Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Keskaegsele kultuurile: ?
  • Palju oli ka nn. Hallikirikud, kus oli vähe aknaid ( ?
 
Säutsu twitteris
Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst
Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust , kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt ( Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid , veised ja hobuseid.
Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada usundeid . Usundid. Peale nähtava maailma oli ka nähtamatu maailm, seda üritati kunstiga väljendada. Usuti vaime. Inimestel oli uskumus , et neil oli tootem – kaitsev loom, kes on hõimuga suguluses. Teised inimesed ei uskunud tootemisse, vaid uskusid, et nende esivanemad kaitsevad neid. Neid kujutatakse koondkujudena, kes ei sarnane inimesele. Arvati, et teispoolsusega suhtlemiseks pidi pidama rituaale ja tseremooniaid. Nende ajal kasutati fantaasiaküllaseid kaunistatud maske.
Kiviaegsed kogukonnad ja elatusalad:
Kalastus ja mereloomade küttimine
Korilus - viljade, pähklite, marjade jne kasutamine
Elati sugukondadena(sugulusel põhinev kogukond). Mehed küttisid, naised kogusid saaki ja tegelesid korilusega.
3 enamlevinud kunsti tekkimise teooriat: a)mänglust b) usund c) bioloogiliselt tingitud
Mõisted:
Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsiooni algus – 3000 eKr
Varased tsivilisatsioonid: Sumerid , Mesopotaamia, Vana-Egiptus, Kreeta -Mükeene ja Inkad ja Maiad.
Kiviaeg –( 2,5 mln-2500 eKr) Kiviaeg on muinasaja periood enne metallitöötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist.
Jääaeg- on sajandeid või aastatuhandeid kestnud periood, mil temperatuurid Maal on olnud nii madal, et on tekkinud suured mandrijää kilbid . Maa ajaloos on jääajad vaheldunud jäävaheaegadega.
Korilus- Korilus on marjade, juurte, puuviljade, seente, seemnete, mugulate, ka pisiloomade, putukate jms loodussaaduste korjamine toiduks; see on inimkonna vanem elatusviis .
Ajalooline aeg- Ajalooline aeg on periood, millest on säilinud kirjalikke mälestisi.Ajalooline aegalgas pärast esiaja lõppu kirja kasutuselevõtuga. Eri maades ja piirkondades algas ajalooline aeg erineval ajal.
Tsivilatsioon - Tsivilisatsioon  on inimühiskond koos ainelise ja vaimse kultuuriga. Sõna tsivilisatsioon tuleneb ladinakeelsest terminist civilis - ''kodanikesse puutuv, kasulik"
Homo sapiens -Tarkinimene (Homo sapiens) kujunes sirgeinimesest arvatavasti umbes 500 000 aastat tagasi Aafrikas. Umbes 100 000 aastat tagasi on osa neist sealt välja rännanud ning aegamööda asustanud kogu Euraasia, tõrjudes sealt välja neandertaallased
Menhirid – püstised kivimürakad, keldi keeles: pikk kivi. Prantsusmaal on neid reas terve kilomeeter.
Dolmen  – keldi keeles: kivilaud. Teatakse , et need on kivikalmed e. matmispaigad, kuhu maeti pika aja jooksul korduvalt. Need on suurtest kiviplaatidest kambrid, mida katab rõhtne kiviplaat. Neid on palju Põhja-Aafrikas ja Aasias.
Kromlehh - Kromlehh koosneb mitmest või ühest suurte püstkivide ringist, millele võib olla paarikaupa kolmas plokk peale tõstetud ja mille keskel asub mõnikord dolmen või  menhir . Kromlehh koosneb dolmenitest ja menhiritest
Pilet nr.2 - Mesopotaamia kultuur
Looduslikud tegurid: Mesopotaamias polnud kivi ja nad pidid ehitama savitellistest. Kuna kivi, puitu ja metalle tuli hankida võõrsilt olid tihedad suhted naabritega. Üleujutused olid Mesopotaamias ohtlikud, viljakat muda ei olnud, kõrbesid polnud, põlluharimine oli võimalik vaid kunstniisutuse abil.
Rahvad : Mesopotaamia põhja osas elanud Semiidid võtsid üle Sumerite kultuuri ja kiilkirja . Sumerikeel tõrjuti kõrvale. Kolmanda aastatuhande teisest poolest kerkisid esile suurriigid : Akad, Vana-Babüloonia ja Assüüria7nda sajandi lõpus e.Kr. lõid Babüloonia Assüürlaste alt lahku ja purustas koos liitlastega nende väed. Loodi uus Babüloonia. (Sumeri linnriigid , Akadi Suurriik , Vana Babüloonia suurriik , Assüüria impeerium ja Uus Babüloonia.)
Arhitektuuri areng: Ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid valitsejate lossid, linnakindlustused ja templid. Templid ehitati kõrgetele savist platvormidele, kaitseks suurvee vastu. Templite juurde kuulusid tsikuraadid – nurklikud astmeliselt tõusvad ja ülespoole ahenevad tornid. Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga. Mesopotaamalsed õppisid tegema kaari, samuti võlve – kumeraid tellistest laotud lagesid suurte ruumide katmiseks, mille juures ei kasutatud ei laetalasid ega ka lagesid toetavaid sambaid. Mesopotaamlased lihtsalt olid sunnitud leiutama võlvid , sest neil polnud ei puitu ega ka looduslikku kivi lage toetavateks sammasteks. Et aga enamasti kasutati päikese käes kuivatatud, mitte põletatud tellist, murenes see hiljem ilmastiku mõjul.
Mesopotaamia usund ja valitsemine: Usuti, et igal linnal on oma kaitsejumal , jumalaid oli palju ning nad moodustasid suguvõsa( tähtsamad jumalad: Enlil ( taeva, pikse jne jumal) , Anu( jumalate isa), Ea ). Jumalad nägid välja nagu inimesed ning usuti, et jumalaid tuli austada selleks, et nad suhtuksid inimestesse soodsalt . Usuti, et surma oli rõõmutu oleskelu sünges allmaailmas, kuhu pääses paadiga üle allilmajõe. Surnud söövad savi, põrmu ning neil on tiivad nagu lindudel.
Kuningavõim oli absoluutne — sõjaväe ülemjuhataja, seadusandja, kohtumõistja ja ülempreester. Kuningavõim Jumalalt, kuid kuningas oli jumalate esindaja oma rahva ees. Territoorium oli jaotatud suurmaavaldusteks, millel olid omad maksud ja sõjaväekohustus. Linnade igapäevaelu korraldas jõukatest kodanikest koosnev nõukogu.
Mesopotaamia ümarplastiline skulptuur ja reljeefikunst: Kujutava kunsti peamiseks eesmärgiks oli kaunistada arhitektuuri. Reljeefidel ja steelidel kujutati võitlusstseene ning sündmusi Gilgameši eeposest, veeupututusest ja teistest müütidest. Valitseja , keda peeti jumalate sugulaseks , pidi olema palju suurem ja võimsam kui ta alamad , et tekitada hirmu ja aukartust. Reljeefid kaunistasid paleede seinu. Loodi ka ümarplastilisi skulptuuriteoseid – savist voolitud või kivist raiutud kujusid .
Mõisted:
Sumerid – Mesopotaamias 4. aastatuhande lõpus, 3. aastatuhandel eKr elanud rahvas, kes leiutasid kiilkirja, rajasid suuri asulaid ja andsid edasi Mesopotaamias elavatele järgnevatele rahvastele religiooni.
Semiidid - Mesopotaamia põhja osas elanud rahvus, kes võtsid üle sumerite kultuuri ja kiilkirja.
Tsikuraat - on massiivne, astangutena ülespoole ahenev templite kõige originaalsem osa. Tipus oli tempel, kus oli jumala elukoht.
Enlil – oli tuule-, tormi-, vihma- ja piksejumal.
Anu – oli Taevajumal , jumalate isa.
Ištar - oli taevakuninganna. Ta oli sugulise armastuse ja viljakuse kehastaja. Ištar armastas mitut inimkangelastki ega häbenenud neilt otsesõnu vastuarmastust nõuda. Seejuures oli ta sõjakas ja kättemaksuhimuline.
Gilgameš - on akkadi eepos , mis räägib Gilgameši, Sumeri poolmüütilise valitseja, kangelastegudest. Ka sumeritel olid lood Gilgamešist, kuid nad polnud sellisel kujul ühtseks eeposeks seotud.
Marduk - Marduk oli Babüloni kaitsejumal, kes tõusis panteoni tippu, kui kuningas Hammurapi allutas Babüloni valitsejana endale kogu MesopotaamiaPeagi hakkas ta Enlilit jumalate kuninga kohalt kõrvale tõrjuma. Isegi mõni müüt kohendati niimoodi ümber, et senise Enlili asemel osales neis nüüd Marduk.
Hammurapi - oli Vana-Babüloonia impeeriumi rajaja. Tema valitsusajal sai senisest Kesk-Mesopotaamia linnriigist Babülonist kogu piirkonna valitseja. Samuti on ta end ajalukku jäädvustanud oma kuulsa seadustekoodeksiga.
Sargon I - oli Akadi riigi looja, kes tegi Akadi riigist tõelise impeeriumi. ( suured vallutused ).
Nebukadnetsar II - oli Uus-Babüloonia tuntuim ja edukaim kuningas, kelle ajal ehitati ka nn. "Paabeli torn" ehk peajumal Marduki tempel. Samuti seostatakse teda kuulsate Babüloni rippaedade ehitamisega.
Steel – Mesopotaamias kuningate poolt tellitud kivisammas .
Pilet nr. 3- Muusika roll vanaaja tsivilisatsioonides
Vanaaja muusika funktsiooniks oli enamasti jumalate kummardamine ja erinevad usulised rituaalid.
Muusika roll oli väga tähtis kuna sellele omistati võlujõudu ja jumalikku väge, jumalate hääli võrreldi pillihäältega.
Erinevatel rahvastel oli erinev muusikakultuur, olenevalt usutraditsioonidest ja ka erinevate pillide valmistamisvõimalusest. Peamisteks pillideks olid flöödid, šlamei, lüürad ja lautod ja erinevad löökpillid.
Löökpillide tähtsus on väga kõrge šamanistliku usundiga tsivilisatsioonides nt muistne Hiina, kus löökpillide helide mõjul sai ette võtta šamanistlike hingerändeid.
Egiptuses oli usundi roll ühiskonnas ülitugev ja mõjutas kõiki eluvaldkondi, armastati suursugust ja rütmiga meloodiaid, kuid see jäi enamasti usutalitusteks kõrgkihtide seas.
Babüloonias võis kohata suuri muusikakoosseise, babüloonias oli tähtis roll muusikalisel seaduspärasusl.
Vanaaegse muusika kuldaeg oli 5.-4. saj eKr, sellest ajast pärinevad ka üksikud noodinäited.
Pilet nr. 4- Egiptuse kultuur
Egiptus (3000-30 a. e.m.a.)
3000 a. e.m.a. ühendati u 40 väikeriiki e noomi . Egiptuse ajalugu jaotatakse valitsejate dünastiate järgi 3-ks perioodiks : I Vana Riik (3. a. tuh. - 2050 e.m.a.)
II Keskmine Riik (2050- 1570 a. e.m.a.)
III Uus Riik (1570-30 a. e.m.a.)
Usund: polüteistlik (palju jumalaid), vaarao üks jumalatest. Näited jumalatest: Ra, Re, Amon-Ra; Osiris ; Anubis; Isis ; Seth. Usuti hauatagusesse ellu, sellepärast palsameeriti surnuid: muumiad. Kunstoli tihedalt seotud religiooniga. Sel olid väga tugevad, peaaegu muutumatud, traditsioonid.
Kultus: Egiptuses vaadati vaaraole kui jumalikult olevusele. Ta oli oma rahva karjane ja tunnusmärgina kandis karjasekeppi kui võimu sümbolit. Vahetalitajana jumalate ja inimese vahel oli vaarao riikliku kultuse juht. Kui preestrid viisid läbi jumalateenistusi , tehti seda nö. vaarao käsul. Preestrid olid jaotatud kindlatesse seisusegruppidesse. Tempel oli eelkõige jumala elukoht, mitte jumalateenistuse pidamise koht. Sisemises templikambris oli jumala kuju, sinna võisid minna vaid ülempreestrid. Kõige tähtsam riitus toimus hommikul. Jumala kuju templis “äratati”, teda emmati, puhastati ja riietati. Seejärel toodi talle hommikueineks ohvriand. Kogu jumalateenistus toimus hümnide saatel. Pidustuste ajal korraldati mitmesuguseid kultuse draamasid.
Lihtrahvas: usk jumalatesse oli lahutamatu nende eksistentsist. Isiklikud palved olid haruldased . Patukahetsus polnud iseloomulik. Eksimine tuli inimliikust nõrkusest.
Tegevused:
Surmariigis: surnu viidi surmariiki jumal Osirise kohtu ette. Enne Osirise juurde viimist kaaluti inimese süda “tõe ja õiguse” kaalul . Ühel kaalukausil asus inimese süda, teisel tõe sulg . Kaalu juurde viib surnu Anubis, kes ka kaalub. Thot kirjutas resultaadi üles. Kui kaalukausid olid vähemalt tasakaalus, viidi surnud Osirise juurde ülekuulamisele, seda tegi Horos. Kui kaalukausid näitasid, et inimene ei olnud elanud korralikult, neelas surnu koletis Ammit. Osirise juures toimub ülekuulamine, surnu pidi üles lugema keelatud ning halvad teod, mida ta elus ei olnud teinud. Need olid kirjas “surnuteraamatus”. Seal ja juhised, kuidas surnute riigis hakkama saada.
Püramiidid
Egiptuse püramiidid kuuluvad antiikaja seitsme maailmaime hulka. Umbes kaks tuhat kuussada aastat eKr ehitati Egiptuses Gizas kolm püramiidi - Cheopsi , Hafre ja Menkaure, mis olid loodud kolmele Egiptuse kuningale . Neist suurim, valmistatud enam kui kahest miljonist tohutu suurest lubjakivitahukast. Selle ehitamiseks kulus saja tuhande orja tööjõudu ning aega kulus umbes kakskümmend aastat. Selle ajaga ehitati Cheopsi püramiid 147 meetri kõrguseks, mis on kõrgem kui Tallinnas Oleviste kiriku torn.
Püramiidide kõrvale püstitati suur kivikuju- sfinks. See nägi välja nagu lamav inimesenäoline lõvi. On võimalik, et see püstitati surnud vaaraode valvuriks.
 Surmale järgnev elu:Egiptlased uskusid surmale järgnevat igavest elu. Surnud palsameeriti ja neile pandi kaasa kõik eluks vajalik. Vaaraode hauakambrid olid püramiidid. Esimesed püramiidid olid tehtud astmelisteks. Inimesed uskusid, et vaarao hing ronib mööda astmeid püramiidide tippu ja ühinevad seal päikesejumalaga. Hiljem hakati ehitama siledate külgedega. Püramiidid laoti suurtest kiviplokkidest. Ehitamine kestis tavaliselt peaaegu kogu vaarao valitsemisaja. Selleks käsutati kohale mitmeid tuhandeid inimesi. See oli rahvale raske koorem , kuid vaaraode käske pidi täitma. Hiljem otsustasid vaaraod loobuda hiigelpüramiidide ehitamisest ning lasksid endale ehitada tagasihoidlikumad hauakambrid. Püramiide rööviti sageli, kuna vaaraode hauakambrites oli igasuguseid rikkusi, mis olid röövlitele ahvatlevaks saagiks. Seetõttu hakati vaaraosi matma salajastesse haudadesse Kuningate orus, mida valvati ööl kui ka päeval. Kuid teadlased on leidnud vaid ainult ühe puutumatuna vaarao, Tutanhamoni haua. Seal oli palju kullast, hõbedast ja vääriskividest ehteid ja luksusesemeid.

Vaarao tähistas algselt kuninga paleed. Egiptlased hakkasid oma kuningaid vaaraoks nimetama alates. Esimene kuningas, keda on teadaolevalt nõnda nimetatud, oli Thutmosis III. Tänapäeval nimetatakse sageli vaaraodeks kõiki Vana-Egiptuse kuningaid.
Amon - oli Vana-Egiptuse ürgne loomise ja õhu jumalus , kes tekitab liikumist ning kaost.
Ra - on Vana-Egiptuse päikesejumal. Ta on keskpäevase päikese kehastus, päikeseketas tähistab Ra silma.
Osiris – Isise abikaasa, surnuteriigi valitseja.
Horos - ehk Horus on vanaegiptuse mütoloogias Isise ja Osirise poeg, keda kujutatakse pistrikuna või pistrikupäisena.
Amenhotep IV võttis omale nimeks Ehnaton ( Atoni lemmik). Kehtestas uue riigiusundi- ainujumal Aton, kelle kehastuseks oli päikeseketas. Uueks pealinnaks sai Ahet -Aton, mis asus 350 km Teebast põhjas.
Aton, "päikseketas" on tuntud Päiksejumalus Keskmise Riigi ajast. Atumi ja Re ilmumisvorm.
Kui Ehnaton Uue Riigi ajal võimule sai, kehtestas ta 1350 eKr (esimest korda ajaloos) monoteismi. Ainsaks jumalaks sai Aton, mis tuletati Atum´ist. Peamiseks kultuskohaks sai Amarna .
Mastaba on Vana-Egipuse aegne tähtsate egiptlaste lubjakivist laotud längseinte ja lameda katusega hauaehitis , mille maapealne osa on piklik kamber. Maapealse kambri all asub hauakamber sarkofaagiga.
Sfinks tähistab lõvi keha ja inimese (tavaliselt mehe) peaga soerdi skulptuur, mis tähistas valitsejat või päikesejumalat. Kõik sfinkside kujud pärinevad Vana-Egiptuse Vana Riigi perioodist. Tuntuim sfinksi kuju asub Egiptuses Giza platool vaarao Chephreni püramiidi kõrval.
Kuningad ja ametnikud olid alati egiptuse poosis: pea, käed, alakeha ja jalad külgvaates, õlad eestvaates.
Egiptuses tekkis kiri umbes IV ja III aastatuhandel e.Kr. Kirjamärkideks olid hieroglüüfid (igapäevaelus kasutati hieraatilist kirja). Kiri kanti papüürusele pintslitega.
Arhitektuur
Materjaliks oli kivi. Ehitati hauakambreid (algul lihtsaid mastabasid, seejärel tekkisid astmikpüramiidid, siis püramiidid ning lõpuks hakati matma kaljuhaudadesse), templeid (nendeni viis tihtipeale sfinkside allee, väravaehitis büloon, päikesejumala auks olid templite ees obeliskid , kõikide inimeste jaoks mõeldud sammastikuga õu, ülikutele mõeldud sammassaal , vaid preestritele pühamu ning kuulsaimate templitena võib välja tuua Karnaki ja Luksori templid), Egiptuse arhitektuuri maailma ime on Giza püramiidid.
Skulptuur
Egiptuse asendid: istuv – jalad koos, käed põlvedel, pea püsti ning pilk kaugusesse suunduv; seisev – vasak jalg ees, käed keha kõrval rusikas , harva üks käsi rinnal.         
Meeste kujutamine -  ihuosa punakaspruun , riided valged, juuksed mustad, lihased esile toodud.
Naiste kujutamine – ihuosa kollane, juuksed mustad, riided valged, keha kumerused esile toodud.
Vaarao kujutamisel rõhutati tema jumalikkust.
Pinnakunst
Egiptlased maalisid maale ning kujundasid reljeefe. Egiptuse poos – nägu külgvaates, silmad otse, õlad otse, jalad külgvaates. Käsitluslaadi koha pealt puudusid pinnalised varjundid ja värvide üleminek. Samuti puudus ruumilisus (kaugemal olevad objektid kujutati lihtsalt ülemisse ritta ). Egiptuse kunsti maagilisus seisnes selles, et vaenlane pidi olema maha paisatud ning jahiloom noolest läbitud.
Pilet nr. 5- Vana-Kreeka linnakultuur
Vana-kreeka linnakultuur
Kuningas Perikles-(495-429 ekr)peetakse tihti Kreeka kõige edukamaks juhiks, kes kindlustas demokraatia lõplikult polises ja tema ajal oli Ateena oma õitsengu tipul. Osav demagoog, kes suutis rahva enda poolele kallutada ja oli ka Sophoklese, sokratese sõber. Pidas maha mitmeid võidukaid sõdu, aga Peloponnesose sõja ajal laastas tüüfuseepideemia (kulgevad kestva kõrge palaviku ja teadvuse hägunemisega) Ateenas, kus ta ka ise elu kaotas.
Thales - (624-546 ekr)peetakse esimeseks filosoofiks ja teadlaseks. Tema arvamuse järgi oli ürgalgeks ehk algaineks vesi, mis on kõige algus ja kõige olemus. Thales püüdis esimesena seletada füüsilist maailma ja selle nähtusi ratsionaalselt, mitte mütoloogiliselt, võtmata appi jumalaid. Thales elas Mileetose linnas Joonias. Tõenäoliselt õppis ta noore mehena Egiptuses. Peaaegu kindlasti oli ta tuttav vanaegiptuse mütoloogia, astronoomia ja matemaatikaga. Ta oli Joonia koolkonna rajaja.
Sokrates -(469–399 eKr) , ta oli vana-kreeka filosoof , kes elas Ateenas. Andmed tema elu ja õpetuse kohta pärinevad peamiselt filosoof Platonilt, sest Sokrates ise ei kirjutand ühtegi teost, kuid tema nimi esineb enamuses Platoni dialoogivormis kirjutatud teostes. Üpris raske on vahet teha, milline oli tõeline Sokrates ja kus väljendas Platon oma mõtteid Sokratese nime all. Teda süüdistati jumalate salgamises ja noorsoo rikkumises ning kohtus ta mõistetigi surma. Pärast surmamõistmist lükkas Sokrates talle tema pooldajate poolt pakutud põgenemisvõimaluse tagasi ning nõustus surmaga, juues karuputkest valmistatud alkoholiga segatud mürki, mida surmaotsuse täideviimisel kasutati.
Platon-(427-347) Sokratese kõige kuulsam õpilane. Ta rajas kooli, mis sai nimeks Akadeemia. Platon on kuulus ka oma õpetusega ideaalsest riigist. Ideaalses riigis, jutustab Platon, peab olema kolm seisust : valitsejad, sõjamehed ja käsitöölised. Valitsejad on Platoni järgi kõlbelises mõttes kõige väärtuslikumad, sõjamehed natukene vähem väärtuslikud ja käsitöölised selles mõttes madalasordilised. Platon väitis, et lisaks meeltega tajutavatele asjadele on olemas veel ideed.
Aristoteles -(384-322) Platoni õpilane, omaaja entsüklopedist. Tema isa oli Makedoonia kuninga õukonnaarst ning temast endast sai mõne aasta vältel tulevase Makedoonia Aleksandri õpetaja. Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelese on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika, esteetikas (eriti katarsise teooria), eetikas , riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias.
Solon- Atika poeet , kaupmees , rändur ja poliitik 7.-6.sajandil eKr. Ta oli valitud ka riigiametnikuks - arhondiks. Kreeklased pidasid Solonit tema tarkuse ning autoriteedi tõttu üheks seitsmest targast. Tema eleegiad ja jambid seostusid seadusandlusega, põhiteemadeks olid poliitika ja moraal. On siiski ka luuletusi, kus ülistatakse muusasid, veini ja armastust. Tuntud Soloni lendsõna "Mis liig, see liig".
polis- tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Tavaliselt paiknes polis kõrgeimale kaljule rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Linna südameks oli aga koosoleku- ja turuplats agoraa. Samuti oli polises kindlasti vähemalt üks tempel, tavaliselt rohkem.Linn ise koosnes valdavalt kivivundamendile rajatud ühe- või kahekorruselistest põletamata tellistest elamutest. Tänavad olid enamasti väga kitsad, välja arvatud mõnedes kreeka kolooniates, kus tänavatevõrk oli algusest peale planeeritud. Tihti kattis tänavaid sillutis . Linna kaitsesid müürid.
Kreeka ühiskond oli linnadekeskne, sellest hoolimata, et enamus inimesi elas maal. Linnad olid majanduslikud, poliitilised ja religioossed keskused. Kuna poliste äärealad ei ulatunud kunagi polistest väga kaugele, olid ka maaelanikud linnaga tihedalt seotud.
agoraa- koosoleku- ja turuplats Vana-Kreeka polises.
Ateena akropol - polise kõrgeim osa, Ateena Akropol on loodud 5.saj e.m.a . Akropolile tõusmiseks tuli minna mööda Panatenaiade Püha teed.Akropoli pääses läbi sammastatud väravaehitise, mida nimetatakse ka propüleeks.Kui väravast sisse minna, nägi kõigepealt linna kaitsjanna , tarkusejumalanna Athena kuju. Veel paistis omapärane Erechtheioni tempel. Selle templi omapära seisnes selles, et katust ei kandnud mitte sambad, vaid noorte neidude marmorkujud, mida nimetatakse karüatiidideks.Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon. See tempel on ehitatud dooria stiilis ja tema ehitajateks olid Iktinos ja Kallikrates.
Arhitektuuri 3 stiili:
1) dooria NT. POSEIDONI TEMPEL, LÕUNA-ITAALIAS PAESTUMIS.
pärit 7. saj., seda iseloomustab raskepärasus ja kohmakus. Sambal pole baasi ja tüves on kaetud kannelüüridega ( samba vertikaalne liigendus ühtlaste süvenditega, joonisel on need jooned samba peal), kapiteel on kaunistusteta, friis on jagatud vertikaalsete vahelduvate plaatidega - metoopide ja triglüüfidega. Metoope kaunistavad värvitud reljeefid ja triglüüfidel on süvendid nagu sammastel.
2) joonia NT. ATHENA NIKE
pärit 5. saj. Väike-Aasiast ehk Iooniast, seda iseloomustab kergus ja elegants , sammas toetub baasile ning on sihvakam ja tihedamate kannelüüridega, kapiteelil on stiilile iseloomulik abakus , mis kõverdub spiraalselt, meenutades oinasarvi, arhitraav jaguneb pikuti kolmeks võrdseks talaks ja friis kulgeb ühtlase lindina, mida kaunistati ka reljeefiga.
3) korintos NT. OLÜMPIEIONI TEMPEL ATEENAS.
pärit 5. Saj. Korintoselt, seda iseloomustab dekoratiivsus, kannelüüritud sammas toetub baasile ja kapiteel on suurem, kui teistes stiilides. Kapiteeli katab hästi plastiliselt raiutud stiliseeritud akantuse lehe motiivistik, arhitraav jaguneb kolmeks nagu joonia stiiliski ja friis on sile ning kaunistuseta.
Samba põhiosad:
1) vundament e. stereobaat, koosneb krepidomast ja stilobaadist
2) sammastik ; samba osad - baas, tüves ja kapiteel; kapiteeli osad - ehhiin ja abakus
3) talastik ehk. antablemaan; talastik jaguneb kolmeks osaks - arhitraav, friis
ja karniis, mille ülemises osas ongi siima.
DOORIA JA KORINTOSE JOONIST VAATA ÕP.
Kreeka ehituskunsti iseloomustus
Kreeka arhitektuuris oli kõige tähtsamaks usuga seotud hoonete ehitamine
Sellist arhitektuuri nimetatakse sakraalarhitektuuriks
Vana-Kreekas rajati palju templeid
Ühiskondlikke hooneid püstitati palju hellenismiajal , siis jäi sakraalarhitektuur tahaplaanile
Profaanarhitektuur – ühiskondlike hoonete ehitamine
On ehitatud ka kindlusi ja kaitsemüüre – militaararhitektuur
Kreeka templid olid määratud jumala eluasemeks, nagu Mesopotaamia tsikuraadidki
Tsikuraadist erinevalt oli kreeka tempel aga madal ehitis
Templeid püstitati küll kõrgemale kohale mäe tippu, kuid need ei olnud tornid
Templi põhiplaan oli ristkülikukujuline
Tempel ehitati alusele, kasutati madalat treppi
Ka kreeka templeid toestasid sambad
Kreeka sambad on Egiptuse sammastest sihvakamad, peenemad ja neid paigutati hõredamalt
Pilet nr. 6- Vana-Kreeka eluolu
Vana Kreeka muusika : Sõna muusika tuleneb kreekakeelsest sõnast musikē, mis tähendab muusade kunsti. Kreeka mütoloogia järgi olevat muusad kõigi kunstide ning teaduste jumalannad – andnud inimestele muusika, tantsu ja laulu. Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga. Muusika Vana-Kreeka kultuuris oli täiesti imbunud läbi kõigi sotsiaalsete sfääride, kehastades kultuuriväärtusi. Muusika oli olemuslik , seda õpetati õppeainena koos lugemise, kirjutamise, grammatika, aritmeetika ja kehalise kasvatusega. Laulmist kasutati vahendina Iliase ja Odüsseia oodide meeldejätmiseks ja ettekandmiseks. Muusikal oli tähtis osa religioossetes kultustes, abielu ja matuseriitustes ning pidulikel rahvakogunemistel. Muusikat kirjeldati kui kunsti, mis avaldab sügavat jõudu ( ethos ) inimestele ning kindlad muusikalised stiilid seostati kindlate inimeste või jumalustega.
Vana- Kreeka teater : Teatris figureeris muusika tihti läbi kogu etenduse, kombineerides tegevust luulelise dioloogi, tantsu ja lauluga. Mõned etenduse osad skandeeriti või lauldi saateks. Muusika oli eriti oluline koorifunktsioonina, mille eesmärk oli aidata publikul mõista ning suhestuda etenduse sisuga, luua õige atmosfäär.Tragöödia ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend, sõna ennast tõlgendasid kreeklased kui „sokulaulu” (kr.k. tragossokk ja ode – laul) ja siit ka oletused, et varasemad näitemängud võisid olla seotud sokuohvri toomisega .
Vana-Kreeka pillid :lüüra, kithara ( keelpill , mida sõrmitseti. Lüürast suurem ja tugevam.), forminks(lüürataoline keelpill), barbitos(lüürataoline keelpill), paju-/ vilepill , aulos(klarnetitaoline muusikariist), tympanon (raamtrumm), kümbal(löökpill).
Mõisted:
1) Barbarid- mittekreeklased. Kreeklased kutsusid võõramaalasi, kelle keelt nad ei mõistnud nii. Neile näis, et iga tundmatus keeles öeldud sõna kõlas bar-bar.
2) Hellenid - rahvas, kelleks kreeklased end ise kutsusid.
3)Agoraa – linna keskväljak, mida kasutati turuplatsina ja kogunemispaigana.(igas kr. linnas)
4)Olümpiamängud – Pidustus/spordivõistlus, mida peeti iga 4 aasta tagant Olümposel peajumala Zeusi auks. Võistlused kestsid 5 päeva ja võisteldi 6-l alal. Esimesed olümpiamängud peeti 776 e.Kr. Kreekas, Olümpias.
5) Sümpoosion - (vanakreeka sõnast, mis tähendab 'koosjoomine') oli Vana-Kreekas ritualiseeritud koosviibimine veinijoomisega ja intellektuaalse vestlusega.
6) Türann - oli inimene, kes oli kukutanud relvajõul endise valitsuse ja kehtestanud oma ainuvalitsuse, mis põhineb poliitilisel ülemvõimul.
Vana-Kreeka eluolu ja perekond :
Majad ühe- või kahekorruselised, siseõuega. Esinduslikum oli külalistetuba – andreion (meeste ruum). Töökoda või kauplus. Linnast väljas põllud, maamajad, karjamaad jne.
Riietuses kanti suuri üle keha heidetud toogasid.
Kitoon – õlgadelt kinnitatud, põlvedeni ulatuv, vööga.
Himation – paksem üleriie.
Pükse peeti barbarite kombeks. Jalatsitena sandaalid.
Toiduks palju puu- ja köögivilju. (küüslauk, kala) Kala oli odav, aga liha söödi harva.
Oliiviõli, mesi. Kitse - ja lehmapiim + juust. Veega lahjendatud vein. Naisel puudusid kodanikuõigused ja igasugune iseseisvus . Mees domineerivam pool abielus.
Abielu peigmehe ja äia kokkuleppel. Abielu sai lahutada. Eesmärk oli hankida järglasi (aristokraatidel poliitika). Naised pidid alluma oma isadele , meestele, poegadele või vendadele. Naised elasid eraldi majaosades. Nad viibisid harva avalikes kohtades, külalise saabudes läksid perenaised oma ruumidesse. Nemad pidid kasvatama lapsi ja maja korras hoidma.
Pilet nr. 7- Vana-Kreeka religioon
Religiooni põhiolemus ja tähtsus. Templi arhitektuur. Apolloni ja Dionysose kultus kultuuris ja muusikas.
Zeus - vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Zeus oli titaanide Kronose ja Rhea poeg. Tal oli palju armukesi ja järglasi.
Hermes -vanakreeka mütoloogias rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Sümboliteks olid reisikaabu, tiivulised sandaalid, heeroldikepp .
Hermes oli Zeusi ja nümf Maia poeg.
Poseidon - vanakreeka mütoloogias merejumal ning Kronose ja Rhea poeg. Sümboliks oli kolmhark .
Aphrodite - vanakreeka mütoloogias armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna
Hera - vanakreeka mütoloogias kõrgeim jumalanna. Hera oli taevajumalanna , abielu ja abielunaiste kaitsja. Ta oli Kronose ja Rhea tütar ning Zeusi naine.
Kreeka jumalad olid antropomorfsed, s.t inimese moodi nii välimuselt kui ka iseloomult. Neid kujutati ühe suure perekonnana. Tähtsamate jumalate peamine elupaik oli Olümpose mägi Kreeka põhjapiiril, kuid nad võisid vabalt liikuda , kus iganes soovisid. Jumalaid oli väga palju. Kreeka panteoni eesotsas seisis taeva-, tormi- ja äikesejumal Zeus. Tänu piksenooltele oli ta kõigist võimsam ja ülejäänud jumalad pidid talle kuuletuma. Teda kujutati sageli jumalate valitsejana, istumas kõrgel Olümpose troonil. Zeusil oli palju lapsi nii jumalate kui ka inimeste seas. Seetõttu nimetasid kreeklased teda lihtsalt isaks. Zeusi abikaasa oli tema õde, taeva kuninganna Hera, keda kreeklased austasid peamiselt kui abielu kaitsjat. Zeusi kaks venda olid merejumal Poseidon ja surnute valitseja Hades. Kreeklased uskusid, et nad olid kunagi omavahel maailma ära jaotanud. Demeter oli maa, vilja ja põllutööde jumalanna.
Ares oli sõjajumal ja jumalate sepp . Hephaistos oli lonkur ja tulejumal. Athena oli sõja- ja tarkusejumalanna, kes sündis Zeusi peast . Apollon il olid kuldsed juuksed ja ta oli valgusejumal , luule, muusika ja vaimuteravuse eestseisja ning inimestele tuleviku kuulutaja. Artemis oli jahijumalanna , Apolloni kaksikõde. Hermesel olid tiivulised sandaalid, ta kaitses teekäijaid, oli jumalate käskjalg ja saatis surnuid allmaailma. Aphrodite oli ilu-, armastuse ja viljakusjumalanna. Dionysos oli veinijumal .
Kreekas levinud arusaamise järgi olid inimesed alguses kaitsetud ja väetid (polnud karva ega küüniseid), kuid neid asus kaitsma kaval ja riukaline Prometheus . See titaan oli Zeusiga heades suhetes. Ta õpetas inimestele tule kasutamist ja jumalatele ohverdamist nii, et nad saaksid söögiks kõlbmatud palad. Zeus sai selle peale pahaseks ja peitis inimeste tule Olümposele. Inimkonda ähvardas hukk, kuid hea Prometheus varastas tule tagasi inimestele. Karistuseks aheldati ta Kaukasuse kalju külge, kus kotkas käis iga päev tema maksa nokkimas. Inimestele saatis ta maailma Pandora - imekauni, kuid pahelise naise, kellest ongi alguse saanud kõik maailma hädad.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #1 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #2 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #3 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #4 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #5 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #6 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #7 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #8 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #9 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #10 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #11 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #12 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #13 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #14 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #15 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #16 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #17 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #18 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #19 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #20 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #21 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #22 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #23 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #24 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #25 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #26 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #27 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #28 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #29 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #30 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #31 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #32 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #33 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #34 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #35 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #36 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #37 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #38 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #39
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 39 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-09-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 56 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Marten Oravas Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

168
doc
Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi
88
rtf
Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl
60
rtf
10nda klassi ajaloo konspekt
176
pdf
Ajalugu 1 õppeaasta konspekt
49
doc
Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust
41
doc
Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte
35
doc
11-klassi ajalooeksam
48
doc
Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun