Jgatakse tavaliselt kolme perioodi : Varagootika 12.sajandi teine pool,kõrggootika 13. ja 14 sajand, hilisgootika 15.sajand ja 16.sajand. 6. Mis on gooti kunsti kiriku tunnused? Kirkud ei ole enam massivsed ja kindluse taolised, vaid tõusevad kergete ja saledatornilistena taeva poole. 7. MÕISTED: TUGIPIILARID-Asusid väljaspool kiriku seinu ja toetasid roietega võlve. HARITORNIKE-Asub järsutipulise läänetorni neltise kohal. FIAALID-Teravad väikesed ehistornikesed. SIIRUD-Õie taolised rosetid või ristikulehe moodi kujundid. ROOSAKEN-Suur ja ümmargune. TIIBALATAR- FRESKOTEHNIKA-Värvid kantakse värskelt krohvitud niiskele seinale.Võib näha juba loomulikke,reaalsest elust võetud liigutusi ja ilmeid. MINIATUURMAAL-Raamatumaal. TAHVELMAAL-Maaliti puuplaadile või lõuendile.Ei olnud enam seotud ainult ühe ruumiga. 8
See on kahekorruseline hoone, kus ülemine korrus koosneb ainult akendest, mida eraldavad kitsad müüriosad. 15.sajandil tehti läänepoolsele osale roosaken. Ülemise kabeli aknad on suuremad ning uhkustavamad ning alumise kabeli omad väiksemad kolmnurkse kujulised. Ülemise ja alumise kabeli piirjoon on väljastpoolt selgesti eristav. Idafassaadil asuvad ka kaks nelinurkset torni, mis on kaunistatud paljude raiddetailidega ning tornikiivritega. Mõlema torni ees asuvad ehistornikesed ehk fiaalid. Roosaknaid, mida peetakse gooti ehituskunsti meistriteosteks, on kabelil idafassaadil kaks. Alumine on rikkalikuma ehisraamistikuga ning rohkem kaunistatud, ülemine on väiksem ning ümbritestud kolmest neliksiirist. Idafassaadi portaali kohal asetsevad ehisviilud ehk vimpergid ning Kuningate galerii. Vimbergide tipus asetseb ristlillik. Alumise roosakna all on rõdu, mida ümbritsevad kaunistades ehistornikesed. Katusel asub torn, mille alumist osa ümbritsevad
Gooti arhitektuur Ajalugu Teravkaar Ristroidvõlv Fiaalid Siirud Notre Dame Westminster Abbey Kölni toomkirik Oleviste toomkirik Tänan kuulamast !
Gooti arhitektuur Eeldused gooti arhitektuuri tekkeks: Romaaniaegse arhitektuuri puudused pimedus & masiivsus Tekkis 12. sajandil Põhja Prantsusmaal Üheks esimeseks esindajaks: Saint Denis kirik Pariisis Detailid: Teravkaar Ristroidvõlv Tugipiilarid Fiaalid Siirud Amiens Reims Põhiplaan: Ladina risti kujuline Rikkalikult kaunistatud läänefassaad (roosaken), mida kroonivad tavaliselt kaks torni Chartres Hilisgooti arhitektuur/ leekestiil: Palju liialdusi Suurgildi Gooti arhitektuur Eestis tekkis 14. sajandil sakslaste mõjutusel Näiteid: Karja kirik Tallinna toomkirik Pühavaimu kirik Pirita klooster (hilisgooti) 15. ja 16. sajandil käib üle-eestiline maakirikute ehitamine Aitäh!
väiksemat külgsurvet. Ristroidvõlv leiutati lagede raskuse vähendamiseks. Tugikaar ja tugipiilar kergendasid sammastele ja seintele langevat lagede raskust. Tugipiilarid ehitati seinast väljapoole ja gooti kiriku külgfassaadid olid nagu skeletid. Gooti stiilis kirikutel on teravkaarsed aknad ja ukseavad. See on väliselt kõige silmatorkavam tunnus. Tunnusjooned - katedraalid Gooti arhitektuuri (kirikute) teised tunnused: · rohked vitraazid; · roosaknad (keskportaali kohal); · fiaalid e tornikesed (on tugikaarte ja piilarite torn); · fiaalid oli kaunistatud krabidega (taimeornamentika); · aknaraamistikes siirud (õietaolised rosetid, ristikulehe kujundid); · kirikute põhiplaaniks oli ladina rist; · kirikutel kaks suurt torni peafassaadi kõrval ja üks väike haritorn (fiaalina) nelitise kohal. Lossid ja linnused Gooti ajastul kattus Lääne-Euroopa maaliliste linnustega (arvukate tornide, sakiliste ringmüüride ja tõstesildadega kaitsekraavide kohal
ilme toestik tugipiidad ja tugi- kaared. Tugipiitu võib olla kaks rida. Tugipiit aheneb astmetena ülespoole kerkides ja teda kroonib terav tornike või sammas fiaal. Tugikaare sees on renn, millesse jookseb vihmavesi katuselt; renn lõpeb tugipiida küljes oleva, kaugele eenduva veesülitiga, mille lõpp on kaunistatud loomapeade või mõne veidra olendi kujutisega. Väga iseloomulik gooti motiiv on akende ja portaalide kohal kerkiv kolmnurkne ehisviil ehk vimperg. Fiaalid, samuti tugikaarte ja ehisviilude ülemine kant on tihti kaunistatud mugulate ehk krabidega. Tornide, fiaalide, vimpergite, viilude jt tipus kerkib tavaliselt ristlillik. Teatavat osa välisarhitektuuris etendasid ka tugevad simsid ja balustraad katuse ääres. Katus on kaunis järsk.Konstruktsioone kasut. ka söögitarvetes. Olulisemad kirikud:1.France-Pariisi Jumalaemakirik(norte-dame), chartres,Amiens,Mount-Michel 2.Germany-Köln, Ulm,Magdeburg, Naumburg,Viin(stefan).
- tugipiidad ja tugikaared. Konstruktiivselt oluline detail on päiskivi - võlvi roiete ristumiskohal paiknev võlvipinnast eenduv, üldjuhul dekoreeritud kivi, mis pingestab roided. Võlvisiilud ja seinad olid konstruktiivses mõttes teisejärgulised gooti katedraal on skelettehitis. (Romaani kirik seevastu massehitis). Vertikaalne suunitlus pürgimine kõrgusesse. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad dekoratiivsed ehistornikesed ehk fiaalid ning paljud raiddetailid ristlillikud, siirud, krabid. fiaal - sale terav tornike ehisviilude, tugipiilarite ja -piitade, tornide jms. fiaal ristlillik - ristikujuline stiliseeritud lehtede ja väikese pungaga lõppev kaunistuselement hilisgooti ehituste tornidel, viiludel, rinnatisel. krabi - (sks. Krabbe), ka ronileht ja kivilill- keerduvate lehtedega või ristlillik pungakujuline ehismotiiv gooti arhitektuuris. siir - kolmveerandringidest koosnev gooti ornamendimotiiv
väikesed aknad tihtipeale 4 põhitorni. Põhjaplaan tähistab risti. Joonis 10. Maria Laach Abbey klooster, Saksamaa 7 1.10 Gooti arhitektuur Joonis 11. Canterbury katedraal Inglismaal Gooti stiilile iseloomulikud tervakaared, tugikaared, külglööviaknad. Samuti külgedel tugipiilar ja nende tippus fiaalid. 8 1.11 Renessans Iseloomulik on antiikkultuuri taaselustamine, hakati taas kasutama sambaid kaaristuid. Tähtsal kohal on proportsionaalsus. Keskel tihtipeale kuppel. Sarnasus basiilikatega. Joonis 12. Redentore kirik, Itaalias 1.12 Barokk ja rokokoo
Ühe või paari apsiidi asemel oli kabelipärg. Pikiteljel oli teistest pisut suurem kabel, Maarja kabel. Ruumi selline jaotus sidus kiriku ühtseks õhuliseks tervikuks. Interjöör suundus Maarja kabeli poole ja ka üles. Piilareid liigendavad vertikaalsed turbad. Kogu suundumus üles nagu kaotas kivide raskuse. Kuna seinad polnud enam nii olulised võis need katta akendega. Vertikaalne suunitlus valitses ka välisilmes. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid tornikesed (fiaalid) ja paljud raiddetailid (ristkülikud, kraabid jne). Kirikutel oli tavaliselt kaks suurt torni peafassaadi kõrval ja veel üks haritorn nelitise kohal. Peafassaadis oli ka kolm teravkaarset portaali. Portaalide kohal kõrgusid teravad kitsad ehisviilud (vimpergid). Mitmest üksteise sisse vähenevas portaalist moodustus perspektiivportaal. Keskmise portaali kohal asus roosaken, veel kõrgemal ulatus üle kogu fassaadi rida skulptuure (kuningate galerii)
Ehitise tugevdamiseks püstitati väljapoole akende vahekohtadesse tugipiilarid ja tugikaared. Sisearhitektuuris oli oluliseks uuenduseks roidvõlvide kasutusele võtt. Iseloomulikud olid värvilised aknad ehk vitraazid. Portaali (peasissekäik) kohal ilutses roosaken. Gootistiili kirikud olid ohtrate raidkivikaunistustega. Kaunistusteks olid: rosetid, ristikulehekujundid, viinapuuväädid, ristlillikud, väikesed ehistornikesed ehk fiaalid, muinasjutulised koletised ja tulekeeled, Piibli tegelased ja pühakud. Krabid-> raidkivi kaunistus. Kuulsamaid gootistiili näiteid Prantsusmaal: 1. CHARTES'i katedraal 2. REIMSi katedraal 3. AIMENS'i katedraal 4. NOTRE-DAME RENESSANSS Renessanss tuleb prantsuse keelest ning tähendab taassündi. 14.-16.sajandil, Itaaliast alguse saanud "Euroopa kunstiajastu".
Nimetuse sai uusaja alguses. Gooti hõimude järgi. Terav kaar on gooti stiili põhiline naitaja. Kiriku põhiplaan siiski ladina risti kujuline aga põiki hoone on kitsam. Lääne tor id on olulised ja need on kõrged. Kooriruum on laiem ja suurem. Kesklööv on vaga kõrge. Kylmg löövid on kkõrged aga mitte nii kõrged rohkem laiad. Ristroidvolv aitas korgemaks ehitada, teravkaar laheb vertikaalselt ulesse, kolmiksiir, kuuiksiir, neliksiir. Tugipiilarite peAl on fiaalid. Junalaema kirik pAriisis - varagootika, 12 saj. Gootika on erinev eri riikides. Perspektiivportaal? Kuningate galerii, 2 laanetorni, roosaken - sumboliseerib eluringkaiku. Tuvikonstruktsioon? Korg- gootika teravkaared vahem teravad, kuningate galerii korgemal. Prantsuse kuningad krooniti räänsi katedraalis. Aknad suured, vahe seina, vitraaZid! Mingi tahtis Puhakabel, Luis.. Lasi ehitada. Kirikud ehitati aina korgemaks 47,5 m volvide korgus, varises kokku
kirikuid. Müürid ei pidanud enam massiivsed olema seetõttu sai kasutada väga palju aknaid. Võlvisiilud ja seinad olid konstruktiivses mõttes teisejärgulised gooti katedraal on skelettehitis. (Romaani kirik seevastu massehitis). Vertikaalne suunitlus pürgimine kõrgusesse. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad dekoratiivsed ehistornikesed ehk fiaalid ning paljud raiddetailid ristlillikud, siirud, krabid. fiaal - sale terav tornike ehisviilude, tugipiilarite ja -piitade, tornide jms. kaunistamiseks, lõpeb püramidaalse krabidega kaunistatud kiivri ja ristlillikuga. ristlillik - ristikujuline stiliseeritud lehtede ja väikese pungaga lõppev kaunistuselement hilisgooti ehituste tornidel, viiludel, rinnatisel. krabi - (sks
peamiselt trifoorium (empoorid hakkasid kaduma). Valgmiku osas muutusid aknad suuremaks, ulatudes ligi põrandani. Seinamaali ei kasutatud, aknad kaunistati vitraazidega. Eelistati sammaste asemel kimppiilareid. Välisarhitektuuris oli massiivse nelitistorni asemel oli sale ja sihvakas torn. Lääne fassaadile olid iseloomulikud kaks torni (kas kiivriga või tömbiotsalised). Kirikute tugipiitadel oli pisikesed peened tornid fiaalid. Iseloomulik oli akende ja portaalide kohal kolmnurkne ehisviil e. vimperg. Fiaalid ja vimpergid olid kaunistatud mugulate e. krabidega. Kõik teravad osad tipnesid ristlillikuga. Need jätsid pitsilise mulje. Palju roosaknaid. Mõnikord oli peaportaali kohal skulptuuride rivi, mida tuntakse kuningate galeriina. · Prantsusmaa gootika sünnimaa Ile-de-France's, mis oli Prantsuse kuningate domeen (kuninga perekonna isiklik valdus). Gootika levis sealt üle kogu Prantsusmaa Euroopasse.
kergemad kui romaaniaegsed võlvid. Siiski vajasid roietega võlvid veel lisatoetust. Selleks ehitati väljapoole kiriku seinte vastu erilised tugipiilarid, kesklöövi ülaosa ja tugipiilarite vahele laoti tugikaared. Järsutipuliste läänetornide ülespürgi kordavad sale haritornike 3 nelitise kohal ning teravad väikesed ehistornikesed fiaalid. Kergust ja elegantsi lisavad pitsina õhulised raidkivikaunistused. Raidkivist aknaraamistikes korduvad õietaolised rosetid või ristikulehe moodi kujundid - siirud. Gooti basiilikad ehitati enamasti ladina risti kujulise põhiplaaniga. Väliselt annavad neile omapärase ilme tugipiilarid ja tugikaared. Kõige toredam on läänefassaad oma rikkalikult kaunistatud portaalidega, teravate ehisviiludega portaalide kohal, suure ümmarguse nn. roosaknaga ning arvukate skulptuuridega
köidetud kimpe. Ülal hargnevad piilarite poolsambad völve toetavatekas roieteks. Seinad vajasid lisatoetust. Selleks hakati väljapool kirikuseinte vastu ehitama erilisi tugipiilareid. Tugipiilarite vahele laoti tugikaared. Piilarid, võlviroided, tugipiilarid ja tugikaared moodustavad hiigelsuure sõrestiku. Järsu tipuliste läänetornide ülestõusu kordavad sale haritornike nelitse kohal pluss väiksed teravad ehitustornike mida nim fiaalid, mis mõnikord katavad kiriku katust lausa metsani. Kergust ja elegantsi lisavad pitsina õhulised raidkivi kaunistused. Raidkivist aknaraamistikes korduvad õietaolised rosetid. Gooti basiilikad ehitati enamus ladina risti põhiplaanina. Kõige toredam on lääne fassaad oma kaunistatud portaalidega. Tervate ehisviiludega portaalide kohal ning suure ümmarguse roos aknaga. Fassaadi kroonisid tavaliselt kaks torni, mis olid sissekäigu kohal. Kirikus sees oli võimas kõrguse tunne
Selleks ehitati väljapoole kiriku seinte vastu erilised tugipiilarid, kesklöövi ülaosa (valgmiku) ja tugipiilarite vahele laoti tugikaared. Piilarid, võlviroided, tugipiilarid ja tugikaared moodustavad hiigelsuure sõrestiku, mis seisaks ka ainuüksi sellisena püsti. Tundub, et kogu see sõrestik on pingul nagu vibu; selles pole enam kübetki romaaniaegsest raskest paigalseisust. Kõik ehitisosad otsekui sööstaksid ülespoole. Katedraali struktuur Kölni katedraali fiaalid Siirud ja tugikaared Järsutipuliste läänetornide ülespürgi kordavad sale haritornike nelitise kohal ning teravad väikesed ehistornikesed- fiaalid, mis katavad ehitist teinekord lausa metsana. Kergust ja elegantsi lisavad pitsina õhulised raidkivikaunistused. Raidkivist aknaraamistikes korduvad õietaolised rosetid või ristikulehe moodi kujundid - siirud.
löövilise basiilikalise ülesehitusega. Kesklöövi tähtsus kasvas, see oli palju laiem ja kõrgem, seega külglöövid olid kitsamad ja madalamad. Ka koori põrand muutus sama tasapinnaliseks pikki hoonega. Ühe või paari apsiidi asemel oli kooril mitu väikest väljaehitist kabelit, mis kokku moodustasid kabelitepärja. Vertikaalne sunnitlus ei valitsenud ainult siseruumide, vaid ka väisilmes. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad fiaalid (tornikesed) ja paljud raiddetailid. Kirikutel olid tavaliselt kaks suurt torni peafassaadil ja üks väike torn nelitise kohal. Peafassaadis oli ka 3 suurt teravakaarelist portaali, millest keskmine oli kõige avaram. Portaalide kohal kõrgusid teravad kitsad ehisviilud e. vimbergid. Portaalid koosnesid mitmest üksteise sisse asetatud järjest vähenevast portaalist, moodustades perspektiivportaali, jättes sissekutsuva mulje. Keskmise portaali kohal asus roosaken, sellest kõrgemal nn
Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, tugikaared, vöödkaared ja võlviroided. Seda võis ettekujutada praktiliselt ka ilma võlvisiilude ja seinteta. Näiteks Teises maailmasõjas said need osad mõndadel kirikutle kannatada, aga ''skelett'' jä püsti. Kirikute väline pool oli väga detailne ja läbimõeldud. Kõik kaunistused oli vertikaalse suunitlustega. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid nenede tippudelt üles pürgivad tornikesed ehk fiaalid ja paljud raiddetailid, milleks olid ristlillikud, krabid ja siirid. Kirikutel oli tavaliselt kaks suurt torni peafassaadi kõrval ja lisaks veel üks väike haritorn nelitise kõrval. Peafassaadis oli ka kolm suurt teravkaarelist portaali. Need moodustasid perspektiivportaali, keskmise kohal asus suur ümmargune roosaken. See omab koos vitraaziga sümboolset tähendust. 12. saj. keskel omandavad need olulise tähtsuse gootika arengus. Veel
(valgmiku) ja tugipiilarite vahele laoti tugikaared. Piilarid, võlviroided, tugipiilarid ja tugikaared moodustavad hiigelsuure sõrestiku, mis seisaks ka ainuüksi sellisena püsti. Tundub, et kogu see sõrestik on pingul nagu vibu; selles pole enam kübetki romaaniaegsest raskest paigalseisust. Kõik ehitisosad otsekui sööstaksid ülespoole. Järsutipuliste läänetornide ülespürgi kordavad sale haritornike nelitise kohal ning teravad väikesed ehistornikesed- fiaalid, mis katavad ehitist teinekord lausa metsana. Kergust ja elegantsi lisavad pitsina õhulised raidkivikaunistused. Raidkivist aknaraamistikes korduvad õietaolised rosetid või ristikulehe moodi kujundid - siirud. Gooti basiilikad ehitati enamasti ladina risti kujulise põhiplaaniga. Väliselt annavad neile omapärase ilme tugipiilarid ja tugikaared. Kõige toredam on läänefassaad oma rikkalikult kaunistatud portaalidega, teravate ehisviiludega portaalide kohal, suure ümmarguse nn
paigalseisust. Kõik ehitisosad otsekui sööstaksid ülespoole. Joonis 7. Joonis 8. Joonis 9. Katedraali struktuur Kölni katedraali fiaalid ja tugikaared Siirud Järsutipuliste läänetornide ülespürgi kordavad sale haritornike nelitise kohal ning teravad väikesed ehistornikesed- fiaalid, mis katavad ehitist teinekord lausa metsana. Kergust ja elegantsi lisavad pitsina õhulised raidkivikaunistused. Raidkivist aknaraamistikes korduvad õietaolised rosetid või ristikulehe moodi kujundid - siirud.
Teravkaarte, roidvõlvide ja tugikaarte kasutamine võimaldas ehitada väga kõrgeid ja avaraid kirikuid. Müürid ei pidanud enam massiivsed olema seetõttu sai kasutada väga palju aknaid. Võlvisiilud ja seinad olid konstruktiivses mõttes teisejärgulised. Gooti katedraal on skelettehitis. (Romaani kirik seevastu massehitis). Vertikaalne suunitlus pürgimine kõrgusesse. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad dekoratiivsed ehistornikesed ehk fiaalid ning paljud raiddetailid ristlillikud, siirud, krabid. fiaal - sale terav tornike ehisviilude, tugipiilarite ja -piitade, tornide jms. kaunistamiseks, lõpeb püramidaalse krabidega kaunistatud kiivri ja ristlillikuga. ristlillik - ristikujuline stiliseeritud lehtede ja väikese pungaga lõppev kaunistuselement hilisgooti ehituste tornidel, viiludel, rinnatisel. krabi - (sks. Krabbe), ka ronileht ja kivilill- keerduvate lehtedega või pungakujuline
5-lööviline, Neitsi Maarja kabel apsiidi lõpus, kõige tähtsam. White Tower- DONJONI'i tüüpi elutorn, kindlus, nelinurkse põhiplaaniga. BERGFRIED tüüpi vahitorn, kontrolliv vahitorn teatud vahemaa tagant. Kirikud rajatakse looduslikult raskesse kohta nt jõe koolmekohta. 2. Gootika- gooti katedraali põhitunnused (vertikaalsus) ja abt Suger valguse kontseptsioon; gooti katedraali lääneportaali osised: roosaken, portaal, kuningate galerii, läänetornid, fiaalid Keskaja ehituskunstis oli kõige tähtsamaks tööks kirikute püstitamine, kusjuures raskusi valmistas tollal just kirikute katmine tugeva ja tulekindla laega. Romaaniaegsed silinder- ja ristvõlvid nõudsid oma raskuse tõttu liiga massiivseid ja umbseid välismüüre nendesse ei saanud teha suuri aknaid ja kirik jäi nii alati hämaraks. Eelkõige viimast puudust asutigi kõrvaldama gooti ajal ning sellega muudeti kogu ehituslaadi. Gooti kirikute
Vastandina romaani horisontaalsusele ja massiivsusele iseloomustab gootikat vertikaalsus ja kergus. See saavutati gooti tugisüsteemiga, mille abil juhitakse raskus kindlatesse punktidesse. Peamisteks ehitustehnilisteks uuendusteks said teravkaar, roidvõlv, tugikaared ja tugipiidad. Teravkaare kasutuselevõtmine tõi kaasa suured aknad ja saledad tornid. Akende ja portaalide kohal oli kolmnurkne ehisviil e. vimperg. Fiaalid, tugikaarte ja vimpergide ülemine serv oli kaunistatud mugulataoliste ehisvormide e. krabidega, tipus aga oli lilleõit meenutav ristlillik. Aknad olid kõrged, liigendatud kivisambakeste e. postidega, mida ühendasid teravkaared. Akende ülemise osa raamistiku moodustasid kolmveerandringidest koosnevad kolmik-, nelik- jne. siirud, hilisgooti ajal ka leeke või kalapõit meenutavad kujundid (flamboyant e. leekestiil.).
3 vertikaalsus ja kergus. See saavutati gooti tugisüsteemiga, mille abil juhitakse raskus kindlatesse punktidesse. Peamisteks ehitustehnilisteks uuendusteks said teravkaar, roidvõlv, tugikaared ja tugipiidad. Teravkaare kasutuselevõtmine tõi kaasa suured aknad ja saledad tornid. Akende ja portaalide kohal oli kolmnurkne ehisviil e. vimperg. Fiaalid, tugikaarte ja vimpergide ülemine serv oli kaunistatud mugulataoliste ehisvormide e. krabidega, tipus aga oli lilleõit meenutav ristlillik. Aknad olid kõrged, liigendatud kivisambakeste e. postidega, mida ühendasid teravkaared. Akende ülemise osa raamistiku moodustasid kolmveerand ringidest koosnevad kolmik-, nelik- jne. siirud, hilisgooti ajal ka leeke või kalapõit meenutavad kujundid (flamboyant e. leekestiil.).
Lõpuks last, not least ei või me unustada valguse tohutut mõju gooti kiriku interjööris. Kuna konstruktsioon enam ei vajanud massiivseid seinu, võis suurema osa neist asendada akendega. Milline vahe on raskepärase, kindlusetaolise ja süngevõitu romaani kiriku ja kerge, lausa helgena mõjuva gooti katedraali vahel. Vertikaalne tendents domineeris ka kirikute välisvaates. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt ülespürgivad tornikesed (nn. fiaalid) ja paljud raiddetailid (ristlillikud, krabid jne). Kirikutel oli tavaliselt kaks suurt torni peafassaadi (läänefassaadi) kõrval ja veel üks väike 5 haritorn nelitise kohal. Peafassaadis oli kolm suurt teravakaarelist portaali. Vastavalt löövidele oli keskmine portaal avaram. Portaalide kohal kõrgusid teravad kitsad ehisviilud (nn. vimpergid).
mõõgaga lohet tapmas. ka ornamentikat. Usulistel teemadel kujutatud piltides on rohkem rõhutatud askeesi ja kannatusi kui varasematel Hoolimata religioonist elasid romaani kunstis edasi ka aegadel. rahvalikud jooned. Sageli kasutasid kiviraidurid kirikute rida skulptuure. Huvitavaks detailiks on kaa fiaalid, mis tekitasvad pitsilist ilmet ja nende tipus on ristlillik. Gooti stiil Gooti stiili sünnimaaks on prantsusmaa. Sõna ''gooti'' tähistab peamiselt Põhja-Euroopa arhitektuuris valitsenud stiili aastatel 1100 1500. Samuti hõlmab see tollase perioodi dekoratiivkunsti, kus kasutati palju realistlike detailidega ornamente. Puudus igasugune üldine esindamisplaan. roosaken
Katedraali põhiplaan: · Pikihoone ladina rist, 3-5-lööviline, basikaalne · Transept mitmelööviline · Kesklöövi osatähtsus suurenes, külglöövid madalad ja kitsad, need jätkusid teiselpool transepti kooris moodustades kooriümbriskäigu · Välisehitistest kabelid, kabelitepärg, pärja keskmes oli suurem kabel, kiriku pikiteljel, Maarja kabel Kirikute välisilme: · Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid tornikud ehk fiaalid ja raiddetailid (ristlillikud, krabid jne) · Tavaliselt 2 suurt torni, 1 läänefassaadil ja teine nelitise kohal (haritorn) · Peafassaadil ka 3 teravkaarset portaali, nende kohal ehisviilud (vimpergid), perspektiivportaal (järjest kahanevad portaalid), keskmise kohal roosiaken ja üleval pool skulptuurid (nn Kuningate galerii) Hilisgootika ajal rohkem kaunistusi · Võlvidel kõrvalroided ( võrkvõlv ja tähtvõlv ja lehvikvõlv)
Teravad kaared, kõrged võlvid ja kõikide muude detailide suundumus ülesse nagu kaotaks kivide raskuse. Kõik lausa tormab ülespoole ja mõjub avara ning õhulisena. Ka valgusel oli tohutu mõju gooti kiriku interjööris. Et konstruktsioon ei vajanud enam massiivseid seinu, võis suurema osa neist asendada akendega. Vertikaalne suunitlus valitses ka kirikute välisilmes. Tugipiilarite ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad tornikesed (fiaalid) ja paljud raiddetailid (ristlilllikud, krabid jm). Kirikutel oli tavaliselt kaks suurt torni peafassaadi (läänefassaad) kõrval ja veel üks väike haritorn nelititse kohal. Peafassaadis oli ka kolm suurt teravakaarelist portaali. Vastavalt löövidele oli keskmine portaal avaram. Portaalide kohal kõrgusid teravad kitsad ehisviilud (vimpergid). Keskmise portaali kohal asus ümmargune roosaken, veel kõrgemal
Tugipiitu võib olla kaks rida. Tugipiit aheneb astmetena ülespoole kerkides ja teda kroonib terav tornike või sammas fiaal. Tugikaare sees on renn, millesse jookseb vihmavesi katuselt; renn lõpeb tugipiida küljes oleva, kaugele eenduva veesülitiga, mille lõpp on kaunistatud loomapeade või mõne veidra olendi kujutisega. Väga iseloomulik gooti motiiv on akende ja portaalide kohal kerkiv kolmnurkne ehisviil ehk vimperg. Fiaalid, samuti tugikaarte ja ehisviilude ülemine kant on tihti kaunistatud mugulate ehk krabidega. Tornide, fiaalide, vimpergite, viilude jt tipus kerkib tavaliselt ristlillik. Teatavat osa välisarhitektuuris etendasid ka tugevad simsid ja balustraad katuse ääres. Katus on kaunis järsk. Kõige ilusam osa välisarhitektuuris on pea-fassaad. Selle alumises osas on rikkalikult skulptuuridega kaunistatud portaalid. Neid on tavaliselt kolm, vastavalt löövide arvule; ja
Teravad kaared, kõrged võlvid ja kõikide muude detalide suundumus ülesse nagu kaotaks kivide raskuse. Kõik lausa tormab ülespoole ja mõjub avara ning õhulisena. Ka valgusel oli tohutu mõju gooti kiriku interjööris. Et konstruktsioon ei vajanud enam massiivseid seinu, võis suurema osa neist asendada akendega. Vertikaalne suunitlus valitses ka kirikute välisilmes. Tugipiilarite ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad tornikesed (fiaalid) ja paljud raiddetailid (ristlillikud, krabid jm). Kirikutel oli tavaliselt kaks suurt torni peafassaadi (läänefassaad) kõrval ja veel üks väike haritorn nelitise kohal. Peafassaadis oli ka kolm suurt teravakaarelist portaali. Vastavalt löövidele oli keskmine portaal avaram. Portaalide kohal kõrgusid teravad kitsad ehisviilud (vimpergid). Keskmise portaali kohal asus ümmargune roosaken. Tornikiivrid jäid sageli lõpuni ehitamata. Gooti SKULPTUUR
Ilmuvad ka ümarskulptuurid (kiriku seina vastu toetavad) Suuremad gooti kirikud toestatud ka välise tugisüsteemiga (kardeti seinte varisemist, sest seda tuli ka ette) Ehitati toestamiseks tugipiilarid, mis ühendatakse tugikaartega, et toestada valgmikku (Väiksemal kirikul pole vaja. Imiteeritakse,seda näha Jaani kirikul) Näide gooti ajastu kirikust: Pariisi Notre Dame'i kirik Sellel olemas tugikaared ja tugipiilarid Omapärane nähtus ka väikesed fiaalid (2-3 m pikalt) Kaunistavad kiriku katust või tugipiilarit Palju on fiaale on Milano toomkirikul, neid on üle 100 Hilisgootika 14. Saj lõpust 15. Saj alguses Leekestiil ehk hilisgootika 15. Sajandil Kujutatakse leeke, väljastpoolt võis jääda mulje, et kirik põleb (vitraazide abil) Uus nähtus: uued kaaretüübid võib näha taas ka ümarkaart ehk korvkaart, mitmeid teravkaare erivorme, kus teravik tehakse pikk ja kitsas (lantsett-kaar)
kasutusele võtmisega. Teine oluline uuendus ja stiilitunnus oli teravkaar akende ja uste ülaosas. Ehitiste kindlustamiseks kasutati veel tugikaari ja tugipiitasid. Aknad olid kõrged ja neid oli tihedalt ning seetõttu muutus kirik valgemaks, lastes ruumi salapärast valgust läbi värviliste vitraazide. Ehitised olid kaetud ohtra pikaks venitatud skulptuuride dekooriga justkui heegelpitsid. Välisilmet aitasid kujundada arvukad tornikesed fiaalid. Hilisgootikas lisanduvad roidvõlvidele võrk-, täht- ja lehvikvõlvid, mille muster kaunistas hoone lage. Erinev oli olukord Itaalias, kus Bütsansi eeskujul oli tahvelmaali ja freskotehnikat. Hiljem, gooti ajastul, maaliti tahvelmaali üle Euroopa ja tihti kasutati seda tiibaltari kaunistamiseks. Kirikuid, mis on erilised Prantsusmaal: Notr-Dame Pariisis, Chartres`i, Amiens`i ja Reimsi katedraalid; Saksamaal: Kölni, Ulmi ja Freiburgi toomkirikud; Itaalias: Milano katedraal, Veneetsia
löövilise basiilikalise ülesehitusega. Kesklöövi tähtsus kasvas, see oli palju laiem ja kõrgem, seega külglöövid olid kitsamad ja madalamad. Ka koori põrand muutus sama tasapinnaliseks pikki hoonega. Ühe või paari apsiidi asemel oli kooril mitu väikest väljaehitist kabelit, mis kokku moodustasid kabelitepärja. Vertikaalne sunnitlus ei valitsenud ainult siseruumide, vaid ka väisilmes. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad fiaalid (tornikesed) ja paljud raiddetailid. Kirikutel olid tavaliselt kaks suurt torni peafassaadil ja üks väike torn nelitise kohal. Peafassaadis oli ka 3 suurt teravakaarelist portaali, millest keskmine oli kõige avaram. Portaalide kohal kõrgusid teravad kitsad ehisviilud e. vimbergid. Portaalid koosnesid mitmest üksteise sisse asetatud järjest vähenevast portaalist, moodustades perspektiivportaali, jättes sissekutsuva mulje. Keskmise portaali kohal asus roosaken, sellest kõrgemal nn
toimunud suured muutused. Lääne poolt sisse minnes nägi kirikust otse läbi maarja kabelisse. Nelitise kohal oli gootika ajal pikk, peenike torn, tähtsal kohal on kaks läänetorni. Kiriku läbilõige: seda saadi ehitada kõrgemaks , kuna kiriku kogu konstruktsioon viidi väljaspoole kirikut (tugipiilarid, tugikaared). Gooti kirik meenutas ,,hiigellooma skeletti". Vertikaalne suunitlus valitses kirikute välisilmes. Tugikaarte raskust varjavad nende tippudest pürgivad tornikesed ehk fiaalid. Kesklööv tõuseb kõrgemaks ja külglöövid on madalamad. Koor jagunes kak löövideks, krüpte enam ei ehitatud ja põrand oli samal tasapinnal. Kooril oli mitu väikest väljaehitist mis moodustasid kabelitepärja. Pärja keskne kabel oli teistest suurem ja seda nim Maarja kabeliks. Aknad: kasutatakse kolmiksiir'i (ristikheinalehe sarnane), kuuiksiir'i. Saint-Denis' kloostrikirik, see vaimustas inimesi ja selle tõttu alustatigi uute kirikute ehitamist Pariisis
vertikaalsed turbad (poolsambakesed), üldse kõigi detailide suundumus ülespoole nagu kaotaks kivide raskuse. Lõpuks ei tohi unustada ka valguse mõju gooti kirikute interjööris. Et konstruktsioon ei vajanud enam massiivseid seinu, võis nad asendada akendega. Vertikaalne suunitlus valitses ka kirikute välisilmes. Tugikarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad tornikesed (fiaalid). Kirikutel oli tavaliselt kaks suurt torni peafassaadi (lääne) kõrval ja veel üks võike torn nelitise kohal. Peafassaadis oli kolm suurt teravkaarset portaali. Portaalide kohal kõrgusid teravad kitsad ehisviilud (vimpergid), nad koosnesid mitmest üksteise sisse asetatud järjest vähenevast portaalist, moodustades perspektiivportaali. Keskmise portaali kohal asus ümmargune roosaken, veel kõrgemal ulatus
Pariisi Jumalaema katedraali loetakse varagootikasse kuuluvaks. Kõrggootika esimene suurteos oli Chartres'i katedraal, järgnesid Reimsi ja Amiens'i katedraalid. Gooti katedraalide põhiplaaniks jäi pikihoonest ja transeptist moodustuv ladina rist. Kesklöövi tähtsus tõusis. Külglöövid olid kitsad ja madalad. Võrreldes romaani kirikuga mõjus ruum palju õhulisemana, avarama ja vabamana. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad tornikesed (fiaalid) ja paljud raiddetailid (ristlillikud, krabid jne). Kirikutel oli tavaliselt kaks suurt torni peafassaadi (läänefassaadi) kõrval ja veel üks väike haritorn nelitise kohal. Portaalid koosnesid mitmest üksteise sisse asetatud järjest vähenevast portaalist, moodustades persepktiivportaali. Keskmise portaali kohal asus ümmargune roosaken. Mitmehäälne laulukultuur hakkas levima tänu nooditrükitehnika leiutamisele (15.-16. sajandi
Piilarid, võlviroided, tugipiilarid ja tugikaared moodustavad hiigelsuure sõrestiku, mis seisaks ka ainuüksi sellisena püsti. Tundub, et kogu see sõrestik on pingul nagu vibu; selles pole enam kübetki romaaniaegsest raskest paigalseisust. Kõik ehitisosad otsekui sööstaksid ülespoole. Järsutipuliste läänetornide ülespürgi kordavad sale haritornike nelitise kohal ning teravad väikesed ehistornikesed- fiaalid, mis katavad ehitist teinekord lausa metsana. Kergust ja elegantsi lisavad pitsina õhulised raidkivikaunistused. Raidkivist aknaraamistikes korduvad õietaolised rosetid või ristikulehe moodi kujundid - siirud. Gooti basiilikad ehitati enamasti ladina risti kujulise põhiplaaniga. Väliselt annavad neile omapärase ilme tugipiilarid ja tugikaared. Kõige toredam on läänefassaad oma rikkalikult kaunistatud portaalidega, teravate ehisviiludega portaalide kohal, suure ümmarguse nn
väikeste tornikeste e. fiaalidega. Tugikaare sees olevasse renni juhiti katuselt valguv vihmavesi, renn ise aga lõppes kaugele välja ulatuva veesülitiga. Piilarid, võlviroided, tugipiilarid ja tugikaared moodustasid hiigelsuure sõrestiku, mis oleks püsti püsinud ka ilma seinteta. Selline sõrestik andis gooti stiilis ehitistele erilise kerguse ja õhulisuse, mida omakorda täiendas ka rikkalikult liigendatud seinapind. Akende ja portaalide kohal oli kolmnurkne ehisviil e. vimperg. Fiaalid, tugikaarte ja vimpergide ülemine serv oli kaunistatud mugulataoliste ehisvormide e. krabidega, tipus aga oli lilleõit meenutav ristlillik. Aknad olid kõrged, liigendatud kivisambakeste e. postidega, mida ühendasid teravkaared. Akende ülemise osa raamistiku moodustasid kolmveerandringidest koosnevad kolmik-, nelik- jne. siirud, hilisgooti ajal ka leeke või kalapõit meenutavad kujundid (flamboyant e. leekestiil.). Romaani kirikutega võrreldes oli gooti katedraalidel vähe torne
annaabi.ee 
