Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Keskaegsele kultuurile ?
  • Palju oli ka nn Hallikirikud kus oli vähe aknaid ?
Vasakule Paremale
Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #1 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #2 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #3 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #4 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #5 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #6 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #7 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #8 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #9 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #10 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #11 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #12 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #13 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #14 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #15 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #16 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #17 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #18 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #19 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #20 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #21 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #22 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #23 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #24 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #25 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #26 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #27 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #28 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #29 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #30 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #31 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #32 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #33 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #34 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #35 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #36 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #37 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #38 Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass #39
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 39 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-09-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 99 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Marten Oravas Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
168
doc

Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on

Ajalugu
thumbnail
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn)

Ajalugu
thumbnail
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn)

Ajalugu
thumbnail
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn)

Ajalugu
thumbnail
49
doc

Suur Kokkuvõte Ajaloo 9.kl õpikust

Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt ARUTLE JA ANALÜÜSI 1

Ajalugu
thumbnail
41
doc

Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte

Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige )

Kunstiajalugu
thumbnail
35
doc

11. klassi ajalooeksam

Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) ­ inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane ­ kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene ­ 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja ­ pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene ­ 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane ­ 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa

Ajalugu
thumbnail
48
doc

"Kunstikultuuri ajalugu" 10 klassile - Jaak Kangilaski

I Paleoliitiline kunst · Paleoliitikum algas u. 2 miljonit aastat tagasi ja kestis Põhja-Euroopas u. aastani 10 000 eKr · Esimesed kunstiteosed on u. 70 000 aastat vanad · Praegu arvatakse, et kujutava kunsti sünnimaaks oli Austraalia · Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid · Tänu kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud · Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud · Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga

Kunstiajalugu



Lisainfo

Ülevaade terve 10. klassi ajaloo, muusikaajaloo ja kunstiajaloo materjalist alates Vanaajast kuni Prantsuse revolutsioonini

25 piletit


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun