Ajaloo eksami punktid (0)

G1 klassi üleminekueksam ajaloost
Suulise eksami teemad
PILET 1
1.Üldajaloo periodiseering ja allikad
Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia . Etnoloogia .
ajalugu – teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi
Muinasaeg ehk esiaeg - ajaperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud ajalooallikad. Ajalooline aeg on aeg, millest on säilinud mitmed kirjalikud allikad.
Ajalooallikate liigid: suulised, kirjalikud, esemelised.
arheoloogia – teadusharu , mis uurib inimkonnaajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi
etnoloogia – teadusharu, mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii minevikus kui ka tänapäeval
2.Muhamed ja tema kuulutus: Hakkas kuulutama ranget monoteismi ja nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahtiütlemist.
Kalifaat ja araablaste vallutused :
Koraan : On moslemite silmis allahi sõna, mis prohvet Muhamedi vahendusel araablastele ja kogu maailmale teatavaks tehtud.
Islami viis tugisammast : 1)Usutunnistus 2) Palvust 3) Almus 4) Paavst 5) Palverännak mekasse.
PILET 2
1.Inimese kujunemine kiviajal
Kiviaja arengujärgud: paleo-, meso - ja neoliitikum . Antropogeneesi põhijärgud: homo habilis , homo erectus , neandertaallane , homo sapiens . Neoliitiline revolutsioon .
Arengujärgud:
Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg : algas 2,5 miljonit aastat tagasi. Majandus hankiv või anastav ( korilus , küttimine). 200 000 aastat tagasi homo sapiensi kujunemine, liiguti Aafrikast Euraasiasse. Kunsti sünd.
Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg: algas 12 000 eKr viimase jääaja lõpuga. Ilmus inimese abiline koer, kasutati vibu ja nooli. Majandus hankiv, eluviis rändav. Vanim teadaolev asulakoht Eestis: Pulli (9000 eKr)
Neoliitikum ehk noorem kiviaeg: alguseks loetakse keraamika /savinõude kasutuselevõttu. Käsitööoskuste hüppeline areng – keraamika, kivi lihvimine / puurimine , riide kudumine . Toimus neoliitiline revolutsioon – üleminek hankivast majandusest viljelusmajandusele.
Antropogeneesi põhijärgud:
Homo habilis – ilmus 2,5 milj. aastat tagasi (vanem kiviaeg), tegeldi koriluse ja küttimisega. Kasutati viskeoda küttimisel.
Homo erectus – ilmus 2 milj. aastat tagasi, õpiti tuld kasutama. Eluviis rändav.
Neandertaallane – (konspektis pole midagi olulist kirjas)
Homo sapiens – ilmus 200 000 aastat tagasi, tekkis kunst .
Neoliitiline revolutsioon – üleminek hankivast majandusest viljelusmajandusele. Tekkekoldeks peetakse viljaka poolkuu piirkonda (Eufrati- Tigrise ja Niiluse orgudes ning nende jõgede vahel).
2. Idamaade ristisõjad
Ristisõja mõiste. Ristisõdade põhjused. 1. Ja 4. ristisõda. Ristisõdade tagajärjed.
Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti poolt sanktsioneeritud sõjakäigud väljaspoole katoliku kiriku kristlikku kultuuriruumi ristiusu levitamiseks või kaitseks.
Ristisõdade ajajärgul (1096– 1291 ) oli selle algne deklareeritud eesmärk Püha Maa ehk Palestiina vabastamine islami ülemvõimust, mida katoliku kirik ja Rooma paavstid soovisid .
Esimene ristisõda: toimus aastatel 1096–1099. Sõjas osalesid prantsuse ja saksa talupojad, feodaalid , moslemid ning seldžukid. Ristisõja kuulutas välja 1095. Prantsusmaal paavst Urbanus II, kes vastas Bütsantsi keisri Alexios I palvele. Eesmärgiks oli moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine nende ikke alt. Peagi sai sellest Prantusmaa rüütlite ettevõtmisest üleeuroopaline üritus, kus osalesid nii rüütlid kui talupojad mitmetest rahvustest. 1099. aastal Jeruusalemm vallutati ja rajati Jeruusalemma Kuningriik ning ka teisi ristisõdijate riike. See oli ka ainus ristisõda, kus Jeruusalemm vallutati.
Neljas ristisõda: toimus aastatel 1202-1204.
PILET 3
1.Metallide kasutuselevõtt ja tsivilisatsiooni sünd
Viljelusmajanduse ja metallide kasutuselevõtu mõju ühiskonna arengule. Tsivilisatsiooni mõiste. Varaste tsivilisatsioonide tunnused ja paiknemine . Viljaka poolkuu ala.
Mõju ühiskonna arengule:
Pronks hakkas kivi tööriistamaterjalina kõrvale tõrjuma.
Leiutati ader.
Käsitöö eraldus põlluharimisest.
Mehe kui põlluharija osatähtsuse kasv ühiskonnas.
Metallide kasutuselevõtt ja üleminek viljelusmajandusele suurendasid erinevusi inimese arengutasemes: kiiremini hakkasid arenema põlluharimiseks soodsad ja metallirohked alad, kus kujunesid välja varased /primaarsed tsivilisatsioonid .
tsivilisatsioon – sisemiselt hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskond
Tsivilisatsiooni tunnused:
Tekkisid pärast viljelusmajandusele üle minemist ja metalli kasutamist.
Välja kujunenud ühiskondlik tööjaotus.
Ühiskond jagunes erinevateks varanduslikeks klassideks, oli kujunenud riiklus .
Tunti kirja, sellega kaasnes kõrgkultuur.
Viljakas poolkuu: sinna kuulusid nt Egiptuse ja Mesopotaamia ( sumerid ) alad. Sumerite ala on mõnevõrra vanem kui Egiptus , kuid Egiptusest on säilinud palju ehitusmälestisi, erinevalt sumerite omast, mis on paraku hävinud.
2.Katoliku kiriku organisatsioon /korraldus.
Rooma paavst, kardinalid , peapiiskopid, piiskopid, preestrid .
I Rooma paavst- katoliku kiriku pea, kes valitseb kirikut vaimulike hierarhia abil. Oli kiriku- ehk paavstiriigi valitseja ja on Vatikani linnriigi pea. 1. paavst Püha Peetrus.
II Kardinalid- katoliku kiriku kõrged ametnikud, kellest on kõrgem vaid paavst, nimetatakse ametisse paavsti poolt kogu eluks.
III Peapiiskop , piiskop- kirikuelujuht ning korraldaja piiskopkonnas. Peapiiskopkond ühendab mitut piiskopkonda.
Ülesanded: pühitseda ametisse preestrid; kontrollida piiskopkonna vaimulikku tegevust korraldades selleks visitatsioone ehk külaskäike kirikutesse ja kloostritesse; kloostrite, kirikute jms sisseõnnistamine.
IV Preester - usuelu korraldaja koguduses, jumala ning inimese vaimulik vahemees, koguduse hingekarjane.
Ülesanded: jagada sakramente, korraldada jumalateenistusi.
PILET 4
1.Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsiooni võrdlus
Geograafilised ja looduslikud olud ning sellest tulenenud tsivilisatsioonide eripära sh riigi/riikide stabiilsus, valitseja võim, linnade tähtsus. Hammurapi koodeks .
Mõlemad sõltusid Niilusest, Eufradist ja Tigrisest ning nende äärde rajatud niisutus- ja kuivenduskanalitest. Egiptuse oli väga stabiilne riik. Mesopotaamia sõltus aga suuresti ka teda ümbritsevatest aladest kuna looduslikke tooraineid oli vähe. Mesopotaamia oli väga avatud tsivilisatsioon (head suhted naaberaladega). Egiptusele oli omane valitseja jumalustamine. Mesopotaamia alades olevates riikides ( Akadi , Babüloonia, Assüüria) oli kuningate võim sageli piiramatu. Linnaelu oli Egiptuses nõrgalt arenenud, Mesopotaamias aga vastupidi, Mesopotaamia tsivilisatsioon kujunes linnatsivilisatsioonina. Mesopotaamia eripäraks oli savitahvlite kasutuselevõtu tõttu kiilkirja teke.
2. Suured maadeavastused 15. sajandi lõpul ja 16. sajandi algul
Maadeavastuste põhjused ja eeldused. Tähtsamad avastusretked : B. Diaz, V. da Gama , C. Kolumbus, A. Vespuci, F. de Magalhaes . Maadeavastuste mõju Euroopale .
Põhjused ja eeldused: Varauusaja maadeavastusi võib vaadelda kui suurt ekituste jada. Eurooplastel oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu- Aasiasse , kust toodi Euroopasse vürtse, siidi ja kalliskive. Tuntud kaubateed Eiptuse ja Punase mere kaudu olid läinud araablaste ja türklaste kontrolli alla. Et mitte kaotada idakaubandusest saadavat tulu, oli vaja leida uusi ühendusteid. Lähtuti Ptolemaiose arvutustest, et maakera ümbermõõt on 28000 km.
Bartolomeu Diaz-Portuali meresõitja, kes purejtas aastatel 1487 -1488 esimese eurooplasena ümber Aafrika lõunatipu, mis kuninga soovil nimetati nüüd Hea Lootuse neemeks. Portugaallaste edestamiseks asus Hispaania kuningakoda toetama ideed üritada jõuda Indiasse lääne poole sõites, selle pakkus välja juudi päritolu Christoph Kolumbus. 3. augustil 1492 suundus Kolumbus kolme karavelliga( Santa Maria, Pinta ja Nina) Andaluusiast pikale mereteele. Lühike peatus tehti Kanaari saartel ja sealt edasi kulges teekond tundmatusse. 12. oktoobri ööl märgati kuuvalguses esimest korda maad. 12. oktoobrit tähistatakse tänini Ameerika avastamise päevana, ehkki toonased meresõitjad uskusid, et nad olid jõudnud Indiasse. Meretee Indiasse avastas eurooplastele hoopiski Portugali meresõitja Vasco da Gama, kes jätkas teekonda Hea Lootuse neemelt piki Aafrika idarannikut ja jõudis 20. Mail 1498 araablasest lootsi abiga Calicuti sadamasse India edelarannikul. Hispaanlased said aru, et nemad poel siiski veel Indiasse jõudnud ning arvamuse, et avastatud on hoopis uus manner , ütles välja Itaalia georaaf Amerigo Vespucci. Tema järgi sai nimeks uus maner Ameerika. Edasi asuti otsima võimalust jõuda Indiasse ümber Ameerika. Aastatel 1519-1522 sai teoks esimene ümbermaailmareis, mida juhtis Fernao de Magalhaes, Hispaania teenistuses olnud Portugaallane. Kodumaale Magalhaes tagasi ei jõudnud, sest Filipiinidel puhkenud tülis tapsid ta pärismaalased.
Maadeavastuste mõju Euroopale: Eelkõige avardasid maadeavastused inimeste silmaringi. Maadeavastsute mõjul nihkus Euroopa kaubanduse raskuspunkt Vahemerelt ning Läänemerelt Atlandi ookeanile. Eurooplased õppisid tundma seninägematuid taimi ja loomi. Ameerikast toodi Euroopasse kartul, tomat , mais ja tubakas , koduloomadets kalkun . Negatiivne mõju: toodi kaasa uusi haigusi, kurikuulsaimaks sai süüfilis.
PILET 5
1.Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsiooni võrdlus
Religioon : panteon , surmajärgsus, templid. Kultuurisaavutused: kiri, haridus , teadus, kirjandus, leiutised .
Panteon-ühe usundi jumalad.
Egiptlaste Panteon: Eiptlaste austaud jumalate hulk oli tohutu(üks tekst loetleb 740 jumalat, kuid see arv võis olla suuuremgi). Kindlat ja üldkehtivat süsteemi polnud. Jumalate tunnused tihti kattusid. Tähtsad polnud üksikasjad, vaid see, et jumalaid austatakse ja nende eest rituaalset hoolt kantakse. Tähtsamad jumalad keda seostati kuningavõimuga:

• Päikesejumal Ra oli maailma looja, esimene valitseja. Keskmise riii ajal hakati teda samastama Teeba jumala Amoniga . Nende ühtesulamisel kujunenud Amon -Ra muutus Uue riigi ajal tõeliseks peajumalaks.
  
• Pistrikukujuline taevajumal Horos . Tuntuima müüdi järgi oli Horos jumal Osirise ja jumalanna Isise poeg.
  
• Osiris oli viljakuse jumal ja surnute valitseja. Õpetas inimestele põlluharimist, kaevamist, käsitööd ja kirjatarkust.
  
• Isis oli Osirise õde ja abikaasa, keda egiptlased kujutasid noore naisena , peas kaarjate lehmasarvede vahel päikeseketas.
  
• Seth -kõrvetav ja viljatu läänetuul, kes oli Isise ja Osirise vend. Tappis Osirise.
  

Mesopotaamia Panteon: Enamik jumalaid on Sumeri päritolu. Semiidi rahvad võtsid need üle, sulatasid ühte ja panid oma nimed.

• Anu oli taevajumal ja jumalate isa, tark ja lugupeetud.
  
• Enlil oli Anu poeg, jumalate kuningas ja inimliku kuningavõimu kaitsja. Käsutas tuult , tormi ja vihma; edendas viljakust.
  
• Ea oli maa-aluste vete ja süavuste valitseja, Enlili vend või poeg. Tõi inimestele kultuuri, õpetas niisutuspõllundust, linnaehitust. Valdas maagiat ja ennustuskunsti.
  
• Jumalanna Ištar oli taeva kuninganna, armastuse, seksuaalsuse ja viljakuse kehastaja, samas sõjakas.
  
• Marduk oli Babüloni jumal. Tõusis panteoni etteotsa , kui Hammurapi pani aluse Babüloonia suurriigile.
  

Erinevused: Erinevalt Eiptusest olid Mesopotaamia jumalad antromorfsed(inimesekujulised). Mesopotaamia rahvad pöörasid tähelepanu ka elule enne surma.
Surmajärgsus:
Egiptus : Oli detailne ettekujutus elust pärast surma. Selle järgi jätkas lahkunu pärast surma samasugust elu ja tegevust nagu eluajal. Kuid surmajärgne elu ootas vaid neid, kes olid ära saadetud kohatse matuserituaalidega, mille hulka kuulus keha säilitamine. Hauapaigad asusid üldiselt Niiluse läänekaldal ja matuserituaalide hulka kuulus veel muumia toimetamine paadiga üle jõe. Hauakamber pidi kindlustama lahkunu häirimatu elu surmariigis.
Mesopotaamia: Pöörati tähelepanu eeskätt elule enne surma. Sellegipoolest on teada, et surma kardeti ja sellele järgnevast ei oodatud head. Ees ootas rõõmutu oleskelu sünges allilmas , kuhu pääses läbi värvate või paadiga üle allmaailmajõe.
Erinevus: Egiptlastel oli detailne ettekujutulus surmajärgsusest ja sellel polnd midagi viga, erinevalt mesopotaamlastest, kes kartsid seda.
Templid:
Egiptus: Templid olid maapeale rajatud kojad , kus inimesed saaksid Jumalate eest hoolt kanda. Tüüpiline Egiptuse tempel oli nelinurkne , muust maailmast kõrge müüriga eraldatud ehituskompleks, massiivne peavärav paiknes templi otsaküljel. Tempi peaosa oli sammaskäigust ümbritsetud siseõu, mille taga paiknes sammassaal ning selle taga väiksemad ruumid, kus hoiti Jumalate kujusid ja kuhu võisid siseneda ainult preestrid. Suurimad templid rajati Uue riigi ajal. Amon-Ra’le pühendatud Karnaki hiigeltempel, väiksem Luxori tempel.
Mesopotaamia: Kuna tempel tähendas Jumala kohalolekut ja seega kaitses linna, rajasid linnad tavaliselt mitu pühamut eri jumalatele. Kahte tüüpi templid, mõlemad said alguse Sumeri ajajärhul. Kõrgustesse pürivad astmiktemplid ehk tsikuraadid. Kuid levinud olid ka madalamad, mitme siseõuega templikompleksid. Altaril keset templiõue, kuhu pääses ka rahvas, ohverdati jumalale loomi, see oli oluliseim rituaal. Hoovi taga paiknevas templihoones, kus hoiti Jumala kuju, võisid siseneda vaid preestrid ja templiteenijad.
Erinevused: ehituses.
Kiri:
Egiptus: kujunes umbes ühel ajal tsivilsatsiooni esletõusuga IV ja III aastatuhande vahetusel eKr. Egiptuse kirjamärgid on hieroglüüfid. Tõenäoliselt piltkirjast arenenud. Enamik hieroglüüfe tähistas ühel ajal mõisteid ja häälikute kombinatsioone. Kasutusel ligi 1000 hieroglüüfi.
Mesopotaamia: Sumerite poolt kasutusele võetud kiilkiri . Sai nimetuse selle järgi, et pehmele savitahvlile vajutati märgid pulgaga, millel oli kiilukujuline ots. Arenes piltkirjast, nagu hieroglüüfidki, kuid tegi aja jooksul läbi suurema muudatuse . Esmalt tähistasid pildid mõisteid ja seejärel osad neist ka silpe.
Hardidus:
Egiptus: Õppimine algas kodus ja jätkus mitmesugustes koolides . „Kuninglike järglaste majas “ õppisid tulevane vaarao ja kõrgeimate ülikute pojad. Oli veel mitmesuguseid templikoole.
Mesopotaamia: Hariduse andmine oli preesterkonna hoole all ja koolid rajati templite juurde. Õpilased pärinesid enamasti ühiskonna ülemkihist. Enamik Mesopotaamlasi jäi küll harimatuks. Kirjatarkusele lisaks sisaldas haridus ka matemaatikat, tähetarkusi ja religioosse sisuga kirjanduse tundmist.
Teadus:
Egiptus: Teadus oli praktilise suunitlusega. Mitmes valdkonnas jõuti põhjalike teadmisteni. Arstietadus, päikesekalender, Geomeetria .
Mesopotaamia: Mesopotaamias nagu Egiptuseski oli teadus eelkõige rarvilike teadmiste ja võtete kogum. Teoreetilisi üldistusi ei tehtud. Sai alguse Sumeri perioodil; saavutas oma haripunkti alles Uus-Babüloonia riigi ajal. Enamus õpetlasi pärines preestrite seast. Matemaatika , astronoomia, kuukalender. Ennustuskunst ja astroloogia .
Kirjandus:
Egiptus: Ei loodud mahukaid suurteoseid, vaid viljeleti lühivorme. Egiptlasi peetakse novelližanri loojateks. Kasvas välja ülikute hauakabritesse kirjutatud autobiograafiatest.
Mesopotaamia: Armastati kangelaslaule muistestest suurkujudest. Neid hakati üsna varakult lühemate eepiliste poeemidena kirja panema . Mitme eepose kangelane oli Gilameš. Temast rääkivate lugulaulude põhjal loodi eepos „Gilgameš“.
Leiutised:
Egiptus:
2. Eesti ajaloo periodiseering ja allikad
Jääaja lõpp ja Eesti maastiku kujunemine. Muinassaeg, selle allikad ja perioodid. Ajalooline aeg, selle allikad ja perioodid.
Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikust. Esimene jää pealetung algas juba enam kui 2 miljonit aastat tagasi ja alles umbes 13000 aasta eest vabanes Eesti ala lõplikult jääst. Kokku oli 4-5 külmaperioodi ehk jäätmusit. Jääaeg ja jää kujundasid Eesti maastiku. 1-2 km paksused jääkihid kandsid enda sees liiva-, kruusa- ja savimasse, paljastasid Põhja- ja Lääne-Eestis paepinna, lihvisid mäedest kaasavõetud kaljupanku. Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed, Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored.
Ajajärku esiemste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. Sajandi lõpul nimetatakse esiajaks e muinasjaks. Muinasaeg on aeg, mille kohta puuduvad kirjalikus ajalooallikad või neid väga vähe. Teadmis muinasajast peamiselt mahajäetu või rajatu põhjal. Lähtudes töö- ja tarberiistade materjalist, eraldatakse kivi-, pronski- ja rauaaeg , need jaotatakse omaorda veel alaperioodideks. Keskmine kiviaeg e mesoliitikum u 9000-u5000 eKr. Noorema kiviaja e neoliitikumi (u5000-u1800eKr) alguse tunnuseks Eestis loetakse savinõude kasutuselevõttu. Pronksiajas eristatakse vanemat(u1800-u1100eKr) ja nooremat(u1100-u500eKr). Rauaaeg jagatakse vanemaks , keskmiseks ja nooremaks. Vanemas rauaajas eristatakse eelrooma rauaaeg(u500eKr-u50pKr) ja rooma rauaaega(u50-u450pKr). Nooremas rauaajas tuuakse välja viikingiaeg (u800-1050) ja hilisrauaaeg(u1050-1200).
Ajalooline aeg e Kirjutatud ajalugu-aeg, mille kohta on säilinud kirjalikud ajalooallikad. Esimeseks põhjalikuks allikaks on „Henriku Liivimaa kroonikad “, mis valmis 1227. Aastal ja käsitleb Liivimaa ristisõja algust, sh mvv 1208-1227. Jagatkse keskajaks, uusajaks ja lähiajalooks. Vanem ajalookrijutis on pidanud keskaja alguseks maa alistamist võõrvõimule pärast mvv lõppu. Eesti ajaloos on tavaks alustada uusaega Liivi sõjaga. Uusajast omakroda eristiub selle esimene periood-varauusaeg, mis tinglikult kestab kuni 1789. Aastal alanud Prantsuse revolutsioonini. Uusimat ajajärku nimetatakse lähiajalooks. Selle aluseks loetakse Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918 aastal. Enamik kirjalikud allikad asuvad arhiivides.
PILET 6
1. Hetiidid ja Pärsia impeerium
Indoeuroopa rahvad. Hetiidi riik ja tehnoloogilised uuendused. Pärsia suurriigi kujunemine, stabiilsus ja häving. Pärsia religioon.

• Indoeuroopa rahvad olid hetiidid Väike-Aasias ja pärslased Iraanis .
  

Hetiidi riiik:1700. Aasta paiku eKr kerkis esile hetiitide impeerium, mille moodustasid väiksemad sõltlasriigid, mis kõik allusid hetiidi kuningale . Kuninga kõrval seisis mõjuvõimas, suurte maavaldustega sõjaline aristokraatia . Ülikud ja nende kaaskondlased moodustasid võitlusvõimelise kaarikuväe, mis tagasi hetiitide sõjalise edu. Hetiidi lihtkogukondlased - talupojad ja linaelanikud – olid isiklikult vabad ja majanduslikult riigist sõltumatud.
Tehnoloogia uuendused: Nende võimu ajal hakati Väike-Aasias tööriistade valmistamisel kasutama rauda.
Pärsia suurriigi kujunemine, stabiilsus ja häving: Rajas kunigas Kyros II(559-529eKr). T alistas esmalt suurema osa Iraanist, siis Väike- Aasia ja seejärel suurema vastupanuta Mesopotaamia. 525. aastal eKr vallutasid pärslased Egiptuse. Seega olid kõik Lähis-Ida riigid langenud Pärsia valitseja võimu alla. Riigipiirid ulatusid Egeuse merest Indiani ja Egiptusest Kesk-Aasiani. Üritati vallutada ka kreekat, kuid see ei õnestunud, siiski järgmise pooleteise sajandi jooksul oli Pärsia stabiilne ja tugev suurriik . 334.-330. aastal eKr vallutas Makedooia kuningas Aleksander Suur Pärsia impeeriumi.
Pärsia religioon: Nende varane usk oli üsna sarnane India usuga. Mitmed Pärisa ja India Jumalad langesid kokku ja mõlemas religioonis oli kesksel kohal tule rituaalne austamine. Pärsia riitusi sooritasid maagid . Pärisa suurriigi tekkimise ajaks oli traditsiooniline religioon oluliselt muutunud. Pärimuse järgi olevat selle taga õpetaja ja usu- uuendaja Zarathustra . Tema õpetus pandi sajandite jooksul kirja Iraani pühade tekstide kogumikku, mis on tuntud avesta nime all. Tema õpetusel põhievat usku nimetati mazdaismiks. Õpetas, et maailma valitseb selle looja Ahuramazda ehk Tark Isand.
2. Feodaalkorra kujunemine
Kujunemise põhjused ja algus. Lään: benefiits, feood . Läänipüramiid ja vasalliteedisuhted.
Et võitluseks araablaste vastu oli tarvis püsivat ratsaväge, andis ta oma vasallidele sõjateenistuse eest maatükke(9.saj). Arenes siiski järk-järgult ja lõplikult kujunes välja 11. sajandil. Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Senjöör andis vasallile kasutada ehk läänistas maatüki talle koos seal elavate talupoegadega. Vastutasuks kohustus vasall senjööri ustavalt teenima ja minema senjööri kutsel sõjaväkke. Vasallil võis olla ka oma allvasalle. 9. sajandil olid lääned pärandamisõiguseta, neid nimetati benefiitsideks. 10. sajandil olid lääned juba pärandamisõigusega, neid nimetati feoodideks.
Läänipüramiid:keskaegse kujutelma põhjal jagunes ühiskond kolmeks seisuseks: vaimulikeks, kes kõigi eest palvetasid, sõjameesteks, kes kõikki kaitsesid ja töötegijateks, kes kõiki oma tootva tööga ülal pidasid . Kolmas seisus jagunes pärisorjadeks, poolvabadeks talupoegadeks ja vabadeks talupoegadeks.
PILET 7
1. Foiniikia
Asend ja looduslikud olud ning nende mõju elatusaladele. Linnriigid . Kartaago ja Puunia sõjad. Tähestiku kujunemine ja mõju teistele tähestikele.
Asus Vahemere idarannikul, suhteliselt kitsal ja mägisel kuid samas viljakal maaribal Vahemere ja Araabia kõrbe vahel. Maa- ja mereteede ristumiskohas maailma kahe vanima tsivilisatsioonipiirkonna (Egiptuse ja Mesopotaamia vahel) vahel võimaldas varakult luua laialdasi kaubandus- ja kultuurikontakte. Piisava vihma tõttu oli loodus põlluharimiseks soodus ja sellest kujunes üks varajasemaid põlluharimispiirkondi maailmas. Kuna seal kasvasid seedrid, hakati neist laevu ehitama ja foiniiklastest said osavad meresõitjad. Tähestik kujunes välja 1 000 eKr kiilkirjast ja Egiptuse hieroglüüfidest (koosnes 22 kaashääliku märgist, täishäälikud mõeldi juurde). Kujunemise põhjuseks oli see, et kauplemine nõudis lihtsamalt õpitavat ja hõlpsamini kasutatavat kirjaviisi. Foiniikia tähestik levis erinevates variantides kiiresti kogu Ees-Aasias ning hakkas järk-järgult kiilkirja käibelt kõrvale tõrjuma just oma lihtsuse tõttu ( kreeklased kujundasid peagi foiniikia tähestiku põhjal oma tähestiku). Arvatavasti on kõik tänapäeva tähestikud otseselt või kaudselt tuletatud foiniikia tähestikust. Foiniikia tähtsamateks linnriikideks olid Byblos , Siidon ja Tüüros. Nende rikkus põhines peamiselt transiitkaubandusel Ees-Aasias, Egiptuse ja Vahemere läänepoolsete maade vahel. Oma heade laevade tõttu (seedripuust laevad) varustasid nad kaupadega nii Mesopotaamia kui ka Egiptuse suurriikide valitsejaid.
2. Keskmine kiviaeg
Arheoloogiline kultuur. Kunda kultuur: asulakohad, töö-ja tarberiistad , elatusalad.
Arheoloogiline kultuur – ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab inimeste tegevusalade ja eluviiside sarnasust .
Mesoliitikus 9000-5000 ekr – kunda kultuur – asula järgi Lammasmäe. Materjalid, töötlemise oskused: kasutati tulekivi, sarve, luud , puitu, nahka, kvartsi . Servade töötlemine tulekiviga servade lõhestamise teel. Kalastusvahendid luust ja sarvest.
Tegevusalad : kalastamine, jaht (põdrad, koprad ), korilus.
Eluviis, elukoht: elati siseveekogude kallastel, elati mõnede peredega koos, rändav eluviis, püstkojalaadne kodaelamu.
PILET 8
1.Iisrael
Ülevaade iisraeli rahva ajaloost sh Mooses , Taavet, Saalomon, Babüloni vangipõlv. Monoteismi kujunemine ja Vana Testament .
Elasid Kaanani lõunaosas ja seda piiravatel poolkõrbe ja kõrbe aladel. Rändkarjakasvatajad. XVI sajandil sattusid osad iisraellased Egiptusesse .
XIIsaj eKr lahkusid iisraellased Egiptusest ja vallutasid seejärel Kaananimaa , pärimuse kohaselt juhtis neid teel Egiptusest vabadusse nende suur juht ja seaduseandja Mooses, kes suti teel kodumaale. Xsaaj ühendas kuningas Taavet kogu Kaanani lõunaosa oma võimu alla ja tekkis Iisraeli riik, mille pealinnaks sain Jeruusalemm. Taaveti poja, kuninas Saalomoni korraldusel rajati sinna jumalaJahve tempel,millest kujunes religioosne keskus. Saalomoni surma järel riik lagunes ja tekkis:Iisrael ja Juuda . 6saj küüditas Nebukadnetsar juudirahva Paabeli vangipõlve. Babüloni vangipõlv algas 586eKr, kui Uus-Babüloonia kuningas hävitas Jahve templi ja asustas sealsesealse rahva ümber Mesopotaamiasse
Kui pärslased 539eKr Uus-Babü vallutasid, lubasid nad iisraellastel oma kodumaale tagasi pöörduda, tempel taastati , kuna enamik tagasipöördunuist olid Juuda riigi elanikud siis kutsuti neid juutideks.
Prohvetid hakkasid peale ühtse riigi lagunemist ja võõra võimu alla langemist kinnitama , et maad tabanud hädad pole muud kui Jahve karistus teiste jumalate austamise eest. Nad rõhutasid, et Jahve on ainus, nii kujuneski monoteism.
Vana Testament on heebreakeelsete tekstide kogum, kus on nende usk kombed jms.Valmis sai Paabeli vangipõlves, hiljem tõlgiti kreeka keelde ja sai nimeks piibel .
2. Noorem kiviaeg
Kamm - ja nöörkeraaamika kultuurid: Töö- ja tarberiistad, elatusalad, neoliitiline revolutsioon, asustus, matmiskombed .
Neoliitikum, kammkeraamika al 4000 ekr. Töö-, tarberiistad: ümarapõhjalised savinõud, kaunistati kammimeenutava hambulise templiga, kasutati tulekivi, kvarsti, sarve, luud jne. Elatusalad: küttimine, kalastus , korilus. Asustus, eluviis: jõgede, järvede kallastel, sisemaa, rändav eluviis. Matmiskombed: tähtsamad inimesed asulatesse või eluaseme põranda alla.
Nöörkeraamika 3000-1800 ekr. Töö-, tarberiistad: siledapõhjalised savinõud, kaunistatud nöörijäljendiga, kasutati puitu,kivi, sarve, luud jne. Toimud neoliitiline revolutsioon e hankivalt majandusel üle minek viljelusmajandusele. Tegevusalad: alepõllunud + küttimine, kalastus, korilus jne. Eluase , eluviis: paiknesid sea, kus oli rohumaad loomadele ja mullakiht põllu harimiseks . Üleminek paiksele eluviisile. Matmiskombed: kalmistud rajati kõrgemale küngastele, asulatest välja.
PILET 9
1. Kreeta -Mükeene tsivilisatsioon
Kreeta ja Mükeene kultuuri iseloomustus sh ühis- ja erijooned . Kangelaseepika. Tsivilisatsiooni tähtsus.
PILET 10
1. Sparta polis
Polise mõiste. Sparta ühiskonna korraldus ja valitsemine. Spartalik kasvatus. Peloponnesose liit ja sõda.
Polis-Vana-Kreeka linnriik ja riigivorm
Sparta ühiskonna korraldus ja valistemine-Ühiskond jagunes 3 sümeripäraseks seisuseks: 1)Spartiaadid- Sparta kodanikud, kes moodustasid Sparta keskuse.
2) Perioigid- mittekodanikud , enamus Lakoonika elanike, isiklikult vabad, kuid nad pidid maksma riigile andamit.
3) Heloodid - Spartiaatidele kuulunud orjad,Messeenia alistatud elanik
Spartalik kasvatus – Spartiaatide kasvatussüsteem, eesmärgiga arendada sõjameheoskusid
Peloponnesose liit- Ühendas Lõuna-Kreeka Peloponnesose juhtimisel. Tugevaim jalavägi.
Peloponnesose sõda (431-404 eKr)-Võitis Peloponnesose riik ning sellega lõppes Ateena ülemvõimuaeg ja algas Sparta üemvõimuaeg
2. Ristiusk ja kirik
Ristiusu kujunemine. Ülevaade Euroopa ristiusustamisest. Suur kirikulõhe. Reformatsiooni algus ja protestantliku kiriku teke.
Ristiusu kujunemine- 1.saj pKr Rooma võimu all olevas Palestiinas judaismist.
Ristiusk levis Euroopas väga pika ajavahemiku jooksul. Kõigepealt leidis kristlus pooldajaid nendel aladel, mis kuulusid Rooma riigi koosseisu (Hispaania ja Prantsusmaa), seejärel kaugemates piirkondades. Viimasena ristiti Euroopas Läänemere idakalda rahvad
Suur kirikulõhe- Lõhenemise eeldused tekkisid 398.aastal seoses rooma impeeriumi jagunemisega kaheks riigiks. Seetõttu hakkasid tekkima erinevused rituaalides ja usulistes tõekspidamiseks
PILET 11
1.Ateena polis
Polise mõiste. Ateena ühiskonna korraldus ja valitsemine. Perikles. Ateena linn. Kodanike kasvatus ja haridus.
Polis ehk linnriik- teatud tüüpi asula mis hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga. Kõigil kodanikel (linnriigi täieõiguslikud elanikud) oli õigus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustati kõige tähtsamaid küsimusi. Igas linnriigis oli ka nõukogu, mis paljudes polistes etendas riigi juhtimisel rahvakoosolekust olulisematki rolli. Olulisemad küsimused arutati läbi ja nõukogu (nõukogu võis täita ka kõrgema kohtu ülesannet) otsus pandi rahvakoosolekul hääletusele (rahvakoosolek võis selle vastu võtta või tagasi lükata). Igal aastal valiti rahvakoosolekul riigiametnikud , kes rahvakoosoleku otsused ellu viisid. Nõukogu liikmed ja riigiametnikud olid enamasti rikastest ja suursugustest perekondadest pärit. Ateena oli alguses aristokraatliku, pärast aga demokraatliku riigikorraga. Segadusi ja türanniat (võimu ainuvalitseja käes) püüti vältida seaduste täpsema üleskirjutamisega. Just see aitas kindlustada Kreeka linnriiklikku korraldust. Perikles-teda peetakse sageli Ateena kõige edukamaks juhiks, kelle ajal oli Ateena oma õitsengu tipul. Ta kindlustas lõplikult demokraatia (rahva käes on võim) võidu polises. Tema ajal kindlustati Ateena võimsate müüridega, mis liitsid linna ja tema sadama Pireuse ühteks vallutamatuks kindlusekompleksiks. Ateena linn oli 5. sajandil Kreeka suurim linnriik ja tähtsaim kultuurikeskus, Ateena sadamalinn Pireus muutus aga suurimaks sadamaks Kreekas. Ateenas elas ~50 000- 100 000 inimest. Enamik Ateena tänavaid olid kitsad ja kõverad ning majad põletamata tellistest ehitatud, enamasti ühe- või kahekordsed kivivundamendile rajatud ehitised. Paljude majade juures olid otse tänavale avanevad töökojad ja poeruumid. Ateena sai eriti kuulsaks just oma pottsepatöökodade ning keraamikatoodangu poolest. Kodanike kasvatus ja haridus. Tüdrukuid ei peetud kodanikeks, seega nende haridus piirdus tavaliselt majapidamis - ja käsitööalaste ettevalmistustega. Poisid saadeti aga 7 aastaselt kooli, kus nad õppisid lugema, kirjutama, muusikat ja tähtsamaid luuleteoseid. Rikkamates perekondades õpetas poisse kodus pedagoog (eraõpetaja/lapse juhendaja ). Hariduses olid kesksel kohal Homerose eeposed , sest selle aristokraatlik maailmavaade kujundas noorte ellusuhtumist ka demokraatlikus Ateenas. Hariduse hulka kuulusid ka sportlikud harjutused. 12-20 aastastena olid poisid Ateena riiklikus piiriteenistuses ja said selle käigus sõjalise ettevalmistuse. Pärast seda peeti neid täiskasvanud kodanikeks ja neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Nõukogusse, riigiametitesse ja kohtunikeks sai alles 30 aastasena.
2. Protestantliku kiriku kujunemine 16. sajandil
M. Lutheri õpetus. Augsburgi usurahu . Reformatsioon Inglismaal. Vastureformatsioon . Pärtliöö.
Martin Lutheri õpetus sai alguse 31. oktoobril 1517 kui ta naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi (juhtmõtet, seisukohta), mis hiljem saksa keelde tõlgituna ja trükituna väga laialdaselt ja kiiresti levisid. Tema seisukohad kutsusid tugevalt üles Kirikut tagasi tulema Piibli õpetuste juurde ja taunisid patukustutuskirjade müüki, mille tuludest rahastati Rooma Peetruse kirikutöid. Peale uute kristlike suundade sai sellest alguse ka vastureformatsioon katoliku kirikus. Augsburgi usurahu kuulutati välja 1555 . aastal, millega tunnistati Saksamaal katoliku usu kõrval luteri usk teiseks riigireligiooniks. Kehtima jäi põhimõte „Kelle valitsus, selle usk“, mis tähendas et maahärra usutunnistust pidid järgima ka tema alamad . Vaimulikes vürstkondades säilitasid aadel ja linnad ususvabaduse, seega õiguse jääda luteri usu juurde. Reformatsiooni tulemusel võitis ennekõike Saksamaa põhja- ja idapoolsetel aladel küll aga jäid Lääne- ja Lõuna-Saksamaa valdavalt katoliku usku. Karl 5. lootused keisririiki (Saksa keisririiki) tugevamini liita lõppesid täieliku nurjumisega ja pärast Augsburgi usurahu oli Saksamaa veelgi lõhestatum kui enne seda. Inglismaa reformatsiooni eestvedajaks sattus toonane Inglismaa kuningas Henry 8. isiklikel põhjustel. Nimelt tema abielu Hispaania printsessi Katariinaga ei olnud andnud meessoost järeltulijat, otsustas kuningas lahutada ning abielluda endast märksa noorema õuedaami Anne Boleyniga. Abiellumiseks oli vaja paavsti luba. Hispaania Katariina oli aga keiser Karl 5. tädi ja paavst kartis keisriga tülli minna ning keeldus nõusolekut andmast. Nii ei jäänudki Henry 8. muud üle kui katoliku kirikust lahku lüüa ja alustada reformatsiooni Inglismaal. 1534. aastal kinnitas parlament Henry 8. kirikupeaks ning seejärel lahkus Inglismaa kirik Rooma alluvusest. Henry 8. valitsemisaja lõpuks ( 1547 ) kujunes Inglismaal anglikaani kirik. Kuigi õpetus muudeti protestantlikuks ja ladinakeelsed missad asendati ingliskeelsetega, sarnanes jumalateenistus väliselt endiselt katoliku kiriku liturgiaga. Vastureformatsioon . Pärtliöö
PILET 12
1.Kreeka panteon
Tähtsamad jumalad/ jumalannad . Templid. Preestrid ja rituaalid . Oraaklid. Surmajärgsus.
Tähtsamad jumalad/jumalannad
Zeus-taeva, tormi ja piksejumal ning jumalate valitseja. Hera -zeusi abikaasa ja õde ning taeva kuninganna, keda kreeklased austasid peamiselt abielu kaitsjana. Poseidon -zeusi vend, merejumal, kes oma võimsa kolmhargiga tekitas tormi ja kutsus esile maavärinaid. Hades-zeusi teine vend, allmaailma ja surnute valitseja. Demeter- zeusi õde, musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna ning põllutööde kaitsja. Ares - julm ja mõneti naeruväärne sõjajumal, Hera ja Zeusi poeg (ei kuulunud kreeklaste lemmikute hulka). Hephaistos -lonkur tulejumal , jumalate sepp (Hera ja Zeusi poeg). Athena -relvastatud sõjajumalanna, linnade ja tsivilisatsiooni kaitsja ning tarkusejumalanna. Apollon - kuldjuukseline noormees , luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja. Artemis -Apolloni kaksikõde, neitsilik vibukütt, jahijumalanna ja kogu elava looduse, eriti metsloomade kaitsja. Aphrodite -ilu, armastuse, seksuaalsuse ja viljakuse jumalanna. Dionysos -veini ja viinamarjakasvatuse jumal. Templid-pühamutes asuvad jumalate kojad, kus hoiti jumala kuju, väikesel altaril põles jumala koldetuli. Peamised rituaalid toimusid templi juures vabas õhus ja tavainimesed sisenesid templisse harva, mistõttu oli tähtis templi välis- mitte siseehitus. Preestrid ja rituaalid. Preestrid olid pühamute juures jumalaid teenivad isikud, kes pärinesid kindlatest suursugustest suguvõsadest. Nad korraldasid rituaale terve kogukonna nimel kuna pühamud olid ühe või teise polise võimu all. Tähtsaim rituaal oli vereohver: loomade, enamasti veiste, sigade, lammaste ja kitsede tapmine jumala altaril. Tapetu küpsetati ja söödi kohapeal, altar määriti verega ja sellel süüdatud ohvritulel küpsetati jumalatele inimsöögiks kõlbmatuid kehaosi , sageli vaagnaluu ja saba. Ohverdamise käigus hüüti valjuhäälne palve jumala poole, tõotades tuua uusi ohvreid ka tulevikus. Oraaklid- spetsiaalsed pühamud Vana-Kreekas, kus võis jumalatelt preestri kaudu nõu küsida. Kuulsaim on Delfi oraakel kuna müüdi järgi oli Apollon tapnud seal lohemao püütoni. Surmajärgsus- Kreeklased ei pannud väga suurt rõhku surmajärgsusele. Kõik karistused pidi inimene elu ajal kätte saama. Surm tähistas ilmaelu rõõmutut lõppu.
2. Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg
Elatusalad sh põlluharimise areng. Rahutud ajad: linnused , aardeleiud. Suhted viikingitega ja Vana-Vene riigiga.
Elatusalad sh põlluharimise areng. Elatusaladeks olid põllumajandus, karjakasvatus , küttimine ja rannikualadel kalapüük, hiljem ka kaubavahetus ja rüüsteretked. Arenes künnipõllundus (kaheväljasüsteem). Rahutud ajad: linnused, aardeleiud. Tegemist oli rahutute aegadega kuna toimusid perioodilised rüüste- ja vallutusretked Viikingite poolt erinevate Euroopa merede ja suuremate jõgede äärsetele aladele . Viikingid ei rünnanud linnuseid kuna nendelt oli oodata tugevat vasturünnakut. Enamasti rünnati kloostreid ja kirikuid ning lahkuti enne kui saabus rüütlivägi. Aardeleidudeks võib nimetada Viikingite paatmatuseid, sest tänu neile on meil ettekujutus tollastest Viikingite laevadest . Suhted viikingitega ja Vana-Vene riigiga. Viikingite suhted Vana-Vene riigiga olid suhteliselt head kuna Venemaal oli arvukalt Viikingite tugi- ja kaubanduspunkte.
PILET 13
1.“Oleme vanakreeka kultuuri pärijad“
Olümpiamängud. Alfabeet. Teater. Filosoofia ja ajalookirjutuse algus. Matemaatika. Meditsiin .
Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge.
Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi.
Koos Eleusia müsteeriumidega olid olümpiamängud Vana-Kreeka tähtsaimad rituaalid. Nad olid tähtsaimad panhelleni mängudest (ülekreekalistest mängudest).
Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna-Kreekas, võistlejad ja pealtvaatajad olid Kreekast ja selle kolooniatest, naistele oli pääs keelatud ning osalesid ainult hellenid , mitte barbarid . Võistlusalad: kiirjooks , pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, viievõistlus( jooks ,odavise, kettaheide ,hoota kaugushüpe ja maadlus), hobukaarikute võidusõidud. Lisaks spordile, võisteldi ka pillimängus ja kanti ette luulet.
Kreeka tähestik alfabeet on loodud foiniikia tähestiku alusel umbes 800 eKr. Kreeka tähestikus on 24 märki, milles esineb ka vokaale, erinevalt foiniikiast. Edaspidi mugandati kreeka tähestik ka itaallaste poolt ja tekkis ladina tähestik, mis on kasutusel tänapäevani. Kreeka tähestiku alusel loodi ka slaavi tähestik.Hakati üles kirjutama kangelaseepikat ja võimalikuks sai ka linnriikide seaduste kirjapanek. Kirjaoskus ulatus ka lihtrahvani, mitte ei olnud ainult aristokraatide privileeg .
Teatrietendus- draama - kasvas välja Dionysosele pühendatud koorilauludest, esialgu oli näidend koori ja ühe näitleja vaheline dialoog . Etendused toimusid teatris, mille keskmeks oli näiteplats(orkestra) ja selle taga lavakonstruktsioon(skeene). Teatrietenduses oli oluline roll muusikal , kooris ja näitlejatena esinesid vaid mehed. Teatrietendused olid usupidustuste osa, Zürii valis välja esinevad autorid – komöödiad(lõbusa sisuga näitemängud) – tragöödiad( tõsise sisuga näitemängud), etendustele määrati rahastajad, näitekirjanik oli ise lavastaja ja tihti ka näitleja, võideldi auhindade eest-hororari funktsioon. Komöödiate temaatikaks oli poliitiline elu, poliitikute üle visati nalja , tragöödiad põhinesid mütoloogilisel süzeel- sisu oli vaatajale teada, oluline oli autori oskus tuua välja õpetlik iva. Kuulsamad näitekirjanikud olid Aischylos(„Oresteia“) ja Sophokles(„Kuningas Oidipus“)- näidendid rääkisid inimeste ja jumalate vahelisest seosest ja suhtlemisest.
Filosoofiaks nimetasid kreeklased maailma üldist korraldust puudutavate probleemide üle juurdlemiseks ning sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Filosoofid püüdsid selgitada, millest kõik maailmas on tekkinud ja mis selle kõik liikuma paneb, arutleti jumalate põlvnemise üle ja peagi püüti seletada maailma mõistuspäraselt. VI sajandi esimesel poolel eKr Mileetose linnas tegutsenud õpetlane Thales nii just tegigi, tema meelest oli kogu mitmekesisuse ühtseks aluseks vesi. Maailm olevat tekkinud veest ja ujuvat vee peal. Thales peetakse Kreeka filosoofia kui ka teaduse alusepanijaks. Filosoofid otsisid alternatiivseid maailmaseletusi ning kõige tänapäevasema seletuse füüsilise maailma ehitusele ja toimimisele leidsid antiikatomistid, kellest kuulasim oli filosoof Demokritos, tema arvates koosnes maailm aatomitest.
Ajalookirjutuse algus-lähema ajaloo uurimisega tegi V sajandil eKr algust ajaloolane Herodotos , kirjutades raamatu Kreeka-Pärsia sõdadest(„ Historia “) Tema teos sai ajalugu tähistavaks üldmõisteks, hilisemad põlved andsid talle austava nimetuse ajaloo isa. Lisaks sellele jutustas ta ka varasemast ajaloost ja kirjeldas mitmete Euroopa, Aasia ja Aafrika rahvaste kombeid.
Matemaatika- eeskujuks oli eeskätt Mesopotaamia, kreeklased püüdsid sõnastada üldistavaid väiteid ja tõestada loogiliselt nende üldkehtivust. Matemaatikast kujunes tõestatud väidete loogiline süsteem. Kõige enam edendas matemaatikat VI sajandil eKr tegutsenud Pythagoras oma õpilastega, tema järgi on nime saanud teoreem täisnurkse kolmnurga kaatetite ja hüpotenuusi vahekorrast.

Meditsiin- kuulsam arst oli V- IV sajandi vahetusel eKr tegutsenud Hippokrates, hiljem peeti teda mitmeköiteliste arstiteadusliku raamatu autoriks, tema seletuses olid haiguste põhjused looduslikud, tema meelest sõltus tervis nelja ihumahla(vere,lima, musta ja valge sapi ) tasakaalust.Hippokratesele omistati ka nn Hippokratese vanne : arstide ametitõotus kaitsta alati patsiendi elu ja tervist.

2. Vanem rauaaeg
Eelrooma ja rooma rauaaeg: töö- ja tarberiisted, elatusalad, ühiskond, matmiskombed.
Eelrooma rauaaeg( u 500 eKr-50 pKr)- rauast tööriistad ja relvad olid tugevamad, teravamad ning vastupidavamad kui pronksist esemed.Esialgu suudeti rauast asju vähe hankida, sest raudesemed olid küllaltki kallid. Surnuid hakati matma tarandkalmetesse. Kalmed koosnesid kiviridadest või –müüridest, mis piirasid nelnurkset tarandit. Surnud asetati tarandimüüride vahele,tunduvalt harvemini maeti põletatult.Majandus hakkas kiiremini arenema, võeti kasutusele oma rauasoomaak. Võrreldes varasemate põldudega paistsid uued põllud silma korrapärasusega. Eelrooma rauaajal jätkus üksiktaluline asustus ja süvenes varanduslik ebavõrdsus. Esile kerkisid jõukamad talud , millel oli võim oma ümbruskonna üle.
Rooma rauaaeg(u 50- u 450 pKr)- nimi tulenes Rooma impeeriumi mõjust kogu Põhja-Euroopale(sh ka Eestile). Võrreldes eelrooma rauaajaga olid rooma rauaajal ehitatud tüüpilised tarandkalmed korrapärasemad ristkülikud, mida piirasid suurematest kividest laotud müürid.Tarandid rajati üksteise kõrvale ja need moodustasid ühe kalme , surnuid maeti enamasti põletatatult. Surnutele ei pandud kaasa relvi ega tööriistu, sest arvati et hauatagune elu on pidu ja pillerkaar. Eesti elanike peamiseks elatusalaks oli kindlalt kujunenud põlluharimine koos karjakasvatusega. Veel kujunes välja käsitöö areng, eriti raudesemete valmistamine, kasutusele tulid ka vikatid ja sirbid, hakati valmistama ka mitut tüüpi keerulisi sõlgi, ripatseid, kaela- ja käevõrusid ning sõrmuseid. Kaubandushuvid suundusid nüüd Rooma impeeriumi poole, võimalik, et Eestis kasvatatud vilja vahetati põhja- ja idapoolsete naabritega karusnahkade vastu, mida omakorda lõuna poole edasi müüdi. Kauplemine lõungas toimus enamasti balti hõimude vahendusel. Lõuna poolt hangiti enamasti pronksi. Edusamme majanduselus soodustas see, et rooma rauaaeg oli rahulik ja sõdadevaba aeg.
PILET 14
1. Makedoonia tõus ja hellenism
Philippos II. Aleksander Suure vallutusretke tagajärjed sh hellenismi kujunemine. Hellenismiperioodi kultuur ja teadus.
Philippos II (382–336 eKr) oli Makedoonia kuningas alates 359 eKr kuni surmani. Ta oli Aleksander Suure ja Philippos III isa. Tema naiseks oli Olympias .
Philippos oli mees, kes pani aluse Makedoonia suurvõimule.
Aleksander Suure vallutusretke tagajärjed- sõjaretke käigus vallutasid makedoonlased ja kreeklased Pärsia impeeriumi ning seega kõik maad Egiptusest Iraani ja Kesk-Aasiani. A.Suure maailmariik küll lagunes, kuid see ei lõpetanud kreeklaste ja makedoonlaste ülemvõimu Idamaades , sealsetes riikides võimutsesid ka järgnevatel sajanditel kreeka ja makedoonia päritolu valitsejad . Vallutusretke ja järgnenud sõdadega kaasnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Euroopast Lädis-Ida maadesse. Nii täitusid Vahemere idaranniku linnad peagi sisserändajatega Kreekast, kreeka keel muutus siin levinuimaks kõnekeeleks ja kreekapärane elulaad hakkas kohalikke traditsioone kõrvale tõrjuma.Kreekapäraseid linnu tekkis Mesopotaamias, Iraanis, Kesk-Aasias kui ka Induse ääres.Perioodi, mil kreeklased valitsesid Idamaade üle, seega ajavahemikku Aleksander Suure vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni nimetatakse ajaloos hellenismiperioodiks.
Kultuur-hellenistlikud valitsejad soosisid kultuuri, demonstreerides sellega oma tarkust ja suuremeelsust, rajati linnadesse uhkeid ehitisi ja kutsuti oma lähikonda tuntud poeete ja õpetlasi, kõige enam pöörasid kultuurile rõhku Egiptuse kuningad, Aleksandriast sai hellenismiaja silmapaistvaim kultuurikeskus. Kuningate korraldusel Aleksandriasse rajatud Museionis( muusade pühamu) tegutsesid ajajärgu silmapaistvaimad poeedid ja õpetlased.Teise suurema kultuurikeskusena kerkis esile Pergamon ning ka Ateena ei kaotanud oma tähtsust, püsides hellenistliku maailma tähtsaima filosoofiakeskusena.
Teadus- hellenismiperiood oli Kreeka teaduse hiilgeaeg ,tähtsaim teaduskeskus oli Aleksandria ning erinevalt varasemast ajast hakati nüüd spetsialiseeruma erinevate teadusharude uurimisega. Matemaatik Eukleides(IV saj teasel poolel eKr) võttis kokku oma teoses “Elemendid” kogu senses Kreeka matemaatikas saavutatu ja sõnastas ning tõestas geomeetria põhialused, mis kehtivad tänaseni. Archimedes, kuulsaim füüsik ja leiutaja( III saj eKr) pärines Sitsiiliast, leiutas kruvi, konstrueeris linnakindlustusi ja sõjatehnilisi seadmeid(kivi- ja nooleheitjaid), füüsikas avastas ta seaduse kehade veeväljasurvest. Hellenismiperioodi astronoomid uskusid kindlalt, et Maa on kerakujuline, arvutati välja maa ligikaudne ümbermõõt. Ptolemaios (II saj pKr) oli seisukohal, et universumi keskpunktiks on Maa. Ptolemaios koostas ka maailmakaardi, mis hõlmas Hiinast Kanaari saarteni ning Islandist ja Skandinaaviast Aafrika sisealadeni. Ptolemaiose sõnastatud antiikaegsed seisukohad kujundasid Euroopa õpetlaste arusaamu kuni uusaja alguseni.
2. Muinaseestlaste usund
Vägi, hing. Muinasusundi seos loodusega: animism , ohverdamine . Vanimad teated ristiusu levikust Eestis.
Vägi- arvati, et inimesed ja kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu. Väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas, ent väge võis olla ka sõnades- nende abil sai loitsida, nõiduda ja haigusi ravida. Inimistel, kes seda oskasid, pidi endil ka olema eriline vägi- selliseid isikuid nimetati tarkadeks või nõidadeks. Targad omasid põlvest põlve pärandatud tarkusi, tundsid hästi ravimtaimi ja oskasid üsna täpselt ennustada. Eestlaste ja nende idapoolsete sugulasrahvaste targad olid väga kuulsad . Loomadel ja inimestel oli kõige enam väge peas, südames, veres, küüntes, juustes, karvades ja hammastes. Loomade väe omastamiseks või enda kaitseks nende vastu kanti alates kiviajast kuni muinasaja lõpuni kaelas või rõivaste küljes kisjkate hambaid kihvu ja küüsi. Surmatud vaenlasel raiuti pea otsast või võeti süda rinnust , et tema väge hävitada. Orjade pea paljaksajamine tähendas nende väe äravõtmist ning noorukitel lõigati abiellumisel juuksed ära, et nad täielikult mehele alistuksid.
Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hing kehast ajutiselt lahkuda, surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt. Üldiselt arvati, et hing jätjab elu lihtsalt oma uues “kodus”- hiies või kalmistul. Valitses ka uskumus, et surnud inimese hing võib siirduda putukatesse ja seepärast oli keelatud tappa “hingeloomi”, nagu mardikad ,ämblikud, sipelgad jne. Tähtsal kohal oli usk hauatagusesse ellu, surnule pandi hauda kaasa peale ehete veel töö- ja tarberiistu,relvi ja toitu. Surnute hinged jäid edaspidi mõjutama perekonna elu ja käekäiku. Hilissügisel, mihkli - ja mardipäeval oli hinged aeg, surnute hinged võisid vabalt liikuda ja tulla kodu külastama. Hingede aeg pidi olema vaikne aeg, mil ei tohtinud lärmitseda, see võis pahandada hingi.
Animism (ladina keeles animus hing, vaim) on hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. Muinaseestlaste elu oli väga tihedalt seotud loodusega, nad lähtusid seisukohast – nagu mina talle, nii tema mulle. Kui inimene rikkus midagi, võis see talle vastata samaga: mets võis eksitada, vesi uputada, maa anda haiguse, seepärast suhtutigi loodusesse sõbralikult ja heatahtlikult.
Ohverdamine-kuna vaimude , haldjate ja jumalatega pidi hästi läbi saama, siis püüti heatahtlikkust saavutada andide toomise ehk ohverdamisega. Selleks olid kindlad kultus - ehk ohvripaigad - hiied või üksikud puud, allikad, kivid , mäed, järved, jõed. Pühadeks puudeks peeti eelkõige tammesid ja pärnasid, hiiepuu alone oli pühapind, sinna ei lasted loomi, ega võetud oksi ja lehti. Ohvriallikaid oli väga mitmesuguste nimetustega: pühad, tervise-, elu-, silma- jt. allikad. Ohverdamine leidis asset esmajoones pühade ajal ja suuremate ettevõtmiste eel ning järel. Lõige sobivaimaks nädalapäevaks peeti eestlastele “pühaks päevaks” olnud neljapäeva. Andideks olid piim, liha, very, vill, vili ja ka loomad. Vahel ohverdati isegi inimesi, esmajoones vangistatuid vaenlasi .
Ristiusulevik Eestis-Eestlased olid üsna elavas läbikäimises ristiusuliste naabermaade Rootsi, Taani ja Venemaaga ning kuna siin käis regulaarselt nende maade kaupmehi, siis pole võimatu, et siin isegi mõni kirik oleks olnud. Alates 11. sajandi teisest poolest tundis katoliku kirik juba huvi Eesti ristiusustamise vastu. Bremeni Adami kroonika järgi määras Bremeni peapiiskop Adalbert 1070.aasta paiku Läänemere maade rahvaste piiskopiks munk Hiltinuse, kes kahe aasta jooksul siiski misjonitöös tulemusi ei saavutanud. 1167.a paiku pühitseti Eestima piiskopiks Prantsusmaalt pärit munk Fulco. Ida-Eestisse võis mõningaid ristiusu elemente levida Venemaalt. Ristitutesse ja uude usku ei suhtutud esialgu vaenulikult. Äge ja kompromissitu võitlus ristiusu vastu 13.sajandi algul oli pigem eelkõige võitlus oma vabaduse eest, sest mõlemad pooled käsitasid ristiusu vastuvõtmist alistumise märgina.
PILET 15
1.Rooma riigi algus
Rooma linna ja riigi teke. Kuningate ajajärk ja vabariigi algus: valitsemine, patriitsid ja plebeid. Kaheteistkümne tahvli seadused.
Rooma linna teke-
Latiumi linnade seast kerkis esile Rooma. Asundid olid Rooma kohal juba sügavas minevikus, sest linn oli asetatud väga soodsalt: ta asetses seitsmel künkal, laevatava Tiberi jõe vasakul kaldal , kilomeetrit 25 merest. Ümberringi levis viljakas Latiumi org. Tiberi suudmest koguti juba muistsest ajast peale soola. Asundite elanikud tegelesid ka põllunduse ja kaubandusega, peale selle aga jõe- ja mererööviga. Hilisemal ajal sulasid need asundid üheks Rooma kogukonnaks.
Patriitsid olid kuningateaja senaatorite järeltulijad.
PLEBEID
ehk pleebsid on lihtkodanikkond, kes ei kuulu patriitside hulka
Kaheteistkümne tahvli seadused: V sajandi keskel e.Kr. saavutasid plebeid võitluses patriitsidega mõningaid tulemusi. Pleebsi survel valiti kümneliikmeline komisjon seaduste kirjapanekuks. Kirjapandud seadused avaldati nn. Kaheteistkümne tahvli seaduste nimetuse all
2. Viikingiaeg 800-1050
Viikingiretkede põhjused. Normannid Lääne-Euroopas. Vana-Vene riigi rajamine. Viikingid maadeavastajate ja asustajatena
Retkede põhjused- saada röövsaaki,maapuudus.
Normannid Lääne-Euroopas- 911. Aastal andis Lääne-Frangi kuningas normanni pealikule Rollole Valitseda alasid Põhja Prantsusmaal. Selle eest võttis Rollo vastu ristiusu ja andis kuningale vasallivande. Nii tekkis Normandia hertsogkond. Normannid võtsid siin kiiresti omaks prantsuse keele ja kombed ning muutusid tüüpilisteks Lääne-Euroopa rüütliteks.
Vana-vene riigi rajamine- Vana-Vene riigi kujunemisjärgus moodustasid selle elanikkonna slaavlased ja soome- ugri hõimud.
Viikingid maadeavastajate ja asustajatena.
Viikingite retked ulatusid kõikjale Euroopasse: Prantsusmaale, Saksamaale, Hispaaniasse, Inglismaale, Itaaliasse, Kreekasse . Ida-Euroopa jõgesid pidi liiguti Mustale ja Kaspia merele .  Sagedased külalised olid nad ka Eesti vetes. Nad jõudsid ka Vahemerele ja Põhja-Aafrikasse. Norrast pärit viiking , kelle nimi oli Erik Punane võttis ette uurimisretke läände. Laevasõit kestis mitu nädalat ja lõpuks jõudsid mehed Gröönimaale. Eriku poeg Leif sõitis veelgi kaugemale randudes Põhja-Ameerikas. Nii avastasid viikingid Ameerika juba ammu enne Christoph Kolumbuse laevaretke.
PILET 16
1.Rooma vabariik
Valitsemine: senat , magistraadid sh konsulid. Rooma tõus suurriigiks. Armee . Provintside valitsemine. Caesar .
1)Senat-aristokraatlik vanemate nõukogu,kes juhtis Rooma riigi poliitkat
Magistraat -riigiametnik Vana-Roomas
Vallutussõdadega tõusis Roomast suurriik(Vahemere aladel)

Palgasõdurid(sõltusid väepealikust)

Kehtestati ainuvõim

Keisririigi ajajärk
Vallutatud alad väljaspool Itaaliat olid Rooma provintsid
Armee koosnes palgasõduritest,kes allusid ainult väepealikule
Ülesehitus,relvad jne jäid samaks
Alates 1.Puunia sõjast oli neil võimas sõjalaevastik,parimad kindluse piirajad
Caesar-Vana Rooma väejuht. Ta vallutas Gallia ja oli esimene rooma väejuht, kes üritas Britanniat vallutada.
2.Liivimaa ristisõda
Ristisõja mõiste ja põhjused. Liivimaa piiskopid. Ristisõja algus: liivlaste ja latgalite ristimine .
Ristisõjad-alguseks loetakse 1198a.,sest Rooma paavast Innocentius III andis volitused Liivimaa Iipiiskopile Bertholdile alustada sõjategevust liivlaste ristimiseks
Liivimaa piiskopid

1186– 1196 Meinhard

1196–1198 Berthold
Ristisõja algus

Selle taga seisis Hamburgi -Bremeni peapiiskop,kes lootis sel teel taastada oma kiriku kunagise liidripositsiooni Põhja-Euroopas

Toetasid ristisõda saksa kaupmehed ,kes olid huvitatud kindla tugiala rajamisest Väina jõe ääres

Rahulik misjonitöö oli osutunud äärmiselt vaevaliseks
Liivlaste & latgalite ristimine

Saksamaal õnnestus enda poole võita osa liivlasi koos nende vanema Kaupoga.Ülejäänud liivlaste vastupanu rauges aastal 1206 .-1207. Aastal.Siis toimus ulatuslik ristimine.

1208.aastal võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid ,kes relvastatud vastupanu ei osutanud,lootes sakslaste sõjalisele toetusele.Edaspidi osalesid latgalid aktiivselt Eesti alale tehtud sõjakäikudes.
PILET 17
1.Rooma keisririik
Keisririigi kehtestamine ja valitsemine. Keisrid Octavianus Augustus, Traianus ; Constantinus Suur, Theodosius Suur. Ristiusu sünd ja levik: Jeesus , Paulus .

I sajandil eKr asendus vabariik väepealike omavaheliste kõdusõdade tagajärjel keisririigiga.Selle rajaja Augustus lõpetas kodusõjad ja pani aluse pikale rahuajale.
Keisririik ühendas kogu Vahemere piirkonna ning Lõuna- ja Lääne-Euroopa hästi korraldatud poliitiliseks ja majanduslikuks tervikuks, tagas siserahu ja Rooma tsivilisatsiooni õitsengu.Riiki valitses imperaator,kes oli sõjaväe ülemjuhataja.

Keisrid:
Octavianus-valitses Rooma riigi läänepoolsete osade üle.Võitis Kreeka rannikuvetes Actiumi neeme juures Antoniust.30eKr vallutas Octavianus Egiptuse ja ühendas seega küik vahemere maad oma ainuvalitsuse alla.seda sündmust võib lugeda Rooma vabariigi lõpuks. 27eKr -14pKr
Traianus-Vana-Rooma keiser 98eKr-surm Traianus andis 112.aastal välja edikti,mille järgi tuli surmata kõik,kes avalikult tunnistasid või toetasid kristlust.
Constantinius-Oli vana-rooma keiser 306-336pKr,legaliseeris ristiusu,lasi rajada Konstaninoopoli,võttis ette palverännaku Jeruusalemma,surivoodil lasi end ristida
Theodosius Suur-(347-395)viimane vana rooma keiser,kes riigi mõlemad pooled lühikeseks ajaks oma võimu alla ühendas,pärast tema surma 395.aastal jagunes riik lõplikult kaheks teistest sõltumatuks osaks:Lääne-Roomaks ja Ida-R’oomaks

Ristiusu sünd

I sajandil Juudamaal tegutsenud jutlustaja Jeesuse õpetus põhines Juutide messia ootusel.Jeesus ,kes maal ringi rännates kuulutas jumalariigi ehk taevariigi peatset saabumist.Jeesus rääkis,et taevasse saavad ennekõike viletsad ja põlatud. Usuti ,et Jumal armastab kõiki. Segadus tekkis ülemkihis.Jeesuse suhted juudi preesterkonnaga muutusid vaenulikeks.Jeesuses nähti Moosese seaduse taganejat.

Paulus-kristluse usukuulutaja,kõige mõjukam kristluse levitaja Rooma riigis.Rõhutas ,et kristlus on mõeldud kõikidele rahvastele
2. Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. Muistse vabadusvõitluse käik kuni 1222 . aastani.
Eestimaa muistne vabadusvõitlus oli 1180. – 1290 . aastatel toimunud Läänemaa ristisõdade osa, mis toimus Eestimaa territooriumil
Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana-on kirjutatud Tartu vallutamisest kuni Eesti saarte alistamiseni.Koosneb 4 raamatust.Kroonika on jutustus liivlaste,latgalite ja eestlaste vägivaldsest kristianiseerimisest.On tedenstlik ja subjektiivne
Muistse vabadussõja käik kuni 1222.aastani
1208.aastaks jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale.
1210 .aastal võitsid eestlased Ümera lahingu
1212 .sõlmiti vaherahu
1215.alustati uuesti
1217 .aastal korraldasi ugalased koos sakslastega juba ühgise sõjakäigu Venemaale
Toimus Madisepäeva lahing,eestlaste kaotus
1219. Valdemar rajab kindluseid
1220.haaras rootsi Eestist oma osa
1222.eestlased tõukasid taanlased saaremaalt minema
PILET 18
1.Rooma kultuuri tähtsus
Ehituskunst . Rooma kui antiikaja suurlinn. Rooma õigus. Ladina keel ja tähestik. Ristiusu teke, levik ja tõus riigiusuks.
1.Rooma ehituskunst
Rooma tsivilisatsioon saavutas kõrge tehnoloogilise taseme.Rajati kivist teid,sildu ja monumentaalseid advedukte.Keisririigi ajal levisid need ehitised kõikjal impeeriumis.Ehituskunsti tipp saavutati keisririigi ajal.Peamiselt kasutati tellist,lubjamörti.
Rooma linn
Roomast sai vabariigi lõpul ja keisririigi ajal vahemere maade suurim linn.Sinna asus inimesi üle kogu impeeriumi.Sisserändajaid oli palju.Foorum oli linna sümboolne keskus.Lisati tempel Panteon.Hakati rajama korruselamuid.
Rooma õigus
Rooma riik toimis seaduslikul alusel.Kõik rooma kodanikud olid seaduse kaitse all.Ka keiser kui kürgem seadusandja ja riigi plemkohtunik pidi alluma seadustele ja andma neid välja mitte isiklikes,tvaid riiklikest huvidest lähtuvalt.Kerkisid esile silmapaistvad seadusetundjad.Roomas sai alguse õigusteadus.
RISTIUSU TEKE

I sajandil Juudamaal tegutsenud jutlustaja Jeesuse õpetus põhines Juutide messia ootusel.Jeesus ,kes maal ringi rännates kuulutas jumalariigi ehk taevariigi peatset saabumist.Jeesus rääkis,et taevasse saavad ennekõike viletsad ja põlatud.Usuti,et Jumal armastab kõiki.Segadus tekkis ülemkihis.Jeesuse suhted juudi preesterkonnaga muutusid vaenulikeks.Jeesuses nähti Moosese seaduse taganejat.
LEVIK – Kristlust levitasid mitmed usukuulutajad ehk apostlid ,kelle seas olid tähtsaimad peetrus ja paulus.Pärast Jeesuse surma rännati Rooma,Süüriasse,väike-aasiasse ja kreekasse.Paulus ütles,et kristlus on kõikidele rahvustele mõeldud.Tänu sellele levis see usk kiiremini.
2. Eestlate muistne vabadusvõitlus
Muistse vabadusvõitluse käik alates 1222. aastast. Allajäämise põhjused ja tagajärjed. Liivimaa ristisõja lõpp.
2.Allajäämise põhjused ja tagajärjed
Negatiivsed pooled-

Kaotati iseseisvus ,algas 700a. Kestnud võõrvõimude aeg.(...-1918)

Suured inimkaotused (150 000-100 000) ja materiaalsed purustused
Positiivsed pooled

Langemisega Saksa ja Taani võimu alla lülitati Eestil Lääne-Euroopa kultuuri majandus ja õigusruumi.Piir Lääne-Euroopa ja vene tsivilisatsiooni vahel kulges mööda Narva jõge ja Peipsi järve.

Säilitati eesti keel ja rahvus,kuna Lääne-Euroopast ei tulnud mässuliselt koloniste.Teistsugune võinuks olla olukord kui Eesti oleks alistatud ja ristitud vene vürstide poolt.
Liivimaa ristisõja lõpp
Kui Eesti oli vallutatud,suunasid ordu ja Riia piiskop rünnakute põhiraskuse lõunasse. Kuramaa alistati alles kolmandal katsel ning 1290.aastal andsid alla ka semgalid .Sellega oli Liivimaa ristisõda lõppenud.
PILET 19
1.Vanaajast keskaega
Rooma impeeriumi lagunemine . Suur rahvasterändamine ja Lääne-Rooma häving. Keskaja mõiste, ajalised piirid ja tunnusjooned.
Rooma impeerium lagunes kaheks: Lääne-Rooma ehk Rooma ning Ida-Rooma ehk Konstantinoopol . Suur rahvasterändamine sai alguse 375.aastal mil hunnid tungisid Aasia sisealadeslt Euroopasse. See sundis germaanlasi liikuma ning tervete hõimude kaupa keisririigi territooriumile elama asuma. 476.aastal kukutas germaani väepealik Odoaker toonase Lääne-Rooma keisri võimult, tunnistas ülemvalitsejana Ida-Rooma keisrit ja hakkas tema asemikuna Itaalias valitsema . Selle sündmusega lõppes Lääne-Rooma keisririik. Keskaeg - üld ajaloo psa, mis järgneb vanaajale ja eelneb uusajale, umbes 1000.a periood , so Euroopa ajaloo periood. Tunnusjooned: feodalism, katoliiklus , seisuslik ühiskond.
2. Eestlased hilisrauaajal
Elatusalad. Halduslik korraldus: külad, kihelkonnad , maakonnad . Elamud . Ühiskond. Sõjaline tase. Suhted naabritega.
Kasutati rauda, pronksi.
Esile kerkisid mitmed käsitöö alad, rauatootmiskeskused.
Olulised maaharimine , loomapidamine, küttimine, kalapüük, metsandus , talirukki -> kolmeväljasüsteem.
Eluase oli suitsuvaba , paikne, pea terve Eesti ala oli asustatud.
Talud – kihelkonnad – maakonnad.
Põletusmatused tarandkalmu.
PILET 20
1.Frangi riik
Chlodovech . Majordoomused. Karl Martell . Pippin Lühike. Karl Suur. Karolingide poliitiline pärand. Karolingide renessanss .
Chlodovech(481-511) rajas Frangi riigi, sundis ristiusku rahvale peale, tegi riigi pealinnaks Pariisi, muutis kuningavõimu päritavaks.
6. – 7. saj kuningavõimu nõrkus ja majordoomuste-(Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem) võimu kasv.
Karl Martelli (714-741) valitses majordoomusena, tugevdas ratsaväge, pani aluse raskeratsaväele, purutas muhameedlased Poitiersi lahingus 732.aastal, pani aluse feodalismi kujunemisele.
Pippin Lühike(741-768) tihendas suhteid paavstidega, 751. aastal kuulutas paavst tra frankide kuningaks, pandi alus karolingide dünastiale, 756.aastal pani aluse kirikuriigile ( kinkis Rooma ja Ravenna ümbruse Kesk- ja Põhja-Itaalias paavstidele)
Karl Suur korraldas u. 50 sõjakäiku, laiendas riiki peaaegu kõikides suundades ja riik saavutas oma suurima ulatuse, surus ristiusku saksidele peale, taastas keisrivõimu Euroopas, sest 800. aastal krooniti ta keisriks, pani aluse karolingide renessanssile-(kultuuriline edasiminek Karli ja tema poja ajal).
2. Pronksiaeg
Vanem pronksiaeg. Asva kultuur: töö- ja tarberiistad, asustus, elatusalad, matmiskombed.
Töö- ja tarberiistade materjalid: metall , vask, tina – endiselt ka kivi, puit, sarved .
Elatuti karjakasvatusest, põllumajandusest ning oluline osa ka viljelusmajandusel.
Asulad kindlustatud, rannikuvööndis, püsiv elustiil ning avaasulad (sisemaal).
Maeti kivikirstkalmetega, maapeal hauakonstruktsioon (Skandinaavia eeskuju).
Iseloomulik kultuur – Asva kultuur Saaremaal.