Kirik ehitati läänest itta, altar idapoolsesse otsa. Pikihoone oli sammastega jaotatud kolmeks või viieks lööviks ja pikihoonesse lõikus selle idapoolses osas risthoone. Nende lõikumiskohal oli nelits ja peale seda kooriruum. Kirikus oli ladina risti kuju. Peale kooriruumi oli apsiid, mida mõnikord ümbritsesid mitmed kabelid, mis moodustasid kabelipärja. Kooriruumi põranda all võis asuda krüpt matusepaigaks, pühakute säilmete hoidmiseks ja usulisteks toiminguteks. Keskaja kirikutel olid jämedad sambad ehk piilarid. Peale basiilikate ehitati ka kodakirikuid ja ühe lööviga kirikuid. Torn oli üks tähtsamaid tunnuseid kirikutel. Romaani kirikutel oli palju torne. Tornid pakkusid ka kaitset ja varjupaika. Itaallastel on kuulus Pisa torn. Selle puhul ehitati kellatorn hoonest eraldi. Lagi. Selle ehitamisel oli probleem vastupidavus ja tulekindlus. Alguses ehitati lamedaid lagesid, aga hiljem võeti kasutusele ka silinder- ja ristivõlv
ROOMA: · korintose sambad · nelinurksed poolsambad ROMAANI: · paksuseinaline ehitus · ukse ja akna kohal ümarkaar · ristvõlvid · kirikutel tornid · sambad ümarad RENESSANSS · kolmest osast koosnev pilt · sambad · lõvi pea · väiksed alasti lapsed · kivist puuvilja- ja lillevanikud · kujutatakse Taavetit · ehituses kõrgemad korrused ja rohkem kaunistatud · kirikutel kuppel · "lamedad" katused · profiilis inimesed · iseloomulikud hooned on paleed GOOTI: · kaunis ja peen · õhemaseinaline · lagi kaetud võlvidega · meenutab kivipitsi · sageli katavad aknad kogu seina pinna · aknad kaetud vitraasidega · kasutatakse palju korintose sammast · sabad saledamad · aknad teravatipulised · skulptuurid puust ja värvitud · kaunis kujundus BAROKK:
Kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See asialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks, kaunuks ja imetlusvääseks. Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus. Vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. Kui varakeskaegsetel kirikutel olid enamasti puukatused, ehitati romaani kirikutele juba ka kivikatuseid. Skulptuuri kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena. Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene. Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult. Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii et seinamaalide asemel hakati tegema rohkem tahvelmaale
Müüridesse rajati treppe, mis viisid torni või võlvidele. Aknad olid vormilt kitsad ja kõrged ning raidkivist raamiga. Vahel on idaseinas ka kolmikaken, mille keskosa on kõrgem. Vanemates kirikutes asusid sissekäigud sageli külgedel: lõunas meestele ja põhjas naistele. Hiljem rajati peaportaal lääneküljele ja peale selle veel kas lõuna või põhjaportaal, tavaliselt perspektiivportaal. Väljast tõuseb kirikute üldilmes esile torn. Paljudel kirikutel algselt torn puudus ja tornid ehitati hiljem. Tavaliselt oli kirikutel üks torn, mis paiknes lääneküljel. Erandiks on Tartu Toomkirik, millel on kaks torni. Enamik torne on nelja-, harvem kaheksatahulised ja ümarad. Juurdeehitusena on kirikutel käärkambrid, eeskojad ja kabelid. Käärkambrid on koorist madalamad väikesed ühe- või kahevõlvilised ruumid, mis liituvad tavaliselt koori põhjaküljele, olles kooriga ühendatud ukse kaudu.
barbaarseks. 15. sajandil arenes välja uus stiil renessanss. Oma nime saab renessanss itaalia keelse sõna järgi, mille tähenduseks on taassünd. Hakati taas uurima vahepeal unarusse jäänud antiikaega ja seda väärtustama. Gooti arhitektuuri põhiküsimuseks olid kivilaed. Vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. Kui varakeskaegsetel kirikutel olid enamasti puukatused, ehitati gooti kirikutele juba ka kivikatuseid; kirikute seinad olid piisavat paksud, et vastata ümarvõlvide poolt väljaspoole suunatud survele. Alates 1100. aastast hakkasid ehitusmeistrid välja tulema lahendustega, mis võimaldasid katuse raskust paremini jaotada. Nad võtsid kasutusele teravkaare, mis avaldas seintele ümarkaartest väiksemat külgsurvet. Kirikutel olid suured värvilised aknad, ehitiste massiivsuse vähenemine
Kirik kõrg-ja hiliskeskajal Kõrg-ja hiliskeskaeg leidis aset 11.-15. sajandil. Üldiselt iseloomustas kirkut sel ajal üldine langus. Kiriku võim vähenes, enam polnud kirikutel nii suurt mõju ühiskonnale, kui varem. Kuid millised sündmused leidsid aset tol ajal ja kuidas nad kiriku mainet mõjutasid ? Suur skisma Suureks skismaks nimetatakse katoliku kiriku lõhenemist, mis leidis aset 14.sajandi keskpaiku. See sündmus sai alguse sellest, et paavstil polnud enam turvaline Roomas elada ja ta asus elama Avigoni Prantsusmaal, ta lükkas oma Rooma-asumist edasi. Ka järgmine paavst valiti prantslane ja ka tema jäi Prantsusmaale
Prantsuse gooti vaibakunsti kauniks lõppakordiks on kuuest osast koosnev vaibasari ,,Daam ükssarvega", mida võib pidada tolle ajastu Euroopa vaibakunsti tipuks. Vaipade punasel taustal seisab noor neid kesk aeda täis viljapuid, lilli, linde ja sõbralikke loomi. Need vaibad olid ülistus inimese meeltele. Gootika Tallinnas Toomkirik, Niguliste, Pühavaimu ja Oleviste kirik on suurepärased näited põhjamaisest gootikast. Tihti on meie gooti stiili kirikutel mõnes muus stiilis tornikiivrid, sest kui välk tabas torni ja tornikiiver maha põles, taastati see vastavalt uue ajastu stiilile. (Nigulistel on barokne tornikiiver ja raekojal renessanss-stiilis kiiver). Tallinna Niguliste kirikus välja pandud suur peaaltar telliti Saksamaalt Hermen Rode töökojast. Selle keskosas seisab 76 puust nikerdatud värvilist pühakukuju ja tiibadel pildid Pühade Nikolause ja Viktori elust. Samas kirikus võib näha ka teise lüübeklase Bernt Notke
Romaani ja gooti stiil Romaani stiil Romaani stiil tekkis 10.-12.sajandil.Romaani stiili põhiline tunnus on ümarkaar. Basiilika üldiseloomustus: Põhiplaan oli T-tähe kujuline.Ruumide nimetused olid portaal ehk sissepääs,pikihoone,kesklööv,külglööv(neid on enamasti 3, aga suurematel ja uhkematel kirikutel võib olla ka kuni 5),nelitis,kooriruum,apsiid,põikihoone,tornid,kabelitepärg,kooriümbriskäik.Kirikud ehitati ilmakaarte ida ja lääs järgi.Sissepääs asus kiriku läänepoolses osas ja tornid asusid sissepääsu kõrval. Skulptuur:Skulptuur oli tihedalt seotud arhitektuuriga-kirikute reljeefid.Süžeena toodi välja Jeesuse elu,pühakulood ja Vana Testamendi sündmused.Teemadeks olid imede kujutamine ja ähvardav süžee.Inimese
Müüridesse rajati treppe, mis viisid torni või võlvidele. Aknad olid vormilt kitsad ja kõrged ning raidkivist raamiga. Vahel on idaseinas ka kolmikaken, mille keskosa on kõrgem. Vanemates kirikutes asusid sissekäigud sageli külgedel: lõunas meestele ja põhjas naistele. Hiljem rajati peaportaal lääneküljele ja peale selle veel kas lõuna või põhjaportaal, tavaliselt perspektiivportaal. Väljast tõuseb kirikute üldilmes esile torn. Paljudel kirikutel algselt torn puudus ja tornid ehitati hiljem. Tavaliselt oli kirikutel üks torn, mis paiknes lääneküljel. Erandiks on Tartu Toomkirik, millel on kaks torni. Enamik torne on nelja-, harvem kaheksatahulised ja ümarad. Juurdeehitusena on kirikutel käärkambrid, eeskojad ja kabelid. Käärkambrid on koorist madalamad väikesed ühe- või kahevõlvilised ruumid, mis liituvad tavaliselt koori põhjaküljele, olles kooriga ühendatud ukse kaudu
Roietega võlvide lisatoetuseks ehitati väljapoole kiriku seinte v vastu erilised tugipiilarid, kesklöövi ülaosa (valgmiku) ja tugipiilarite vahele laoti tugikaared. Roidvõlvi skeem v Gooti kirikute põhiplaaniks jäi pikihoonest ja transeptist moodustuv ladina rist. Transept liitus terviklikumalt pikihoonega. v Pikihoone oli 3-5 lööviline. Kesklöövi tähtsus tõusis. v Kirikutel oli tavaliselt 2 suurt torni peafassaadi kõrval ja veel üks väike haritorn e. fiaal nelitise kohal. v Raidkivist aknaraamistikes korduvad õietaolised rosetid või ristikulehe moodi kujundid e. siirud. v Läänefassaad olid rikkalikult kaunistatud portaalidega, teravate ehisviiludega portaalide kohal, suure ümmarguse nn roosaknaga ning arvukate skulptuuridega. Click to edit Master text styles Second level Third level
linnakodanlusele. Saledad piilarid, kergena mõjuvad võlvid teravkaartele, hiiglaslikud aknad. Teravkaare ja roidvõlvi kasutuselevõtt. Gooti stiili nimetus on tulnud uusajal, kui tegeleti ajaloo periodiseerimisega, ja see sai gooti hõimude järgi nime (halvustav nimetus). Gooti stiil jaguneb: 1144-1200 varagootika , 1200-1400 kõrggootika, 1500-1600 hilisgootika. Teravkaar on omanäoline, kuna selle raskus on suunatud ülalt alla. Erinevus romaani ja gooti stiili kirikutel: romaani kirikud on maale lähemal ja horisontaalsed, gooti stiilis kirikud on kõrgemad, õhemate seintega ja suuremate akendega. Kiriku põhiplaanis on toimunud suured muutused. Lääne poolt sisse minnes nägi kirikust otse läbi maarja kabelisse. Nelitise kohal oli gootika ajal pikk, peenike torn, tähtsal kohal on kaks läänetorni. Kiriku läbilõige: seda saadi ehitada kõrgemaks , kuna kiriku kogu konstruktsioon viidi väljaspoole kirikut (tugipiilarid, tugikaared)
HAGIA SOPHIA HAGIA SOPHIA BÜTSANTSI MAALIKUNST • Maalikunst oli väga kõrgel tasemel • Seda kasutati kirikute seinamaalidel, raamatute piltidel ning ikoonidel HAGIA SOPHIA SEINAMAAL MOSAIIK SAN VITALE KIRIK, RAVENNA VANAVENE KUNST • Kujunes 9.-10. sajandil • Sarnanes Bütsantsi kunstilaadile • Kõige väärtuslikum osa vanavene kunstist on ikoonimaal • Väga värvikirev • Kirikutel palju sibulakujulisi kupleid VANAVENE ARHIDEKTUUR • Kirikutele ehitati palju sibulkupleid, mis võimalusel üle kullati • Väga värvikirev PÜHA SOFIA KIRIK NOVGORODIS VASSILI BLAŽENNÕI KIRIK MOSKVAS VANAVENE MAALIKUNST • Tähtsal kohal ikoonimaalid • Bütsantsist saabus Venemaale palju ikoonimaalijaid • Kõrgeimalt hinnatud ikoonimaaliad olid kreeklane Theophanes ja Andrei Rubljov ANDREI RUBLJOVI „KOLMAINSUS“ TÄNAN KUULAMAST
Sellest tulenevalt olid kirikud suhteliselt pimedad, aga see pimedus ja karmus sobis väga hästi tollase maailmavaatega, kuna sooviti inimesed tunneks hirmu ja austaksid jumalat. Erinevad laestiilid · Laelagi · Silindelvõlv · Ristvõlv ehk kaks silindervõlvi on risti Aja möödudes muutusid laed aina keerulisemaks ja ka ilusamaks. Kasutati erinevaid piilareid. Piireid kasutati kaunistamiseks ja samba põhimõttel. Kirikutel oli tavaliselt kolm portaali. Portaali alla käis ka ukse kaunistus. Keskmine on kõige suurem ja külgmised on väiksemad, aga võib olla ka nii, et kõik on ühe suurusega. · Püha Markuse kirik Veneetsia Ta on tugevate Bütsantsi mõjutustega ja väga dekoratiivne. Ta on hämmastav, kuna tema välisfasaadis on kasutatud uhkeid mosaiikmaale. See on haruldane, et nad on olemad ja seda ilu saab nautida. Katus on Gooti stiilis. Kaetud viie kupliga, mis on väga
enamasti olid võlvitud külglöövid, aga pealöövid algselt kaetud siiski puitlaega. Oluline ja tuntud on näiteks Durhami katedraal (uhked kaunistatud sambad). 1.6 Saksamaa Saksamaal töötati prantsuse ja itaalia mõjud ümber omaenda monumentaalseks ja raskepäraseks romaani stiiliks. Saksapärased on kahe koori ja transeptiga (nii idas kui läänes) kirikud. Tihtipeale on kasutatud tellist. Paljud romaani kirikud on märkimisväärselt kõrged ja Saksa kirikutel on sageli apsiidid ka ristlöövi otstes. Saksamaal on suhteliselt tihti ka näiteks ümmargusi või kaheksatahulisi torne kasutatud tüüpilisemate nelinurksete kõrval. Mõned näited romaani stiilis kirikutest Saksamaal on näiteks Bambergi, Limburgi või Trieri katedraalid, muuseas on oluline ära mainida ka Sankt Galleni kloostri jaoks koostatud ehitusplaani, millele on detailselt välja joonistatud kogu suur kloostrikompleks, mis kujutab põhimõtteliselt selle perioodi ideaalkloostrit
lopergust pärlit Termin võeti kasutusele 18. sajandil Valitses Itaalias, Flandrias, Hispaanias Muusikaline barokk aga Saksamaal, Itaalias ja Prantsusmaal Mis iseloomustab barokki? Liikumine, rahutus, tundepaisutus, teatraalne efektsus Elu on liikumine Barokk kunstis Peamiseks arhitektuur, iseloomulikud ansamblid Lossid Kirikud Lossipargid Barokk kunstis Kasutatakse renessansist pärit põhivorme Sambad Pilastrid Risttalastik Karniisid Kirikutel ümarkuplid Versailles` lossi sisevaade Versailles` loss Versailles` park Blois` loss Prantsusmaal Barokk Veneetsias Sancta Maria Della Compostela Rastrelli Peterhof Karl Borromeuse kirik Viinis Barokk kirjanikud Moliere Baltasar Gracian Pedro Calderon de la Barca Barokk muusikas Ajaliselt u. 1600 1750 1580 1630 varane periood uute väljendusvahendite ja vormide teke 1630 1680 erinevate stiilide väljakujunemine 1680 1740 hiline periood, ajastu
Kirik ehitati läänest itta, altar idapoolsesse otsa. Pikihoone oli sammastega jaotatud kolmeks või viieks lööviks ja pikihoonesse lõikus selle idapoolses osas risthoone. Nende lõikumiskohal oli nelits ja peale seda kooriruum. Kirikus oli ladina risti kuju. Peale kooriruumi oli apsiid, mida mõnikord ümbritsesid mitmed kabelid, mis moodustasid kabelipärja. Kooriruumi põranda all võis asuda krüpt matusepaigaks, pühakute säilmete hoidmiseks ja usulisteks toiminguteks. Keskaja kirikutel olid jämedad sambad ehk piilarid. Peale basiilikate ehitati ka kodakirikuid ja ühe lööviga kirikuid. Torn oli üks tähtsamaid tunnuseid kirikutel. Romaani kirikutel oli palju torne. Tornid pakkusid ka kaitset ja varjupaika. Itaallastel on kuulus Pisa torn. Selle puhul ehitati kellatorn hoonest eraldi. Lagi. Selle ehitamisel oli probleem vastupidavus ja tulekindlus. Alguses ehitati lamedaid lagesid, aga hiljem võeti kasutusele ka silinder- ja ristivõlv
Profaanarhitektuur on ilmalikel eesmärkidel kasutatavate ehitiste planeerimise ja kujundamisega tegelev arhitektuuri haru. Ehitati peamiselt linnuseid. Sakraalarhitektuur on usukultuslike hoonete arhitektuur. Profaanarhitektuur võeti Eestis kasutusele kohe peale maa alistamist 13. sajandil. Eesti gooti sakraalarhitektuur on tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne-Euroopa omast. Näiteks puuduvad meie kirikutel transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared. Tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused. Peamiselt järgiti ehituses Saksa ja Skandinaavia eeskujusid. Kui Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi, siis Lõuna- Eestis selle puudumise tõttu maakivi ja tellist. Ehituskeskuseks kujunes Tartu. 13. sajandi lõpus ehitati siia basilikaalne toomkirik, millele järgnes terrakotafiguuridega rikkalikult kaunistatud Jaani kirik.
ja roidvõlvide kasutuselevõtt • kirikute põhiplaaniks jäi pikihoonest ja transeptist moodustuv ladina rist • kesklöövi tähtsus tõusis, oli külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem • võrreldes romaani kirikuga mõjus ruum palju õhulisemana, avaramana ja vabamana teravkaar roidvõlv Pariisi Notre-Dame (Jumalaemakirik) Kölni katedraal Salisbury katedraal Reimsi katedraal Gootika Eestis • tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne-Euroopa omast • meie kirikutel puuduvad transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared • tagasihoidlikud dekoratiivsed kaunistused • Lääne- ja Kesk-Eestis paekivi, Lõuna-Eestis maakivi ja tellis Jaani kirik Oleviste kirik Gooti skulptuur • peaülesandeks oli endiselt ehitiste, eelkõige kirikute kaunistamine • püüd suurema eluläheduse poole Arenguetapid: 1. 13. sajand - skulpturaalsed kaunistused; eriti suursugune, pidulik ja pühalik 2. 14. sajand - paralleelid mitmesuguste usuliste ja
Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: varagootikat (u 11401200) kõrggootikat (u 12001350) hilisgootikat (u 13501525) Gooti arhidektuur Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus, vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. Kui varakeskaegsetel kirikutel olid enamasti puukatused, ehitati romaani kirikutele juba ka kivikatuseid; kirikute seinad olid piisavat paksud, et vastata ümarvõlvid poolt väljaspoole suunatud survele. Alates 1100. aastast hakkasid ehitusmeistrid välja tulema lahendustega, mis võimaldasid katuse raskust paremini jaotada. Nad võtsid kasutusele teravkaare, mis avaldas seintele ümarkaartest väiksemat külgsurvet. Gooti skulptuur Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte,
Üheks Reformatsiooni põhjuseks oli indulgentside müük. See oli ebaõiglane, et sai end pattudest vabaks osta; pattudest pidi end vabaks lunastama ehk midagi tegema ka selle eest, et vabaks saada. Vaimulikud ja preestrid polnud eeskujuks - ette oli kirjutatud, et nad ei ole jõukad, kuid nemad hakkasid järjest jõukamalt riietuma, sööma ja hakkasid poliitikasse sekkuma mis oli ebaeetiline. Poliitiline killustatus - kirikutel oli vaba voli kõike teha, kuid see poleks tohtinud nii olla. Martin Luther-üks reformatsiooni algatajaid-Saksamaalt. Lutheri meelest polnud kirikut ega paavsti vaja.Täiesti vastuvõetamatu oli L.-le patukustutuskirjade müük, mille tuludest rahastati Rooma Peetruse kiriku ehitustöid. 31.oktiibril 1517 lõi L. Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavaid ladinakeelset teesi, mis hiljem saksa keelda tõlgituna ja trükituna väga laialdaselt ja kiiresti levisid.
Inglismaa Durhami katedraal • Saksamaal töötati prantsuse ja itaalia mõjud ümber omaenda monumentaalseks ja raskepäraseks romaani stiiliks. • Tihtipeale on kasutatud tellist. • Saksamaal on suhteliselt tihti ka näiteks ümmargusi või kaheksatahulisi torne kasutatud tüüpilisemate nelinurksete kõrval. Saksamaa Limburgi katedraal • Itaalias mõjutas romaani stiili tugevalt antiikkunsti pärand. • Itaalia kirikutel polnud torne. • Osa kirikuid kaeti roomapäraselt eri värvi marmorist mustritega. Itaalia Firenze San Miniato al Monte kirik • Eestisse jõudis romaani stiil enne gootika lõplikku võitu 13. sajandi algul. • Üsna pea hakkas romaani stiili asemel levima aga gootika, mistõttu Eestis on säilinud vaid paar romaani stiili elemente kandvat ehitist. Eesti Valjala kirik TÄNAME KUULAMAST!
10 klassi õpilased Vathevskihh Darja ja Tselnokova Polina Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja . järgneb renessanss. (Kölni katedraal) Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus, vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks Kui varakeskaegsetel kirikutel olid enamasti puukatused, ehitati romaani kirikutele juba ka kivikatuseid; kirikute seinad olid piisavat paksud, et vastata ümarvõlvide poolt väljaspoole suunatud survele. Alates 1100. aastast hakkasid ehitusmeistrid välja tulema lahendustega, mis võimaldasid katuse raskust paremini jaotada. Nad võtsid kasutusele teravkaare, mis avaldas seintele ümarkaartest väiksemat külgsurvet. Gooti arhitektuur Strasburgi katedraal Gooti skulptuur
Historitsism · Historitsismiks nimetatakse minevikustiilidest eeskuju võtmist, eelkõige Antiik-Kreeka ja Rooma omadest. (1) · Peamised liigid on neogootika, noorrenessanss ja neobarokk. (1) · Esimesi historistlike ehitisi hakati ehitama Inglismaal, kus eelistati neogootikat. (2) Neogootika · Prantsusmaal õhutas huvi neogootika vastu Eugene Violett-Le-Duc. (4) · Neogooti elemente võib näha 19. saj. ehitatud luterlikel kirikutel. (6) · Eestis peetakse tuntumateks neogootika stiilis mõisahooneteks Alatskivi ja Sangastet,(5) Inglismaal parlamendihoonet Londonis. (3) · Neogootika kõrval levis ka ´´uuskreekalik klassitsism´´. Mõned arhitektid töötasidki mõlemas stiilis, nt. Charles Barry (1795 1863). Neobarokk · Stiili hoonete tellijad olid eelkõige uusrikkad, kes määrasid maitset Prantsusmaal. · Kuulsaim ja luksuslikum näide neobarokist on
ole, seisavad skaatiliselt. Roomaani stiil Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. Romaani stiil on seotud ristiusukirikuga. Eeskätt avaldub romaani stiil arhitektuuris. Selle väliseks tunnuseks on ümarkaar (akna, ukse ja muud avad on ümarad). Seinad on massiivsed ja paksud, avad pisikesed. Stiiliks on basiilika. Hakati ehitama ka torne, kuid suhteliselt madalaid. Cluny klooster pole säilinud. Lahutamatuks osaks romaanistiili kirikutel on skulptuurid. Teemaks piiblilood. Skulptuuridel oli jutustav funktsioon. Inimesed olid kirjaoskamatud, sellepärast jutustati nendel maalidel piiblilugudest, et nad nendest aru saaks. Ka seinad kaeti maalidega ning avaused vitraazidega. Krutsifiks - skulptuur, mis oli väljaraiutud rist koos ristilöödud Kristuse figuuriga. Cluny klooster Gooti stiil Sissepääsud teravkaarsed. Võeti kasutusele roidvõlvid.
aukartust äratavat tunnet ● Sees jagas kaks rida kaartega ühendatud sambaid ruumi kolmeks - löövideks ● T-tähe kujuline Romaani stiil ● Ümarkaared ● Silindervõlv ● Ehitiste täiendamine tornidega ● Kaks torni läänefassadil kummalgi pool portaali, üks piki- ja põikihoone ristumis- kohas ● Piilarid ● Torne võis olla ka rohkem, need võisid kaitset pakkuda Romaani stiil ● Romaaniaegse basiilika põhiplaan oli keerulisem kui varakristlikel kirikutel. ● Kooriruumi lisamine ● Kiriku põhiplaan muutus ladina risti kujuliseks ● Apsiid - kiriku kõige püham paik (reliikviad) ● Krüpt - keldriruum (reliikviate hoidmise koht) Bjernede kirik Taanis https://www.youtube.com/watch?v=Our23yp8 fJo Notre-Dame-la-Grande Mainzi toomkirik Pisa toomkirik ja kellatorn Gooti stiil ● Ladina risti kujuline põhiplaan ● Kõrged hooned (kirikud) ● Saledad tornid läänefassaadil ● Kitsas haritorn nelitise kohal ● Teravkaar
Usul oli keskaja inimese elus väga tähtis koht Sissejuhatus: Kõikidel tänapäeva inimestel on ise õigus otsustada oma usulise kuuluvuse üle. Keskaja inimestel seda õigust ei olnud. Tänapäeva inimestele tunduks selline korraldus vastuvõetamatuna. Keskajal olid seevastu kindlad ja karmid õpetused, mille järgi toimida. Teemaarendus:Ma arvan, et inimesed uskusid Jumalasse, sest tol ajal ei osatud hästi põhjendada erinevaid ilmastikuolusid ja haiguseid. Arvati, et kõigi haiguste ja loodusolude eest vastutab Jumal. Selleks, et Jumal säästaks inimesi halvast ilmast ja karistaks pattude eest, asutasid inimesed kirikuid, et palvetada Jumala poole ja paluda armu. Usuti, et ku ise elasid oma elu hästi ja käitusid kiriku õpetuse järgi, pääsesid sa pärast surma taevariiki, aga kui elasid halvasti, pidid leppima põrguga. Kirikutel olid oma õpetused, mille järgi pidid inimesed käituma. Kõikidele inimestele kehtisid kiriklikud õpetused võrdselt. Kirik...
roieteks. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, tugikaared, vööndakaared ja võlviroided. Gooti skulptuur Gootika skulptuure kohtab peamiselt kirikute välisseinte , eriti lääneportaali kaunistusena . Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piibli stseene Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus teineteisest . Gooti maalikunst Gooti maalikunst jaguneb kaheks : Vitraazikunst Tahvelmaal Vitraazikunst Klaasikunst ehk vitraazikunst . Gooti kirikutel polnud palju vaba seinapinda sellepärast oli seal palju hiiglaslikke aknaid , seetõttu jäigi seinamaalikunst tagaplaanile . Aknad olid valimistatud erivärvidest klaasi tükkidest , omavahel olid nad seotud seatinaribadest . Ainult väiksemad detailid kanti pintsliga klaasile . Klaaside värvid olid väga kirkad . Kujutised olid lihtsad ja monumentaalsed . Maalinguid sai ka lugeda nagu religioosseid jutustusi . Tahvelmaal Hakkas levima hilisgootia päevil .
1. Lääne-Eesti ja Saaremaa 2. Kesk-Eesti 3. Tallinn ja Põhja-Eesti 4. Tartu ja Lõuna-Eesti Lääne-Eesti ja Saaremaa Olid muinasaja lõpul suhteliselt tihedasti asustatud. Rohkesti head looduslikku ehitusmaterjali (paasi ja dolomiiti) Samasuguseid 2-3võlvikuga pikihooneid ning natuke madalama kooriruumiga ja enamasti kindlusliku iseloomuga ühelöövilised kirikud kerkisid 14.saj algul esile ka mitmel pool mujal Saaremaal. Tornid algselt Lääne- Eesti kirikutel puudusid. Kesk-Eesti Mitmes Kesk-Eesti kihelkonnas ehitatikomelöövilisi kodakirikuid, kus võlvid toetuvad ümarpiilaritele. Kodakirikud on ühelöövilistest laiemad ja avara ruumimõjuga, kuid kesklöövi ülaosas hämarad ja romantiliselt salapärased. Põhja-Eesti ja Tallinn Ühelöövilised kirikud Erandlik kahelööviline oli Keila kirik Virumaal ehitati enamasti kolmelöövilisi kirikuid. Tallinna kome suure kiriku- Toomkiriku,
1268 aasta, kaupmeeste gild Arhitektuur Pariis on maailmakuulsate arhitektuuri jm. kunstimälestite linn Levininum stiil keskajal oli kõrge gooti (teravkaar, kilpkaar, roidvõlv, ristroidvõlv, roie, kiilkaar, eesliselgkaar, teravkaarfriis, turp, trabes, tähtvõlv, vitraaz, roosaken, haritorn) Kuna linnad olid ümbritsetud müüridega, ruumi pidi kasutama kokkuhoidlikult Majad olid kõrged ja kitsad ning asetsesid tihedalt üksteise kõrval Kirikutel olid suuremad aknad, kui varasematel, tänu uudsele ehitusstiilile Notre Dame (11451220) St. Etienne (1190....) Meelelahutus Kesksajal inimesed olid nõus igale poole liikuma, et saaks midagi lõbusat näha Väga polulaarsed olid härjavõitlused Zonglöörid olid väga hästi vastuvõetud, sest nad laulsid, mängisid mitut pilli, jutustasid lugukesi, kõndisid kätte peal, viskasid nuge jne Kõrgema klassi mehed tegelesid ka jahiga Meelelahutus
KUJU, kooriruumi lõpus poolümar apsiid (altar), mõnel kirikul apsiidi ümber kableipärg (rohkem populaarne gootis), kooriruumi põranda all võis olla krüpt · väga jämedad sambad piilarid · peale basiilikate ka kodakirikud löövid ühe katuse all, aknad vaid külglöövidel · ühe lööviga kirikud eestis enamik maakirikuid · romaani kirikutel oli palju torne kaks läänefassaadil, Itaalias olid kellatornid sageli kirikust eraldi nt. Pisa, kaitsefunktsioonis pakkus torn viimast varjupaika · varasemates romaani kirikutes lame palklagi, pikapeale õpiti tegema silinder ja ristvõlvi, lisati vööndkaared, romaani kirikutel paksud seinad · sissepääse ehk portaale oli tihti kolm, keskmine suurim kõik läänes, perspektiivportaal nagu
Kõige sümpaatsem loetelust tundub harf, kuna selle mahe kõla tunduvad rüütlite armastuslauludega kõige paremini kohanevat. Keskaja ehitised olid massiivsed ja suurgsugused – turvatunnet pakkuvad. Just nagu minu iluideaalis ette nähtud. Suured sambad ning väga palju pisidetaile hoonete seintel ning akendel. Ümarkaared ning jumalikud maalid seintel muutsid minu arvates vaatepildi pehmeks ja usutavaks. Hiljem avaldusid ka teravkaared ning kõrged kitsad kirikud. Tihti oli kirikutel kaks torni. Seintel olid tahvelmaalid ja puuskulptuuridega tiibtalaarid. Minu arust kirikud peavadki olema suursugused ja näitama võimu. Tänapäeva ei saa võrrelda keskajaga. Sel ajal mõtlesid inimesed rohkem üksteise peale, arvestati kaaskondlastega ja kirjutati muusikat oma jaoks. Nüüd elatakse ainult iseendale ja ´popiks´on saanud bass ja trummide põrin, mida täiendab iga 30 sekundi tagant üks pikk naisvokaal.
Historismil on palju vormisüsteeme, nagu näiteks neogootika, noorrenessanss ja neobarokk Esimesi historistlike ehitisi hakati ehitama Inglismaal, kus eelistati neogootikat Neogootika Levis Inglismaal ja Saksamaal, mõnevõrra hiljem ka Prantsusmaal Inglased, sakslased ja prantslased pidasid kõik ennast gootika loojateks Neogooti stiilis hoonete peamiseks tellijateks olid monarhistlikud valitsused Neogooti elemente võib näha 19. saj. ehitatud luterlikel kirikutel Eestis peetakse tuntumateks neogootika stiilis mõisahooneteks Alatskivi ja Sangastet, Inglismaal parlamendihoonet Londonis. Neogootika kõrval levis ka ´´uuskreekalik klassitsism´´ Mõned arhitektid töötasidki mõlemas stiilis, nt. Charles Barry Alatskivi mõisahoone Tartumaal Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase
leidub esialgsel kujul vaid mõnes väikses maakirikus. Suuri linnakirikuid ehitati korduvalt ümber kas tulekahjude ja sõjapurustuste tõttu, enamasti oli põhjusteks siiski koguduse suuruse ja jõukuse kasvu või ehituslike ideaalide muutumine. Näiteks Valjala kirik Saaremaal ehitati algselt väikseks kabeliks, siis muudeti seda romaani stiili järgi, mida hiljem täiustati gooti stiiliga ning sellest sai lõpuks kindluskirik. Tornid Lääne- Eesti kirikutel esialgselt üldse püüdusid. Neid on mõnele kirikule hiljem juurde ehitatud. Lööve oli Lääne- Eesti ja Saaremaa kirikutel üks või kaks, Lõuna- ja Kesk- Eestis ja Virumaal ehitati kolmelöövilisi kodakirikuid ning Põhja- Eesti lääneosas ühelöövilisi, erandiks vaid 14. sajandil ehitatud kahelööviline Keila kirik ja selle 19. sajandist pärit torn. Tallinna kirikutes on säilinud 14. sajandi ilme vaid Pühavaimu kirikus, mis on erandlikult kahelöövilise pikihoonega
Ümarad ruumiosad, kaarjad ja vonklevad jooned sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Niisugusel taustal said uudse ilme isegi vanad, varemgi tarvitatud detailid. Eriti armastati voluute; need keerdusid fassaadidel, ümbritsesid ovaalseid aknaid või imelikke sopiliste viiludega portaale. Taas tuli käibele basiilika, kuid uudselt ümberkujundatuna. Pealööv ehitati hästi avar ja valge, külglöövidest moodustati rida kabeleid, altaripoolses osas kerkis kuppel. Kirikutel võis leiduda ka fassaaditorne; neil kõrgusid veidrad paisutustega tornikiivrid. Esinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega. Viimaste juures taotleti petlikku ruumimõju. Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi: seinu nagu jätkanuksid ülal maalitud sammaskäigud. Lagedele maaliti rünkpilved, mille vahel hõljusid imelikes poosides kas inglid ja pühakud või tegelased antiikmüütidest. Nii tekkis
süvendamise teel. Monument - Mälestusmärk ehk mälestussammas ehk ausammas on mingi ajaloolise sündmuse või isiku, kes on oluline ühele või mitmele sotsiaalsele grupile, mälestuse jäädvustamiseks loodud skulpturaalne kunstiteos. Näiteks: The Monument to the Great Fire of London. The National Chiang Kai-shek Memorial Hall. Vabaudessammas Tallinnas Vabaduse platsil. Roosaken ümmargune vitraaZ aken. Näiteks: Kirikutel. Muralism(o) - ehk Mehhiko monumentaalmaal on Mehhikos pärast 1910. aasta revolutsiooni levinud ühiskonnakriitiline kunstiliikumine. Ateljee kunstniku tööruum. Palett alus, kus kunstnikud värve segavad.
Tähtsaimad tema teosed on Tallinna Toomkiriku altar ja kantsel ja Toomikiriku tornikiiver barokkstiilis mis on ehitatud aastal 1779. Kiriku altari valmistasid Nicodemus Tessin noorem ja Christian Ackermann 1696. aastal. Barokkstiilis kiriku kantsli tegi Christian Ackermann 1686. aastal Niguliste kiriku tornikiiver Algselt valmis see aastal 1682-96 mis on aga mitmeid kordi hävinud. Barokseid tornikiivreid hakati ehitama 17. sajandil veel on sellist stiili raekojal ning pühavaimu kirikutel. 1983 taastati barokne tornikiiver. See järgib 1695 rajatud ning 1898 parandatud kiivri vorme ja on 105 m kõrgune. Niguliste kirik Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Niguliste kiriku Von Glodti kabel 1673 ja Von Holstein-Becki kabel Maanõunik Gustav Adolf Von Glodt hauakabel ehitatud 1678
Romaani stiili omapäraks on jämedad piilarid, väikesed ja ümarkaarelised aknad, kitsad löövid, massiivsed seinad ning raskepärasus. Romaani stiili silmapaistvaim tunnus on ümarkaar. Ehitusmaterjaliks oli kohalik maakivi. Arvati, et ehituse tugevus sõltub vundamendi tugevusest. Ehitusplaneerijateks olid kloostrites elavad mungad. Olemuselt oli romaani stiili kirikute välisilme kui kindluskirikutel. Eestis on romaani stiilis Valjala kirik. Itaalia aladel polnud kirikutel sageli torne. Need võisid olla eraldi juurde ehitatud. Pisa toomkiriku juurde kuulub viltune kellatorn. Itaalia kirikuid iseloomustab Bütsantsi mõjudega kuppel. Prantsusmaal olid ehitusmeistrite saavutused kõige silmapaistvamad. Seal tekkis üle kümne koolkonna. Suurim romaani kirik on viielööviline Cluny klooster. Saksamaal töötati mõjud ümber raskepäraseks ja monumentaalseks stiiliks. Arhitektuuri tipuks on St. Michaeli kirik
ehk ca 1250-80ndatel aastatel. 13. sajandi lõpul oli gooti arhitektuuritehnika siinmail romaani stiili lõplikult võitnud ja oli kasutusel kuni 1520-40ndate aastateni, mil ta tasapisi hakkas taganema renessansi ees. Praktiliselt kõik Eesti keskaegsed kirikud, linnused jm. ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades. Eestis on gooti sakraalarhitektuur tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne -Euroopa omast. Näiteks puuduvad meie kirikutel transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared. Tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused. Peamiselt järgiti ehituses Saksa ja Skandinaavia eeskujusid. Kui Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi, siis Lõuna- Eestis selle puudumise tõttu maakivi ja tellist. Ehituskeskuseks kujunes Tartu. 13. sajandi lõpus ehitati siia basilikaalne toomkirik, millele järgnes terrakotafiguuridega rikkalikult kaunistatud Jaani kirik. 14
abiellus Bütsantsi printsessiga. Kuna tänu sellele astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga, võeti peale ristiusu üle ka võtted ikoonide maalimiseks ja kirikute ehitamiseks. 11. Nimeta mõned kuulsamad vene kirikud? Sofia kirik Kiievis Dmitri peakirik Vladimiris Pokrovski kirik Nerli jõe ääres 12. Kuidas nimetatakse vene kirikute kupleid? Nende nimetuseks on sibulkuppel. 13. Millised kirikud olid ehitatud Kizi saarele? Kirikutel oli palju sibulkupleid, mis olid kaetud puusindlitega nagu soomustega. 14. Kes olid kuulsamad vene ikoonomaalijad? Bütsantsist tulnud Theophanes Kreeklane(u. 1340-1410) ning tema õpilane Andrei Rubljov(u. 1370-1430). 15. Mis on ikoon? Ikoon on pühapilt. 16. Kui pikka aega omapärane vene kunst kestis? Vene kunst kestis kuni 18. sajandi alguseni. Merovingid ja karolingid Kasuta Väike kunstiajalugu ja soovi korral lisaks muud materjali
Kesklöövi tähtsus kasvas, see oli palju laiem ja kõrgem, seega külglöövid olid kitsamad ja madalamad. Ka koori põrand muutus sama tasapinnaliseks pikki hoonega. Ühe või paari apsiidi asemel oli kooril mitu väikest väljaehitist kabelit, mis kokku moodustasid kabelitepärja. Vertikaalne sunnitlus ei valitsenud ainult siseruumide, vaid ka väisilmes. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad fiaalid (tornikesed) ja paljud raiddetailid. Kirikutel olid tavaliselt kaks suurt torni peafassaadil ja üks väike torn nelitise kohal. Peafassaadis oli ka 3 suurt teravakaarelist portaali, millest keskmine oli kõige avaram. Portaalide kohal kõrgusid teravad kitsad ehisviilud e. vimbergid. Portaalid koosnesid mitmest üksteise sisse asetatud järjest vähenevast portaalist, moodustades perspektiivportaali, jättes sissekutsuva mulje. Keskmise portaali kohal asus roosaken, sellest kõrgemal nn. kuningate galerii. 15. ja 16
14. Miks kodunes gootika Itaalias nõrgalt? Sest Itaalias oli antiikkunsti mõju väga tugev. 15. Mis sajandil jõudis gootika Eestisse ja kuidas? Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned pärast siinsete alade allutamist ristiusule ehk u 13. saj. 16. Võrdle Eesti gooti sakraalarhitektuuri Lääne-Euroopa gootikaga. Eesti gooti sakraalarhitektuur on tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne -Euroopa omast. Näiteks puuduvad meie kirikutel transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared. Tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused. 17. Missugust ehitusmaterjali kasutati Eestis kirikute ehitamiseks keskajal? Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi ning Lõuna-Eestis selle puudumise tõttu maakivi ja tellist. 18. Nimeta Tartus XIII saj. Püstitatud kirikud. Jaan kirik 19. Nimeta gooti ajastul Tallinnasse ehitatud kirikud ja kloostrid. Oleviste kirik, Niguliste kirik, Katariina klooster, Pirita klooster 20
Saksamaal: Kõige enam järgivad prantsuse eeskuju Kölni ja Strassburgi katedraalid ehk toomkirikud (praegu kuulub Strasbourg Prantsusmaale). Keskajal suudeti näiteks Kölni katedraalist ainult koor, pikihoone alusmüür ja läänetornide alumine osa. Itaalias: Itaalia marmorgootika tipuks peetakse Firenze toomkirikut, mis aga gooti ajal pooleli jäi ning alles hiljem lõpetati. Mahult suurim gooti stiilis ehitis üldse on aga just Itaalias Milaano toomkirik. Itaalia kirikutel pole läänetorne. Inglismaal: Inglismaale tõid gootika prantsuse meistrid, kes 12. sajandi teisel poolel ehitasid Canterbury peakirikut, Inglismaa peapiiskopi residentsi. Ajapikku kujunes välja omapärane stiil, milles puhul rõhutati rohkem hoonete horisontaaljooni, puudus prantslaslik kõrgussepürgimine. Inglise kirikutele on omane soliidne, kõrge nelitistorn. Heaks näiteks on Inglismaa üks tuntumaid kirikuid Westminster Abbey Londonis, samuti Salisbury katedraal. Eestis:
Keskaeg, kui Eesti ajaloo pöördepunkt Keskaeg hakkas aastal 476, kui Lääne- Rooma riigis kukutati viimane keiser, kuigi selle perioodi lõpu kohta on eri arvamusi, olen mina õppinud, et lõpuks on aasta 1492, kui Kolumbus avastas Ameerika. Eestisse jõudis keskaeg ristisõdijatega ning ametlikuks aastaks sai 1227, kui Eesti alad lõplikult vallutati ja kestis kuni 1558. aastani ehk Liivi sõja alguseni. Ristisõda peetakse negatiivseks sündmuseks, kuna tulid võõrad inimesed, kes hakkasid oma usku peale suruma ning lõpuks Eesti vallutati ja jaotati Liivi ordu, piiskop- ja hertsogkondade vahel. Kaotusega ristisõjas tekkisid kirikud ja mõisad, mis tõi kaasa hariduse arenemise ning suurenes kaubandus Hansa liidu näol. Muistne vabadusvõitlus kaotati, kuna eestlastel olid kehvemad sõjariistad, vähem mehi, sõja käigus tabas Eestit katk ja loodeti palju naabrite abile. Kuigi eestlastel oli eeliseks ,,koduväljak" mille tõ...
Pikiteljel oli teistest pisut suurem kabel, Maarja kabel. Ruumi selline jaotus sidus kiriku ühtseks õhuliseks tervikuks. Interjöör suundus Maarja kabeli poole ja ka üles. Piilareid liigendavad vertikaalsed turbad. Kogu suundumus üles nagu kaotas kivide raskuse. Kuna seinad polnud enam nii olulised võis need katta akendega. Vertikaalne suunitlus valitses ka välisilmes. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid tornikesed (fiaalid) ja paljud raiddetailid (ristkülikud, kraabid jne). Kirikutel oli tavaliselt kaks suurt torni peafassaadi kõrval ja veel üks haritorn nelitise kohal. Peafassaadis oli ka kolm teravkaarset portaali. Portaalide kohal kõrgusid teravad kitsad ehisviilud (vimpergid). Mitmest üksteise sisse vähenevas portaalist moodustus perspektiivportaal. Keskmise portaali kohal asus roosaken, veel kõrgemal ulatus üle kogu fassaadi rida skulptuure (kuningate galerii). Tornidel olid kiivrid, mis jäid sageli ehitamata. Sellele kirjeldusele
esmajoones katoliikliku Euroopa sakraalarhitektuuris, mis mõjutas teisi kunstiliike. Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: varagootikat (u 1140–1200) kõrggootikat (u 1200–1350) hilisgootikat (u 1350–1525). Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus, vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. Kui varakeskaegsetel kirikutel olid enamasti puukatused, ehitati romaani kirikutele juba ka kivikatuseid; kirikute seinad olid piisavat paksud, et vastata ümarvõlvide poolt väljaspoole suunatud survele. Alates 1100. aastast hakkasid ehitusmeistrid välja tulema lahendustega, mis võimaldasid katuse raskust paremini jaotada. Nad võtsid kasutusele teravkaare, mis avaldas seintele ümarkaartest väiksemat külgsurvet. Inglismaal Lincolni katedraal Salisbury katedraal Yorki katedraal Itaalias Pisa katedraal Siena katedraal
Prantsuse: Kergena mõjuvad teravkaartel tuginevad võlvid, saledad piilarid, hiiglaslikud aknad. Keeruline tugisüsteem. Kaks suurt torni läänefassaadi kõrval ja üks väike haritorn nelitise kohal. Peafasaasid kolm suurt teravkaarset portaali. Itaalia: Itaalias jäid tugevaks romaani stiili ja varakristliku arhitektuuri traditsioonid. Tugisüsteem on lihtne, vertikaalsust on vähem rõhutatud ja mõnikord on kesklööv võlvimata(puulaega). Kirikutel pole torne, kuid kiriku kõrval eraldi kellatorn. kuppel nelitise kohal. Pikihoone valamiku aknad on väiksed ja ümmargused. Välisvaadete kaunistamiseks kasutatud mitmevärvilist marmorit. Mille poolest on omapärane Inglismaa gootika (vt peamine torn, akende suurus, tugikaarte ja tugipiilarite olemasolu, kõrgus jms ). Kirikud pikad ja madalad, mistõttu tugikaari ei olnud( või lisatakse hiljem). Kõige kõrgem torn nelitise kohal. Avar siseruum.
fantastilised lehvik-, täht- ja võrkvõlvid. 4) Kus võib leida häid näiteid inglise gooti profaanarhitektuurist? Cambridge’i ja Oxfordi kolledžite hooned. 5) Tuleta meelde, mis on fresko. Fresko on seinamaaliliik ja –tehnika, kus värv kantakse värskelt krohvitud seinale. 6) Meenuta mõni itaalia gootika iseärasus? Itaalia kirikute tugisüsteem on lihtne, vertikaalsust on vähem rõhutatud ja mõnikord on kesklööv võlvimata (puulaega). Kirikutel pole torne, kuid kiriku kõrval seisab eraldi kellatorn. 7) Miks sai Itaalia kirikutesse maalida nii palju freskosid? Itaalia kirikutes olid väiksed ümmargused aknad, mis jätsid ruumi maalingute jaoks. 8) Vaata Orvieto toomkiriku fassaadi. Mis on seal gootilik ja mis mitte? Fassaadi muudavad gootipäraseks rohked teravnurksed viilud, roosaken ja reljeefsed kaunistused fassaadil. 9) Milline kirik oli eeskujuks paljudele saksa kirikutele? Millises riigis see praegu asub?
piiskopkond ja Põhja Eesti kuulus Taani kuninga Eestimaa hertsogkonda. Pärast Jüriöö ülestõusu läks Põhja-Eesti Saksa ordu kätte, ülejäänud jäi samaks. 4. majanduses jäi samaks põlluharimise tähtsus, muutus kaubanduse ülesehitus nt vahendustasu, laokohaõigused jms. Ühiskonnas jäi samaks maksude kogumise traditsioon, aga maksude suurus muutus. Õiguse kaotasid enamus talupoegi, maa jagati mõisate vahel ära. Suur tähtsus oli kirikutel. Linnades jäi samaks et tegeleti käsitöö ja kaubandusega, muutusid linnade õigused ja valitsemine, linnades tegutsesid tsunftid. Usus muutus peaaegu kõik: tekkisid kirikud, suruti peale ristiusk, pidi hakkama kirikule makse maksma, tekkisid kloostrid jne. Kultuuris suuri muutusi ei toimunud. 5. talupoegade isiklik vabadus järjest kitsenes kuni pärisorjuseni, 1507 võeti isegi õigus kanda relva, samas oli neil õigus ennast vabaks osta
kahe põikihoonega Cluny kloostri basiilika. Prantsusmaal eristatakse 10 erinevat romaani koolkonda. * Cluny kloostri kirik * Vézelay Madelaine'i kirik * Le Puy katedraal Inglismaa Inglismaale jõudis romaani stiil ühes normannide vallutustega 1066. aastal. Inglased nimatevad seda siiani normannide stiiliks. Itaalia Itaalias mõjutas romaani stiili tugevalt antiikkunsti pärand. Itaalia kirikutel polnud torne. Neid asendas kiriku kõrvale iseseisvana püstitatud kampaniil. Osa kirikuid kaeti roomapäraselt eri värvi marmorist mustritega. Veneetsia Püha Markuse kirik (tugevate bütsantsi mõjudega) Firenze San Miniato al Monte kirik (iseloomulikuks on tumerohelisest ja valgest marmorist mustriline fassaad). Eesti Eestisse jõudis romaani stiil enne gootika lõplikku võitu 13. sajandi algul siinsed alad võõrvallutajatele allutanud põhjala ristisõdade käigus. Üsna
mõju gooti kiriku interjööris. Kuna konstruktsioon enam ei vajanud massiivseid seinu, võis suurema osa neist asendada akendega. Milline vahe on raskepärase, kindlusetaolise ja süngevõitu romaani kiriku ja kerge, lausa helgena mõjuva gooti katedraali vahel. Vertikaalne tendents domineeris ka kirikute välisvaates. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt ülespürgivad tornikesed (nn. fiaalid) ja paljud raiddetailid (ristlillikud, krabid jne). Kirikutel oli tavaliselt kaks suurt torni peafassaadi (läänefassaadi) kõrval ja veel üks väike 5 haritorn nelitise kohal. Peafassaadis oli kolm suurt teravakaarelist portaali. Vastavalt löövidele oli keskmine portaal avaram. Portaalide kohal kõrgusid teravad kitsad ehisviilud (nn. vimpergid). Portaalid nagu kutsusid sisse astuma, nad koosnesid mitmest ,,üksteise sisse" astetatud järjest vähenevast portaalist, moodustades perspektiivportaali
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
