Saksamaal valminud maalide temaatika oli religioosne (kõige tavalisemalt stseenid Kristuse kannatustest või pühakute elulugudest). Inimesi kujutati 15. sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid, ruumikujutlus enamasti tinglik. Näod ja poosid olid enamasti ilmekad, kuid sageli kuidagi moonutatud.Inimeste kehakumeruste edasiandmiseks on kasutatud varje, ka ehitiste kujutamisel on püüeldud ruumilisuse poole. Itaalias viljeleti seinamaali (freskotehnikat). Selle suurmeistriks ja ühtlasi ka uue stiili rajajaks oli GIOTTO di BONDONE (1276-1337). Giotto loomingut ja üldse Firenze koolkonda iseloomustab haarav jutustamisoskus ja dramaatika. Inimeste kujutamises on Giotto küllalt looduslähedane, kuid ruumikujutlus ja maastikuline foon on tal keskaegselt tinglik. Siena koolkonna maalijaile on omasem intiimne ja lüüriline kallak, mida esinab näiteks SIMONE MARTINI (u 1283-1344).
IV. Kreeka maal ja tarbekunst · Kreeklased ise hindasid oma maalikunsti teistest kunstiliikidest kõige kõrgemalt · Naaberrahvad tundsid ainult seinamaali · Kreeklased leiutasid tahvelmaali maaliti suurtele puutahvlitele (6.-5. saj eKr) · Kahjuks ei ole ükski Kreeka tahvelmaal säilinud · On säilinud natuke seinamaale · Eelkõige võib otsustada kreeka maalide üle hilisemate roomaaegsete seinamaalide järgi · Ka seinamaale on säilinud vähe ja need on halvas seisundis · Need olid kaasa pandud muumiatele muumiaportreed
Vana- Egiptuse reljeefid Madalreljeef- tasapinnast natuke eenduv reljeef Süvendreljeef- kujutise kontuurid kivise süvendatud(eredavärvilised) Hieroglüüf - piltkiri, mis koosneb figuuridest(loomad, inimesed) Hieroglüüfe paigutati inimese ja looma figuuride vahele. Neid kasutati templite seintel, sammastel, obeliskidel, skulptuuridel ja tarbeesemetel Pinnakunst- seinamaali ja reljeefi kunsti samaaegne esinemine Vana-Egiptuse kuntsis. Üldistatud, stiliseeritud figuurid. Individuaalsed iseärasused anti edasi täpsemalt (rassilised tunnused). Muud olendid( nt. loomad, linnud, orjad (?? ) ) anti vabamalt, anatoomiliselt õigemalt ja elavamalt edasi. Taustaks mõni taimemotiiv Muutused Echnatoni ajal- suhted preestritega halvenesid, oht vaarao võimule, Uue riigi usundi kehtestamine Muutused Tutanhamoni ajal- Ahetaaton(vms) hävitati, preestrid pidasid teda halvaks
Itaalias Piltidel sageli moraalne, õpetlik tähendus Madalmaade maalikunsti iseärasused (1) Usulised meeleolud isegi tugevamad ja siiramad kui Itaalias Kunstnikuisiksuste kummardamine ei levinud eriti, mitmed kunstnikud on jäänudki anonüümseks Rangete reeglite ja matemaatiliste skeemide asemel eelistati kogemuslikku katse ja vea meetodit Madalmaade kunsti peamiseks eesmärgiks oli hingeelu avamine (2) Tahvelmaali osatähtsus Seinamaali ei peetud oluliseks, tähelepanu koondus tahvelmaalile (eriti altarimaal) Enamik maale olid mõeldud jõukate kodanike koduseintele, privaatselt ja läedalt silmitsemiseks (3) Õlivärvide kasutamine (4) Madalmaade maalijad kasutasid kogu 15.saj. jooksul õlivärve, Itaalias levisid need alles sajandi lõpul Võimaldab saada lõpmatu arvu värvikujundeid ja hästi edasi anda ülipeeni detaile (4) Esimesed 15.sajandi maalikunstnikud (5)
saj lõpust) sisseehitatud seinakapp ning peeglitega kapiuksed (algupärased) Kõpu mõis · Peahoones Kõpu põhikool; Vahepeal oli koos põhikooliga ka lasteaed. Nüüd on lasteaed koolist eraldi · Hoone ehitati kahekorruliseks; · Maalingud avastati juba varem (1950ndatel). Neid pildistati ning värviti uuesti üle; kopeeritud Cicerole kuulunud villast; Pompei stiilis; avastati juhuslikult 2003. aastal. maalingud olid kolmandas kihis; ühe seinamaali on ära lõhkunud uks · Mõis on külastajatele avatud; Suure-Kõpu mõisa park · Puud olid rühmitatud võra ja värvi järgi: kuusk-tamm-pärn, kuusk-tamm, pärn-tamm, vaher-tamm okaspuude kasutamine ei olnud tegelikult eesti pargiarhitektuuris tavapärane · Kunagi kasvanud haruldased liigid ei ole säilinud · Suuremad kujundustööd 1870-1875 http://eestielu.delfi.ee/viljandimaa/elu/fotod-kopu-vald-on-aastatega-loonu d-laikima-uhke-moisa?id=66499600#
Modeleeriminine-savi,plastik,plastiliin,näts,küünlavaha,sulametalli töötlemine,keraamika-põletataud savi, assamblaaz- kokku kogunemine ehk ühendamise kunst,instalatsioon-valgus,vesi,realism-reaalselt toimuv ja mitte üle hinnatud naturalism-loomulikus,stilisatsioon-teatavale stiili nõudeile kohanemine tinglike dekoratiivsete vormide somineerimine idealism-teatud asjad ülehindamine ilusamaks,paremaks,ofort-sügav tehnika,kus kasutatakse happet,tõmmis-e.estamp plaadilt ära tämmatav graafiline leht.Need on nummerdatud.enkaustika-vahamaal, freasko-seinamaali tehnika,kus maalitakse värskele märjale krohvile seko-seina maali tehnika,kuid maalitakse kuivale krohvile,sgrafiito-kandakse erinevaid värve pinnale ja pärast kraabitakse maha ,akrüülvärvid-lahustuvad veega kuid,kui kuivab ära on veel kindel ja hästi püsiv,alküüdvärvid-läikiv,lahustus kindel,võetakse nagu remondivärvi,koloriit-värvide kogu mõju süsteemipärane värv kasutus, priimamaal-vä...
Neid ehitati suurte sõjaliste võitude või tähtsate sündmuste auks. Nt: Keiser Constantinuse triumfikaar. 10.Kirjelda Panteoni? Kuppel ehitis, jumalate tempel, kõige paremini säilinud ümara põhipinnaga. 11.Milline monumendi liik sai alguse roomast (võesti taaskasutusele renessansis)? Relfieefid 12.Millise kunstiliigi õitsengu põhjustas roomlaste esivanemate kultus? Porteeskulptuur 13.Milliste linnade järgi tunneme Rooma seinamaali, kirjelda? Pompeji, Herculaneum ja Stabiae. Keerukad poosid, ilmekad näod, valguse ja varjude mäng. 14.Mille poolest erineb ristiusk roomlaste uskumustest? Alandlikkus, käsk armastada ka vaenlasi ja Jumala ees on kõik võrdsed 15.Milline Rooma Keiser muutis ristiusu lubatuks? Keiser Constatinus 16.Milleks kasutati katakombe? Sinna maeti surnud 17.Milline ehitustüüp võeti kasutusele kiriku arhitektuuris? Relieefkunst? 18
Püha õhtusöömaaeg on üks kuulsaimaid Leonardo da Vinci maale, mis valmis aastatel 14951498. See on maalitud Milano Santa Maria delle Grazie kiriku söögisaali seinale. Kuna seda on sajandite jooksul mitu korda restaureeritud, on Leonardo originaalist säilinud ainult fresko (seinamaali liik ja tehnika) kompositsioon ning mõned imepisikesed värvilaigukesed. Osaliselt on pildi halvas säilimises süüdi Leonardo kasutatud uuenduslik värv, osaliselt marodöörid ning 1945. aasta sõjapurustused, aga kindlasti ka varem kasutatud algelised restaureerimistehnikad. Originaalteose seisund halvenes pärast valmimist kiiresti, sest juba 1642. aasta ülestähendused märgivad, et pildist on alles ainult kontuurid, millest on väga raske aru saada. Maali mõõtmed on 4,2x 8,8 m (15 jalga x 29 jalga). Söögisaalides on Milanos kasutatud teema (Püha õhtusöömaaeg) traditsiooniline, ent Leonardo teostus on palju realistlikum ning sügavam. Leonardo ei töötanud sell...
" " .. " I " 19. Skulptuur kunstiliige, mile teosed on mahulised ja on teinud tahkest või plastilisest materjalist (,,David", ,,Pjeta" Mikelanzelo, ,,Nefertiti") 20. Reljeef on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum (Mikelanzelo, Belini, Adamson) 21. Monument- mälestussammas ( Russalka, A.H.Taamsaare monument, Vabadussammas) 22.Roosaken ümmargune vitraazaken ( ,,Eesti Maastikud") 23.Muralism(o)- seinamaali liikumine (1920) ( J.C. Orozco, D.A.Siqueros, D.Rivera) 24. Ateljee kunstniku meistrikoda ( Da Vinci meistrikoda, A. Adamsoni ateljee, J.Kölleri meistrikoda) 25. Palett- värvide ja toonide komplekt ehk riist, mille peal kunstnik segab värve
Jacopo Tintoretto (15181594) Pärisnimega Jacopo Robusti Koostas:Kadi Vildersen Elulugu Itaalia maalikunstnik. Sündis Veneetsias ja oli kõige vanim laps peres. Juba lapsepõlves näitas Jacopo oma andekaid maale,mis inspireerisid isa nii väga,et viis poisi Tiziani juurde õppima. Seal saiJacopo olla vaid kümme päeva, kui Tizian ta koju saatis,põhjuseks oli kadedus. Oli aastaid tavaline õpipoiss. Ta aitas paljusid teisi kunstnike ja sai tänu sellele komisjonitasusid. Tintoretoga oli väga meeldiv koos töötada. Maalis palju seinamaale. Oli arvatavasti üks viimaseid renessanssi ajastu maalikunstnikke. Pärast "Paradiidi" maalimist ta puhkas mitu aastat. 1550.aastal abiellus ta Faustina de Vesrcoviga. Neli sündis viis tütart ja kaks poega. Jacopo lemmikuks kujunes tütar Marietta,kellest ta maalis palju portree pilte. 1592.aastal sai temast Mercanti kooli liige. Kaks nädalat enne surma kannatas ta tugevate p...
Klassitsismi kirjandus Antiikeetika edasiarendus Oluline on mõistus ja mõistuspärasus Selgus ja korrapära Tõmmati selge piir kõrge ja madala vahele Luule puhtad riimid ja range vorm Molière Filippo Brunelleschi Kunst Renesanssi kunst Suur ilmalike ehitiste osatähtsus Seinamaali kõrval tahvelmaal lõuendil või puutahvlil Maastiku ja olustikuelemendid Domineerib religioosne ainestik Antiikmütoloogilised elurõõmsad teosed Monumendid, skulptuurid Moodi tuleb taas portreekunst Kunst Püha Helena Baroki kunst Hoog, kirg, tunded, ülepaisutused ja liialdused Soojad küpsed toonid Sujuvad värviüleminekud, ilma teravate piirjoonteta
Reljeefikunst Reljeefid jagunesid Egiptuses kaheks: madal- ja süvendreljeefid Süvendreljeef kontuurid süvendatakse kujudesse. Madalreljeef kujutised tulevad tasapinnast välja. Tihti olid reljeefid eredavärvilised ning vahele pandi ka hieroglüüfe, et need täiendaksid kujutatut. Reljeefikunst Reljeefid katsid templite seinu, sambaid, obeliske, skulptuure ja tarbeesemeid. Valmistati ka seinamaale. Pinnakunsti kasutatakse seinamaali ja reljeefi üheaegse esinemise puhul. Pinnakunst Egiptuse ehitisi katsid värvilised reljeefid ja maalid. Egiptuse reljeef oli väga madal, sageli vaid kontuurid sisse süvendatud ning seetõttu nimetatakse seda koos seinamaaliga pinnakunstiks. Portreekunst Portreekunsti vallas on tuntuimaks egiptuse skulptuuri kaunim naiseportree Nofretete pea. Hieroglüüfid Algul oli kasutusel vaid piltkiri. Aja jooksul arenesid välja hieroglüüfid.
jäljendamise vastu. Ta joonistas taimi kogu elu ning uuris põhjalikult nende proportsioone. Ta jõudis järeldusele, et erinevad vormid looduses ei ole sugugi nii juhuslikud, kui näivad. Leonardo kasutas oma suurepärast joonistusoskust taimevormide keerukate detailide jäädvustamiseks. Tema hoolikas varjutamisetehnika muudab taime kuju vaatajale täiesti arusaadavaks. See pole lihtsalt taimejoonistus, vaid kunstiteos. 1503. aastal kutsuti Leonardo maalima suurt seinamaali Palazzo Vecchiosse, vanasse Firenze paleesse. Nüüd olid tema kavatsused aga veelgi auahnemad kui ,,Püha õhtusöömaaja" puhul. Teine suur renessansiaja kunstnik Michelangelo kutsuti maalima samasse ruumi samalaadset seinamaali. Kahjuks ei viinud kumbki kunstnik oma tööd lõpule. Aastatel 1502-1503 viibis Leonardo kümne kuud Firezest eemal, töötades paavsti armee julma ja võimuka kindrali Cesare Borgia teenistuses. Leonardo määrati paavsti maade
Romaani ja gooti stiil Romaani stiil Romaani stiil tekkis 10.-12.sajandil.Romaani stiili põhiline tunnus on ümarkaar. Basiilika üldiseloomustus: Põhiplaan oli T-tähe kujuline.Ruumide nimetused olid portaal ehk sissepääs,pikihoone,kesklööv,külglööv(neid on enamasti 3, aga suurematel ja uhkematel kirikutel võib olla ka kuni 5),nelitis,kooriruum,apsiid,põikihoone,tornid,kabelitepärg,kooriümbriskäik.Kirikud ehitati ilmakaarte ida ja lääs järgi.Sissepääs asus kiriku läänepoolses osas ja tornid asusid sissepääsu kõrval. Skulptuur:Skulptuur oli tihedalt seotud arhitektuuriga-kirikute reljeefid.Süžeena toodi välja Jeesuse elu,pühakulood ja Vana Testamendi sündmused.Teemadeks olid imede kujutamine ja ähvardav süžee.Inimese kujutamisel ei pööratud tähelepanu kehavormide täpsele edasiandmisele,vaid kannatuse tundeküllasele väljendamisele. Reimsi Kat...
"Jaakob ja ingel" (1893, Dresdeni galerii) "Kristus ja rikas noormees" (1892, Düsseldorfi galerii) "Mäejutlus" (1893, Düsseldorfi galerii) "Tõbiste ravimine" (1895, Breslau muuseum) "Kristus vee peal" (1902) Reformatsiooni teemat kajastab maal "Reformaator töös," samuti maalid "Usuline vaidlus", "Saksa majaperenaine" ja "Kloostrikooli õpilane". Kunagises tsistertslaste kloostris Lokkumi kloostri refektooriumis Wunstorfis võib näha kuut seinamaali Gebhardti sarjast "Stseenid Kristuse elust" (1884-1891). Tema peateos, viis samateemalist seinamaali asuvad Düsseldorfi Rahukirikus (Friedenskirche). Üks seinamaalidest Düsseldorfi Rahukirikus Florastraßel, 1896-1899 1890. aastal pälvis Gebhardt Saksamaa aumärgi Pour le Mérite rahuklassi. Gebhardt maalis ka palju suurepäraseid portreid (osa neist on eksponeeritud Firenzes Uffizi galeriis), muuhulgas XV-XVI sajandi usureformaatoritest ja teadlastest (Johannes Müllerit ehk
"Jaakob ja ingel" (1893, Dresdeni galerii) "Kristus ja rikas noormees" (1892, Düsseldorfi galerii) "Mäejutlus" (1893, Düsseldorfi galerii) "Tõbiste ravimine" (1895, Breslau muuseum) "Kristus vee peal" (1902) Reformatsiooni teemat kajastab maal "Reformaator töös," samuti maalid "Usuline vaidlus", "Saksa majaperenaine" ja "Kloostrikooli õpilane". Kunagises tsistertslaste kloostris Lokkumi kloostri refektooriumis Wunstorfis võib näha kuut seinamaali Gebhardti sarjast "Stseenid Kristuse elust" (1884-1891). Tema peateos, viis samateemalist seinamaali asuvad Düsseldorfi Rahukirikus (Friedenskirche). Üks seinamaalidest Düsseldorfi Rahukirikus Florastraßel, 1896-1899 1890. aastal pälvis Gebhardt Saksamaa aumärgi Pour le Mérite rahuklassi. Gebhardt maalis ka palju suurepäraseid portreid (osa neist on eksponeeritud Firenzes Uffizi galeriis), muuhulgas XV-XVI sajandi usureformaatoritest ja teadlastest (Johannes Müllerit ehk
J.A.D INGRES ,,valpiconi kümbleja" G.COURBET "Emilie Zola portree" ,,Kunstniku 1868 stuudio"1854/55 E.DELACROIX "Kaputsiinlaste "Chiose veresaun" bulvar"1873 ,,Kalju Etretatis p'rast tormi" "Alzeeria naised" 1834 "Muusika Tuieleries" 1862 "Londoni E.MANET parlament"1904 ,,Eine roheluses"1863 J.MW.TURNER "Vihm,udu ja kiirus "Baar Folie ...
1) RENESSANSS-''taassünd''; 14 saj Itaalias alguse saanud ajajärk, mida iseloomustas antiigi juurde tagasipöördumist ja selle taaselustamist. R. tähendas üleminekut keskajalt uusajale, millega kaasnesid sotsiaalsed, ideoloogilised ja kultuurilised murrangud. Maailmavaateks kujunes humanism, kasvas inimese eneseteadvus, algas inimese vabaareng. Langes rüütellik moraal ning tõusis enesekesksus ja ükskõiksus. 2) R. sündis Itaalias, kuid sellel ajal oli Itaalia jaotatud erinevate valitsejate vahel, ilmaliku ja kirikliku võimu vahel. Põhja-Itaalia suurlinnad olid sel ajal üsna autonoomsed ning üks tugevamaid ja jõukamaid linnu oli Firenze, mis oli ühtlasi ka varaR. keskuseks. Firenzes oli väga arenenud kaubandus ja pangandus. R. on jaotatud kolme perioode: 1. varaR 14-15saj keskuseks Firenze; 2. kõrgrR 16-17 saj keskuseks Rooma ja Veneetsia; 3. hilisR 17 saj siis see e...
Gooti kunst Gooti kunsti nimetatakse linnade kunstiks. Gootika tekkimise ajaks, 12. sajandiks, oli tekkinud uus, käsitöö ja kaubandusega tegelev linnakodanike seisus. Linnade ehitamine ja kaubandus elavnesid eriti ristisõdade ajal. Gooti kunst tekkis ja saavitas täiuslikkuse Prantsusmaal ja levis sealt Inglismaale, Saksamaale, Skandinaaviasse. Itaalias, kus oli tugev antiikkunsti mõju, ei juurdunud gootika kunagi kuigi põhjalikult. Nimetust gootika hakkas kasutama itaalia kunstiajaloolane ja ehitusmeister Giorgio Vasari - kuna ideaaliks oli antiikkunst, tähistati terminiga halvustavalt kogu keskaegset kunsti Euroopas. Stiilinimetusena hakati gootikat kasutama alles 19. sajandil Arhitektuur Kunstidest oli esikohal arhitektuur, kõige väärtuslikum osa ehitistest koondus linnadesse, varem ehitusega tegelenud mungad loovutasid selle positsiooni linna käsitööliste tsunftidele. Kuna linnad olid...
Prantsuse maalikunstil oli romaani ajastul väga suur tähtsus. Kahjuks on sellest ajast väha mälestisi säilinud. Romaani miniatuurmaalis valitseb püüd selge ja mõjuka jutustamisviisi poole. Ornamentaalne külg jääb tagaplaanile, see-eest aga laieneb tunduvalt kujutiste ring. Romaani miniatuuridele on veel iseloomulik liikumise tugev toonitamine ja suur elavus. Itaalias seisab maalikunst suuremalt jaolt Bütsantsi mõju all. Seinamaali teostest võiks esile tõsta San Vincenzo di Galliano kiriku maale Põhja-Itaalias ja San Clemente maale Roomas. Gooti ajastul mängib suurt osa klaasimaal. Kirikutes kaunistavad nüüd kesklöövi aknaid tavaliselt suured figuurid, kuna külglöövi akendes esinevad väikesed figuurid. Sajandi esimesel poolel tekkinud klaasidest on ilusamad Chartres´i 200 akna klaasid. Nagu ka romaani maalikunstis on ka gooti maalikunstis oluline osa miniatuurmaalil
· Katoliku kiriku tähtsuse vähenemine, ususõjad, reformatsioon, pildirüüste · Teaduse arenemine ja maadeavastused · Arhitektuuri kõrvale tõusevad skulptuur ja maalikunst · Kunstnikuid hakatakse tundma nimepidi · Tekib 2 kunstikeskust:Itaalia(Firenze, Rooma ja Veneetsia) ja Madalmaad · Iseloomustab:realistliku ja looduslähedase käsitusviisi kasutuselevõtt, tunti anatoomia ja perspektiivi reegleid, skulptuur muutub iseseisvaks · Seinamaali kõrval hakkab arenema tahvelmaal · Endiselt domineerib religioosne ainestik, luuakse antiigist elurõõmsamaid teoseid Renessanss Itaalias: 1)Vara- · Boticelli-,,3 kuningat", ,,Primavera" (kevad), ,,Venuse sünd", pildid Madonnadest, peenus ja graatsia, sujuv liikumine, kaunid hingestatud näod · Masaccio-,,Paradiisist väljaajamine", värvid tumedad ja sügavad, kehade kumerus kombatav
kujutamisele (nagu näiteks kreeklased), vaid just nägu oli neile peamiseks huviobjektiks. Inimkeha on antud enamasti lihtsustatult, mõnikord isegi abitult, kuid näoilme on tihti väga väljendusrikas ja isegi individualiseeritud. Niihästi esimese, kui ka teise suuna skulptuuride ühiseks tunnuseks on üldistatus ja monumentaalsus. Ka maalikunstis näeme monumentaalset ja ekspressiivset laadi. Maalikunst on esindatud põhiliselt seinamaali või mosaiigina. Neid on leitud astmikpüramiidide läheduses asuvate paleede seintelt. Tarbeesemetest on leitud rohkelt kudumis- ja põimtöid, kullassepakunsti tooteid ning tarbe- ja sõjariistu. Puuvillakangaid maaliti, kooti sisse laama ja alpakavilla. Palju leitud riideid on tehtud troopiliste lindude säravatest sulgedest. Väikestes külades valmistati riiet ja keraamikat. Olmeegi hiigelpea Olmeegi mask Päikesepüramiid KASUTATUD MATERJAL:
põhiplaan on ellipsikujuline, mille kõrguseks oli 48,5 meetrit. Peamised ehitusmaterjalid olid lubjakivist trellised ning nüüdisajal on ehitise säilimise huvides parandatud seda kaasaegsete ehitusmaterjalidega. Colosseum on neljakorruseline, mille kolmel alumisel korrusel on välissein ehitatud kaaristuna, millesigas on 80 kaart. Ülemine korus on sammaskäiguga, kus olid ka päikesepurjed. 2. Santa Maria delle Gracia kirik See on kirik Milanos, mis on tuntud kui Leonardo da Vinci seinamaali "Püha õhtusöömaaeg" asupaik. Kirik ehitati 1466-1490 dominikaani munkade toetusel Guiniforte Solari poolt gooti stiilis. Kiriku ehitamisse on oma panuse andnud ka Donato Bramante, kes täiendas kirikut renessansi vaimus. 3. Doodzide palee See gooti stiilis palee Veneetsias on ajalooline doodzide resident, kust valitseti Veneetsia Vabariigi üle. Palees käisid koos vabariigi nõukogud. Palee asub Püha Markuse väljaku ääres. Sadamabasseini poole avaneb
Itaalia renessanss Renessanss antiigi taassünd. Sündis Itaalias(Firenzes). Renessansliku maailmavaate teljeks on peetud humanismi, veendumust, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimesi ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui nende isiklike omaduste tarkuse, ilu, julguse jne järgi. Moraali üheks tähtsamaks probleemiks on eesmärgi ja vahendite suhe. Renessansiinimene kaldub saavutama oma eesmärke vahendeid valimata(põhimõte ,,eesmärk pühitseb abinõu"). Kunstniku staatus tõuseb, teda tähtsustatakse kui loovisikut ning nad on kirjanikega sama tähtsad. Renessansi periodiseering: 1) Eelrenessanss 14.saj; 2) Vararenessanss 15.saj; 3) Kõrgrenessanss 16.saj 15.sajandil oli renessansskunsti tähtsaimaks keskuseks Firenze. Hakati ehitama palazzosid(palee) kolmekorruseline, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega, katus madal. Nt. Palazzo Medici. Võeti kasutusele antiikarh...
Mõnda tavalist antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki, mille tähendust teadsid ainult nemad. Neil päevil saigi alguse keeruline kristlik sümboolika, kus igapäevastes motiivides tuleb leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Kristust sümboliseeris kala ja ka lambatalle õlul kandev mees. 3. Milliseid kunstiteoseid võib leida katakombidest? Katakombides olid kujutatud seinamaalidena kristliku kultuuri pilte. See meenutas rooma seinamaali, kuid oli kristliku teemaga. Seintel kujutati vana testamendi lugusid, moosese lugusid või palvetaja motiive. 4. Mile poolest erinevad kristlikud mosaiigid, freskod või skulptuurid (reljeefid) samaaegsete rooma kunsti töödest? Roomas oli inimene kujutatud alasti, kristlikus kultuuris mitte kunagi. 5. Missuguse rooma ehitise võtsid kristlased kiriku ehitamisel eeskujuks? MIKS? Basiilika, kuna see asus sobivas kohas linna keskel. 6
Reljeefikunst Reljeefid jagunesid Egiptuses kaheks: madal- ja süvendreljeefid Süvendreljeef kontuurid süvendatakse kujudesse. Madalreljeef kujutised tulevad tasapinnast välja. Lehmalüps Tihti olid reljeefid eredavärvilised ning inimeste ja loomafiguuride vahele pandi ka hieroglüüfe, et need seletaksid/täiendaksid kujutatut. Reljeefid katsid templite seinu, sambaid, obeliske, skulptuure ja tarbeesemeid. Valmistati ka seinamaale. Pinnakunsti kasutatakse seinamaali ja reljeefi üheaegse esinemise puhul. Ehnatoniaegne kunst Uue riigi ajal esimene katse muuta kunsti traditsioone toimus vaarao Amenhotep IV e. Ehantoni ajal. Preestrid hakkasid ohustama vaarao võimu jaAmenhotep IV kehtestas uue riigi usundi. Ainujumalaks kuulutati Ato. Amenhotep lahkus oma õukonnaga Teebast, et oma võim säilitada ja lõi uue pealinne Ahet-Aton. Atoni Templid Koosnesid peamiselt suurtest avatud hoovidest, mida eraldasid püloonid. Jumalakujukesed puudusid
Isenheimi altari meister Matthias Grünewaldist on teada, et ta kasutas filtreeritud pähkliõli koos erilise palsamiga, mida nimetatakse strassbourgi tärpentiiniks ja saavutas mahlakaid sügavaid värvitoone. Hans Holbein noorem, Rembrandt jt. maalisid ka paberile. Tollal leidus erilisi väga tugevaid kaltsupaberi liike. Paberi parema säilumise huvides kleebiti see puule või lõuendile. Leonardo da Vinci katsetas õlivärvidega maalimist otse müüripinnale. Õlitehnika ei osutunud seinamaali jaoks sobivaks. Katsetuste ohvriks langes kuulus "Püha õhtusöömaaeg", mille Leonardo maalis Milaanos Santa Maria della Grazie kloostri seinale. Maal hakkas hävinema juba kunstniku eluajal. Kahtlemata on kogemus väärtuslik, kuid kas pole hind liiga ränk? Tizian maalis tumedale krundile, mille peale ta mitmesuguste toonivarjunditega markeeris alusmaali ning valguse ja varjupinnad. Alusmaal oli sedavõrd õhuke, et hall krunt sellest läbi kumas, tekitades hallika värvitooni nn
palju kaunistusi mannerism kõrgreljeef ja skulptuur mööblis nt mustpeade maja 3. Iseloomusta renessanssiajastu palazzot. Jõuka itaalia pere elamu, kindluse sarnane, 1 sissepääs ja hoonel siseõu, 3 korruseline ja koosneb 4 tiivast, katus madala, aknad muutusid alt üles suuremaks. 4. Mis on rustikaalne? ruraalne 5. Mis on kuldlõige? formaat mille abil püüti anda kunstiteosele ideaalne propotsioon 6. Mis muutusi toimus renessanssiajastul maalikunstis? seinamaali kõrval hakkab arenema tahvelmaal tihedamini maalitakse maastiku ja olustikumaale domineerib religioosne ainestik kajastatakse inimlikke tundeid ja elurõõmu alguse saab signeerimine luuakse taas antiikmütoloogilisi teoseid 7. Millist kompositsiooniskeemi peeti renessaansiajastu maalikunstis kõige sobivamaks? kolmnurkset veneetsias keskenduti eelkõige värvidele roomas ja Firenzes kehade terviklikkus ja kehade joonistuslik ilu Mis on "Vitruviuse inimene"?
EGEUSE KULTUUR JA KUNST Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja:Aimar Rolf Klass:10.Klass Avinurme 2010 http://www.miksike.ee/docs/referaadid/kreeka_heleri.jpg EGEUSE KULTUURIST Egeuse mere piirkonnas kujunes 3000 a. eKr. välja õitsev tsivilisatsioon. Selle 3 keskust (piirkonda) on: 1) Küklaadide saarterühm (Kreeta saare ja Mandri-Kreeka vahel); 2) Kreeta saar minoiline keskus. 3) Peloponnesose poolsaar (eelkreeka e. hellaadilise kultuuri keskus). EGEUSE KULTUURIST Just Egeuse mere saartel ja rannikul tekkis Euroopa vanim kõrgkultuur egeuse kultuur Egeuse kultuur ehk Kreeta-Mükeene kultuur Arheoloogias kasutatakse ka nimetust minoiline kultuur EGEUSE KULTUURIST Peloponnesos ,,Pelopsi saar", Pelops oli üks Kreeka kuningas Heinrich Schl...
EGEUSE KULTUUR JA KUNST Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja:Aimar Rolf Klass:10.Klass Avinurme 2010 http://www.miksike.ee/docs/referaadid/kreeka_heleri.jpg EGEUSE KULTUURIST Egeuse mere piirkonnas kujunes 3000 a. eKr. välja õitsev tsivilisatsioon. Selle 3 keskust (piirkonda) on: 1) Küklaadide saarterühm (Kreeta saare ja Mandri-Kreeka vahel); 2) Kreeta saar minoiline keskus. 3) Peloponnesose poolsaar (eelkreeka e. hellaadilise kultuuri keskus). EGEUSE KULTUURIST Just Egeuse mere saartel ja rannikul tekkis Euroopa vanim kõrgkultuur egeuse kultuur Egeuse kultuur ehk Kreeta-Mükeene kultuur Arheoloogias kasutatakse ka nimetust minoiline kultuur EGEUSE KULTUURIST Peloponnesos ,,Pelopsi saar", Pelops oli üks Kreeka kuningas Heinrich Schl...
Matteus, Toddeus ja seloot Siimon. "Püha õhtusöömaajal" on maali paigutus kunstlik: õhtusöögil peaksid istuma kolmteist inimest mõlemal pool lauda,nagu Giotto di Bondone versioonis samast loost. Leonardo da Vinci versioonis on näha kõikki - kaksteist apostlit ja Jeesus Kristus istuvad nagu refektooriumi pealauas. See oli täiesti traditsiooniline, kuigi kunstnikud paigutavad sageli Juuda meie poole lauda( nii tegi ka Leonardo da Vinci seinamaali visandeil), lahutades Juudase nõnda Kristusest ning meenutades tema lähedusega meile meie patusust. Läbi aegade on kriitikud püüdnud täpsustada, millist hetke on Leonardo da Vinci loost illustreerinud. Juba ainult Kristuse liigutused annavad aimu meile, et Leonardo da Vinci kirjeldab maalil rohkem kui ainult ühte ideed: Jeesuse käed on sirutatud leiva ja veini poole, mis on loos kaks erinevat momenti. Kaheteist apostli elav vaidlus esindab aga juba kolmandat hetke ja
kappi mitme paari ustega. Neil, nn tiibadel olid maalid, lõpuni avatud altari keskel asus skulpturaalne komositsioon. Saksamaal valminud maalide temaatika oli religioosne (kõige tavalisemalt stseenid Kristuse kannatustest või pühakute elulugudest). Inimesi kujutati 15. sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid, ruumikujutlus enamasti tinglik. Näod ja poosid olid enamasti ilmekad, kuid sageli kuidagi moonutatud. Itaalias viljeleti seinamaali (freskotehnikat). Selle suurmeistriks ja ühtlasi ka uue stiili rajajaks oli GIOTTO di BONDONE (1276-1337). Giotto loomingut ja üldse Firenze koolkonda iseloomustab haarav jutustamisoskus ja dramaatika. Inimeste kujutamises on Giotto küllalt looduslähedane, kuid ruumikujutlus ja maastikuline foon on tal keskaegselt tinglik. Siena koolkonna maalijaile on omasem intiimne ja lüüriline kallak, mida esinab näiteks SIMONE MARTINI (u 1283-1344).
pronksuksed ,,Paradiisi väravad" · Mõisted: Sakraalarhitektuur kultusliku otstarbega ehituskunst (kirikud, kabelid, templid, moseed, kloostrid jne) Palazzo e. palatso- palee. Mitteaadlike suured renessanss- ja barokkstiilis linnaelamud. Suurejooneline ja monumentaalne fassaadikäsitlus ning arkaadrõdudega sisehoov. (arkaad = sammastele toetuv kaarterida) Tahvelmaal Seinamaali kõrval arenes ka tahvelmaal. (värvidega teostatud maal lõuendile, puidule, vineerile vm. teisaldataval alusel). Inimisiksuse tähtsuse kasvu loomulikuks tagajärjeks oli portreekunsti taassünd. Portreemaal oli juhtival kohal. Freskomaal seinamaalitehnika, mille puhul maaling tehakse värskelt märjale lubjakrohvile reaktsioonivabade muldvärvidega. (Masaccio(1401-1428) ,,Paradiisist väljaajamine")
14. saj teasel poolel hakatakse kujutama maastikku Kuulsaimad esindajad: Limbergid (vennad). Saavutanud kuulsuse: PILT.... Berni hertsogi tundideraamatu "Juuni". Kujutatakse olustikustseene. Rikkalikud maastiku- ja arhitektuurikujutised. KORDAMISKÜSIMUSED Millal tekkis gooti stiil? Periodiseering, mille järgi sai nime? Arhitektuuri tunnused (põhiplaan, interjöör, fassaad)? Gooti tugisüsteemi osad (TV leht) Kirjelda gooti skulptuuri Kirjelda gooti miniatuurmaali Kirjelda gooti seinamaali Gooti stiili tüüpilisemad tunnused (roidvõlv, teravkaar) Mõisted: pieta, maarjakabel, Madonna, vitraaz, fiaal, vimperg, kuningate galerii, perpektiivportaal. PILDID!!!
regioonide omapära. Kuulsaim regionalist oli Thomas Hart Benton. Veel Grant Wood ja Andrew Wyeth. 1929. aasta majanduskriis kukutas kunstnike teenimisvõimalusi katastroofiliselt. 1934. aastal presidendiks saanud Roosevelti uus majandus- ja sotsiaalpoliitika andis neile võimaluse ühiskondlike hooneid kaunistada ja natuke nii teenida. Tööd said ka abstraktsionistid. Mehhiko kunst 1930. aasta seinamaali kunstile Ameerikas andsid olulist eeskuju Mehhiko monumentalistid. Seal oli ühiskondlik-poliitilise sisuga seinamaal olulisel kohal ja enneolematu tasemega. Valitsus andis kunstnikele ise suuri tellimusi seinamaalidele, mis olid poliitilise sisuga. Diego Rivera, José Clemente jpt. ühendasid oma loominugus mehhiko rahvuslikku traditsiooni ja Euroopa avangardismi, sellest sai võimas süntees. Võis täheldada liigset vasakpoolsust. Temaatika enamasti ajaloost. Popkunst USA-s
(1807) Klassitsismiajal ehitati Eestis ka rohkesti mõisaid. Püstitati nii päris uusi kui ehitati ümber vanu. Kuna mõisamajandus arenes, mõisnike rikkus kasvas ja mõisahooned muutusid suuremaks ning uhkemaks. Täiusliku ilme saavutas mõisahoone ansamblis koos kõrvalhoonete ja pargiga. Näited: · Riisipere mõis (väga suur, stiilne, ilus Valge saal) · Saku mõis · Pirgu mõis (väike, ilus, kuppelsaal) · Hõreda mõis (keskosas ilus kuppelsaal. Säilinud seinamaali katkeid) · Kolga mõis (võimas sammaseeskoda. Säilinud on ka kõrvalhooned) · Räpina mõis (ilus hoone, liigirohke park) Pargiarhitektuuris võimutses 18. sajandi lõpul inglise stiil, mis rõhutas vabadust, loomulikkust ja looduslähedust. See oli vastand varasemale, barokiga seotud rangele ja korrapärasele prantsuse stiilile. Mõisapargis olid tähtsal kohal kaunid vaated ja arhitektuursed väikevormid (paviljonid, templikesed, sillad, skulptuurid, kunstlikud varemed)
Kujutati sõdu, lahinguid; sündmusi anti edasi võimalikult tõetruult. Esiplaanil olevad figuurid peaaegu täisplastilised, tagapool pinnalisemad. * Trajanuse sammas Roomas, Trajanuse foorumi juures. 40 m kõrge samba tipus keisri kuju. Reljeefsed ribad võitlusest daaklastega (rumeenlastega) põimuvad ümber samba, reljeefiriba pikkus 200 m. III Maalikunst Tähtsaim oli seinamaal, kuigi tehti ka tahvelmaali. Ka siin on Kreeka kunsti mõjud suured. Kõige paremini saab seinamaali tundma õppida Pompejis. Maalidel kujutati põhiliselt olustikku, ka mütoloogiakangelasi. Maastik oli vaid taustaks figuuridele. Sageli kujutati seinamaalisel arhitektuurseid detaile, püüti luua ruumilise sügavuse muljet. Rooma seinamaalis eristatakse neli stiili (ajajärku): 1) inkrustatsioonistiil jäljendatakse värvilist marmorit. Seinad on liigendatud maalitud pilastritega. 2) arhitektuuristiil seintel arhitektuuridetailid, sageli maalitud justkui ava järgmisse
Quattrocento ehk Vararenessanss 15. sajand (u 1400 a. -1500 a.) Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat, igapäevast elu. Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Vararenessanssi ajal oli kultuuri- ja kunstielu keskuseks Firenze, seda suuresti tänu kultuurihuvilisele Medici suguvõsale. Murrangulised muutused toimusid a...
Tahvelmaal hakkas levima just hilisgootika päevil. 14.-15. sajandil kasutati tahvelmaale peamiselt altarite juures. Saksamaal valminud maalide temaatika oli religioosne (kõige tavalisemalt stseenid Kristuse kannatustest või pühakute elulugudest). Inimesi kujutati 15. sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid, ruumikujutlus enamasti tinglik. Näod ja poosid olid enamasti ilmekad, kuid sageli kuidagi moonutatud. Itaalias viljeleti seinamaali (freskotehnikat). Selle suurmeistriks ja ühtlasi ka uue stiili rajajaks oli GIOTTO di BONDONE (1276-1337). Giotto loomingut ja üldse Firenze koolkonda iseloomustab haarav jutustamisoskus ja dramaatika.
Esiplaanil olevad figuurid peaaegu täisplastilised, tagapool pinnalisemad. * Trajanuse sammas Roomas, Trajanuse foorumi juures. 40 m kõrge samba tipus keisri kuju. Reljeefsed ribad võitlusest daaklastega (rumeenlastega) põimuvad ümber samba, reljeefiriba pikkus 200 m. III Maalikunst Tähtsaim oli seinamaal, kuigi tehti ka tahvelmaali. Luuletajanna Sappho portree Ka siin on Kreeka kunsti mõjud suured. Kõige paremini saab seinamaali tundma õppida Pompejis. Maalidel kujutati põhiliselt olustikku, ka mütoloogiakangelasi. Maastik oli vaid taustaks figuuridele. Sageli kujutati seinamaalisel arhitektuurseid detaile, püüti luua ruumilise sügavuse muljet. Rooma seinamaalis eristatakse neli stiili (ajajärku): 1) inkrustatsioonistiil jäljendatakse värvilist marmorit. Seinad on liigendatud maalitud pilastritega. 2) arhitektuuristiil seintel arhitektuuridetailid, sageli maalitud justkui ava järgmisse
lisandub maastikulise fooni kujutamine. Tuntumad maalijad olid vennad Limbourgid. Pilt. (Vennad Limbourgid.) "Juuni". Miniatuur Berry hertsogi palveraamat. Miniatuurmaalidel olustikustseenid ning rikkalikud maastiku ja arhitektuurikujutised. Kordamisküsimused 1. Millal tekkis Gooti stiil? Mille järgi sai nime? 2. Arhitektuuri tunnused (põhiplaan ja sisemus). 3. Arhitektuuri tunnused (fassaadil). 4. Kirjelda Gooti skulptuuri (TABEL!). 5. Kirjelda Gooti miniatuurmaali. 6. Kirjelda Gooti seinamaali. 7. Gooti stiili kaks kõige tüüpilisemat tunnust. 8. Gooti stiili tugisüsteem (ehitise osade tundmine pildilt). 9. Mõisted: pietà, maarjakabel, madonna, vitraaz, fiaal, vimpergid, Kuningate galerii, perspektiivportaal. 10. PILDID 8. Vastus on teravatipulised kaared ja roidvõlvid. 1. Gooti stiil jaguneb kolme ajajärku: 1) Vara-Gootika (1140-1200) 2) Kõrg-Gootika (1200- 1350) 3)Hilis-Gootika (1350- 1525). Kestis 14. 16. Sajandini.
LÜNKTEST MESOPOTAAMIA kohta Arvestuslik töö nr.2 I osa Õpilane ...................................................... klass ................................. Mesopotaamia tähendab tõlkes jõgedevahelist maad ja ta asub kahe jõe: Eufrati ning Tigrise kesk- ning alamjooksualal. Kuna seal leidub külluses vaid pilliroogu ja savi, nimetatakse antud kultuuri ka savitsivilisatsiooniks Kuna mitmeid vajalikke materjale tuli hakata tooma teistelt maadelt, soodustas see suhtlemist välisnaabritega Erinevalt Niiluse jõe orus tekkinud Egiptuse tsivilisatsioonist oli Mesopotaamia välismaailmale avatud . nimetatud põhjusel oli Mesopotaamia ühiskond Egiptuse omast vähem stabiilne kuid suurema kohanemisvõimega mesopotaamia kultuuri on rajanud Sumerlased . Nende tsivilisatsiooni kõige iseloomulikumad tunnused on: kiilkiri ja suurte templite ümber rajatud müürid . Sumerlased on leiutanud ratta esmakordselt kasutusele ...
Madonna süles ja sellega saabki kindlalt väita, et see on Madonna. Tal on seljas sinine mantel ja punane kleit. Ülesanne 5: Leonardo kasutas selle maali juures ainulaadset tehnilist võtet. Milline see võte on ja mida ta maalis selle võttega. Lisa siia Andy Warholi, Salvador Dali ja Marchel Duchamp versioonid maalist „ Mona Lisa“. Kuidas reageeriks Leonardo kui ta näeks neid maale? Sfumato on see tehniline võte. Ülesanne 6. Mille poolest loetakse seinamaali „Püha õhtusöömaaeg“ eriliseks? Kuna see ei ole maalitud märjale krohvile harilikus freskotehnikas vaid kuivale krohvile, seetõttu on see halvas seisundis. Apostlite erinevad reaktsioonid on väga detailselt edasi antud – emotsioonid varieeruvad vihast ehmumiseni. Sellel teosel on rohkem emotsioone näha kui varasematel teostel. Ülesanne 7. Loe läbi järgnevad näited Vincist kui leiutajast. Milline Leonardo da Vinci
Skulptuure kasutati ka altarite kaunistamiseks ja vähesel määral ka vabalt seisvana kiriku ruumi paigutamiseks. Sagedane motiiv rist koos ristilöödud Kristuse figuuriga krutsifiks. Keskaja maailmavaade ja seega ka kunst (vastupidiselt antiigile) peab ülevaks piinatud ja kannatavat keha. Skulptuure tehti nii kivist, puust kui ka pronksist. Enamasti on skulptuur värvitud. Romaani maalikunst. Maalikunsti suunitlus analoogne skulptuuriga. Kirikutes kasutati väga palju seinamaali. Pinnaline ja lineaarne (joontel põhinev joonistus) laad, kujutised on fantaasiaküllased, dünaamilised ja väljendusrikkad. Peateema Piiblilugude illustratsioonid, mitmesugused imed pääsemine surmast, haigustest, kurjadest vaimudest jne. Eriti fantaasiarikkalt kujutati kurjasid jõudusid. Maalitakse ka ornamentikat. Oluline koht miniatuurmaalil (ld. miniatura), (raamatumaal, käsikirjalist teksti kaunistav ning selle sisu avav ornamentaalne ja/või figuraalne
fassaadikäsitlusega esindusliku elamu nimetus) . Kõrgrenessans, 15. sajandi lõpus hakkasid ka Itaalias rasked ajad, prantslased ja hispaanlased korraldasid sinna mitmeid sõjakäike. Sellega mandus ka Itaalia majanduse ja tööstuse areng. Kunstielu keskuseks oli endiselt Rooma. 16. sajandil sai arhitektide püüdluseks terviku taotlemine ja hoone kõikide üksikosade loomulik jaotamine ehitise üldmuljesse. Üha rohkem võeti eeskuju antiigist. Kunst : Seinamaali kõrval hakkab arenema tahvelmaal lõuendil või puutahvlil. Nii on võimalik maali ka ühest kohast teise transportida. Üha sagedamini ilmuvad maalidele maastiku ja olustikuelemendid. Endiselt domineerib religioosne ainestik, kuid seda väljendatakse teisiti. Usulise harduse asemel kajastatakse üldinimlikke tundeid ja elurõõmu. Antiigi eeskujul luuakse taas antiikmütoloogilisi elurõõmsaid teoseid. Maalikunstis õpiti kõigepealt anatoomiliselt
Metropolitan Opera Anu Alajärv Loksa Gümnaasium 10.klass 12.11.2013 Sisukord Üldine.................................................... .lk1 Ajalugu.................................................. .lk 2 Arhitektuur..........................................lk 3-4 Praegune repetuaar............................lk5-6 Esinejad................................................ ...lk7 Lindemanni noorte artistide arendus programm.............................................. .lk8 Kasutatud materjal.................................lk9 Üldine Metropolitan Opera, tuntud kui ka Met Opera, on New Yorgis Lincoln Centeris asuv ooperiteater. Selles majas avati teater 16. septembril 1966 Samuel Barberi ooperi "Antonius ja Kleopatra" maailmaesietendusega. Varem asus teater alates loomisest 1883. aastal kuni aastani 1966 vanas hoones, mi...
45 Tallinna Jaani kirik. Kiriku ehitus algas 1862, kirik valmis 1867. aastal. Christoph August Gabler 46 Notre Dame kirikus Pariisis Valjala Martini kirik on kirik Valjalas Saare maakonnas. 47 kirikut hakati Valjalasse ehitama 1227. aastal 48 MURALISM(O) ehk seinamaali liikumine-tohutud erksavärvilised, sageli poliitilise või ajaloolise motiiviga maalid. part of Diego Rivera's mural depicting Mexico's history at the National Palace in Mexico City 49 Rivera himself, as a pug-faced child, and Frida Kahlo Mural of David Alfaro Siqueiros in Tecpan stand beside the skeleton 50 ATELJEE
· ,,A. H. Tammsaare mälestusmärk" Skulptor Jaak Soans, asub Tammsaare pargis. (61) · Vabadussõja mälestussammas "Kalevipoeg" on Vabaduse puiestikus, Tartus. Ekke Väli. (62) · ,,Vabaduse monument". Autorid on Rainer Sternfeld, Andri Laidre, Kadri Kiho ja Anto Savi. Tallinnas (63) 22. Roosaken rikkaliku ehisraamistikuga suur ümmargune vetraaz aken. · Roosaken Sensis (64) · Roosaken Lissaboni katedraalis (65) · Westminster Abbey roosaken, London (66) 23. Muralism(o) ehk seinamaali liikumine-tohutud erksavärvilised, sageli poliitilise või ajaloolise motiiviga maalid. · Diego Rivera's mural depicting Mexico's history at the National Palace in Mexico City. (67) · José Clemente Orozco's great mural of Cortés and Malinche (Cortés y La Malinche) as Adam and Eve (68) · Mural of David Alfaro Siqueiros in Tecpan, c. 1944 (69) 24. Ateljee - on kunstniku tööruum, koht kus luuakse kunstiteoseid (maalid, joonistused, graafilised lehed või skulptuurid).
-südameks konvendihoone - müüre võis olla mitu - rohkem linnuseid Ida- Euroopas - Saksaordu ehitanud palju nt Marienbourg (koosnes suurest 3tiivalisest ja väiksest 4tiivalisest kindlusest). Ordu juhi elamu - Läti ordu juht(P-Läti) Cesis e. Võnnu- restaureeritud. - Balkanil rohkem kastell-kindlusi (Türklaste pealetungi tõttu) nt. Brani kindlus. III Gooti kujutav kunst (maal&skulptuur) - valitsevaks skulptuur, tähtsust kogus ka maal Lääne-Euroopa 13.saj. - seinamaali tase paraneb - vitraazkunsti ja miniatuurmaalide õitseaeg Skulptuur - uueks nähtuseks ümarskulptuur, seotud ehitiste seintega - Chartes'i läänefassaadil skulpt. Vähem seotud seinaga, õnnis ilme, realistlik ja isikupärane käsitlus - Reimsi ja Ameinsi katedral- rõivad ei mõju tühjana, katavad kogu keha, - Gooti poos- S tähte meenutav - Bambergi ratsanik- vabafiguur, rüütliideaalBambergi toomkirikus, Saksamaal.
kaugusel ühest keskpunktist. Neis jätkati rooma ümartempli traditsioone. Üks ilusamaid tsentraalehitisi on Santa Costanza mausoleum (ehitatud IV sajandi teisel poolel) Roomas, mis püstitati Constantinus Suure tütre mälestuseks. See on ümarehitis, kus 12 paari sambaid kannavad kupli trummitaolist allehitist (tambuuri), millelt tekib kuppel. Pearuumi ümbritseb silindervõlviga ümbriskäik. Kirikute sisemuse kaunistamiseks kasutati laialdaselt seinamaali, eriti mosaiiki. Kirikute avarad seinapinnad võimaldasid luua suuremõõtmelisi kompositsioone. Kujutatavate teemade ring laienes ning nende kaudu püüti nüüd avada kristliku õpetuse sisu ja tähtsus. Väga sageli kujutati Kristust apostlite ja jüngrite keskel ( Santa Pudenziana kiriku apsiidi mosaiik IV sajandi lõpust). Skulptuur piirdus endiselt reljeefiga, mida kasutati sarkofaagidel ja kirikuinventaril.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
