Kunstikultuuri ajalugu (4)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

5 VÄGA HEA

Kunstikultuuri ajalugu

Ürgajast gootikani

Küsimuste vastused

Kunsti tekkimine ja neoliitiline kunst

1. Millal valmisid esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Kujutised, mida võib pidada kunstis valmisid umbes 40 000 aastat tagasi.
2. Millisest ajastust on küsimus? Mille järgi on see saanud nimetuse? Need on valmistatud vanema kiviaja ehk paleoliitikumi hilisemas järgus. Selle ajastu tähtsaim tööriistamaterjal oli kivi.
3. Teades, et kreeka keeles paleo = vana, meso = keskmine, neos = uus, noor ja lithos = kivi, meenuta, millisteks perioodideks jaguneb kiviaeg. 1) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum

vanem ehk alam-paleoliitikum

keskmine paleoliitikum

noorem ehk ülem-paleoliitikum
2) Mesoliitikum
3) Noorem kiviaeg ehk neoliitikum
4.Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud ? Prantsusmaal Lacaux’s ja Põhja-Hispaanias Altmira’s
5.Milliseid uskumusi peetakse koopamaalide ja kaljujoonistuste loomise põhjuseks?
Ilmselt oli kujutistel maagiline tähendus ja nende abil püüti kindlustada saagiõnne ning lisada loomade arvukust.
6.Milliseid vahendeid ja värve kasutati kaljujooniste tegemiseks? Kõige lihtsamad kujutised on loodud ainult kivisse kraabitud piirjoonte abil. Mõnikord on kraabitud kontuur täidetud värviga. Pehmele seinale on joonistatud puupulga või sõrmega. Mitmevärvilisi maalinguid tehti pintsli või käsnaga. Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest – eri tooni värvmuldadest, mida segati vees või rasvas. Põhilised toonid olid punane, must, valge ja kollane.
7.Mida on teada vanimast skulptuurist?
Vanimad skulptuurid on 40 000 – 20 00 aastat vanad algelised luust valmistatud loomakujutised.
8.Mida tähendab neoliitiline revolutsioon ? Millist mõju see avaldas kunstile? Neoliitiline revolutsioon oli ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, üleminek hankivalt majanduselt viljelevale majandusele. Põlluharimine ja karjakasvatus muutusid peamiseks elualaks ning vähenes sõltuvus looduse juhustest. Tekkisid kogukonnad , hakati elama majades ja kujunes tööjaotus. Kunstis peaaegu kaovad realistlikud kujutised. Kaunistamiseks kasutati ornamenti.
9.Mille tagajärjel kasvas neoliitilises kunstis huvi ornamendi vastu?
Usuti paljudesse vaimudesse ja nendega suhtlemiseks korraldati rituaalseid pidustusi, tseremooniad, kus kasutati fantaasiaküllaseid kostüüme ja maske. Nende kaunistamiseks kasutati ornamenti
10.Mis on megaliitilised ehitised? Milliseid nende liike tunned ? Megaliitiline tuleb kreekakeelsetest sõnadest " mega " ja "lithos", mis tähendavad "suurt kivi". Need ehitised on kultusliku tähendusega monumendid. Nende seas eristatakse menhireid, dolmeneid ja kromlehhe. 11.Nimeta kuulsamaid megaliitehitisi? Kuulsaim kromlehh on Inglismaal Stonehenge ’ is ja menhirid Prantsusmaal Carnacis
Vana- Mesopotaamia , Assüüria ja Uus-Babüloonia kunst
1)Mida tähendab Mesopotaamia? Milliste tänapäeva riikide territooriumil see asub?
Mesopotaamia tähendab “jõgedevaheline ala”. Tänapäevaste Süüria ja Iraagi territooriumil.
2)Millised olid kõige tähtsamad Mespotaamias elanud rahvad?
Vanimad kõrgkultuuri loojad olid sumerid . Seejärel tungisid Mesopotaamiasse akadid, kes võtsid sumerite kultuuri üle.
3)Mis liiki ehitised olid mesopotaamia kunsti suurimateks saavutusteks? Too näiteid.
Mesopotaama ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused, näiteks Uri tsikuraat ja Marduki tempel.
4)Kirjelda tsikuraati. Maini üks kuulus tsikuraat.
Templikompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat, kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Selleni ei viinud sirge trepp vaid sakmeliste käänakutega tee, nii et igal astangul oli trepp torni erineval küljel, näiteks Uri tsikuraat.
5)Miks ehitati kahe jõe vahel asuval madalal maal templid ja lossi kõrgetele alustele?
Hooned olid kõrgetel alustel üleujutuste tõttu
6)Milliseid ehitustehnilised võtted leiutati Mesopotaamias seetõttu, et seal polnud looduslikku kivi ega kasvanud metsa?
Mesopotaamias leiutati kaared ja võlvid.
7)Millist ehitusmaterjali kasutati vanas Mesopotaamias? Mis oli selle tagajärg?
Tähtsaimaks ehitusmaterjaliks olid savitellised. Osad neist olid põletatud, kuid enamik ainult päikese käes kuivatatud. Selletõttu pole Vana-Mesopotaamia ehitised ilmastiku mõjudele vastu pidanud ja enamikust on tänaseni säilinud ainult suured savikuhilad.
8)Mis liiki teoseid loodi mesopotaamia skulptuuris? Mida need tavaliselt kujutasid ?
Skulptuur – reljeefid ja kujud, mis olid enamasti seotud ehitistega, kuid loodi ka eraldiseisvaid reljeeftahvleid ehk steele ja vabafiguure. Temaatikaks kuningad, jumalad (kujutati tihti inimestena) ja mütoloogilised olendid (välimuses segunesid looma ja inimese tunnused).
Kivist vabafiguurid on lihtsustatud, kuid kindla ja monumentaalse ilmega. Skemaatiliste näojoontega ja habemetega, peatähelepanu tõmbavad kuju suured ja hingestatud silmad, mis tehti värvilistest kividest ja asetati silmakoobastesse.
Inimkehade proportsioonid on ebaloomulikud, kehade asend veider ja vormikäsitlus kohmakas. Reljeefkunstis “Egiptuse poos”.
9)Milliseid Babüloni linna ehitisi tead?
Babüloni linna ümbritsenud müüri peavärav oli pühendatud jumalanna Ištarile. Paabeli torn, mis oli Babüloni jumala Marduki templi tsikuraat.
10)Kirjelda Ištari värava ehitust ja kaunistusi?
Väravast lähtus lai sirge tänav, millel peeti pidulikke rituaalseid rongkäike. Värava ja rongkäigutänava seinad olid värvilise glasuuriga tellistest, värvitoonidest eelistati sinist ja kollast. Seal leidus ka reljeefe, millel kujutati loomi, näiteks lõvisid või fantastilisi elukaid nagu ükssarvikuid, samuti ornamentika .

Vana- Egiptus . Püramiidid

1)Millised ajalised piirid olid vanaegiptuse kunstil? Milliseid olulisi ajaloo sündmusi võiks seostada selle alguse ja lõpuga?
3000 aastat eKr, mil Vaarao Menes ühendas Lõuna- ja Põhja-Egiptuse kuni 525. aastani, mil Pärsia vallutas Egiptuse.
2)Mille järgi periodiseeritakse Vana-Egiptuse ajalugu?
Vana-Egiptuse ajalugu on periodiseeritud vaaraode dünastiate järgi:

Vana Riik – I-VI dünastia (III aastatuhat eKr)

Keskmine Riik – XI-XIII dünastia (21.-16. sajand eKr)

Uus Riik – XVIII-XX dünastia (16.-11. sajand eKr)
3)Mida ütled Egiptuse kunstitraditsioonide kestvuse kohta? Põhjenda!
Kunst püsis muutumatuna kogu Egiptuse ajaloo vältel, kuna toetas religioone.
4)Mida tead vanade egiptlaste religiooni kohta? Kuidas see mõjutas kunsti?
Egiptlaste religioon oli polüteistlik, see tähendab , et usuti ja austati paljusid jumalaid, kes alguse olid looma-, hiljem inimesetaolised. Usk nendesse pärines riigieelsest ajast, kui igal kogukonnal oli oma kaitsevaim või tooteloom. Tähtsamad jumalad: Osiris ja Isis, Seth , Ra.
Egiptlaste arvates ei olnud nende valitseja vaarao mitte jumalate esindaja, vaid ise üks jumalatest. Ta suhtles ise teiste jumalatega või volitas selleks preestreid.
Kogu vanaegiptuse kunsti mõjutas uskumus, te inimese elu võib jätkuda pärast surma, sellepärast oli kunsti eesmärgiks surnutele hauataguse elu kindlustamine. Selleks tuli säilitada keha, kus hing saaks asuda . Hinge asupaigaks sobisid ka portreeskulptuurid, mis aetati samuti koos muumiaga hauda. Hauakambrite seintele maaliti pildid, mis pidid looma hingele meeldiva elukeskkonna.
5)Mis on palsameerimine , milleks seda tehti?
Palsameerimine on surnukeha spetsiaalne töötlemine selle paremaks säilimiseks.
6)Miks lasksid vaaraod endale juba oma eluajal ehitada püramiide?
Vaaraod lasid endale juba eluajal püramiide ehitada, sest nende ehitamiseks kulus tohutult aega. Ehitajate kasutuses olid ainult kõige lihtsamad abivahendid – kangid ja rullid –, millega tuli raskeid kiviplokke oma kohale liigutada.
7)Nimeta kolm kuulsaimat püramiidi. Kus need asuvad?
Giza välja asuvad Cheopsi (140m kõrge), Chefrene ja Mykerinose püramiidid.
8)Milline on püramiid seestpoolt? Mis seal asub?
Püramiidides on käigud ja lõksud, mis pidid kaitsma hauarüüstajate eest. Samuti ka õhukanalid ja hauakambrid vaarao sarkofaagiga.
9)Kuidas kaunistati hauakambreid ? Milline mõte oli neil kaunistustel? Mis hauakambris veel leidus?
Hauakambri seintele maaliti pilte, et luua hingele meeldivat elukeskkonda. Vaarao hauataguseks eluks oli seal kõik vajalik: tööliste skulptuurid, ehted toit jne.
10)Kuidas kujutati inimest “egiptuse poosis ”?
Egiptuse poosis kujutati inimest pea, käed, alakeha külgvaates ja silm ja ülakeha eestvaates.
11)Kellega sarnanesid vanemad egiptuse jumalad ja kellega hilisemad ?
Vanemad egiptuse jumalad sarnanesid loomadega , hilisemad aga inimestega.

Uue Riigi arhitektuur . Egiptuse kujutav kunst

1)Mis liiki templeid on mainitud selles ja eelmise peatükis?
Mainitud on orutemplit, hauatemplit, matusetemplit ja kaljutemplit.
2)Millistest peamistest osadest koosnes egiptuse tempel tavaliselt?
Koosneb püloonist (väravaehitis), selle eest sfinksid ja värvilised lipud. Peaosaks lahtine sammasõu. Selle taga sammassaal, kõige lõpus hämarad ruumid ja pühamu. Tempel ümbritseti kivimüüriga. Templi seinad ja sambad kaunistati värviliste reljeefide ja hieroglüüfidega.
3)Mida ütled egiptuse sammaste kohta? Millega need sarnanesid?
Sambad meenutasid Niiluse orus kasvavaid taimi (papüürus), enim kaunistati ülaosa ehk kapiteeli. Kasutati ka 16-tahulist sammast.
4) Millistele jumalatele püstitati kõige enam templeid?
Kõige rohkem templeid püstitati peajumalale Amonile
5)Mis linn oli Uue Riigi ajal Egiptuse pealinnaks? Millised kuulsad templid asusid selle lähedal?
Pealinnaks oli Teeba . Selle lähedal asusid Ramses II matusetempel ja esimese naisvaarao Hatšepsuti matusetempel. Ka suurimad templid Karnakis ja Luksoris, mis olid pühendatud Amonile.
6)Mida tead Abu Simbeli templi kohta?
Ramses II lasi ehitada Abu Simbeli kaljutempli, mis oleks pärast Assuani paisu ehitamist vee alla jäänud. Selle vältimiseks saeti kalju koos templi ning ukse ees istuvate Ramsese hiigelkujudega tükkideks ja pandi kõrgemas kohas uuesti kokku.
7)Miks võeti kasutusele Kuningate oru kaljuhauad ? Milline on tuntuim?
Vaaraosid ei maetud enam püramiididesse, sest need ei suutnud kaitsta hauakambreid varaste eest. Uue Riigi ajal peideti vaaraode muumiad kaljuhaudadesse. Tuntuim on Tutanhamoni haud.
8)Kuidas iseloomustad vaaraode skulptuure? Millises poosis kujutati tavaliselt vaaraod?
Vaaraode skulptuurid on ranged , suursugused ja üldistatud. Täisfiguurid on tardunud , sirges poosis, vasak jalg sammu eespool , rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi, vahel ka üks käsi rinnal. Nende nägudel mängleb võimukas, salapärane ja pisut üleolev naeratus. Kujude pilk on suunatud üle vaataja pea kaugusesse, mis rõhutab veelgi kujutatava tähtsust ja igavikulisust
9)Mille poolest erinevad lihtrahva kujud vaaraokujudest? Milleks neid vajati?
Lihtrahva kujud on väiksemad, elavamad, vabamad , tihti puidust ja värvilised. Neid vajati vaarao hauatagusesse ellu orjadeks.
10)Mis laadi olid vana-egiptuse reljeefid?
Enamasti kasutati madalreljeefi, kuid ka süvendreljeefi. Reljeefid olid tihti eredalt värvilised. Reljeefid kastsid templite seinu, sambaid, obeliske, skulptuure ja tarbeesemeid.
11)Iseloomust egiptuse seinamaal. Milline oli nende värvikasutus, kui tõetruud nad olid, kuidas kujutati inimesi ja nende ümbrust?
Levis üldistamine ja stiliseerimine . Kasutati “egiptuse poosi”, sest sooviti rõhutada kujutatava väärtust ja ulatumist läbi aegade. Värvid ei jäljenda täpselt loodust, kuid on kaunid , arvestatakse teose dekoratiivset kogumuljet. Inimfiguuride ümbrust kujutati mõne üksiku taimemotiiviga ja tagapool asuvad objektid paigutati kõrgemale.

Ehnatoni -aegne kunst

1)Millisel sajandil elas vaarao Ehaton? Kuidas oli tema nimi algul?
Ehnaton elas 14. saj eKr ja tema nimi oli algul Amenhotep IV.
2)Millise põhjapaneva ümberkorralduse tegi Ehnaton usuelus?
Ta kehtestas uue riigiusundi, ainujumalaks kuulutai Aton. Teiste jumalate kummardamine keelati.
3)Mida tähendavad sõnad “polüteism” ja “ monoteism ”?
Polüteism – mitme jumalaga usk
monoteism – usk ühte jumalasse
4)Millist jumalat kummardati Ehnatoni ajal?
Ehnatoni ajal kummardati Atonit, kelle kehastuseks peeti kiirgavat päikeseketast.
5)Kuidas muutus vaarao kujutamine sel ajal?
Kadus kindel geomeetriline ja üldistatud vorm, vaaraosid ei ilustatud. Nad mõjuvad elavana ja maisena, kuid siiski valitsejalikult üleolevalt.
6)Millises sugulusvahekorras olid omavahel Ehnaton, Nonfretete ja Tutanhamon ?
Ehnatoni abikaasa oli Nonfretete ja väimees Tutanhamon.
7)Millal leiti Tutanhamoni hauakamber ? Miks oli see nii oluline? Mis sealt leiti?
Tutanhamoni hauakamber avastati 1922. aastal. See on üks väheseid vaaraode haudu , mida vanal ajal tühjaks ei varastatud. Muumiat ümbritsesid kolm inimesekujulist kirstu ja sisemine neist oli puhtast kullast . Lisaks oli muumia nägu kaetud kuldse maskida. kirstud olid asetatud suurest kiviplokist õõnestatud sarkofaagi, mida ümbritsesid kallist ja värviküllasest materjalist luksusesemed – troon , valitsuskepid, kaarik , lauanõud, õlilambid ja paljude jumalate kujud. Inimese- või loomapäistes urnides olid palsameeritud vaarao kehast eraldatud siseelundid. Urnid olid omakorda paigutatud kappi , mida valvasid kaunid jumalannad . Hauda valvas ka musta šaakali, surnutejumal Anubise kuju.
8)Milline legend tekkis pärast Tutanhamoni hauakambri leidmist ?
Pärast Tutanhamoni hauakambri leidmist suri mitu selle ekspeditsiooni liiget müstiliselt. Tekkis legend, et muumiate rahu segajad satuvad needuse küüsi.

Egeuse ehk kreeta -mükeene kunst

1.Milliste riikide territooriumil sündis Egeuse kunst?
Kreeka ja Väike- aasia (praeguse Türgi) aladel.
2.Kuidas seda kunsti veel nimetatakse? Miks?
Kunst oli kõige rikkalikum Kreeta saarel ja Peloponnesose poolsaare asulates, millest tähtsaim oli Mükeene linn. Seepärast räägitaksegi tihti Kreeta-Mükeene kunstist.
3.Nimeta selle kunsti tähtsamad keskused.
Tähtsaimad keskused olid Küklaadid (saarterühm Egeuse meres), Kreeta saar ja Peloponnesose poolsaar.
4.Millised looduslikud tingimused mõjutasid Kreeta saare kunsti?
Mereäärne piirkond, mahe kliima, mis ei ähvardanud põua ega uputusega ning viljakas maa.
5. Millisesse ajavahemikku jääb Egeuse kunst? Kuidas seda periodiseeritakse?
3000-2000 eKr – Egeuse kultuuri varajane ajajärk
2000-1600 eKr – Egeuse kultuuri keskmine ajajärk, selle kultuuri õitseaeg. Tähtsaim keskus on Kreeta.
1600-1100 eKr – Egeuse kultuuri hiline ajajärk. Tähtsaim keskus on Mükeene.
6.Mida teame ühiskonnast ja usundist Egeuse mere saartel?
Seal puudus tugev keskvõim ja eksisteerisid väikesed iseseisvad asulad. Kreetalaste usuelu kohta pole täpseid andmeid, kuid tõenäoliselt valitses nende religioonis esikohal viljakuse kultus. Tõendeid mingeist meeltega mittetajutavatest jumalustest pole leitud, pole ka suuri templeid.
7. Tuleta meelde mõni oluline ajaloosündmus, mis toimus samal ajal Mesopotaamias või Egiptuses. Maini mõni seal loodud kunstiteos .
Umbes 3000 eKr ühendab vaarao Menes Lõuna- ja Põhja-Egiptuse, kuninganna Nofretete büst.
8.Mille poolest erinevad omavahel Kreeta saare ja Peloponnesose poolsaare asulad?
Kreeta saarel ehitati losse , kuid mitte linnuseid, kindlustusi ja templeid. Peloponnesose poolsaarel ehitati kindlustatud losse ja linnamüüre, sest sealsed sagedased kokkupõrked põhjast sissetungivate hõimudega muutsid elulaadi karmimaks ja sõjakamaks, mis ei jätnud kunstile mõju avaldamata.
9.Mida tähendavad ja kuidas seostuvad Egeuse kunstiga mõisted “labürint” ja “kükloopide müür”?
Knossose palee äärmiselt keeruline põhiplaan on tekitanud müüdi labürindist, kuhu astunu ei suutnud enam leida väljapääsu.
Kükloopide müür on Mükeene linna müür, mis on laotud säärase mõõtmega kivipankadest, et vanad kreeklased arvates pidi niisuguse müüri ehitamine inimestele üle jõu käima ja nad pidasid seda ehitist kükloopide kätetööks.
10.Millisteks alaliikideks jaguneb Egeuse kunst? Nimeta neist kõige kõrgematasemeline.
Egeuse kunsti alaliigud olid: arhitektuur, kujutavkunst ( seinamaalid ja reljeefid), tarbekunst . Kõige paremini oli arenenud sealne keraamika .
11.Tänu kellele avastati Egeuse kunst?
Egeuse kunsti avastas Heinrich Schliemann, kes oli saksa kaupmees ja ajaloohuviline.

Vanakreeka kunst

1.Kuidas periodiseeritakse kreeka kunsti?
1.Arhailine ehk vana aeg – 600-480 eKr
2.Klassikaline ehk õitseaeg – 480-323 eKr
3.Hiline ehk hellenistlik aeg – 323 eKr -30 pKr
2.Milline oli kreeklaste usund ?
Usund oli polüteistlik, jumalad olid küll vägevad, kuid inimesetaolised nii kehalt kui ka vaimult ning neid austati kui “vanemaid vendi”. Jumalad elasid nagu inimesed – vahel sõpruses, vahel tülitsedes.
3.Milline ühiskonnakord valitses Kreekas?
Kreekas kujunes välja orjapidamine, kuid oli ka linnriike , mis olid demokraatlikud.
4.Mis oli vanakreeka arhitektuuri tähtsaim ülesanne?
Arhitektuuri tähtsaim ülesanne oli ehitada templeid.
5.Millised kolm stiili valitsesid vanakreeka kunstis? Mille järgi nad olid nimetatud?
Nimetused on piirkondade järgi, kus need välja kujunesidi: dooria stiil, joonia stiil ja korintose stiil.
6.Vaata templite põhiplaane. Milline ehitisetüüp on siin aluseks?
Templite eeskujuks on megaron , mille põhiplaaniks on ristkülik koos eesruumidega kitsamatel külgedel.
7.Kirjuta üles kõik õpitud templi üksikosad alates ülevalt.

Viilkatus, ehistliist veesülitiga, viiluväli ehk tümpanon reljeefidega, karniis (eelduv ehisliist talastiku ülaosas), friis ( ehisriba ):

dooria stiilil vaheldumisi triglüüfid (püstvagudega plaadid ) ja metroobid (reljeefidega plaadid)

joonia stiilil katkematu reljeefriba, mida ümbritsevad erinevad ehisliistud (helmisnöör, munavööt jne)

ahitraav (sammastele toetuv rõhttala), kapiteel (samba “pea”):

dooria sambal: 1) ehhiin ( ümar kiviplaat), 2) abakus ( nelinurkne kiviplaat)

joonia sambal: 1) abakus, 2) voluut ( keerukujuline kaunistus)

korintose sambal: 1) abakus, 2) karikakujulne kapiteel akantuselehtedega
tüves, kannelüürid ( püstvaod tüves), entaas (tüve paisutus), baas (joonia samba alus), stülobaat ( krepidoma ülemine aste), krepidoma (koosneb kolmest astmest)
8.Miks on vanakreeka templid avaldanud nii suurt mõju hilisemate aegade arhitektuurile?
Seda tänaseni jätkuvat edu on seletatud kreeka templite välisilmes avalduva ehitusliku loogika ja terviklikkusega. Nende puhul räägitakse orgaanilisest tervikust, mille puhul on kõik üksikosad vältimatud ja vastastikku üksteisest sõltuvad. Templitel on kaunis korrastatud tervik, millest ei saa midagi ära võtta ega juurde lisada tervikut kahjustamata.
9.Vaata oma kodukandi ehitisi. Kas leiad detaile või kaunisusi, mis pärinevad vanakreeka arhitektuurist ?
Massu mõisa sambad on dooria stiilis.

Kreeka ehitusmälestised

1.Kus asuvad kõige paremini säilinud ja kõige vanemad dooria stiilis templid? Miks nad seal asuvad?
Kõige paremini säilinud ja vanemad dooria stiilis templid asuvad kunagises kreeklaste asunduses Lõuna-Itaalias Paestumis ja need on Poseidoni ja Hera templid.
2.Kus arenes välja joonia stiil?
Joonia stiil arenes välja joonia hõimu poolt asustatud Väike- Aasia rannikul.
3.Mida tead Efesoses asunud Artemise templist ?
Artemise tempel oli 109m pikkuse ja 55m laiuse alusega ning 18m kõrguste sammastega. Seda peeti antiikajal üheks seitsmest maailmaimest. 356. aastal eKr põletas selle templi kurjategija, kes lootis teoga kuulsaks saada. Aleksander Suur laskis templi taastada, kuid hiljem purustas selle maavärin ja tänaseni on templist säilinud vaid üksikud sambad.
4.Uuri välja, millist ülesannet täitsid Olümposel jumalad, kelle templitest on juttu käesolevas peatükis: Zeus , Hera, Athena , Poseidon , Artemis jaNike.
Zeus – taeva-, tormi-, ja äikesejumal (jumalate valitseja), kõik inimeste seadused kuulusid tema kaitse alla ja üleastujat ootas karm karistus
Hera – abielu kaitsja
Artemis – jahi-, looduse-, viljakus- ja kuujumalanna ning neitsilikkuse kaitsja
Nike – võidujumalanna
Athena – Sõjajumalanna, tarkusejumalanna
Poseidon - merejumal
5.Kus püstitati klassikalise ajastu kuulsaimad ehitised?
Klassikalise asjastu kuulsamad ehitised asuvad Ateena Akropolis.
6.Kirjelda Ateena Akropoli, kasutades rekonstruktsiooni leheküljel 56. Mitut ehitist oskad nimetada?
Probülee ( paraadlik väravaehitis), Pinakoteek (maalikunstikogu hoidla ), joonia stiilis Athena Nike tempel (Võiduka Athena tempel), Parthenon (neitsiruum, pühendatud jumalanna Athenale ), Erechtheion (mitme vanema jumala pühapaik)
7.Kellele oli pühendatud Parthenon? Mis see sõna tähendab?
Parthenon oli pühendatud Ateena kaitsejumalannale Athenale. Parthenon (παρθενών) tähendab vanakreeka keeles “neitsi elukohta”, mis viitab jumalanna Athenale.
8.Vaata Parthenoni fotot leheküljel 56. Mis stiilis orderit näed? Nimeta sulle teada olevad ehitiseosad.
Parthenon on ehitatud dooria stiilis: krepidoma, stülobaat, baas, kapiteel, abakus, arhitraav , triglüüf, metoop , viilkatus.
9.Mis on Erechtheioni suurim iseärasus? Miks see tempel on nii keerulise ülesehitusega?
Erechtheion ühendab mitut vanemat pühapaika ja on seetõttu ebatavaliselt keeruka põhiplaani ja ülesehitusega. Templi sambad on joonia stiilis, aga ühe eeskoja talastikku kannavad sammaste asemel naiste kujud – karüatiidid.

Vanakreeka skulptuur

1.Millised materjale kasutasid vanakreeka kujurid?
Vanakreeka kujurid kasutasid peamiselt marmorit ja pronksi.
2.Miks on varased kujud jäigas püstiasendis?
Varajased kujud on jäigas püstiasendi tasakaalu pärast.
3.Kes olid kouros’ed ja kore ’d?
Kouros’ed olid alasti meesfiguurid (ideaalne sõjakangelane või sportlane, kes näitas hästiarenenud lihastes keha ilu) ja kore’d riietatud naisfiguurid (naise iluideaal , rohke riietuse , ehete ja soenguga).
4.Millise suure muutuse skulptuuris tõi kaasa klassikaline ajajärk?
Klassikalisel ajajärgul toimus suur muutus vabafiguurides. Kujude elavuse saavutamiseks hakatakse kasutama nn kontraposti. Kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi. Kujud on vaadeldavad igast küljest, grimassi taoline naeratus kaob ning kujude näod on rahulikud ja tõsised. Kujurid hakkasid kujutama seisakust tulenevaid skeletiluude asendeid ja lihaste pinget, mille tulemuseks oli looduslähedus ja väljenduse veenvus.
5.Millega seostad terminit “ kontrapost ”?
Kontrapost tähendab, et keha raskus on suunatud ühele jalale , teine jalg on vabaks jäetud.
6.Nimeta paar kuulsat skulptuuri, mis väljendavad hästi liikumist?
Myron “ Kettaheitja ” ja Polykleitos “ Odakandja ”
7.Millist skulptuuri liiki peale vabafiguuride kreeklased veel harrastasid? Kus seda peamiselt kasutati?
Kreeklased harrastasid ka reljeefkunsti. Nad eelistasid kõrgreljeefi, mida kasutati peamiselt templite friisidel (kaunistusribadel), tümpanonil ( viiluväljal) ja naose ülaosas.
8.Kirjelda Parthenoni reljeefe. Mis teemat need kajastasid?
Seal kujutatakse kreeklasi võitlemas kentauride ja amatsoonidega. Metsikud stseenid on jaotaud tasakaalukalt ja harmooniliselt metoopide nelinurksele pinnale. Iga figuur on omanäoline ja kordumatu , kuid üldistatud ja idealiseeritud. Omaaegne värvimine muutis skulptuurid kirevamaks ja rahutumaks.
9.Oled nüüd kokku puutunud kuue vanakreeka skulptori loominguga (Polykleitos, Myron, Pheidias , Skopas, Praxiteles , Lysippos). Nimeta igaühe tuntuim teos või olulisim panus skulptuurikunsti arengusse .
Polykleitos “Odakandja, Pheidias tegi hiilgelkujud Zeusist (Olümpias) ja Atheenast( Parthenonis) , Skopas tegi reljeefid Halikarnassose mausoleumil, Praxiteles “Hermes Dianysoslapsega”, Lysippos “ Kaapija ”
10.Mis on akt? Miks loodi nii palju meesakte?
Akt on alasti inimkeha kujutis. Oletatakse, et nad kujutavad kreeka ühiskonnas, eriti ülikute hulgas valitsenud kujutust ideaalsetest sõjakangelastest ja sportlastest. Hästiarenenud ja nooruslik keha pidi olema ka Olümpose jumalatel.

Vanakreeka maalikunst

1.Milliste maalikunstiliikide olemasolust Vana-Kreekas on andmeid?
On andmeid seina-, tahvel - ja vaasimaalidest.
2.Mille kaudu saame tänapäeval aimu vanakreeka maalikunstist?
Kirjalikest allikatest on teada paljude maalikunstnike ja teoste kirjeldusi.
3.Kes on kuulsaim nimeliselt teada olev vanakreeka maalija?
Kuulsaim kunstnik oli Apelles . Tähtsaimaks tööks peeti merevahust sündiva Aphrodite kujutist. Hiljem töötas ta Aleksander Suure õukonnas ja maalis valitseja portreid. Ühtki tema teost pole tänapäevani säilinud.
4.Milline seos on kreeka maalikunsti ja keraamika vahel?
Kreeklaste maalikunstist tuntakse kõige paremini keraamikale tehtud maale – vaasimaale.
5.Millise ornamentikaga olid kaunistatud vanimad kreeka vaasid?
Vanimatel kreeka vaasidel kujutatakse geomeetrilist ornamentikat. Anuma pind jagati horisontaalseteks vöönditeks, mille vahele maaliti lihtsaid nurgelistest joontest koosnevaid korduvaid kujundeid, näiteks kolmnurki, rombe ja meandreid.
6.Kust sai nime meander ?
Meander sai oma nime väga käänuliselt Maiandrose jõelt Väike-Aasia poolsaare edelaosast.
7.Milleks vaase tarvitati?
Vaase tarvitati vee ja veini hoidmiseks ja segamiseks. Eri nõud olid õli ja teravilja säilitamiseks. Suuri keraamilisis vaase kasutati mälestusmärgina haudadel.
8.Kuidas kujutati elusolendeid arhailise ajastu vaasidel?
Arhailise ajastu vaasidel on elusolendeid kujutatud kohmakate mustade siluettidena, mis moonutavad anatoomiat, kuid on siiski ilmekad .
9.Võrdle omavahel mustafiguurilist ja punasefiguurilist vaasimaali.
Mustafiguurilisel vaasil on kujutised mustad ja siluetitaolised. Põletatud pinnale kanti musta värviga kujutiste siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad- need jäid näha peenikeste punaste joontena. Inimkeha anatoomiat kujutati realistlikult Punasefiguurilisel vaasil jäeti figuurid punaseks ja vahed värviti mustaks, siis oli hea punaseid figuure täiendada mustade pintslijoontega. Nii sai kujutada keerukaid liigutusi, kehadele ilmusid pöörded ja kogu kujutis muutus ruumilisemaks.
Neil puudub geomeetriline ornamentika või kasutatakse ainult piltkujutiste äärtel.
10.Vaasimaalidel võib näha paljufiguurlisi piltjutustusi. Mis teemal need on? Kuidas nende sisu muutus aja jooksul?
Algselt olid jutustused mütoloogilise sisuga. Hiljem hakati lisaks võitlustele ja kangelastegudele kujutama ka igapäevaseid olustikustseene.

Hellenistlik kunst

1.Hellenismi (sõnast “hellen” – kreeka keeles ‘ kreeklane ’) tähistab kreeka kultuuri. Mille poolest ta erineb varasemast kreeka kultuurist?
Kreeka kultuur segunes Idamaade omaga .
2.Kelle tegevust tegi võimalikuks hellenismi tekke ja leviku?
4.sajandil eKr vallutas Makedoonia Kreeka linnriigid. Nad võtsid kreeklastelt palju üle. Makedoonia valitseja Aleksander Suure Aasia-sõjakäigu tagajärjel levis Kreeka kultuur enneolematult kaugele – idas Indiani, põhjas Kesk-Aasiani ja lõunas Egiptuseni.
3.Kes olid uute hellenistlike riikide esimesed valitsejad ?
Aleksander suri noorena ja uute hellenistlike riikide esimesed valitsejad olid väepealikud.
4.Nimeta hellenismi tähtsaimaid keskusi?
Hellenismi tähtsaimad keskused olid Ateena, Aleksandria ja Pergamaon (Väike-Aasias)
5.Millised ehitisi eelistati templitele? Millist stiili eelistati? Miks?
Templitest olulisemaks said lossid ja muud esinduslikud ilmalikud ehitised– turuhooned, teatrid , saunad ja raamatukogud. Rikkalikumad ja toretsevamad joonia ja korintose stiil levisid rohkem kui lihtne ja range dooria stiil. Tihti polnud sammastel ja teistel arhitektuuri detailidel enam konstruktiivne ülesanne, vaid ainult dekoratiivne tähendus.
6.Nimeta maailmaimesid hellenistlikust ajast?
Hellenistliku aja maailmaimed on Pharose tuletorn Aleksandria lähedal ja Rhodose koloss .
7.Kes ja kuhu rajas Aleksandria? Ehk tead selle linna tähtsaimat kultuuriasutust?
Egiptusesse asutatud Aleksandria linna esialgse plaani olevat kavandanud Aleksander Suur. Selle linna tähtsaim kultuuri asutus on Aleksandria raamatukogu.
8.Milliseid meeleolusid rõhutati hellenistlikus skulptuuris?
Hellenistlikus skulptuuri oli tunnete väljendamine oluline. Väljendati piina, raevu, lõbu, võidujoovastust ja mõnede kujude näoilme on erootiline .
9.Kumba eelistad, kas “ Samothrake Niket” või “Milose Veenust”? (Viimase koopiat võib näha Tallinnas Kadrioru lossi fuajees.)
Eelistan “Samothrake Niket”, kuju on kahjuks küll ilma peata, kuid jumalanna näib lausa lendavat ja imepärase meisterlikkusega on kujutatud tema õhukese rüü voldistikku ning kuju väljendab veenvalt suurt võidujoovastust. Samas, kui “Milose Veenus” (kujutatakse jumalanna Aphroditet ) on jäänud truuks klassikalisele pidulikule rahule.
10. Jutusta “Laokooni” süzee?
Teos “Lakoonia grupp” kujutab sellenimelise Trooja preestri ja tema poegade tapmist jumalate saadetud madude poolt. Jumalad vihastasid, sest Laokoon hoiatas troojalasi kreeklaste sõjakavaluse – puuhobuse eest.

Etruski kunst

1.Kus elasid etruskid ? Mis neist sai?
Etruskid elasid praeguse Itaalia keskosas, Tiberi ja Arno jõe vahelisel alal, nende kultuuri õitseaeg oli 7.-6. sajandil eKr. Neil polnud ühtset riiki, vaid lõdvalt seotud linnade liit.
509. aastal eKr, kui Rooma sai vabariigiks hakkas Rooma etruskide linnriike alistama. Neid nõrgestasid ka põhjast pealetulevad gallialased . 3. sajandi lõpuks oli kogu Etuuria Rooma võimu all.
2.Mis võimaldab meil saada ettekujutlust etruskide kunstist?
Peamiseks allikaks etruskide kultuuri ja kunsti tundmaõppimisel on nende hauad .
3.Milliseid religioossed ettekujutlused mõjutasid etruski kunsti?
Nad uskusid hauatagusesse ellu. Hauakambrid olid sageli sisustatud elutoana, molle seintel on kujutatud illusoorseid uksi ja aknaid. Seinamaalidel näeb hoogsaid tantsijaid, pidusööke, musitseerimist, jahipidamist ja kalastamist. Näib, nagu tahaks hauakambrite kunst säilitada lahkunute hingedele meelepärast elukeskkonda.
4.Milliseid peamisi materjale kasutati etruski skulptuuris?
Etruskide lemmikmaterjal oli põletatud savi, aga nad kasutasid ka pronksi.
5.Maini paar tuntut etruski skulptuuri?
“Sõjajumal Mars ” või “Võitlev sõdur”, “ Kapitooliumi emahunt” ja “ Veji Apollon”
6.Mille poolest erineb etruski tempel kreeka templist?
Etruskide templeid pole säilinud, neid tuntakse vaid roomlaste kirjelduste põhjal. Nende proportsioonid erinesid oluliselt. Etruski templi kivist alus oli peaaegu ruudukujuline, sellel seisev hoone põhiliselt puust. Ühel küljel oli üks või kolm väikest pühakoda, teisel aga lai ja sügav eeskoda, mille talastik ja viilkatus toetusid madalatele sammastele. Puust talastik oli kerge ja sambaid sai asetada hõredalt. Sambad oli alguse puus, hiljem kivist ja meenutasid dooria sammast, kuid neil oli baas. Lihtsa ehituse muutsid toredamask arvukad keraamilised kaunistused.
7. Millise olulise ehitustehnilise võtte pärandasid etruskid roomlastele? Kus nad seda ise kasutasid?
Etruskid pärandasid roomlastele ümarkaared, mida nad ise kasutasid linnaväravate ehitamisel , samuti ka võlvid ja kuplid .

Rooma arhitektuuri süsteem

1.Kust sai alguse Rooma riik? Millised maa-alad hõlmasid Rooma oma kõrgajal?
Rooma riik sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Algselt asetsesid külad seitsmel künkal, laevatava Tiberi jõe vasakul kaldal , 25 kilomeetrit merest. Ümberringi levis viljakas Latiumi org. 8. sajandil eKr ühinesid külad Rooma linnriigiks.
Õitseajal hõlmas Rooma Lõuna- ja Lääne-Euroopat, Põhja-Aafrikat ja Lähis-Ida.
2.Milline osa oli inseneriehitusel nii suure riigi valitsemisel ja kooshoidmisel?
Riigi kooshoidmiseks ja sõjavägede liikumiseks oli vaja korralikke teid (kividega sillutatud). Kaarekonstruktsioonid võimaldasid rajada sildu üle jõgede ja veejuhtmeid (akvedukte) vee juhtimiseks linnadesse. Betoonist müüriga oli võimalik ümbritseda linnu ja ehitada kindlus barbarite vastu.
3.Milliseid ehitustehnilised uuendused ja ehitusmaterjalid võtsid roomlased kasutusele?
Roomlased võtsid kasutusele lubimördi, mis võimaldas kasutada uusi konstruktsioone – kaari, võlve ja kupleid, millele roomlased andsid enneolematu tehnilise taseme ja tähtsuse.
4.Milline roll jäi sammastele, kui võeti kasutusele kaared, võlvid ja kuplid?
Sammastele jäi dekoratiivne roll.
5.Milliseid võlvitüüpe roomlased kasutasid?
Roomlase kasutasid:

silindervõlvi, mida võib ette kujutada kui üksteise taha ehitatud kaarte rida, millega saab katta nelinurkset ruumi

ristvõlvi, mida võib kujutleda kui kahe silindervõlvi ristumist
6.Mida tähendab foorum ?
Foorum (ladina keeles turuplats) oli linnades rahva kogunemiseks määratud väljak, samuti linna poliitiline ja ärikeskus ning kohtu asupaik . Kujunesid teede ristumiskohtadesse ja ümbritseti esindushoonetega, monumentide ja triumfikaartega.
7.Milleks ehitati triumfikaari?
Triumfikaari püstitati suurte sõjaliste võitude või muude ühiskondlike tähtsate sündmuste auks.
8.Millisedi lõbustusasutusi roomlased ehitasid ?
Roomlased ehitasid saunasid ehk terme ja amfiteatreid.
9.Kuidas veedeti aega rooma termides?
Termides olid erineva temperatuuriga higistamisruumid, basseinid ja suured saalid lõdvestumiseks, jalutamiseks ja suhtlemiseks.
10.Kirjelda Colosseumi. Millise tuntud Tallinna ehitisega on see ühekõrgune?
Colosseum moodustab ovaalselt suletud kehandi, millel on 80 sissepääsu. Väljastpoolt näeb kolme korrust kaari, mis toetavad seespool asuvaid pingiridasid. Välisseina liigemdamiseks on kasutatud kreeka sambaid. Alumisel korrusel on need dooria, keskmisel joonia ja ülemisel korintose. Neljandal, umbsest seinast koosneval korrusel on kasutatud pilastreid – poolsambataolisi, kuid õhukesi müüriribasid.
Colosseum on sama kõrge Pika Hermaniga – kõrgus 48,5 meetrit.
11.Nimeta mõni tuntud triumfikaar ?
Keiser Constantinuse triumfikaar Roomas

Ehitusmälestised roomas. Monumentaalskulptuur

1.Mida pidas keiser Augustus oma suureks teeneks Rooma linnale?
Esimene keiser Augustus väitis, et ta on tellistest linna asendanud marmorist linnaga.
2.Kirjelda keiser Trajanusega seotud rajatisi Rooma linnas.
Keiser Trajanuse foorumile pääses suure kaaravaga väravast. Väljakut ümbritsesid hooned, mille fassaade kujundasid korrapärased sammasteread. Väljaku keskel oli Trajanuse ratsamonument. Väljaku tagaküljel asus raamatukoguna kasutatud Basilica Ulpia. Trajanuse sammas sisaldas ta matuseurni. See koosneb alusest ja 19. silinderjast marmorplokist ning on ligi 30 m kõrgune. Sammast ümbritseb spiraalina ligi 200 m pikkune marmorisse tahutud reljeefriba. Kunagi seisis torni tipus Trajanuse pronksfiguur.
3.Kirjelda basiilikat.
Basiilika oli ehitustüüp, mida roomlased rakendasid mitmesuguste avalike ehitiste juures. Basiilikates peeti kohut , tehti äritehinguid, korraldati poliitilisi koosolekuid. Basiilika oli ristkülikukujulise põhiplaaniga, kaks rida sambaid jagasid selle kolmeks pikerguseks ruumi osaks – lööviks. Keskmine lööv oli külgmistest kõrgem. Külglöövide katusest kõrgemale ulatuvas kesklöövi seinas olid aknad.
4.Mille poolest oli eeskujuandev Panteon ?
Panteon oli kõigile planeedinimedega jumalate tempel.
5.Vaata Panteoni läbilõiget. Millisele kujundile tundub see ehitis olevat ülesehitatud?
Seda võib kujutleda silindrina.
6.Kust sai Panteon loomulikku valgust?
Loomuliku valguse allikas on kupli keskel asuv ava.
7.Kuidas nimetatakse süvendeid Panteoni kupli sisepinnal? Milleks need olid kasulikud?
Neid nimetatakse kassettideks, nad teevad võlvi kergemaks ja juhivad pilgu ülespoole.
8.Nimeta Rooma kuulsaim ratsamonument.
Rooma kuulsaim ratsamonument on keiser Marcus Aureliuse ratsamonument.
9.Kuidas oli Rooma linn kindlustatud?
Rooma linna ümber olid tugevad tellis - ja betoonmüürid nelinurksete tornidega, mille kogupikkus oli 19 kilomeetrit. Keiser Aurelianuse ajal ehitatud müürid olid 6 m kõrged ja 3,5 m paksud. Hiljem tugevdati neid veelgi.

Rooma skulptuur ja maalikunst

1.Roomlased austasid esivanemaid. Millise kunstiliigi õitsengu see põhjustas?
Roomlaste portreeskulptuuri õitseng lähtus esivanemate austamisest. Nähtavasti arvati, et sarnane portree kindlustab esivanemate hinge kohaloleku.
2.Millised kaks suunda valitsesid portreeskulptuuris? Milliste võõrsõnadega iseloomustatakse neid?
Portreeskulptuurid olid realistlikud ehk tõepärased ja individualiseeritud ehk isikupärased.
3.Kust said kunstihuvilised roomlased täiendust oma skulptuurikollektsioonidele?
Nende jaoks hakati valmistama koopiaid kuulsatest kreeka teostest. Ka toodi vallutatud maadest kunstiteoseid sõjasaagina kaasa.
4.Kus saab kõige paremini tutvuda rooma seinamaalidega?
Pompejis on enamikus majades põrandamosaiike ja seinamaale, mis näitab maalikunsti populaarsust ja annab ettekujutuse antiikaja maalikunstist.
5.Mitu stiili võib eristada Pompeji seinamaalis? Milline neist on kõige omapärasem?
Pompeji seinamaalis eristatakse nelja stiili, kuid nad ei ole ajaliselt rangelt üksteisele järgnenud, vaid esinesid osaliselt samaaegselt.

Inkrustatsioonistiil

Sein kaetakse stukkmarmoriga (kipsisegu, mis jätab marmori mulje) ja imiteeritakse kivkonstruktsioone: pilastreid, simse jne. Figuuri ei esine üldse. Mosaiik põrandad.
Arhitektuuristiil (alates ~70 eKr)
Ruumilised silmapetted. Arhitektuuri osad maalitakse perspektiivi kasutades seintele. Aknad ja uksed, millest paistavad ehitised ja maastikud .
Müsteeriumide villa Pompejis
3. Stiil
Sein ei püüa ruumi laiendada nagu eelmise stiili puhul. Seinapinna jaotavad osadeks kitsad sambakesed. Seina keskel on maal, mis meenutab kahvelpilti. Ornamente ja mustreid on rikkalikult. Üldmulje suursugune .
4. Stiil
Armastati heledaid, ilusaid, rikkalikke värvitoone. Jälle hakatakse maalima vaateid teise ruumi jms. Võrreldes teise stiiliga on maalingud fantastilisemad ja kirjumad. Segatakse eri stiile omavahel
6.Nimeta Pompeji tuntuimad villad.
Tuntuimad villad on:

Müsteeriumite villa, mille söögitoas on kujutatud Dionysose kultusega seotud salapäraseid rituaale.

Traagilise poeedi majas on aga mosaiik, mis väga elevalt kujutab keti otsas olevat koera

Fauni majas on suurim kunstivaramu. See maja on nime saanud tantsiva fauni pronksfiguuri järgi. Selles majas asub Issose lahingu mosaiik, samuti mosiik, mis kujutab Niiluse jõe ääres elavaid loomi ja linde

Vettiuste maja on tuntud omanike nime järgi.Eeskojaj seintel on friisina kujutatud spordisündmusi ja igapäevast elu. Elutoas on kujutatud mütoloogilisi stseene.
7.Kirjelda aatriumiga maja plaani.
Rooma jõukates majades koondusid ruumid lahtise avaga aatriumi ümber, mille põrandas oli bassein vihmavee kogumiseks. Osa ruume võis olla pööratud ka sammasõue nn. peristüüli poole. Aatriumi poole avanesid ka ruumide uksed-aknad.
8.Mida tead roomaaegsest tahvelmaalist? Millises Rooma riigi osas on neid palju säilinud?
Tahvelmaalis olid väga populaarsed maalitud portreed. Need on säilinud ainult Rooma riigi koosseisu kuulunud Egiptuses. Seal püsis komme neid surnutele hauda kaasa panna. Need olid teostatud kaustikatehnikas, selle puhul segatakse värvmuld kuuma vaha sisse ning värv säilitab oma puhtuse ja sära. Portreed on lihtsad, aga realistlikud ja veenvad, eriti ilmekas on nende silmavaade.

Ristiusu mõju kunstile. Katakombid . Sarkofaagid

1.Millal tekkis ristiusk ?
Ristiusk tekkis 1. sajandil pKr.
2.Millises tolleaegses Rooma riigi piirkonnas tekkis ristiusk?
Ristiusk tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas.
3.Mille poolest erines ristiusk roomlaste senistest usunditest?
Varem oli roomlastel olnud palju jumalaid, kellese usuti, nüüd aga ainult üks, Roomlaste senise usundiga võrreldes oli ristiusk väga radikaalne, nõudes usu ja igapäeva elu ühendamist, sõnade ja tegude ühtust, Jeesuse kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Vastuolus oli ka kristlaste alandlikkuse nõue, käsk armastada mitte ainult oma ligimest , vaid ka vaenlasi , eriti aga mõte, et jumala ees on kõik võrdsed.
4.Mida tähendab messianistlik? Kes oli Messias ?
Messianism on usk Lunastaja (Messiase) peatsesse uude tulemisse, mistõttu igapäevaelu, selle väärtusi ja kohustusi peeti ajutiseks ja tühiseks. Messias on oodatud väljavalitu ja Jumala Poeg, kes pidi tooma maale rahu ja õigluse, aitama vaeseid. Kristlased pidasid messiaks Jeesust, kes tegi seda oma surma läbi.
5.Kuidas nimetati ristiusulisi veel?
Ristiusulisi nimetakse ka kristlasteks.
6.Miks kiusasid Rooma valitsejad algul ristiusulisi taga? Millises vormis see toimuda võis?
Kristlus on usund, mis tahes-tahtmata õõnestas antiikaegset ühiskonda – nii orjandust, riiki, õigust kui moraali. Seepärast võtsid Rooma riigi valitsejad aeg-ajalt ette kristlaste tagakiusamisi. Neid heideti amfiteatrites rahva lõbuks metsikute kiskjate ette, piinati ja löödi risti.
7.Milline Rooma keiser ja millal kuulutas ristiusu lubatuks?
Keiser Constantinus kuulutas ristiusu lubatuks 313. aastal.
8.Miks võtsid kristlased oma kunstis kasutusele mitmesuguseid tingmärgid? Miks tekkis kristlik sümboolika?
Kristlased võtsid oma kunstis kasutusele tingmärgid, sest siis said jutustusest aru ainult uskliud. Nii tekkiski kristlik sümboolika, kus igapäevastest motiividest tuleb leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele.
9.Milliste sümbolitega tähistati Jeesus Kristust?
Teda tähistati lambatalle õlul kandva mehena , samuti kala.
10.Milliseid materjali kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes?
Raamatukunstile pani aluse töödeldud loomanahast pärgamendi kasutuselevõtt.
11.Räägi raamatumaali ehk miniatuurmaali tekkest?
Pärgamendile oli võimalik erinevalt papüürusest maalida värvilisi pilte, mis selgitasid teksti. Nii tärkas kristlik raamatumaal .
12.Milleks kasutati katakombe? Milliseid kunstiteoseid neis leidus?
Kuna ristiusk oli algul keelatud, siis ei saanud usklikud ehitada hooneid jumalateenistuste pidamiseks. Oma salajasteks kokkutulemisteks kasutasid nad enamasti maa-aluseid matmispaiku – katakombe. Need olid kas looduslikud või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis mõnikord kilomeetrite pikkuselt kulgesid linnade all. Käikude seintesse uuristati hauad. Neis leiduvad ka esimesed varakristlikud kunstiteosed , peamiselt seina- ja laemaalid. Üldmuljelt meenutavad need rooma seinamaale, kuid temaatika on erinev. Kõrvale jäeti erootilised motiivid ja kõik, mid võiks seostada paganlike jumaluste kummardamisega Samuti on igale kujutisele antud uus tähendus, millest said aru ainult usklikud.
13.Milliseid esemeid kaunistati reljeefidega?
Reljeefidega kaunistati näiteks sarkofaage.
14.Miks välditi varakristlikus kunstis skulptuure?
Skulptuure ei loodud, sest püüti vältida sarnastust paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega.

Kirikuehituse algus. Mosaiigid

1.Milline usukuulutaja lõi ristikoguduse Rooma linnas? Milline oli tema saatus?
Legendi järgi tuli Peetrus Roomal linna ja rajas seal ristikoguduse. Ta suri märtsisurma 64.-67.a paiku keiser Nero ajal (ta löödi pea alaspidi risti).
2.Miks ei sobinud antiikaegne tempel ristiusu kirikuks?
Antiikaegne tempel ei sobinud ristiusu kirikuks juba usulistel kaalutlustel, kuid ka praktiliselt polnud ta sobiv. Antiiktempel oli eelkõige monument ja jumalakuju asupaik, tema siseruumid olid kitsad ja hämarad ning kunstiline väljendusjõud koondus hoone välisilmesse. Kristlased vajasid aga ruumi, mis oleks sobiv kokkutulekuteks ja hoonet, mille pearõhk oleks siseruumil.
3.Milline ehitusetüüp võeti kasutusele kirikuna?
Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujuks rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp, basiilika.
4.Kes oli esimene Rooma piiskop ja paavst ?
Rooma esimene paavst oli Peetrus.
5.Kus asus varakristliku kiriku transept ( nimetatakse ka põiklööviks või ristlööviks)?
Varakristliku kiriku transept (kiriku pikiteljega risti asetsev lööv) asus pikihoone idapoolse otsa vastas.
6.Milline oli kiriku kõige püham paik?
Kiriku kõige püham paik oli altar .
7.Kas seinamaalid ja mosaiigid olid vaid kaunistuseks või oli neil veel mingi eesmärk?
Seinamaalid ja mosaiigid muutsid tagasihoidliku hoone pidulikumaks.
8.Millisest materjalist tehti mosaiike? Milliseid värve eelistati?
Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid väikesed erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust. Nendest moodustatud pisut konarlik pind ei mõju seinana, vaid loob sädeleva ja erakordselt intensiivse, aga mittemateriaalsena tajutava värvielamuse. Valitsevad värvid olid heleroheline ja kuld, samuti külm helesinine ja lillakas ooker.
9.Kuidas kujutati piiblitegelasi ja pühakuid? Mille poolest nad erinevad inimestest antiikkunstis?
Pühakuid kujutati tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega. Isikupäraste joonte ja üksikasjade kujutamisest hoiduti ja mosaiigitehnika ei olek selleks sobinudki. Tähtis oli isikute äratuntavaks tegemine ja nende hingeseisundi iseloomustamine. Kõik figuurid olid rikkalikult rõivastatud, nii et keha nende riiete all pole peaaegu üldse tunda, erinevalt antiikkunstist, kus kujutati inimesi tihti alasti.
10.Millistes linnades asuvad tuntuimad varakristlikud kirikud?
Tuntuimad varakristlikud kirikud asuvad Roomas ja Ravennas .

Bütsantsi arhitektuur

1.Millise riigi järglane oli Bütsants? Kui kaua see riik püsis?
395. aastal jagunes Rooma riik kaheks, Lääne-Roomaks ja Ida-Roomaks ehk Bütsantsiks, see riik püsis 1000 aastat.
2.Kes oli Bütsantsi kuulsaim valitsejatepaar? Milline tähtis kirik ehitati nende ajal?
Keiser Justinianus I ja keisrinna Theodora oli Bütsantsi kuulsaim valitsejapaar. Nende ajal ehitati Hagia Sophia katedraal
3.Milline uudne lahendus saavutati viklite abil?
Viklite abil sai ehitada ristkülikukujuliste ruumide kohale kupleid.
4.Mis teeb Hagia Sophia kiriku nii monumentaalseks?
Hagia Sophia katedraal pakub nii suurt huvi kõigepealt konstruktiivses mõttes. Seal on lahenduse leidnud pikaajalised otsingud ja katsetused – püüd ühendada toredat ja bütsantslikule vaimulaadile nii lähedast tsentraalehitist ning pikergust basilikaalset hoonet, mis oli kõige sobivam ristiusu jumalateenistuseks.
5.Mis on tsentraalehitis ?
Tsentraalehitised on ehitised, mille põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel. Sellised põhiplaanid on näiteks ringi, ruudu, võrdkülgse kolmnurga, aga ka võrdhaarse kreeka risti kujulised.
6.Kirjelda viiskuppelkiriku plaani?
Viiskuppelkirik läheneb põhiplaanilt ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa. Risti harude vahele jäävad madalamad hooneosad. Erinevalt Kontantinoopoli Apostlite kirikust paiknevad kõrvalkuplid just madalamates nurkades , nii et keskne kuppel pääseb rohkem mõjule. Teine oluline uuendus oli see, et tihti ehitati peakupli alla sale silinderjas akendega ( tambuur ).
7. Talum , liseen , petik , tambuur – mida need terminid tähendavad?
Talum- rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid Bütsantsi sisearhitektuuris sammaste ja kaarte vahel.
Liseen- seinu liigendavad kitsad eenduvad püstribad.
Petik- liseene ühendavate kaarte vahele jäävad lamedad süvendid.
Tambuur- peakupli alla ehitatud sale silinderjas akendega ruum.
8.Millise kujuga on San Vitale kirik Ravennas?
San Vitale kirik Ravennas on kaheksatahuline.
9.Miks leidub just Itaalias nii palju bütsantsi arhitektuur?
Itaalias leidub nii palju bütsantsi arhitektuuri, sest Itaalia linnad olid Bütsantsi võimu keskusteks.

Bütsantsi mosaiigid ja seinamaalid. Ikoonid

1.Miks on bütsantsi kunsti suhteliselt vähe säilinud? Millist osa mängivad siin türklased?
Bütsantsi maalikunsti on katkendlikult säilinud, sest Väike-Aasia ja Kreeka jäid alates 15.saj islamiusuliste türklaste alla. Islami usk keelas elusolendite kujutamise kunstis, pidades seda patuks . Seetõttu nad isegi hävitasid Bütsantsi kunstipärandit.
2.Mida väljendas sõda piltide pooldajate ja pildieitajate vahel? Kuidas viimaseid nimetati?
Usulise sisuga piltide pooldajad pidasid selliseid pilte pühadeks objektideks. Pildieitajad lähtusid aga islamiusuliste põhimõtetest.
Sõda piltide pooldajate ja pildieitajate vahel väljendas riiklikku poliitikat. Viimaseid nimetati ikonoklastideks.
3.Mis on ikoon ?
Ikoon on usulise sisuga pilt
4.Milliseid omadusi usuti ikoonidel olevat?
Usuti, et ikoonid võivad imet teha ja usklikke aidata.
5.Mida kujutai ikoonidel kõige enam?
Ikoonidel kujutati kõige enam pühakuid ja märtreid.
6.Kuidas nimetatakse kirikute ikoonidega pildiseinu?
Kirikute piltidega ikooniseinu nimetatakse ikonostaasideks.
7.Millises Itaalia linnas leidub palju bütsantsi mosaiike?
Bütsantsi mosaiike leidub palju Ravennas.

Vanavene arhitektuur ja maalikunst

1.Millal hakkas kujunema Kiievi-Vene riik?
Kiievi-Vene riik hakkas kujunema 9.-10.saj.
2.10.sajandi lõpul astus Kiievi vürst Vladimir ristiusku ja abiellus Bütsantsi printsessiga. Millised tagajärjed sel olid?
Slaavlaste kokkupuuted Bütsantsiga kiirendasid nende riigi tekkimist. Ristiusu vastuvõtmine avas neile bütsantsi kultuuri, aga bütsantslik õigeusk lahutas neid Kesk- ja Lääne-Euroopast, kus levis Roomast lähtuv katoliiklus.
3.Millise kuulsa kiriku laskis ehitada Kiievi suurvürst Jaroslav Tark? Kuidas ta oli seotud Eestiga?
Kiievi suurvürst Jaroslav Tark laskis ehitada Kiievi Sofia katedraali. Teda seostatakse Tartu rajamisega.
4.Millistes Eestile küllalt lähedal asuvates Loode-Venemaa linnades leidub suurepäraseid näiteid vanavene ehituskunstist?
Novgorodis, Jurjevis, Nereditsas, Petseris ja Irboskas leidub suurepäraseid näiteid vanavene ehituskunstist.
5.Mida erilist on Vladimiri linnade kirikutes?
Vladimiri linna kirikutes kasutati kirikute fassaadidel erandlikult reljeefseid kaunistusi.
6.Võrdle Vladimir Dmitri peakirikut ja Kiži saare kirikut. Leia erinevused nende ülesehituses.
Dmitri peakirik Vladimiris: väike üheksaosaliseks jaotatud ruum ühe keskse ümarkupliga
Kiži saare kirik: kõrge telgitaolise katusega puukirik.
7.Milline sündmus katkestas pikaks ajaks vene kultuuri arengu?
Vene kultuuri arengut pidurdas Mongolite vallutus 13.saj alguses.
8.Milline linn sai 14. sajandil Venemaa keskuseks?
Rüüstatud Kiievi asemel tõusis 14.saj lõpul ehituskunsti keskuseks Moskva .
9.Milliselt maalt pärinesid mitmed Moskvas töötanud ehitusmeistrid?
Moskvas töötasid mitmed itaalia ehitusmeistrid.
10.Nimeta tuntuim kindlusehitis Venemaal.
Tuntuim kindlusehitis Venemaal on Moskva Kreml
11.Nimeta kaks tuntuimat ikoonimaalijat. Võrdle nende loomelaadi.
Theophanes kreeklane, tema maalitud pühakud on sügavamõttelised ja targad, maalide üldmulje võimsalt dünaamiline, ekspressiivne, kontrastid ei põhine nii palju värvidel kui heletumedusel ning kehad modelleeritud hoogsate vabade pintslilöökidega. Tema kunst on veel bütsantslik – traagiline lõhestatus ja karmus läbivad kõiki tema teoseid.
Andrei Rublov leidis viis, kuidas ühendada 13.-14. sajandi ikoonide rahvalik, lapselik laad bütsantsliku suursuguse üldistuse ja meisterliku teostusega. Tema maalitud figuurid on siluetitaolised, värvid õrnad ja mahedad, joontes puudub bütsantslik teravus ning nurgelisus – nad on ümaramad pehmemad ja ornamentlikumad.

Islami kunst

1.Kus ja millal tekkis islami usk? Kes on islami ainujumal?
Islami usk tekkis 7. sajandi alguses Araabia poolsaarel. Islami ainujumalaks on Allah.
2.Miks nimetatakse islamit ka muhamedi usuks ?
Seda nimetatakse ka muhamedi usuks, sest muslimid usuvad, et Koraan ilmutati prohvet Muhamedile. Muhamed kandis need lood oma kaaslastele ette. Paljud neist olevat need ilmutused meelde jätnud ning kirjutanud need üles. Islami pärimuse järgi oli Muhamed ise kirjaoskamatu. Hiljem kogusid Muhamedi kaaslased ja järgijad need ilmutused kokku raamatuks.
3.Mida tähendavad mošee, minarett, mihrab , medrese?
Mošee – islamiusuliste pühakoda
Minarett – mošee kõrval asuv torn, millest islami vaimulikud kutsuvad usklikke palvusele
Mihrab – mošee Meka -poolses seinas olev poolümar palvenišš
Medrese – muhameedlik ehitisetüüp ühendab mošee ja teoloogia õppeautuse. Sellel on nelinurkne piklik õu, mida ümbritsevad kahekorruselised ehitised. Nende keskel on suur koda (ivan) ja sellest mõlemal pool väikesed kambrid õpilastele.
4.Nimeta islami ehituskunstis vähemalt üks mošee ja mausoleum.
Damaskus Suure mošee, Al-Aksa mošee, Sulemani mošee, Tadž Mahal
5.Milliseid motiive ja materjale kasutati ehitiste kaunistamiseks?
Ehitisi kaunistati ornamentidega. Tüüpiline on abstraktsuseni üldistatud keeruline väänlev taimemotiiv (nn. arabesk ), mis katab pinda ühtlase vaibana. Materjalidest on kasutatud erinevaid kivisorte, marmorit, kipsi või värvilise glasuuriga kaetud keraamilisi plaate .
6.Milliseid ettekirjutisi tegi islam kunstnikele?
Vaen “ebajumalate” vastu on põhjustanud mitte ainult usulise sisuga piltide, vaid igasuguse kujutava kunsti keelamise. Islamiusuliste visuaalne kunst on arhitektuur, tarbekunst ja abstraktne ornamentija, mis ühendab kogu visuaalset keskkonda.
7.Kus leidub Euroopas islami arhitektuuri?
Kuulus on Hispaanias mauride võimu loojanguajal ehitatud Alhambra loss Granada lähedal.

Rahvaste rändamine. Sküüdid. Keldid . Viikingid

1.Kus elasid sküüdid?
Sküüdid elasid Doni ja Doonau jõe vahelisel alal.
2.Mida hämmastavat on leitud sküütide haudadest?
Sküütide haudadest on leitud palju kreeka käsitööliste toodangut. Siiski on ka leide, mis esindavad paljudele rändrahvastele omast, tõenäoliselt ida poolt pärinevat nn. loomastiili. Loomastiilis kujutati metsloomi, kuid mitte realistlikult.
3.Mis vallandas suure rahvaste rändamise?
Suure Rahvasterändamise vallandas nomaadide püüd leida paremaid karjamaid, mistõttu neil ei kujunenud enamasti välja püsivaid linlikke asulaid. Samuti võitlesid rändrahvad eluruumi pärast ning tugevamad hõimuliidud sundisid teisi taganema ja uusi elupaiku otsima .
4.Mida ühist on kõnealuste rahvaste kunstistiilis?
Sküütide nagu ka teiste rändrahvaste kunsti on kõige rohkem säilinud ülikute haudades. Seal on ka leide, mis esindavad paljudele rändrahvastele omast, tõenäoliselt ida poolt pärinevat nn. loomastiili. Rändrahvad eelistasid fantaasiaküllast ja vaba loodusvormide kasutamist.
5.Milliseid kunstialasid nad eelistasid?
Nad eelistasid erinevaid metalltehnikaid.
6.Millise ornamendiga kaunistasid keldid oma esemeid?
Keltide omapära oli katkematu väänleva joonega loodud paelornament , millesse põimuvad loomade või inimeste skemaatilised kujutised.
7.Kus ja miks oli viikingite kunstis palju laeva motiive?
Viikingite kunsti näited on ka arvukad mälestuskivid, nn. ruunikivid , mida püstitati meresõitjate ja sõjasangarite auks. Neil on tavaliselt ruunikirjas tekstid ja skemaatilised, aga ilmekad laevade ja inimeste kujutised. Viikingite sõjakas ja riskijanune vaim leiab neis veenva väljenduse.

Merovingide kunst. Iirimaa

1.Nimeta tähtsaim riik, mis tekkis Lääne-Euroopas päras Rooma riigi kokkuvarisemist?
Tähtsaim riik, mis tekkis Lääne-Euroopas pärast Rooma riigi kokkuvarisemist on Frangi riik.
2.Milline tähendus oli varasel keskajal ristiusul?
Varajasel keskajal oli ristiusk peamine üldkultuurilise ja kunstilise järjepidevuse kandja.
3.Millised kunstialad olid sel ajal esikohal?
Roomaaegsete käsitööalade viljelemine jätkus mitmel pool. Suurimat tähelepanu pöörati kirikuriistadele ( kastikesed reliikviate hoidmiseks, ristid , vaagnad). Merovingide ajastu tähtsaimaks kunstipärandiks on siiski käsikirjad, nendes leiduv kirjakunst ja illustratsioonid .
4.Mida tead tollase Iirimaa kultuurist?
7.-8. sajand oli Iirimaa kultuurilise õitsengu aeg. Iiri külaühiskonnas kujunesid kloostrid vaimse elu keskusteks. 6. sajandil hakkasid iiri mungad juba Mandri-Euroopas misjonitööd tegema ja kloostrikogemust levitama.
5.Kust said iiri mungad eeskuju raamatute kaunistamisel?
Kristlike käsikirjade kujundamises saadi eeskuju keldi ja germaani rahvakunstist.
6.Mis on relikviaar?
Relikviaar on väärismetallist või väärispuidust valmistatud ja kunstipäraselt töödeldud reliikvia hoiunõu. Relikviaar võib olla kasti- , risti-,majakese-,jne- kujuline või omab selles säilitatava pühaku kehaosa (käsi, pea, jne)vormi.

Karolingide kunst

1.Kelle järgi sai nime Frangi riigi valitseja Karolingide dünastia ajal?
Frangi riigi valitsejadünastia Karolingid sai nime Pippin Lühikese poja Karl Suure (742-814) järgi.
2.Millise maa-alad kuulusid Frangi riik selle kõrgajal?
Karolingide võimu ajal sai Frangi riik esimeseks suurriigiks Lääne-Euroopas pärast mitmesajandilist vaheaega. Karl Suurele allusid maa-alad, kus asuvad praegused Prantsusmaa, Šveits, Belgia, Holland ning suur osa Saksamaast, Itaaliast ja Hispaaniast.
3.Millised tiitlid olid Karl Suurel?
Karl Suur laskis end aastal 800 Rooma keisriks kroonida.
4.Millised eesmärke ja eeskujusid järgis Karl Suure kultuuris? Mis on seejuures hämmastav?
Karl Suur õppis lugema alles vana mehena ja kirjutamisoskus jäigi talle peaaegu tundmatuks. Siiski oskas ta kõrgelt hinnata kirjasõna tähtsust ja koondas oma õukonda selleaegseid haritlasi, laskis ümber kirjutada antiikajast pärit käsikirju jne.
5.Nimeta kuulsaim Karolingide ehitis? Milline oli selle põhiplaan? Milline ehitis võis olla sellel eeskujuks?
Aachenis, mis sai keisririigi pealinnaks, püstitati lossikabel. See on kaheksatahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb madalam ümbriskäik. Eeskujuks võeti Ravennas asuv bütsantsi arhitektide ehitatud San Vitale kirik.
6.Mida saame öelda karolingideaegsete basiilikate kohta?
Karolingide ajal oli valitsevaks kirikutüübiks basiilika. Üldmuljelt sarnaneb kirik varakristlike basiilikatega, siiski on tal ka omapäraseid jooni, eriti torkavad silma kaks transepti (üks läänes, teine idapoolses osas) ja pikaks venitatud apsiid.
7.Kust ammutas eeskuju tolleaegne miniatuurmaal ?
Karolingide kujutavas kunstis märkame antiiktraditsioonide elustumist. Miniatuurmaalis kasvas tehniline meisterlikkus , milleks oma osa andsid arvatavasti ka Bütsantsist pärit meistrid.
8.Kuidas kujutati tolleaegsetel miniatuurmaalidel elusolendeid?
Miniatuurmaalis sagenesid inimeste ja loomade kujutised. Taaselustus püüe modelleerida kehasid valguse ja varjudega. Elusolendite kujutamisel pöörati tähelepanu liikumise edasiandmisele, mõnel juhul on joonistused loomadest ja inimestest väga elavad.
9.Kirjelda ühte kloostrikompleksi. Millised hooned sinna kuulusid?
Ühte kloostrikompleksi kuulusid kool, kirik, võõrastemaja, munkade eluruumid , majapidamishooned, töökojad, loomalaudad, köögiviljaaed ja palju muud.
10.Mis sai Frangi riigist pärast keiser Karl Suure surma?
Pärast Karl Suure surma jagasid tema pojapojad Verduni lepinguga riigi omavahel kolmeks kuningriigiks.

Romaani stiili arhitektuuri süsteem ja ehitusmälestised

1.Millal hakkasid Lääne-Euroopas kujunema kõikides kunstiliikides avalduv romaani stiil?
10.-12. sajandil kujunes Lääne- ja Kesk-Euroopas Euroopas esimene kõigis visuaalse kunsti liikides avalduv uus stiil pärast antiikaega.
2.Mille järgi sai stiil nimetuse? Mis on selle põhiliseks tunnuseks?
Kiviehitistes kasutati mõningaid Rooma ehitustehnikas tuntud võtteid, nagu ümarkaar ja silindervõlv ja see andis 19. sajandi kunstiajaloolastele aluse nimetada stiili romaani stiiliks.
3.Mille poolest erinevad kreeka ja ladina rist ?
Kreeka risti kõik harud on ühepikkused. Ladina risti üks haru on teisest tunduvalt pikem.
4.Mis vahe on kodakirikul ja basiilikal ?
Kodakirik on kolmelööviline nagu basiilikagi, kuid kesklöövi ülaosas osal pole aknaid.
5.Kuidas muutus basiilika põhiplaan romaani ajastul? Millised ruumid sellele lisandusid?
Vaimulikud ja koor koondusid jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse, idapoolsesse otsa, oli vaja pikihoonet pikendada teisel poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis nelinurkne ruum, mida nimetatakse kooriks. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks . Koori põrand oli pikihoone põrandast tavaliselt kõrgem. Koori all oli sageli kabel (krüpt), mida kasutati suurnike matusepaigana. Tihti ulatub transept pikihoonest rohkem välja kui varakristlikes basiilikates. Kiriku põhiplaan sarnaneb rohkem ladina ristile.
6.Milleks jaguneb basiilika pikihoone pikuti ja põigiti?
Sammaste või pilaaride read jaotavad pikihoone pikuti löövideks. Põiguti jaguneb pikihoone kesklööviks, nelitiseks, kooriks ja apsiidiks.
7.Milline on suurim kristlik pühakoda romaani ajastul?
Benediktlaste kloostrikirik Clunys oli omal ajal suurim kristlik pühakoda.
8.Vaata saksa kiriku põhiplaani lk. 127. Millist iseärasust märkad?
Kiriku teeb omapäraseks tornide rohkus ning koori asetsemine ka läänes.

Romaani stiili kujutav ja tarbekunst

1.Millisel maal tärkasid esimesena romaani stiili alged ?
Esimesed romaani stiili alged tärkasid Saksamaal.
2.Milline uus teema kerkis esiplaanile skulptuuris Saksamaal?
Skulptuuris kerkis esile Kristuse kannatuslugu.
3.Kuidas olid omavahel seotud arhitektuur ja skulptuurikunst?
11. sajandi keskel hakati paljude Euroopa osades looma arhitektuuriga seotud skulptuuri. Enamasti oli tegemist reljeefidega kiriku fassaadidel.
4.Mis on vaestepiibel?
Kunsti ülesandeks oli piltlikult seletada Pühakirja kirjaoskamatule rahvale. Seetõttu nimetakse keskaja kirikute reljeefe “vaestepiibliks”.
5.Kui looduslähedaseks ja tõetruuks pead romaani skulptuuri?
Kujurid ei pööranud tähelepanu inimese kehavormide täpseks edasiandmiseks ; neile piisas, kui said tegelase äratuntavaks teha mõne tingmärgi abil.
6.Mida pidasid kujurid oma töödes kõige olulisemaks?
Kõige olulisemaks peeti kujutatud tegelase äratundmist.
7.Milline oli selle ajastu tuntuim tekstiilikunstiteos? Räägi sellest lähemalt.
Tuntuim tekstiilikunstiteos on Bayeux ’ vaip . 58 stseeni jutustavad Inglismaa vallutamiset normannide poolt. Keskseks sündmuseks on Hastingsi lahing. Vaibal on 1500 inimfiguuri, lisaks hobuseid, losse, laevu ning vaiba servas kaunistusribadel loomi-linde, fantaasiaolendeid, töö- ja jahistseene jne. Skemaatiliste vahenditega on loodud ilmekas piltjutustus. See on saanud nime oma asukoha järgi, varem säilitati vaipa Bayeux ’ katedraalis ning näidati rahvale vaid kirikupühade ajal. Kõrguseks on pool meetrit, kuid 70 m pikk. Legendi järgi tikkis vaiba William Vallutaja naine, kuninganna Mathilde.
8.Mida valmistasid kullasepad kõige enam?
Kullasepakunsti oluliseks ülesandeks jäi relikviaaride valmistamine.

Gooti stiili arhitektuuri süsteem ja ehitustüübid

1.Millist ehitist võib pidada gooti arhitektuuri esikteoseks?
Gooti arhitektuuri esikteoseks võib pidada Saint-Denis’ kloostri kiriku ümberehitust 1144. aastal.
2.Nimeta gooti stiilis ehitiste kaks kõige olulisemat tunnust?
Kõige olulisemad tunnused on teravkaarte ja roidvõlvide kasutuselevõtt.
3.Milliseid muutusi kirikuehituses võimaldas roidvõlvi kasutuselevõtt?
Kesklöövide kõrgus kasvas. Et konstruktsioon ei vajanud enam massiivseid seinu, võis suurema osa neist akendega katta.
4.Nimeta kolm kuulsaimat gooti katedraali Prantsusmaal.
Kuulsamad katedraalid Prantsusmaal on Pariisi Jumalaema katedraal, Chartres ’i katedraal ja Reimsi katedraal.
5.Õpi lugema põhiplaane. Leia lk. 138 põhiplaanilt tornid, transept (põikhoone), kooriümbriskäik kabelitepärg.
6.Leia Reimsi katedraali läänefassaadilt portaalid, ehisviilud nende kohal, roosaken ja kuningategalerii .
7. Millistel ehitusosadel oli gooti katedraalis konstruktiivses mõttes esmajärguline tähtsus?
Kirikute konstruktsioonis olid esmajärgulised roided ja piilarid ehk neljakandilise ristlõikega sambad.

Gooti arhitektuur Inglismaal, Itaalias ja mujal

1.Millist gooti stiili kirikut tead Londonis? Millised tähtsad sündmused seal toimuvad?
Westminiter Abbey, see on Inglise kuningate kroonimiskirik ning samuti kuningate ja suurmeeste matmispaik.
2.Vaata Salisbury katedraali fotot ja põhiplaani. Mitu transepti on sellel kirikul? Leia nelitis ja nelistorn.
Salisbury katedraalil on kaks transepti.
3.Mis iseloomustab inglise dekodeeritud stiili?
Umbes 1250-1350 loodud inglise gootikat nimetatakse dekodeeritud stiiliks. Kirikute siseruum muutub avaramaks ja vööndkaared lamedamaks. Koori idaseina tehakse suur aken. Ehisdetailide rohkus, mis on tihti konstruktsioonidega vähe seotud. Võlvidele lisatakse dekoratiivsed roided, tekivad fantastilised lehvik -, täht- ja võrkvõlvid.
4.Kus võib leida häid näiteid inglise gooti profaanarhitektuurist?
Inglise ilmaliku gootika headeks näideteks on Cambridge ’i ja Oxfordi kolledžite hooned.
5.Tuleta meelde, mis on fresko .
Fresko on seinamaaliliik ja –tehnika, kus värv kantakse värskelt krohvitud , alles niiskele seinale.
6.Meenuta mõni itaalia gootika iseärasus?
Itaalia kirikute tugisüsteem on lihtne, vertikaalsust on vähem rõhutatud ja mõnikord on kesklööv võlvimata ( puulaega ). Kirikutel pole torne, kuid kiriku kõrval seisab eraldi kellatorn . Sage on kuppel nelitise kohal. Kirikute sidet gootikaga rõhutavad teravad kaared ja kooriakende kuju. Pikihoone valgmiku aknad on Itaalia kirikutes aga tihti väiksed ja ümmargused. Välisvaate kaunistamiseks on kasutatud mitmevärvilist marmorit.
7.Miks sai Itaalia kirikutesse maalida nii palju freskosid?
Itaalia kirikutes olid väiksed ümmargused aknad, mis jätsid ruumi maalingute jaoks.
8.Vaata Orvieto toomkiriku fassaadi. Mis on seal gootilik ja mis mitte?
Fassaadi muudavad gootipäraseks rohked teravnurksed viilud, roosaken ja reljeefsed kaunistused fassaadil.
9.Milline kirik oli eeskujuks paljudele saksa kirikutele? Millises riigis see praegu asub?
Paljudele saksa kirikutele on eeskujuks Prantsusmaal asuv Strasbourg ’i toomkirik .
10.Kus asuvad kõige uhkemad gooti stiilis raekojad?
Kõige uhkemad gooti stiilis raekojad asuvad Madalmaades.
11.Maini meie naabermaadest Soomest ja Lätist kummastki üks kuulus gooti kirik.
Soomes Turu toomkirik ja Lätis Riia toomkirik.

Gooti stiili kujutav ja tarbekunst

1.Kes oli suurim kunstitellija gooti ajastul?
Gooti stiili kujutava kunsti peamiseks tellijaks oli kirik.
2.Kes olid eespool mainitud Aquini Thomas ja Assisi Franciscus?
Aquini Thomas oli 13. sajandi teoloog., kes rõhutas mõistuse ja usu kooskõla ning kõikide nähtuste hierarhilist korrastust.
Assisi Franciscus oli mõjuka mungaordu rajaja, kes ülistas loodust kui jumala loomingut.
3.Mida peeti gooti kunstis inimese kujutamisel kõige olulisemaks?
Gooti stiil peab inimese kujutamisel endiselt kõige tähtsamaks hingeelu avamist , kuid gootikas süveneb iga inimese käsitlemine kordumatu ja väärtusliku isiksusena. Kõige olulisem oli nägu ja selle ilme, seega anatoomia täpne arvestamine polnud oluline.
4.Millise kiriku skulptuuridest võib näha üleminekut romaani stiilist gootikasse?
Chartres’i katedraali läänefassaad portaalide palestiku figuurid väljendavad üleminekut romaani stiililt gootikasse. Kuigi enamiku figuuride kehad on veel tinglikud, silindritaolised ja jäigad, on nad juba vähem seinaga seotud. Gootilik on nende nägude realistlik ja isikupärane käsitlus ning nende õnnis ilme.
5.Milliste Prantsusmaa kirikute skulptuurid esindavad kõige täiuslikumalt kõrggootikat?
Kõrggootikat esindavad kõige paremini Reimsi ja Amiens ’i katedraali figuurid.
6.Millised kuulsad skulptuurid asuvad Bambergi ja Naumburgi toomkirikus Saksamaal?
Bambergi katedraalis asub kuulus ratsanikufiguur ja Naumburgi katedraalis seisab kiriku toetajate seas krahvipaar Ekkehard ja Uta.
7.Millised olid gooti kujurite lemmikteemad?
Gooti kujurite lemmikteemad olid Kristuse kannatuslugu ja Neitsi Maarja Jeesuslapsega.
8.Mis on vitraaž? Kus asuvad kauneimad vitraažid?
Vitraaž on klaasimaal . Kauneimad vitraažid asuvad Prantsusmaal Chartes’i katedraalis ja Pariisi kuninglikus kabelis Sainte -Chapelle’is.
9.Kellest maalis Giotto oma suurimad freskoseeriad?
Oma suurima freskoseeriad maalis Giotto Assisi Püha Franciscusest.
10.Mid uut tõid vennad Limbourg’id miniatuurmaali?
Vennad Limbourg’id hakkasid kujutama olustikustseene, maasiku ja arhitektuurikujutisi. Valguse-varju abil omandasid figuurid ümarust.

Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis

1.Millal ja milliste ajaloosündmustega seoses liitus Eesti Lääne-Euroopa kultuuriringiga?
13. sajandil seoses Muistse vabadusvõitlusega ühines Eesti Lääne-Euroopa kultuuriringiga.
2.Milline oli esimene Lääne-Euroopa arhitektuuristiil Eestis?
Esimene Lääne-Euroopa kunstistiil Eestis oli romaani stiil.
3.Milline oli põhiline Eestis kasutatud kunstistiil keskajal?
Põhiline kunstistiil on gootika.
4.Kelle vahel oli Eesti jaotatud Jüriöö ülestõusust Liivi sõjani? Nimeta nende toimumiseaeg?
Eesti oli jagatud Saare-Lääne piiskopi, Tartu piiskopi ja Liivi ordu vahel. Jüriöö ülestõus toimus 23. aprillil 1343. aastal, Liivi sõda leidis aset 1558-1583.
5.Miks arenes väikeses Eestis välja mitu kirikuehituse koolkonda ?
Üle 200 aasta jagasid Eestit Liivimaa Ordu, Tartu piiskop ja Saare-Lääne piiskop, poliitiline killustatus soodustas mitme koolkonna ja kohaliku stiili tekkimist. Üheks erinevuse põhjuseks oli ka oli ka ehitusmaterjal – Põhja-Eestis ja Saaremaal hall paekivi, Lõuna-Eestis aga punane tellis ja põllukivi.
6.Millised ehitustehnilised uuendused jõudsid nüüd Eestisse Lääne-Euroopast? Kelle kätega ehitati kirikuid?
Eestisse jõudis müüri, kaarte ja võlvide lubimördi abil ladumise oskus. Ehitajateks olid algul rändmeistrid oma kaaskonnaga , hiljem kohalikud tsunftimeistrid.
7.Missuguseid piirkondi saab eristada Eesti keskaegsest sakraalarhitektuuris?
Eesti keskaegsest sakraalarhitektuurist saab eristada nelja piirkonda:

Lääne-Eesti ja Saaremaa

Kesk-Eesti

Tallinn ja Põhja-Eesti

Tartu ja Lõuna-Eesti.
8.Millised keskaegsed kirikud asuvad Tallinna vanalinnas ? Kas oled märganud seal ka mõnda basiilikat?
Tallinna vanalinnas asuvad Toomkirik, Niguliste, Oleviste ja Pühavaimu kirikud. Toomkirik, Niguliste ja Oleviste ehitati 15. sajandil ümber basiilikaks.
9.Uuri välja, kas sinu kodukandi kirikud on ka keskajal ehitatud?
Hanila vallas on keskajal ehitatud Hanila Pauluse kirik ja Karuse Margareeta kirik.
Noarootsile lähimad keskaegsed kirikud on Püha Katariina kirik, Lääne-Nigula kirik ja Haapsalu lossikirik.
10.Mida erilist on Tartu Jaani kirikus? Mille poolest on ainulaadne Urvaste kirik?
Tartu Jaani kirik on ehitatud punastest tellistest ja on kaunistatud rohkete terrakota skulptuuridega.
Urvaste kirik on eriline, sest on Lõuna-Eesti maapiirkonnas ainsana säilinud basiilikana ehitatud maakirik .

Keskaegne ilmalik arhitektuur Eestis

1.Milliseid ehitisi hakkasid võõrvalitsejad kõige esimesena Eestisse püstitama?
Võõrvallutajad hakkasid linnuseid püstitama kohe pärast maa alistamist 13. sajandil.
2.Milliseid linnustetüüpe sa tead? Milline neist oleneb eriti maastiku iseärasustest?
Linnuste hulgas saab eristada kolme põhitüüpi:

neemiklinnus , mille müür ehitati piki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni oa suuremast külast. Mäenõlva järgiv müür kulgeb enamasti korrapäratult looklevana.

tornlinnus , mis sobis eriti väiksemale kaitsemeeskonnale.

kastell -linnus oli nelinurkse müüriga piiratud ala.
Paljud Eestis püstitatud linnused olid tegelikult segatüüp, näiteks võisid torn- või kastell-linnuseid ümbritseda loodust järgivad eeslinnused ja vallikraavide süsteemid.
3.Kirjelda konvendihoonet. Nimeta kõige paremini säilinud konvendihoone Eestis.
Konvendi hoone on nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsevad neli hoonetiiba. Need on tavaliselt kolmekorruselised . All on majapidamisruumid, üleval kaitsekorrus, teisel korrusel paiknevad kirik, rüütelvendade koosolekuruum (kapiitlisaal), söögisaal (refektoorium), magamissaal (dormitoorium) ja linnusepealiku (komtuuri) eluruumid. Tihti ümbritseb siseõue ristkäik.
Kõige paremini säilinud konvendihoone asub Toompea linnuses.
4.Miks jagatakse sinu arvates linnused kolme liiki: ordulinnused, piiskopilinnused, vasallilinnused?
Linnused jagatakse kolme tüüpi vastavalt nende ehitajatele.
5.Millistest linnusetüüpidest koosnes Toompea linnus? Kas tead mõnda sealset torni nimepidi?
Toompea linnusel ehitati konvendihoone kastell-linnuse sisse. Eeslinnuse nurkadesse püstitati tornid: edelasse kuulsaim Pikk Hermann (45,6m), loodesse ripptorn Pilsticker (Nooleteritaja), kirdesse Landskrone (Maa kroon) ja kagusse Stür den Kerl (Tõrju vaenlast ).
6.Kus asus Eesti esimene konvendihoone?
Eesti esimene konvendihoone asus Tallinna linnuses.
7.Kuidas nimetakse tugevasti müürijoonest eenduvaid torne? Milleks neid vajati?
Tugevast müürijoonest eenduvaid torne nimetatakse flankeerivateks tornideks (suurtükitornideks). Neid vajati vaenlase vastu võitlemiseks, tänu neile sai tulistada piki müürijalamit.
8.Milline oli ruumide jaotus Tallinna hilisgooti kaupmehemajas? Mida tähendavad sõnad “ diele ” ja “ dornse ”?
Diele ehk koda, mis oli elamu tähtsaim ruum, see oli võõrastetoaks ja tööruumiks kaupmehel, kes seal kliente vastu võttis, aga ka köögiks ja söögitoaks.
Dornse oli kojatagune tuba, mis oli ainus köetavruum.
9.Millega kaunistati Tallinnas keskajal elamute fassaade?
Elamute fassaade kaunistati kõrge teravkaarse niššiga (petik). Kui maja ukseni viis trepp, seisid selle kõrval nn. etikukivid, mis kandsid omaniku nime, vappi, majamärki, mõnda sümboolset teksti või kujutist. Dekodeeritud võisid olla ka mõned majasisesed ukseavad (siseportaalid).
10.Nimeta eri liiki ühiskondlikke hooneid keskaja Tallinnas.
Keskaja ühiskondlikud hooned Tallinnas on: raekoda, gildi hooned ja kirikud.

Keskaegne kujutav ja tarbekunst

1.Millise stiiliga on seotud Eestis säilinud 13.sajandi kunstiteosed? Too paar näidet?
13. sajandi kunstiteosed on seotud romaani stiiliga, näiteks Haapsalu ja Ambla kiriku kapiteelid, Valjala kiriku ristimiskivi .
2.Millal hakkas Eestis levima gooti stiil?
Gooti stiil hakkas levima 13. sajandi lõpul, mida esindab vanim säilinud puuskulptuur – Kaarma kirikust pärinev Maarja Jeesus-lapsega.
3.Millistest materjalist skulptuure leidub Eesti keskajast pärit kunstipärandis?
Leidub puu-, kivi- ja terrakotaskulptuure.
4.Millises Saaremaa kirikus leiduvad eriti silmapaistvad skulptuurid? Keda kujutavad sealsed võidukaaregrupid?
Gooti stiili esimesed silmapaistavad kiviskulptuurid asuvad Karjala kirikus. Sealsed võidukaaregrupid kujutavad Püha Katariina ja Püha Nikolause gruppe.
5.Mille poolest on ainulaadne Tartu Jaani kirik? Milline on olnud selle kiriku saatus?
Tartu Jaani kiriku teeb eriliseks ülirikkalik terrakotast ehitusplastika. Terrakotaskulptuure oli algselt üle 1000. Teise maalimasõja ajal 1944. aastal muutis pommitamisest tekkinud tulekahju kiriku varemeteks, kuid paljastas vahepeal krohviga kaetud ja unustatud keskaegsed skulptuurid. Praegu käib kiriku restaureerimine.
6.Meenuta, mida tähendab pseudotrifoorium?
Pseudotrifoorium on niššide rida.
7.Mis laadi on puureljeefid Tallinna raekoja pinkidel ?
Puureljeefid on õpetliku sisuga teos, mille aines võis pärineda tolle aja populaarkirjandusest.
8.Milline on, kus asub ja miks kuulsaim Tallinnas valminud kullasepakunsti teos?
Kuulsaim teos on rohkem kui meetrikõrgune gooti kiriku torni meenutav kullatud hõbedast Ryssenberchi monstrants (armuleiva kogudusele esitlemise riist). Põhjasõja ajal kinkis Tallinna linn selle Peeter I soosikule ja Eesimaa kindralkubernerile Menšikovile ning nüüd asub see Peterburi Ermitaažis.
9.Mis seob Tallinnaga ja omavahel Hermen Rodet ja Bernt Notket?
Tallinna telliti teoseid kahelt lüübeklaselt – Bernt Notke ja Hermen Rode, kes mõlemad juhtisid mitmete abilistega töökidasid. Nende tähtsaim toodanguliik oli tiibaltar , mis meenutas kahekordsete ustega õhukest kappi.
10.Mis on keskaegsete surmatantsumaalide sõnum? Kes maalis Tallinna “ Surmatantsu ”?
Surmatantsude on elu kaduvus ja kõige surelikkus. “Surmatantsu” maalis Bernt Notke.
11.Kes lõid peaaltari Tallina Pühavaimu ja Niguliste kirikusse?
Tallinna Pühavaimu kiriku peaaltari lõi Bernt Notke. Niguliste kiriku peaaltarid lõi Hermen Rode.

.DOC Laadi alla originaalfail 27 lk · .doc · 221 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-05-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

221 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

NyappyTheDog Õppematerjali autor

Kõik vastused küsimustele "Kunstikultuuri ajaloo" õpikust. Vastused on põhjalikud ja korrektsed.

kunst kunstiajalugu ajalugu kunsti tekkimine neoliitiline kunst vana-mesopotaamia assüüria uus-babüloonia vana-egiptus püramiidid uue riigi arhitketuur egiptuse kujutav kunst egeuse kreeta-mükeene kunst ehnatoni-aegne kunst vanakreeka kreeka ehitismälestised vanakreeka skulptuur vanakreeka maalikunst hellenism hellenistlik kunst etruski kunst rooma arhitektuuri süsteem ehitusmälestised roomas monumentaalskulptuur rooma skulptuur ja maalikunst ristiusu mõju kunstile katakombid sarkofaagid kirikuehituse algus mosaiigid bütsantsi arhitektuur bütsantsi mosaiigid ja seinamaalid ikoonid vanavene arhitektuur ja maalikunst islami kunst rahvasterändamine sküüdid keldid viikingid merovingide kunst iirimaa karolingide kunst romaani stiili ehitusmälestised ja süsteem romaani stiili kujutav ja tarbekunst gooti stiili arhitektuuri süsteem ja ehitustüübid gooti arhitektuur inglismaal itaalias ja mujal gooti stiili kujutav ja tarbekunst keskaegne sakraalarhitektuur eestis keskaegne ilmalik arhitektuur eestis keskaegne kujutav ja tarbekunst eestis

Sarnased õppematerjalid

odt

"Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile"

6.PEATÜKK Vana-Egiptus, püramiidid 1. Millised ajalised piirid on vanaegiptuse kunstil? 300eKr-30eKr 2. Mille järgi periodiseeritakse Vana-Egiptuse ajalugu? Egiptuse pikas arengus võib eraldada 3 ajajärku, mil keskvõim oli tugev, aga nende vahepeal ja järel riigi ühtsus vähenes. 3. Mida ütled Egiptuse kunstitraditsioonide kestvuse kohta? Põhjenda. Egiptuses olid igasugused traditsioonid tugevad, kunstis säilisid kaua ühesugused teemad ja vormid. Kunst ei olnud täiesti muutumatu. Sellestki võib täheldada alalhoidlike ja uuenduslike taotluste omavahelist võitlust. 4

Kunstiajalugu

doc

Kunstiajaloo I kursus

Esiaja kunst (§ 2 Kunsti tekkimine, § 3 Neoliitiline kunst) Millal valmistati esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Esimesed kujutised valmistati umbes 60000 aastat tagasi Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Euroopa kuulsamad koopamaalingud asuvad Põhja-Hispaanias, Prantsusmaal ja Austrias. Mida on teada vanimatest skulptuuridest? Teada olev vanim skulptuur on Willendorfi Veenus. Mis on megaliitilised ehitised?

Kunstiajalugu

doc

Kunsti ajalugu

Kultuur-laiemas mõttes tähendab inimtegevust(mõtted,inimestevahelised suhted). Inimeste poolt loodud objektid sisaldavad kultuuriteabet-tegemist on selle aja tooliga näide. Kunsti erinevaid tähendusi. Kunst-meisterlikkus Kunst-võlts,mitteehtne (mustkunst) Kunst-inimeste tegevus teatavas valdkonnas(pildid,kujud,muusika) Piir lihtsate esemete ja visuaalse kunsti vahel on ajaloo jooksul muutunud (nt riidepuu ei olnud kunagi mingi kunst tänapäev on) Näiteks arvati 17-18 saj., et kunst peab ilus olema,hiljem on selline suhtumine muutunud(sest ei teate täpselt mis on on ilus-ilu vaataja silmades) Levinud ilusreegleid 1.ilusad on suurt reeglipära ja korastust omavad objektid. 2.ilus on ootamatu ja erandlik. Kes kujundavad iluhinnanguid?Kriitikud,kunstnikud,galleristid Mis on veel kunsti eesmärk? Eneseväljendus Religioossete,poliitiliste,eetiliste ideede väljendaja. Visuaalste kunstide olulisemad valdkonnad 1.arhitetktuur(ehituskunst) 2.skulptuur 3.maalikunst 4

Ajalugu

doc

Kunstiajaloo konspekt 10.klassile

qualis rex, talis rex milline on valitseja, selline on rahvas ubi beni, ibi patria kus on kodumaa, seal on hea § 12. Sissejuhatus kunsti. Kunsti tekkimine. Kunsti tekkimine. Hästi suured muudatused toimusid inimkonna ajaloos u 30 000a tagasi. Esiteks, hakati elama sugukondades. Inimest hakati eristama rasside järgi. Hakkasid eristuma keeled. Tekkis religioon, nt animism. See on loodusnähtuste hingestamine. Tekkis kunst. See näitab, et inimestel oli abstraktne mõtlemine (mõisteline). Selle vastand on pragmaatiline või praktiline mõtlemine. Kunsti tekkimiseks on erinevaid teooriaid, millest levinumad on: suhtlusvahend, info vahendaja ja religioossete tunnete/vaadete väljendamine ilu, kaunistamine pärast eneseväljendus, vajadus end kunstiliselt väljendada Kultuur on inimtegevuse eri valdkonnad. Nt teadus, muusika, kunst, haridus jne. Inimtegevuse vaimsed tegevused.

Kunstiajalugu

doc

10. klassi kordamine

) ja dolmen Prantsusmaal. Koopamaalide leiukohad: Altamiras Hispaanias ning Lascauxis Prantsusmaal. 3. Kirjelda Egiptuse arhidektuuri. Vana riigi arhidektuuris on säilinud? Uue riigi arhidektuuris on säilinud? Vana riigi arhidektuuris on säilinud püramiidid(u 2215 eKr.)- Giza püramiidide väli ja Cheopsi püramiid. Uue riigi arhidektuuris on säilinud templid, mille iseloomulikuks osaks olid sambad. Sambad olid kaetud reljeefide või maalidega. 4. Egiptuse kujutav kunst? Ehnatoni-aegne kunst? Egiptuse kujutav kunst on nagu arhidektuurgi suures osas seotud kadunule hauataguse elu kindlustamisega. Surnu hinge asupaigaks võis olla tema portree ja kujutava kunstiga loodi hingele väärikas keskkond. Teiseks ülesandeks kujutavale kunstile oli jumalatele keha andmine ja nende kultuse toetamine piltjutustustega. Vaaraode täisfiguurid-nad

Kunstiajalugu

docx

Kultuuri- ja kunstiajalugu 10.klass peatükkide 9-14 küsimuste vastused

Kunstiajaloo KT vol2 Peatükk 9: 1. Milliste tänapäeva riikide territoorumil sündis Egeuse kunst? Egeuse kunst sündis tänapäeva Kreekas, Türgis ja Kreetas. 2. Kuidas seda kunsti veel nimetatakse? Miks? Egeusi kunsti nimetatakse veel ka Kreeta-Mükeene kunstiks, sest Kreetas ja Mükeenes oli kõige rikkalikum kunst. 3. Nimeta selle kunsti tähtsamad keskused. Egeuse kunsti tähtsamad keskused on saarte rühm Egeuse meres ehk Küklaadid, Kreeta saar ja Peloponnesose poolsaar. 4. Millised looduslikud tingimused mõjutasid Kreeta saare kunsti? Kreeta saare kunsti mõjutasid looduslike mõjude poolest mahe kliima ja lopsakas taimestik. 5. Millisesse ajavahemikku jääb Egeuse kunst? Kuidas seda periodiseeritakse? Egeuse kunst jääb ajavahemikku aastatel 3000-1100 eKr

Kunstiajalugu

docx

Kunstiajaloo konspekt 10. klass

omadele aga etruskidel olid puitlaed ja vähem sambaid. Skulptuure tehti põhiliselt terrakottast. Silmapaistvad on terrakota sarkofaagid, millel kujutati abielupaari aega veetmas. Etruskidel olid hauakambritest linnad. Nad olid väga osavad Kapitooliumi pronksivalajad. Üks silmapaistvamaid emahunt teoseid on ,,Kapitooliumi emahunt''. Rooma kunst 753 eKr Rooma linna loomine. Roomas oli tähtsamaks kunsti valdkonnaks arhitektuur. Roomlased said etruskidelt kivist võlvide, kaarte ja kupplite ladumisoskuse. Roomlased hakkasid seda väga osavalt kasutama. Kasutati ka siduvat mörti (lubja,kruusa ja vulkaanilise liiva segu). Iseloomulikud on pilastrid ehk poolsambad ja Colosseum nelinurkne fassaad

Kunstiajalugu

docx

Egeuse, Vanakreeka, Etruskide, Rooma kunst

Kaidi Kiidemaa 10E Vasta küsimustele Egeuse ehk kreeta-mükeene kunst. 1. Kus asusid Egeuse kunstikultuuri piirkond ja tähtsamad kunstikeskused? Egiptuse vahetus läheduses Egeuse mere piirkonnas kujunes III at välja õitsev tsivilisatsioon, millel oli kolm keskust: 1. Küklaadide saarterühm Kreeta saare ja Mandri- Kreeka vahel. 2. Kreeta saar, kus arenenud kultuuri nimetatakse legendaarse kuninga Minose järgi m i n o i l i s e k s. 3. Eel-kreeka , h e l l a a d i l i n e kultuur Peloponnesose poolsaarel 2. Kirjelda Knossose paleed. Kuidas siin põimusid tegelikkus ja müüdid?

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid