Kongress - Parlament Ameerika Ühendriikide Kongress on kahekojaline: ülemkoda ehk Senat ja alamkoda ehk Esindajatekoda. Võim on kodade vahel jaotatud enam-vähem võrdselt, mis tagab suuremate ja väiksemate osariikide vahel tasakaalu. Senat koosneb 100 liikmest, igast osariigist 2 senaatorit olenemata selle osariigi rahvaarvust. Senaatorid valitakse rahva poolt iga 6 aasta järel, 1/3 saadikutest valitakse ümber iga 2 aasta jooksul. Korraga valitakse vaid ühte senaatorit osariigis. Senaator peab olema vähemalt 30-aastane ja omama USA kodakondsust vähemalt 9 aastat.
Ühe ja kahekojalisus Euroopas koosneb kahest kojast näiteks UK, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Tsehhi, Norra ja Poola parlament. Ühekojalisus on iseloomulik Skandinaaviale (va Norra) ja Balti riikidele. Alamkoda määrab riigi poliitika põhijooned oma seadusandliku tegevusega. Parlamendi kojad on võrdsed. Seadusandliku kogu kodade erinevused seisnevad nende: 1) komplekteerimise viisis 2) töövaldkondade jaotuses Parlamendi alamkoda moodustatakse kõikides riikides otseste üldvalimiste teel. Ülemkoja komplekteerimisel on kaks erinevat põhimõtet. ESIMESEL JUHUL, näiteks UK's kujutab ülemkoda endast seisulikku esindusorgananit. Valimisi sel juhul ei korraldata, eluaegse õiguse osaleda parlamendi töös omandab inimene automaatselt päritud või omandatud tiitliga. Näiteks UK Lordide kotta kuulub umbes 1200 aadlitiilti kandjat. Töös osaleb neist 1/5, kellel on selles õigus. Need, kes soovivad teha
a) lihthäälte enamuste süsteem b) absoluutne häälteenamuste süsteem 2) proportsionaalsed 100% ja 100 kohta riigikogus, 7% sellest on 7 kohta (Eesti) a) avatud nimekirjadega b) suletud nimekirjad 3) hübriidsed - kasutatakse üheaegselt majoritaaarset ja proportsinaalset süsteemi (Saksamaa, Ungari) KÕRGEIM SEADUSANDLIK VÕIM demokraatlikus riigis parlament. kahesuguseid: a) ühekojalised (Eesti, 101 liiget istuvad kõik koos) b) kahekojalised (Inglismaa) Ülem- ja alamkoda ja nad erinevad komplekteerimise viisilt ja töövaldkondade osas. alamkoda moodustatakse kõigis demokraatlikes riikides proportsionaalsete valmisite abil. ülemkoda moodustub seisuslikult (sinna kuuluvad tiitlikandjad). Briti parlamendis on alamkoda tähtsam. Venemaal on ülemkojas piirkondade esindajad. PARLAMENDI STRUKTUUR JA ÜLESANDED 1) moodusta küsimusi riigikogu toimimise kohta (riigikogu suurus, moodustumine, liikme õigused ja kohustused, olulisemad ülesanded,
Tänapäeval on ligi pooled parlamendid kahekojalised, kuigi üldine arengutendents soosib kompaktseid ühekojalisi parlamente. Euroopas koosnevad kahest kojast näiteks Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia parlament. Ühekojaline esinduskogu on näiteks Skandinaavia ja Balti riikidel. Sageli nimetatakse parlamendi kodasid ka ülem- ja alamkojaks, kuid see ei tähenda , et ülemkoda oleks tähtsam või võimukam kui alamkoda. Pigem vastupidi riigi poliitika põhijooned määrab alamkoda oma seadusliku tegevusega. Formaalselt on parlamendi kojad võrdse, s.t seaduse jõustuvad alles siis, kui mõlemad kojad on need heaks kiitnud. Parlamendi alamkoda moodustatakse kõikides riikides otseste üldiste valimiste teel. Ülemkoda komplekteeritakse kahel eri põhimõttel Esimesel juhul, näiteks Suurbritannias, kujutab ülemkoda endast seisuslikku esindusorganit
1. Andke ülevaade Inglise parlamentarismi tekkimisest ja arengust 13.-17. saj. Parlament oli kujunenud normannide vallutusele järgnenud poliitilise võitluse käigus. Kutsuti esimest korda kokku 1265.a ning sellest ajast peale oli sel kindel koht Inglismaa valitsemises. Kuningad pidid parlamendi olemasolu arvestama. Koosnes 2 kojast: alamkoda, lordide koda. 17.saj. Puhkes parlamendi õiguste üle järjekordne võitlus viis kodusõdadeni. Inglise parlamendi areng oli eeskujuks kogu Lääne tsivilisatsioonile, hiljem tervele maailmale. 2. Mis muutis James I ja parlamendi suhted keeruliseks? Esitage igast valdkonnast vähemalt üks probleem. · Majandus parlament pidas maksude määramist oma tähtsaimaks õiguseks. Suurimaks probleemiks kujunesid tööstuslikud ja kaubanduslikud monopolid. Charles kogus makse
suhtlusoskus, keeled, ül: määrab peaminist kandidaadi, kinnitab seadusi.PROPAGANDA: masside mõj, Goebless natsi saksa prop.minister-õpetatud printsiip-meie ja nemad(negat) vastandamine. nt. Bushi ''Kurjuse telg'' terroristid. *kõlavad sõnad hüüdlased: demok, väärikus, vendlus, vabadus...). Eesmärk: panna uskuma, kuidagi moodi käituma v teatuid asju ostma. PARLAMENT: 1) 2kojaline parlam- SB- ülemkoda (lordide koda-veto õigus esindajate koja üle) ja alamkoda ( esinda.koda-õige poliitika); USA- Parlam= kongress (ülemkoda on senat (35 liiget), alamkoda esind.koda (100). Senat valit regionaaltasandil (igast osariigist 2 saadikut), es.koda üleriigiliselt. Senat teg välispol ja riigiametnike val-ga, esind.k finantsül. 2) 1kojaline- Est; 1938 muudeti Est parlam 1kojaliseks, enne 2 (Riigi Nõu- ja Riigi Volikogu- halb). RIIGIKOGU: 101-liikm, jag koalitsioon ja oposits. Koal- erakonnad, kes kuuluv valitsusse (IRL, Reform, Sots
Ühe ja kahekohalisus Kuigi üldine arengutendents soosib ühekojalisi parlamente, on tänapäeval ligi pooled parlamentidest kahekojalised. Euroopas koosneb kahest kojas näiteks Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Tsehhi, Norra, Poole ja Venemaa parlament. Ühekojalisus on iseloomulik Skandinaaviale ( v.a Norra) ja Balti riikidele. Sageli nimetatakse kodasid ülem- ja alamkojaks, kuigi see ei tähenda, et ülemkoda oleks tähtsam või mõjukam kui alamkoda. Pigem on see vastupidu riigi poliitika põhijooned määrab alamkoda oma seadusandliku tegevusega. Seaduse järgi on kojad võrdsed, mis tähendab, et õigusakt jõustub alles siis, kui mõlemad kojad on selle heaks kiitnud. Kodade erinevused: · komplekteerimise viis · töövaldkondade jaotus Komisjonid/komiteed on parlamendi tööorganid. Alalised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. Alalised komisjonid kattuvad suures osas ministeeriumitega. Nt
usuvabadust. See viis neid vastuollu parlamendi enamusega, kes sätestas mõõdukamatele puritaanidele e. presbüterlastele sobiva kirikukorralduse. Independentide juht Cromwell hõivas oma vägedega 1648. Londoni, korraldas parlamendi puhastuse: koha säilitasid vaid alamkoja independendid nn. päraparlament. Päraparlament mõistis 1649. kuninga Charles I kui rahvavaenlase surma. Päraparlamendi reolutsioonid: -Rahvas, keda juhib Jumal on õiglase võimu allikas -Inglise alamkoda, esindab rahvast, on riigi kõrgeim võim -Kõik seadused mida alamkoda seaduseks kuulutab, on seaduse jõud. Cromwelli diktatuur 19. mail 1649 kuulutati Inglismaa vabariigiks. Parlament oli muutunud vähemuse esinduseks, tegelikult kehtis Inglismaal sõjaväeline diktatuur. Valimisi ei korraldatud, 1653. saadeti ka päraparlament laiali. Korraldati valimised, kui valida said ainult indenpendentide kogudusele. Cromwell nimetas end eluaegseks lordprotektoriks. Uus
Keda või mida need esindavad? Vana Kord Riiki valitses ainuisikuliselt monarh Absoluutne monarhia. Konstitutsioon puudus. Kuningas määras ainuisikuliselt ministrid, kinnitas seadused, mõistis oma kohtunike kaudu kohut. Tsentsusepõhine valimisõigus I vabariik Direktooriumi aeg Tähistab gruppi, kus on valitsusorgan, Täitevvõim Kahekojaline parlament Seadusandlik võim jaguneb: Alamkoda l’Assamblée Nationale (rahvaesindus)ja Ülemkoda le Sénat. (valitud/määratud/piiratud valijagrupp) Tsentsusepõhine v Napoleoni aeg uus konstitutsioon 3 konsulit Konsulaat :Esimene Konsul – Napoleon Kahekojaline Üldine valimisõigus (kõik kodanikud võivad olla valitud / sugu vanuse piirang) Restauratsioon Tsentsusep Ülemkoda – nimetab kuningas
Ühe – ja kahekohalisus Kuigi üldine arengutendents soosib ühekojalisi parlamente, on tänapäeval ligi pooled parlamentidest kahekojalised. Euroopas koosneb kahest kojas näiteks Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Tšehhi, Norra, Poole ja Venemaa parlament. Ühekojalisus on iseloomulik Skandinaaviale ( v.a Norra) ja Balti riikidele.Sageli nimetatakse kodasid ülem- ja alamkojaks, kuigi see ei tähenda, et ülemkoda oleks tähtsam või mõjukam kui alamkoda. Pigem on see vastupidu – riigi poliitika põhijooned määrab alamkoda oma seadusandliku tegevusega. Seaduse järgi on kojad võrdsed, mis tähendab, et õigusakt jõustub alles siis, kui mõlemad kojad on selle heaks kiitnud. Kodade erinevused: *komplekteerimise viis *töövaldkondade jaotus. Alamkoda moodustatakse kõikides riikides otseste üldvalimiste teel. Kujunenud, et olulised poliitilise otsused vaieldakse ja sõnastatakse alamkojas.Ülemkoda-2 erinevat põhimõtet
1628- Parlament võttis vastu Õiguste Petitsiooni, mis kaitses isikuvabadusi ja omandiõigusi 1629- Charles I ajas parlamendi laiali 1640 3. nov- Parlament tuli uuesti kokku, Inglise revolutsiooni algus Parlamentlik opositsioon- eesotsas John Pymiga algatas võitlust kuninga ja kiriku vastu William Laud- peapiiskop, kes üritas anglikaani kirikut lähendada katoliiklusele 1641- tegelik võim Inglismaal läks parlamendi kätte 1649- alamkoda moodustas Kõrge Kohtu ehk tribunali, mille otsusega hukati Charles I 1649 19. mai- Inglismaal kuulutati välja vabariik, täidesaatev võim läks Riiginõukogule Oliver Cromwell- independentide liider, kes oli Riiginõukogu eesotsas, 1653 saatis ta selle ja parlamendi laiali, tekkis sõjaline diktatuur 1660- Bredas(Madalmaades) sõlmiti kokkulepe Stuartite monarhia taastamiseks, millest Charles II kinni ei pidanud 1679- parlament koostas Isikuvabaduse Akti
ei ole loomult halb, kuid teda on vaja valitseda, sest temas on rohkem individualistlikku, kui sotsiaalset. Julgeolek ja rahu on ühisk. Tähtsaimad vajadused. Eitas isikuvabadusi, revolutsioon oli kuritegu. Jumala olemus on haaramatu. John Locke Liberalismi rajaja. Kõrgeim võim riigis peaks kuuluma parlamendile. Rõhutas üksikisiku vabaduse tähtsust. Tema ideed võtsid omaks tulevased liberaalid viigid. Valitsuse põhiülesanne on omaldi kaitse. Inglise parlament alates 1256: · Alamkoda, mille valis piiratud arv valimisõiguslikke mehi · Lordide koda, millel olid ülemkoja funktsioonid James I, Mary Stuarti poeg, pidas end jumala poolt määratud kuningaks ning talle olid parlamendi õigused vastuvõtmatud. Põhiprobleemiks maksude määramine ning tööstuslikud ja kaumabduslikud monopolid. Charles I rõhutas, et kuningavõim ei sõltu parlamendist, kuulutas välja sundlaenu, mida nõuti ka keskkihtidelt, ning kogus makse, mida parlament ei olnud kinnitanud
Kaasaegneriik-18.saj.mõjutasid a)prantsuse revol.b)USA iseseisvumine Põhimõtted:a)riigivõim piiratud PS'ga b)võimude lahususe põhimõte c)võimud tasakaalustatud Presidentaalne:president juhib täidesaatvat(admin) USA parlament=kongress- >alamkoda(->esindajate koda) ->ülemkoda-senat Presidentaalses riigis presidendi ja kongressisuhted nõrgad.Kongress kinnitab eelarve, sellega võimalik korrigeerida presidendi ja admini tegemisi Presidendil parlamendi suhtes veto, parlamendil umbusaldus. Plussid:valitsused pikaajalised. Miinused:vastasikuse tegevuse pärssimine, poliitiliste liinide vastuolulisus Poolpresident-president ja peaminister omavahel jaotanud ministeeriumite juhtimise Presidendil parlamendi suhtes veto, parlament umbusaldus mõnele ministrile või tervele valitsusele Parlamentaarne-suurim võim parlamendil. President poliitilisi jõude tasakaalustav persoon.Täidesaatev-ja seadusandlikvõim tihedalt seotud, üksmeel kiirendab otsustusprots...
Parlamentaarses ühine või mitmeisikuline täidesaatev võim. Presidentaalses ainuisikluine jaotamata võimuga täidesaatev võim. Presidentaalse puhul on peaminister ja president üks inimene. 4. Mida tähendab ühekojaline parlament, mida kahekojaline? Parlamendis on üks koda. Kaks koda enamasti föderatsioonides (USA, Saksa, Vene, jne) või paljurahvuselistes riikides (Belgia, Kanada, Šveits) Kahekojalise puhul on alamkoda ja ülemkoda. Alamkoda määrab riigi põhi poliitilised jooned seadusandliku tegevusega. Seadusega on kojad võrdsed ja seadusakt jõustub kui mõlemad on selle kinnitanud. Alamkoda moodustatakse kõikides riikides otseste (rahva) üldvalimiste teel. Ülemkoda moodustatakse kas tsensuslikul v. territoriaalsel põhimõttel; Ühekojaline parlament on vastand kahekojalisele parlamendile. Ühekojalises on otsustajaks ainult parlament. 5
aastaks) RAHVAS Täidesaatev võim Seadusandlik võim Kohtuvõim President Parlament Ülemkohus -riigipea Kongress - valitsuse juht Ülemkoda Senat (6a) Alamkoda relvajõud Esindajate riigi sekre- tärid, amet- koda (2a) kohtunikud nikud RAHVAS
süüdistati "Suur Third level Fourth level Vabaduskirjaa" sätete Fifth level eiramises, lähikondlaste soosimises, võimu kuritarvitamine. Suur nõukogu parlament KUNINGA S PARLAMENT ÜLEMKODA ALAMKODA 1)Kõrgemad 1)Linnade esindajad vaimulikud 2) Krahvkondade 2) Suurfeodaalid esindajad AITÄH J
eestis on president tasakaalustav võim eesti riigikorraldus. Arutle kirjalikult kas eestis oleks mõttekas kehtestada presidentaalne valitsemiskorraldus? Esimene küs lk 100 SEADUSANDLIKU VÕIMU ÜLESEHITUS Parlament parler rääkima 1919 tuli kokku Asutav Kogu võttis vastu eesti esimese põhiseaduse 1920 Riigikogu 1-kojaline 100 liiget 1934 võetakse vastu teine põihseadus, riigikogu ühe kojaline ja 100 liiget 1938 uus põhiseadus, kahekojaline riigikogu, alamkoda Riigi volikogu 80 liiget ja ülemkoda Riiginõukogu 40 liiget 1992 uus põhiseadus - ühekojaline riigikogu 101 liiget Parlamendid maailmas Soome: Eduskund (1 kojaline) Läti, Leedu, Seim (1 kojaline) poola kahekojaline Venemaa Venemaa Federatsiooni Federaalkogu 2 kojaline alamkoda riigituuma, ülemkoda federatsiooninõukogu Saksamaa Liidupäev(Bundestag) kahekojaline, alamkoda liidupäev, ülemkoda liidunõukogu Rootsi Riigipäev (Rikstag)
Parlamentalismi kujunemine Inglismaal Elisabeth Parman 10.C Valitsevad suguvõsad 1485.a. troonil Tudorid Henry VII, Henry VIII, Elisabeth I austasid parlamendi õigust kehtestada makse ja ka parlamendi alamkoda toetas Tudorite poliitikat, polnud parlamendiga probleeme. · 17.saj. tuleb võimule Stuartite suguvõsa ja nemad tahavad kehtestada isevalitsust. Ei leia rahva toetust, konfliktid parlamendiga. Stuartite valitsus · Rõhutavad, et monarh on valitseja jumala armust. · Kuningal puudub alaline sõjavägi. · Soov lähendada anglikaani kirikut katoliiklusele ja toetuda absolutismi kindlustamisel ühtsele anglikaani kirikule. · Puritaanid lahkuvad Uus-Inglismaale
Autoritaarne Eesti Kalle Pärt • 1924. a 1. detsembri riigipöördekatse • 1934. a 12. märtsi riigipööre Kes korraldasid? 1924. a 1. 1934. a 12. märtsi detsembri riigipööre riigipöördekatse • Komiterni poolt •Riigivanem Moskvas välja Konstantin Päts õpetatud, relvastatud ja Eestisse saadetud • sõjavägede spetsiaalsed ülemjuhataja Johan riigipöörajad Laidoner • kohapealsed kommunistid Mis oli eesmärk? 1924. a 1. 1934. a 12. märtsi detsembri riigipööre riigipöördekatse • Demokraatliku • Takistada vapside riigikorra kukutamine võimuletulekut • Eesti iseseisvuse hävitamine • sotsialistliku maailmarevolutsiooni läbiviimine Millised sise- või välispoliitilised asjaolud tingisid? 1924. a 1. 1934. 12. märtsi detsembri ...
Rahvusloom http://common.tycoonresearch.com/assets/image/08082008_bull.jpg Rahvastik Rahvaarv on umbes 39.2 miljonit. Hispaanlased, galjeegod, baskid ja katoonlased. Riigikeeleks on hispaania keel. 99% rahvast on katoliiklased. Riigikord Parlamentaarse monargiaga unitaarne riik. Riigipeaks on Juan Carlos. Parteisi on 5. Parlament on kahe kojaline. Parlamendi kojad valitakse kaheks aastaks- ülemkoda ja alamkoda. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/comm ons/7/7e/Busto_de_Juan_Carlos_I_de_Esp a%C3%B1a_%282009%29.jpg Loodus Suvi palav, talv pehme ja vihmane. Põhiosa on Meseeta kiltmaa. Jõed on veevaesed. Kuivade alade pruunmullad. Igihaljas kuivalembene võsa. Loomastik on liigirohke. Maavarade eriti metallimaakide poolest rikas. Puud:tamm, kastan, pöök, korgitamm, tamm,pärn, mänd, kääbuspalm. Suuremad jõed:Tajo,
Suurbritannias, mille juhiks on monarh, hetkel võimul olev kuninganna Elizabeth II. · Parlament on kahekojaline ja koosneb alamkojast ja ülemkojast ehk lordide kojast, tegemist on vanuselt teise parlamendiga maailmas. · Kahe koja ülesanded on sarnased: seadusloome, parlamendi järelvalve, päevakajaliste teemade arutamine. · Kuigi Suurbritannia parlamenti käsitletakse ühe institustioonina, koosneb ta siiski kolmest osast: alamkoda, ülemkoda ehk lordide koda ning monarh. Alamkoda · Suurbritannia seadusandlik organ on 1911. aasta Parlament Act'i alusel alamkoda, mis valitakse üldisel, salajasel, ühetaolisel ja otsesel hääletamisel majoritaarvalimissüsteemi põhimõttel kuni viieks aastaks, välja arvatud juhul, kui alamkoja ametiaega pikendav eelnõu saab mõlema koja heakskiidu ning kuulutatakse monarhi poolt välja. · Erandkorras omab lordide koda selle seaduse üle vetoõigust.
Muudeti mõningaid asju, polnud uus. Eesmärgiks riik välja tuua majanduskriisist. Vapside karm projekt võitis. Vapsid vabadussõdalaste poolsõjaline liit. Ülesehituselt meenutas natse. 3. PS 28.07.1937, kehtima 1938. Ametlikult ,,tagasipöördumine demokraatia juurde." Seadusandlik: 2kojaline parlament: Ülemkoda Riiginõukogu, 40 liiget, jagunemise määras ps. Tegelesid kõige tähtsamaga, tähtsad seadused jne. Alamkoda Riigivolikogu, 80 liiget, valiti iga 5 aasta järel. TS Vabariigi Valitsuse juhiks peaminister, istungeid juhtis ka president. 4. PS 28.06.1992, kehtima kohe. Võeti vastu referendumil. 1.PS 15.06.1920 2.PS 1933 3.PS 28.07.1937 4.PS 28.06.1992 Riigipea: Riigivanem Riigivanem, 5a, +40.a., Vabariigi President Vabariigi President omas seadusandlikku 6-ks aastaks, 40+ a. 5-ks a., 40+ a., Eestis
ametisse Kuninga poolt, kes ise seda organit ka juhatab. Riiginõukogus vaadatakse eelnevalt kõik eelnõud läbi olgu need siis esitatud Kuninga või parlamendi poolt aga samuti ka kõik üldriiklikku juhtimist puudutavad normid. Hollandi parlament asub Haagis ja koosneb kahest kojast. Ülemkojas (Esimene Koda, Eerste Kamer) on 75 saadikut ja alamkojas (Teine Koda, Tweede Kamer) on 150 liiget. Ülemkoja valivad provintside esindajad proportsionaalsel esindatusel. Alamkoda valitakse üldvalmistel iga nelja aasta tagant P R O V I N T S I D HOLLANDI
Seadusandliku võimu ülesehitus Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik orgal. Kuigi üldine arengutendents soosib ühekojalisi parlament, on tänapäeval ligi pooled parlamendid kahekojalised (nt UK, Saksa, Pr maa, Itaalia, Tsehhi, Norra, Poola, Vene. Ühekojalised Skandinaavia, va Norra, ja Balti riigid). Kodasid nim tihti ülem- ja alamkojaks, kuigi see ei tähenda, et ülemkoda oleks tähtsam. Riigi poliitika põhijooned määrab hoopis alamkoda oma seadusandliku tegevusega. Seaduse järgi on kojad võrdsed. Alamkoda moodustatakse otseste üldvalimiste teel. Ülemkoja komplekteerimisel on kaks erinevat põhimõtet: 1) esimesel juhul, nt UK, kujutab ülemkoda endast seisuslikku esindusorganit. Valimisi pole, eluaegse õiguse osaleda parlamendi tööd omandab inimene seda pärides v omandatud tiitliga. Korraga ei saa olla Ülem- ja Alamkojas. 2) teisel juhul tingivad ülemkoja moodustamise kas riigi ulatuslik territoorium või
muudatused Kuidas seadusandlik Presidendil ei ole Poolpresidentaalses Enamiku ja täidesaatevvõim ainuvõimu, sest tema riigis on presidendi seaduseelnõusid (ka ning riigipea kõrval on kongress, võim suurem kui riigieelarve) koostab tasakaalustavad mis koosneb kahest presidentaalses valitsus ja saadab kõrgemat võimu, kojast alamkoda e riigis. selle parlamendile vahendid, esindajate koda ning Seadusandliku ja menetlemiseks. vastastikku sõltuvus? ülemkoda e senat. täidesaatva võimu Valitsusele President ja autonoomia umbusaldust kongress kontrollivad teineteise suhtes on hääletades peavad
auastmeid, määrab ametisse kõrgemad riigiametnikud (apoliitilised); diplomaadid, saadikud, kohtunikud. Riigikogu nimetab ametisse riigikohtuniku, peaministri, riigikogu eesistuja. Pos. - Riigis tehtavad otsused peaksid olema hästi läbikaalutud. Neg. - Valitsused on suhteliselt lühiajalised. Kõige väiksem võimude lahusus. Nt. Eesti Seadusandlik võim e. parlament demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Kahekojaline USA, UK, GER, RUS Ülem- ja alamkoda. Miks on osadel 2kojaline? 1) traditsioonid 2) 1.koda esindab riiki kui tervikut; 2. koda iga osariiki võrdselt Jag. 1) Formaalõiguslik struktuur parlamendil on oma juhtkond, spiikrid. Parlamendi liikmed on jagatud komisjonidesse. Alalised ja ajutised komisjonid. 2) Poliitiline struktuur 1. opositsioon need, kes ei ole valitsuses. 2. koalitsioon nende erakondade saadikud, kes on esindatud valitsuses Saadikud mod. fraktsioone e
Seisustesiseselt kasutati enamusprintsiipi, seisuste vahel üritati üksmeelele jõuda läbirääkimiste teel. Seisuse esindus koosnes kahte tüüpi saadikuist, mis sõltus kas ametikohast ning tiitlist või olid valitud seisuslike organisatsioonide poolt. Talupoegi esindasid tavaliselt nende isandad. Keskaegse seisusliku esinduse moodustasid tavaliselt kolm kuuriat vaimulikud, aadlikud ja linnad või kaks koda ülemkoda ja alamkoda. 14.-17. Saj toimusid kuninga ja esinduskogude vaheline võimuvõitlus. Riike, kus esinduskogu suutis võimu haarata, nimetati aadlivabariikideks. Paljudes riikides suutsid aga kuningad esinduskogust vabaneda ja jõuda absoluutse võimuni, mistõttu nimetatakse sellele järgnevat perioodi absolutismi ajajärguks.
Autoritaarne Eesti Lea Lips Pärnu Hansagümnaasium Riigipööre 12.märtsil 1934 · Uue Riigikogu valimistel pidi valitama ka riigivanem (sisuliselt president). Käivitus kärarikas valimisvõitlus. Riigivanema kandidaatidena seati üles Johan Laidoner (Asunike Koondise poolt), Konstantin Päts(Põllumeestekogud), Andres Larka(Vabadussõjalaste Liit), August Rei (sotsialistid) · K.Päts ja J.Laidoner teostasid riigipöörde ennetamaks vabadussõjalaste eeldatavat võitu valimistel Riigipööre 12. märtsil 1934 · Taas kehtestati kaitseseisukord · Kõikide erakondade tegevus peatati, vapside organisatsioon suleti · Riigikogu läks suvepuhkusele, Päts asus valitsema ilma parlamendita, kehtestades seadusi dekreetidega · Sept.1934 pikendati kaitseseisukorda aasta võrra · Riigikogu tuli sügisel taas kokku, et taas laiali minna, algas vaikiv olek Vaikiv olek kestab · Vaikivasse olukorda jäid erakonnad, k...
1., 2. ja 3. Põhiseadus (võrdlev tabel vihikust) I PÕHISEADUS II PÕHISEADUS III PÕHISEADUS Vastuvõtmise aeg 1920 1933 1938 Rahvaesinduse nimi Asutav Kogu Vapsid Rahvuskogu Rahvaesinudse 100 50 120 liikmete arv Rahvaesinduse Rahvahääletus rahvahääletus Ülem- ja alamkoda valimise viis Valitsuse juht Riigivanem Riigivanem Peaminister Riigipea nimetus Riigivanem Riigivanem President Baaside leping- Venemaa nõue Eestisse rajada baasid, kuna Eesti ei suutnud interneerida Poola päritolu laeva Juunipööre Töölisklassis viha õhutamine, et nad kukutaks valitsuse Kadriorus ning nõuaks Vene meelset valitsust Ümberkorraldused ENSV-s · Maareform
Kolmas põhiseadus · 1936 algatas Päts kolmanda põhiseaduse koostamise · Viidi läbi rahvahääletus, mis andis Pätsi kavale jah-sõna, valiti põhiseaduse vastuvõtmiseks spetsiaalne Rahvuskogu, mis tuli kokku 1937 · 1938 jõustus Eesti Vabariigi kolmas põhiseadus, mis vastas riigivanema soovidele · Tugeva võimuga president, kes valiti 6 aastaks · Presidendil täielik võim valitsuse üle · Riigikogu muutus kahekojaliseks: 80-liikmeline alamkoda e. Riigivolikogu 40-liikmeline ülemkoda e. Riiginõukogu · Kärpis rahva õigusi kaotas rahvaalgatuse, streigiõiguse, piiras oluliselt rahvahääletusi ja valimisõigust Eesti saab presidendi · 1938.a. 24.aprillil kinnitati Konstantin Päts Eesti esimeseks presidendiks · President määras ametisse valitsuse eesotsas Kaarel Eenpaluga · Juhitava demokraatia poliitika · Autoritaarne valitsemisviis EV seadusandlikud kogud 1
Inglismaa Valitsemine: · Riigikord parlamentaarne monarhia o Ülemkoda lordid o Alamkoda III seisus · Troonil Elisabeth II (Riiki juhib tegelikult peaminister parlamendiga) · 2 parteilisus o Leiboristid Tööerakond; sekkuvad majandusse (sotsiaalprogrammid, tööstusettevõtete natsionaliseerimine) o Konservatiivid ei sekku majandusse Majandus: · Thatcher muutis kokkuhoiupoliitikat Suletakse kahjumiga ettevõtted (varem pumbati kahjumiga ettevõtetesse raha)
Prantsuse revolutsioon 1789-1799 Õ. §10-11 lk. 70.-83. Revolutsiooni põhjused • Riigivõla kasv, riik pankroti äärel • Suured kulutused õukonnale said avalikuks • Ikaldusaastad, toiduainete kallinemine. • Ameerika Iseseisvussõja toetamine rahaliselt suurendas kulusid • Kolmas seisus- rahulolematu: maksumaksja, kel poliitilised õigused puuduvad. • Lakkamatu maksutõus. • Rahulolematus absolutistliku valitsemisviisiga, feodaalsed igandid. • Valgustusideede levik, kuningavõimu kriitika Revolutsiooni algus 1789 • 5.mail 1789 kutsutakse kokku Generaalstaadid 300+300+600 • Kolmanda seisuse esindajad nõudsid hääletamiskorra muutmist, et igal saadikul oleks üks hääl, mitte igal seisusel. • 17. juunil 3. seisuse esindajad kuulutavad end kogu rahva esindusorganiks – Rahvuskoguks, mille otsuseid kuningal ei ole õigust tühistada. • Rahvuskoguga ühines ka osa aadlikke ja vaimulikke. • 9. juulil kuulutas Rahvuskogu end Asutav...
Kuningas saatis parlamendi laiali, kuid ei suutnud saavutada absolutistlikku valitsemisviisi, Soti mässu mahasurumiseks tuli ikka parlament jälle kokku kutsuda. 1640 a kokku tulnud parlament esitas pika kaebuste nimekirja kuningale, kuid kuningas saatis selle esinduskogu laiali, see ei lahendanud probleeme ja parlament tuli jälle kokku kutsuda- pikk parlament. Parlament: Ülemkoda (päritavad/ametiseisundiga saadus kohad; kõrgaadlikud ja vaimulikud), alamkoda (liikmed valiti, madalamal kohal isikud). Kuningalt võeti õigus parlament laiali saata, kik riigis kehtestatavad maksud nõudsid parlamendi nõusolekut. Piirati kuningavõimu. Kodusõja (1642-1649) põhjused: Kuningas süüdistas parlamendi liikmeid reetmises Kuninga ja parlamendi tüli maksude pärast Kuninga soosiv suhtumine katoliiklastesse Puritaanide tagakiusamine kuningavõimu poolt 1642. a. kasvas kuninga ja parlamendi vastasseis üle kodusõjaks. Osapooled:
7)Anarhism-Sotsiaal-filosoofiline õpetus anarhiast 8)Antant-Liit Venemaa,Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel. 9)Sotsiaaldemokraatia-ideoloogia, mis pooldab sotsiaalset õiglust ja demokraatiat. 10)Antisemitism-Juutide vaenulikkus. 11)Sionism-Juutide poliitiline liikumine. 12)Ekspressionism-Kirjanduse vool, mis seadis esikohale autori isiklike elamuste väljendamise. 13)Juugend-Kirjandusstiil, ilutsemine. 14)Agraarreform-maaomandisuhete ümberkorraldamine. 15)Riigiduuma-Venemaa parlamendi alamkoda. Isikud: 1)Vladimir Lenin-Vene enamlaste eesliider. 2)Friedrich Nietzsche-Saksa mõtleja, kes imetles kaunist kuid julma jõudu. 3)Wilhelm II-Saksa keiser. 4)Nikolai II-Peterburi isevalitseja võimuga keiser. 5)Jaan Tõnisson-Eesti poliitik 6)Konstantin Päts-Eesti advokaat 7)Pjotr Stolõpin-Teostas venemaale reforme. Sündmused: 1)Inglise-Buuri sõda: Euroopa riikidele pakkus koloniaalimpeeriumide väljakuulutamise ajal huvi Aafrika riigid. Suurim kokkupõrge oli Inglise-Buuri sõda.
hukati, parlamendi võit. Lõppes 1649. Tekkis kuninga ja parlamendi tüli maksude pärast, puritaanide tagakiusamine kuningavõimu poolt. Kuningas Charles I Stuart- 1625-1649. Cromwell- parlamendi vägede etteotsa sai puritaanist cromwell. Kodusõja tulemusel võimule sain Olivl Cromwell. Parlamentalism- Parlament jaguneb kaheks- kuninga pooldajad e. pikajuukselised ja parlamendi pooldajad e. ümarpead. Parlament Charles I (1625-1649)ajal: Pikk ja lühike parlament. Ülem-ja alamkoda, kõik riigis kehtivad maksud vajasid parlamendi nõusolekut. Parlament James I ajal: Püssirohuvandenõu, kuningavõimu tugevdamise püüded ajasid kuninga ja parlamendi tülli, tüli maksude kehtestamise pärast. Parlament vabariigi ajal: vähemus esindus, püsis armee toel. Parlament Stuartite ajal: Kahe parlamendi ühendamine- ühendatud kuningriik. James I 1603-1625 Parlamendile pannakse alus -The Bill of Rights(1689)-deklaratsioon, millega kinnitati parlamentaarse monarhia seisukohad
I põhiseadus 1920-1933 - demokraatlik parlamentaalne valitsemisaeg II põhiseadus 1934-1937 - autoritaarne valitsemisaeg/Vaikiv ajastu III põhiseadus 1938-1940 presidentaalne, juhitav demokraatia I põhiseadus: Täielik võrdus seaduse ees(vaatamata rahvusele,soole,usule jne) Isiku-ja korteripuutumatus Kirjavahetuse saladus Koosolekute-, usu- ja sõnavabadus Kõrgeim võimukandja rahvas Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu - Ühekojaline, 100-liikmeline, 3aastaks. Täidesaatvat võimu teostas Vabariigi Valitsus Valitsuse nimetas ametisse Riigikogu. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes täitis ka mõndasid riigipeale kuuluvaid esindusülesandeid(riigivisiidid, välisriikide saadikute volituste vastuvõtmine jms). See eriti ei toiminud, sest puudu oli riigipea(president), tekkis oht, et seadusandlik võib(Riigikogu) hakkab domineerima täid...
· Kuldajaks 20. sajandi keskpaik. · Esimene Inglismaal. · Seadusandja ülesanne. · Oluline osa täidesaatva võimu kokkupanemisel. · Ligi pooled parlamentidest on tänapäeval kahekojalised (nt. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Tsehhi, Norra, Poola, Venemaa) · Ühekojalised parlamendid on iseloomulikud Skandinaaviale (v.a. Norra) ja Balti riikidele. Ülem- ja alamkojad: · On seaduse järgi võrdsed. · Riigi poliitika põhijooned määrab alamkoda oma seadusandliku tegevusega. · Õigusakt jõustub alles siis, kui mõlemad kojad on selle heaks kiitnud (on erandeid). Seadusandliku kogu kodade erinevused seisnevad nende: · Komplekteerimise viisis: Alamkoda moodustatakse kõigis riikides otseste üldvalimiste teel. Ülemkoja komplekteerimisel on kaks erinevat põhimõtet. 1) Seisusliku esindusorgani puhul saab inimene eluaegse õiguse osaleda parlamendi töös
*kroonid ja margad. 1. põhiseadus Mida 3. põhiseadus võrdlen? *15. juuni 1920 *aasta *01. jaanuar 1938 *Asutav kogu *välja töötaja *Rahvuskogu *riigivanem *Riigi juht *President (6.a.) *valitsus *täidesaatev Valitsus *Riigikogu, organ *Riigikogu, ühekojaline *seadusandlik kahekojaline: seadusandlik organ alamkoda ja *20. aastat. ülemkoda. *valimis *22. aastat. vanus Sotsialismi tunnused Majandus Sisepoliitika Kultuur *natsionaliseerimine *Eesti Kommunistlik *tsensuur omanikud saadeti Partei ainu partei, (ajakirjanduses) ära. K.Säre. *kooli programmi *Maal tekkisid *Kõrgem muutmine vene
Valitsemine Parlamendi moodustamise põhimõtted: Parlament saab olla kas 1-või 2-kojaline . Ühekojaline moodustatakse perioodilistel üldvalimistel. ( NT: Eesti ) Kahekojaline jaguneb alamkojaks ja ülemkojaks. Alamkoda on sama nagu ühekojaline parlament. Ülemkoda-seal saab ametikoha , kas pärides (aadliseisus) või demokraatlikel valimistel. ( NT:Suurbritannia) Parlamendi ülesanded: 1)algatada 2)menetleda- töötamine seaduse kallal. On kuni kolm lugemist. 3)võtta vastu seadusi Parlamendi struktuur: Formaalõiguslik struktuur- Osad:juhatus ja komisjon. On fikseeritud seadusega Poliitiline struktuur- Osad : koalitsioon(parteid , kes kuuluvad valitsusse) ja opositsioon(erakonnad ,kes eiole valisuses esindatud ja kes mängivad vastasjõu rolli.) Igapäeva tööd juhib esimees e. spiiker. Ülesandeks on tagada istungite korrakohane kuld japäevakorra täitmine. Ta ei tohi osaleda parlamendi komisjonide ja fr...
• Inglise kuningad (Tudorite dünastiast Henry VIII ja Elisabeth I ja Stuartite dünastiast James I) pidid arvestama parlamendi otsustega. • Charles I (1625-1649) katse seisuste esindust murda kukkus läbi ja kuningas jäi ilma peata.(õ.lk. 17-18). • Toorid (tänapäeval konservatiivid) ja viigid (liberaalne partei) kujunesid välja 18. sajandi alguses. • Inglise parlamentarismi eripärad: kaheparteisüsteem, majoritaarne valimissüsteem (enamusvalimised), Ülem- ja Alamkoda ( juba 17. sajandil oli Alamkoja tähtsus palju suurem Ülemkoja omast). Absolutism ja parlamentarism mujal maailmas • 17.-18. sajandil kujuneb absolutism enamal või vähemal määral välja enamikus Euroopa riikides ( Hispaania, Preisimaa, Austria). • Venemaal kujunes absolutism, mis püsis 20. sajandi alguseni. • Peeter I (1682-1725), kes nooruses külastas Inglismaad pidas pärast parlamendi istungi jälgimist seda ülimalt veidraks valitsemise viisiks.
Riigivõimu majandus põhines merkantilismile. PARLAMENTALISM Independendid-parlamendi vägedes domineerinud äärmuspuritaarid. Presbiterlased-mõõdukad puritaanid Puritaanid- range usulise elukorraldusega protestantliku usulahu liige Inglismaal 16. ja 17. sajandil. Tänapäeval tähistab see pigem liialdatud usulist rangust ning silmakirjalikku kõlblust. Parlament asus heaks kiitma maksude maksmist. Inglismaa parlament koosnes kahest kojast: Ülem- ja alamkoda. Alamkoja liikmed valiti. Kuningas ei saanud parlamenti laiali saata. Parlamendi loata kehtestatud maksud tühistati. Absolutism Parlamentalism Võim on jagamatu Võim on jagatud Riigijuht võib anda välja seadusi ilma Parlament pidi heaks kiitma riigijuhi poolt heakskiiduta kehtestatud seadused Kuningas võis laiali saata parlamendi Kuningas ei tohtinud parlamenti laiali
Restauratsiooniga taastati parlamendi ülemkoda. Parlamendi moodustasid kaks rivaalitsevat rühmitust: toorid (toetasid kuninga ja anglikaani kiriku tugevdamist) ja viigid (usuline tolerantsus ja vastu seis kuninglikule omavolile). kavalerid- kuninga toetajad, pikajuukselised ümarpead- parlamendi toetajad, lühikese soenguga, puritaanid independendid- äärmuslikud puritaanid, Cromwelli sõjavägi, parlamendi pool presbüterlased- parlament, mõõdukad puritaanid päraparlament- alamkoda, kus olid vaid independendid, mõistsid kuninga surma 1653- saatis Cromwell päraparlamendi laiali Stuartite estauratsioon- Stuartite dünastia taasatamine Parlamentarism- riigi valitsemisvorm Inglismaal * seadusandlik võim parlamendil * täitesaatev võim monarh + valitsus *isikuvabaduste austamine Õiguste bill, isikuvabaduste akt, suurvabadusekiri
tagandab Valitsuse > Valitsus annab aru parlament. parlamentaarne - Rahvas valib parlament -> parlament valib president ja hääletab ametisse/tagandab valitsuse -> Valitsus annab parlament aru. 3. Parlamendi kodade erinevus kuidas valitakse riigikogu? Kahekojaline: SB, Pra, Saks,Ühekojalised: Skandinaavia ( v.a Norra) ja Balti. Kahekojalisus jaguneb kaheks ülem-ja alamkoda. Alamkojad- enamasti rahva poolt otse valitud. Tähtsam! Ülemkoda-enamasti kaudselt valitud. Kinnitab/parandab alamkoja otsuseid ja piiratud otsustusõigusega. Põhiroll on kinnitada ja viia sisse parandusi alamkojas vastu võetud otsustele. Kaitseb vabariigi õigusi/vabadusi(USA) Ühekojaline parlament on vastand kahekojalisele parlamendile. Ühekojalises on otsustajaks ainult parlament. 4
omavoli eelnevate parlamentide kallal ja kirikupoliitikat (peapiiskop oli keelanud puritaanlikud jutlused ja püüdnud lähendada anglitsismi katoliiklusele), ning sekkus aktiivselt ka täitevvõimu tegevusse. Esinduskogu võttis 1641.vastu seaduse, mille kohaselt võis parlamendi laiali saata vaid parlamendi enda nõusolekul. Seadusliku laialisaatmise võimaluse puudumise tõttu läks see parlament ajalukku nn. pika parlamendina. Tegelik võim riigis läks parlamendi kätte. 1649. moodustas Alamkoda Kõrge Kohtu, mis võttis vastu Charles I hukkamisotsuse. Samal aastal kuningas hukati. Parlament kaotas Lordide koja ja seejärel ka kuninga ametikoha. Mais 1649. kuulutati välja vabariik. Täidesaatva võimu organiks loodi Riiginõukogu, mille valis parlament üheks aastaks. Tegelikult ei olnud seadusandlik ja täidesaatev võim aga lahutatud., vaid suurem osa Riiginõukogu liikmetest olid parlamendi saadikud sisuliselt suunas Riiginõukogu parlamendi tegevust.
AVALIK HALDUS JA VALITSEMINE ---------------------------- Presidentalism Poolpresidentalism Parlamentarism - Võimuharu, millega riigipea on rohkem Täidesaatev võim Täidesaatev võim Täidesaatev võim seotud Seadusandliku ja Kodanikud valivad Rahvas valib ainult President valitakse täidesaatva võimu parlamendi ja seadusandlikku rahva poolt. seotus ja suhted presidendi. võimu. Seadusandlik Seadusandliku Seadusandliku ja täidesaatev ...
Vaatame põhiseaduslikke valitsemisvorme (joonised õpik lk. 97-99) Põhiseaduslik vorm Presidentalism Poolpresidentalism Parlametarism SEADUSANDLIK VÕIM 1. Seadusandliku võimu esindab parlament 2. Ühekojalised parlamendid Soome, Rootsi, Taani, Eesti 3. Kahekojalised Saksamaa, Tsehhi, Norra, Prantsusmaa, Itaalia jt. 4. Ajalooliselt on parlamendi alamkoda andnud riigi poliitika põhijooned (ülemkoda annab sageli heakskiidu alamkoja tööle) 5. Kojad komplekteeritakse erinevate põhimõtetega: 1. (alamkoda otsene valimine; ülemkoda teened ja tiitel (Inglismaa). 2. Teisel juhul moodustatakse esinduskoda, mis esindab regionaalseid huve (venemaal, Saksamaal). 3. USA valitakse ka ülemkoda otse rahva poolt (3 varianti) Parlamentide nimetusi Riigikogu Eduskunta Knesset Kongress
SEADUSANDLIK VÕIM. PARLAMENT Parlament- demokraatliku riigi kodanikkonna esindusorgan. Jagunevad : Ühekojaline-parlament moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu Kahekojaline(kolmandik maailmariikidest) jaguneb omakorda : Alamkoja- sama nagu ühekojaline. Ülemkoja- * tsensuslik printsiip õiguse kuuluda ülemkotta annab aadlitiitel või ametikoht. Algne eesmärk: olla tasakaalustajaks demokraatlikult valitud alamkojale. Tänapäeval on ülemkojal parlamendis pigem nõuandev ja kinnitav roll ( Suurbritannia Lordide Koda) *territoriaalne printsiip- ülemkoda esindab keskvõimu tasandil piirkondlikke(nt osariikide) huve. Ülemkoja saadikud valitakse piirkonna elanike poolt või määratakse piirkondliku omavalitsuse otsusega( USA Senat) · Ülemkoda jääb saadikute arvu poolest alamkojale alla. · Paljudes riikides on ülemkoja ametiaeg pikem Kahekojalise parlamendi ül...
1. Presidentalism- president täidab nii riigipea kui valtsusjuhi ülesandeid. Kuid ka tema võimu piiratakse. Presidentaalse vormi puhul valivad kosdanikud nii presidenti kui paralmendisaadiukud. President juhib riigi valitsust ja täidab peaministri ülesandeid. Valitsuse koosseis vahetusb pätst presidendivalimisi. Seadusandliku võimu instituudiks on parlment ehk kongress. Seaduste algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel. Seadusandiku kogu ,õku täidesaatvale võimuharule on suhteliselt nõrk. Presidentaalse riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. Võimuharude autonoomia on teiste demokraatia vormidega võrreldes suurim. Seeon enam levinud lõuna-am, põhja- aafrikas, kaukaasias ja kesk-aasias Parlamentalism- Põhitunnuseks on parlamendi ülimuslikkus ja esindusdemokraatsia põhimõtete tähtsustamine. Selle puhul valib rahvas otse ainult parlamendi, parlament presidendi. Riigipea kujutab endast erapooletut ises...
(president peab arvestama rohkem parlamendiga ning jagab valitsusjuhi rolli peaministriga, valitsuse töö eest vastutab peaminister kuid president sekkub mõningatel asjaoludel) valitsemine. 2. Ühekojaline parlament (Skandinaavia riigiv v.a Norra ja Balti riigid) - Kahekojaline parlament .(Suurbritannia, Saksamaa, Itaalia, Tsehhi, Norra, Venemaa) Ülem ja alam koda. Seaduslikult võrdsed. Alamkoda määrab riigi poliitika põhijooned seadusandliku tegevusega. õigusakt jõustub kui mõlemad kojad on heaks kiitnud. · Alamkoda moodustatakse üldvalimistega. Ülemkoda on kas seisuslik esindusorgan(valimisi ei korraldata, eluaegne, päritav/omandatav) VÕI regionaalsete huvide esindamiseks( delegeeritakse esindajad või valitakse rahva poolt). 3
Juhatus Skandinaavia maad, Baltimaad Komisjonid · Kahekojaline parlament: Suurbritannia, USA, Venemaa · Poliitilise struktuuri osad: Fraktsioonid Ülem- ja alamkoda · Vajalik mõlema koja heakskiit Koalitsioon Opositsioon Kahekojaline parlament Riigikogu alatised komisjonid · Milles seisnevad nende erinvused? · Keskkonna (M. Jüssi, rohelised) Komplekteerimine Töövaldkonnad · Kultuuri (P. Kreitzberg, SDE)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
