orkestrile. (1892) 1. Introductione 2. Kullervo noorus 3. Kullervo ja tema õde 4. Kullervo sõttaminek 5. Kullervo surm Orkestri koosseis : 2 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 4 metsasarve, 3 trompetit, 3 trombooni, 1 tuuba, trummid , 1 löökpill, keelpillid. OP.14 ,,Armastatav" (sõnad ,,Kanteletar", I. raamat) 1. Kus on mu armsaim? (173. runo) 2. Armsama minek (174. runo) 3. Tere õhtust, mu linnuke (122. runo) Meeskoorile a cappella ,1893 Meeskoorile ja keelpilliorkestrile, Kk 1894 Segakoorile a cappella , 1898 OP.18 Üheksa laulu meeskoorile a cappella 1. Isamaale (Üks jõud.Cajander ), 1900 2. Mu veli võõral maal (Aho), 1904 30 3. Saarel põleb (,,Kanteletar"), 1895 4. Kuhu rästas kiirustab (,,Kanteletar"),1898 5. Metsamehe laul (Kivi), 1898 6. Mu südame laul (Kivi), 1898 7. Murdunud hääl (,,Kanteletar"),1898 8
Rautavaara, Tormise, Tobiase, Tubina, Pärdi ja Andres Uibo loomingust.Eesti Vabariigi 90. sünnipäeva tähistas RAM kahe kontserdiga Kopenhaagenis ja Aarhusis 2008. aasta märtsis. Nende kontsertidega tehti sümboolne muusikaline kingitus Taani Kuningriigile, kes esimeste riikide hulgas tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust 1991. aastal. 2008.a. juuni alguses osales RAM esmakordselt Põhjamaade suurimal rahvusvahelisel festivalil Bergenis, kus anti Mihhail Gertsi juhatusel a cappella kontsert Toomikirikus. Festivali lõppkontsertidel kanti ette dirigent Andrew Littoni juhatusel Schönbergi "Gurre laulud" ja ettekannetel osalesid koos RAM-iga Bergeni Filharmooniakoor ning -orkester. Juuni keskpaigas andis koor koos ansambliga "Metsatöll" kontserdi "Raua needmine" Saksamaal, Reutlingenis. Esitati Eestis väga sooja vastuvõttu pälvinud projekti Veljo Tormise ja Metsatölli pillimeeste loomingust, millele on seade teinud RAM-i resideeruv helilooja Tauno Aints
· A cappella [a kap'ella] all mõisteti alates 17. sajandist renesanssmuusikale iseloomulikku polüfoonilist muusikat, milles instrumentaalsaade oli vokaalpartiidega unisoonis või asendas neid.19. sajandil hakati a cappella all mõistma (enamasti mitmehäälsete vokaalteoste) esitamise viisi, mille puhul instrumentaalsaade puudub, (see sai alguse arusaamatusest: et a cappella teostele ei olnud instrumentaalpartiid sisse kirjutatud, arvasid 19. sajandi uurijad, et instrumentaalsaade puudus). · Adagio [ad'aadzo] on noodikirjas kasutatav tempomärge, mis tähendab 'aeglaselt'. Tavaliselt tähendab see tempot vahemikus 66--76 lööki minutis, igal juhul kiiremini kui lento ja aeglasemalt kui Adagietto või Andante. · Concerto grosso (itaalia keeles 'suur kontsert') on esimene orkestrizanr.See koosneb kolmest osast kiire aeglane kiire
POISTEBÄNDID Grete-Liis Elmik 8.b Millal ja kus? Algul a cappella 1950.aastal ei kutsutud poistebändiks Aafrika ameerika vokaalrühm The Ink Spots https://www.youtube.com/watch? v=6l6vqPUM_FE Tunnused Ainult poisid Tavaliselt ei koosta ega tooda oma materjali ise Laval alati kindel goreograafia Lauldakse enamvähem sama palju Bändis 4-6 liiget 1984-esimene populaarne poistebänd oli New kids on the block https://www.youtube.com/watch? v=JTo3N73hpPg Tänan kuulamast!
Mart Saar 28.09.188228.10.1963 Sündis 28. septembril 1882 Viljandimaal Vastemõisa vallas Hüpassaare talus. Helilooja, organist, pedagoog ja ajakirja ,,Muusikaleht" toimetaja. Rahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas. Looming 350 a cappella koorilaulu 180 soololaulu 120 klaveripala 2 orkestriteost 2 vokaalsümfoonilist teost Õpingud 1888.a Kaansoo külakool SuureJaani kihelkonnakool 18991901.a Eesti Aleksandrilinnakool, Põltsamaa 1901.a Peterburi Konservatoorium,Louis Homiliuse oreliklass Teosed ,, Suur kontsert algab koidu a´al" ,, Oh kodumaa" ,, Põhjavaim" ,,Leelo" ,, Lindude laul" ,, Hällilaul" ,, Tantsides" ,, Masurka gmoll" ,, Must lind" Majamuuseum
Greip „Nagu puuvili greip, on ka ansambel Greip sama värske ning muusika vitamiinirohke“ Ansamblist Alates 2006. aastast Pärit Pärnust Viieliikmelne a cappella-laulugrupp Eriilmeline repertuaar 2010. aastal ilmus debüütalbum „Üks viis“ Koosseis Karin Leetsar – sopran Mari Holm – alt Fred Rõigas – tenor Rauno Muttik – bariton / beatbox Reimo Kiisk – bass Madis Isand – helirežissöör Saavutused Kevadümin 2006 Kevadümin 2007 2007. a Alo Mattiisenile pühendatud muusikapäevad Leipzigis rahvusvaheline vokaalansamblite konkurss VIII Pärnu Rahvusvaheline Koorifestival 2010 Rahvamuusikatöötluste festival Moisekatsi Elühelü 2010 Rahvamuusikatöötluste festival Moisekatsi Elühelü 2011 Muusika https:// www.youtube.com/watch?v=BNHZce1TCa8 https:// www.youtube.com/watch?v=HNMdtVPh4tU https:// www.youtube.com/w...
Cyrillus Kreek Elulugu 3. detsember 1889– 26. märts 1962 lapsepõlv möödus Läänemaal Võnnu külas (hiljemlat Vormsi saarel ning siis Haapsalus) Peterburi konservatoorium Õpingute ajal tutvus Peeter Südamega. Pedagoogitöö 1917/19 Rakvere Õpetajate Seminar 1920/21 Tartu Kõrgeim Muusikakool 1921/32 Läänemaa Õpetajate Seminar (Haapsalus) Huvid Oli aktiivne rahvaviiside koguja ja uurija 1911. aasta - kogumisretked 1914 kirjutas üles esimesed vaimulikud rahvaviisid Jõudis koguda ligikaudu 1800 viisi Kreegi rahvaviisikogu säilitatakse Teatri- ja Muusikamuuseumis Tallinnas. Kreegi looming Cyrillus Kreek oli üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Ta on kirjutanud teoseid sümfooniaorkestrile ja ka palju muusikat puhkpilliansamblitele. Kõige ulatuslikum valdkond oli ...
a cappella esitamise viis, millel instrumentaalsaade puudub a-moll helirida, mis algab A noodist ja on kurvakõlaline ansambel nimetatakse ansambliks väikesekoosseisulist muusikute rühma või ansamblimuusikat. Duett, tertsett, kvartett jne. C-duur helirida mis algab C noodist ja on rõõmsameelne Duur rõõmus helilaad Dünaamika Kõlajõud, ilmekus, helitugevuse muutumine. Äkiline, jõuline, võimas, vali. Faktuur Teose häälte ja häälegruppide paigutusviis Forte Vali Harmoonia Helide kooskõla ja nende järgnevus Homofoonia Mitmehäälsuse liik, kus meloodiahääl on juhtiv, teised hääled moodustuvad harmoonia Ilmalik Ei ole usuga seotud Instrumentatsioon ehk arranzeerimine muusikapalade seadmine nt. orkester Kaanon - on heliteos või selle osa, milles sama meloodia on erinevates häältes ajaliselt nihutatud Meetrum - rõhuliste ja rõhutute pulsilöökide korrapärane vaheldumine Meloodia - ühehäälselt väljendatud mõte Metronoom - ...
aaria instrumentaalsaatega vokaalsoolo a cappella mitmehäälse vokaalmuusika esitamine kooriga akustika õpetus helist, selle tekkimisest ja omadustest alt madal naishääl arranzeerimine helitöö ümberseade avamäng muusikalist lavateost sissejuhatav helitöö ballett lavakunstiliik bariton tenori ja bassi vahepealne meeshääl barokk 1600-1750 a Euroopas levinud kunstistiil bass madalaim meeshääl bel canto laulmisviis burdoon katkematult kaasa helisev bass conserto grosso barokiajastu mitmeosaline orkestriteos courante 3-osalises taktimõõdus kiire barokisüidi osa diapasoon lauluhääle või muusikariista heliulatus dirigent orkestrijuht dissonants ebakõla duett teos kahele duo kahe instrumendi ansambel duur rõõmsakõlaline helilaad dünaamika helitugevuse muutumine falsett eriliselt kõrge laulmisviis forte valjusti gigue barrokksüidi kiireim osa Gregoriuse laul roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgil...
Aaria ulatuslik soolonumber, saatega vokaalmuusika zanr A cappella vokaalteoste esitamise viis, millel puudub instrumentaalsaade Avamäng muusikalist lavateost sissejuhatav helitöö Ballett koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse muusika ja tantsu abil Concerto grosso barokiajastu mitmeosaline orkestriteos Dünaamika helitugevuse muutumine Folkloor rahvaluule Gregoriuse laul ühehäälne liturgiline laul Harmoonia - kooskõla Homofoonia ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas
jõulutunde ja pani mind esmakordselt tõsiselt kuulama ka loo sõnu. Lugu sobis talveõhtusse nagu valatult. Muutis õhkkonna pidulikuks aga siiski lõbusaks ja hubaseks, selliseks nagu oli kogu ürituse õhustik. Võrreldes varasemate kuulatud kontsertidega oli tegu kindlasti ühe meeldejäävamaga. Nagu mainitud oli kõik minu jaoks uudne. Samas jäin kogu üritusega ka ääretult rahule. Niivõrd mõnus oli nautida kohviku tooteid ja kuulata ühe omanäolisema ja tuntuma Eesti á cappella kollektiivi palu. Seejuures olid esinejad mulle väga lähedal, suhtlesid ja tundus, et nautisid esinemist ka ise. Keili Helekivi 05.02.15
Aaria vokaalsoolo ooperis Libreto Ooperi, opereti või muusikali A cappella instrumentaalsaateta täielik tekst vokaalmuusika Madrigal 14.saj. Ilmalik lauluvorm Aktsent rõhk Menuett 3.-osalises taktimõõdus vana Allegro elavalt Prantsuse tants Alt madal naishääl Mezzosopran Näishääl Avamäng sissejuhatav osa muusikalisele Missa Mitmeosaline muusikateos (katoliku
aastast alates teooriakateedri juhataja. Alates õpinguaastatest Peterburis tegutses Kreek ka koorijuhina. 1919. aastast kuni surmani juhatas ta Haapsalu segakoori Heli ning alates 1913. aastast oli ta kõikide Läänemaa laulupidude üldjuht. 1932. aastast juhatas Kreek mõnda aega ka Haapsalu sümfoniettorkestrit. Cyrrilus Kreegi looming on väga mitmekülgne, seal leidub teoseid peaagu igast zanrist. Suurema osa ta loomingust moodustab a cappella koorimuusika, millest enamik tugineb rahvalaulule. Tema kooriteoseid on nimetatud ka koorisümfooniateks. Suur osa tema kooriloomingust tugineb ka vaimulikule rahvaviisile. Vaimulikud viisid oli Kreek ise kokkukogunud. Sageli sidus kreek rahvaviisi polüfoonilise kompositsioonitehnikaga, nt. erinevate kaanonitega. Tema kooriteosed ei põhine klassikalisele harmooniale ning need ei ole kõige lihtsamate killast. Võrreldes varasemateheliloojatega oli tema helikeel väga uuenduslik.
Mart Saar (28. september 1882 Hüpassaare 28. oktoober 1963 Tallinn) oli eesti helilooja, organist ja rahvaviiside koguja.Tema loomingusse kuulub umbes 350 a cappella koorilaulu, 180 soololaulu, 120 klaveripala, 2 orkestriteost ja 2 vokaal-sümfoonilist teost. Mart Saar oli üks rahvusliku stiili rajajaist ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti koorimuusika vallas.Ta oli esimene eesti helilooja, kes mõistis eesti vanema rahvalaulu olemust, suutis avada selle omapära ja sünteesida arhailist rahvalaulu kaasaegse helikeelega.Lisaks sellele kogus ta rahvaviise ja analüüsis ning süstematiseeris neid.,,Leelo'' ,,Must lind'' ,,Põhja vaim''
kuulsamaid katoliku muusika helilooja. Palestrina oli tohutu mõju arengule katoliku kiriku muusika ja tema töid võib tõlgendada ka kui kokkuvõte polüfoonia renessansiajal. Palestrina stiil kujunes aga juba siis klassikaliseks ja hiljem sai sellest ,,puhta ja väärika " kirjaviisi akadeemiline eeskuju. 1551.aastal sai noorest ja veel vähe tuntud Palestrinast Rooma Peetri kiriku kapelli juht. 1554.aastal ilmus trükist tema esimene missakogumik ning 1555.aastal sai Palestrinast Cappella Sistina, paavsti isikliku kapelli laulja. 1560.aastal oli Palestrina seotud kardinal Ippolito II d'Estega ning teenis neli aastat,tema kapellmeistrina, õpetades samal ajal muusikat jesuiitide seminaris. Peaaegu kogu Palestrina looming on vaimulik, kuigi ta elu lõpul, on loonud ka muusikat armastusluulele. Palestrina missadest on kuulsaim paavst Marcellus IIle pühendatud missa (Missa Papae Marcelli). Paavst Marcellus missas on mitmel ajastul nähtud kirikumuusika täiuslikku
`üksikud hääled ja rütmijoonised pole enam iseendana tajutavad, vaid on allpool ähmastumispiiri'. Kõla kõrval on Ligeti teostes alati väga oluline ka muusikalise materjali struktureeritus. Lux aeterna (1966) on teos 16-häälsele segakoorile, mis valmis aasta pärast Requiemi ja mida võib pidada selle jätkuks. Teosele on iseloomulik meetrumitunde kaotamine. Ligeti taotleb ajatuse ja pideva kulgemise tunnet ja saavutab selle erinevate häälte sissetulekute hajutamisega. Koor on a cappella ja on näha ka uut joont helikeeles, mida näitab diatoonilisuse esiletõus kromaatilisuse asemel.
14.sajandil Prantsusmaal tekkis uus kunsti ja muusika stiil Ars Nova, ladina keeles uus kunst. Kunstmuusika eri žanrites toimusid muudatused, lisaks tekkis kaanon ja magnificat (Maarja ülistuslaul). Uued žanrid olid mõeldud koorile või solistile. Itaalias toimusid teistsugused muutused. 14.sajandi kultuuri ei nimetatud Ars Novaks, vaid seda nimetati Trecento´ks. Heliloojad kirjutasid põhiliselt madrigale, armastuse või karjuseteemalisi ilmalikke laule. Tekkis mõiste a cappella, mis tähendas saateta laulmist. Inimene muutus tähtsaks. Muusikat hakati tegema ülikoolide ja õukondade juures. Varem tegeleti muusikaga kloostrite ja kirikute juures. Sellest perioodist on pärit ka esimene konservatoorium, mis avati Itaalias Napoli linnas aastal 1537. Kui 16. sajandil tekkis protestantism, siis tekkis ka uus koraali liik – Luteri koraal. Kuid koos uue usuvoolu ja reformidega tekkis sellele ka takistusi, nimelt vastureformatsioon
Kontserdiarvustus Vokaalansambel Cosmos Pühapäeval, 7.märtsil, toimus Estonia kontserdisaalis Lätist pärit ülipopulaarse a cappella ansambli Cosmos kontsert. Cosmose kontserdikava üllatab paljusid intonatsioonipuhtuse, laia dünaamika, hästi harmoneeruvate häälte, huumori, liikumise, valguse ja veel palju muuga. See on pigem moodne ja stiilne kontsertshow. Cosmos loodi 2002. aastal Riias, vahetult enne jõule, ühendades endas kuue andeka Riia toomkiriku poistekoori kasvandiku unikaalsed vokaalsed võimed - ei mingeid pille, üksnes hääled, mis suudavad jäljendada milliseid intrumente vaid soovite. Pannes mängu
10.klass Arvestuslik kontrolltöö nr.2 Keskaja muusika ( 5-13.sajand) 1.Millist ajaloosündmust peetakse keskaja alguseks?(lisa ka aastaarv) Keskaja alguseks peetakse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) 2.Kes oli Gregorius I Suur (540-604), millega ta tegeles ja kuidas seostub tema nimi muusikaajalooga? Gregorius I Suur oli Rooma paavst kes kogus ja parandas leitud viise ning aitas kaasa nende levitamisele. 3.Iseloomusta Gregoriuse koraali Gregooriuse koraali meloodiad moodustasid keskaegse mitmehäälse muusika aluse. Gregooriuse laul on üldnimetus, mille alla mahub palju erinevaid esitusstiile, žanre ja lauluvorme. Gregooriuse laul on: roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta a´cappella liturgiline laul laulu tekstid on tavaliselt ladinakeelsed retsitatiivne puudub perioodiline taktikorraldus e. taktimõõt rütm lähtus tekstist kasutatakse enamasti proosatekste või väga vahelduva värsiga va...
Itaaliast. Selle tulemusena Madalmaadel kujunenud muusikaline väljenduslaad ühendas jooni eri maadelt ning saavutas univesaalsuse ja üldmõistetavuse, mis on renessansskultuuri ideaaliks. Seepärast mõistame muusikas renessansistiili all eelkõige Madalmaade 15.16. sajandi vokaalpolüfooniat.(Kuna aga Burgandia riigi langus oli niisama kiire kui tema tõus, siis pudenes Madalmaade muuskakunst 15. sajandi lõpul mööda Euroopat laiali). 3. Mida tähendab mõiste a cappella: *Renessansiajastulpillisaateta vokaalmuusika, kuid see pole päris täpne. Tolleaegset vokaalmuusikat on päris stiilne ette kanda koos pillidega, nii et mõni pill võib puuduvat koorihäält asendada, samuti võivad kõik hääled olla pillidega dubleeritud. A cappella ei tähista esitust ilma pillideta, vaid kapelliga, ansambliga, kuhu võisid kuuluda(õigeminikuhu eelistatult kuulusid)ka pillid. A cappaellastiil tähendab lihtsalt võrdväärsete häältea ansamblipolüfooniat.
14.sajandil Prantsusmaal tekkis uus kunsti ja muusika stiil Ars Nova, ladina keeles uus kunst. Kunstmuusika eri zanrites toimusid muudatused, lisaks tekkis kaanon ja magnificat (Maarja ülistuslaul). Uued zanrid olid mõeldud koorile või solistile. Itaalia arenes sel ajal teisiti. 14.sajandi kultuur polnud siin ars nova, vaid seda nimetati Trecento´ks. Heliloojad kirjutasid põhiliselt madrigale, armastuse või karjuseteemalisi ilmalikke laule. Tekkis mõiste a cappella, mis tähendas saateta laulmist. Tulles tagasi Madalmaade stiili juurde, tekib heliloojate jaotus, mis tuleneb põlvkondadest. I põlvkonna suurkuju Guillaume Dufay (1400-1474) tegi pehmet ja liigendatud muusikat. Põhizanrid olid missa, motett ja ilmalik laul. II põlvkonna olulisim mees Johannes Ockeghem (1420-1497) muutis meloodia pidevaks ja rütmi vabamaks. Ka zanrid muutusid. Missatsükkel asendus tavamissaga ja lisandus kaanon
Kontrolltöö. Alesja Zuk, 10B Seleta mõisted ja too näiteid. Proffessionaalne kunst - Kunstnikud on saanud vastava hariduse ja nende poolt tehtud kunst. Näiteks: Köler, Amandus Adamson, Weizenberg. Isetegevuslik kunst - Kunsti hariduseta kunstnikud ja nende poolt tehtud kunst. Näiteks: Navitrolla, Toomas Vint, Paul Kondas. Originaal Kunstniku poolt tehtud teos. Näiteks: Leonardo da Vinci ,,Mona Lisa" , asub Louvres. Sixtuse kabeli laemaal, Michelangelo. Köler ,,Ketraja" Koopia Teiste kunstnike poolt järgi tehtud kunstiteos. Näiteks: Roberts ,,3 graatsiat" asuvad Dresdeni maaligaleriis. Repro Kunsti taasloomine või taaskopeerimine, trükipilt. Näiteks: illustratsioonid raamatutes. Arhitektuur - ehk ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Näiteks: KUMU, Milano Toomkirik, Jumalaema kirik Pariisis. Maalikunst - kujutava kunsti põhiliike. Maalikunsti iseloomulikem kujutamisvah...
Click to edit Master text styles Second level Third level Mart Saar Fourth level Fifth level (18821963) Üldine Mart Saar oli helilooja, pedagoog, organist, pianist ja rahvaviiside koguja. Tema loomingusse kuulub umbes 350 a cappella koorilaulu, 180 soololaulu, 120 klaveripala, 2 orkestriteost ja 2 vokaal-sümfoonilist teost. Loomingut läbib kaks peamist teemat: armastus ja loodus. Lapsepõlv ja õpingud Sündis 28. septembril 1882 Hüpassaare metsavahi perekonnas Viljandimaal. Peres oli orel, mida õpetas Mardile mängima tema isa. Kooliteed alustas Saar Kaansoo vallakoolis ja koolitee jätkus Suure- Jaani kihelkonnakoolis, kus tema muusikaõpetajaks oli Artur Kapi isa Joosep Kapp.
kromaatilised, koosnevad mikrointervallikast (nt veerandtoonidest) ise nim seda mikropolüfooniaks, st `üksikud hääled ja rütmijoonised pole enam iseendana tajutavad, vaid on allpool ähmastumispiiri'. Kõla kõrval on Ligeti teostes alati väga oluline ka muusikalise materjali struktureeritus. "Apparitions" (1960) ja "Atmosphères" suurele orkestrile; "Requiem" (1965) sopr, metsosopr, 2 segakoorile, ork. "Lux aeterna" (1966) 16-häälsele segakoorile a cappella uus joon helikeeles, kromaatilisuse asemel diatoonilisus, ka selles on ta Euroopas üks esimesi. "Continuum" (1968) klavessiinile mäng rütmi-, tempo- ja meetrumitajuga. Ooper "Le Grand Macabre" (1977) lähedane keskaegse surmatantsu kujutamisele, müsteeriumidele, samas ka grotesksele laadaplatsi-teatrile, muusika on stiilikirju. 1980ndate algul ei komponeerinud, otsis oma suhet uue ajastuga, avangardist ta enam polnud, postmodernist ei soovinud olla
Selles võtmes on kirjutatud „Aventures“, „Nouvelles aventures“, mõlemad kolmele vokaalsolistile ja seitsmele instrumendile, kus tekstiks on häälikutest koosnev kujuteldav keel. Ent 1965. Aastal lõpetatud Reekviemis on need kaks stiili ühte tervikusse sulatatud. Kolmas 1960. Aastatel Ligetile iseloomulik stiilivõte oli pöördumine lihtsa tonaalse harmoonia poole. Konsoneerivad kooskõlad iselomustavad näiteks a cappella kooriteost „Lux Aeterna“ ning orkestripala „ Lontano“ (1967). Et vältida liiga elementaarset harmooniat meenutavat tulemust, avardas helilooja oma diatoonikat siiski ka laadi kõrvalastmete sissetoomisega. Aastatel 1985- 1995 kirjutas helilooja kaks klaverikogumikku, mis sisaldavad kokku 14 etüüdi, mida iseloomustab mängu tehniline nõudlikkus, rütmiline keerukus ning kunstiline küpsus
kolmele orkestrile ja kolmele dirigendile. Visuaalset efekti pakub ka orkestriteos "Trans" (1971): publik näeb violetses valguses vaid musitseerivaid keelpillimängijaid, ülejäänudorkester paikneb teisel poole õhukest eesriiet. Vokaalmuusika: Vokaalmuusikat pole Stockhausen kirjutanud kuigi palju. Tema tähelepanuväärseim teos selles zanris on "Stimmung" ("Häälestamine" 1968) ja see on mõeldud kuuele a cappella lauljale. "Gesang der Jünglinge" "Gesang der Jünglinge" ("Noorukite laul" 1956) on Stockhauseni üks tuntumaid elektroonilisi oopusi, kus helilooja miksis stuudios kokku ühe poisi hääle mitmekordse salvestise (poiss laulab retsiteerivalt oma partiid, mille sõnad on võetud piiblist Taanieli raamatust) ja elektrooniliste helide keerulised kombinatsioonid ( elektrooniliselt loodud siinushelid ja klikid).
kujutati kauni ja elujõulisena. 3. Muusika, kui Jumalate kunst/keel- Muusikale omistati imepärast võlujõudu. Muusika näis Jumalate keelena, sest ka Jumalaid peeti muusikuiks, nende hääli võrreldi pillihäälega, nende pille peeti pühadeks. 4. Muusika Antiik Kreekas- Kõik oli lihtne, looduslähedane ja loomulik. 5. Keskaja üldiseloomustus- Keskaegne vaimulik muusika oli eelkõige liturgiline muusika, mis jumalateenistustel kõlas vaimulike koorilt a cappella. Mitme sajandi vältel oli vaimulik koorilaul ühehäälne. Meloodiad olid kristlaste seas levima hakanud juba Vana-Roomas ning pärinesid Palestiinast. Aja jooksul kaotasid need laulud oma idamaise värvingu ning lihtsustusid. Paavst Gregorius I auks hakati neid nimetama gregooriuse koraalideks. 6. Gregooriuse laulu tunnused- ühehaalne, saateta, ladinakeelne, laulsid mehed, võib
Oleviste kirik, Pida Katedraal, Saksamaal kuulus Kölni kirik. Keskaegne muusika Keskaegne vaimulik muusika · Eelkõige liturgiline Gregoriuse koraalid. mis kõlas · Ajajooksul meloodiad lihtsustusid ja neid hakati jumalateenistustel nimetama Gregorius 1 auks, Gregoriuse koraalideks. vaimulike koorilt a · Tema käsul koostati ka koraalide kogum, mis valmis cappella. 604. aastal ja sellest ajast peale hakatigi ainult neid · Vaimulik koorilaul viise kasutama jumalateenistustel. oli mitme sajandi · Koraalide viis oli avaralt arendatud, aeglase vältel ühehäälne. rütmiga, mis allus tekstile (puudus kindel taktimõõt) · Kogu viis oli algusest lõpuni ühesuguse tugevusega · Meloodiad olid puudusid dünaamilised varjundid.
Mis on muusika? Muusika nagu teisedki kunstid on inimese loomulik eneseväljenduse vahend. Muusika on suhtlemisvahend. Loodusrahvad matkisid lindude ja loomade keelt kasutades muutuvaidhelikõrguseid, õlavärve, rütmi ja tantsu. Muusika abil suhtleb inimene kõrgemate jõududega(mitte ainult jumal, vaimude poole, surnud lähedased, hingede poole). Väga paljude rahvaste müütides omastatakse salapärast väge. Muusika väljendab inimlikke tundeid ning püüab kuulajates tundeid äratada. Muusika tundmiseks on vaja tunda muusikalisi väljendumisvahendeid: 1)helikõrgus- meloodia (tume,salapärane,vaheldusrikas) 2)helitugevus- dünaamika(valjenev) 3)helivältus- rütm, tempo (vahelduv) 4)helitämber- harmoonia Vanaaja muusika (8 saj. eKr- 5 saj. pKr) Antiikmaade muusikakultuur Muusikaajalugu algab ürgajast. Selle ajastu muusika kohta on vähe fakte (koopamoolid, väljakaevamisel pillitükid). Muusika tekkis ürginimese praktilisest vajadusest, allutada endale loo...
tragöödiatest. Kõige populaarsemaks pilliks oli neil viiuli eelkäija fiidel, mida mängiti ka tantsu saateks. Prantsuse kultuuri mõju üks nähtusi on cajun muusika. See on arenenud prantsuse ballaadist, mida esialgu lauldi soolona ja esitati pulmades, matustel. Afroameerika muusika Afroameerika muusika juured pärinevad Aafrika mustanahaliste ja valgete muusikakultuurist. ( Ameerika + Euroopa ). Töölaul : Lauldi tööd tehes. Laulud olid rütmikad, erksad, kuid saateta ( A cappella ). Laulud olid ülesehitatud nii, et koor ja eeslaulja vaheldusid. Laulud koosnesid korduvatest lühifraasidest. ( nt chika hauka ) Spirituaal : See on vaimulik koorilaul, kus eeslaulja ja koor vahelduvad. Laulud olid kaunistatud meloodia ja elava rütmiga. Lauljad esitasid alati neid laule väga hingestatult. Neid lauldes pöörduti Looja poole. Spirituaalse laulu vorm tekkis Aafrika rituaalsete lauluda ja Euroopa muusika segunemisel. ( nt Mahaila Jackson : Amasing Grace )
.................................................................... 7 2 Sissejuhtus Veljo Tormis sündinud 7. august 1930, suri 21. jaanuaril 2017oli eesti helilooja, keda peetakse 20. sajandi üheks olulisemaks heliloojaks Eestis. Rahvusvaheliselt on tema kuulsus peamiselt tema ulatuslikust koorimuusikast, mis ületab 500 individuaalset koorilaulu, millest enamik on a cappella stiilis. Suurem osa neist tükkidest põhineb traditsioonilisel muistsel eesti rahvalauludel (regilauludel), kas tekstuaalselt, meloodiliselt või lihtsalt stilistiliselt. Tema kompositsioon mis enamasti väljaspool Eestit esitatakse on , "Curse on the Iron" (Raua needmine) (1972), tugineb iidsele shamaanistlikule traditsioonile, et ehitada sõna kurjaavalduste allegooria. Mõned tema teosed olid Nõukogude valitsuse poolt keelatud, kuid kuna rahvamuusika oli tema stiili
krummhorni. Löökpillidest mängiti raamtrummi ja tamburiini. KESKAJA MUUSIKA Keskaja muusika jaguneb kolmeks: 1. Varakristlik muusika 2. Renessanssmuusika 3. Gooti ajastu muusika Keskaegne vaimulik muusika oli eelkõige liturgiline muusika. Peamisteks zanriteks olid psalmilaulud ja hümnid. Algselt laulis jumalateenistusel terve kogudus, alates 4. sajandist ka õpetatud vaimulike koorid. Lauldi a cappella, pillid olid keelatud. KESKAJA MUUSIKA Keskaja muusika on keskajal loodud muusika. Selle all mõeldakse Euroopa muusikat alates iseseisva kristliku muusikatraditsiooni sünnist 3.4. sajandil kuni 14. sajandi lõpuni. Keskaja muusika on väga tugevalt seotud kristliku kirikuga ja paljud Lääne kunstmuusika tunnused arenesid keskajal just kiriku raames, muu hulgas noodikiri ja polüfoonia. Suurem osa koolidest ja heliloojatest töötas kirikutes ja vähesed ilmikud oskasid noodikirja
Giotto di Bondone. 1267-1337. Itaalia. Giotto di Bondone. Püha Frantsiskus ajab välja deemonid Arezzo linnast. 1297-99. Fresko Assisi Frantsiskuse kloostri Giotto di Bondone. kirikus. Giotto di Bondone. Püha Frantsiskus peab Püha Joakimi nägemus. lindudele jutlust. 1297-99. 1304-06. Fresko. Cappella Fresko Assisi Frantsiskuse Scrovegni, Padua. kloostri kirikus. Giotto di Bondone. Giotto di Bondone. Giotto di Kristuse taganutmine. Viimne kohtupäev. 1304- Bondone. 1304-06. Fresko. Cappella 06. Fresko. Cappella Madonna. u. Scrovegni, Padua. Scrovegni, Padua. 1310.
1906) in 1867. Muir was said to have been inspired to write this song by a large maple tree which stood on his property: Maple Cottage. The song became quite popular in English Canada and for many years served as an unofficial national anthem. Maples Cottage is a historic cottage in Westborough, Massachusetts. "Northwest Passage" is one of the best-known songs by Canadian musician Stan Rogers. An a cappella song. While it recalls the history of early explorers who were trying to discover a route across Canada to the Pacific Ocean , its central theme is a comparison between the journeys of these past explorers and the singer's own journey to and through the same region. O Canada is the national anthem of Canada. The song was originally commissioned by the Lieutenant Governor of Quebec. The French "Ô Canada" was first performed
õlgu ei tõsta ja keha hoiak oleks korrektne ja sirge ning vaba. Mida vanemaks saavad lapsed, seda nõudlikumaks muutub ilmeka esitluse nõudlus. Lastele tuleb rääkida alguses peale, et häält tuleb hoida ning see on erakordne asi, mis inimesele antud on. Häält tuleb hoida nagu pilli. Laulu õpetamisel peab õpetaja olema sihikindel ja eesmärgipärase ettevalmistustööga. Laulude ettekandmiseks on mitu varianti: a cappella, saatega või audiovideosalvestusena. Õpetaja peab seal juures kontrollima, et muusika oleks kvaliteetne. Laule õpetatakse mitme tunni vältel, kasutades kordamis meetodit. Iga tund natuke ning kahe nädala pärast on õpilastel lugu või lood peas. Kui lugu on selge, saab lisada pillid ning harrastada kaasmängu. Igale laulu kordamisele seab õpetaja kindla eesmärgi, nõudes intonatsioonipuhtust, teksti õigsust ja esituse ilmekust, mis aitab vältida laulu mehaanilist kordamist. ( K
o Motett lihtsam rütm, ladinakeelne polüfooniline laul miss propiumi tekstile o Ilmalikud polüfoonilised laulud samad põhimõtted mis vaimulike puhul o Magnifikat Maarja kiidulaul Luuka evangeeliumist, õhtuse jumalateenistuse osa Madalmaade koolkond o Uudne helikeel Inglise tertsid ja sekstid + itaalia laululisus Imitatsiooniline polüfoonia hääled jäljendavad üksteist o Alumise hääle tenor asendub bassiga saab alguse harmooniasüsteem o A cappella võrdsete hääletga andsamblipolüfoonia o Jaguneb põlvkondadeks I põlvkond · Guillaume Dufay · Tekstist lähtuv liigendatud hingav meloodia · Imitatsiooniline polüfoonia II põlvkond · Johannes Ockeghem õpetas edasi · Heliloojate looming muutus keeruliseks · Mõistusepärane · Kadus side tekstiga · Esikoht: motett ja missa III põlvkond
Mart Saar (28. september 1882 Hüpassaare 28. oktoober 1963 Tallinn) oli eesti helilooja, organist ja rahvaviiside koguja. Tema loomingusse kuulub umbes 350 a cappella koorilaulu, 180 soololaulu, 120 klaveripala, 2 orkestriteost ja 2 vokaal-sümfoonilist teost. M. Saare mälestuseks on Tartus püstitatud monument. Lapsepõlv ja õpingud Mart Saar sündis metsavahi perekonda. Neil oli kodus orel ning tema isa oli hea orelimängija ja improvisaator ning oli seetõttu ka Mardi esimeseks õpetajaks. Kooliteed alustas Saar Kaansoo vallakoolis ja koolitee jätkus Suure-Jaani kihelkonnakoolis, kus tema muusikaõpetajaks oli Artur Kapi isa Joosep Kapp. 1901
scholarship to study at the prestigious St. Michael's School in Lüneburg, not far from the northern seaport of Hamburg, one of the largest cities in the Holy Roman Empire. This involved a long journey with his friend, probably undertaken partly on foot and partly by coach. His two years there appear to have been critical in exposing him to a wider palette of European culture than he would have experienced in Thuringia. In addition to singing in the a cappella choir, it is likely that he played the School's three-manual organ and its harpsichords. He probably learned French and Italian, and received a thorough grounding in theology, Latin, history, geography, and physics. He would have come into contact with sons of noblemen from northern Germany sent to the highly selective school to prepare for careers in diplomacy, government, and the military. Although little supporting historical evidence exists at this time, it is almost certain that while in
Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool Keskaja kultuur ja muusika Referaat Koostaja: Aare Sepper 14KS1 Vana-Vigala 2014 Sisukord 1.Romaani ja Gooti stiil 2. Vaimuliku muusika areng 3.Missa 4.Noodikirja kujunemine 5.Ilmalik muusika 6.Pillid keskajal Romaani ja Gooti stiil Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini. Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni. Eeskätt avaldub romaani stiil arhitektuuris. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor. Teised Prantsuse piirkonnad, samuti Inglismaa võtsid uue stiili vastu 12. sajandi lõpuks. Itaalias hakkab see levima 13. sajandi alguses, Sa...
Muusikainstrumentide mitmekesisus suurenes. Keiser Nero valitsemisajal toimusid Roomas muusika alal mitmesugused võistlused, millest võttis osa ka Nero ise. Kuna muusikavõistlustel loorberipärja võitmist loeti suureks auks ning esmajoones otsustas edu publiku reageering, kasutati ka palgaliste plaksutajate abi. Keskaja muusika Keskaegne vaimulik muusika oli eelkõige liturgiline muusika, mis jumalateenistustel kõlas vaimulike koorilt a cappella. Mitme sajandi vältel oli vaimulik koorilaul ühehäälne. Meloodiad olid kristlaste seas levima hakanud juba Vana-Roomas ning pärinesid Palestiinast. Aja jooksul kaotasid need laulud oma idamaise värvingu ning lihtsustusid. Paavst Gregorius I auks hakati neid nimetama Gregoriuse koraalideks. Tema käsul koostati ka koraaliviiside valikkogumik nn. Gregoriuse antifonaarium, mis valmis 604. aastal. Sellest alates hakati jumalateenistustel kasutama üksnes neid viise
Keskaja muusika Keskaeg (5. 15. sajand). Toimus rahvasteränne, Euroopas kinnitas kanda kristlus Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e püha Ambrosiusega- lauluviiside korjaja Lääne kiriku keskuseks sai Rooma 590.a. valiti Rooma paavstiks Gregorius Suur (Gregorius I) -jätkas Ambrosiuse poolt alustatut- kogus ja parandas leitud viise ning aitas kaasa nende levitamisele -ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste ja võttis kasutusele uue liturgia (jumalateenistuse ülesehitus) -tema poolt uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu aluseks Gregooriuse laulu aluseks. -vaimulik muusika Pärast Ambrosiust ja Gregorius Suurt jäi kirikumuusika tükiks ajaks soiku->andis võimaluse ilmaliku laulu tekkeks -Gregarius I ,,Üle Euroopa peab katoliku kirikus olema ühtne liturgia, kõlama ühtne kiriku laul'' Liturgia e jumalateenistuse korrastus kujujunenud ühistest valdustest, lauludest. Kat...
Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: · kirikumuusika · rahvamuusika ja kultuur · rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioodi: 1) varakristlik muusika 2) gootiaegne muusika e. kirikumuusika ( sageli kasutatakse varakristliku ja gootiaegse muusika puhul lihtsalt ühtset mõistet - kirikumuusika 3) renessanssmuusika Pildil 16. sajandi Inglise muusikud. Kirikumuusika sünd ja areng Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva ...
Festival "Klaver". November: Juudi Süvakultuurifestival "Ariel". Detsember: Jõulujazz, Tallinna Talvefestival. Dirigendid Neeme Järvi (pildil) Mihkel Kütson Erki Pehk Kaisa Roose Hirvo Surva Elmo Tiisvald Meeskoorid Eesti Rahvusmeeskoor (RAM) RAM- Tänane RAM on kogu maailmas Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor tuntud professionaalne koor, mille repertuaaris on nii a cappella Hiiumaa Noorte Meeste Koor koorimuusikat kui ligi 30 Inseneride Meeskoor vokaalsümfoonilist suurteost. Eesti Meeskoor Sakala heliloojate kõrval on koorile kirjutanud Saaremaa Noorte Meeskoor sellised maailmanimed nagu Dmitri Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Sostakovits ja Gavin Bryars. Meeskoor 2004
segakoorile ja kahele orelile 2000 ''My Heart's in the Highlands'' kontratenorile või aldile ja orelile;''Littlemore Tractus'' segakoorile ja orelile 2002 ''Salve Regina''segakoorile ja orelile;''Kaks hällilaulu'' kahele naishäälele ja klaverile 2004 ''Anthem of St. John the Baptist''segakoorile ja orelile 2004/05 ''L'Abbé Agathon'' Sopranile, 4 vioolale, 4 tellole 2005 ''Vater Unser''poiss-sopranile ja klaverile A cappella koorimuusika 1963 ''Solfeggio'' segakoorile 1977 ''Missa syllabica'' segakoorile; ''Summa'' segakoorile või solistidele 1984 ''Zwei slawische Psalmen'' segakoorile või solistidele 1988 ''Sieben Magnificat-Antiphonen'' segakoorile 1989 ''Magnificat'' segakoorile 1990 ''Bogoroditse Djevo'' segakoorile 1992 ''And One of the Pharisees'' 3 häälele või 3-häälsele koorile 1996 ''Dopo la vittoria''segakoorile;''I am the True Vine'' segakoorile
" Fresko pole tänapäevani säilinud. Tervis Gregorius I kannatas aastaid seedehäirete, podagra ja palaviku käes. Tervisehäirete ja hiljem häälekaotuse tõttu pidi ta osad jutlused dikteerima. Saadikuna Konstantinoopolis haigestus ta tõsiselt. Surm Gregorius I suri 12. märtsil 604 Roomas podagra tõttu tekkinud tüsistustesse ja maeti samal päeval Rooma Peetri kirikusse. Aastal 826 võidi osa tema säilmetest viia Soissons'i. Tema säilmed maeti 1606 ümber Cappella Clementina kabelisse Vatikanis. Tema surma ajal tabas Roomat näljahäda. Roomlased pidasid paavsti näljahäda põhjustajaks, mistõttu tema surmale järgnesid rahvarahutused. Gregorius I austatakse katoliku kirikus ja õigeusu kirikus pühakuna. Tema mälestuspäev katoliku kirikus on 3. september. Enne 1969 aasta liturgilist reformi oli tema mälestuspäev 12. märts. Õigeusu kirikus ja episkopaalkirikus on tema mälestuspäev 12. märts, anglikaani kirikus 3. september.
(Jahikull, Poeg-võistleja). 18.sajandi II poolel ilmuvad D.Bortnjanski loomingus esimesed professionaalse tasemega sümfoonilised ja instrumentaal-kammerteosed. Tekkis huvi rahvalaulude kogumise ja süstematiseerimise vastu. Silmapaistva taseme saavutab koorimuusika.Vene koorimuusika klassikuteks võib nimetada Dmitri Bortnjanskit (1751-1825)ja Maksim Berezovskit(1745-1777) mõlemad päritolult ukrainlased . Nende loomingus kujuneb välja uus a cappella stiil mida iseloomustab tugev polüfooniline tehnika. Armastatum zanr oli tsükliline vaimulik kontsert (a cappella). Koorimuusika kõige viljakam looja oli D.Bortnjanski (35 vaimulikku kontsert segakoorile, 10 kontserti topeltkoorile jm.) 18.saj. II poole tähendus muusikale pandi alus uutele zanritele millest lähtuti ka 19 saj. I poolel. 19.sajandi I poolel kujuneb vene rahvuslik koolkond. Tähtsam esindaja Mihhail Glinka (1804-1857)
2.4 Hiline periood Tuntuimad teosed ,,Kol Nidre" ( heebrea k, ,,Kõik tõotused", 1938) jutustajale, koorile ja orkestrile ning ,,Ellujäänu Varssavist (1947) samale esituskoosseisule. Viimase teksti pani helilooja kokku mitmete sõja üle elanud natismiohvrite tunnistustest, mis räägivad inimeste massilise hävitamise ja kooduslaagrite õudusest. Elu lõpupäevil süvenes ta religioossetesse tekstidesse, millest muusikasse jõudis ,,De profundis" (1950) a cappella segakoorile. 3. Schönberg ja muusikateoreetika õpikud Kuna Schönberg oli ka tuntud kui muusikateoreetik ja pedagoog jõudis ta oma elu jooksul välja anda mitmeid teooriaalaseid raamatuid. Tuntuimad neist on ,,Harmooniaõpetus"(1911) ja ,,Komponeerimisjuhend algajatele" (1942)
alustas oma õpinguid kihelkonnakoolis. · Kreek jättis õpingud Peterburi Konservatooriumis, kuna ta mobiliseeriti sõjaväkke, Saar aga lõpetas oma õpingud konservatooriumis. · Kreek sunniti lahkuma Tallinna Riiklikus Konservatooriumi õppejõu ametist, aga Saar lahkus sealt halvatuse tõttu. 3. LOOMING Mart Saar Mart Saar oli heliloojana miniaturist. Tema loomingusse kuulub umbes 350 a cappella koorilaulu, 180 soololaulu, 120 klaveripala, 2 orkestriteost ja 2 vokaal-sümfoonilist teost. Mart Saare varane looming oli väga novaatorlik, seotud tolleaegsete moodsate suundade ekspressionismi ja impressionismiga. Uudset lähenemist on tunda eriti tema soololauludes ja klaveripalades, aga ka mõnedes koorilauludes. Teisalt loetakse Mart Saart üheks eesti rahvusliku muusikastiili rajajaks. Keeruliste, "lauldamatute" laulude looja pöördus oma
Muusika kontrolltöö materjal.:) Rahvusooper Estonia on teater, kus etendatakse oopereid, operette, ballette ja igasugu muid muusikaga seotud etendusi. Teatris töötab üle 500 inimese, on 7 korrust ning üle 700 ruumi. Mõisted: aaria tegelase ulatuslik sooloetteaste ooperis. a cappella laulmise viis, mille puhul instrumentaalsaade puudub. arabesk balletipoos: tantsija seisab ühel jalal, teine jalg on taha sirutatud. avamäng orkestriteos, mis eelneb muusikalisele lavateosele; ka iseseisev orkestriteos. ballett koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse tantsu ja muusika abil . ballettmeister koreograaf, balleti idee autor ja lavastaja ning tantsude ja miimiliste liigutuste koostaja ja õpetaja. esitantsija balletitrupi juhtiv meestantsija.
... 8 IV KOORITEOSE ETTEKANDE PLAAN ........................................................................... 10 Kokkuvõte ............................................................................................................................... 10 Kasutatud kirjandus ................................................................................................................. 11 2 I ÜLDISI ANDMEID KOORITEOSE KOHTA Eduard Oja ,,Kägu kukub" on rahvaluule tekstile kirjutatud a cappella segakoorilaul. Helilooja Eduard Oja sündis 1905. aastal Tartumaal Palupõhja metsavahi pojana. Aastail 19191925 õppis ta ühel ajal Eduard Tubinaga Tartu Õpetajate Seminaris. Harjutades Tubina eeskujul hoolega viiulit, hakkas ta süvendatult tegelema ka muusikateoreetiliste ainetega. Peale õpinguid järgnes kohustuslik õpetajatöö Elva algkoolis (19251930). Õpetamise kõrval komponeeris ta õpilastele muusikalisi lavateoseid, sealhulgas ,,Kullaketrajad", milles osales
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
