Kauged sinavad maed silmapiiril nende meeli ei koih1ud. Veel vahem igatses keegi magesid, mis silmapiiri taga. Lambakarjus oli hoopis teistsugune. Kevadel, kui ussid hakkasid rooma- ma ja putukad lendama, kui inimesed unistasid katusel magamisest, kui kiinkad loid haljendama ja teerajad illes magedesseei olnud enam porist libedad, asus lambakarjus lojustega teele.Kevad saabustaies ilus ja valas karjuse siidame rohelist roomu tais. Ta naeris, huikas ja vilistas, laksutas koos oobikutega ja krooksus koos konnadega.Óhtul ajasta loojuva paike§e - kumas juttu kivide vahel sosistavaojaga.Loodus sai igal kevadel uueks fa roli oma alguse juurde tagasi. Karjus laks iiles, eemale kiilast, ja jattis selle elanikud nende igapae-
esimestel tundidel ja siis lisavaktsiini kaudu iga kuue nädala järel kolme kuu jooksul ja seejärel lisaannus iga kuue kuu tagant. Vesi, toit ja õhk Lambad vajavad puhast vett joogikünast või tiigist. Pärast ute piimast võõrutamist söövad nad heina, teravilja ja rohtu Karjakasvatuse eesmärgid Lammaste pügamine Poegimisel aitamine Kariloomade kaitse Poegimine Poegimine on termin lambakasvatuses talle sündimiseks. Põllumajanduses nõuab see tihti farmeri või karjuse abistamist kliima, ute tõu või individuaalsete iseärasuste tõttu. Mõnikord ei suuda uted tallesid omaks võtta, eriti pärast kaksikute või kolmikute ilmaletoomist, sel perioodil ei tohi utte häirida. Kasutatud materjalid www.google.com http://et.wikipedia.org/wiki/Lambakasvatus Tänan tähelepanu eest !
ta sai teada ,,Oma Loost"siis hakkas uskuma, et kõigil on olemas ,,Oma Lugu", et on inimesi, kes neid järgides on leidnud õnne ja on neid, kes on unustanud ,,Oma Loo" täiesti. Santiago ei pidanud valetamist õigeks. Selle tõttu ei valetanud ise ka kunagi. Noor ja õiglane poiss peaks lugejas tekitama poolehoidu. Autor on kujutanud Santiagot positiivselt, ainus nõrk külg, millele autor vihjab on naiivsus. Tegelase iseloomust võib aimu saada tänu sündmustikule. Olulismad steenid on karjuse kohtumine kuningaga ning kohtumine Fatima ja Alkeemikuga. Santiago suhtus kõikide suhtes viisakalt, tarvitas korralikku kõnepruuki. Ei valetanud. Teose arenedes muutusid karjuse mõtted ja käitumis viis. Tema mõtted polnud enam ainult lammastel. Santiago näitas vähe emotsionaalsust hetkeni, mil ta kohtus Fatimaga, kellesse ta kõrvuni armus. ,,Alkeemik" on sümbolistlik muinasjutt, mis räägib inimese suurimast tarkusest oma südame kuulamisest, enesekssaamisest,
Valgustusajastu vägivaldsete muutuste aeg maailmas? Valgustus on periood Euroopa kultuuriajaloos 1680. aastast kuni 1780. aastateni. See sai tähtsaimaks vaimseks liikumiseks 18. sajandil. Valgustusideede sünnimaaks oli Inglismaa, aga Euroopasse levisid valgustusideed Prantsusmaa kaudu. Valgustuse ajal hakati parandama talurahva olukorda.Friedrich II pidas vajalikuks piirata teotöö mahtu 56 päevasest töönädalast kolme päevaseni kuid see kehtis ainult riigimõisades ja kuninglikes ametikülades. Mõnes regioonis takistati talumaade mõisastamist. Rajati uued külad ja talud ülesharitud soode kohale. Valgustuse ajal pöörati enam tähelepanu rahvaharidusele. Selle alal ehitati hulgaliselt uusi koolimaju, kuid õpetaja elukutset veel ei tunnustatud ja ei jätkunud raha õpetajate palga jaoks sellepärast lükati õpetaja ülesanded külarätsepa või isegi karjuse peale. Valgustusajastu üks tähtsamaiks tahuks oli teaduse areng. Arenesid ...
kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks.Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid ära. Odysseus ja Penelope saavad lõpuks ometi koos olla. Ithakale saabub jälle rahu! Arnold Pavlov 10e klass
Madisepäeva lahingus tapetud ning Meelise emagi on surnud. Meelis käis sõjas Rootsimaal, kus sõdisid saarlased ja rootslased. Seal kohtas ta Huldot kes võttis Meelise kloostri juurest oma laeva. Sõjas kohts ta veel maavürsti Sigurdit. Oma kodukohas kohtas ta oma isa venda Õnnepäevat, kes jutustas Meelisele kuidas Meelise isa suri. Meelis tahtis ta oma isa ja vendade eest ristirüütlitele kätte maksta. Ta kohtus vana karjuse Ivoga ning nad suundusid koos elama Pihkvasse. Viimaks toimus lahing Venemaal Tarbatu linnuses, kus hukkus ka Meelis ning siis algas pime orjuseaeg, mil rahvas pidi oma töövaevast isandaid toitma.
Igaühel võib olla oma arvamus selle kohta. Sport on mänguline, kehaline või vaimne võistluslik tegevus. Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus. Kultuuri seostatakse ka traditsioonidega. Kehakultuur on kehaliste võimete arendamine ja tervise tugevdamine. Kehakultuuri kõrgeim vorm ongi sport. Hulk spordiasid on tekkinud elust enesest. Näiteks squash tekkis kui vangis istunud mehel hakkas igav ja hakkas palli vastu seina taguma. Golf kujunes välja karjuse igavusest, mida leevendas kepiga lamba pabulate kaugustesse saatmine. Paljud spordialad on ka sellest tekkinud, kui inimesed tahtsid üksteisest mõõtu võtta, näiteks maadlemine, jooksmine, suusatamine. Lapimaal oli suusatamine mõeldud lihtsamaks ja kiiremaks edasiliikumis viisiks, siis taheti üksteisest mõõtu võtta, et kes on kiirem. Sellepärast ongi suusatamine nii populaarne Põhjamaades ja seal ollakse ka väga edukad.
jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks.Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid ära. Odysseus ja Penelope saavad lõpuks ometi koos olla. Ithakale saabub jälle rahu!
Igaühel võib olla oma arvamus selle kohta. Sport on mänguline, kehaline või vaimne võistluslik tegevus. Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus. Kultuuri seostatakse ka traditsioonidega. Kehakultuur on kehaliste võimete arendamine ja tervise tugevdamine. Kehakultuuri kõrgeim vorm ongi sport. Hulk spordialasid on tekkinud elust enesest. Näiteks squash tekkis kui vangis istunud mehel hakkas igav ja hakkas palli vastu seina taguma. Golf kujunes välja karjuse igavusest, mida leevendas kepiga lamba pabulate kaugustesse saatmine. Paljud spordialad on ka sellest tekkinud, kui inimesed tahtsid üksteisest mõõtu võtta, näiteks maadlemine, jooksmine, suusatamine. Lapimaal oli suusatamine mõeldud lihtsamaks ja kiiremaks edasiliikumis viisiks, siis taheti üksteisest mõõtu võtta, et kes on kiirem. Sellepärast ongi suusatamine nii populaarne Põhjamaades ja seal ollakse ka väga edukad. Paljudel riikidel on omad spordialad, milles nad on edukad,
· Alates 1996. aastast toimuvad kuningriigi päevad augustikuu esimesel nädalalõpul. Kuningriigi päeva programm · Ülemsootska tulek peoplatsile. · Seto Kuningriigi väljakuulutamine. · Kuninga käsud. · Lipu heiskamine ja hümni laulmine. · Kuninga leivaküpsetaja, sõirameistri, õlletegija, veinimeistri ja hansaajaja selgitamine. · Setomaa ülemsootska (kuninga asemiku) valimine. · Seto kuninga pillimehe, sõnalise, käsitöömeistri, karjuse võistlused. · Sõjaväeparaad. · Kuninga laud. · Kirmask. 1. Kuningriigi päeva kuninga käsud · Seto Kuningriigi piiride sisse jäävad kõik Seto külad ja talud. · Seto Kuningriigi lipul on valge kanga keskel seto punane käisekiri. · Seto Kuningriigi vapail on seto kannel koos kuninga krooniga. · Seto Kuningriigi pealinn on täna Obinitsa. · Seto Kuningriigi riigikeel on seto keel. 15. Kuningriigi Päeva sootska valimine. 15. Kuningriigi päeva sõjaväeparaad Aitäh
Tragöödia eellugu on järgmine. Teebai kuninga Laios on röövinud Pelops'ilt tema noore poja Chrysippos'e; selle kuriteo eest ta neetakse Hera poolt surma saama oma poja käe läbi. Laios kuuleb seda Delfi oraaklilt; tem abielu Iokaste'ga jääb kaua lastetuks; kui aga tal sünnib poeg Oidipus, ta saadab selle ustava orjaga Kitaironi mägedele, kuhu käsib jätta maimukese surema. Kuid ori halastab lapsele ja annab ta Korintose karjuse hoolde, kes viib ta oma lastetule kuningale Polybos'ele, kus Oidipus kasvab üles Korintose printsina. Saades täisealiseks Oidipusel tekib kahtlus oma päritolu kohta. Delfi oraakel, kelle poole ta pöördub selle asjas, teatab, et tal on määratud tappa oma isa ja abielluda emaga. Oidipus otsustab nüüd Korintose hoopis maha jätta, pidades sealset kuningapaari oma vanemaiks, ja asub teele Teebai suunas. Teekonnal satub ta aga tülli kitsustikus viie saatja
langenud. Kreon läks. Kreoni oodati. Kreon tuli. Mees teatas, et Phoibose sõnade järgi pidi needusest vabanemiseks linnast välja saatma endise kuningas Laiose tapja või tapjad. Polnud veel selge, oli neid üks või mitu. Hakkasin siis kohe pärima, et mida Kreon sellest teab ja mida Phoibos veel rääkis. Oraakel olevad veel öelnud, et Laios oli teel tema enda juurde, kuid kohale aga ei jõudnud. Laiosest ja tema kaaslastest olevat kõik peale ühe karjuse surma saanud. Sain ka veel teada,et ründajaks oli olnud röövlijõuk. Koheselt kuulutasin ka sellest Teeba rahvale ning tegin ka üleskutse, et kui keegi kodanikest peaks olema Laiose tapja, siis ta peab sellest teatama. Tapjat ja ma ei surma, vaid saadan maalt välja. Sama saatuse osaliseks saab ka see, kes tapja isikut varjama või kaitsema peaks. Tõotasin ka veel rahva ees, et kui tapja peaks olema mu enda tuttavate seast, kellele ma peavarju pakun, siis see needus langegu mu enda peale.
· Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele · Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide saarest · Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale · Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks, pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde, seal kohtab ta oma poega · Koos kavandavad nad plaani kuidas kosilastele kätte maksta, nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid · Odysseus ja Penelope saavad lõpuks ometi koos olla. · Ithakale saabub jälle rahu!
valmistatud tiivad, et pääseda laburündist. Paraku ei kuulanud poeg isa õpetussõnu ning päiksele liiga lähedale lennates vahast tiivad sulasid. Seetõttu ta kukkus merre, kuhu ka uppus. Hiljem sai see meri oma nime Ikarose järgi Ikaria. Samas maali teisel verisoonil on kujutatud Ikarose isa Daidalost endiselt lendamas, kuna ta ei läinud päikesele liiga lähedale, et too tema tiibu sulataks. Selline paiknemine seletab ära ka karjuse üles taeva poole suunatud pilgu. Pieter Brueghel'i üheks iseloomuks on kujutada talupoegi, kes on ilustamata, kuid imetledes nende elujõudu. Talupoegliku igikestvusele vastandab ta mõnikord aga üksiku kangelase eneseteostusekastete tühisuse, täpselt nagu „Maastik Ikarose kukkumisega“ maali puhul. Maali olemasolust ei teatud midagi, kuni Muuseum David ja Alice van Buuren, mis asub Brüsselis, ostsid selle 1912. aastal. Kunstiteos asub tänapäevani seal majas. Minule maal meeldib
Kui oraakel poleks Oidipuse pärisisale ennustanud, et tema enda laps ta surma saadab, ei oleks vanemad oma poega tappa tahtnud. Kui oraakel Oidipusele ennustusest ei oleks rääkinud, poleks ta kasuvanemate juurest lahkunudki ja tema isa oleks samuti ellu jäänud. Ka karjus tegi valiku, jättes pisikese Oidipuse ellu. Kui ta oleks poisi tapnud, oleks tõenäoliselt ka kuningas pääsenud. Karjus oli piisavalt heasüdamlik ega suutnud last tappa. Osa edasistest sündmustest on just nimelt karjuse süü. Nii selgub, et ühe inimese otsused mõjutavad paljusid. Saatus võib olla lihtsalt õigustuseks oma valedele otsustele, aga kui midagi elus hästi läheb kiidetakse ikka ennast, mitte saatust. Mina arvan ,et saatust ei saa milleski süüdistada-inimesed ise teevad oma valikud. Samas, teoses kohtab Oidipus teel vanameest ja tema saatjaskonda. Neil tekib tüli ja hetke ajel tapab Oidipus kõik peale ühe, kellel õnnestub pääseda-jällegi oli tegemist
tekstiga *heliloomingus valitses mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul *peamised luulevormid on tuletatud luulevormidest- ballaad, rondo, virelau *Guillame de Machaut- esimene tervikteosena loodud *missa autor *ta kirjutas ka palju mottette ja teda on nimetatud viimaseks tsüfääriks *ITAALIA: *kultuuri nimetatakse trecento *sellel ajal domineeris õukondlik elegantne ilmalikmuusika *tähtsam luulevorm oli madrigal(2 või 3 häälne laul karjuse itüllist ja armastusest) *madrigali keerukaim vorm oli caccia(jaht) *KÕRGRENeSSANSS *Madalmaad *madalmaade vokaalpolüfooniline ajastu *olulised zanrid: 1)missa 2)motett 3) ilmalik polüfooniline laul *Madalmaade polüfoonia arendatuim võte oli kaanon 1)sama meloodia esitamine erinevates hääldes hilisema algusega 2) vähikaanon- tagantpoolt ettepoole 3) peegelkaanon 4) vähipeegelkaanon *15.saj alguses oli 3 häälne polüfoonia *sajandi keskel lisandus Bass
Ta on viibinud kikonite maal, lotofaagide ehk lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybdise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale ilma, et Odysseus seda ise teaks. Jumalanna Athena tunneb kangelase ära ning moondab ta kerjuseks, et keegi teine teda ära ei tunneks. Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani, kuidas kosilastele kätte maksta. Odysseus oli enne lahkumist aga andnud loa Penelopel uue mehe võtta, kui teda pole enne tagasi, kui Telemachose habe hakkab kasvama. Seega korraldas Penelope vibulaskmisvõistluse. Penelope võttis endale meheks selle, kes laskis vibunoole läbi kaheteistkümne üksteise kõrvale pandud kirve. Keegi ei suutnud seda ülesannet täita
Kas mind ei ole siis Polybos soetanud? Sain teada, et Polybos olevat minu saanud saadiku käest. Saadik leidis, aga mu Kithaironi kalju järsakust, kui ta oli karjamaal karja valvanud. Et ma teda usuksin, ütles ta mulle, et ma vaatasin oma liikme kohti, need pidavat olema puuritud ning nad olidki. Kõige imelikum oli see, et Iokaste kohkus saadiku jutu peale ning tahtis, et ma ei uuriks enam oma perekonna kohta. Ma tahtsin selgust saada sellesse loosse ning lasin Iokastel karjuse siia tuua. Mis on Iokastel küll hingepeal nii rasket, et ta lossi pidi jooksma? Saabus karjane, kes oli väga sõnaaher. Karjane ei tahtnud mulle kohe üldse midagi öelda, selle kohta, et kelle käest ta sai minu. Lõpuks sundisin ta rääkima ning ta ütles, et mu isaks on Laios ning emaks Iokaste. Tahtsin teada, miks mu vanemad mu karjuse kätte andsid. Ta ütles,et nad tahtsid mind lasta ära tappa, et koletu ennustus täide ei läheks. Karjus ütles, et tal
Eeskujuks said antiikkujude kunst, kirik pidi andma privileegid kesksele kohale kunstis kirjanduses muusikas asus inimene. Maailma kirjandus kunst muusika muutus ilmalikumaks 16. Saj hakkasid teineteisest eralduma vokaal ja instrumentaal muusika. Võeti kasutusel uusi pille klavesiin, vioola, klavikord, viola da gambo, pommer ja krummhorn. Muusiak sanrites tulid kasutusele : · Motett- koorilaul nii ilmaliku kui ka vaimuliku · Mardikal- karjuse laulust välja kasvanud armastus- või looduslaul · Reekviem- surnute mälestusek kirjutatu missa Kui kujutasvas kunstis asi domineerivaks istaalia siis muusikas madalmaad. vasta õpiku põhjal: Kõrgrenessans 13. oktoober 2008. a. 13:07 Madalmaad 1475-1477 hävitas FRA sõjas Urgundia ja muusikud paisati mööda maailma laiali. Tekkis kosmopoliitselt ühtne kultuur Uueks keskuseks sai FRA kuningakoda ja Habsburgide õukond Austrias ja Põhja-Itaalias.
Beethoveni sümfooniad Nii oma eluajal kui ka pärast surma hinnatud eelkõige kui suurepärane sümfonist. Eeskujuks paljudele 19. saj. heliloojatele (näit Schubert, Berlioz, Brahms). Beethoveni eluajal sai sümfooniast esinduslikeim žanr, looja isiklik filosoofiline eneseväljendus, kontserdikavade peateos. B. sümfoonilise stiili mõjutajad: *Haydni ja Mozarti sümfooniad * 18. saj. teise poole ooper, eriti Gluck * Prantsuse revolutsiooni vaimsus ja vaimustus, eriti sellest tulenev mässumeelsus, heroilisus ja romantiline maailmavaade Isikupärasem stiil avaldub alates Kolmandast sümfooniast Es-duur „Eroica“ (1803- 1804). Kaudselt pühendatud Napoleonile, seega esimene kangelassümfoonia muusikaloos, tähistab ka heroilise stiili kõrgaja algust B. loomingus. 3. sümfooniale iseloomulik tsükliosade mõõtmete kasvamine ning kõikide vormiosade täitmine pingelise arenduseg...
3) Mehaanilise ajamiga spidomeeter või pöörete lugeja Ratta käigukastivõlli või mootoriga ühendatud tross paneb püsimagneti pöörlema. Pöörlev püsimagnet tekib alumiinium kettas pöörisvoolu, mille magnetväli sunnib ketta kaasa pöörduma. Kettaga ühendatud osuti näitab kiirust või pöörete arvu. 4) Elektrikarjus Elektrikarjuse traadis on pidevalt nõrk vool. Kui loom puudutab traati, voolutugevus traadis muutub ja voolumuutuse tõttu induktseerib karjuse generaator kõrgepingega elektrivoolu. See jõuab läbi traadi loomani ja siis saab loom elektrilöögi.
detsembril 571. aastal Mekas vaese kaupmehe peres. Tema isa nimi oli Abdullah b. AbdulMuttalib B. Hashem ja ema nimi Aminah. Tema pere kuulus Quraisi hõimu Hasimi linnaaraablaste hõimu. Muhamedi isa suri, kui ta ema oli teist kuud lapseootel ning ema suri, kui Muhamed oli 6aastane. Pärast ema surma adopteeris Muhamedi Ayman ning ta eestkostja oli ta vanaisa AbdulMuttalib. Too suri, kui Muhamed oli vaid kaheksa aastane ning ta eestkostjaks sai tema onu Abu Talib. Nooruses töötas Muhamed karjuse ja kaameliajajana. Juba 12aastaselt võttis Abu Talib Muhamedi kaasa ärireisile Damaskusesse. Hiljem saigi temast kaupmees nagu ta onu. Kui ta oli 25, läks ta uuesti Damaskusesse ühe kaupmehe rikka ja ilusa lese Hadidza (mõnedel andmetel Khadyia) juurde teenistusse. Muhamed sai Hadidza juures teenides väga rikkaks ning nad abiellusid, kui naine oli 40aastane. Muhamedi ja Hadidza lastest kasvasid täiskasvanuks neli tütart.
Kuidas vanasti mängiti Birgit Jullinen; Thor Vaas; Kristine Vilja; Kadi Sarap;Martina Vool; 9. b klass Vanema aja laste elu Talulaste mänguasjad on olnud kättesaadavatest looduslikest materjalidest esemed. Nii on talulapsed mängides ehitanud mätastest ja puuoksakestest talukomplekse koos puupulkadest loomade, karjuse, vankrite ja muu vajalikuga. Ka lihtne männi- või kuusekäbi kõlbas loomaks (näiteks lambaks). Mere ääres mängiti rannakividest loomadega ja püüti võrkudega kala. Kividest ja kaldale uhutud lauajuppidest kerkisid uhked sadamad. Veekogu ääres olevaid kõrkjaid on samuti kasutatud kõrkjapartide, kõrkjapärja ja teiste mänguasjade tegemiseks. Vanema aja laste elu Puupulkadest lehmad Harulisest puupulgast karjused
-16. sajand Sõna ,,renessanss" tuli prantsuskeelest. Tähendab taassündi. Võeti kasutusele Itaalias 16. Sajandil, tähistamaks tagasipöördumist vanakreeka kultuuri ideaalide juurde. Vaimulike sanrite kõrvale ilmuvad ilmalikud. Uued laululiigid · Motett a capella koorile. Iseloomulik on erinevate tekstide kasutamine samas teoses. Ladinakeelne, polüfööniline. · Villanella Satiirilise või humoristliku sisuga talupojalauluke. · Madrigal Laul karjuse idüllist või armastusest. · Sansoon prantsuskeelne ilmalik, polüfooniline laul. · Frottola Õukondlik laulutüüp, tantsulaul. · Balletto Tantsulaul, rütmikad tekstid ja refräänid (Trillatrulla). Esimesed muusika õppeasutused Avati 16. sajandil Itaalias. Neid nimetati hospidalideks ehk konservatooriumiteks. Algselt kujutasid nad vaeslaste kodusid, kuhu koondusid, vanemateta, väljas abielu sündinud või mingi kehalise defektiga lapsed
b) luulet Klassikalise perioodi ajal oli luule aineks elufilosoofia ja moraaliküsimused, hellenismiajastul pöörati aga tähelepanu pigem elegantsele stiilile. Klassikalise perioodi ajal oli luule eesmärk arutleda ühiskonna probleemide üle, hellenismiajastul aga valitsejatele meelelahutust pakkuda. Klassikalise perioodi ajal anti luules edasi luuletaja mõtteid ja tõekspidamisi, hellenismiajastul aga otsiti ainet mütoloogiast, ülistati valitseja perekonda või karjuse armastusest maalilise looduse rüpes. 11. Homeros ,,Illiase" ja ,,Odüsseia" autor, pime laulik. Aleksander Suur Makedoonia kuningas, kes vallutas kõik maad Egiptusest Iraani ja Kesk-Aasiani ja Pärsia Impeeriumi. 12. Templi kirjeldus ristkülikukujuline, sammastest ümbritsetud madala viilakatusega.
arhitektuuris.*Maalikunst: Pidi alla kriipsutama elu mõnusid, olema meelelahutajaks ja aitama unustada argipäeva. Jõulise ilu asemel kujutati lodevas poosis naisi, kelle ümber keerlesid kavalerid. Paljud RKK kunstnikud olid omamoodi tehnilised virtuoosid. Enamik loobus elu vaatlusest, maaliti mälu järgi. Koloriit muutus mahedaks, läägeks. Valitsevad toonid: õrnroosa, helesinine. Maalitavad portselannukkude sarnased. Muretus, kergus. Galantsed peod. Pastoraalne ehk karjuse idüll. *Inglise maalikunst, liitis endasse RKKliku meelelisuse ja inglasliku kaine eneseväärikuse. REYNOLDS (lemmik kujutuselemenid on lapsed) ja GAINSBOROUGH. Nende lähtekohaks oli van Dycki paraadportree, kuid õukondlaste asemel kujutati maa-aadlikke ja kõrgemat keskklassi. Inimeste figuurid on enamasti heledamad kui taustal olev loodus, mille visandlik ja varjurohke maalimislaad on eriti veenev. *Chinoserie-hiinapärasus. Rokokooajastul levis Euroopas hiina
Tekib küsimus, kas Oidipus oli ise selles süüdi ? Teeba linnas, kuningas Laiose naisel Iokasterile, sündis poeg. Peagi kuuleb Laios ,et ta enda poeg tapab ta ja heidab emaga ühte . ??? Peale selle jutu kuulamist lasi ta Lokasteri poja ära tappa. Laios käskis oma teenril viia laps Kurintose mäele surema . Laiose teener andis selle lapse talumehele ja läks Korintose mäele. Talumehel läks süda hardaks ning ta ei suutnud last sinna surema jätta. Talumees andis lapse hoopis Korintose karjuse kätte , kes selle lapse Korintose kuningale viis. Korintose kuningas oli ilma lasteta ja ta võttis kingitud lapse meeleldi vastu. Polybos pani poisslapsele nimeks Oidipus ja kasvatas ta Korintose printsiks. Kui Oidipus kasvab suuremaks ja talle ennustatakse ,et ta tapab oma isa ning abiellub oma emaga, lahkub ta kodust ,et seda ära hoida ja hakkab Teeba poole liikuma. Teel Teebasse toimus kolme tee ristil väike arusaamatus. Laiose tõlla juht lõi Oidipusele jalaga. Oidipus ei tahtnud
Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. JumalannaAthena moondab Odysseuse kerjuseks.Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid ära. Odysseus ja Penelope saavad lõpuks ometi koos olla. Ithakale saabub jälle rahu! Ilias "Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud
edasi anda. Rauk tuli Korintosest Oidipust teavitama, et tema isa, kuningas Polybos oli loomulikku surma surnud. Suur oli Oidipuse rõõm, kuna see tähendas, et oraaklilt saadud ennustus ei pidanud paika. Siiski ütles ta raugale, et Korintosesse ei saa ta naasta hirmu pärast, et täitub ennustuse teine pool mis ütles et ta heidab ühte oma emaga. Rauk seletas, et hirmuks pole põhjust , kuna Oidipus polevat kuningas Polybose ja kuninganna Periboia poeg. Karjusest rauk oli saanud ta Teeba karjuse käest imikuna ning andnud kuningaperele kasvatada. Kuuldes neid sõnu andis Oidipus käsu üles otsida teine karjus, et temalt kuuldu kohta kinnitust saada. Teebast tulnud karjus oli vana ja ta mälu hägune, kuid lõpuks oskas ta rääkida järgneva loo. Kuningas Laios oli oraaklilt saanud ennustuse, et ühel päeval langeb ta surma omaenese poja käe läbi ning see poeg heidab ühte oma emaga. Seda ennustust kuuldes lasi Laios kinni siduda oma kolme
Meelis (Enn Kippel) Meelis oli Sakala maavanema Lembitu üheksaaastane poeg. Lehola küla rahvas elas hästi. Neil oli küllalt loomi ja vilja. Rahvas elas keset ürgset loodust õnnelikult, ka Meelisel oli õnnelik lapsepõlv. Ühel kaunil päeval oli Meelis koos vana karjuse Ivoga loomi karjatamas. Poiss ronis kuuselatva ja nägi sealt kõrgelt lähenevaid raudrüütleid. Raudrüütlid tulid koos preestriga. Lisaks ristiusule tulid rüütlid rahvast röövima. Pärast pikka ja verist lahingut võtsid nad kaasa kõik linnuseõuele aetud veised ja lambad ning vilja- ja söögivarud. Selleks, et Lembitu usust ei taganeks, võtsid röövijad kaasa Lembitu poja Meelise. Meelis viidi Väina jõe suudmele püha Nigula mäele ehitatud Dünamünde kloostrisse
Teater oli kaotanud oma tähenduse, aga see-eest jätkati komöödiate kirjutamist, mille teemadeks olid armastus, perekonnaelu ja olustikulisus. Tragöödia puhul piirduti aga klassikaga. Esile tõusis luule, mille tähtsamaiks keskuseks oli Aleksandria, millest tuleb ka hellenistliku poeesia nimetus Aleksandria luule. hellenistlikud poeedid üritasid kõik oma teadmised rakendada luulesse. Nad ülsitasid mõnda valitseja perekonnaliiget või lõid värsse lihtsast kreeka karjuse armastusest. Luulelt ei oodatud sügavust, vaid peensust ja elegantsi. Luule pidi pakkuma naudingut. Ühiskonna unistused tõid kaasa muutusi ka mõttemaailmas. Filosoofia tähelepanu pöördus ühiskondlikele probleemidele inimeste hingelistel hingevajadustel. Kujunes välja mitu mõjukat filosoofiakoolkonda (arvasid, et filosoofia aitab inimestel oma hirmust ja muredest vabaks saada): 1) Epikuros ja tema järgijad uksusid, et kõik koosneb aatomitest ja surm on inimese
TOOMAS NIPERNAADI August Gailit PÄRLIPÜÜDJA Nipernaadi rändas mitu päeva. Jõudis ühe talu õuele. Nurmelt tuli tüdruk, kelle nimi oli Tralla. Ta oli talus teenija ning karjane. Nipernaadi astus tuppa ja küsis tööd. Peremees keeldus algul, kuid perenaine tahtis. Nii jäigi Nipernaadi tallu. Siis ta kohtus peretütre Elloga. Talle rääkis ta, et on rätsepp. Ello küsis, kas talle meeldib luisata, mille peale Nipernaadi rääkis, et on meremees, kalur hoopis. Peagi sai ta talus omaks inimeseks. Perenaine armus temasse. Ello palus ühel päeval Nipernaadit saatma ennast oma tulevase kirikhärra juurde. Teel Nipernaadi ütles, et armastab Ellot. Kirikhärra ja Ello otsustasid, et pulmad on kahe nädala pärast. Kui ta nägi Ellot ja kirikhärrat suudlemas, sai Nipernaadi pahaseks ja hakkas ennast koledaks pidama. Sel ööl tuli ta koju alles vastu hommikut. Ta läks Tralla aita ja rääkis talle, et nad peavad varsti lahkuma. Küsis, kas ...
viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks.Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid ära. Odysseus ja Penelope saavad lõpuks ometi koos olla. Ithakale saabub jälle rahu!
teise auhinna. Tragöödia eellugu on järgmine. Teebai kuninga Laios on röövinud Pelops'ilt tema noore poja Chrysippos'e; selle kuriteo eest ta neetakse Hera poolt surma saama oma poja käe läbi. Laios kuuleb seda Delfi oraaklilt; tem abielu Iokaste'ga jääb kaua lastetuks; kui aga tal sünnib poeg Oidipus, ta saadab selle ustava orjaga Kitaironi mägedele, kuhu käsib jätta maimukese surema. Kuid ori halastab lapsele ja annab ta Korintose karjuse hoolde, kes viib ta oma lastetule kuningale Polybos'ele, kus Oidipus kasvab üles Korintose printsina. Saades täisealiseks Oidipusel tekib kahtlus oma päritolu kohta. Delfi oraakel, kelle poole ta pöördub selle asjas, teatab, et tal on määratud tappa oma isa ja abielluda emaga. Oidipus otsustab nüüd Korintose hoopis maha jätta, pidades sealset kuningapaari oma vanemaiks, ja asub teele Teebai suunas. Teekonnal satub ta aga tülli kitsustikus viie saatja seltsis talle vastusõitva
Kui ta tagasi tuli, võeti ta viha ja põlgusega vastu, esimesena hakkas teda mõnitama ta ema ning seejärel kogu küla. Kõik kogunesid kokku, Marie nuttis maas, kõik sõimasid ja naersid ta üle. Ema oli haige ja Marie põetas teda, see aga oli kuri ja ei öelnud kordagi talle midagi head. Varsti suri ära. Süüa ta ei saanud ja tööd ka mitte, käis paljajalu ja köhis verd. Isegi lapsed mõnitasid ja sõimasid teda. Läks karjuse juurde tööle, vahel sai isegi süüa. Isegi ema matustel pastor sõimas. Mõskin andis talle raha ja suudels, lapsed nägid ja naersid. Ta hakkas lastega rääkima ning need hakkasid Mariesse normaalselt suhtuma. Siis hakkasid nad teda armastama, kuid neil keelati tamaga kohtumine. Lõpuks suri ta ära, kuid lapsed käisid tal külas ja armastasid teda. 10. Rogosini kodu külastus Tuli koos lärmaka kambaga, natuke napsused. Üksi poleks nad julgenud nii sisse tulla, kuid
et võistlusel ta sai ainult teise auhinna. Tragöödia eellugu on järgmine. Teebai kuninga Laios on röövinud Pelops'ilt tema noore poja Chrysippos'e; selle kuriteo eest ta neetakse Hera poolt surma saama oma poja käe läbi. Laios kuuleb seda Delfi oraaklilt; tem abielu Iokaste'ga jääb kaua lastetuks; kui aga tal sünnib poeg Oidipus, ta saadab selle ustava orjaga Kitaironi mägedele, kuhu käsib jätta maimukese surema. Kuid ori halastab lapsele ja annab ta Korintose karjuse hoolde, kes viib ta oma lastetule kuningale Polybos'ele, kus Oidipus kasvab üles Korintose printsina. Saades täisealiseks Oidipusel tekib kahtlus oma päritolu kohta. Delfi oraakel, kelle poole ta pöördub selle asjas, teatab, et tal on määratud tappa oma isa ja abielluda emaga. Oidipus otsustab nüüd Korintose hoopis maha jätta, pidades sealset kuningapaari oma vanemaiks, ja asub teele Teebai suunas. Teekonnal satub ta aga tülli kitsustikus
Tegelased: Oidipus Teeba kuningas, kes ennustuse kohaselt on endale teadmata tapnud oma isa ja naitunud oma emaga. Iokaste Oidipuse naine ja ema, kes hirmsa ennustuse täitumisest teada saades endalt elu võtab. Kreon Iokaste vend, Teeba valitseja pärst Oidipust Teiresias - kõiketeadja, kes esimesena vihjab Oidipuse enda seotusele hirmsate roimadega, mis on maa teotanud. Karjased, saadikud, teatajad, rahvas. Proloog sissejuhatus (esitavad näitlejad) Teeba kuningas Oidipus kohtab oma lossi ees vana preestrit ja salka noorukeid. Oidipus pöördub preestri poole palvega selgitada , mis on juhtunud, et linnast kostab kaebelaule ja tõuseb suitsu. Preester: Linna löönd on hirmus katkuhaldjas hirmsa leegiga. Linn hukkub. Preester kutsub Oidipust leidma abi taevast või maapealsetelt, sest kunagi varem on ta päästnud linna Sfinksi võimu käest. Selle eest ta kuningaks kroonitigi. Oidipus teatab, et teab sellest õnnetusest ja et on lähetanud...
Tegelased: Oidipus Teeba kuningas, kes ennustuse kohaselt on endale teadmata tapnud oma isa ja naitunud oma emaga. Iokaste Oidipuse naine ja ema, kes hirmsa ennustuse täitumisest teada saades endalt elu võtab. Kreon Iokaste vend, Teeba valitseja pärst Oidipust Teiresias - kõiketeadja, kes esimesena vihjab Oidipuse enda seotusele hirmsate roimadega, mis on maa teotanud. Karjased, saadikud, teatajad, rahvas. Proloog sissejuhatus (esitavad näitlejad) Teeba kuningas Oidipus kohtab oma lossi ees vana preestrit ja salka noorukeid. Oidipus pöördub preestri poole palvega selgitada , mis on juhtunud, et linnast kostab kaebelaule ja tõuseb suitsu. Preester: Linna löönd on hirmus katkuhaldjas hirmsa leegiga. Linn hukkub. Preester kutsub Oidipust leidma abi taevast või maapealsetelt, sest kunagi varem on ta päästnud linna Sfinksi võimu käest. Selle eest ta kuningaks kroonitigi. Oidipus teatab, et teab sellest õnnetusest ja et on lähetanud...
pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lotofaagide ehk lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybdise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks. Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani, kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid. 1 Homerose küsimus - Üldiselt peetakse "Odüsseia" ja "Iliase" autoriks Homerost. Kuid on teada, et juba antiikajal puudusid tema kohta täpsed biograafilised andmed. Näiteks pidasid seitse linna --
kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloopPolyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke , allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks.Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid ära. Odysseus ja Penelope saavad lõpuks ometi koos olla. Ithakale saabub jälle rahu! KREEKA EEPOS ,,ODÜSSEIA" IX LAULU PROOSAVARIANT ODYSSEUS JA KÜKLOOP Juhtunust ikka veel vapustatud, jõudsime kükloopide maale, kes elavad sügavates koobastes või mägede harjadel
oma elu lõpuaastad tundmatu karjusena Tragöödia eellugu on järgmine. Teebai kuningas Laios on röövinud Pelops'ilt tema noore poja Chrysippos'e; selle kuriteo eest ta neetakse Hera poolt surma saama oma poja käe läbi. Laios kuuleb seda Delfi oraaklilt; tema abielu Iokaste'ga jääb kaua lastetuks. Kui aga tal sünnib poeg Oidipus, saadab ta selle ustava orjaga Kitaironi mägedele, kuhu käsib jätta maimukese surema. Kuid ori halastab lapsele ja annab ta Korintose karjuse hoolde, kes viib ta oma lastetule kuningale Polybos'ele, kus Oidipus kasvab üles Korintose printsina. Saades täisealiseks Oidipusel tekib kahtlus oma päritolu kohta. Delfi oraakel, kelle poole ta pöördub selle asjas, teatab, et tal on määratud tappa oma isa ja abielluda emaga. Oidipus otsustab nüüd Korintose hoopis maha jätta, pidades sealset kuningapaari oma vanemaiks, ja asub teele Teebai suunas. Teekonnal satub ta aga
Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lotofaagide ehk lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybdise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks. Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani, kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid.
ülekantud tähenduses. Põhjapõdra puhtusega seletavad neenetsid paljusid rändkarjakasvataja eluviisile omaseid jooni, alates sellest, et igapäevatoiduks tarvitatav toores liha ja veri ei sisalda kahjulikke parasiite ning lõpetades sellega, et neenetsid võivad tänu põdranahast riietele olla kuude kaupa pesemata. Neenetsite arusaam põhjapõdra puhtusest tuleb eriti esile, kui võrrelda seda nende suhtumisega teise eluliselt vajalikku looma-koera. Koer on karjuse jaoks asendamatu abiline, kuid tema positsioon inimese silmis on tavatult madal. Loomulikult hoolitsetakse koerte eest piisaval määral- neil lubatakse isegi öösiti tsummis sääskede või külma eest varju otsida, kuid seda tehakse eelkõige lähtudes nende otsesest vajalikkusest. Koer ei ole neenetsite jaoks mitte lemmikloom, vaid üksnes töövahend. Neenetsite jaoks on koer haisev kõikesööja, samas kui põder toitub peamiselt puhtast samblast.
et võistlusel ta sai ainult teise auhinna. Tragöödia eellugu on järgmine. Teebai kuninga Laios on röövinud Pelops'ilt tema noore poja Chrysippos'e; selle kuriteo eest ta neetakse Hera poolt surma saama oma poja käe läbi. Laios kuuleb seda Delfi oraaklilt; tem abielu Iokaste'ga jääb kaua lastetuks; kui aga tal sünnib poeg Oidipus, ta saadab selle ustava orjaga Kitaironi mägedele, kuhu käsib jätta maimukese surema. Kuid ori halastab lapsele ja annab ta Korintose karjuse hoolde, kes viib ta oma lastetule kuningale Polybos'ele, kus Oidipus kasvab üles Korintose printsina. Saades täisealiseks Oidipusel tekib kahtlus oma päritolu kohta. Delfi oraakel, kelle poole ta pöördub selle asjas, teatab, et tal on määratud tappa oma isa ja abielluda emaga. Oidipus otsustab nüüd Korintose hoopis maha jätta, pidades sealset kuningapaari oma vanemaiks, ja asub teele Teebai suunas. Teekonnal satub ta
Meelis (Enn Kippel) Meelis oli Sakala maavane ma Le mbitu üheksaaastane poeg. Lehola küla rahvas elas hästi. Neil oli küllalt loo mi ja vilja. Rahvas elas keset ürgset loodust õnnelikult, ka Meelisel oli õnnelik lapsepõlv. Ühel kaunil päeval oli Meelis koos vana karjuse Ivoga loo mi karjatamas. Poiss ronis kuuselatva ja n ägi sealt kõrgelt lähenevaid raudrüütleid. Raudrüütlid tulid koos preestriga. Lisaks ristiusule tulid rüütlid rahvast röövi ma. Pärast pikka ja verist lahingut v õtsid nad kaasa kõik linnuse õuele aetud veised ja lambad ning vilja ja
pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks.Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid ära. Odysseus ja Penelope saavad lõpuks ometi koos olla. Ithakale saabub jälle rahu. *Zeus-peajumal. Ta oli taeva ja tuulte valitseja Hera-Zeusi abikaasa ja ka õde. Abielunaiste kaitsja Hades-Zeusi vend. Valitses allima surtnuteriiki Poseidon-Zeusi vend. Merevalitseja Demeter-Zeusi õde. Viljakuse ja viljakasvatuse jumalanna
Ta on viibinud kikonite maal, lotofaagide ehk lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybdise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks. Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani, kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid. 4. Homerose teoste analüüs Homerose teoste analüüs on üks vanimaid harusid, ulatudes kuni antiikaja alguseni. Homerose teoste analüüsi põhimõtted on viimase millenniumi jooksul muutunud. Viimaste sajandite jooksul on uuritud lähemalt protsessi, kuidas Homerose teosed said
Siiski arvan, et teos on väärt, et teda atika tragöödiakirjanduse tippsaavutuseks peetakse. Teeba kuninga Laios on röövinud Pelops'ilt tema noore poja Chrysippos'e; selle kuriteo eest ta neetakse Hera poolt surma saama oma poja käe läbi. Laios kuuleb seda Delfi oraaklilt; tema abielu Iokaste'ga jääb kaua lastetuks; kui aga tal sünnib poeg Oidipus, ta saadab selle ustava orjaga Kitaironi mägedele, kuhu käsib jätta maimukese surema. Kuid ori halastab lapsele ja annab ta Korintose karjuse hoolde, kes viib ta oma lastetule kuningale Polybos'ele, kus Oidipus kasvab üles Korintose printsina. Saades täisealiseks Oidipusel tekib kahtlus oma päritolu kohta. Delfi oraakel, kelle poole ta pöördub selle asjas, teatab, et tal on määratud tappa oma isa ja abielluda emaga. Oidipus otsustab nüüd Korintose hoopis maha jätta, pidades sealset kuningapaari oma vanemaiks, ja asub teele Teebai suunas. Teekonnal satub ta aga tülli kitsustikus viie saatja seltsis talle vastusõitva
Nipernaadi ei pannud alguses midagi tähele,kuna ta ei rääkinud midagi. Hiljem ,kui nipernaadi oli pettusest aru saanud hüppas ta parvelt maha. Ta läks suvalises suunas edasi, kuni jõudis nõgikirka talu juurde,kus elas vana naine Liis Nõgikirkas ja tema kolm poega Peetrus,Paulus ja Joonatan.Vana naine Liis oli olnud kuri ja pidevalt karistanud oma poegi ,kui nad olid jätnud talutööd tegematta.Viimastel päevadel olid pojad oodanud ta surma.Kui Liis ära suri saatsid pojad karjuse uudist edasi ütlema.Pojad ei osanud midagi peale hakata.Nipernaadi läks sinna tallu ja tutvustas ennast kui tädipoega.Ta võttis talu juhtimise üle, kuna ükski poeg ei tahtnud sellega tegeleda ja andis poegadele mõtte hakata tegelema kinoga ja muretseda kusagilt pärdik ,kes tuleks panna kassa juurde, et sellega rohkem raha teenida. Pojad olid heast mõttest kinni haaranud ja hakkasid seda plaani edasi arutama. Õhtul läks Nipernaadi järve äärde ,kus ta kohtas ühte karja tüdrukut
lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks.Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid ära. Odysseus ja Penelope saavad lõpuks ometi koos olla. Ithakale saabub jälle rahu! *"Kuningas Oidipus" - Sophokles Kui Oidipus väikese lapsena maha jäeti, leidis ta lambakarjus, ning viis ta korintose kuningakotta. Kuningas Polybos ja kuninganna Merope kasvatasid ta üles.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
