aasta Altmarki rahuga läks kogu Eesti Rootsi võimu alla (va. Saaremaa).Umbes samal ajal algab Eestis ka barokkstiili ajastu 18. sajandi keskpaigast algab suur õitseng mõisaarhitektuuris. Parimateks näideteks on lossitüüpi esinduslikkust ja ilu taotlevad Maardu, Sagadi ja Palmse mõisahooned Barokk oli Eestis ka värvilise puuskulptuuri õitseaeg. Sellest on säilinud peamiselt näited kirikuinventarist Barokk Tallinnas Kadrioru loss Tallinna Toomkiriku altar ja kantsel Niguliste kiriku tornikiiver Von Glodti kabel ja altar Von Holsten Becki kabel Maja pikal tänaval Tallinnas Kadrioru loss 1718-1723 ehitati Peeter I poolt Eesti barokkarhitektuuri kõige luksuslikum teos Kadrioru loss Arhitektiks oli itaallane Niccolo Michetti. See oli määratud keisrinna Katariina I suveresidentsiks Kadrioru loss Click to edit Master text styles Second level Third level
Kufa kiri Dekoor seinal Kärg stukki materjal Lõvide õu peenikeste sammastega, 12 lõvi, figuratiivne kunst, 4 paradiisijõge. M kirjaoskamatu, jutustas lapsendatud pojale Zeidile. Koraanpult Suura alaosad dzhees. Slaid nr 109. Iblis kurat. Dzinn kõrbe deemon, kurjad vaimud Moslmite paradiisi, peenikes sild, tasakaal. Allahi trooni all koraani algksemplar. Dzihaad kättemaks, kes pole moslemid, põha sõda, õiglan sõda. Teistele uskudele kättemaksmine. Reede kantsel, minbar imaam palvusel, püha päev. 11 päeva lühem meie kalendrist. 27. Ööl sai M kõige rohkem mõjutusi koraani kirjut. Allahil 99 nime, 100. Saad taevast teada. Allahi maja mosee. Elmais-kohtumis-toimumispaik Mihrab palveniss Retsiteerima laulvalt koraani ette kandma Kateeder reede kantsel Gordoba Mosee Efendi haritud inimene. HADZ Legend 3 inimest Palverännaku loogika Kõrbeajamise legend. 1 - rase, kes sai, kes mitte. ja teine kõrbeajamine. laps 13 aastane
Juhendaja:Vello Aesma Paide 2010 Ajalugu Järva- Jaani ühelöövilise kiriku ehitamisele on asutud arvatavasti 13.saj.lõpul või 14.saj. I veerandil. Kirik on pühitsetud Ristija Johannesele. Järva-Jaani kiriku torni vanuse suhtes ühtivad suulised andmed ajaloolistega. 1881. aastal ehitati koguduse korraldatud korjanduse ja kingituste abil ilus ning sale kirikutorn. Fr. Hoppenstätti poolt valmistatud polükroomne kantsel pärineb 1648. aastast, olles barokiajastu üks kauneimaid. Altari (Roseni epitaaf 1654. aastast) autoriks on A. Michaelson. Mõlemad on ka restaureeritud. Välisilme ja sisekujundus Algselt ilma läänetornita (alles 1881.a.) ehitatud kirik koosneb kolmetraveelisest pikihoonest ja väiksemast nelinurksest kooriruumist. Hilisem juurdeehitus on põhjaseinas asuv käärkamber. Järva- Jaani kirikule on iseloomulikud suured kuplitaolised roieteta võlvid.
Interjöör - Nähtavasti Liivi sõja ajal puhkenud tulekahju on oluliselt kahjustanud kiriku omaaegseid ehisdetaile, mida hiljem on rohmakalt krohviga lapitud. Nii pikihoone kui ka kooriruumi roidvõlvid on sarnastes vormides. Need kuuluvad stiililiselt hilisgootika algusesse ning haakuvad kaudselt Kuressaare linnuse ja Valjala kiriku koorilõpmiku vormidega. Mõistetavalt pole siin säilinud varasemat sisustust. Peale barokkaltari on hinnalisemaks sisustusesemeks 1793. aastast pärinev kantsel, milles domineerivad klassitsistlikud vormid (kõlakatust krooniv urn). Altar - Püha kiriku rokokooelementidega altariseina on valmistanud 1793. a. Kuressaare meister Gottfried Böhme. Selle kompositsioon kopeerib praegu täielikult Riia toomkiriku altarit, kus kaks eenduvat tugevat sammast ja pealmikuga raske talastik raamivad altarimaali. Abitult nikerdatud keerubi ja inglite figuurid altari ülaosas reedavad, et tegemist on siiski tisleriga, kellele skulptoritöö on üle jõu käinud
Sisevaade - Alates 1260. aastatel ehitatud kirikust on oma ilme säilitanud ainult kooriruum. Omapärane on siin võlvikujundus, mille vormid on lähedased Valjala kiriku omadega. Võib oletada, et Valjalas töödanud meistrid tulid järgnevalt Kaarma võlve ehitama. Pikihoone on saanud oma ilme 15. saj. I poolel, mil see võlviti kahelööviliseks. Nii saledad kaheksakandilised piilarid kui ka omanäolised vööndkaared tunnistavad, et siin olid tegevad Tallinna meistrid.. Kantsel - Eesti kirikuis on palju rikkalikult nikerdatud barokkaltareid ja kantsleid, üksnes Saaremaal on neid vähe. Seetõttu on suureks erandiks 1645. aastast pärinev Kaarma kantsel, millel on ka kantsli kujundus. Tavaliselt kaunistavad selle rinnatist üksikud skulptuurid, siin on aga reljeefid stseenidega Kristuse elust (ristimine, Kristus Ketsemani aias, ristilöömine, ülestõusmine, Püha Vaimu väljavalamine). Meister on võtnud eeskujuks Lüübeki toomkiriku ligi 70 aastat vana kantsli
muuseumi toodi 18. sajandi lõpus. Kaarma kiriku uus altar on loodud historismi kõrgperioodil 1884. aastal. Neogooti stiilis monumentaalse altariseina keskosas domineerib tuntud vene kunstniku Otto Friedrich Theodor von Moelleri (1812 - 1874) maal "Kristus ristil", mille loomisel olevat pärimuse kohaselt modelliks olnud kohaliku mõisa kutsar. Kuna Saaremaal on vähe rikkalikult nikerdatud kantsleid, on suureks erandiks 1645. aastast pärinev Kaarma kiriku kantsel, mille on valmistanud meister Jakob Jakobson. Ebatraditsiooniline on ka kantsli kujundus. Tavaliselt kaunistavad selle rinnatist üksikud skulptuurid, siin on aga reljeefid stseenidega Kristuse elust (ristimine, Kristus Ketsemani aias, ristilöömine, ülestõusmine, Püha Vaimu väljavalamine). Meister on võtnud eeskujuks Lübecki toomkiriku ligi 70 aastat vana kantsli. Nii muutuvad ka arusaadavaks reljeefide kummaliselt hilised renessanssvormid. Imiteerimaks
16. sajandi alguses. 1560. aastaks oli juba kogu Liivimaa reformatsiooni läbinud. 15. Kuidas muutus kirikute interjöör pärast reformatsiooni? Kesksemal kohal oli jumalasõna – piibel. Luther leidis, et pühakud on näidised heale inimesele, keda ei tohi kummardada. Selle tulemusena vahetati välja suur osa kiriku altareid ja pühapilte. Altaril võis olla kujutatud kas risti löödud Kristus või püha õhtu söömaaeg. 16. Mis ajast on pärit Püha Vaimu kiriku kantsel ja keda seal kujutatakse? Kõige vanem kantsel Tallinnas (1597). Kantslil on trepp, mille ees on kaks kuju: mees raamatu ja mõõgaga (Püha Paulus) ning mees võtmetega (Püha Peetrus). 17. Mis tähtsus on kantslil luterlikus kirikus? Luteri kirikutes on kantslil siseruumis oluline koht altari kõrval, sest luteri liturgias on jutlusel oluline osa. Martin Luther pidas jutlust oluliseks ning nägi jumalateenistust
MUHU KATARIINA KIRIK Arina Borissenko 10. klass Muhu Katariina kirik asub Liiva külas, Muhu saarel. Kirikus tegutseb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Muhu Katariina kogudus. AJALUG U Kirik on ehitatud varagooti stiilis tõenäoliselt 13. sajandil Ojamaa meistrite poolt Kirik on pühitsetud 3.–4. sajandi vahetusel elanud Pühale Katariinale Aleksandriast. Praegune kirik on 1703. aastal Põhjasõja ajal purustatust jälle 1738. aastal üles ehitatud. Arvestades kiriku väheseid kitsad aknaid, võlvidele viivat kitsast müüritreppi ja süvendid riivpalgi kinnitamiseks, oletatakse, et kirik on ehitatud kaitseotstarbelisena. HAUAPLAADID Kirikus on üks kahest Eestis säilinud inimfiguuri kujutavast 12.–13. sajandi hauaplaadist. Hauaplaat on kiriku lääneseinas asuva müüritrepi uksesilluseks. Kompositsiooni keskel paikneb "ilmapuu", sellest paremal seisab pikas rüüs mees, ...
kirikus esimene jumalateenistus. Selleks ajaks ei olnud kirik veel täiesti valmis, sest puudusid altarimaal ja tornid. Siiani on puudu projektis ette nähtud figuurid seinanissides. Lääne-Euroopa katedraalidele sarnaselt on kirik kahe torniga. Külgedelt kujundavad kirikut eelkõige kaaraknad. Kiriku arhitektuurne mõjukus keskendub interjööri ruum tundub erakordselt avar ja suursugune. Põhiosa kiriku sisustusest kantsel, pingid, jne on teostatud Otto Pius Hippiuse jooniste järgi. Pühakoja väärtuslikumaks ehteks on kutsuvat Kristust kujutav freskotehnikas altarimaal ,,Tulge minu juurde kõik kes Te vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist saata". Selle Eesti esimese fresko teostas Eesti soost kunstnik Johann Köler. Altarimaal valmis 10 päevaga, ehk 23. juuliks 1879. Kaarli kiriku vanemaks osaks on tornikellad. Põhjatornis olev kell on kingitud 1696.
aastate vahel valiti põhivärvideks ligikaudu Eesti lipu värvid: lagi sinine tumepruunis raamistikus, seinad valged ja pingid peaaegu mustad. Vaatamisväärsused · Kirikuaia vanad paekiviristid. · Mälestusmärk esimesele eestikeelsele Piiblile (1739 Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle tõlkes, mis avati 14. oktoobril 1989 250. aastapäevaks. · Puitpitsilise võrega altar maaliga "Kristus ristil" (C. Greger). · Võidukaare lõunaküljel kõrguv kantsel. · Oreliprospekt. · Hiigelsuur puidust kroonlühter. Vanast kirikust on säilinud vaid tornikellad (vanim on hiliskeskaegne). Kaks renessanss-stiilis kroonlühtrit ja veel teisigi kirikuriistu on vanast pühakojast alles, samuti üks siledaks kulunud pealispinnaga keskaegne hauaplaat peaportaali mademena ja teine, hilisem, eeskoja põrandas.
Euroopas. Kiriku pühakud on Aleksandria Katariina ja Püha Nikolaus. Algselt kolme portaaliga kirik sai Jüriöö ülestõusu ajal kannatada, lõhuti külgmised põhja- ja lõunaportaal. Kooriruumi kõrval asub kahe võlvikuga käärkamber. Peaportaal avaneb läände, altar jääb peaportaali vastu. Altari kavandas Peterburi arhitekt F. Giencken. Pseudogooti stiilis kujundusega orel asub peaportaali kohal rõdul. Karja kiriku kantsel on heatasemeline puunikerduslik kunstiteos, mille valmistas tolleaegne Kuressaare meister Balthasar Raschky. Suure väärtusega on ka tänaseni säilinud tammepuust annetustepakk, kaetud raudvitstega ja mitme tabalukuga suletav. Kunstimälestisena hoitakse kirikus väikest puidust altari krutsifiksi 15. sajandist. Omapärane ja huvipakkuv on ka altaripiibli must sametkate, millele on kalasoomustest tehtud lambakujuline mosaiik.
torni Kabeli idaosa rekonstrueeriti eeskoja Püha Barbara kabeli asemele rajati Peter August Friedrich von Holstein-Becki hauakabel 1926. aastal eemaldati kirikust seoses keskkütte ehitamisega 30 tünnitäit luukeresid II MAAILMASÕDA Ettenägelikult alustati juba 1943. aastal kiriku kunstivarade evakueerimist 1944. aasta märtsipommitamise ajal sai kirik pommitabamuse Põlengu käigus hävisid kõik kirikusse jäänud esemed Tules hävisid pingistik ja koguduserõdud, orel, kantsel, katus ning tornikiiver Taastamist alustati 1953. aastal 1984. aastal, ligi kolmkümmend aastat kestnud restaureerimistööde järel, avati muuseum-kontserdisaaliks kohandatud hoone iguliste kiriku torn peale põlemist(1982) Tornikiivri paigaldamine KIRIKU ALTAR Valmistati Lübecki meistri Hermen Rode töökojas (1478-1481) Valmis Tallinna Suurgildi ja Mustpeade vennaskonna tellimusel
1857. aasta tulekahju · 25. mail (13. mail) 1857. aastal oli kirikus tulekahju. Päev enne seda oli Järvamaa praost koos kahe teise õpetajaga koguduses külas ning peeti jumalateenistust. 25. mai keskpäeval pääses kirikumõisa karjaaias tuli lahti. Tuulealused hooned (karjalaudad, tall, tõllahoone ja ait) põlesid maha. Tuul kandis tule kiriku katusele. Katus ja tornikiiver põlesid ära. Tuli rikkus ka kirikukellad. Ka kirikukõrts põles maha. Altar, kantsel ja orel jäid võlvide all alles, nii et jumalateenistusi sai hädapärast pidada. 11 4/11/19 Pärast tulekahju · Gustav Heinrich Beermanni juhtimisel ehitati 1858 uus tornikiiver ja katus. Tornikiiver on neogooti stiilis ning tema kõrgus on 49,5 m. Ta järgib Oleviste kiriku torni eeskuju. Kantsel värviti pruunides toonides. Orel varjas suurelt
Taastamistööd kestsid ligi 20 aastat, kirik taastati põhiliselt endisel kujul ning avati 1840. Nende tööde käigus vahetati välja Maarja kabeli ja kesklöövi võlvid, samuti enamike akende raidraamistused. Tollest ajast pärineb ka lõunaeeskoja petiknishidega viil. Kiriku taastamistöid juhtis kunstiteadlane F. Maydell, kes kasutas seal esimesena Eestis neogooti põhimõtteid. Tollal loodud neogooti sisustus (altar, kantsel, akende raidraamistus, uksed, oreliväär) on säilinud tänini. Seega pärineb kiriku väliskuju enamikes detailides 15. sajandist, kuid 19. sajandi alguse neogooti lisanditega. Praegune 123 m kõrgune tornikiiver pärineb aastast 1931, mil kirik kaeti ka uue vaskplekist katusega ning korrastati ka muudes osades. 5
peakirik. Nikolai kirik põles septembris 1944 ja hävis lõplikult pärast Teist maailmasõda. Nupp ja vaskne kukk seati maakivist kiriku tornitippu 27. märtsil 1747, sama aasta 11. septembril võttis raad meistrilt töö vastu. Neid sündmusi märgib peaukse kohal seisev aastaarv: Anno 1747. Kiriku sisetööd aga kestsid ja kirik pühitseti alles 29. märtsil 1750. 10.septembril 1850.a. tähistati suure siseremondi lõppemist. Selles aegu paigaldati uus altar ja kantsel, ka asetati kantslisse Martin Lutherit kujutav portreeskulptuur. Septembris 1854 pandi üles altarimaal, mille autor on hollandlane van der Kann. Hiljem jäi kirik kitsaks ning 1893 kevadest sügiseni valmis meister G. Darmeri juhtimisel uus telliskividest tiib. Ühtlasi remonditi vana osa, põrand, muretseti uued pingid, ehitati ümber rõdud. Nn uus kirik pühitseti 19. oktoobril 1983. Nüüd oli istekohti kokku ca 1500. Orelikoor sai oma tänase kuju 1928 seoses uue oreli ehitamisega
Tules hävisid katused ja tornikiiver ning põles maha ka enamik sisustust koos hinnaliste kunstiväärtustega. Mõne aasta pärast varises kokku ka enamik pikihoone kõrgseinu koos võlvidega. Kirik oli enne 1944. aastat erakordselt rikas 13-18. sajandist pärinenud kunstiväärtuste poolest, sest kiriku kogudus koosnes kogu keskaja vältel jõukatest kaupmeestest. Suur osa sellest aga hävis 1944, nagu orel, 17. sajandist pärinenud nikerdatud väärid ja pingistikud, kantsel, nikerdseinad ning 1556-58 rae liikmetele ehitatud renessanss-stiilis nikerdpingistik. Väärtuslikumad esemed olid kirikust aga õnneks evakueeritud ning pääsesid hävingust. Nii on meie päevini säilinud 1481. aastal Lüübeki meistri Hermen Rode valmistatud suur peaaltar, Surmatantsu maali algusosa (Bernt Notke, 15. sajandi lõpp) ning Püha Antoniuse altar (16. sajandi algus). Säilinud on ka mõningad vapp-epitaafid (17-18. sajand), von Roseni kabeli ehisseina mõned detailid
legendist. Veel väärtuslikke interjööridetaile: Krutsifiks (rist koos ristilöödud Kristusega) võidukaare all ilmselt a-st 1500, tundmatu Tallinna meistri töö. Wrangelite vapiga pingi otsatugi aastast 1513, millel Püha Andreas ristiga, oletatav autor Michel Sittow. Teine pingi otsatugi Virgiliuse-legendi teemal, u. 1530.a, autor tundmatu. Kantsel 1597.a., renessanss. Rõdurinnatise kaunistused 1660-ndatest,oletatavalt Elert Thiele poolt valmistatud. 3 epitaafi (Soertsi, Roterti ja Frosa) 17.saj. keskelt 10 kroon- ja 7 seinalühtrit 16 – 17. saj. Kiriku Maarjakell oli Eesti vanim kirikukell, valatud 1433.a. Merten Seiferti poolt, hävis tulekahjus 2002.a. Kellal oli tekst – Ma löön õigesti nii teenijale kui sulasele, nii
ja18. maailm püüti teoseid? Iseloomusta park. Interjöörides on kasutatud rohkesti tagasi võita loomingulist käekirja stukkdekoori katoliiklusele Tallinna Toomkiriku altar ja ka laemaale ümbritseb stukkraamistus. Sellel ajal ehitati kantsel, altarid Simunas ja Stukkdekoor on võimsaid ja Vigalas. Ackermani stiil erineva kõrgusega ornamentaalne ja luksuslikke losse on lähemal Lõuna figuraalne reljeef. Praegu tegutseb seal
Täpseid reegleid mosee ehitusele on vähe. Kohustuslik on orienteeritus Meka suunas (nn qiblah). Harilikult tähistab seda niss ühes hoone seinas (araabia keeles mihrb). Ehitise selle osa kohal peab olema katus ning selles seinas ei tohi olla uksi. Mihrbi kaunistavad sageli kalligraafilised Koraani värsid või geomeetriline muster. Pildid on mosees keelatud. Ühes reeglite ilmumise ning moseede täiustumisega tekkis üsna peatselt mihrbi kõrvale kantsel (minbar), kust peetakse igareedeseid palvusi. Varajastel moseedel puudus torn - minarett. Esimese minareti sai arvatavasti mosee Kairouanis Tuneesias 703. a. Mõned allikad viitavad ka varajasematele minarettidele aastast 665. Minareti peamiseks eeskujuks peetakse vanade Süüria kirikute torne. Minaretil on mosee arhitektuuris nii kaunistav kui funktsionaalne ülesanne - muezzini kutse palvele (araabia keeles adhan) kostub kõrgemalt kaugemale. Aja jooksul lisandusid moseele mitmed ruumid
14. sajandil ehitatud Püha Vaimu kirik on üks vanimaid ning uhkemaid ehitisi Tallinnas. Enne kirikusse sisenemist tasub pöörata pilgud fassaadile, kus mõõdab siiani aega 17. sajandist pärit kell. Katuseserv on astmeline. Lae peal hoiti linna viljavarusid, väärisasju. Tornikiiver on renessansistiilis. See kirik on huvitaval kombel kahelööviline. Kiriku sisustuse aarete sekka kuulub Berndt Notke ainulaadne 15. sajandist pärit kappaltar ja 1597. aastal ehitatud kantsel. 3. Oleviste kirik nime on see kirik saanud ristiusu levitaja , Taani kuninga Olaf II järgi. Ehitatud 1267. Algselt 159 m kõrge, 15 sajandil oli see maailma kõrgeim hoone. Kirikut iseloomustavad teravkaared, hoone on 3-lööviline basiilika. Praegu on torni kõrgus 123 m kuna sinna on 10 korda välk sisse löönud. 4. Niguliste kirik - Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Kirik rajati algkujul 1230. aastal
a. paiku. Pikka aega on Paide Püha Risti koguduses teeninud D. G. Glanström (1767-1824), C. G. Hammerbeck (1825-1866), E. C. C. Tiesenhausen (1866-1886) ja C. Fr. J. Rall (1886-1924), kes kõik on maetud Reopalu kalmistule. 1925.-1939. a. oli õpetajaks G. Pärli, kes oli aktiivne ka ühiskonna- ja riigielus. Paide kiriku interjöör on tagasihoidlik (liigendamata seinapinnad, lame lagi). Kooriruumi eraldab pikihoonest lai võidukaar. Kiriku sisustuses on tähtsamad neobaroksed altar ja kantsel ning haruldased, ühe autori (E. Rode) täiskomplekt aknavitraae. 10 vitraaist on praeguseks restaureeritud 4 ja 2 käärkambri vitraazi. Samuti on käimas Paide kiriku katuse vahetus.
Selleaegne basiilika erineb varakristlikust basiilikast sellepoolest, et transept(pikilööv) eendub pikihoonest tavalisest palju rohkem. Tema ristumisel lääne- idasuunalise pikihoonega tekkivat ruumi nimetatakse nelitiseks. Seega omab põhiplaan risti kuju. Transeptist idas olevat kirikuosa nimetatakse kooriks. Nelitis on tihti kaetud kupli või torniga. Kesklöövi ja nelitise vahele püstitati mõnikord madal vahesein, niinimetatud vahevõre; selles oli kantsel, kust kogudusele evangeeliumi ette loeti. Ehitismälestistest võib välja tuua näiteks Prantsusmaal asuva Mont-Saint-Micheli kloostri ning Püha Markuse kiriku Veneetsias. Siiamaani oli romaani ehituskunstistis silinder- ja ristservjoonvõlvide puuduseks see, et nad olid väga rasked, seega ehitati nad väga paksudena ning selletõttu oldi sunnitud avama selles vähe ja väikesi aknaid; hoone sisemus oli pime
Liivimaale korraldas paavsti saadik Antonio Possevino. Liivimaad peeti väga tähtsaks kogu Põhja- Euroopa tagasivõitmiseks katoliku usule. Siit loodeti katoliku usku edasi viia nii Rootsi kui ka Vene alale. Jesuiitide mõju siinsele vaimuelule oli märkimisväärselt suurt. Kui rootslased 1625. aastal Tartu vallutasid, lõpetas see mitte ainult jesuiitide tegevuse, vaid ka kogu katoliku ajastu Eestis. Rootsi ajal lisandus Eesti kirikutesse uudse sisustuselemendina kantsel. Seal pidas vaimulik jutlust, luges ette ilmaliku võimu korraldusi ning oma ajastu tava kohaselt ka patustanud inimeste nimesid, et neid koguduse ees manitseda. Luterliku kiriku organisatsioonilne ülesehitamine sai alata alles Rootsi võimu kindlamal juurdumisel Eestis. Liivi sõja tagajärjel olid kirikuhooned purustatud ja rüüstatud, enamik kogudusi jäid ilma õpetajata. Peale ainelise kahju võtsid talurahva hulgas taas maad muinasusukombed ja ebausu ilmingud
bastionid: ● Rootsi bastionid Tallinnas ● Skane bastionid Tallinnas ● Narva bastionid ● Tartu bastionid ● Pärnu bastionid ● Kuressaare bastionid mõisad: ● Palmse mõis ● Põltsamaa loss (rokokoo interjöör) Skulptuur - põhitegija oli puunikerdaja Christian Ackermann: ● Tallinna Toomkiriku altar ja kantsel ● Pühavaimu puidust kell ● Toomkirkiku vapp-epitaafid
17.10.2011 Vaekoda Raekoja platsil (1555) Moresk: stiliseeritud araabiapärane põimornament, kasutati nt talalagede kaunistamisl 61 17.10.2011 Niguliste kirik pärast järjekordset põlengut Protestantlik kirikusisustus Kaarma kiriku kantsel (1570) 62 17.10.2011 Kihelkonna kiriku altariretaabel (1591) Kordamine 63 17.10.2011 64 17.10.2011 65 17.10.2011 66 17.10.2011 67 17.10.2011 68 17.10.2011 69 17.10.2011 70
Mööbel lihtne, aknanissides. Keskajal oli unustatud höövel, treimist tunti. Põhiliseks esemeks on kirst, rautatud äärtega. Arhitektuuri mõju mööbliesemetel, tarbekunstil. Hakkavad välja kujunema koolkonnad oma eripärasustega. Mööbel kas lõigete või maalingutega. Baldahhiinvoodi levik kliima külm. Lembekast kuuluvad rüütlikultuuri juurde puidust, metallist, nahast nendes kingiti pruudile pulmakinke. Ikonograafia vabam kui nt siidkangal ei midagi triviaalset. Kantsel: figuraalsete plastiliste skulptuuride kasutamine Romaani kapiteel oma fantastiliste kujunditega. Tehakse palju keraamikat, kuid mitte kõrgtasemelist. Klaasikunst arenenud, laialdane vitraazide kasutamine. Nende värvides on saavutatud erakordne selgus. Tinaraamidega klaasitehnika kujunes välja 11.s (tulise rauaga). Muidu tehnikatest veel skrafiitot ornamentaalsed motiivid. Tekstiil leiab intensiivse arenguperioodi: kangakunst kõrgel tasemel. Bayeux vaip: 1077. Piiskop Odo (tellija, W
Täna kajastab Rakvere linnakodaniku majamuuseum 19.sajandi käsitöölise kodu. Avatud on erinevad püsinäitused ja ajutised näitused. Kindlasti üheks teiseks Rakvere Pika tänava tuntuimaks ja suurimaks hooneks on Rakvere Kolmainu kirik ehk Mihkli kirik rajati 15. sajandi alguses Rakvere ordulinnuse lähedale. Algas see siis kõik 1400. aastal kui kivikiriku ehitus on seiskunud müürimeister Simoni lahkumise tõttu ning kui 1957 restaureeritakse kantsel ja altar ning kiriku sisemus saab praeguse värvilahenduse Elamu Pikk t. 21 Üks väheseid 18. sajandi lõpust säilinud puitelamuid Rakveres. Ehitatud aastatel 1797-98 kingseppmeister J. H. Schultzi tellimusel. Hoone on ühekorruseline, kivikattega poolkelpkatusega. Maapinna järsu languse tõttu ida suunas on õuepoolne vundament kõrge, võimaldades pääsu keldritesse hoovile avanevate uste kaudu.
Kirikutornis ja -müüris on säilinud tulirelvade laskeavad, mis kinnitavad kiriku kasutamist ka kaitserajatisena. Torni ülemisel korrusel on kamin ja suitsulõõr, mis kinnitab, et vahtkond kasutas torni ka külmal aastaajal. Kirik on saanud kannatada nii Liivi sõja algul 1558. aastal kui ka Põhjasõjas 1703. aastal. Samuti on kirikutorni korduvalt põlema süüdanud pikne. Haljala kiriku tornikiiver sai praeguse kuju 1865. aastal. Kirikus on Johann Valentin Rabe loodud barokk-kantsel aastast 1730. Viru Õlu Rakvere mnt 7, 45301, Haljala Üld tel.: 32 95 000 Faks: 32 95 001 E-post: [email protected] Viru Õlu on Eesti õlletehas, mille tootmisüksus paikneb Lääne-Virumaal Haljalas. Ajalugu Õlletehas töötab Haljalas 1975. aastast saati. Esimene õllevirre keedeti 7. juulil, õlle villimine algas 7. augustil 1975. Esimesel aastal toodeti 6400 hl õlut, teisel 50 690 hl. 2. juulil
Mägede kõrgus veepinnast on mitusada kilomeetrit ja sageli jätkub kaljusein vee alla veel sügavamalegi(suurim sügavus on mõõdetus Sognefordis 1308 meetrit). Stavangerist alates on Fjordidemaa esimene suur loodusime Boknafjord. See algab avara, aga saarterohke merelahena, mis jaguneb mandrisse tungides paljudeks kitsamateks fjordideks. Tuntuim neist on 42 kilomeetri pikkune Lyserfjord, mille ääres on Norra üks kuulsamaid vaatamisväärsusi 600 meetri kõrgue ,,Kantsel". Maailma pikim fjord on Sognefjord, mis ulatub rannikus 220 kilomeetri kaugusele. See on ida-läne suunaline ning seetõttu on põhja kallas valgem ja lõunakallas karmiilmelisem. Sognefjord on enamasti 2-3 kilomeetri laiune rahulik veeväli, kuid idas jaguneb ta mitmesse kitsasse harru. Sognefjordist järgmine on Nordfjord, mis ulatub kõige lähemale suurtele liustikutele Jotunheimeni harjal, ja edasi põhja pooe Storfjord. Viimase kaugeimat ja kõige kitsamat haru,
Armbrust (kujutas lopsakat lillornamenti ja puuviljakobaraid). Barokiaegse puuskulptuuri suurim meister Eestis oli aga Christian Ackermann. Ta saabus 1672 Königsbergist Tallinna, abiellus siin Elert Thiele lesega ja sai Thiele töökoja endale. 1710 lahkus Tallinnast. Koos abilistega lõi Ackermann väga palju teoseid, peamiselt altareid ja kantsleid. Tema töid: · Tallinna toomkiriku altar ja kantsel · endise Rootsi Mihkli kiriku ristimiskamber · altarid Simuna ja Vigala kirikus · kantslid Juuru ja Karuse kirikus Omaette teema Eesti barokiaegses puunikerduses on vappepitaafid (neid tegi palju ka Ackermanni töökoda). Oli juba vana komme jätta kirikusse vapp, mida matuserongkäigus kanti. Renessansis sai alguse komme püstitada kirikutesse epitaafe. (Epitaaf on surnu
Kevadtormi kaasatakse ka Eestis õppustel olevad välismaalased. Haridus 1839. aastal loodi Ambla kihelkonda Tapa külla vallakoolimaja, mis oli algselt ilma korstnata rehetare, mis oli rohkem nagu koht, kus mõne kirjaoskaja poolt õpetati lapsi lugema. Sellist koolisüsteemi kasutati Tapal veel järgmised 29 aastat. 1868. aastal ehitati vana koolimaja lähedusse uus kolmeklassiline koolimaja- maja oli õlgkatusega ning klassis olid olemas pikad pingid, tahvel, kantsel ja orel. Tapa asula esimeseks kooliks oli 1885. - 1911. aastani tegutsenud Katherine Masingu erakool. Kool oli üheklassiline III järgu elementaarkool, kuhu võisid minna nii poisid kui ka tüdrukud. Õppeaeg oli 2 aastat ning sinna võisid minna kõik kuni 12-aastased lapsed, kelle vanemad suutsid aastas 16 rubla õppemaksu maksta. Koolis õpetati katekismust, saksa keelt, ilukirja, käsitööd, liikumist, artimeetikat, vene keelt ja laulmist. Koolis õppis korraga keskmiselt 23 last. 21
Basiilika- Põhiplaanilt ladina risti kujuline, pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea valgmiku. Altar- Altar on ohvrilaud või ohverdamiskoht pind, millele asetatakse ohvriannid, mida ohverdatakse ühele või mitmele jumalusele. Kantsel- põrandast või maapinnast kõrgemal asetsev rinnatise taga asuv kõnetool, millelt vaimulik peab kogudusele jutlust. Päiskivi- hoone võlve ülal hoidva kivi, millega seotakse nn. võlviroided ja mis peab olema üheltpoolt nii raske, et ta võlvi piisava surve all koos hoiab, aga samal ajal ka nii kerge, et ta võlve katki ei rõhu. Kenotaaf- hauamärk inimesele, kes on maetud mujale või kelle säilmed on kadunud. Võlvitüübid: 1. pistiksiiluga silindervõlv 2. kloostrivõlv 3
määrustanud, et need ei oleks kõrgemad kui Oleviste kiriku praegune kõrgus -- 123,7 meetrit maapinnast. Pühavaimu kirik Pühavaimu kirik on 14. sajandil ehitatud vanimaid ning uhkemaid sakraalehitisi Tallinnas. Kiriku põhjaküljel olev maalingute ja nikerdustega kell on üks vanemaid säilinud ajanäitajaid Tallinas. Pühakojas asub Lübeci meistri Bernt Notke 1483. aastal loodud peaaltar ning Tallinna vanim puidust kantsel. See kirik on ka ainus linnakirik, kus on terviklikult säilinud kiriku väärid. (rõdurinnatised) Vääridelt võib leida maailtud piiblitseene alates Aadamast paradiisis ja pattulangemisest kuni Kristuse kannatuslooni jaapostlite tegudeni. Toompea linnus Toompea linnus ehk Väike linnus on Tallinnas Toompeal, Balti klindi klindisaarel asuv ehitisekompleks, kus tänapäeval asub Eesti Vabariigi parlament. Rajatud 13.sajandil
portaali kohal, mille taustaks oli ümmarguse roosaken. Pilastrite vahel neelasid valgust pallaadilikku motiivi kasutavad aknad. Karniiside alt leidsime ümarkaarfriisid, mis kiriku viilu osas olid oskuslikult petiknissideks üle viidud. 2.3 Interjöör Terrakotatehnikas sisekujundus oli tehtud akadeemik D. Jenseni eskiiside järgi. Interjöörist leidsime piirdega astmelise altari, mille paremas servas oli puidust voolitud kantsel. Altari külgedele jäid veel teeninduslikku otstarvet omanud ruumid. Lääneküljel oli ka eraldi sissekäik ning sisseehitatud trepist pääsesime käärkambrisse. Saalis oli kaks suurt kullatud kroonlühtrit, mis valmisid spetsiaalselt pühakoja tarvis ja lisaks veel vanad lühtrid, mis olid ka kasutusel. Teise korruse tasandil ulatus kolmest küljest kiriku keskossa välja postidele toetuv kahekorruseline kooriosa, kuhu viisid kaks kolmeosalist treppi. Ülemisel korrusel oli ka
Kaanon-teatud usundi normatiivne kindlaksmääratud allikas(TaNaK, Piibel, Koraan) Kaksikmoraal-käitumisviis, mille puhul tegutsetakse või peetakse lubatavaks käituda teisiti, kui ametlikult õpetatakse Kalendririitus-vastavalt aastaajale korduv usuline rituaal Kaliif- Muhamedi järeltulija, islami koguduse juht, kellel on nii ilmalik kui vaimulik võim Kantsel- kõnetool või poodium jutluse pidamiseks Karisma- vaimuand, armuand, tavatu võime, usutakse, et pärineb jumalalt Konfirmatsioon- kinnitamine, kiriklik talitus, milles noori kinnitatakse elama ristimises saadud Jumala armu kohaselt Koraan- moslemite püha raamat Krutsifiks-ristilöödud Kristuse kujutis Kõrgusund- kirjaoskusega kultuuri usund Kosmoloogia-õpetus universumi ehitusest, uskumus või müüt maailma tekkest Kosmos- korrastatud maailmakõiksus
Koguduse kaval eestseisja lasi kiriku lukud sulatina täis valada ning märatsev rahvas ei pääsenud sisse. Kirik sai tõsiselt kannatada 9. märtsil 1944 märtsipommitamises. Tules hävisid katused ja tornikiiver. Maha põles ka enamik sisustust koos hinnaliste kunstiväärtustega. Mõne aasta pärast varises kokku ka enamik pikihoone kõrgseinu koos võlvidega. Tulekahjus hävisid orel, 17. sajandist pärinevad nikerdatud väärid ja pingistikud, kantsel, nikerdseinad ning 15561558 rae liikmetele ehitatud renessanss-stiilis nikerdpingistik. 1940ndate lõpus oleks kirik äärepealt lammutatud, aga otsusutati siiski restaureerida. Restaureerimistööd kestsid 19531984. Selle aja jooksul tehti olulisi uurimisi, mis võimaldasid hoone taastada võimaluste piires algsel kujul. 1950ndatel ehitati uuesti üles varisenud keskpiilarid koos kõrgseintega ning hoone kaeti uute võlvide ja katustega. 1960ndatel aastatel avati ning restaureeriti 15
Usuline konflikt kestab tänini. Iirlased on vanim katoliiklik rahvas. Iirimaal oli terav konflikt kuni Iirimaa iseseisvumiseni. 6 põhjapoolset Iiri krahvkonda jäid okupeerituks ning on siiamaani. Prantsusmaa. 1572.-1598. a. suur kodusõda. Oli 3 poolt. Põhivaenlane oli protestantlik unioon, hugenotid (Lõuna-Prantsusmaa); katoliiklik liiga (Põhja-Prantsusmaa). Juhid olid vennad Guise'id. Protestante juhtis Navarra krahv Henry. Luterluses on lihtne kirik, 3 elementi kantsel, altar, altarimaal. Muid kaunistusi pole. Suhteliselt lihtsad ehitised. L. ei tunnistanud tsölibaati (vaimulike abiellumiskeeld). L. nõudis, et jumalateenistused toimuksid igas rahva keeles. See sundis paljusid rahbaid looma enda kirjakeelt. Seega olid just vaimulikud need, kes töötasid välja kirjakeele. 1525. a. algas ususõda, reformatsiooni ei toimunud Hispaanias, Itaalias, Iirimaal, Portugalis. Täielikult toimus reformatsioon Põhjamaades. Taanis, Rootsis luterlus. Tol
Ehitise aluskonstruktsioon on 11. sajandi kiriku oma, kaasa-arvatud marmorpõrand, kuid palju ehisdetaile lisati hiljem, sealhulgas ka pitsisarnane kiviääris. Katedraal on gooti stiilis ja eestvaates koosneb just kui kolmest osast: ülemin osa, alumine osa ja kuplid. Nagu Justinianuse keisrikirikul on ka Püha Markuse peakirikul kreeka risti kujuline plaan. Kõik neli haru on ühepikkused ja moodustavad pealöövi, põiklöövid ja kantsli. Iga haru keskel on kuplid. Kantsel lõppeb apsiidiga ning pelöövi 2 ja transeptide ümber, kuplitest väljaspool, kulgevad külglöövid. Katedraal on kahe korrusega. Esiotsas oli galerii, kuid see eemaldati pärastpoole, kuna kogu peakirik muudeti kahekorruseliseks, kuigi ülemisel korrusel on kitsad balustraadidega piiratud läbikäigud. Tänu sellele on kirik väga keerukate ruumidega, kus võib imetleda imekauneid marmorsambaid.
tolle aja parim puunikerdaja Tobias Heintze u.1632.a. Kantsli valmistas Tobias Heintze ja abilisena Hans Wentzel u.1632.a. (Kõlaräästa servas gooti kirjas: Hääl ütleb: ,,Kuuluta! Kõik liha on kui rohi kui lilleke wälja peal, aga Jumala sõna püsib igawesti. Seinatahvlil gooti kirjas: Jeesus ütleb: ,,Õndsad on need, kes Jumala sõna kuulewad ja seda tallele panewad.") Tobias Heintze - Keila kiriku altar Tobias Heintze - Keila kiriku kantsel Kenotaaf? Näide. Kenotaaf on sümboolne hauamälestis ehk tühi haud. Oleviste kiriku kõrval asuva Maarja kabeli idapoolse välisseina kahe tugipiida vahel Hans Pawelsi kenotaaf.
Tallinna privileegide kinnitamist diplomaatilistel kaalutlustel vürst Mensikovile ja paikneb praegu Peterburis Ermitaazis. Tulekahjus hävisid orel, 17. sajandist pärinevad nikerdatud väärid ja pingistikud, 5 Kristina Soboleva Niguliste kirik kantsel, nikerdseinad ning 15561558 rae liikmetele ehitatud renessanss-stiilis nikerdpingistik. 1940ndate lõpusoli lirik lammutuse äärel , kuid see otsusutati siiski restaureerida. Restaureerimistööd kestsid 19531984. Selle aja jooksul tehti olulisi uurimisi, mis võimaldasid hoone taastada võimaluste piires algsel kujul. 1950ndatel ehitati uuesti üles varisenud keskpiilarid koos kõrgseintega ning hoone kaeti
alistumist 1227. aastal säilitasid saarlased teatavaid õigusi, kusjuurel võitjail oli esialgu keelatud ka linnuste ehitamine. Lisaks olid siinsed maavaldused jagunenud omavahel sageli vaenujalal olnud ordu ja piiskopivõimu vahel. Samuti võis kirikus kaitset leida saarlaste sagedaste vastuhakkude puhul. Kiriku esemelises interjööris on selle ehitamisajast säilinud dolomiidist altarilaud. Keskajast on ka ristimisvaagna kivist jalg. 1629. a. valminud renessanss-stiilis kuuetahuline kantsel on vanemaid Saaremaal Nelja esitahku raamivad elegantsed kvaliteetselt töödeldud voluudina painutatud konsoolid, mida kaunistavad pikad akantuselehed. Tahkudele kinnitunud vapid on kaduma läinud. Kõnetool ootab peatset restaureerimist. Kantsli autoriks on Kuressaares tegutsenud meister Balthasar Raschky, kelle töödes on tuntav stiililine side Sileesia kunstiga. Kiriku klassitsistlikus stiilis altari on valmistanud Kuressare tisler Nommen Lorentzen 1827. a. Altari taga on imekaunis
Kordamine KT ,,Rootsi aeg" 1. Eesti ala minek Rootsi riigi koosseisu (millal, kuidas, mis lepingud) 2. Kohaliku aadli ja Rootsi keskvõimu vahelised suhted. 3. Eesti talupoegade olukord (+ ja -) 4. Vaimuelu ehk kultuur. 5. Kohtukorraldus. 6. Mõisted. 7. Tähtsamad isikunimed. 1. Rootsi aeg algas 1645. Aastal Brömsebo rahuga, mille järgselt loovutas Poola ka Saaremaa Rootsile, seega oli kogu eestlaste maa läinud Rootsile ning algas Rootsi aeg. Rootsi aja alguseks võib lugeda ka aastat 1629, kui sõlmiti Altmargi vaherahu Rootsi ja Poola vahel, kus Poola loovutas Väina jõest kõik põhja pool asuvad alad Rootsile. Rootsi aja lõpuks võib lugeda aastat 1721, mil lõppes Põhjasõda, kui ka aastat 1710 kui Tallinn oli vene vägede all ning Peeter I'sele loovutati Toompea võti. 2. Säilitati aadlite ja linnade eesõigused, mis olid paiguti Rootsi aadlite omadest suuremad. Teistmoodi suhtuti...
Mustpeade maja on kaunistatud raidreljeefidega Õiglus ja Rahu. Õiglust on kujutatud naisekujuna,kelle käes kaalud ja mõõk ning Rahu palmioksana. 10.Keila kiriku altari ja kantsli valmistas, mis aastal? Tänase kiriku sisustus pärineb ajast peale Liivi sõda. Kirikulise tähelepanu köidab suur renessanssaltar, mis pärineb tallinlase Tobias Heintze töökojast. Altari kinkisid Saku ja Sausti mõisnikud Bernhard von Scharenberg ja Anna von Rosen 1632.a. Kantsel pärineb samuti T. Heintze töökojast ning valmis 1632; kantsli kinksid Klooga mõisnikud von Klugenid. 11.Kes on kenotaaf ja näide? Kenotaaf on hauamärk inimesele, kes on maetud mujale või kelle säilmed on kadunud. Neid esineb näiteks pühakodades ja kalmistutel. Kaupmees Hans Pawelsi hauatähise sümbolitele sobib rohkem kristlik tõlgendus. Kenotaaf on kujundatud kivialtarina, mille ülaosas on kaheksa üsna realistlikult teostatud reljeefi
Kõik need esemed on leidnud koha restaureeritud hoones. Peale nende on säilinud veel 13. sajandi lõpust pärinev tammepuust krutsifiks, mis paikneb ajaloomuuseumis, ning 1477 Tallinna kullassepaHans Ryssenbergi valmistatud tornmonstrants, mis kingiti 1710 enne Tallinna privileegide kinnitamist diplomaatilistel kaalutlustel vürst Mensikovile ja paikneb praegu Peterburis Ermitaazis. Tulekahjus hävisid orel, 17. sajandist pärinevad nikerdatud väärid ja pingistikud, kantsel, nikerdseinad ning 15561558 rae liikmetele ehitatud renessanss-stiilis nikerdpingistik. Restaureerimine 1940ndate lõpus oleks kirik äärepealt lammutatud, aga otsusutati siiski restaureerida. Restaureerimistööd kestsid 19531984. Selle aja jooksul tehti olulisi uurimisi, mis võimaldasid hoone taastada võimaluste piires algsel kujul. 1950ndatel ehitati uuesti üles varisenud keskpiilarid koos kõrgseintega ning hoone kaeti uute võlvide ja katustega.
a. põles ning 1815.a. asendati praeguse katusega. 1986.a. alustati hoone rekonstrueerimist kontsertsaaliks. Soovimata rikkuda kirikusaali kavandati vajalike abiruumide jaoks keldrikorrus. 1989.a. sai hakata mõtlema juba kiriku taastamisele. 1991.a. jõuludel peeti peaaegu valminud kirikus jälle jumalateenistus. Kirik pühitseti taas 27.12.1992.a. 1950.aastatel jaotati Jaani kiriku altar, kantsel, orel ja lühtrid mitme Eesti kiriku vahel. Seetõttu sai taastatud hoone täielikult uue kujunduse. Altarilaua kavandas Aivar Oja, vitraazid - Renee Aua. Oreli kinkis Viljandi sõpruslinn Ahrensburg. 08.30 Kogunemine bussi 08.35 Algab sõit Pärnu poole 10.15 Saabumine Pärnusse 10.30 Tutvumine Pärnu ordulinnusega Pärnu ordulinnus oli linnus Pärnu jõe suudmes, jõe vasakul kaldal. Pärnu linnust on esmakordselt mainitud 1265. aastal
Trezzini 4. Millised olulised hooned lõi Peetri järglaste ajal itaallane Restrelli? Talvepalee, Smolnõi kloostri kirik, Jelgava ja Rundle lossid, Tsarskoe Selos 5. Millise meistriteose lõi Peterburis prantslane É. M. Falconet? Peeter I ratsamonumendi 6. Milline oli Rootsi ajal Eesti tähtsaim linn? Narva 7. Kes lõi kõige silmapaistvamaid barokkstiili puunikerdisi? Kus võime tema teoseid näha? Christian Ackerman. Tallinna toomkiriku altar ja kantsel. 8. Kes laskis Tallinna ehitada Kardioru lossi? Kelle järgi see on nimetatud? Peeter I. Katariina II järgi 9. Kes kavandas ja mille eeskujul Kadrioru lossi? Niccolo Michetti. Itaalia küllusliku hilisbarokki eeskujul 10. Kus asub Palmse mõis? Miks ta tänapäeval veel oluline on? Lääne-Virumaal, on näha barokliku sisekujunduse osi, hästi säilinud. 11. Kus asub Eesti kaunim rokokoostiilis sisekujundus? Mis sellest sai? Põltsamaal, hävis II
· Peamiselt altarid o Hauaplastika Nagu Prantsusmaal · Kivist hauamonumendid Pronks- ja messinghauaplaadid Itaalia o XIII saj II p plastika tõusujoones o Skulptuuri seos arhitektuuriga nõrgem kui Prantsusmaal Seega vabamad arenemisvõimalused o Nicoló Pisano Kantsel Pisa baptisteeriumis · Eeskuju antiiksetest sarkofaagidest · Ilmekad üllad tegelased · Ülesehitus järgib gooti arhitektoonikat o Giovanni Pisano 17 Nicoló poeg ja õpilane · Kunst rahutu dramaatiline, pateetiline
Torni kõrgus maast on praegu 123,7 m. 1840. Taastamistööd kestsid ligi 20 aastat, kirik taastati põhiliselt endisel kujul ning avati 1840. Nende tööde käigus vahetati välja Maarja kabeli ja kesklöövi võlvid, samuti enamike akende raidraamistused. Tollest ajast pärineb ka lõunaeeskoja petiknishidega viil. Kiriku taastamistöid juhtis kunstiteadlane F. Maydell, kes kasutas seal esimesena Eestis neogooti põhimõtteid. Tollal loodud neogooti sisustus (altar, kantsel, akende raidraamistus, uksed, oreliväär) on säilinud tänini. Kirik pärast 1950. a. Oleviste kiriku hoone anti 1950. a. septembris üle ühendatud Evangeeliumi Kristlaste - Baptistide Tallinna Oleviste Kogudusele sõjategevuse tagajärje tublisti kahjustatuna. Kiriku korrastustööd algasid kohe pärast kiriku avajumalateenistust 17. septembril 1950. a. ja lõppesid sama aasta 23. detsembril. 1954. a. toimus kirikus ulatuslik siseremont. Aastakümnete jooksul oli kiriku seintele ja
laemaalid. Tuntuim keskaegne kirik on Turu Toomkirik, milline esindab tüüpilist telliskivigootikat Läänemere piirkonnas. Hattula Pyhän Ristin kirkko Keskaegne kirik on ristküliku kujuline, kus põhjapool asus käärkamber ja lõunapool relvaruum. Tavaliselt oli lagi kaetud puust silindervõlviga. Hiljem hakati kasutama telliskivivõlvi, nagu Hattula, Hollola ja Pervoo kirikutes. Siseseinad, võlvid ja kantsel kaeti maalingutega. Parimad näited ilmalikust arhitektuurist on Turu ja Viiburi lossid (13.sajand) ja Hämenlinna kindlus (romaani lossi tüüp) 13.-18.sajand Rootsi renessanss 16.sajand Ehituskunsti parimad näited on lossiarhitektuuris : 1537.aastal valmis vararenessanslik Gripsholmi loss, mille juures domineerivad veel suurtükitornid. 16.sajandi II pool domineerib kõrgrenesanss : valmivad Kalmari ja Vadstena lossid
Jumalateenistus asendati piibli lugemisega. Calvin nõudis töökat ja lihtsat eluviisi 2. Nii Lutheri, kui ka Calvini ja Zwingli õpetuses oli piibel tähtsal kohal. 3. Jumalik ettemääratus tähendab seda, et jumal olevat juba enne inimese elu otsustanud kes saab õndsaks ja kes satub hukatusse. Tõenduseks, et jumal inimese on välja valinud oli see, millised oli inimese majanduslikud olud. 4. Kalvinistide pühakoda oli lihtne ja tagasihoidlik. Ruumi keskel asub kantsel, mille ümber asuvad pingid lihtsatele inimestele. Eraldi on tähtsamatele inimestele mugavad kohad. Kõik ei olnud võrdsed sest kõrgemast soost kiriku külastajatele olid eraldi pehmed ja mgavad toolid. 5. 6. Anglikaani kirikus jäid katoliku kiriku kombed ja tavad püsima
annaabi.ee 
