Kreeka kunst arenes välja 600 eKr. Kunsti arengut periodiseeritakse järgmiselt: 1.Arhailine e. vana aeg 600-480eKr. 2.Klassikaline e. õitseaeg 480-323eKr. 3.Hiline e. hellenistlik 323-30 pKr. Arhitektuur: Tähtsaim ülesanne oli ehitada templeid. Materjaliks kasutati algul puitu, hiljem kivi sealhulgas ka marmorit. Kivid seoti omavahel metallklambritega. Tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga. Templi välisvaates võib eraldada 3 osa:krepidoma, sammastik, talastik. Krepidoma ülemine aste on stülobaat, sellele toetub sammastik. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Samba osad: baas, tüves,kapiteel. Tüves on keskelt paisunud(entaas), kaetud kannelüüridega, kapiteel koosneb ehhiinist ja abakusest(ülemine). Sammaste arv allub kindlale reeglile. Pikiküljel on sambaid 2 korda rohkem, lisaks üks sammas(6x13) (8x17). Talastiku alumine osa on arhitraav, ülemine on friis, mis on kaunistatud reljeefidega
Kreeka arhitektuur. Kreeka arhitektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks templite ehitamine. Tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga ja meenutas Tirynsist pärit megaroni. Ehitusmaterjaliks oli esialgu enamasti puit ja savi, hiljem hakati kasutama kivi(marmor). Kivide sidumiseks kasutati mörti.Tempel asetses alusel. Aluse ülemiselt astmelt kerkis sammastik, mis ümbritses igast küljest. Sammastik oli välisilme määrav osa. Sammas koosnes kolmest põhiosast: baasist, tüvesest ja kapiteelist. Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili. Dooria vanim stiil, mida iseloomustasid madalad jässakad sambad, millel puudusid baas ja kapiteel. Sambad olid tagasihoidlikud, lihtsad ja ranged. Joonia hilisem stiil, sammas oli peenem ja elegantsem, kogumulje oli kergem ja rikkalikum, sambal oli mitmeosaline baas ja väga iseloomulik kapiteel. Korintose stiil erineb joonia stiilist samba
(ca 600-480 eKr.); · Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca 480-323 eKr.); · Hellenistlik ehk hiline periood 3-1. saj. eKr. (ca 323 eKr.- 30 pKr.). Kunstiliikidest on olulisimal kohal arhitektuur, märkimisväärsed on veel skulptuur ja vaasimaal. Vana-Kreeka arhitektuur. Tähtsaimad ehitised olid templid. Need olid tavaliselt ristküliku kujulised. Materjaliks puit, savi ja hiljem kivi ning marmor. Mörti ei kasutatud. Välisvaates eraldame 3 osa: 1) alaehitis 2) sammastik 3) talastik. Kreeka templiarhitektuuris esineb 3 stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria stiil on vanim. Vana-Kreeka vaasimaal 6-5. saj. eKr. Kreekas oli kasutusel palju erinevaid vaasivorme.Nendest tuntuimad olid(3): · Veini hoidmiseks mõeldud, kahe sangaga amfora: · Kolme käepidemega veenõu hüdria: · Lai vee ja veini segamisnõu krateer: Eri tüüpi templite põhiplaanid.
1.Kreeka templi 3 osa.- Alus, sammastik ja talastik 2. Kreeka templi 3 stiili.-Dooria, Joonia, Korintose 3.Kaks tuntud Dooria stiilis templit.-Peseidonitempel ja Partheonitempel 4. Kaks tuntud Joonia stiilis templit.-Nike tempel, Ateena akropolil ja Artemisetempel efesoses Erechiteiuse tempel. 5.Korittose stiilis tempel. Olümpeion 6. Kuidas nimetatakse kreeka linna kindlustatud osa? Akropol. 7.Mis on optilised parandused? Nihutati asju siia sinna, et asjad oleksid harmoonilised. 8. Kuidas nimetatakse Aphailise skulptuure? Kourous(mees) ja Kore(naine) 9.Mis on kontrabost? Nõjajalg. 10. 5 sajandi enne meie aega tuntud skulptori töö. Myroni poolt tehtud kettaheitja. 11. Kuidas kutsuti 5. Sajandi keskpaiga kahte stiili? Atika-lakoonia ja Sparta 12.Atika stiili keskus ja esindaja, tema tööd. Ateena- keskus. Esindaja Pheidias, tööd on Parthenoni reljeefid ja Parthenonis sees olev Ateena kuju 13.Lakoonia stiili tühtsam esindaja keskus töö. Spa...
kreeklaste kultuur segunes sealse kultuuriga. Kreeka arhitektuur Esimesed vanakreeka arhitektuuri saavutused on seotud templitega. Need ehitati kivist, enamasti marmorist. Hoonete põhiplaan oli piklik, selle ees oli kahe sambaga eeskoda. Tempel rajati kõrgemale kohale ja enamasti 3-astmelisele alusele, pealt kattis templit viilkatus. Kreeka templi kõige iseloomulikum tunnus on ümber kogu hoone kulgev ühe- või kaherealine sammastik.. Tempel, eriti selle katus, oli kaunistatud skulptuuridega. Templi siseruum, kuhu pääsesid ainult preestrid, jaotati sammaste abil mitmeks osaks, kuhu valgus pääses ainult uksest. Sambaid oli 3 stiilis: dooria, joonia ja korintose stiilis. Tuntumad templid on Kreeka emamaal Olümpias asunud Zeusi ning Athena tempel ja Väike-Aasias Efesoses asunud Artemise tempel. Sammaste stiilid: · Dooria Vanim samba ning -ehitusstiil, kujunes välja juba arhailisel ajastul. Nimetuse sai see
1. Klassikalise kunsti üldiseloomustus. Klassikaline kunst võttis eeskuju antiikkunstist. Oli tõsine, rande ning püüdis väljendada moraalseid ja eetilisi tõekspidamisi. Suunatud oli enam kodanlaste kui aadlike maitsele. See idealiseerid antiikühiskonda ja selle püüdlusi. Põhinõueteks olid õilis lihtsis ja vaikne suurus. Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ning võitlema pahede vastu. 2. Klassikaline arhitektuur (näited) Klassikalise arhitektuuri ehitised olid sümmeetrilised. Neil olid suured siledad seinapinnad ning fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge (sammastik+kolmnurkviil). Näiteks: Madeleine kirik Pariisis, USA Kongressi hoone Washingtonis, Valge Maja. 3. Klassikalise maalikunsti üldiseloomustus Klassikalises maalikunstis hakati jäljendama antiikskulptuuri kõik piirjooned ja inimeste kehavormid maaliti hoolikalt välja. Värvide iseseisvat osa ei rõhutatud, need olid enamastu tuhmivõitu, kantud pildi ...
BAROKK Jaguneb 1. Äärmusil itaalia, hispaania, flandria 2. Realistlik holland, põhja-saksamaa, skandinaavia (eesti) 3. Klassitsistlik prantsusmaa, inglismaa Arhitektuur Egituse põhiplaan tihti lõikuvatest ovaalidest, petikaknad (kinniehitatud), murtud viilud, ovaalne aken, voluudid 1. Kirikud Itaalias Kolonnaad (sammastik) Püha Peetri kiriku ees Roomas 2. Lossid Saksamaal Zwinger Dresdenis Prantsusmaal Francois Mansart'I järgi mansardkorrus: Versailles'I , Louvere'I Skulptuur Hoonete kaunistamiseks. Hoogsad liikuvad poosid. Itaalias: Giovanni Lorenzo Bernini Maal Teemad relogioon, mütoloogia, kaasaeg. Kiriklik (hispaania, flandria), õukondlik (prantsusmaa), kodanlik (holland). Iseloomulik soojad, küpsed toonid, värvi üleminek kollaselt pruunile sujuv, keldriluugi- valgus. Paraadportree (pidulik) Eriline vaatenurk = rakurss Itaalias: C...
Peetri kirik vatikanis Koostanud: Aivi Õunap 11h Ajaloost Constantius Suur lasi kiriku püstitada rooma 324. a. 1506 aastaks oli kirik niivõrd lagunenud, et Julius 2. otsustas selle taastada. Ehitus toimus 1506 1626 aastatel. Projekteerijaks oli kogenud arhitekt Bramante. Hiljem oli kiriku arhitektiks Michaelangelo. Valmis 1547. aastal. Kiriku rekonstruktsioon 19. sajandil Kuppel Click to edit Master text styles Second level Projekteerinud Third level Michaelangelo Fourth level Küündib 132 m Fifth level kõrgusele ja siseläbimõõt on 42 m. Kupli allserva ümbritseval friisil on Jeesuse sõnad: "Sina oled Peetrus ja sellele kaljule ma võtan ehitada oma kiriku. Fassaad 116 m pikk ja 53 m kõrge....
Sajandi esimesel poolel loodi dooria ehituskunsti tähtsamad teosed: pidulik- suursugune Poseidoni tempel Poseidonias ja Zeusi tempel Olümpias. Ehitusmaterjaliks kasutati üht suursugusemat kiviliiki -- marmorit. Kivide sidumiseks ei kasutatud mörti vaid metallist klambreid. Tempel seisab alaehitusel või platvormil, mis on maapinnast 2-3 astme võrra kõrgem- krepidoma. Kreeka templi kõige iseloomulikum tunnus on ümber kogu hoone kulgev ühe- või kaherealine sammastik. Reegel nägi ette, et pikiküljel pidi sambaid olema kaks korda rohkem kui otsaseinas pluss veel üks. V sajandi alguses kujunes Kreekas välja kõrgreljeefi tüüp, mida ei tundnud vana- idamaade ega egiptuse kunst. Niisuguse reljeefi tekke eelduseks oli ühelt poolt arenenum võime tajuda kolmedimensioonilisi vorme ja teiselt poolt püüd tunnetada kujutavate esemete sisemist struktuuri, et neid kergemini siduda arhitektuuriga. Inimese teadliku vastandamisega
mäenõlvale ehitatud trepid. o Treppidest põhjapool asus Pinakoteeg. Seal asus ateenlaste maalikunsti kogu. Treppidest lõunas paikneb väike aga elegantne Athena Nike tempel Võiduka Athena tempel. - Amfiprostüül (4 joonia stiilis sammast mõlemas otsas) Erechtoni tempel (3 templit koos) on restaureeritud. - Omapäraselt keeruka põhiplaani ja ülesehitusega. - Templi sambad on joonia stiilis, aga ühe eeskoja sammastik on karüatiitidest. Karüatiitide koda naiste kujulised sambad Poolalasti meeste kujulised sambad atlandid Klassikalise ajajärgu kreeka kunst ja eriti templid on avaldanud suur mõju hilisemale lääne kunstile. Orgaaniline tervik kõik üksikosad on vältimatud ja vastastikku üksteisest sõltuvad. Klassikaline iliu on tervik, millest ei saa midagi ära võtta ega juurde lisada tervikut kahjustamata.
7. Kuhu ehitati teatreid? Palju nad mahutasid inimesi? Kreeka vanad teatrid ehitati alati templi lähedusse. Mahutasid sadu tuhandeid inimesi. 8. Teatri ehitus. Theatron. Orkestra. Proskeenion. Altar. Skeene Orkestra on ümmargune väljak, kus toimub etendus ning on ka koori asukoht. Tagaosas asus skeene, mida kasutati dekoratiivse taustana ja näitlejad valmistusid seal etenduseks. Pealtvaatajate kohad olid poolringis tõusvalt ümber orkestra. Proskeenion sammastik skeene ees. Teater moodustas terviku koos templi ja suure altariga jumalate auks. 9. Maailmakirjandus. Klassika. Klassik. Bestseller Maailmakirjandus on kõikide rahvaste kirjanduse parim osa läbi aegade.
revolutsiooni; · Kindral Napoleon Bonaparte kuulutas 1804. aastal end keisriks klassitsistlik kunst asus väljendama Prantsuse keisririigi suurust ja sõjalisi võite. Too näiteid tüüpilistest klassitsistlikest hoonetest Euroopas! Kes olid arhitektid? · Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. · Pierre Vignon. Madeleine'i kirik. · Jean Francois Chalgrin. Tähe triumfikaar. · Jacques Germain Soufflot. Pantheon. · Andrejan Zahharov. Admiraliteedi hoone. · Johann Wilhelm Krause. Tartu Ülikooli peahoone. Skulptuuri iseärasused klassitsistlikul ajal. · Klassitsistlik skulptuur sõltus täielikult antiikajast; · sileda marmorpinna ning selgelt väljajoonistuva siluetiga mõjuvad inimesi kujutavad
ideaaliks. ● Lähtus renessaansiaja antiigiharrastusest ● Avaldus Euroopa maade arhitektuuris, maalis, skulptuuris, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsistlikus kunstis oli tähtis sümmetria. Arhitektuur ● Eeskujuks võeti Vana – Kreeka templid oma sammaste ja viiludega ning Vana - Rooma uhked triumfikaared, kuplid. ● Ehitis pidi olema sümmeetriline, suured siledad seinapinnad, maja esiosa meenutas kreeka templit – sammastik, mille ülal kolmnurkne viil Riisipere mõisa peahoone Triumfikaar Pariisis Skulptuur ● võeti täielikult eeskuju antiigist. ● Sile marmorpind, selge siluett ● Tagasihoidlilikud liigutused ● Rõivastatud antiigipäraselt või olid alasti ● Idealiseeritud näojooned ja sirge”kreeka nina” ● Ka oma kaasaegseid kujutati antiigikangelastena Canova “Paolina Borghese Venusena” Maalikunst ● Maalikunstile antiigist eeskuju ei leidunud,
Aatriumelamu tüüpiline rooma elamu, milles pearuum (aatrium) ülavalgustusega ja selle all asuva sisebasseiniga. Agoraa peaväljak-turuplats ja rahvakoosolekute pidamise koht Antiik-Kreeka linnades, suurus tavaliselt 1,5-2,5 ha. Akropol linnade kindlustatud osa Kreekas (Kr.keeles akropolis-kindlus, ülalinn) Akvedukt rennikujuline veejuhe, mille abil varustati Rooma riigi linnu veega. Amfiteater vaatemänguehitis, kus pealtvaatajate istmeread asetsevad ellipsi kujuliselt ümber ovaalse platsi (areeni). Amon Egiptuse peajumal uue riigi ajal Arhitektoonika ehituskunst, kandvateja kantavate osade seostus, mõõdusuhe ning vormirütm Basiilika piklik täisnurkne, enamasti mitmelööviline hoone, algselt arvatavasti Roomlaste turu- või kohtuhoone. Dolmen hauakamber, hauamärk Doodz itaalia keeles doge juht, riigipea nimetus veneetsias Etruskid kõrge majandus- ning kultuuri tasemega Kesk-Itaaliasse sisserännanud teadmata päritolug...
templeid ning skulptuurides kujutati enamasti just jumalaid Templid Esimesed arhidektuuri saavutused on seotud templitega Templite tunnused ehitati kivist,enamasti marmorist põhiplaan oli piklik,mille ees oli kahe sambaga eeskoda rajati kõrgemale kohale ja enamasti 3-astmelisele alusele pealt kattis templit viilkatus katus ja tempel ise olid kaunistatud skulptuuridega kõige iseloomulikum tunnus on ümber kogu hoone kulgev ühe-või kaherealine sammastik templi siseruum jaotati sammaste abil mitmeks osaks,kuhu valgus pääses ainult uksest Sambad 3 stiilis Dooria stiil Joonia stiil Korintose stiil Dooria stiil Joonia stiil Korintose stiil Tuntumad templid Zeus´i tempel Olümpias Athenatempel Olümpias Artemise tempel Efesoses,Väike-Aasia Zeus´i tempel Skulptuurid Vana-Kreeka kõige iseloomulikumaks kunstiliigiks on skulptuur Arhailise perioodi skulptuurid
Samuti oli iga tempel pühendatud ühele kindlale jumalale, kelle kuju asus selle templi sees akendeta ruumis. (Remmel, 1989) Tavaline tempel nägi välja põhiplaanilt ristküliku kujuline ja meenutas megaroni ehk kreeklaste vanem elamut. Ehitusmaterjaliks olid esialgu puu ja savi, hiljem aga kivi marmor, mis oli ühtlasi üks kaunimatest. Kivide sidumiseks kasutati mördi asemel metallist klambreid. (Kangiliski, 1997) Templi väljavaates saame eristada kolme põhiosa: krepidoma, sammastik ja talastik koos katusega. Tempel seisab krepidomal ehk alaehitusel, mis on maapinnast paari-kolme astme võrra kõrgem. Krepidoma ehk kanda osa viimast astet nimetatakse stülobaadiks, millelt kerkib sammastik ja sellele toetub talastik koos katusega. Tavaliselt ümbritsevad templit igast küljest tiheda reana ja on templi välisilmes määravad. Sammaste paiknemine ei ole juhuslik vaid allub kindlale reeglile: templi pikiküljel on sambaid kaks korda rohkem kui kitsamal
Skulptuur 3. Maalikunst Kreeka arhitektuur: Arhitektuuri tähtsamaks alaks oli templiehitus. Ehitusmaterjaliks oli marmor, detailid ühendati omavahel metallklambitega. Tempel koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Templi välisvaates võib eristada 3 osa: 1. Tempel seisab platvormil, mis on maapinnast 2-3astme kõrgusel 2. Platvormilt kerkib sammastik 3. Sammastikule toetub talastik koos katusega Samba ehituse järgi eristatakse 3 arhitektuuristiili: 1. Dooria – pärit 7.saj., seda iseloomustab raskepärasus ja kohmakus. Sambal pole baasi ja tüves on kaetud kannelüüridega, kapiteel on kaunistusteta. 2. Joonia – pärit 5.saj. Väike-Aasiast ehk iooniast, seda iseloomustab kergus ja elegants, sammas on sihvakam ja tihedamate kannelüüridega, kapiteelil meenutab oinasarvi. 3
Kõige paremini säilinud. Sambad Dooria order-kõige vanem stiil. Sammas koosneb kolmest osast aga dooria orderil puudub alumine osa. Tüve toetub otse alusele. Tüvese peal on vaod mida nimetatakse… Kapiteel- samba ülemine osa, kaks osa- ümmargune plaat, mille peal on kandiline plaat. Sammas on keskelt natuke paisutatud. Arhitraav on lehtne, tühi tala. Friisi peal on kujutatud reljeefid. Katus on madal kolmnurk viil. Joonia order- alus (kolm trepiastet), sellele toetub sammastik. Baas, tüves, kapiteel. Saledam ja sihvakam, kui dooria order, peetakse naiselikuks. Kapiteeli alumine osa on rullpadjanditega/voluut ja ülemine osa on neljakandile plaat. Erinevalt dooria orderist on friis üleni reljeefiga kaetud. Korintose order-kõige hilisem ja kõige sihvakam. Sambal on baas, tüves ja kapiteel. Kapiteel meenutab vaasi, kaetud taimse ornamendiga .Talastik- argitaav ja friis(täielikult kaetud reljeefiga). Dooria levib mandri Kreekas (kesk ja lõuna)
1. Millistel põhjustel tekkis 18. saj. II poolel välja uus stiil, klassitsism? Kuninga ja aadlike poolt soositud, kergemeelset ajaviidet väljendavale rokokoole seadis kodanlus vastu oma, tõsisema ja rangema kunsti. Kui 1789.aastal puhkes Suur Prantsuse kodanlik revolutsioon, mille tulemusena kukutati kuningas Louis XVI, asus klassitsistlik kunst ülistama revolutsiooni. Põhjused olid nii üldkultuurilised kui ka poliitilised. 18. sajandi keskpaiku muutus antiigiteema väga populaarseks. Seda õhutasid arvukad ekspeditsioonid Apenniini poolsaare lõunaossa ja Sitsiiliasse. Tekkis tõsine huvi arheoloogia vastu, algas antiikkunsti mõõdistamine ja uurimine. 18. sajandil oli tähtsaimaks vaimseks liikumiseks valgustus. Selle aluseks oli uus inimesekäsitlus, mille järgi inimese peamine vara on tema mõistus. Valgustajad tahtsid muuta ka elukorraldust, kus seni omas väga suurt rolli kirik. Nad rõhutasid ilmaliku hariduse ja teaduse tähtsust. 2. Loet...
pinkide real. Näitlejad ja koor asusid all orus orkestraalil e alusel. Tagapool asus skeene e näitlejate riietusruum mis oli puust või kivist. Teatritel polnud katuseid. Tavaline tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga ja meenutast megaroni. Ehitusmaterjalideks olid puu ja savi, hiljem kivi, eriti marmor. Kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Templi alust, millel tempel seisab nim. krepidomaks(3 astmeline). Krepidoma ülemist astet nim. stülobaadiks. Stülobaadilt kerkib sammastik ja sellele toetub talastik koos katusega. Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine osa friis. #peripteer rida sambaid ümber templi #dipteer 2 rida sambaid ümber templi Sambad olid templite peamiseks kaunistuseks. Samba kolmeks põhiosaks on: baas, tüves ja kapiteel. Tüvese keskel on väike paisutus e entaas ja tüvest liigendavad kitsed püstvaod e kannelüürid. Kapiteel koosneb kahest osast: alumine on ehhiin ja ülemine abakus. Templite
Hoonete fassaadid moodustasid võimsaid ja mõjusaid ansambleid. Eeskuju võeti mitte ainult vanadelt kreeklastelt ja roomlastelt, vaid arvatavasti ka Vanast- Egiptusest, kuna seal olid veelgi uhkemad ja võimsamad ehitised. Klassitsistlik arhitektuur levis kogu Euroopas ja väljaspool selle piiregi. Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge - seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas. Klassitsistlikku stiili on üldse armastatud kasutada esindushoonete püstitamisel, oma lihtsa ja range välisilme ning enamasti soodsa asendiga, linnapildis jätavad nad küll kõledavõitu, kuid mõjuka ja suursuguse mulje. Lehekülg 3 - 29 USA Klassitsistlik stiil jõudis ka vastiseseisvunud Ameerika Ühendriikidesse, maailma tuntuim
Klassitsism Arhitektuur Klassitsistlik arhitektuur levis kogu Euroopas ja väljaspool selle piiregi. Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas. Klassitsistlikku stiili on üldse armastatud kasutada esindushoonete püstitamisel Oma lihtsa ja range välisilme ning enamasti soodsa asendiga linnapildis jätavad nad küll kõledavõitu, kuid mõjuka ja suursuguse mulje. Antiikaegsete ehitiste matkimisel mindi isegi nii kaugele, et näiteks Pariisi Madeleine'i kirikkavandati päris kreeka templi koopiana seejuures ka ilma akendeta
vana aeg 600-480 e.Kr. 2. Klassikaline e. õitseaeg 480 323 e.Kr. 3. Hellenistlik e. hiline aeg 323 e.Kr. - 30 p.Kr. Arhitektuuri põhiülesandeks oli ehitada templeid. Templid olid enamast ristkülikukujulise põhiplaaniga. Alguses oli ehitusmaterjaliks puu ja savi, hiljem kivi, eriti marmor. Templi välisilmes võib eraldada põhiosi: tempel seisab paari-kolme astmelisel alusel krepidoma. Krepidoma ülemist astet nimetatakse stülobaadiks. Stülobaadilt kerkib Sammastik, millele toetub talastik koos katusega. Sambaid oli templi pikemal küljel alati kaks korda enam kui lühemal ja üks veel lisaks (8x17 ; 6x13) Sambad ongi kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sel on kolm osa: baas, tüves, kapiteel. Tüvesel on keskel väike paisutus entaas; tüvest liigendavad kitsad püstvaod kannellüürid. Kapiteel koosneb kahest osast: alumine on ehhiin, ülemine abakus. Kapiteel on üleminek ümaralt vormilt kandilisele.
seostati tollal juhtunuga Eelistati mütoloogilist või ajaloolist ainestikku. Portreedele oli omane idealiseeriv laad. Kompositsioonis taotleti selgust ja rahulikkust Tuntumad maalikunstnikud: David, Ingres, Cabanel, Bougureau ARHITEKTUUR Levis Euroopas ja ka väljaspool Kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile Ehitused olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutab kreeka templi otsaseina, sammastik, üleval kolmnurk SKULPTUUR Eeskujud antiigist
mitte ainult vanadelt kreeklastelt ja roomlastelt, vaid arvatavasti ka Vanast- Egiptusest, kuna seal olid veelgi uhkemad ja võimsamad ehitised. 2. Arhitektuur klassitsismi ajajärgul anna üldiseloomustus ja too näiteid eri maade tuntumatest ehitustest(8-10näidet) Klassitsistlik arhitektuur levis kogu Euroopas ja väljaspool selle piiregi. Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge - seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas. Klassitsistlikku stiili on üldse armastatud kasutada esindushoonete püstitamisel, oma lihtsa ja range välisilme ning enamasti soodsa asendiga linnapildis jätavad nad küll kõledavõitu, kuid mõjuka ja suursuguse mulje. Klassitsistlik stiil jõudis ka vastiseseisvunud Ameerika Ühendriikidesse, maailma tuntuim klassitsistlik hoone on ilmselt presidendi residents Valge Maja, samuti
Hiljuti on leitud palju skulptuure. Need kujud olid jäigas poosis, üks jalg pool sammu ees ja pilk on suunatud ebamäärasesse kohta ,,Koros" on alasti meesterahva kuju arhailises poosis Pikkadesse rüüdese riietatud naisterahvaste skulptuurid ,,Arhailine naeratus" oli neil kujudel Materjaliks kasutati pehmeid ja kergesti tahutavaid kivimeid Hakati kasutama pronks ja marmorit Templi sambad olid taha poole kaldu Krepidooma Kreeka Templi Arhitektuur 3 põhiosa: Baas, sammastik, talastik Templid ehitati küngastele ja mägedele Moodulsüsteem Võetakse üks algmõõt ja teised suurused saavutati selle algmõõdu teatavate arvudega korrutamisel Kolmnurkne viil ehk Tümpanon 3 erinevat arhitektuuri stiil, mida tunneb ära sammaste ülemiste otsade järgi Dooria ; Joonia ; Korintose ( Lehekülg 9 on Kreeka stiilid ) Skulptuurid olid tõepärased Kujude nägudes puudusid iseloomulikud jooned Keharaskus oli toetatud ühele jalale (Kontrapost)
Lakabikeraamika põhiliselt kasutatud motiivideks said kalligraafilise kirja ja linnu (põhiliselt paabulinnu) kujutised. Arhidektuur Kahtlemata on islami kunsti kõige eredamaks esindajaks arhidektuur. Selle kõige olulisemad ehitised on moseed. Linnade ja asulate tähtsamaid moseesid kutsuti dzamideks ehk koguduse moseedeks. Koguduste moseedel säilis müüriga ümbritsetud avatud siseõu (sahn) ja palvetamiseks mõeldud pühakoda, mida eraldas muust ehitistest sammastik. Siseõues asus tavaliselt veebassein, kus sai end enne palvust nõutavalt pesta. Kuna usklikud põlvitasid palveks Meka Kaaba poole, on mosee tagasein ehk qibla just selles suunas. Qibla siseküljel paikneb võlvitud palveniss ehk mihrah, mis on valdavalt väga peenelt kaunistatud. Mihrabi tähtsust suurendas sageli selle kohale rajatud kuppel. Mihrabist paremal asub minbar,
Klassitsistlik arhitektuur Maksvusele pääses stiil, mis võttis enda eeskujuks antiikehitised, nii üldlahendustes kui ka üksikasjades. Klassitsism avaldus Euroopa arhitektuuris Itaalia renessansehituskunstist ja A.Palladio loomingust võrsunud palladionismina ehk palladinistliku klassitsismina. Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge - seal ulatus esile sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Rakendati ehituses ka skulptuuri st, reljeefsed kaunistused lippudest, odadest, kilpidest, hellebardidest ja teistest sõjariistadest, nn. trofeekimbud katsid viile fassaadide kohal, auväravaid kroonisid skulptuursed rakendid. Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas. Klassitsistlikku stiili on üldse armastatud kasutada esindushoonete püstitamisel. Oma lihtsa ja range välisilme ning enamasti soodsa asendiga linnapildis
vahetus välja ülevaga ning ajastu lõpetas nn ilus periood. V sajandi kreeka arhitektuuris on tempel ühiskondlike hoonete hulgas endiselt juhtival kohal. Sajandi esimesel poolel loodi dooria ehituskunsti tähtsamad teosed: Poseidoni tempel ja Zeusi tempel.Ehitusmaterjaliks kasutati üht suursugusemat kiviliiki -- marmorit. Kreeka templi kõige iseloomulikum tunnus on ümber kogu hoone kulgev ühe või kaherealine sammastik. Klassikalise ajajärgu varasemateks ehitisteks, kus esineb veel arhailisuse sugemeid on Aphaia tempel ja Poseidoni tempel. Ateena Akropoli tekkeloos ja arengus peegeldub kogu Kreeka V sajandi õitseng. Akropoli ehitajad kasutasid ehitusmaterjaliks pärslaste poolt pooleldi hävitatud kunstiteoste jäänuseid, nende seas ka arhailisi skulptuure. Akropolile pääses künkalt tuleva trepi lõpus oleva paraadvärava -- Propüleede kaudu.
1. Vanakreeka kunst Arenes välja u. 600 eKr. Arhitektuuri tähtsaim ülesanne olid templid. Templite välisvaates võib eraldada kolme põhiosa krepidoma (alus, stülobaat on krepidoma ülemine aste), sammastik ja talastik koos katusega. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail; jaguneb kolmeks põhiosaks baas, tüves ja kapiteel. Kitsad püstpraod on kannelüürid ning paisutus on entaas. Arhitektuuris eristatakse kolme stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria on kõige vanem, arhailisest ajastust; jässakas ja madal. Puudub baas ning kapiteel on tagasihoidlik. Joonia stiil on hilisem; peenem, elegantsem, kapiteel on iseloomulikult rullis. Friis on enamasti kaetud reljeefidega. Korintose stiili sambad on eriti saledad ja kõrged. Kapiteeli kaunistavad taimemotiivid. 2. Kreeka ehitusmälestised Dooria stiili näiteid võib tuua Korinthosest, jumal Apolloni templist ning Paestumist, Hera ja Poseidoni templist. 6. saj. eKr kujunes v...
1. Vanakreeka kunst Arenes välja u. 600 eKr. Arhitektuuri tähtsaim ülesanne olid templid. Templite välisvaates võib eraldada kolme põhiosa krepidoma (alus, stülobaat on krepidoma ülemine aste), sammastik ja talastik koos katusega. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail; jaguneb kolmeks põhiosaks baas, tüves ja kapiteel. Kitsad püstpraod on kannelüürid ning paisutus on entaas. Arhitektuuris eristatakse kolme stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria on kõige vanem, arhailisest ajastust; jässakas ja madal. Puudub baas ning kapiteel on tagasihoidlik. Joonia stiil on hilisem; peenem, elegantsem, kapiteel on iseloomulikult rullis. Friis on enamasti kaetud reljeefidega. Korintose stiili sambad on eriti saledad ja kõrged. Kapiteeli kaunistavad taimemotiivid. 2. Kreeka ehitusmälestised Dooria stiili näiteid võib tuua Korinthosest, jumal Apolloni templist ning Paestumist, Hera ja Poseidoni templist. 6. saj. eKr kujunes v...
1830). Perioodi ca 177090ndate aastateni võib Eestis pidada varaklassitsismiks, kus klassitsismi elemente kasutati enamjaolt käsikäes baroksetega. Parioodi ca 180030 (osalt ka 1840) võib pidada kõrgklassitsismi ajastuks, mil baroksed vormid olid enamikes osades juba hüljatud. Kõige tavalisemad klassitsistlikud ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge - seal eendus dooria, joonia või korintose stiilis sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Ehitiste põhiplaanid olid lihtsad, üksikud hooneosad tulid esile või taandusid vähe. Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas. Klassitsistlikku stiili on üldse armastatud kasutada esindushoonete püstitamisel Oma lihtsa ja range välisilme ning enamasti soodsa asendiga linnapildis jätavad nad küll kõledavõitu, kuid mõjuka ja suursuguse mulje. Antiik-aegsete ehitiste matkimisel mindi isegi nii kaugele, et näiteks Pariisi Madeleine'i
Barokkarhitektuuri üldmulje on üsna rahutu. 2. Kirjelda esitatud näidet kasutades klassikalise arhidektuuri iseloomulikke jooni. Prantsuse arhitekti Jacques Germain Soufflot'i projekteeritud Pariisi üks kaunimaid kuppelehitisi "Panteoni" on klassikalise arhitektuuri ehadaim näide. Selleaja ehitised on sümeetrilised, suurte siledate pindadega. Fassaadi esikülge, mis meenutab kreeka templi otsakülge, kaunistab eenduv sammastik, mida kroonib kolmnurkne viil. 3. Mille poolest erineb barokkarhidektuur klassikalisest arhidektuurist? Klassikalist arhitektuuri iseloomustab sümeetria, suurte siledate pindadega hooned, rohke eenduva sammastikuga, mida kroonib kolmnurkne viil. Barokkarhidektuurile on iseloomulik vormide ülekuhjamine ja nende moonutamine. Uhked paarissambad, fassaadi kaunistavad nissid, milles asetsevad skulptuurid, murtud
revolutsiooni tulemusena kukutati kuningas Louis XVI. Kolmas põhjus oli see, et toimusid väljakaevamised Pompeijs. Antiikkunsti peeti kõige ideaalsemaks ja seda jäljendati ohtralt. Kunsti deviis ehk juhtlause oli ,,Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu.". Arhitektuur Levis kogu Euroopas ja ka Ameerikasse. Antiikarhitektuuri eeskujul ehitati sümmeetrilisi suurte siledate seinapindadega hooneid, mille fassaadi keskosas eendus sammastik, millele toetus kolmnurkne viilkatus (meenutas Kreeka templi otsaseina). Antiikehitiste matkimisel mindi isegi nii kaugele, et ehitati täpseid koopiaid. ,,Madeleini kirik". Antiikehitis iseloomustab lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus. Antiikeeskujul hakati kasutama ümarkaart ja kuplit. Pariisi Pantheon tehti üks-ühele maha. Ehitati palju praktilise otstarbeta ehitisi ehkt triumfikaari. Kuulsaim nendest on tähe võidukaar, mis ehitati Napoleoni võitude auks.
Aphrodite ehk Venus Ta oli Zeusi tütar ning armastuse- ja ilujumalanna. Ta sündis merevahust ning teda kujutatakse peamiselt peegli ja lilledega. Arhitektuur ja templid Arhitektuuri iseloomustab mõõdukus, proportsionaalsus ja liialduste vältimine. Ehituseks kasutati enamasti marmotit ja kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Tempelid ehitati tavaliselt platvormile. Ümber kogu hoone kulges ühe- või kaherealine sammastik. Zeusi tempel Suurim ehitis Peloponnesosel. See ehitati 468-456 a. eKr See oli rangelt sümmeetrilise kompositsiooniga. Tempel ühendas arhitektuuri ja skulptuuri. Parthenoni tempel See oli pühendatud linna kaitsejumalannale Athenale. Templi sees asusid hiiglaslikud skulptuurid, millest tähtsaim oli kulla ja elevandiluuga kaetud Athena kuju. Nike tempel See oli väike tempel akropoli sissepääsu ees. See tempel oli loodud võidujumalanna Victoria auks.
Kreeka kunst, arhitektuur, skulptuur ja maalikunst: Kreeka kunst oli realistlik ja seal väljendusid ühiskonna arusaamad ilust, tervisest ja tarkusest. Kreeka maalikunstis olid juhtivaks vaasimaalid. Nende valik oli väga rikkalik aga kõige ilusamaks peetakse amforat, sinna kujutati geomeetilisi kujundeid ja see oli must-punane. Arhitektuuris olid tähtsal kohal templid. Need ehitati kivist, enamasti marmorist.See ehitati kõrgemale kohale ja iseloomulik on ümber kogu hoone kulgev sammastik. Neid kaunistati ja värviti. Valgus pääses templitesse vaid ustest. Levisid kolm põhilist arhtektuuri stiili: dooria, joonia ja korintos. Viimane oli levinud hellenismiperioodil. Kaunimad templid on Hera ja Zeusi tempel. Kreeka skulptuuril on eripäraks vabaplastika. Suuri mõjutusi sai egiptuse kunstist seega algul ei olnud skulptuurid realistlikud, kui hiljem hakati neid kujutama loomulikumalt. Skulptuurid olid ideaalikehastuseks. Vana-Kreeka teaduse saavutused:
XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanlusekunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. 2.1 Klassitsism arhitektuuris Klassitsistlik arhitektuur levis kogu Euroopas ja väljaspool selle piiregi. Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge - seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas. Klassitsistlikku stiili on üldse armastatud kasutada esindushoonete püstitamisel Oma lihtsa ja range välisilme ning enamasti soodsa asendiga linnapildis jätavad nad küll kõledavõitu, kuid mõjuka ja suursuguse mulje. Palju loodi tol ajal täiesti praktilise otstarbeta ehitisi, igasuguseid auväravaid, võidukaari jms., näiteks Tähe võidukaar Pariisis
kokkuvalgumise eseme pinnal. Lakabi-keraamika põhiliselt kasutatud motiivideks said kalligraafilise kirja ja linnu (põhiliselt paabulinnu) kujutised.Arhidektuur kõige olulisemad ehitised on moseed. Linnade ja asulate tähtsamaid moseesid kutsuti dzamideks ehk koguduse moseedeks. Koguduste moseedel säilis müüriga ümbritsetud avatud siseõu (sahn) ja palvetamiseks mõeldud pühakoda, mida eraldas muust ehitistest sammastik. Siseõues asus tavaliselt veebassein, kus sai end enne palvust nõutavalt pesta. Moseede ja üldse muhameedliku ehituskunsti oluliseks võluks on rikkalik ornamentaalne dekoratsioon. Tüüpiline on abstraktsuseni üldistatud keeruline väänlev taimemotiiv ehk abaresk, mis katab pinda ühise vaibana. Materjalidena kasutatakse marmorit, kipsi (stuki) või värvilise glasuuriga kaetud keraamilisi plaate. Kalligraafia ehk ilukiri Väga suur osa islami kultuuris on kalligraafial ehk ilukirjal
ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi (eeskujuks Rooma Panteon). Klassitsistlikku arhitektuuri iseloomustab eeskätt ehitise massiivne terviklikkus, sümmeetria, üksikosade selge piiritletus ja horisontaalne liigendus. Fassaadide ilmestamiseks kasutatakse portikust, orderit, friisi, frontoone, krohvrustikat. Fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge, seal eendus sammastik, mida ülal kroonis viiluväli. Skulptuurid on paigutatud nissidesse või paiknevad fassaadil range jaotuse alusel. Katuse äärt võib kaunistada balustraad, millel paiknevad urnid või skulptuurid. Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas. Linnapildis jätavad nad küll kõledavõitu, kuid mõjuka ja suursuguse mulje. Samuti kehtis reegel ehitada majad väljast sissepoole, mis tähendas kõige lihtsamas võtmes et maja peab väliselt olema sümmeetriline jada, väliselt ei
Arhitektuur Esimesed suuremad ehitised templid. Ehitati kivist (marmorist), sidumiseks klambrid. Rahvas nägi pühakoda ainult väljast. Templi väliskülje kujundamisele pöörati suurt tähelepanu. Tähtis ilu ja harmoonia. Arhitektuur Templid ehitati kõrgemale kohale, enamasti kolmeastmelisele alusele. Põhiplaanilt ristkülik. Ümber kogu hoone kulges ühe- või kaherealine sammastik. Arhitektuur Sammas koosneb kolmest osast: baas, tüves, kapiteel. Sammastele toetuva talastiku ülemine osa on friis. Nii friisi kui ka viilkatuse otsa külge katsid reljeefid. Valgus pääses templisse ainult uksest. Arhitektuuri stiilid Eristatakse sammaste järgi: Dooria stiil – raskepärane, kapiteeliks kaks kivi, puudus baas. Joonia stiil – veidi hilisem, saledam, oluline tunnus allapoole rullikeeratav voluut.
metallist klambrid. Rahvas nägi pühakoda ainult väljast Templi väliskülje kujundamisele pöörati suurt tähelepanu Tähtis ilu ja harmoonia Hoone allus kindlale reeglistikule Templid ehitati kõrgemale kohale, enamasti kolmeastmelisele alusele. Põhiplaanilt ristkülik (eeskujuks Mükeene losside peasaal megaron) Ümber kogu hoone kulges ühe-või kaherealine sammastik (Reegli järgi oli pikemal küljel sambaid kaks korda rohkem, kui otsaseinas ja pluss veel üks, tavaliselt 6x13 ja 8x17) Kõige tuntum templitüüp oli peripteer (kogu hoone ümbritsetud sammaste reaga) Sammas koosneb kolmest osast: baas, tüves, kapiteel Sammastele toetuva talastiku alumine osa on arhitraav, ülemine osa friis. Nii friisi kui ka viilkatuse otsa külge katsid reljeefid.
Klassitsismiga konkureerib 19. saj. alguseks romantism, 19. saj. keskpaigaks realism & impressionism, lõplikult suudab klassitsismi välja juurida 19. saj. moodne kunst. Klassitsismi põhinõueteks olid "üllas ilu ja rahulik suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Klassitsistliku arhitektuuri kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge-seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Palju loodi tol ajal täiesi praktilise otstarbeta ehitisi, igasuguseid auväravaid, võidukaari jms. Harukordselt suurejoonelisi ehitisi loodi Venemaal. Veel praegugi annavad Leningradi keskosale ilme klassitsistlikud hooned: Smolnõi instituut ja Admiraliteedihoone. Eestist tuleb mainida eelkõige Tartu Riikliku Ülikooli kuuesambalise fassaadiga peahoonet, samuti esinduslikud mõisahooned Riisiperes, Sakus, Kolgas ja mujal.
Kuulsamaid esindajaid JOHANN BALTHASAR NEUMANN, kes kavandas Würzburgi piiskopilossi, mille sisekujunduses barokk seguneb rokokooga. Johann Balthasar Neumann. Würzburgi piiskopiloss. Mõisted. Pilaster -- seinast eenduv lame neljatahuline sammas; kasutatakse seina tugevdamiseks, kuid ka seinapinna mitmekesistamiseks. Dramaatiline -- draamale omane, põnev, pingeline, vapustav. Fassaad -- ehitise esikülg; vaatamiseks määratud külg Kolonnaad - sammastik, sammaste rida v sammaskäik Klassikaline -- 1) kõrgeväärtuslik; 2) antiikmaailma puutuv. Motiiv --kunstiteose ainestiku koostisosa. Niss -- süvend seinas. Stukk -- kipsist, lubjast ja liivast segatud kivistuv mass, millest vormitakse või valatakse seinte ja laekaunistus, eriti palju kasutati baroki ja klassitsismi ajal. Arhitektuuriansambel - ehitiste grupp, mis moodustab ühtse terviku nii stiili kui materjali poolest Gobelään - põimitud piltvaip, millel kujutatud
Mõni aeg hiljem ehitus seiskus. Lõplikult valmis tempel alles 131-132 pKr. Zeusi templil oli 12 metoopi Heraklese vägitegude teemal. Templi sees oli suur Zeusi kuju (autor Pheidias), 12,5 m. kõrge ja üks maailmaimedest (krüselefantiintehnikas). Kuju hukkus 4. sajandil m.a.j. Konstantinoopolis, kus ta sattus tulekahjusse. Theodosius Suur rüüstas Kreeekat ja viis kuju oma paleesse. Sellest ei ole säilinud ühtegi autentset omaaegset koopiat. Tänaseks säilinud ainult sammastik. Teatritest on kuulsaim Epidaurose teater (3.saj e Kr.), kus oli kokku 52 rida ja see mahutas u 14 000 inimest. Epidaurose teater on kasutusel tänapäevalgi. Teatri lavalt kostavad helid selgesti ka kõige kaugematesse ridadesse. All sõõris asub ümmargune väljak, mida nimetatakse orkestraks. Seal asuvad etenduse ajal koor ja näitlejad. Skeene on väike telk orkestra taga, kus näitlejad oma etteasteid harjutasid ja esinemiseks valmistusid. Esimesed
tuhka Venemaale. Üks võimalus põlevkivituha kasutamiseks on kaevanduskäikude taastäitmine. Ammendatud kaevanduskäikudesse pumbatakse põlevkivituhka, mis maa all kivistub ja välistab hilisemad maapinnalangatused kaevanduse lagi jääb kindlalt püsima. Praegu välditakse kaevanduse lagede langatusi arvukate tervikutega kaevandusse jäetakse sambad, mis hoiavad lage üleval. Seetõttu läheb hulk (kuni 30 protsenti) väärtuslikku maavara kaotsi, samuti ei välista selline sammastik kaevanduse varisemist mitukümmend aastat pärast kaevetööde lõppu. Kaevanduskäikude täitmine põlevkivituhast toodetud betooniga on siiski kulukas, kuna tuha transport kaevandustesse ja betooni maa alla pumpamine on kallis. Põlevkivituhka saab kasutada teede asfaltkatte alumiste kihtide või turbapinnaste tugevdamiseks. Põlevkivituha ja liiva segu lisamine turbapinnasele tõstab pinnase kandevõimet ja vähendab külmakergete tekkimist
tema templite avamisest ja taastamisest. Steeli tuntakse selle kahe koopia järgi, mõlemad nagu ka paljud teised Tutanhamoni monumendid võttis hiljem endale Horemheb. Tutanhamonit kujutas algselt hulganisti reljeefe ja skulptuure (enamikul on ta kujutatud Amoni seltsis või koguni jumala endana), hoolimata raidkirjade ümber vahetamisest on vaarao poisilikud näojooned selgelt äratuntavad. Karnakis ja Luxoris tehti Tutanhamoni nimel laiaulatuslikke ehitustöid, näiteks valmisid Luxori suur sammastik ja ipeti-pidustuste stseenidega reljeefid, kuid kõik need võttis hiljem omale Horemheb. Välja arvatud pöördeline Teebasse naasmine ja Amoni kultuse taastamine, on Tutanhamoni valitsemisajast teada väga vähe sündmusi. Arvatavasti tehti mõni sõjakäik Palestiinasse, Süüriasse ja Nuubiasse. Sellele osutab Tutanahmoni hauast leitud erksavärviline kipskastike, millel oli neli meeleolukat stseeni vaarao elust. Ühel kütib ta kõrbes lõvi, teisel gaselle, kolmandal ja neljandal aga
1. Kreeka Arhitektuur Kreeka kunst arenes välja ~600 a.eKr, millest järgnes 3 perioodi : 1) Arhailine e. vana aeg 600 480 eKr 2) Klassikaline e. õitseaeg 480 323 eKr 3) Hellenistlik e. hiline aeg - 323 eKr 30 pKr Templid tavaliselt ristkülikulise põhiplaaniga; ehitusmaterjaliks oli esialgu puu ja savi, hiljem kivi. Üks kaunimaid kiviliike marmor. Templid koosnesid 3 põhiosast alus,millel tempel seisab krepidoma, sammastik ja talastik koos katusega. Sammas on Kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Tema 3 põhiosa baas, tüves ja kapiteel. Arhitektuuris eristatakse 3 stiili : DOORIA, JOONIA ( 6 saj. eKr) ja KORINTOSE stiil. Dooria- vanim; madalad ja jässakad sambad, lihtne ja range; kapiteel on tagasihoidlik. Joonia hilisem; sammas on peenem ja elegantsem ja kogumulje ehitusest on kergem ja rikkalikum. Rullispadjant. Joonia stiili friis on kaetud kogu ulatuses reljeefidega.
Vana-Egiptuse kunst kunsti ajalugu 10 klass Tallinn 2008 Vana-Egiptuse kunst Egiptus on kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Egiptlaste usk ellu pärast surma oli nii suur, et allutas endale peaaegu täielikult kõik kunstialad. Kunsti põhieesmärk oli inimese hauataguse elu sisustamine. Kogu arhidektuurialane loominguline eneriga oli suunatud templite ja hauakambrite ehitamisele. Ka teenisid inimese surmajärgset elu skulptuur ja maal. Arhitektuuri vallas on vanade egiptlaste saavutused kõige muljetavaldavamad. Hauakambrid Juba egiptlase elamu oli mõeldud ühekorraga inimesele, hingele ja surnule , kelle jaoks tehti mattidega kaetud kamber. Varasemal ajal püüti surnust säilitada pea, hiljem arenes täiuslikkuseni palsameerimiskunst, mille abil sai alles hoida kogu surnukeha. Säilitamist soodustas muidugi ka kliima. Erilise tähelepanu all olid ü...
Vana-Kreeka kunst Kreeka rahvas kujunes välja keetalaste, ahhailaste, doorlaste ja joonlaste segunemise tulemusena 12-8 saj eKr. Kreekalaste usund oli polüteistlik kuid erines tunduvalt teistest vanaaja tsivilisatsioonidest. jumalaid ei kummardatud pimedas usus. Neid peeti vägevateks ja surematuteks kuid inimestega sarnasteks. Kunsti traditsioonid tekkisid 6. saj eKr. 1. arhailine e vanaaeg 600-480 eKr 2. klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr 3. hiline e hellenistlik aeg 323eKr-30 pKr Arhitektuur Kõige rohkem ehitati templeid, mis olid ristküliku kujulise põhiplaaniga. Põhilised ehitusmaterjalid olid kivi ja marmor, mida kaunistati värvidega. Kivide sidumiseks kasutati mördi asemel klambreid. Kõik templi osad on vastastikku matemaatilises sõltuvuses ja põhjendatud. Kandvad ja kantavad osad on tasakaalus ja tekib harmooniline tervik. Hooned mõjuvad pidulikult ja suursuguselt. Arhitektuurile on omane kuldsekesktee otsimine- ä...
18.-19. sajandil on neid kasutatud kivimurruna nii Vastseliina mõisa kui ka muude hoonete ehitamiseks. Linnuse kohal ajaloolise maantee ääres paiknev Piiri kõrts on 19. sajandi algul ehitatud linnusevaremetest pärinevatest tellistest. Keskaegsed tellised olid hilisematest mõõtmetelt palju suuremad. Mainitud kõrts on säilinud ning korrastatud, kuigi ta on kaotanud palju oma algsest välimusest. Nii on kõrtsil kadunud esiküljel paiknenud iseloomulik sammastik. Kaasaegne Vastseliina asula jääb linnusevaremetest 6 kilomeetri kaugusele läände. 20. sajandi teeõgvenduste tulemusena ei möödu linnusest enam ka tähtsad maanteed - Tartu- Luhamaa maantee kulgeb pea noolsirgena linnusest 3 kilomeetrit edelas. Samuti ei asu Vastseliina linnus enam kaasaegsel piiril. Praegune Eesti-Vene piir kulgeb Liivimaa idapiirist kümnekonna kilomeetri jagu ida pool, hõlmates setude asualasid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
