Atlass - läikiva pinnaga atlaskoeline kangas Atsetaat - tehiskiudriie, mille tooraineks on kuusepuit või atsetaatltselluloos. Atsetaadist tehakse näiteks voodririiet. Batist - õhuke, kerge, läbipaistmatu, tavaliselt puuvillane riie. See on valmistatud puuvillast, villast, polüestrist või segust. Broderii - ääristatud riie, millesse lõigatud või torgatud augud on äärestatud mähkpistetega. Brokaat - riie, millel on metallniitidega sissekootud muster Buklee - sõlmelisest või aasalisest lõngast kootud riie Denim - teksariie Flanell - mõlemalt poolt karustatud puuvillane või villane riie Fliis - paks ja pehme karvastatud polüesterriie Frotee - aasakestega kartud hästi vett imav puuvillane riie
Taft keskmise raskusega; sile ja jäik; kootud ballikleidid; jakid; (Taffeta) siidist; kasutatakse ka sünteetilisi kiude korsetid; kardinad; (siidi ja polüestri segu) või seelikud; varrukad. kombinatsiooni viskoosist, poluestrist, atsetaadist ja poluamiidist. Keskmise paksusega Voodipesu; rõivad; Satiin merseriseeritud puuvillane või vabaaja jakkide (Sateena) puuvillasegune riie; õrnalt läikiv; voodrimaterjal. staapelkiududest kedratud; valmistatakse puuvillast, villast, poluamiidist ja poluestrist; pehme; drapeerub hästi. Vastupidav; keskmise paksusega; raske Pluusid; mütsid; Velvet sooneline puuvillane kangas; kitsa ja jakid; lasterõivad;
Sile pealispind ei tõmba mustust ligi ega aja ka ebemeid. Linane peab hästi vastu valgusele ja ei pleegi peaaegu üldse. Linase kalduvus kortsuda kuulub aga mugava rõivastuse juurde. Linase hooldamine · Valgeid esemeid võib pesta kõige kõrgemal temperatuuril. Värvilisi esemeid võib pesta kuni 60 kraadise veega. · Lubatud keetmine (ainult valgeid esemeid). Masinkuivatusest tuleks hoiduda, kuivad kortsunud esemeid on väga raske triikida. Puuvillane Puuvill on tänapäeval kõige enam kasutatav taimne materjal. Puuvillane riie laseb õhku läbi, on nahasõbralik ja ei elektriseeru. Eriti on puuvilla väärtustatud pesu, voodipesu valmistamiseks. Puuvillane kiud tõmbub pestes kokku, kortsub ja imab hästi niiskust. Puuvillane kiud venib vähe. Puuvillase hooldamine · Puuvillase hooldamisel tuleb meeles pidada, et märgi ja musti esemeid ei või jätta seisma, kergesti tekib hallitus.
Kaubanimetus: meraklon Polüuretaan- Kaubanimetused: lycra, dorlastan, elasthan. kiud Sidused Atlass-sidus Üks kolmest põhisidusest, kus lõngade minimaalne arv mustrikorras on 5. Koeatlase puhul on kanga pealispinnal näha koelõngad ja lõimeatlase puhul lõimelõngad. Võimalik teha figuraalseid mustreid Riidetüübid Baika Mõlemalt poolelt karvane paks pehme riie, harilikult puuvillane, harvemini villane. Lõimeks kraaslõng ja koeks aparaatlõng. Batist Nimi pärineb esmavalmistajalt prantslaselt Jean Baptistelt. Batist on õhuke poolläbipaistev tiheda labase sidusega kangas. Materjali järgi eristatakse puuvillabatisti, linabatisti ja siidbatisti. Bemberg Vask-ammoniaakkiu filamentidest valmistatud siidriie. Bjass Labase sidusega sitsist paksem puuvillane riie; võib olla pleegitatud,
Green cotton - Taani trikoomärgis, töötlemisel ei ole kasutatud kemikaale. Bt puuvill - geneetiliselt muudetud puuvill, nii et see toodaks puuvilla olulisimat kahjurit - roosat puuvillakupraussi, tapvat looduslikku mürki bt-toksiini. Puuvilla saagikus on sellest ajast alates tõusnud ligi kolm korda. Samas on nende puuvillapõldude jäägid loomadele ohtlikud ja isegi põhjustanud nende surma. 4. Puuvillasest kiust valmistatakse : · Sits - labase koega puuvillane kangas, odav materjal. · Bjass - labase sidususega, sitsist paksem puuvillane kangas. · Batist - Algselt peenest linasest, tänapäeval ka puuvillast, siidist, puuvilla ja polüestrisegust õhuke poolläbipaistev tihe labase sidusega kangas. Kasutati algselt peene aluspesu valmistamiseks, nüüd peokleitide, pluuside, särkide valmistamiseks. · Kammpuuvill - Kammitud puuvillane riie. Puuvill on eelnevalt puhastatud ja
Toodete märgistamine II osa Sirje Mets 2010.a. Rõivaste märgistus Rõivaste ja muude tekstiiltoodete märgistamise eeskirja kinnitamine Vabariigi Valitsuse määrus 11. juulist 1995. a. Nr. 269. Pleegitamine ehk valgendamine Pleegitamine keelatud Pleegitamine lubatud Pleegitamine lubatud üksnes hapnikupõhiste mitte klooripõhiste pleegitajatega Sirje Mets 3 Kloorpleegitamine lubatud Pleegitamine keelatud (Ameerika märgistus) Sirje Mets 4 Pesemine Pesemine lubatud ainult käsitsi Pesemine keelatud Pesemise kõrgeim lubatud veetemperatuur 60`C, mõõdukas toiming Pesemise kõrgeim lubatud veetemperatuur 50`C normaalne toiming Sirje Mets 5 Pesemise kõrgeim lubatud ...
· kaal grammides; · lõnga nimi; · metraaz; · tootja nimi või logo. Kootud paelad võivad olla: · naturaalsed; · pleegitatud ühevärvilised; · kirjukoelised; TALLINN 2009 2 · karustatud jm. Tarbepaelad · Vitselpael puuvillane v tehissiidist murtud toimse sidusega pael. · Püksipael puuvillane ühevärviline toimse v labase sidusega pael, ühes servas tugevdus. · Pesupael puuvillane, tehis v sünteetilisest siidist pael, eri värvitoonides. Kasutatakse pesutoodete õlapaeltena. · Miiderpael kui valmistatakse kumminiidiga, nim kummimiidriks, kumminiidita nim riidemiidriks. Ühevärviline pael, mida kasutatakse seelikute v pükste värvliosa tugevdamiseks
KANGAD JA KANGASTEGA SEOTUD TERMINID Kangad erinevad üksteisest olenevalt: millistest tekstiilkiududest nad on valmistatud nt puuvillane, sünteetiline. kanga või lõngade eelnevast töötlemisest bukleeriie, krepp. valmistamisviisist kootud, pressitud. kuidas on kangast töödeldud või viimistletud pärast kudumist. Kangaid valmistatakse mitmel erineval viisil: Telgedel kootud kangad - enimlevinud kangad Silmuskoelised kangad - trikotaazkangad Mittekootud kangad - kokkupressitud ja õmmeldud, liimitud, nõeltöödeldud. Kangale antav nimetus võibki sõltuda eelnevast, kuid tihti tuleneb hoopis esmavalmistaja
Ürgaeg loomanahad, erinevad taimsed kiud luudest-, teokarpidest keed Egiptus N:tuunika, kalasiiris Vana riigi periood M: niudevöö, põll, schenti (2778-2263 a ema) trapeeringud; plissee Keskmise riigi periood linane; puuvillane; siid (2263-1710 a ema) laiad kaelaehted Uue riigi periood parukad, tripati (1710-1090 a ema) sandaalid Kreeta N:pihik, põll, püksseelik, Varane järguline seelik, 3000-2000. a e Kr M: niudevöö, Keskmine lühike seelik, 2000-1700. a e Kr kitoon Hiline 1700-1450. a e Kr. keep, peakatted
Velvet /Corduroy/ Pehme, valmistatud Väga mitmekülgne kahe erineva paksusega kleitidest kanga kudumise polsterduseni, kardinad meetodil ja muu pehme mööbel Melanz /Melange/ Tehtud ühe- või Tavariiete mitmekordsest melanz valmistamisel lõngast. Pehme ja tihe (puuvillane melanz) kangas Hiina krepp /Crpe de Ilus, läikiv, toob keha Nii meeste kui naiste Chine, Faille crpe/ vormi esile. Libiseb üle pluuside, kleitide, pesu keha, sest on kerge ja ja formaalsete riiete paindlik. Luksuslikud valmistamisel. drapeeringud, õrn tekstuur. Frotee / Terry cloth/ Puuvillane, väga Rätikute,
ISESEISVA TÖÖ JUHEND algteadmistega õmblejale Kihnu stiilis vardakoti õmblemiseks Tulemus: õppija suudab juhendit järgides iseseisvalt valmistada korrektselt teostatud traditsioonilise lapitehnikas koti. Ligikaudne ajakulu: 4 h Vajaminevad vahendid: Pealisriie – kirju puuvillane kangas (32x32 cm, 2 tk) või erinevatest kangastest lapid (9x9 cm, 32 tk) Kotisuu riie – kirju puuvillane kangas (20x32 cm, 2 tk) Voodririie – kirju või ühevärviline kangas (32x32 cm, 2 tk) Villast või puuvillast lõnga paelte punumiseks (1 m jupid) või valmis nööri (90 cm, 2 tk) Õmblemistarvikud – nööpnõelad, niit, käärid, õmblusmasin, joonlaud Detailne juhend Kihnu vardakoti valmistamiseks koos fotodega on leitav ka raamatust „Noppeid Kihnu näputööst“, autor Ingrid Uus. Tööetapid: 1. Kuna traditsioonilised Kihnu vardakotid on õmmeldud lapitehnikas, on soovituslik
Kangaste struktuuritüübid Ketrussüsteemid, lõngade ja niitide liigitus. Kangaste struktuuritüübid (lõngast valmistatud kangad). 1.ketrussüsteemid . Kraasketrussüsteem-töödeldakse keskmise pikkusega puuvilla,lina lühikiude ja staapelkiude pikkusega kuni 40 mm.Kraaslõnga jämedus on 15-84 texi.Kraaslõng on veidi ebaühtlane ,keskmise tugevusega . Nt: puuvillane sitsikangas. Kammketrussüsteem-töödeldakse pikakiulist puuvilla,lina,peenvilla,poolkarmvilla,samuti siidi tootmisjääke.Kiumass läbib täiendava kammimise operatsiooni.Saadakse kõige peenem,siledam,ühtlasem ja tugevam lõng.Puuvillase lõnga jämedus on 5-12 texi,villase ja segalõnga jämedus 16-85 texi , linasel lõngal 18-300 texi .Nt: krepp gabardiin , batist,markisett. Aparaatketrussüsteem-töödeldakse puuvilla,villa,lina,siidi lühikiude,staapelkiude ja ketruse jäätmeid
kui 2 m, laiusega 50 ja 30 mm, paksusega 4 mm. Polster ja kattematerjalid Vanadel mööblitel kasutatavad polsterja kattematerjalid olid loomse päritoluga. Pehmel mööblil kasutatavatest taimse päritoluga materjalideks olid: mererohi, palmi kiud, mehhiko kiud (saadakse aaloe ja agaavi lehtedest) fiiber, niinekiud, puuvilla vatt. Kaasaaegsel mööblil pehmete osade formeerimisel kasutatakse nii looduslikke, kui ka sünteetilisi materjale. Nendeks on: riiete vatt ja mööbli puuvillriie; puuvillane mööbli vatiin, mis kujutab endast vati kihte, mis on kaetud pakkeriidega ühelt või kahelt poolt ja niitidega läbi tepitud; vatiin paljukordselt kihtidena vatirull, läbi õmmeldud lõngaga; vatiliin puuvillase vati kihid, mis on omavahel liimitud emulsiooniga. Sünteetilisteks materjalideks: poliuretaan poroplast-poroloon, mis lastakse välja lehtedena paksusega 5...10, 10...30, 30...50 ja 50...100 mm; elastne penopoliuretaan külma
KAVAND Seelik Nimi Klass Kuupäev 1) Töövahendid: käärid, õmbluskriit, riie, lukk, nööp, niit, nõel, riidelõige, nööpnõelad, mõõdulint, õmblusmasin, joonlaud 2)Riie: puuvillane Riide värvus: ruuduline 3)Seeliku mõõdud: vööümbermõõt: 67cm puusaümbermõõt: 88cm seeliku üldpikkus: 43cm 4) Joonis Lõige
1) Paaristõukeline sammuta 2) Paaristõukeline ühesammuline 3) Vahelduvatõukeline kahesammuline 4) Paaristõukeline kahesammuline Pidurdamine 1) poolsahk 2) sahk 3) triiv 4) tahtliku kukkumisega 5) keppidega 6) asendi püstumisega 7) suusa määrded võivad ka olla Varustus 1) Suusasaabaste valimine 2) Suusakeppide valimine 3) Suuskade valimine Riietus 1) Alusriided mittemärguvast riidest (puuvillane riie läheb higistades märjaks) 2) Kõige peale tuulekindel dressipluus 3) Mütsid, kindad, sokid 4) Riided peavad võimaldama vabalt käsi ja jalgu liigutada. NB! Teksapüksid ja mantlid suusatamisel ei sobi!!!
siis India riided kujutavad endast sama Saree Levinuim riietusese Indias India naised kannavad seda koos pluusiga. Valmistatakse erinevatest kangastest, näiteks siid, puuvill, siffoon jne. Ääred ning tikandid võivad olla vägagi erinevad ning mitmekesised. Lehenga choli See on samuti naisteriietus. Kantakse 3 osalisena. Choli - pluus, lehenga - seelik + dupatta või odhni. Pattu langa Laste ja teismeliste riietus Dhoti Kurta Traditsiooniline meesteriietus. Originaalis puuvillane, tänapäeval ka siidist. Algselt vaid valget värvi. Sherwani Tavaline jakilaadne meeste riietus - kurta. “Nehru” krae. Liibuvad püksid “churidar”. Tihti lisatakse riietusele veel dupatta sall. Henna/mehandi Aitäh! :)
Lauakatmisvahendid on lahutamatuks osaks toitlustusettevõtte sisekujundusest ja avaldavad kliendile muljet. Seetottu on nende värvus ja disain väga oluline. 1.2 Lauapesu Lauapesu on laudlinad, salvrätid, kelneri käerätid ja käterätid. Laudlinad ja salvrätid võivad olla valged, värvilised või kirjatud. Värviline lauapesu on osaks teenindussaali värvikujunduses. Parim materjal on kvaliteetne linane või puuvillane, võrreldes muude materjalidega on selline pesu nägusam, raskem ja hügroskoopsem (imab hästi vedelikke plekid). Sünteetilist materjali (nailon, viskoos jm) sisaldavast riidest laudlinad on kergesti elektriseeruvad ja neid on halb vahetada. Laudade katmiseks võib kasutada ka põhilina peale pandavaid pealislinu ning linikuid, mis hoiavad põhilina puhta ja mida on kergem vahetada ning hooldada.
pealiniku asemel tanu. 18. sajandil ilmus rõivastusse rohkem ostetud materjale (karrad, siidpaelad, nöörid jne.). Uuendustest olid olulisemad pikitriibuline kahar seelik, pottmüts ja kaunistuselemendina lillkiri. 18. sajandi rõivastest on andmeid palju rohkem: muuseumiesemed, kirjalikud ülestähendused rahvamälestustest, joonitused ja teadusmeeste (J. G. Georgi ja A. W. Hupeli) avaldatud materjalid. Eesti rahvarõivas püsis ja arenes edasi ka 19. sajandil, omandades linnapärasusi (puuvillane vabrikuriie, ostetud pitsid, moelehtedest võetud mustrid). Uute riietusesemetena levivad meestel ja naistel vestid ning kerge ülerõivas vatt (meestel) ja kampsun (naistel). 19. sajandi keskel alanud üleminek linnapärasele rõivamoele kulges eri paigus erineva kiirusega. Kohati tekkis mitmeid üleminekuvorme (kaapotkleit ja -kostüüm), kohati uuendusigi (Lihula-Kirbla tikitud seelikud). 20. sajandi
keemiliste ja teiste töötlustega. Heie ehk eellõng Eellõnga saamiseks moodustatakse lühikeskest kiududest lint ning seda venitatakse ja antakse sisse kerge keerd. Toorlõng Töötlemata ja viimistlemata lõng. Pleegitatud lõng Puuvillane või linane lõng mida on pleegitatud. Merseriseeritud Lõnga lühiajaline lõng (30-50sek) töötlemine kontsentreeritud seebikivi (NaOH) lahuses temperatuuril 15- 18°C. Melanžlõng Kedratud eri värvi kiudude segust. Muliinlõng Saadud erinevat värvi lõngade
töötlustega. Heie ehk Eellõnga saamiseks eellõng moodustatakse lühikestest kiududest Viimistluse järgi Näidis Pilt Nimetus Kirjeldus Toorlõng Töötlemata ja viimistlemata lõng. Pleegitatud lõng Puuvillane või linane lõng, mida on pleegitatud. Merseriseeritud Lõnga lõng lühiajaline(30- 50sek) töötlemine kontsentreeritud seebikivi(NaOH) lahuses
Vee liikumine pinnases on väga aeglane. Iga inimene peab hoolitsema põhjavee puhtuse eest ja kandma vastutust tema saastamise korral. Vee omadused Vee omadusi tajume me oma meelte abil. Vesi on läbipaistev ja värvuseta.Vesi on maitsetu ja lõhnatu. Kompimise kaudu teame, et vesi on märg. Teatud kindel kogus vett on alati kindla ruumaalaga. Vesi võtab alati anumi kuju. Oluline vee omadus on voolamine. Vesi märgab Vesi märgab väga paljusid aineid, näiteks paber, puit, puuvillane riie, klaas jne. Rasvaseid ja õliseid esemeid vesi ei märga. Mullas liigu vesi mööda mullapoore. Väga väikeseid poore nimetatakse kapillaarideks. Nii saab vesi mullas liikuda igas suunas. Sademete tähtsus ja vee ringlus Vesi on maal pidevas ringluses. Erinevad sademed langevad maapinnale (vihm, lumi, rahe). Üks osa aurab õhukoostisesse tagasi. Teine osa imbub läbi pinnasekihtide ja moodustab põhjavee. Kolmas osa voolab jõgedesse, järvedesse, merre. Vesi melukeskkonnana
Ristisõjad äratasid ka eurooplaste rahvusliku iseteadvuse. Enne ristisõdasid oli rahvuslik idee ja rahvuslik iseteadvus kogu Euroopas peaaegu tundmatud. Võõrsil ühe rahva liikmed tundsid, et nad peavad hoidma kokku, ja see sümpaatia ei kustunud ka siis, kui nad olid jõudnud koju. Pärast ristisõdu hakkasid arenema ka rahvuskeeled ja ladina keele tähtsus vähenes igapäevaelus. Arenema hakkas ka rahvakeelne kirjandus. Euroopa tööstus sai ristisõdadest uut hoogu. Puuvillane riie, musliin, siidriie, samet ja paber olid idamaades juba ammu tuntud, eurooplastele said need alles ristisõdade ajal tuttavaks. Suhkruroo, maisi, riisi, kanepi, lina ja puuvilla kasvatamist õppisid eurooplased samuti ristisõdade ajal. Ristisõjad tõid palju muutusi. Tänapäevani on jäänud arusaam, et ei ole ühte ja ainsat õiget usku ning inimesed usuvad erinevatesse uskudesse.
Kust on pärit T-särk ja teksad? Kaimar Lillemäe AjaloopäeV 23.02.2015 Puuvillane alussärk Esimese maailmasõja ajal märkasid Ameerika sõdurid, et Euroopa sõdurid kandsid palavatel ja niisketel suvepäevadel mugavat ja kerget puuvillast alussärki Need särgid said USA-s oma lõike tõttu (T- kujuline) tuntuks kui T-särgid 1920. aastatel muutus sõna ,,T- särk" Ameerikas inglise keeles ametlikuks sõnaks ja jõudis Merriem-Websteri sõnastikku T-särk
elektrit. Polüester: *Polüestri positiivsed omadused on väike kortsuvus ja mittetäielik märgumine rõivad kuivavad ruttu. *Polüestrit kasutatakse palju segus villa (suureneb hõõrdetugevus, väheneb kortsuvus, tooted hoiavad paremini vormi) ning lina ja puuvillaga (tooted ei määrdu nii kergesti, väheneb kortsuvus). Polüesterkiude segatakse kostüümide, ülikondade ja kleitide kangastesse, enamasti villa, viskoosi või modaaliga. Puuvillane või linane + polüesterkiud = kergemini hooldatavam ja vähem kortsuv (selleks piisab vähemast kui 50%lisest polüesterkiusisaldusest) Ka pealisriiete kangastesse segatakse tihti polüesterkiude. Peenvill + polüesterkiud = toode on 2030% kergem kui täisvillane ja kulumiskindlam Viskoos + 6070% polüestrit = kergelt läikiv efekt HOOLDAMINE: Pesta käsitsi või masinaga temperatuuril 40°C. Vältida tugevat tsentrifuugimist. Loputada korralikult, võimalusel kasutada loputusvahendit
erinevatest kokkusobivatest rõivastest • Igal rõival või selle kihil on oma ülesanne • Täieliku kaitse tagab kaitseriietus, mis on õigesti hooldatud • Et tagada vajalikku kaitset, tuleb kaitseriietus korralikult selga panna PÄÄSTJA KAITSERIIETUS • ALUSPESU • VAHERIIETUS • KUSTUTUSRIIETUS • KIIVRISUKK • TULETÕRJEKIIVER • TULETÕRJEKINDAD • TULETÕRJESAAPAD • TULETÕRJEVÖÖ PÄÄSTJA KAITSERIIETUS ALUSPESU • PUUVILLANE MATERJAL ON KEHALE KÕIGE MUGAVAM • LASEB KEHAL “HINGATA” • EI HAKKA KÕRGETEL TEMPERATUURIDEL SULAMA PÄÄSTJA KAITSERIIETUS VAHERIIETUS • MUGAV • ERISTAVAD SOOJUSKIIRGUSE JA KÜLMA • IMEVAD ALUSPESUST TULEVA NIISKUSE ENDASSE JA JUHIVAD SELLE EDASI VÄLIMISTESSE RIIETE KIHTIDESSE • TOPELTRIIDEST ÕLAOSA PÄÄSTJA KAITSERIIETUS KUSTUTUSRIIETUS • VÄLISKIHT • NIISKUSBARJÄÄR • TERMOVOODER ENAMKASUTATAVAD KUSTUTUSRIIDED KOOSNEVAD KAHEST OSAST:
POLÜOOSID Sahharoos Tärklis Tselluloos C12H22O11 (C6H10O5)n (C6H10O5)n 1)suhkrupeet-ja roog 1)taimejuured (kartul) 1)taimerakukestad 2)banaan, arbuus 2)seemned (teravili) 2)puuvill 3)kase-ja vahtramahl 3)varred 3)okaspuu puit 4)mais 4)taimerakkud 4)vatt 5)puuvillane riie 6)linane riie 7)paber Aurutamise teel eral- Fotosünteesi prot- Kõrvalainete eralda- datakse suhkrupeedi sessis tekib taime- misel saadakse või suhkruroo mahlast lehtedes. Samuti puidust. suhkur. toodetakse kartulist. Kasutatakse toidu- Tekstiilesemete tärge- Paberitööstuses, ainena
- PA 18. Rõivaste ja tekstiilitoodete märgitamine toimub vastavalt Euroopa Liidu kiunimetuste direktiivile (96/74/EÜ) ning majandus ja kommunikatsiooniministri 12. aprilli 2004. a määrusele nr 68 ,,Rõivaste ja tekstiiltoodete märgistamise nõuded" eeskirjale. 19. Rõivaste küljepikkus mõõdetakse vööjoone ja jalataldade vahelise kaugusena. 20. Teksade valmistamiseks kasutatavad kangad on denim (puuvillane) ja jean (algul villa, linase, puuvilla segu; hiljem puvillane). 21. Rõhtkriips rõiva hooldustähistuse tingmärgi all tähendab: - eriti mõõdukat toimingut - õrnadele toodetele kavandatud toimingut 22. Karusnahkade karvkatte tihedust määratakse karvade arvu järgi ühel pinnaühikul. 23. Denjee (den) sukatoodetel nätab sukkade vastupidavust. 24
Valem C5H10O5 C6H12O6 C6H12O6 C12H22O11 (C6H10O5)n (C6H10O5)n Leidumine Glükoosi leidub rohkesti viinamarjades Fruktoosi leidub rohkesti puu-ja Sahharoosi leidub rohkesti Leidub siis taimeriigis Vatt, puuvillane ja linane riie looduses juurviljades, marjades, õites ning ka suhkrupeedis, vahtramahlas, seemnetes nagu(rukis, koosenvad põhiliselt mees. Sisaldub veres, kudedes ning maisis, suhkruroos jne. nisu, riis, mais) ja ka tselluloosist. Looduses
Sellised lapid ja mopid on tõhusad vaid niisutatult ning on mõeldud kergelt kinnitunud mustuse eemaldamiseks, näiteks näpujäljed ja veepritsmed peeglitel. Mikrokiu tõhusus peitub kiu ehituses see on peenike ja kare. Kui mikrokiust lapid või mopid teha päris märjaks, siis nende head omadused vähenevad, sest kare kiud on nüüd ümbritsetud veemolekulidega ega suuda enam pinnalt mustust lõigata. Mikrokiud suudab endasse imeda palju rohkem vett kui näiteks puuvillane, samas tundub pind kuivem. Põhjus on selles, et kiudude vahel on palju tühja ruumi. Vee kasutamisest koristamisel on kasu see aitab lahti leotada mustust. Samas kui pind on hiljem märg ning kuivab ise, jääb sinna alati koos veega ka setteid, mustust ja mikroobe. Mikrokiudlapid ja -mopid peavad kuni 90-kraadise temperatuuri juures vastu ligi 500 pesukorda. Mikrokiust lapid-mopid saab kõige paremini puhtaks pesumasinas pestes. Samas
Kaheksas ristisõda 1270 5.Ristisõdade tagajärjed euroopa jaoks A) viisid Euroopa kontakti täiesti uue maailmaga. Eurooplaste arenemine sattus ristisõdade mõjul uuele teele. Ristisõdade ajal tutvusid kristlased uuesti, läbi araablaste, antiikfilosoofiaga. Paljud teadused, näiteks astronoomia, matemaatika, arstiteadus, täienesid araabia mõjul väga palju. Araabia numbrisüsteem võeti ristisõdade ajal üldisele kasutusele. Euroopa tööstus sai ristisõdadest uut hoogu. Puuvillane riie, musliin, siidriie, samet ja paber olid idamaades juba ammu tuntud, eurooplastele said need alles ristisõdade ajal tuttavaks. Suhkrupilliroo, maisi, riisi, kanepi, lina ja puuvilla kasvatamist õppisid eurooplased samuti ristisõdade ajal. Tekkis päris suurearvuline vabade villaanide kiht. Ristisõjad äratasid ka Euroopalaste rahvusliku iseteadvuse
Charles Jamesile: ta on kultuskujuks tänu oma pedantsuseni kalduvale täpsele moekäsitlusele, uuenduslikule mõtteviisile ja äärmiselt väikesemahulisele loomingule. Tema õhtutualetid olid sedavõrd tähelepanuväärsed ja rõivamoed nii meisterlikud, et neid müüdi oksjonite kalli hinna eest. Clare Mccardell ameerikaliku vabaaja rõivastiili-casual look´i - looja. Moekunstnikest kõige uuendusmeelsem, kasutas selliseid materjale nagu denim, gingam (triibuline või puuvillane riie), trikotaaz, et luua värskelt ja lihtsalt mõjuvat rõivastiili, mis eeldas päevasel ajal pikki pükse ja madalaid kingi ning õhtusel ajal lihtsalt, elegantset riietust. Töötavate naiste ja moekate keskealiste daamide seas võitis suure populaarsuse ülespandud soeng. Mille puhul kammiti juuksed juurtest alates hästi peadligi üles ja kuhjati lokkidena otsmiku kohale kokku-tulemus nägi välja väga kaunis, kiharad välja rippumas oma tehtud turbanitest;
2)rajada kauakestvaid ja püsivaid insenerrajatisi nõrgematele aluspinnastele, 3)tagada nõlvade erosiooni- ja varisemiskindlus, 4)prügilates reovesi ei pääseks aluspinnasesse ja sealt põhjavette, 5)hooned ei hakkaks vajuma. Esimene teadaolev 3000 e.Kr. Thaemsi jõe kallastel (langetatud puud). 1500 e.Kr. babüloonlased (bambuse võrsete kiht). 800 p.Kr. viikingid (põõsad). 1926 esimene teadaolev sünteetika kasutamine Ameerikas South-Carolinas (paks puuvillane riie). 1936 Inglise firma Bidim (spetsiaalsed kardinad tee kindlustamiseks, hiljem toodab geotekstiile). Kasutatakse: transport, geotehnika, keskond, hüdraulika, hooneteehitus. Põhjused: kiire paigaldamine, asendavad looduslikku pinnast, lihtsustavad keerukaid pinnastega seotud projekte. Peamised ül: eraldamine, armeerimine, filtratsioon, drenaaz, kaitse reostuse eest. On teisi viise nende ül täitmiseks kuid reeglina annavad GS parema tulemuse ja on odavamad.
patendeeritud John Rex Whinfieldi ja James Tennant Dicksoni poolt aastal 1942. Polüestri kasutamine? Sellest tehakse kergesti hooldatavaid triiksärke, pluuse, vabaajarõivaid, kunstkarusnahku ning tepitud jakkide ja tekkide täitematerjale,vatiine, kardinamaterjale, sukki-sokke, aluspesu, õmblusniite jne. Polüesterkiude segatakse kostüümide, ülikondade ja kleitide kangastesse, enamasti villa, viskoosi või modaaliga. Puuvillane või linane + polüesterkiud = kergemini hooldatavam ja vähem kortsuv (selleks piisab vähemast kui 50%-lisest polüesterkiusisaldusest) Ka pealisriiete kangastesse segatakse tihti polüesterkiude. Peenvill + polüesterkiud = toode on 20-30% kergem kui täisvillane ja kulumiskindlam Viskoos + 60-70% polüestrit = kergelt läikiv efekt. Polüestrist esemete hooldus? Elektiseerumisel kasutada antistaatikut Pesta 40° C juures ja sageli piisab vaid loputusest.
Praegu on Ants Antson 63 aastane ja ta lausus : "Kui saaksin aasta sellisel jääl harjutada, sõidaksin praegugi kõik oma vanad rekordid üle," teatab Antson, kel vanust 63 aastat. Aga omaaegse vormi ja tänapäevaste tingimuste juures? "No neile soomlastele ja rootslastele paneksin kindlalt ära," vastab ta. Antsoni aegadega võrreldes on kiiruisutamine röögatult muutunud. Tollal sõideti välitingimustes kehva ilma ja jääpragusid trotsides, suur müts peas, puuvillane vorm seljas. Tänapäeval on välirajad unustatud, jää valmistamise tehnoloogia areneb iga aastaga, klassikaliste uiskude asemele on ilmunud libisemist pikendavad klappuisud, võistluskostüümid valmistatakse uuest õhutakistust vähendavast materjalist. "Meie ajal ja meie kiiruste juures ei mõelnud keegi aerodünaamikale," tunnistab Antson. "Mäletan, et kandsime kõrgeid puuvillaseid mütse, kuni välismaal ilmusid välja esimesed nailonist peakatted
Majandus Egiptus impordib : teravilja, keemiatooteid, masinaid, transpordiseadmeid, esmatarbekaupu, villa ja paberit. Egiptus ekspordib : naftat ja naftasaadusi, kangast, puuvilla, põllumajandussaadusi. Peamised ekspordi partnerid on Itaalia, Ameerika Ühendriigid, Hispaania, Suurbritannia, Prantsusmaa, Süüria, Saudi Araabia, Saksamaa Firmamärgid Nefertari looduskosmeetika Malaika Linens puuvillane ja linane voodipesu Brionit (mida kandsid kaks viimast Bondi oma filmides) Kultuur Kiri tekkis III ja IV aastatuhandel e.Kr. Kirjamärkideks olid hieroglüüfid. Koolid asusid templite läheduses ja õpetajateks olid preestrid.Põhiaineteks oli kirjandus ja matemaatika. Kombed ja tavad Inimsuhetest ja traditsioonidest: Naine kõnnib mehest 3 meetrit tagapool ning on kinni kaetud.
paelornamintidega, ruudud ja spiraalid. Käsitöö oli teemas. Kalliskividega kaunistatud. FRANFI RIIGI KOTKA SÕLG. ROMAANI KUNST Nimeta tuntumaid romaani stiilis kirikuid- Itaalias Pisa kirik +Pisa torn Prantsusmaal Arlesi kirik Eestis Valjala kirik Romaani stiili olulisem tunus on....esimene ühtne stiil euroopas, ümarkaar, peamine tüüp oli basiilika · Kirjelda romaani stiilis skulpuuri halb porportsioon. Suured pead · Mida ja kuidas kujutab Bayeux´vaip? 50cm*70m. Puuvillane, tikkitud. Kujutab William Vallutaja kuningaks saamise lugu. Valminud 1 saj MÕISTED: · Rooma betoon-koosnes vulkaanituhast. Veest ja killustikust · Akvedukt-kinnine veejuhe millega saadi linna vett · Triumfikaar-võidukaared(laes kassettlagi ja sõjareljeefid) · Term-saunad(Caracalla kuulsaim) · Katakombid-maa alused käigud kuhu mateti inimesi · Vikkel-kolmnurga taoline ehitis mis kannab keskel hiigelkupplit
Aastal paberitootmisettevõtet ning leidsid materjali mis imendub viis korda paremini kui puuvill. Nad võtsid materjali tagasi USA’sse ja kaubamärgistasid selle. Kui 1917 USA sõtta läks nad hakkasid tootma vatti kirurgilistel eesmärkidel. Kuid lahinguväljal olevad medõed kasutasid seda kui hügieenitarbena. 1918 aastal ei olnud vati nõudlus nii suur armee ja medõdede jaoks ning nad lõid uue turu. 1920 aastal müüdi esimesi hügieenisidemeid nimega puuvillane tekstuur. 2. Salvrätikud karpides- Hügieenisidemeid polnud lihtne turundada, osaliselt ka sellepärast, et naised jälestasid nende ostmist. Seetõttu käidi peale, et poed oleksid nõus hügieenisidemeid klientidele müüma nii, et raha jäetakse karpi ning klient saaks lahkuda oma soovitud tootega. Nende müük küll paranes, kuid Kimberly arust mitte piisavalt kiiresti ning ta üritas leida teisi mooduseid kuidas saaks materjali kasutada
feodaalsuhete tagajärg. Feodaalid võitlesid Ristisõdades ristiusu eest. Kui varem oli nende ajaviiteks tülitsemine, riisumine ja tapmine, siis Ristisõdade ajal kujunes välja rüütliseisus ning rüütlieetika. Rüütel pidi kaitsma nõrku, pidama sõna, kaitsma ristikirikut, võitlema ausalt. Rüütlite kaudu tungis ka teistesse rahvakihtidesse rüütlivoorusi ja ausust. Euroopa tööstus sai ristisõdadest uut hoogu. Puuvillane riie, musliin, siidriie, samet ja paber olid idamaades juba ammu tuntud, eurooplastele said neist alles ristisõdade ajal teada. Suhkrupilliroo, maisi, riisi, kanepi, lina ja puuvilla kasvatamist õppisid eurooplased samuti ristisõdade ajal. Ristisõjad tõid Euroopasse, mis sel ajal oli väga kapitalivaene, suuri rahasummasid. Ka talupoegade seisusel oli ristisõdadest teataval määral kasu. Väga paljud rüütlid, kes vajasid
18. sajandil ilmus rõivastusse rohkem ostetud materjale (karrad, siidpaelad, nöörid jne.). Uuendustest olid olulisemad pikitriibuline kahar seelik, pottmüts ja kaunistuselemendina lillkiri. 18. sajandi rõivastest on andmeid palju rohkem: muuseumiesemed, kirjalikud ülestähendused rahvamälestustest, joonitused ja teadusmeeste (J. G. Georgi ja A. W. Hupeli) avaldatud materjalid. Eesti rahvarõivas püsis ja arenes edasi ka 19. sajandil, omandades linnapärasusi (puuvillane vabrikuriie, ostetud pitsid, moelehtedest võetud mustrid). Uute riietusesemetena levivad meestel ja naistel vestid ning kerge ülerõivas vatt (meestel) ja kampsun (naistel). 19. sajandi keskel alanud üleminek linnapärasele rõivamoele kulges eri paigus erineva kiirusega. Kohati tekkis mitmeid üleminekuvorme (kaapotkleit ja -kostüüm), kohati uuendusigi (Lihula-Kirbla tikitud seelikud). 20. sajandi alguses kanti rahvarõivaid Setumaal, kohati Lääne-Eestis ja saartel, Kihnu saarel veel
soovitajat. 1931. aastal algas ka lottade noortetöö: väike-lottaks sai 8 – 16-aastane tüdruk, kui vanemad seda lubasid. Kui aga vanemad väike-lottad pidid hakkama täitma vastutusrikkaid ülesandeid, muudeti nende nimi lotta-tüdrukuteks. (http://saaremaa.kaitseliit.ee/et/eesti-ja-soome-vabatahtlike-koostoo-jatkub) Ajalugu- Lottade riided Riietus oli lottadel ja lotta-tüdrukutel üsna sarnane: halli värvi puuvillane kleit, millel oli valge krae ja valged varrukaotsad, hõlma pikkus maast oli 25 cm. Rinnas kanti lottade nõela. Külmaga kanti hundinahast kasukat. (http://saaremaa.kaitseliit.ee/et/eesti-ja-soome- vabatahtlike-koostoo-jatkub) Ajalugu- Siberi hirm
· Stringid · Tangad · Pidzaama · Aluspüksid · Korsett · Bikiinid · Babydoll · Sukad · Korsettpüksid · Vormiv pesu 2 Aluspüksid · On aluspesu hulka kuuluv pükstekujuline riietusese. · Kantakse alakehal vastu ihu. · Kõige enam on materjalidest kõige kasutatavam puuvillane riie ja puuvilla sisaldavad materjalid (elastaan või muud sünteetilised kiud) ning sünteetilised mikrokiudsetest materjalidest (lycra ja nailon). 3 Stringid · Stringid ehk Pepuvahepüksid on kitsad ,,mini" aluspüksid, mis eesotsas katavad ainult häbemepiirkonda ja mille tagaosa kantakse tuharate vahel. Need koosnevad kahest (või ühest) riide kolmnurgast ja neid ühendavatest paeltest.
instituudile. Ristisõdadel on ka suur tähendus rüütliseisuse ja rüütlieetika kujunemises. Varem oli kangelaste ajaviiteks tülitsemine, riisumine, tapmine. Ristisõdade ajal tekkis mõiste rüütliaust ja rüütlikohustusest. Rüütel pidi kaitsma nõrku, pidama sõna, kaitsma ristikirikut, võitlema ausalt. Rüütlite kaudu tungis ka teistesse rahvakihtidesse rüütlivoorusi, ausust ja humaansust. Euroopa tööstus sai ristisõdadest uut hoogu. Puuvillane riie, musliin, siidriie, samet ja paber olid idamaades juba ammu tuntud, eurooplastele said need alles ristisõdade ajal tuttavaks. Suhkrupilliroo, maisi, riisi, kanepi, lina ja puuvilla kasvatamist õppisid eurooplased samuti ristisõdade ajal. Ristisõjad tõid Euroopasse, mis sel ajal oli väga kapitalivaene, suuri rahasummasid. Euroopa rahvastele avanesid Aasia varakambrid ja Euroopas tekkis tahe parandada oma maa olukorda. 4
kiht on paksem kui 0,15 mm. Pealsed on valmistatud nahast. Vooder on valmistatud riidest Tald on sünteetilisest materjalist Pealsed on valmistatud nahast. Vooder on kombineeritud nahk ja riie. Tald on sünteetilisest materjalist Kiudude märgistused Puuvillane Looduslik Villane Villane, Linane siid sisaldab taaskasuta- tavat villa Angoorakitse vill mohäär Pakendite märgistused Roheline punkt. Toote pakendi hinnas sisaldub maks
Vedrude kate valmistatakse rullmaterjalist (poroloon, läbitepitud vatt, mererohi). Kate võib olla tervik (ühekihiline) või koostatav (mitmekihiline). Tervikkatte korral moodustab pehme elemendi ääre kattematerjal ise. Koostatud katted koostatakse eripaksusega lehtmaterjalidest. Katete valmistamiseks kasutatakse väga mitmesuguseid materjale · Lehtmaterjalid: erineva tihedusega porolooni, vahtkummi, vatnikut (vatiliin), sünteetiline vatt. · Looduslikud materjalid: mererohi, puuvillane ja linane vatiin, lambavill Katetesse kuuluvad materjalid liimitakse kokku liimiga. Kattematerjaliks kasutatakse mööbliriiet, madratsiriiet, kunstnahka või naturaalset nahka. Tihti kasutatakse nn koostatavat katet, kus pealistusriidele, selle all olevale pehmenduskihile (tehisvill, poroloon või vatiin) ja selle all olevale vaheriidele õmmeldakse sisse muster. Diivanid Kaasaaegsel mööblil pehmete osade formeerimisel kasutatakse nii looduslikke, kui ka sünteetilisi materjale
kiht on paksem kui 0,15 mm. Materjaliks on riie Kõik teised materjalid Jalanõude märgistus Pealsed on valmistatud nahast. Vooder on valmistatud nahast. Tald on sünteetilisest materjalist. Pealsed on valmistatud nahast. Vooder on valmistatud riidest Tald on sünteetilisest materjalist Pealsed on valmistatud nahast. Vooder on kombineeritud nahk ja riie. Tald on sünteetilisest materjalist. Kiudude märgistamine Puuvillane Looduslik siid. Villane Villane, sisaldab taaskasutatud villa Linane Angoorakitsevill mohäär Pakendite märgistamine Roheline punkt. Toote pakendi hinnas sisaldub maks jäätmekäitlussüsteemile aja ära elanud pakendi või toote keskkonnale kahjutuks muutmiseks. Viska prügikasti. Märk soodustab ka prügi Sorteerimist ja pakendi taaskasutamist PCT MÄRGISTUS .PCT on Venemaa sõltumatute
mistõttu oleks tegu raha raiskamisega. See poleks mõistuspärane. Kuid kuidas teeb tavalise inimese töö või suhtluse naeruväärseks (või tegelikult harjumatuks) tavaliste igapäevariiete a la teksade ja t-särkide kandmine, kui need ei saa loogiliselt võttes lõpptulemust mõjutada, kui just tegu pole modelliga, kes peab hoopis teiste riideid demonstreerima..? Mõeldes ratsionaalset, ei saa inimese vaimset suutlikkust määrada asjaolud, et puuvillane, lühikeste käistega ja värvilise ning vahel humoorika trükisega riideese ülakeha katteks ja näiteks jämedama koega võib-olla kulutatud stiilis ja madala vöökohaga riideese alakeha jaoks, samuti mitte jalatsid või sokid, kui eesmärgiks on tehtud töö. Tegija välimus on ebaoluline ja isegi liigne tegur antud töö kvaliteedi juures, kuna tööd teevad aju ja jäsemed, mitte kehakatted ega soeng ega nahk, rääkimata aukudest, kui just tegu pole kergemate elukommetega inimesega.
mustus Peale pesemist kuivatage põhjalikult jalgu, varvaste ja voltide vahesid, kuna mikroorganismid paljunevad edukalt just niisketes kohtades. 4 Käsi tuleb pesta kindlasti enne sööki; peale wc käimist; õuest, töölt, koolist, bussist, linnast, kauplusest tulles; peale lemmikloomadega tegelemist jne. Kandke naturaalsest materjalist (puuvillane, linane, villane) riideid, sokke ja jalanõusid. Vajadusel kasutada niisutavaid kehakreeme. Proovida ära jätta kofeiiniga joogid, alkohol, samuti tugevalt lõhnavad toiduained, nagu küüslauk ja sibul. Panna korda päevareziim, öise une aeg täiskasvanul 8 tundi (lastel 10 tundi) ööpäevas. Katsuda lõõgastuda, see võib aidata kontrollida stressi, mis vallandab higistamise. 5
käekotid Bukleelõng on mahuline, topiline ja väga säbar. Ei kortsu ja tekstuuriline pind varjab õmbluste vigu. Toimse sidusega kangas, tihtipeale Seelikud, püksid, beeži või khaki Chino sortsid ja militaar tooni, keskmise rõivad. raskusega, vastupidav. Flanell Puuvillane kangas, Voodipesu, mille pehme tekstuur tuleneb kanga pealispinna väikelaste rõivad ja harjamisest pärast tekid, jakid, voodrid kudumist. Kangas on ööriided mugav ja vastupidav ning kerge, soe ja keskmise raskusega. Tihedalt kootud
Piduliku rõivana hindasid nad oma musti, lõikelt särgiga sarnanevaid pikk-kuubi kuni linnamoele üleminekuni · Põhja-Tartumaa ja Põhja-Viljandimaa olid suhteliselt vastuvõtlikumad uuendustele ja moemõjutustele, mis siit levisid lõunapoole. Näiteks 19. sajandi algupoolel kasutusele võetud uuemamoelised indigosinised naiste kampsunid ja meeste vatid jõudsid sajandi keskpaigaks ka Võrumaale · Rohkesti venepäraseid elemente (punane puuvillane lõng tikandites ja sissekootud kirjades) · Naiste rõivastusele oli Lõuna- · Meeste ülikond koosnes Eestis iseloomulik pikkade särgist, pükstest ja vatist varrukatega särk, kaunistatud (viimast ei kantud Mulgimaal). pilu või geomeetrilise tikandiga See oli potisinist värvi. · 19. sajandi esimese poolel · Kagu-Eesti meeste rõivastuses muutusid üldiseks ilmnes rida venepäraseid jooni,
1 l veele). Päevas juua 2-3 l. Hea on vesi, ent veel parem kuum rohutee. Köha ravivad on aniis, apteegitill ja paiseleht (1 tl 1 l keedetud veele, lastakse tõmmata 10 min kaanestatud nõus). Teedele võib lisada luuderohu (eefeu??) tilgaekstrakti (retseptivaba) - limaväljutav. Kuum sidruni-rinnamähis stimuleerib verevarustust ja keha kaitsejõudu bronhides. 1/2 sidrunit pigistatakse 1/4 l kuuma vette, milles niisutatakse puuvillane rätt, väänatakse välja ja asetatakse rinnale. Ülakeha ümber seotakse villane sall ja lastakse mõjuda hommikuni Niisutage eluruume: vajalik keskküttega köetavates majades. Asetage ruumi veenõu ja õhutage iga päev tuba vähemalt 2 korda a 10 min Ärritusköha puhul aitab auru tegemine, eriti enne magama minekut Aerosoolidest võib looduslikest kasutada meresoola aerosooli. Kasutatakse ka ternespiima pastille IGAZUM Need pastillid on loodud kurguvalu ja teiste kurguhädade
annaabi.ee 
