TIGU Elupaik : koduaias, linnapargis Suurus : Toitumine : taimelehed, küpsenud vilju Eritamine : üks neer Närvisüsteem : peaaju Meeleelundid : kaks paari kombitsaid ja silmad, kompimis ja maitsemeel Sigimine : liitsuguline Mitmekesisus : Tähtsus looduses : aitavad kaasa parasiitusside levikule Kasutusalad : söögiks, kunagi kasutasid inimeses usse riide värvimiseks Hingamine : kops või lõpused JÄRVEKARP Elupaik : mageveekogudes kui ka meres Suurus : Ehitus : neil puudub pea, väljast on koda kaetud õhukese sarvainest kihiga ja seestpoolt õhukese pärlmutterkihiga Toitumine : vetikatest ja väiksematest veeloomadest Närvisüsteem : Meeleelundid : Erituselundid : KARBID Sigimine : lahksugulised Kasutusalad : söögiks inimestele, loomadele ja merelindudele Mitmekesisus : ei ole suurt mitmekesisust Hingamine : PEAJALGSED LIMUSED Elupaik : meredes Suurus : Toitumine : ujuvatest kaladest ja selgrootutest Liikumine : tänu täiuslikule när...
........................................6 Krevett ............................................................................................................................................7 Langust.............................................................................................................................................7 Jõevähk............................................................................................................................................7 Krabid..............................................................................................................................................8 Molluskid Ehk limused on enamasti kojaga kaitstud selgrootud, kelle keha koosneb peast, kotikujulisest kerest ja jalast. Molluskid jagunevad kolme suurde klassi: teod ehk kõhtjalgsed, karbid ehk liistaklõpuselised ja peajalgsed. Molluskid peavad valmistamise ja söömise ajal päris värsked olema. Mõnda molluskit
KOORIKOLOOMAD KREVETT, KRILLID, KRABID Selje Kund MKt-16 KREVETT Suurus ja kaal,värvu s Eluiga Keha TOITEVÄÄRTUS Valku Rasva Vitamiinid Mineraalaineid TÖÖTLEMINE JA TOIDUD Kooritakse Riknemise vältimiseks Külmadesse ja soojadesse toitudesse KRILLID ehk Hiigelvähk Nime saanud Elab Keha Krillidele Iseloomulik Toit Tuntumad krillid KASUTAMINE Kalasöödan a Õli KRABID Üldnimetus Elab Töötlemine Kasulikud ained ERINEVUS Krabi valgel ja pruunil lihal Toitaineline koostis Tänan Tähelepanu eest!
· 4 paari rindmikujalgu käimseks · 1 paar suured sõrad kaitsmine+ründamine · 5 paari ujujalgu sigimine(kinnituvad vastsed) · Kokkukasvanud UIM Kõnnivad edasi, ujuvad tagurpidi Vähilakk e. vähi tagaosa Toitumine : Suu=neel=söögitoru=magu=maks=sooltoru=pärak Erituselundid : rohelised näärmed, suu juures, tundlate alusel VÄHILAADSED (sabata) Krabid · Tugev, lai pearindmiku kilp - hiina villkäppkrabi-ekskülaline ?? - ämblikkrabi (4m) - suur kamtatka krabi (1,5m) 250m süg - karuskrabi ???????????? · Sümbioos käsnaga · Käsn: kaitseb krabi + varjab · Krabi: saab süüa tänu käsnale
TALLINNA TEENINDUSKOOL 011K Mereannid Referaat Juhendaja: Milvi Kasemäe Tallinn 2007 Sisukord 1) Sisukord lk. 2 2) Austrid lk. 3 3) Seepia lk. 4 4) Kaheksajalg lk. 5 5) Vähid lk. 6 6) Teod lk. 7 7) Karbid lk. 8 8) Krabid lk. 10 2 Austrid Austrid on üks populaarsemaid töönduslike karpide perekondi ja kokku on neid pea 60 liiki. Arvatakse, et inimene tarvitas austreid toiduks juba kiviajal seda tõestavad ka vastavad leiud. Kunstlikult hakati neid kasvatama juba 150 aastat eKr, austrikasvandused olid nii Vana- Hiina kui ka Vana-Rooma kultuuris. Austrid elavad paras- ja troopikavöötme meredes 50-70 m sügavuses, moodustades seal kaljudel suuri kolooniaid, nn austripanku
Kaheksajalad Taavi Kaasik 8.c Hariliku kaheksajala looduslik leviala ulatub Suurbritannia lõunarannikust Vahemerd läbides Senegalini Aafrikas. Teda esineb ka Assooridel, Kanaari saartel ja Cabo Verdes. Üldine info Kaheksajala silmad on suured ja need on kohastunud sügavustes valitseva nõrga valgusega. Kaheksajalg ujub tagurpidi, selg ees. Tema lemmiktoiduks on vähid ja krabid. Kaheksajalg on hea ujuja ja enamuse oma saagist püüab ta järsku rünnates. Kaheksajalg on varustatud mürginäärmete ja tindipommidega. Tunnused
Pärast munemist sügisel toimub viljastamine. Vähk kannab viljastatud mune kevadeni enesega kaasas. Juunikuus kooruvad munadest vähid. Kuna vähid kasvavad kogu elu, siis peavad nad oma kitiinkoorikut vahetama (see jääb kitsaks). Seda nähtust nimetatakse kestumiseks. Me ei tohi püüda väikseid vähke (neil pole veel järglasi) ega vähke, kes kannavad mune. Vähkide mitmekesisus ja tähtsus Eesti suurim vähk on jõevähk (umbes 20 cm.). Krabid on jõevähi sugulased, kuid sabata. Kõige suuremad krabid on ämblikkrabid. Nende pikkus võib olla kuni 4 meetrit, kui jäsemed on välja sirutatud. Vähid on osavad maskeerujad, näiteks erakvähk poeb tagurpidi tühja teokoja sisse, et kaitsta oma õrna tagapoolt. Kõige pisemad vähid on vesikirp ja sõudik, hulgakesi saavad nad elada veetilgas. Keldrikakandid on maismaal elavad vähid. Mere rannikuvees on üsna harilik merikilk ja mageveekogudes on väga arvukas vesikakand
, pooluste sulamist. -- Kõrbestumist. -- Tänu liustike sulamisele võivad paljud pooluste loomad välja surra. Varasemad kevaded Pehmemad talved Suuremad tormid ja üleujutused Suureneb metsatulekahjude oht Soojemate kliimade erinevad loomaliigid hakkavad sisse rändama Aastate 1906 ja 2005 vahel tõusis Maa keskmine temperatuur 0,74 °C võrra Liustikud on märgaltavalt sulanud Pooluste pindala väheneb iga aastaga Pooluste mereelukad on ohustatud sissetungivatest liikidest nagu haid, krabid ning teised kiskjad Suurenenud reostuste oht Peaks seisma vihmametsade maharaiumise vastu Võimalikult palju jala käia, jalgrattaga sõita, et mitte paisata mootorsõiduke mürgiseid gaase õhku Aitäh!
Mangroovimetsad TTG 10c Laura Tumala 16.11.2011 mangroovimetsade asukohad ABIOOTILISED TEGURID Õhuniiskus *Sisemaal on õhuniiskus üsna suur- üle 65% *Suur õhuniiskus vähendab taimedest ja pinnasest vee aurustumist *Liiga suur õhuniiskus ja kõrge temperatuur võivad muuta elukoha elamiskõlbmatuks Temperatuur *Infrapunase kiirguse intensiivsus on üsna suur , mistõttu seal on ka kõrge temperatuur Valgus *Valgust on seal palju, mis on hea taimede fotosünteesile Hapniku hulk vees *Vees lahustunud hapniku hulk on väiksem , kui avatud meres pH *Mangroovi pinnas on üldjuhul neutraalne või kergelt happeline, mis on normaalne ning see ei vaja erilisi kohastumisi Mangroovitaimed *taluvad soola *harunev õhujuurestik (mutta kinnitumiseks) Mangroovi loomastik Erinevad linnud *haigrud veeloomad *mudahüpik(taustal) *krabid *kalad Kasutatud materjal http://mak...
· Vesi- 24°C Kliima diagramm Taimed · Liigirohke ja mitmekesine · Ferralliitmullad · Erinevaid taimeliike on loetletud üle 8 tuhande · Palmiliike on säilinud üle 30 · Kuuba rahvuspuu- kuningpalmid · Veel: mahagonipuu, eebenipuu, pappel Loomad · Loomastik pole liigirikas, pole kiskjaid: kuid on krokodillid ja moskiitod · ~300 troopikalinnuliiki: koolibrid, tocororo · ~900 kalaliiki: pagrus, saagrai · Kõrges hinnas on ka krevetid, krabid Tocororo Kuuba krokodill Kuuba rahvas · 2/3 kuubalasi on Hispaaniast sisserännanute järeltulijad · Põlisrahvaid pole · Inimesed on musikaalsed ja rõõmsad · Kuuba on salsa päritolumaa Tegevused Kuuba ekspordib · Suhkrut ja selle saadusi · Tubakat · Niklit · Vasemaaki · Toiduaineid Probleemid · Orkaanid · Kõrbestumine · Happevihmad · Joogivee saastatus Tänan tähelepanu eest! Kasutatud materjal · www
Kaheksajalg Üldandmed - Selts: kaheksahaarmelised - Sugukond: päriskaheksajalgsed - Perekond ja liik: Octopus vulgaris - Pikkus: kuni 3 meetrit - Kaal: kuni 25 kilogrammi - Suguküpsus: emased 18-24 kuuselt, isased varem - Munade arv: kuni 150 000 - Koorumisaeg: 4-6 nädalat - Harjumuspärane eluviis: eraklikud merepõhjaasukad - Toitumine: peamiselt krabid ja vähilised - Eluea pikkus: emased hukkuvad umbes 2-aastaselt, isased elavad rohkem Välisehitus · Väline koda puudub. · Kotikujulise kehaga. · Jalad ja uimed puuduvad. · Suu ümber 8 kombitsat. · Kombitsatel iminapad ja meelerakud. · Pea külgedel suured silmad. · Papagoi noka taolised lõuad. · Keha katab mantel. Siseehitus · Selgrootud. · Seljaosas plaatjas sisemine toes. · Soole tagaosa lähedal tindinääre.
A klass Võru Kesklinna Kool Vähid · Lüliline keha · Kitiinainest kest · Lülilised jätked · Puhta veega veekogud · Väikekalad, surnud organismid, vetikad · Lahksugulised · Lüli toiduahelas Erakvähk · Võivad elada kasulikku kooselu meriroosiga · Kannavad meriroosi teokarbi pinnal kaasas · Peidavad oma pehme kaitseta tagakeha tühja teokarbi sisse https://www.youtube.com/watch? v=0jZe_VGLRYI Krabid · Tagakeha on redutseerunud · Neid katab enamasti tugev välisskelett · Esimesed käimisjalapaarid on muundunud sõrgadeks · Ookeanites, maismaal ja ka magevees Ämblikkrabi · Sõrad, meenutab ämbliku · Vetikad, karbid, surnud organismid · Muneb · Meenutab ämblikku (liikumine) · https://www.youtube.com/watch? v=qoCiTkQnVWg Huvitav teada · Krabide suurus varieerub 1 mm kuni jaapani hiidkrabini, kelle jalgade
väiksemad kalavarud: sooja vee tõttu (hapniku vähem) - eluahel tihedalt täis, aga massi ei ole. järsk kallas - ei pääse randa. (Aafrika rahvad ei ole ka erilised kalasööjad rahvad). 3) Vaikse ookeani avaalad (Aasia rannik, Venemaa, Hiina, Kanada, Alaska). Kariibi-Kamtsatka hoovus - hapnik - tekivad massilised kalaparved Alaska hoovus. Liigid: saida, ansoovis, makrell, tursk, heik, lõhe. muud: krevetid, krabid, vähid, homaar. 4) Vaikse ookeani Lõuna-Ameerika rannik külm hoovus - hapnik jõed kannavad suudmetesse hukgaliselt toitaineid. Püütakse väga palju prügikala, väike kala, mis läheb peamiselt kalajahuks. Puhas valk loomadele (sead, tibud) El Ninjo - ilmselt põhjuseks õhurõhu muutus liigid: makrell, stauriid, ansoovis, heeringas . 5) India ookean (vähetähtis) püügiviisid teised, õng v'i võrgulina. seega kogused pole väga suured.
kroonilisi allergilisi haigusi (allergiline dermatiit e nahapõletik, konjuktiviit). Toiduallergia nähud väljenduvad sagedamini nahal (nõgeslööve, angioödeem, ekseem, dermatiit, gastriit, soolepõletik). Toiduained-allergeenid kahjustavad ka hingamiselundeid (allergiline nohu, allergiline bronhiit või bronhiaalastma). Harvem esineb kahjustusi silmade, kuse- ja suguelundite, südame ning mõningate teiste elundite poolt. Eestis on kõige sagedamini allergeenideks piim, munad, kala, krabid, vähid, mesi, teraviljad ja pähklid. Piim Allergeeniks ei pruugi olla kogu piim, vaid selle üksikud koostisosad (näit albumiin või kaseiin). Kõige sagedamini on allergeeniks lehmapiim. Sellest põhjustatud allergiliste reaktsioonide vältimiseks on võimalik asendada lehmapiim sojapiimaga, mille sensibiliseerivad omadused on tunduvalt nõrgemad. Ka piima keetmine võib muuta selle talutavaks. Mõned taluvad hästi hapupiima, keefiri, jogurtit, rasvavaba piima, võipiima või piimapulbrit
Väga oluline infrastruktuur (sadamas peavad olema elumajad, pangad, lasteaiad jne.) Kaup läheb maailmaturule. 4. Ookeani püük tegeletakse avaookeani või teiste riikide majandusvööndis. Kalapüügiga seotud terve laevastik (püügilaevad, transpordilaevad lennukid, helikopterid). Kaup maailmaturule. Võivad tegeleda ainult majanduslikult rikkad riigid: Jaapan, Venemaa, USA. Merel 6-8 kuud. Kõige püütavamad kalad: tursk, heeringas, tuunikala, krabid ja rannakarbid. Akvakultuurid kalade jt. mereandide kasvatus nii meres kui ka mageveekogudes (vetikad, teod, karbid)
tabamiseks. · 340 rünnaku analüüsimisel selgus, et Lõuna-Aafrika mõrtsukhaid kütivad hülgeid kindlatest pelgupaikadest, mille läheduses ei olnud hülgeid just kõige enam. Nad võistlesid teiste haidega ja arvestasid keskkonnatingimusi, et sooritada kiireid vertikaalseid äkkrünnakuid. KATSE · Belfasti Queen's University bioloogiateaduste kooli teadlased Bob Elwood ja Mirjam Apel tegid katse uurimaks, kas krabid tunnetavad valu. · Nad uurisid erakvähkide reaktsiooni elektrilöögile. · Erakvähkidel pole omaenda koda, vaid nad asustavad teiste loomade valmistatud struktuure, tavaliselt tühje molluskikodasid. Kodadele kinnitati elektroodid, et nende läbi elektrilöök anda. Ainsana lahkusid oma kodadest need krabid, kes elektrilöögi said, näidates, et see oli neile ebameeldiv ja et tegu ei ole pelgalt refleksiga. TEST · http://www.2on.com/ee/c/?v%5B
eemalehoidvast kombitsast kokku pandud olend. Tegelikult peitub selles kotitaolises kehas hästiarenenud aju ning närvisüsteem, mis teeb temast imetlusväärselt intelligentse looma. Kaheksajalg. Pikkus kuni 3 m Mass kuni 25 kg Paljunemine: lahksuguline, emane muneb munad mis kooruvad 4- 6 nädalaga. Toitumine: peamiselt krabid ja vähid. Esineb kõikjal soojades maailmameredes. Kaheksajalad. Pesa valvav kaheksajalg. Äsjakoorunud kaheksajalad. Kaheksajalg Kalmaar. Tüüpiline peajalgsete esindaja. Kasutab edasiliikumisel reaktiivliikumist. Kaitseb ennast nagu teised peajalgsed nn. "tindinäärmete" abil. Ebakalmaar Ebakalmaar on tüüpiline peajalgsete esindaja. Ebakalmaari välisehitus Silm Kombitsad Iminapad Pulmamäng
Enamus torme ja vihmasadusid toimuvad juulist oktoobrini. Mullastik · Puna ja kollamullad, väheviljakad. Taimed · Liigirohke taimestik. · Üle 800 erineva orhidee sordi ja üle 8500 muu erineva taimeliigi. Taimed · Puuviljadest : suhkru õun,banaan, kookos,sidrun,mango, papaia,ananass jt. · Pildil on näha, kuidas mangod kobarana kasvavad. Loomad · Üle 2400 kalaliigi lisaks veel vähid, krabid ja muud meremolluskid. · Oranz klounkala Murene Loomad · Üle 530 linnuliigi. · Üks teatavamaid linde on filipiinide kotkas (paremal, vasakul kakaduu) Filipiinide kotkas on u 75-100 cm pikkune, tiiva pikkus üle 2 meetri. Lendab kuni 100 km tunnis. Üheks omapäraks on talle kollased jalad. Loomad Tontkandlane Carabao Lendkoer Inimtegevus · Tegevusaladeks on põllundus,metsandus ja mineraalainete tootmine.
sobivaid varjevõimalusi, sõraliste rohkust ja veekogude lähedust. Üksikult elavate täiskasvanud tiigrite individuaalterritooriumi suurus on vähemalt 400 km2. poegadega emasloomal on see alguses 15-20 km2, kuid ta suurendab seda järk-järgult. Oma aladel uitab ta pidevalt ringi, tallates talvel endale kõvad rajad, sest lumes on tal raske liikuda. (Loomade elu, 1987) TOITUMINE Saagiks on tal mitmed sõralised, eelkõige metssead, hirved ja metskitsed ning krokodillid, kilpkonnad, kalad, krabid jt. Sõralisetele peavad jahti hiilides või varitsedes. Meeldib supelda ja on head ujujad. Neil on nii palju jõudu, et nad suudavad läbi hammustada isegi suure looma selgroo. Uluksõraliste nappusel murravad kariloomi ja koeri. Esineb ka inimsööjaid. Aktiivsed on peamiselt öösel. (Loomade elu, 1987) JÄRGLASED Sigimine ei lange kindlale aastaajale. Isased on teineteisele rivaalideks ja toimuvad verised võitlused. Tiinus kestab 95-112 päeva
kliendirühmale? Tähtis on ka vitamiin B4 ehk koliin, mida saame munakollasest, makrellidest, sardiinidest, kaunviljadest, sojast, hernestest ja ubadest. Tähtis on ka veel vitamiin B8 ehk inositool, mida saame põhiliselt kartulitest ja maisist. Kala, kuna see on südamele väga hea. Mida ei soovita süüa/juua antud kliendirühmale? Kolesteroolirikkamaid toite/toitaineid, nagu rasvane piim, hapu- ja rõõskkoor, või, rasvane kohupiim, jäätis, vähid, krabid, austrid, rasvane sealiha jne. Vutimune, kuna nad ei langeta kolesteroolitaset ja neil on kõrgem kolesteroolitase kui kanamunadel. Neid eelnevalt nimetatud toitained võib iga inimene küll tarbida, kuid mõõduka kogusena, kuna inimese keha vajab teatul hulgal kolesterooli, et sünteesida steroidhormoone, sapphappeid, vitamiini D, moodustada rakumembraane ja valmistada närvikiudude kesta. Mida ei soovita süüa/juua antud kliendirühmale?
ühesuunaline seedesüsteem, on spetsialiseerunud piirkonnad, seedimine toimub seedekanali eri osades, toit liigub ühes suunas, toit ei pea lõplikult olema seeditud , et loom uuesti süüa saaks. Selgrootute hingamiselundid. Oska tuua näiteid Kehapinnaga- keha väike, väheaktiivsed (vihmauss, lameuss) Vihmaussid hingavad mullapoorides olevat õhku Lõpused- hingamispind palju suurem kui kehapind, maismaal hingamiseks ei kõlba (vähid, veeteod, krabid, peajalgsed) Kopsud- avatud vereringe, veri transpordib hapniku edasi,lihtsad ja raamatkopsud (ämblik, skorpion) Trahhed- loomad väiksed, aktiivsed, kitiinist torud (liblikavastsed, putukad) Hingamiselundi hingamispind on õhuke, tavaliselt koosneb 1 rakust ja niiske, suur Selgrootute paljunemisviisid: liit- ja lahksugulisus, suguline ja mittesuguline paljunemine, kehasisene ja kehaväline viljastumine Mittesuguline Pooldumine (meriroos)
võlvi roiete ristumiskohal paiknev võlvipinnast eenduv, üldjuhul dekoreeritud kivi, mis pingestab roided. Võlvisiilud ja seinad olid konstruktiivses mõttes teisejärgulised gooti katedraal on skelettehitis. (Romaani kirik seevastu massehitis). Vertikaalne suunitlus pürgimine kõrgusesse. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad dekoratiivsed ehistornikesed ehk fiaalid ning paljud raiddetailid ristlillikud, siirud, krabid. fiaal - sale terav tornike ehisviilude, tugipiilarite ja -piitade, tornide jms. fiaal ristlillik - ristikujuline stiliseeritud lehtede ja väikese pungaga lõppev kaunistuselement hilisgooti ehituste tornidel, viiludel, rinnatisel. krabi - (sks. Krabbe), ka ronileht ja kivilill- keerduvate lehtedega või ristlillik pungakujuline ehismotiiv gooti arhitektuuris. siir - kolmveerandringidest koosnev gooti ornamendimotiiv.
....................... 17 7.2 Kasutatud kirjandus ...................................................... 17 1 2. SISSEJUHATUS Mereannid. Need jagunevad kolmeks: molluskid, koorikloomad ja peajalgsed. Molluskite alla kuuluvad (vähemalt need mida mina siin käsitlema hakkan) karbid, teod, austrid; koorikloomad oleksid siis vähid -jõevähk, homaar, langust- ja vähilaadsed- krabid ja krabilaadsed; peajalgsete hulka aga kaheksajalg, kalmaar, ja seepia. Neid leidub meredes päris palju. Eriti soojemates vetes. Aga leidub ka jahedates vetes nagu Põhjameres, eriti krevette, mida püüavad norrakad ja rootslased. Isegi meie Läänemeres võib neid leiduda, kuigi neid on vähe . Eestist vetest võib näiteks leida sinimerekarpe, söödav rannakarp. Meie, eestlaste, toidulaual on kõige enam kasutusel jõevähid,
Ridli toitumine. Ridli poegimine. Lisa. Merikilpkonna tunnused. On voolujooneline ovaalne sarvkilbistega kaetud kilprüü. Loivad ei mahu kilbi sisse, kael mahub osaliselt. Selja-ja kõhukilp on omavahel ühendatud. Eesloivad on tagumistest pikemad. Loibadel on 2 nüri küünist. Kilprüü kuni 1 meeter pikk. Seljakilp on punakaspruun. Merikilpkonna toit. Nad söövad kalu ja selgrootuid. Söögiks on ka krabid,limused ja mõned veetaimed. Kilpkonnad suudavad olla väga kaua ilma toiduta. Mõned liigid ei liigu kiiresti ja seetõttu nad ei saa oma saaki püüda. Merikilpkonna levik. Kilpkonni leidub troopilistes meredes. Nad on levinud Nõukogude Liidu vetes. Neid võib kohata Barentsi meres,Kaug-Ida Peeter Suure lahe ning Musta mere edelarannikul. Merikilpkonnade pesitsemispaigad. Merikilpkonna pesitsemispaigad on
Taimkate Island asub tundravööndis ja seega on valdav tundra taimestik- samblad ja samblikud. 2) Liustikud ja sisemaa laavaväljad on taimkatteta. 3) Niiskemas ja soojemas edelaosas leidub madalatega metsasalusid. Loodusvarad Kala- Island on kalasaagilt ühe inimese kohta maailmas esimesel kohal. (tursk, kilttursk, (p/b)altus, muiva, meriahven, lõhe, forell) 2) Mereimetajad- Hülged ja kääbusvaalad. 3) Koorikloomad- krevetid, krabid 4) hüdroenergia. 5) Geotermaalenergia- maa sisesoojus. Rahvastik Rahvastiku keskmine tihedus on 3 in/km² 2) 2/3 rahvastikust elab pealinnas ja selle ümbruses. Riigi siseala 80% territooriumist on asustamata. 3) Linnarahvastiku osatähtsus on väga kõrge. Üle 90%. 4) Island on üherahvuseline riik. Ligi 97% on põlised islandlased. 5) Islandi keel kuulub indoeuroopa keelkonda, germaani
, potenseerib seintes metabolismis insuliini toimet Pähklid, oad, Kalad, juust, Munakollane, Pärm, kalad, krevetid, Kare joogivesi, - Rosinad, kirsid, Kalad, kalad, juurviljad loomaliha, tee, pärm, maks, krabid, sibul, küüslauk kiudained, datlid, viigimarjad mereannid sibul täisteravili, seened teraviljasaadused Seedehäired, Isutus, hammaste Glükoosi Närvikoerakkude Arteroskleroos? Aeglane kasv, Närvilisus Hemoglobiini ja
lKõige enam kaunistati kirikute sissekäike, nn. portaale, samuti esikülgi (fassaade) ja sambakapiteele. lTolleaegne lihtinimene oli kirjaoskamatu ning tema harimiseks loodigi see kivine ”vaeste piibel”. lKuna kirikus oli palju seinapinda, siis täiendasid skulptuure maalingud 11. Nimeta raidkivikaunistusi. Tunne neid pildil. Ristikulehed, õite ja pungade motiive, rosette, fiaale, muinasjutulisi koletisi, tulekeele kujundeid, krabid, ristlillik, viinapuuvääte. 12. Mis on kuningategalerii? Kuningategalerii – gooti katedraali peafassaadil üle kogu fassaadi ulatuv teravkaarelistes idas paiknev figuuride rida. 13. Missugused võlvid võeti kasutusele hilisgootikas? Lehvikvõlv - arvukate kõrvalroiete abil kujundatud lehvikukujuline võlv. Tähtvõlv - ristvõlv, mis tähekujuliselt paigutatud roietega on jaotatud väiksemateks dekoratiivselt mõjuvateks osadeks.
GOOTI KUNST (GOOTIKA) Gootistiil järgnes romantismile. Gootistiili saab näha Prantsusmaal. Prantsusmaa kuulsaim kirik: Jumalaema kirik Pariisis (Notre-Dame) on gootistiilis. Gootistiili sünnimaa on Prantsusmaa. Gootika on peale romaanistiili teine tähtsaim kunstistiil keskajal. Nimetus gootika tuleneb germaani hõimu gootide järgi. Prantsusmaalt levis gootika teistesse Lääne-Euroopa riikidesse. Gootistiil domineeris 12.-16.sajandil. Kõige varem loobuti gootikast Itaalias. Gootistiili saavutused on seotud ristiusukirikuga. Gootistiili tunnused Arhitektuuri tähtsamaiks tunnuseks on terav kaar (uksed, aknad), teravatipulised tornid. Tornikiivrid olid saledad ja samuti teravatipulised. Üldilme-> kõrgustesse pürgiv ning õhuline. Põhiplaanilt basiilika. Ehitise tugevdamiseks püstitati väljapoole akende vahekohtadesse tugipiilarid ja tugikaared. Sisearhitektu...
jõevähikesed. · Kuna koorik ei veni, poeb vähk sellest välja ja kasvatab uue kestumine, mis toimub kaks korda aastas. Vähkide sigimine Red King. Vähi alammõõt · Eestis püütavatele vähkidele on alammõõduks kehtestatud 10 cm. Vähkide mitmekesisus ja tähtsus (1) · Homaarid ja langustid, kes elavad ookeanide madalaveelistes osades. · Homaari kaal võib ulatuda kuni 6 kilogrammini. Vähkide mitmekesisus ja tähtsus (2) · Krabid jõevähi sugulased, kes on ovaalse kujuga. · Nende keha peamise osa moodustab tugeva ja laia kilbiga kaetud pearindmik. · Soojades meredes elavad ämblikkrabid, kes on kõige suuremad omalaadsete hulgas. · Nende väljasirutatud jäsemetega loomade pikkus võib ulatuda 4 meetrini. Vähkide mitmekesisus ja tähtsus (3) · Vähid on osavad maskeerujad. · Erakvähid poevad tagurpidi tühja teokoja sisse, mis on heaks kaitseks vähi õrnale kehale.
, lääne nõlvadel asuvad harva põõsad ja kaktused. Idas ja põhjas on troopilised stepid ning lõuna ja ida on pool-kõrbes. Andi nõlvadel idas on ka niisked igihaljad metsad. Suurim jõgi - Amazon, suurim järv - Lake Titicaca Loomas tik ja linnud Loomastik & Linnud Peruus on kümneid tuhandeid erinevaid liike kalu, linde, ahve Nad jaotuvad 3-me tsooni On ranniku tsoon, kus Vaikses ookeanis elutsevad paljud krabid, haid ja muud kalad Peruu on eriline koht nii külmavee, kui ka-soojavee kaladele Põhjapoolses rannikus on kuuma ning troopilise kliima veestik, kus elutsevad: Black Marlin, Sea Bass ja Yellow Fin Tuna Lõunas on 75% Vaiksest ookeanist mis piiritleb Peruud, palju jahedam, seal elutsevad: Flounder, Sea Bass ja Chita Teine tsoon jaoutub mäestike ja mägismaa aladele Forell on kõige levinum kala läheduses olevates järvedes ja jõgedes, kuid
Zestid Zargoon Stiil Rõivastus Soeng Kujundid Objektid Staatuse sümbolid Liigid TARO SÜMBOOLIKA Sambapaarid Puud Tähed ja taevavõlvid Päevalill Troon Koer Püramiid Kassid Ruut ja kolmnurk Kotkad ja kullid Kera Tornid Fööniks Kroon Liblikad ja mesilased Skepter Krabid Võtmed Mäed Nool Vähk Madu Teravili Viljatud maastikud Viljapõld Roosid Keemilised sümbolid Keemiateadmisi ja tema algelemente tuli ka kuidagi kirja panna. Et aga pidevalt avastati uusi ühendeid, kasvas sümbolite arv 4000-ni. Toome näiteid: tuld kujutati kolmnurgana, millel oli tipp ülespoole, vett kolmnurgana,
Gooti kunst Gooti kunsti stiili nimetus tuleb ida Germaani gootide nimest. Stiil jaguneb 3 perioodi. Esiteks varagootika 12 sajandi teine pool. 2. periood on k6rggootika 13-14 sajandil. Hilisgootika 15. ja 16. sajandi algus. K6ige varem loobuti gootikast Itaalias 15 sajandil. Gooti ajastu alguseks kujunes v2lja uus seisus - linnakodanikud, k2sit66lised, kaupmehed. Tekkisid uued linnad, inimeste eluviis muutus liikuvamaks ning suurenev toreduseiha avaldas m6ju kunstile. Gooti kunst tekkis Prantsusmaal ja levis mujale Euroopasse. Arhitektuur T2htis koht sarkraalarhitektuuril. Kirikute silmapaistvamaks tunnuseks on teravkaar. Kirikud ei ole enam massiivsed (kerged) sirged, saledatornilised ja pyrgivad k6rgustesse. Seinapinda v2hem, aknad suuremad. Kirikute ylessanne ainult pyhakoda. V6lve kannavad poolsammastega kaetud piilarid, mis meenutavad kokkuseotud kilpe mis ylal hargnevad v6lve toetavateks...
MEREANNID Kaia Teder K112 Mereannid Mereannid on üldnimetus vesiviljeluses või looduslikult kasvanud mereorganismidele, keda inimene tarvitab toiduks. Kõige tähtsamad mereannid on kalad ja veeselgrootud. Liike Krabid Austrid Rannakarbid Vähid Kaheksajalg Krevetid Jms Austrid Kunstlikult hakati neid kasvatama juba 150 aastat eKr, austrikasvandused olid nii Vana-Hiina kui ka Vana-Rooma kultuuris. Paksud ebasümmeetrilised kojapoolmed Tuleb toidulauale madalatesse tuulevaiksetesse lahesoppidesse rajatud kasvandustest. Kvaliteetse karbi saamiseks kulub 7-8 aastat. Austritest tehakse austrikastet, mida kasutatakse sarnaselt sojakastmega wok- roogade maitsestamiseks Väärtuslikuks fosfori-, tsingi- ja joodiallikaks, vitamiinidest on olulisel kohal B12. Toorelt ehk elusalt süüakse ainult värskeid või jahutatud austreid. Sügavkülmutatud austreid tarvitatakse soojades toitudes. Austreid pannakse nii koorekastmete...
KT Gooti 1. Gooti stiili kõige iseloomulikum tunnus on teravkaar, mida võib leida nii portaalidel, akedel, kui ka võlvidel 2. Lisa kiriku fassaadile osad- portaal, ehisviil, krabid, ristlillik, kuningate galerii, roosaken 3. Nimeta 4 tuntumat prantsuse gooti kirikut : Chartes' Notre Dame, Reims, Amiens, Mont saint Michel 4. Nimeta tallinna gooti kirkikud (6) : Niguliste kirik, Pühavaimu kirik, Katariina kirik, Toomkirik, Pirita kloostri kirik, Oleviste kirik 5. Mille poolest erineb vendade Limbourgide ''Berry hertsogi väga rikkad tunnid'' tüüpilistest kuldse taustaga gooti maalidest? Maal esineb
Juhul, kui kuidagi ilma ei saa, hõõru liha majapidamisrätiga õlist või võitükkidest kuivaks. - Hakkliha võib kasutada lihapallidena (segatud ühe muna ja maitsetaimedega)- Kana- ja kalkuniliha söömise korral eemaldada nahk. - Rasvavaene sink, loobu suitsusingist (liiga rasvane). - Kõik kalad: värsked, külmutatud, kuivatatud, suitsutatud või konservina (välja arvatud õli või mõne muu rasvase kastmega). - Tomatid - Vähilised, krabid, teokarbid - Üks-kaks muna päevas - Rasvavabad piimatooted: jogurt, piim, kodujuust, kohupiim, keefir, pett. Rasvavabasid puuviljajogurteid tohiks süüa maksimaalselt kaks topsikest päevas või siis tuleks neist hoopiski loobuda. - Toidu maitsestamiseks sobivad äädikas, vürtsid, maitsetaimed, küüslauk, sibul, kurk, sidrunimahl, sinep, sool (piiratud kogus) ning suhkruvaba naturaalne tomatipasta. Lisareeglid:
liigiga. Harilik liivhai on levinud Atlandi ookeani ja Vahemere rannikuvetes. Ameerika ranniku ääres esineb Maine ´i lahest Brasiiliani. Aafrika ranniku ligiduses Kanaari saartest Lõuna-Aafrikani. Ameerika rannikuvetes kasvab see hai kuni kolme meetri pikkuseks. Lõuna-Aafrika vetes kuni 4,5 meetri pikkuseks. Liivhai on küllaltki aeglane ja kohmakas eriti päevasel ajal. Harilik liivhai sigib munastpoegimise teel. Selle erakordselt apla hai toiduks on mitmesugused kalad, krabid ja langustid. Sealjuures on mõne suure isendi maost leitud kuni 45 kg toitu. Mõnikord kogunevad liivhaid ühiseks parveks. Kogu levila ulatuses loetakse seda haid kahjutuks ja inimesele ohutuks. Erandiks on Lõuna-Aafrika veed, kus liivhaid loetakse üheks ohtliikumaks haiks. On teada terve rida juhtumeid, kus selle hai rünnak inimesele on lõppenud surmaga. See võib tuleneda sellest, et Lõuna-Aafrika liivhaid on kõigesööjad ja valivad toitu vähem kui nende Ameerika ranniku sugulased.
asendab ka puuvili. Kahjuks söövad meie lapsed liiga palju süsivesikuid. Näiteks leidub süsivesikuid meie laste lemmikutes - kartulikrõpsudes. Liigse süsivesikurikkaid toite 1 süües nagu jahu ja kondiitritooted võib hakata kimbutama kroomivaegus. Kroomirikas toit aitab pankrease hormoonil insuliini reguleerida veresuhkru hulka, hoiab ära diabeedi tekke. Tõhusad kroomiallikad on tomat, mais, õun, loomaliha, kanaliha, juust, munad, krabid ja meliss. Veel leidub kroomi ubades, hernestes, sojaubades, loomamaksas, täisteraleivas, õllepärmis. Siin leidub oht, sest kergesti omastatavad süsivesikud kergitavad järsult vere suhkrusisaldust. Kõhunääre peab sellele kähku reageerima ja pikapeale ei suuda selle kõrvalt emam toota piisavalt veresuhkru taset hoidvat insuliini. See on tõsine haigus, sest insuliinipuudulikus paneb seda süstima. Suhkrurikkad toitained mesi, puuvili, peedid, porgandid.
Kolesterool - mis see on? Kolesterool on oluline rakuseinte koostisosa. Ilma kolesteroolita ei suudaks rakud talitleda. Veres liigub kolesterool ringi rasvast ja valgust koosnevate lipoproteiinide vahendusel. Organismis olev kolesterool on pärit peamiselt kahest allikast: 70% sellest sünteesitakse kehaomaselt (peamiselt maksas) 30% saadakse toidust Kolesterool jaguneb kaheks: "Hea" kolesterool ehk HDL-kolesterool (HDL inglise keeles High Density Lipoprotein, kõrge tihedusega lipoproteiin) "Halb" kolesterool ehk LDL-kolesterool (LDL inglise keeles Low Density Lipoprotein, madala tihedusega lipoproteiin). LDL transpordib 60-70% vere kolesteroolist. LDL-il on halb omadus kleepuda veresoonte seintele. Seetõttu on LDL peamine ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise puhul esinev lipoproteiin ning selle kõrget taset veres peetakse südame- ja veresoonkonnahaiguste oluliseks riskifaktoriks. HDL on kõige väiksem lipoproteiin ning transpordib ...
isendit. Goody tarantala Goody tarantula ehk poecilotheria metallica kuulub looma riiki.Nende hõimkond on lülijalgsed perekond on theraphosidiae ning selts arana.Nad on 15-20 cm pikkad ning nende jalgade pikkus on 6-8 cm. Neil on ka mürk mis võib tekkidada väikest südamelöögi sagetust, higistamist, peavalusid, krampe ning paistetust.Sümptomid võivad nädal aega kesta. Kookos krabi Kookos krabi ehk virgus latri.Kookos krabid on suured maapeal elavad loomad. Paaritumine toimub maapeal kuid emane krabi läheb merre et mune kooruda.Munast kooruvad planktoni taolised olendid mis on 3-4 nädalat vees enne kui nad mere põhja gastropoodi ümbrisesse lähevad.Nad paarituvad 5 aastaselt ning elavad 60 aastaseks. Nad söövad puuvilju seemneid jne. Nande pikkus on kuni 40 cm kaal on 4,1 kg ja jala pikkus on neil 0,91 sm.Nad võivad vees uppuda kui nad on kauem kui 1 päev Hiina hiid salamander
pikemad. Ø Loibadel on 2 nüri küünist. Ø Kilprüü kuni 1 meeter pikk. Ø Seljakilp on punakaspruun. Merikilpkonna toit. Ø Nad söövad kalu ja Muutke teksti laade selgrootuid. Teine tase Kolmas tase Ø Söögiks on ka Neljas tase krabid,limused ja mõned Viies tase veetaimed. Ø Kilpkonnad suudavad olla väga kaua ilma toiduta. Ø Mõned liigid ei liigu kiiresti ja seetõttu nad ei saa oma saaki püüda. Merikilpkonna levik. Ø Kilpkonni leidub Muutke teksti laade troopilistes Teine tase meredes. Kolmas tase Ø
1.Joo päevas vähemalt 2l vett 2. Kui alkoholi juua soovid,joo natuke punast veini 3. Enne hommikusööki tühja kõhuga juua üks klaas vett sidruni ja meega. Ainult 20min enne sööki. 4. Joo vett pool tundi enne sööki. Söömise ajal ära joo. 40min pärast sööki void uuesti juua. 5. Söö 4-5 korda päevas. 6. Viimane söögikord peaks olema 3 tundi enne magamaminekut. Pärast ainult vesi, roheline tee, madala rasvasisaldusega jogurt. 7. Tee ilma suhkruta, saab teha meega. Kohv ei sisalda lisaaineid (näiteks koor, piim, suhkur). Need on tühjad kalorid. 8. Ära söö kartulit rohkem kui 2x nädalas. Söö ainult keedetud või küpsetatud kujul. 9. Viinamarju ja banaani ära söö enne kui oled kaalust alla võtnud!!Ja kui sööd siis mitte rohkem kui 2 korda nädalas. 10.Ära paastu nädalas rohkem kui 2korda(näiteks esmaspäev ja reede) 11. Ära unusta sporti ,käi kasvõi kord päevas sörkimas. 12. Ideaalne aeg sportimiseks - 17,00-20,00 13. Söö kindlasti hommikusööki! 1...
säilinud gooti nikerduskunstis erakordne, olles esile-küündiv kogu Põja-Euroopa kunstis. Pidurefektooriumi kõrval paikneb kabel, mis on kõrgeim ruum linnuses. Ruum on ruudukujulise põhiplaaniga, mille keskel toetab võlve sihvakas kaheksatahuline piilar. Kabeli edelaseinas on suur ja kaguseinas väike sakramendiorv. Mõlemad orvad on rikkalikult kaunistatud: konsoolidele tortuvad fiaalidega rippsambad, nende vahel asetsevad krabid ja kolmiksiirudega kaunistatud vimpergid. Loodetiivas asuvad piiskopi eluruumid, nurgatuba ja "magamistuba". Nurgatoast pääseb loodetiival eenduvale rõdule, mis on kaunistatud siirudega. Toas asub ka linnuse vapi ja kolmiksiirudega kaunistatud kamin. Eluruumide seintel on üksteist 16. saj teise poole baroksete puunikerdusteha vappepitaafi
See on rahvusvahelistest vetest peaaegu täielikult eraldatud. Ainukeseks sidemeks teistesse veekogudesse on kitsas Hormuze väin. Elusorganismidest leidub seal mitmeid sümbioosis elutsevaid organisme. Ühed sellised on mangroovi puud. Nad vajavad kasvuks pidevat tõusu ja mõõna ning soolase ja mageda vee segu. Nende puudega on seotud palju krabide, putukate ja kalaliikide järglased. Energiavahetuse ring lõppeb merelindudega, kellele need kalad, putukad ja krabid toiduks saavad. Lahes elavad ka ühed haruldased mereimetajad dugongid. nad on tuntud ka kui merilehmad, oma harjumuste ja käitumise poolest. Dugongid söövad taimi ja on leebe olekuga. Nad võivad kasvada kuni kolme meetri pikkuseks ja keskmiselt elavad nad sama kaua kui inimesed. Dungonite väljasuremuse peamiseks põhjuseks on salaküttimine. Veel võib lahest leida korallirifte. Nende elutseminel lahes on tähtis osa veeorganismide liigirohkusel
Minevikus olid nad tavalised, tänapäeval aga üpris haruldased. Paljud saarmad on otsa saanud ka taimekaitsemürkide läbi, mis imbuvad jõgedesse ja jõuavad väikeste kalade kaudu, mida saarmas sööb, nende kehha. Nendesse paikadesse, kus vete olukorda on õnnestunud parandada on taas ilmunud saarmad. Eestis elab umbes 2000 saarmast. Saarma toidulaud. Noolkiire, libe ja painduv nagu angerjas, sööstab saarmas läbi vee ja otsib saaki. Kalad, konnad, mügrid, krabid, teod, vahel ka pardipojad ja teiste veelindude pojad - kõik on saarma toidulaual teretulnud. Tänu oma kiirusele ründab saarmas oma saaki nii, et see ei oska halba aimatagi. Väiksemad loomad sööb ta kohe vee all ära, suurema noosi aga lohistab kaldale. Saarma lemmiktoiduks on angerjas. Et libe saak paremini paigal püsiks, hoiab saarmas teda esikäppadega kinni. Pärast söömaaega asub ta oma kasukat korrastama, just nagu kass. Saarma elu- ja pesapaik.
Vähid/ämblikulaadsed/putukad 1.Vähkide tunnused: 1) kitiinkest 2) keha koosneb paljudest lülidest, mis moodustavad kolm piirkonda: pea, rindmiku ja tagakeha. Pea ja rindmik on paljudel kokku kasvanud ning kaetud kilbiga 3) 2 paari tundlaid 4) 2 liitsilma. Paljudel vähkidel on silmad painduva varrekese otsas 5) hingavad lõpustega 6) koorikus on 2 värvainet: must ja punane 7) aeg-ajalt kestuvad 2.Vähkide tähtsus looduses ja inimeste elus: 1) suur tähtsus toiduahelas. Vetikad alamad vähid kalad, limused, käsnad ; Krillid kalad, kiusvaalad ; Jõevähk saarmas, naarits, veelinnud 2) vähke süüakse (krevetid, jõevähk, homaarid, krabid) 3) vähkide koorik sisaldab värvaineid. Vähkide koorikuid lisatakse lindude toidule 4) vähke kasvatatakse akvaariumis lemmikloomadena 5) väikesi vähke kasutatakse akvaariumikalade toiduna 3.Ämblikulaadsete tunnused: 1) keha koosneb pearindmikust ja tagakehast ja keha on ka...
kahanenud. Minevikus olid nad tavalised, tänapäeval aga üpris haruldased. Paljud saarmad on otsa saanud ka taimekaitsemürkide läbi, mis imbuvad jõgedesse ja jõuavad väikeste kalade kaudu, mida saarmas sööb, nende kehha. Nendesse paikadesse, kus vete olukorda on õnnestunud parandada on taas ilmunud saarmad. Eestis elab umbes 2000 saarmast. Saarma toidulaud. Noolkiire, libe ja painduv nagu angerjas, sööstab saarmas läbi vee ja otsib saaki. Kalad, konnad, mügrid, krabid, teod, vahel ka pardipojad ja teiste veelindude pojad - kõik on saarma toidulaual teretulnud. Tänu oma kiirusele ründab saarmas oma saaki nii, et see ei oska halba aimatagi. Väiksemad loomad sööb ta kohe vee all ära, suurema noosi aga lohistab kaldale. Saarma lemmiktoiduks on angerjas. Et libe saak paremini paigal püsiks, hoiab saarmas teda esikäppadega kinni. Pärast söömaaega asub ta oma kasukat korrastama, just nagu kass. Saarma elu- ja pesapaik.
SISSEJUHATUS VESIVILJELUSSE Priit Päkk DVM, PhD [email protected] VESIVILJELUS Vesiviljelus tähendab veeorganismide pidamist või kasvatamist tehnoloogiate abil, mis on mõeldud nendelt toodangu saamiseks suuremas mahus, kui seda võimaldaksid looduslikud olud. AKVAKULTUUR KASVATATAKSE : • KALU, • LIMUSEID (AUSTRID,KAMMKARBID, PÄRLIKARBID), • VÄHILISI (KREVETID, KRABID, VÄHID), • VEETAIMI • JT. VEEORGANISME. • 2020 aastaks toodang ca 130 milj. tonni kala VESIVILJELUSE ISEÄRASUSED ERINEVUSED PÕLLUMAJANDUSLOOMADE KASVATAMISEGA TULENEVAD: 1. KÕIK PROTSESSID TOIMUVAD VEES. 2. ORGANISMID ON KÕIGUSOOJASED JA NENDE HEAOLU,KASV NING ARENG JA JÄRGLASTE SAAMINE SÕLTUB VEE TEMPERATUURIST. 3. KORRAGA SÜNNIB VÄGA PALJU JÄRGLASI. 4. KASVATATAVATE LIIKIDE MITMEKESISUS ON VÄGA SUUR. Vesiviljelus erineb veeorganismide
Kõige pikeim jõgi on cagayan'i jõgi lusonist põhjas. Filipiinidel on paljudel aladel metsandus ,põllundus ja mineraal ainete tootmine. Filipiinid on mineraali rikkad saarstik kus rannikualased kohad on kallid. Maavarad : kuld, hõbe , koobalt, sool, vask ja nikkel, merest pärlid , seal on ka palju mitte medallseid maavaru, ntx : silikooni tootmiseks vajalik. On ka palju koski , leidub veel 2 hõimu : ifugao ja T' boli hõim . Loomad : üle 2400 kalaliigi , korallid, vähid, krabid ja muud meremolluskid, vihmametsades üle 530 linnuliigi, 25000 putuka sorti , Loomadenimed : oranz klounkala, tontkandlane, filipiinide kotkas, vaalhai, varaan, toko sisalik, carabao, merikilpkonn, lendkoer, lemur, vesi pühvel, murene kala , filipiinide kakaduu , Taimed : 800 erinevat orhidee liiki ja 8500 muud erinevat taimeliiki, troopilised vihmametsad, Puuviljad : suhkru õunad, banaanid, kookos, sidrun,mango, papaia, ananass, ja paljud teised troopilised puuviljad . Kliima ;
· Oinas · Kaheksajalg jonid nisuleib · Part · Kalmaar · Peekon · Tomat · Karbid · Tsillikaun · Siga · Krabid · Sink · Valge · Krevetid peakapsas · Süda · Lest · Vasikas · Merikeel · Merilõhe · Suitsulõhe · Säga SOBIB Piimatooted ja Õlid ja rasvad Pähklid ja Puu- ja Maitsetaimed ja Teed, taimeteed ja
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokk Lenne Lõiv Forell ja kaheksajalg referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2009 Sisukord: 1)Forell 2)Kaheksajalg Sissejuhatus Kirjutan toiduainete õpetuse tunni jaoks kirjandi forellist ja kaheksajalast. Referaadist saame teada mida nad söövad, kus elutsevad ja palju muudki. Forell Forellid on lõhelaste sugukonna Salmoninae alamsugukonda kuuluvad, enamjaolt üksnes mageveelised ja paiksed kalad. Eri autorid võivad käsitleda mõistet "forell" ka laiemalt või kitsamalt. Siia kuuluvad isendid järgmistest perekondadest: lõhe (Salmo), idalõhe (Oncorhynchus), paalia (Salvelinus) Forellid Eestis Eestis elab looduslikult meriforell (perekonnast lõhe) ja selle vorm (morfa) jõeforell. Kalakasvandustes kasvatatakse ka vikerforelli, kes kuulub perekonda idalõhe. Bioloogia Forellid nagu lõhedki eelistavad hapnikurikkaid ja suhteliselt ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
