................................................24 Põllumajandus ja talurahva olukord..................................................................................25
· 1660 sõlmisid Rootsi ja Poola Oliwa rahu, millega Poola tunnustas lõplikult Rootsi õigusi Liivimaale. · Samalaadne rahu sõlmiti 1661. a. Põhja-Tartumaal Kärdes ka Roosti ja Venemaa vahel, sellega lubasid venelased Eesti alad ,,igaveseks ajaks" Rootsile. · Saaremaa jäi endiselt Taani kuningriigile. Eestimaa jagamine ühe kuninga vahel: 1645 Brömsebro rahu ka Saaremaa läheb Rootsi võimu alla. ALGAS ROOTSIAEG Eesti talupojad keskajal (talupoegade sotsiaalne liigendus + kohustused) Agraarühiskind rahvastiku enamus talupojad. Aadlike, vaimulike, kaupmehi, käsitöölisi 6-7%. Talurahva sotsiaalne liigenudus: 13.-14. saj. loeti eestalsi isklikelt vabadeks. Nad pidid kaasa tegema isanda sõjaküikudes ja võisid kanda relvi. MAAVABAD · Enamasti muinasvanemate järeltulijad, kes omasid talusid läänikirja alusel ja kelle ainus kohustus oli käia oma ratsuga sõjakäigul.
6. saj eKr. tugevnes Ateenas demokraatia ja koos sellega hakkas arenema nn. klassikalise filosoofia koolkond. 6.-5. saj eKr olid filosoofid loobunud looduse vaatlemisest, nad tundsid huvi inimese ja temaga kaasnevate probleemide vastu. Pilet 2 1. Eesti ajaloo sõlmpunktid: 5 olulisemat sündmust või protsessi, mis muutsid elu Eestis. 1) Muistne vabadusvõitlus- ristisõjad, nende tulemusena algab Eestis Keskaeg. 2) 1929. a peale Liivisõda hakkab Eestis kindlustuma Rootsiaeg- hakkab arenema Eesti kultuur, luuakse mitmeid koole jne. 3) Reformatsioon- aitas kindlustada Eesti kirjakeele 4) 1988- 1991. a Eesti taasiseseidvumine- Eesti sai lõpuks vabaks. 5) Põhjasõda- Eesti läheb Vene tsaarivõimu alla. 2. Majanduspoliitika- finants- ja monetaarpoliitika Finants- ja monetaarpoliitika ehk rahapoliitika all mõistetakse riigi keskpanga tegevust. Monetaarpoliitika eesmärk on raha stabiilsuse tagamine. Raha stabiilsusena
Nüüd kujune peamiseks vastaseks Rootsi . Sõda lõppes , inflatia jäi poolakate kätte, ülejäänud väina põhjapoolsed alad rootslastele, ka kuramaa hertsogi riik poolakate oma, venemaa pidi tagsitõmbuma. Kuni 1700 aastsani oli tagatud mõningane rahuaeg. Oluline erinevus eesti ja läti ajaloo vahel, eesti oli veneliivi sõja lõppedes 3 kuninga vahel aga seejärel läksid kõik rootsi alla, (Vana hea rootsiaeg) läti aladel vastupidine , pärast liivi-vene sõdu , alles järgnenud poola rootsi jätkusõdadene killustusi läti alad rootsi ja poola aladeks. Seda enam et poola aeg kestis lätis ka kauem kui eestis rootsiaeg. Uusikaupungi rahuga läks venemaale ainult üks tükike, põhjaläti. (inflantya -latgale) Poola võim lätis. Väina jõest põhjapoole, ja hiljem ainult ida osa. Üleväina hertsogkond kujunes aastal 1561 pärast Pacta Subjectionest allakirjutamist , endistest riia
Maa inimeste omakaitseks moodustati maamiilitsa üksused. Suurem osa eestlastest võitles Rootsi poolel. 1708 Vinni - viimane välilahing eestis. Venelased võitsid. Suuremosa Tartlastest küüditati Siberisse. 1709 Boltava - Sõja pealahing. Toimus Ukrainas. Venelased võitsid. Loodus olud olid väga rasked. Enne lahingut sai Rootslaste kuningas haavata ja läks Türki. 1710 Vanalaste kätte langesid Tallinn ja Riia. Lõppes Rootsiaeg, algas Veneaeg. 1710/1711 Eesti ajaloo suurim katk. Katku ja sõja tulemusena vähened Eesti rahvaarv 120'000-140'000 inimeseni. Rahu: Uusikauoungi rahu 1721 - Eesti-, Liiwi- ja Ingerimaa Soome Viiburiga Venemaale. Venemaa andis Rootsile osa Soomest ja 2 miljonit taalrit. Rootsile jäi õigus vedada endale Eestist ja Liivimaalt tollimaksuta 50'000 rubla väärtuses vilja. VENEAEG (1710-1918) EESTI PÕRAST PÕHJASÕDA.
annaabi.ee 
