muusika esitamise koosseisud 1.kõik hääli võidi laulda 2.kõik hääli võidi mägida 3.hääled jagati mängijate ja lauljate vahel 4.lauldi kõiki hääli ja dubleeriti neid pillidel. Pr.ilmalik laul 16saj *enamus neljahäälsed, *komponeeritud,sarnaselt motetile *meloodilised sentimentaalsed *kiiretempolised ja lõbusad Sansoonizanri kuulus esitaja/teosed Clement Janequin,"La chant des oiseaux","La Guerre" It ilmalikud lauluvormisd 16 saj *Frotolla - õukondlik laulutüüp,lihtsas vormis stroofiline tekst. (meloodia ülemises hääles,teosed saatehääled.tihti tantsulaul) Villanella-3-häälne,algelise kõlaga Balletto-tantsulaul,rütmikas. MADRIGAL.(zanr-vokaalmuusika) isel tunn - ilma saateta,sisu on vaimulik või ilmalik, polüfooniline. Nt.Jacob Arcadelti-"Valge õrn luik" Madriigal on 4-6 häälne,polüfooniline lauluvorm,sarnaneb maketiga. millised zanrid kasvasid välja madrigalist? -barokkaaria -kammerkantaat -madrigal komöödia Meistersingrite tegevus on mõ...
Keelati ilmalikud laenud. Giovanni Pierluigi da Palestrina looming: vaimulik. Taotluslik kõigi elementide harmoonia. Ideaal rahulik, lihtsa rütmiga, sujuv. Kolmkõlaharmoonia. Esineb vähe dissonantse. zanrid: madrigalid, paroodiamissad, motetid, hümnid teosed: Missa Papae Marcelli mõju: stiil kujunes klassikaliseks, seda jäljendati mitu sajandit. Tehnikaharjutusi kirjutatakse tema eeskujul tänaseni. 7. ILMALIK LAUL JA SELTSKONNAMUUSIKA 16. SAJANDIL 16. sajandil laienes muusika tarbijate ring, kuna leiutati nooditrükk ja esile tõusis ilmalik laul muusika esituskoosseisud: o kõiki hääli võidi laulda o kõiki hääli võidi mängida (pillikoosseis vaba) o hääli võis jagada vabalt lauljate ja mängijate vahel o kõiki hääli võidi laulda neid ühtlasi pillidel dubleerides
Rooma koolkonna tähtsaim esindaja eluajal temast lugu ei peetud oli häbelik kirjutas õpikuid, millest õpitakse ka tänapäeval ranged muusikareeglid tema muusika oli kooskõlas taevaliku ideaaliga vastupidiselt Lassusele ''Missa Paavst Marcellile'' tõestamaks, et polüfooniline muusika sobib kirikusse suur osa loomingust on ilmalik arvastusluule muusika on rahulikult kulgev isesisev meloodia ning esineb vähe kooskõlasid ILMALIK LAUL JA SELTSKONNAMUUSIKA Prantsuse chanson / sansoon prantsuskeele ilmalik laul Clément Janequin lõbusad sotsiaalse taustaga programmilised lugulaulud ''Lindude laul'' matkitakse lindude hääli ITAALIA frottola pillisaatega rahvalik laul villanellapäris mitmeid laule võib sellega nimetada sillanellast arenes balletto tantsulaul, mille refräänil ei ole teksti 16. SAJ MADRIGAL hakati kirjutama kaasaegsete luuletajate tekstidele
Vastureformatsioon. Lutheri koraali iseloomustab värsstekst, salmides korduv lihtsustatud meloodia, millel pole kaunistusi ning mis on kohandatud uue tekstiga 12. Giovanni Pierluigi da Palestrina kirikukogu pidas teda sobivaks ja eeskujulikuks heliloojaks Sajandi keskel kujunes roomas võrdlemisi akadeemilise ja konservatiivse hoiakuga heliloojate koolkond. Kirikukogu poolt kehtestetud rangeid reegleid arvestas ka roma koolkonna esinimi palestina ILMALIK LAL JA SELTSKONNAMUUSIKA 16. SAJANDIL Õukondadest kodusesse: 14. Sai Euroopa kunstimuusika väljenduslaadi määras ilmalik laul 14-15 saj keesulised polüfoonilised laulud tuntud peamiselt õukondades tänu humanistliku hariduse levikule, millega kaasnes põhjalik muusikaõpetus, laiene 16. Saj kaunite kunstide tarbjate ring 16. Saj oli haritud linnakodanike kodudes kunstmuusika harrastamine enesestmõistetav
Nõuti gregooriuse laulu reformimist ja tähtsuse taastamist, vaoshoitud stiili (,,mitte midagi pühitsematut"), teksti selget mõistetavust. Trentos oli nõuandjaks Giovanni Pierluigi da Palestrina. Rooma koolkond. Tähtsaim esindaja oli Giovanni Pierluigi da Palestrina. Tal oli klassikaline ja puhas stiil, järgis reegleid. Peaaegu ainult vaimulik muusika, ka mõned madrigalid ja armastuslaulud nooruses. Tuntud missatsüklite põhjal. Ilmalik laul ja seltskonnamuusika 16. sajandil · 16. saj muusika levik tänu humanistliku hariduse levikule, see sisaldas muusika · 15-16. saj nooditrüki leiutamine 4 · Esitamiskoosseisud: - kõiki hääli lauldi - kõiki hääli mängiti (pillikoosseis vabalt valitav) - hääled jagati vabalt mängijate ja lauljate vahel - kõiki hääli lauldi, neid pillidel dubleerides
Millised olid tema taotlused? Martin Luther oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai reformatsioon ning, kes on oluliselt mõjutanud teiste traditsioonide õpetusi. Martin Lutheri eesmärgiks oli säilitada oma liturgias katoliku missa põhiosad ja osaliselt jäi see rahvakeelseks. Ta eesmärk polnud lahkulöömine Rooma kirikust. Soovis laulmise kaudu ka kogudust jumalateenistusel kaasa haarata. Milline oli ilmaliku laulu ja seltskonnamuusika osatähtsus 16. sajandil Euroopa muusikakultuuris? Millised ühiskondlikud muutused ja tehnilised uuendused andsid muusika levikule tugeva tõuke? Ilmaliku laulu ja seltskonnamuusika osatähtsus hakkas muusikakultuuris alates 16.sajandist suurenema.Haritud inimeste kodudes oli kunstmuusika harrastamine enesestmõistetav tava. Taanduma hakkas see tava umbes 20.sajandil. Muusika levikule andsid tugeva tõuke nooditrükitehnika leiutamine 15. ja 16
missa autor. Ta kirjutas palju motette, teda on nimetatud a viimaseks truvääriks. Ta oli esimene helilooja, kelle loomingus sai ilmalik muusika vaimulikust tähtsamaks. Trecento Itaalia · Tugevate linnriikide ja majandusliku tõusu sajand. · Itaalia humanismi sünniaeg, vararenessansi kirjanduse õitsenguaeg. · Muusikas domineeris õukondlik elegantne ilmalik seltskonnamuusika. · Tähtsaim lauluvorm oli madrigal- 2- või 3-häälne laul karjuseidüllist või armastusest. · Teine populaarne lauluvorm oli caccia- 3- häälne, rahulik alumine hääl toetab kahte elavat kaanonis laulvat ülemist häält. · Väljapaistvaim helilooja oli Francesco Landino, kes oli ka luuletaja ja muusikateoreetik. Ta improviseeris paljudel pillidel, kirjutas mitmehäälseid, ehtitaalialikult laulaid ballata´sid (refrääniga laul).
itaalia 14-16. Saj kultuuriga Millal ja kus kujunes välja muusika renessansi ajal- 14.saj prantsusmaal Kuidas muutus autori ja teose suhe 14.saj- Hakati seostama teost ja autorit, enne seda oli kunstilooming anonüümne Imitatsiooniline polüf.-Hääled, mis hakkasid üksteist jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakujundeid. Missugused zanrid olid sel ajal kirikumuusikas- Missa, reekviem, motett Reformatsioon- usumuudatus Millest sai tõuke seltskonnamuusika areng- nooditrükitehnika leiutamine 15-16.saj andis tõuke Iseloomusta ilmalikke laule- Laulud, mis polnud jumalaga seotud. *kõiki hääli võib laulda *kõiki hääli võib laulda neid ühtlasi pillides dubleerides. Madalmaade koolkonna heliloojad- Johannes Ockeghem, Josquin Desprez, Guillaume Dufay. Missugused olid olulised muutused instrumentaalmuusikas- kujunesid uued pillizanrid Sansoon- prantsuskeelne ilmalik laul, tavaliselt 4-häälne, renessansi ajal, võib saata pillidega,
(14. saj.) Mis on imitatsiooniline polüfoonia? Hääled hakkasid üksteist jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakujundeid. Nt kaanon. Missugused zanrid olid sel ajal kirikumuusikas? Missa ja motett Mis on reformatsioon ja kuidas on seotud muusikaga? Reformatsiooni tulemusena tekib täiesti uus vaimuliku muusika zanr: LUTERI KORAAL. (saksa kirikulaul, emakeelne, värsstekst, igas salmis vana meloodia, esitab kogudus, võis saata oreliga). Reformatsioon on usumuudatus. Millest sai tõuke seltskonnamuusika areng? Muusikanautijate ring laieneb oluliselt 16. saj. Seda soodustas põhjalik muusikaõpetus ja trükikunst. Iseloomusta ilmalikke laule, too näiteid. Ilmalik laul ei ole seitud jumalaga. Ilmalik laul räägib inimesest ja loodusest. Ilmalikud olid a cappellad, polüfoonilised, mitmehäälsed. Näiteks Clement Janequin ,,Lindude laul"; Abraham Bosse ,,Helisev muusika" Kuidas oli muusika seotud tekstiga? Tugevnes muusika seos tekstiga
10.Nimeta madalmaade koolkonna olulisemad heliloojad. G. Dufay, O. Lassus, J. Ockeghem, J. Desprez. 11.Lutheri koraal – saksa protestantlik laul 12.Reformatsioon – 16. Sajandil sündinud usuline uuendusliikumilne, mille tulemusega katoliku kirikust eraldusid harud: luterlus jne 13.Vastu reformatsioon – üritati tervendada lirikut ja tugevada Rooma positsioone, muudeti liturgiat ja tehti ettekirjutusi kirikule. 14.Milline oli ilmaliku laulu ja seltskonnamuusika osatähtsus 16. Sajandil Euroopa muusika kultuuris? – haritud inimestele möeldud, hiljem haritud inimeste kodudes enesestmõistetav tava. 15.Millised ühiskondlikud muutused ja tehnilised uuendused andsid muusika levikule tugeva tõuke? Nooditrükitehnika leiutamine 1500. Aasta paiku ning 16. Sajandil avaldati trükist väga suurel hulgal just seltskonnamuusikat.
sajandi kirikumuusikas o See oligi see missa Tsükliline kontsertmissa o Kasvas välja ordinariumi osadest o Tekib reekviem Ars nova lõpp Ars subtilior o suur skisma o peene ja maneerlik kunst o muusikaline kirjatehnika muutus veel keerukamaks lühikesed noodivältused komplitseeritud rütmikompositsioonid atonaalsus kohati Itaalia 14. sajandil o nimetus Trecento o linnriigid ja majanduslik tõus o õukondlik elegantse ilmalik seltskonnamuusika o Ajastu suurkuju oli pime muusik Francesco Landino o Ilmalik vokaalpolüfoonia Madalmaade muusikaajalooline taust 15. sajandil o Burgundia hertsogiriik o Langes varad Prantsusmaale o Toetas kultuuritegelasi o Tekkis renessanssi ideaal Faux Bourdon o Inglise ja prantsuse muusika mõjutas renessanssimuusikat o Inglise mitmehäälsus Lauldi terts-ja sekstintervallides (dissonantsid) o Faux bourdon saatehääl liikus viisihäälega paralleelsetes sekstides vale bass
13. sajand visatakse motett kirikust välja ja see saab Prantsuse seltskonnalauluks- on mitme häälne polüfooniline mitmetekstiline ilmalik laul. ( 15 saj kuni tänapäevani on motett mitmehäälne vaimulik laul) . Guillaume de Machaut (~1300 1377) prantsuse ars nova juhtiv helilooja. 14. sajandi itaalia muusika trecento Terecento muusika on Kesk- ka Põhja-Itaalia linnades, enamasti õpetatud vaimulike poolt. Ilmalik seltskonnamuusika mitmehäälne ansamblilaul. Itaalia 14 sajandi muusika on palju pehmem võrreldes Prantsusmaa sama aja muusikaga. Pehmemad kooskõlad ja kontrastne polüfoonia. Peamised zandrid : Ballata- tantsulaul, caccia- ( jaht) tekst on elav ja värvikas. Madrigal- sisu karjuseidüll, armastus, lihtsa vormiga. Madalmaade koolkond e. Franko- Flaami koolkond e. Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastus! ( Renessanssi ajastu tähtsaim koolkond ). Madalmaades väljakujunenud uus helikeel ühendas eri maade
suurem osalemine jumalateenistusel. Martin Luther oli suur muusikahuviline ja valdas hästi orelimängud. Ta oli ka mitmete koraalide autor. Martin Luther ( 10.november 1483 18.veebruar 1546 ) munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. ( Martin Luther ) Tema tuntuimad laulud on ,, Üks kindel linn ja varjupaik'' ja ,, Ma tulen taevast ülevalt''. Ilmalik laul ja seltskonnamuusika 16.sajandil Vararenessansi muusikas hakkas Euroopa kunstmuusika väljenduslaadi määrama ilmalik laul. 14. ja 15 sajandil olid keerukalt komponeeritud polüfoonilised laulus. Alates 16.sajandist oli kunstmuusika harrastamine haritumate linnakodanike kodudes enesestmõistetav ning see tava hakkas taanduma alles 20.sajandil. Ilmaliku laulu laia leviku tagas ka nooditrükitehnika. Ettekandmisel oli oluline, et kogu seltskond saaks selles osaleda. Esituskoosseisud varieerusid:
Barokk kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Muusikat iseloomustavad dünaamilisus, rahutus, liialdused ja teatraalsus. Emotsionaalne mõjutusvahend- ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna. Kontsertstiil - muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. Vastandina renessansiajastu muusikale (kirikumuusika oli jumalateenistuse funktsionaalne osa, seltskonnamuusika mõeldud koos mängimiseks või tantsimiseks) oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Instrumentaalmuusika- muusika., mida esitavad muusikainstrumendid. Cremona koolkonna viiulimeistrid- Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari. Barokktrio- viiul, vioola, tsello(basspill). Barokkorkester- kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioolade rühm ja basso continuo, mida mängiti vastavalt vajadusele mitme pilliga, nt. Tsello, kontrabass, fagott jm.
see mõjutas kirikumuusika arengut? Iseloomusta lühidalt tekkinud stiili. Altari kohal asetsesid kahel pool rõdud, neist kummalgi oli oma orel. Rõdudele paigutati ka koore ja pilliansambleid, neist igaüks 4-5-häälne. Mitmekoorimuusikat iseloomustavad võrdsete kooriblokkide vastandamine, ,,dialoogid" kahe koori vahel, kajaefekt, palju kasutati pille! Paljukoorilises muusikas võis mõni koor koosneda üksnes pillidest. Ilmalik laul ja seltskonnamuusika 16. sajandil Seltskonnamuusika mõiste Ettekandmisel oli oluline, et kogu seltskond saaks selles osaleda. Esituskoosseisud varieerusid: ·kõiki hääli võidi laulda ·kõiki hääli võidi mängida, kusjuures pillikoosseis oli vabalt valitav ·hääli võis vabalt jagada lauljate ja mängijate vahel ·kõiki hääli võidi laulda, neid ühtlasti pillidel dubleerides. Sansoon ja programmsansoon Prantsuse sansoon üldnimetus 4-häälsele prantsuse keelsele ilmalikule armastuslaulule
..). 5. Renessansiajastu periodiseering. VARARENESSANSS (14. saj) KÕRGRENESSANSS (15. saj) HILISRENESSANSS (16. saj) 6. Kirjelda iga perioodi. VARARENESSANSS (14. saj) Sel ajajärgul olid tooniandvaks Itaalia ja Prantsuse muusika. Prantsusmaal kujunes lõplikult välja ordinaariumiosadest koosnev missatsükkel. Kõige esinduslikumaks žanriks sai motett. Heliloomingus valitses mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul. Itaalias domineeris õukondlik elegantne ilmalik seltskonnamuusika, tähtsaim lauluvorm oli madrigal, teine lauluvorm oli caccia. KÕRGRENESSANSS (15. saj) 15. sajand oli Madalmaade vokaalpolüfoonia kõrgaeg. Keskuseks sai Burgundia hertsogiriik. Pärast sõda sai uuteks keskusteks Prantsuse kuningakoda ja Habsburgide õukond. Kujunes välja uus kõlaideaal – tertsidel ja sekstidel põhinevad kooskõlad. Muusika oli rohkem seotud tekstidega, rütm hakkas lähtuma sõna rütmist ja muusika andis edasi tekstis toimuvat.
..). 5.Renessansiajastu periodiseering Vanarenessanss (14. saj) Kõrgrenessanss (15. saj) Hilisrenessanss (16. saj) 6.Kirjelda iga perioodi VARARENESSANSS (14. saj) sel ajajärgul olid tooniandvaks Itaalia ja Prantsuse muusika. Prantsusmaal kujunes lõplikult välja ordinaariumiosadest koosnev missatsükkel. Kõige esinduslikumaks zanriks sai motett. Heliloomingus valitses mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul. Itaalias domineeris õukondlik elegantne ilmalik seltskonnamuusika , tähtsaim lauluvorm oli madrigal, teine lauluvorm oli caccia. KÕRGRENESSANSS 15. sajand oli Madalmaade vokaalpolüfoonia kõrgaeg. Keskuseks sai Burgundia hertsogiriik. Pärast sõda sai uuteks keskusteks Prantsuse kuningakoda ja Habsburgide õukond. Kujunes välja uus kõlaideaal - tertsidel ja sekstidel põhinevad kooskõlad. Muusika oli rohkem seotud tekstidega, rütm hakkas lähtuma sõna rütmist ja muusika andis edasi tekstis toimuvat.
Vokaalmuusikas püüti helides väljendada sõnade tähendust. Omane oli meelepärane, sõna ja värsi rütmile alluv lihtne, laulev meloodika ja poeesiast lähtuv, selgelt liigendatud kergestihaaratav vorm. Muusikas kujunes välja uus kõlaideaal, meloodiline variatsioon ja simulataanne komponeerimismeetod, kus kõik teose hääled ja osad korraga luuakse. 15.-16. sajandi vahetusel leiutatud nooditrüki tehnika muutis laiatarbelise seltskonnamuusika üha olulisemaks. Kujunes välja Guillaume Dufay stiil: palju ringi reisinud õpetlasena ühendas ta prantsuse kompositsioonitehnika, inglise kõlataju, itaalia luulevormide klassikalised mõõdusuhted, selge liigenduse ja meelelise laulvuse. Renessansiajastul hakati jumalateenistuseks loodud muusikat esitama kontsertmuusikana. Ilmusid ka esimesed ooperid ning balletid. Esimene ooper „Daphne“ etendus 1598. aastal. Kui varem oli
3. Nimeta baroki poliitik, 2 kunstnikku, 2 heliloojat, 2 kirjanikku L Poliitik Kunstnikud Michelangelo, El Greco Heliloojad Monteverdi, Vivaldi Kirjanikud Giambattista Marino, Gracian 4. Seleta mis on kontsertstiil (mis muutus võrreldes varasemaga). Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. Vastandina renessansiajastu muusikale (kirikumuusika oli jumalateenistuse funktsionaalne osa, seltskonnamuusika mõeldud koos mängimiseks või tantsimiseks) oli barokkmuusika pingsaks kuulamiseks. 5. Mis on basso continuo -seleta Katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. 6. Võrdle ooperit ja oratooriumi Oratooriumil puudub lavaline tegevus ja sisu antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega. Oratooriumis on koori tähtsus palju suurem kui ooperis. 7. Millised oli baroki populaarseimad pillid? L Viiul, klavessiin, orel, lauto 8
saj. II poolel, organum 9. saj., esimesed gregooriuse laulule mitte tuginevad mitmehäälsuse zanrid, nt. motett 13. saj.). Teistel maadel enamasti kopeeritakse Prantsusmaa saavutusi. 14. tõusevad Prantsusmaa kõrvale teised, iseseisva mitmehäälse muusikaga kultuurid. Neist kõige huvitavam Itaalia, alates 1330ndatest. Trecento muusika Kesk ja PõhjaItaalia linnades, enamasti õpetatud vaimulike poolt aristokraatlikes majades viljeldud elegantne ilmalik seltskonnamuusika mitmehäälne ansamblilaul. Olulisemad keskused: Firenze (Medicid), Bologna, Padua, Modena, Milano (Sforzad), Perugia, Ferrara (d'Ested). Tekstid: Dante (Firenze), Petrarca, Boccaccio (Firenze) jne., paljud heliloojad on viisistanud omi värsse. Itaalia 14. sajandi muusika on palju pehmema kõlaga kui sama ajastu prantsuse muusika: Meloodiad eriti ülemises hääles on pehme joonisega, voolavamad kui sama aja pr. m. Kaunistused meloodias
Lõplikult kujunes välja ordinaariumiosadest koosnev missatsükkel. Kõige esinduslikumaks zanriks sai motett. Heliloomingus valitses mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul. Tekkis uus muusikastiil ars nova. Ars nova väljapaistvaim helilooja Guillaume de Machaut oli esimese tervikteosena loodud missa autor. Ta oli esimene helilooja, kelle loomingus sai ilmalik muusika vaimulikust tähtsamaks Itaalia. Domineeris õukondlik elegantne ilmalik seltskonnamuusika, tähtsaim lauluvorm oli madrigal- 2-või 3-häälne laul karjaseidüllist või armastusest. caccia- 3-häälne, rahulik alumine hääl toetab kahte elavat kaanonis laulvat ülemist häält. Väljapaistvaim helilooja oli Francesco Landino, kes oli ka luuletaja ja muusikateoreetik. Kõrgrenessanss 15. sajand oli madalmaade vokaalpolüfoonia kõrgaeg. Keskuseks sai Burgundia hertsogiriik. Kujunes välja uus kõlaideaal- tertidel ja sekstidel põhinevad kooskõlad, mis saavad
Kirikukogu kokkukutsumise põhjused: reformatsiooni kiire levik, suurte alade kaotamine, katoliku kiriku probleemide arutamine, sealhulgas kirikumuusika probleemide arutamine: ühehäälse kirikulaulu edu protestantlikus kirikus katoliku kiriku muusika süüdistamine liigses keerukuses ja tekstidest mittearusaamises. Reform teostus aastaks 1614, mil ilmus Editio Medicea gregooriuse laulu uuendatud meloodiate täielik kogu 16. saj. seltskonnamuusika sajand. Igal maal on erinevad zanrid ja erinev helikeel. Tekst on oluline ja peab olema arusaadav, kuuldav. Teksti piltlikkus, muusikas püüd teksti illustreerida. Teksti kõla (häälitsused, lindude laul, lahingukära, olmehääled ja kõlad jne). Itaalia ilmalik laul 16. sajandil. Itaalias kujunesid mitmed omapärased zanrid. Rahvalikud laulutüübid: frottola, villanella (canzon villanesca talupojalaul).
Selle põlvkonna heliloojad olid Philipp de Monte ja väga tuntud laulukunstnik Orlandus Lassus, kelle teoseid on ligi 2000. Peale 16.sajandit tekkis instrumentaalmuusika, mis seisnes selles et, muusikas kasutati rohkem pille. Loodi uus omapärane noodikiri tabulatuur, mis pani helikõrguste asemel kirja mänguvõtted. Kasutusel olevad pillid olid instrumentaalmuusikas: orel, klavessiin, klavikord, trompetid, tromboonid ja tsink. Peamiselt oli instrumentaalmuusika ikkagi seltskonnamuusika ja improvisatsioon, sest selle kirjapanijaid oli väga vähe. Üks levinuimaid tantsumuusikaid oli ,,branle". Kokkuvõtteks võin öelda seda, et muusika arenes ikkagi tänus sellele, et inimestele hakati süstime humanismi ja julgust oma arvamust avaldada. Olulisemaks tegelaseks pean Leonardo da Vinci-t, kes tõesti oli geenius ja veel mitmel alal. Õppisin sellest peatükist, mitmeid muusika zanre
tema seisukohtadest sai alguse reformatsioon ja on oluliselt mõjutanud protestantismi. Lutheri osa protestantismis- tal oli hea muusikaline haridu(mängis orelit); võttis eeskuju madalmaade vokaalmuusikast, ise helilooja; haaras lauluga kaasa terve koguduse-kirikutäis rahvast; tõi liturgiasse sisse saksa keele. Lutheri koraal protestantlik kirikulaul, stroofiline värsstekst, korduv viis, saksa keeles(rahvuskeeles),eeslaulja +orel. Lutheril umb 30 koraaliviisi. Ilmalik laul, seltskonnamuusika 16.saj: 16 saj laienes muusika tarbijate ring tänu humanistlikule haridusele levis muusikaõpetus; nooditrükitehnika leiutamine. Prantsuse ilmalik laul 16 saj sansoon on pr. Keelene 4 häälne laul, teemaks armastus, loodus, kohati naljatlevad, lõbusad, kiired, mõnikord aga sentimentaalsed ja meloodilised. Clement Janequin-1485-1558 sansoonizanri kuulsaim esindaja. ,,lindude laul"(ilmalik laul) Itaalia ilmalikud lauluvormid 16 saj: Frottola rahvalik rütmikas tantsulaul
vahetusel arendati Veneetsias välja nooditehnika. Ka kooliharidus sisaldas muusikaõpetust. Kuigi renessanss sai alguse Itaalias, on muusikaline renessanss seotud pigem madalmaadega. 15.saj kui hertsogriik lagunes, sõitsid ka muusikud mööda Euroopat uuesti laiali, levitades uut tekkinud helikeelt. • Renessanssajastu periodiseering Vararenessanss(14.saj) – Peamiselt Prantsusmaa ja Itaalia. Prantsusmaal oli populaarne ilmalik polüfooniline laul. Itaalias domineeris õukondlik ilmalik seltskonnamuusika, tähtsamaiks lauluvormiks kujunes madrigal. Kõrgrenessanss(15.saj) – Madalmaade vokaalpolüfoonia kõrgaeg. Muusikale on iseloomulik: uus kõlaideaal, meloodia (tundeline, loomulik liigendus), muusika oli rohkem tekstiga seotud, helilooja loob kõik hääled korraga. Hilisrenessanss(16.saj) – Tekkis palju ilmaliku laulu eritüüpe. Kuulsamad heliloojad olid Orlando di Lasso ja Giovanni Pierluigi da Palestrina. Kirikumuusika muutus lihtsamaks ja emakeelsemaks. 16
isikutele · Ilmalik laul nimetatud ka viimaseks truvääriks. Looming siiski kunstiliselt lihvitud ja õpetatud kirjaviis. · Neljahäälne missatsükkel tema kuulsaim teos esimene ühe autori loodud terviklik missatsükkel "La messe de Nostre Dame". 6 osa. · Gloria missast "La messe de..." Muusika 14. sajandi Itaalilas Trecento · Õukondade ja patriitsikodade elegantne ilmalik seltskonnamuusika, vaimulik muusika kaugel tagaplaanil. · Madrigal itaalia tähtsaim lauluvorm 14. sajandil; enamasti 2-häälne: alumine hääl lihtsam, ülemine keerulisem. Sisuks karjuseidüllid ja armastus · Teine põhivorm on caccia (jaht), tavaliselt 3-häälne; alumine instrumentaalne, 2 ülemist imiteerivat häält "jahivad" teineteist. · Suurkuju pime muusik Francesco Landino · Talt säilinud 154 teost, kõik ilmalikud.
Prantsusmaa Sel ajajärgul olid tooniandvaks Itaalia ja Prantsuse muusika. Suurimad muusikakultuuri keskused olid Pariis ja Avignon. Lõplikult kujunes välja ordinaariumiosadest koosnev missatsükkel. Kõige esinduslikumaks žanriks sai motett. Heliloomingus valitses mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul. Tekkis uus muusikastiil ars nova . Üks väljapaistvamaid heliloojaid oli Guillaume de Machaut . Itaalia. Trecento Domineeris õukondlik elegantne ilmalik seltskonnamuusika, tähtsaim lauluvorm oli madrigal -- 2- või 3-häälne laul karjuseidüllist või armastusest. Teine populaarne lauluvorm oli caccia – 3-häälne, rahulik alumine hääl toetab kahte elavat kaanonis laulvat ülemist häält. Väljapaistvaim helilooja oli pime muusik Francesco Landino. KÕRGRENESSANSS (15. saj) 15. sajand oli Madalmaade vokaalpolüfoonia kõrgaeg. Keskuseks sai Burgundia hertsogiriik (praegune Belgia, Põhja-Prantsusmaa ja Holland)
Puudus muusikA sisemine rahu. Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia, kus kujunes enamik uusi zanre, ning sealt pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. See oli aeg, mis tekkis kontsertstiil. Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. Vastandina renessansiajastu muusikale (kirikumuusika oli jumalateenistuse funktsionaalne osa, seltskonnamuusika mõeldud koos mängimiseks või tantsimiseks) oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus (kastraadid ooperis). Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid
1380), alusepanijaks filosoof, ajaloolane, matemaatik, muusikateoreetik Philippe de Vitry. Teda peetakse ka uue notatsioonisüsteemi leiutajaks. Ars nova väljapaistvam helilooja Guillaume de Machaut oli esimene tervikteosena loodud missa autor. Ta kirjutas palju motette, teda on nimetatud ka viimaseks truvääriks. Ta oli esimene helilooja, kelle loomingus sai ilmalik muusika vaimulikust tähtsamaks. Itaalia. Trecento Domineeris õukondlik elegantne ilmalik seltskonnamuusika, tähtsaim lauluvorm oli madrigal 2- või 3-häälne laul karjuseidüllist või armastusest. Teine populaarne lauluvorm oli caccia 3- häälne, rahulik alumine hääl toetab kahte elavat kaanonis laulvat ülemist häält.Väljapaistvaim helilooja oli Francesco Landino, kes oli ka luuletaja ja muusikateoreetik. Ta improviseeris paljudel pillidel, kirjutas mitmehäälseid, ehtitaalialikult laulvaid ballata`sid (refrääniga laul). Kõrgrenessanss (15. saj) 15
värvirohke. Ta kasutas väga äärmuslikke võtteid. Reformatisoon ja muutused 16. sajandi kirikumuusikas Martin Luther algatas reformatsiooni. Uued usuliikumised muutsid jumalateenistuse põhialuseid ja liturgiat. Luther ei soovinud jumalateenistust täelikult muuta rahvakeelseks, vaid osa. Luteri koraal on saks protestantlik kirikulaul. Reformatsiooni kiire levik ja suurte alade lahkulöömine roomakatolikust kirikust tõid kaasa vastureformatsioon. Ilmalik laul ja seltskonnamuusika 16.sajandil Muusikas hakkas osalema kogu seltskond, kes kõik, kas lausid või/ja mängisid pilli. Sansoon oli renessanssajastul prantsuskeelse ilmaliku laulu üldimetus, see oli valdavalt 4- häälne ja komponeeritud sarnaselt motetiga. 16. sajandi itaalia ilmalik muusika oli jagatud kaheks. 1) hulk rahvalikke laulutüüpe, mida kirjutasid põhilised itaallased 2) peen ja kunstipärane madrigal, mille kujunemine on seotud eelkõige Madalmaade heliloojatega.
- Ligi 200 teost säilinud Johanne Ockeghem - Flaami koolkond - 15. saj II poole tähtsaim - Silmapaistvam uue põlvkonna õpetaja Josquin Desprez - Flaami koolkond - Kõrgrenessanssi tuntuim helilooja “muusikute vürst” - Säilinud 20 missat, 100 motetti 70 ilmalikku laulu Orlandus Lassus e Orlando di Lasso - Flaami koolkond - Madalmaade koolkonna viimane suurmeister - Teoseid kokku üle 2000 ILMALIK LAUL JA SELTSKONNAMUUSIKA PILLID Vararenessanssi (14. saj) muusikas hakkas Euroopa kunstmuusika väljenduslaadi määrama ILMALIK LAUL. Muusikat lõid ka kuningad ja kuningannad. Muusikaõpetus laienes/arenes. Alates 16. saj oli kunstmuusika harrastamine igapäevane (see tava hakkas taanduma alles 20.saj) ! Ilmaliku laulu laia leviku tagas ka - nooditrükitehnika Ilmaliku laulu esitamine: - kõiki hääli võib lauluda - kõiki hääli võib mängida vabalt valitud pillidel
10. Itaalia 14.saj. kultuur Trecento lühiiseloomustus, ajastu suurkuju pime muusik Francesco Landino, lauluvormid madrigal ja caccia Nii nimetatakse 14.sajandi kultuuri Itaalias (sõna tähendabki "kolmsada", vt ka kunstiajaloost quattrocento, cinquecento jne). See on tugevate linnriikide ja majandusliku tõusu sajand. Sel ajal kirjutavad oma kuulsaimad kirjandusteosed Petrarca ja Boccaccio. Muusikas domineerib õukondlik elegantne ilmalik seltskonnamuusika, vaimulik muusika on kaugel tagaplaanil. Tähtsaimad lauluvormid madrigal ja caccia. Madrigal oli kahe-, hiljem kolmehäälne laul lihtsa vormiga tekstile karjuseidüllist või armastusest. Tüüpiliselt on ülemine hääl liikuv, alumised tagasihoidlikumad. Caccia (it.k jaht) oli kolmehäälne laul, kus instrumentaalne alumine hääl toetab kahte elavalt liikuvat, üksteist kaanonina imiteerivat ülahäält. Sajandi teisel poolel mõjutused prantsuse stiilist
kokkupuutepunkt 10. Itaalia 14.saj. kultuur Trecento lühiiseloomustus, ajastu suurkuju pime muusik Francesco Landino, lauluvormid madrigal ja caccia Nii nimetatakse 14.sajandi kultuuri Itaalias (sõna tähendabki "kolmsada", vt ka kunstiajaloost quattrocento, cinquecento jne). See on tugevate linnriikide ja majandusliku tõusu sajand. Sel ajal kirjutavad oma kuulsaimad kirjandusteosed Petrarca ja Boccaccio. Muusikas domineerib õukondlik elegantne ilmalik seltskonnamuusika, vaimulik muusika on kaugel tagaplaanil. Tähtsaimad lauluvormid madrigal ja caccia. Madrigal oli kahe-, hiljem kolmehäälne laul lihtsa vormiga tekstile karjuseidüllist või armastusest. Tüüpiliselt on ülemine hääl liikuv, alumised tagasihoidlikumad. Caccia (it.k jaht) oli kolmehäälne laul, kus instrumentaalne alumine hääl toetab kahte elavalt liikuvat, üksteist kaanonina imiteerivat ülahäält. Sajandi teisel poolel mõjutused prantsuse stiilist
improvisatsioonivabaduse. Sellise kirjaviisi tõttu nimetatakse basso countinuo`t ka nummerdatud bassiks. Basso countinua ehk generaalbass kuulus mistahes esituskoosseisude juurde ja oli ajastule nii tüüpiline, et barokki kutsutakse sageli ka generaalbassi ajastuks.) Muusikasse tuli kontsertstiil. Varasem, renessansi muusika polnud tavaliselt mõeldud publikule esitamiseks. Kiriku- ja õukonnamuusika oli jumalateenistuste ja õukonnna rituaalide osa, seltskonnamuusika oli mõeldud koos musitseerimiseks ja tantsumuusika tantsimiseks. Barokiajastu muusika oli mõeldud pingsaks kuulamiseks. Nii tekkis kontsertstiil, mis seadis muusikale ja muusikule uued ülesanded – muusikateos pidi kuulaja tähelepanu köitma ja näitama esitaja võimekust. Üha rohkem läksid hinda head solistid (viiuldajad, klavessiini- ja orelimängijad, lauljad jt). Järjest enam sai muusikute ülesandeks esinemine külalistele. Suurejoonelised kontserdid linna peakirikus
Ilmalik stiil vaimulikust välja jätta. Veeneetsia koolkond San Marco kirik, alatari kohal kaks vastakuti orelit, külg rõdud, koori ja pillikoosseisudest sai alguse mitmekoorimuusika. Üha olulisemaks muutus häälte kooskõla, orkestri muusika laialdane levik. Alguse saab kontsertlik kirikumuusika. Aluse panija Adrian Willaerti, tema õpilane Andrea Gabrieli. 6 Ilmalik laul ja seltskonnamuusika 16.sajandil. Prantsuse sansoon-prantsusekeelse ilmaliku laulu üldnimetus. Valdavalt 4 häälne ja komponeeritud üsna sarnaselt motetile. Võib eristada kaht laulutüüpi: ühed väga meloodilised ja sentimentaalsed ning teised kiiretempolised ja lõbusad, enamasti on need armastuslaulud. Üks kuulsamaid Clement Janequin (1485-1558) ,,Lindude laul","Sõda","Pariisi hõiked". Frottola- rahvaliku laulutüübi nimetus, puhtalt õukondlik laulutüüp. Lihtsas vormis
Puudus muusika sisemine areng. Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia, kus kujunes enamik uusi zanre, ning sealt pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. See oli aeg, mis tekkis kontsertstiil. Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. Vastandina renessansiajastu muusikale (kirikumuusika oli jumalateenistuse funktsionaalne osa, seltskonnamuusika mõeldud koos mängimiseks või tantsimiseks) oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus (kastraadid ooperis). Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad
ja seega matkib instrumentaalmuusikagi kõnet/deklamatsiooni. (Renessansiajastule iseloomulik muusika polnud mõeldud kuulajaile esitamisesk ja seega polnud ka taotluseks kuulaja tähelepanu köitmine Kiriku- ja õukonnamuusika olid jumalateenistuste ja õukondlike rituaalide osa ning seltskonnamuusika oli mõeldud ühiseks musitseerimiseks ja tantsumuusika tantsimiseks. Renessansiaegsed kiriku-ja õukonnakapellid ei koosnenud kutselistest muusikutest, vaid peamiselt vaimulikest. Algselt tähistas sõna kapell-vaimulikkonda, või väikest palveruumi,)kapell-barokiajastus aga orkestrit ja/või koore.
ja seega matkib instrumentaalmuusikagi kõnet/deklamatsiooni. (Renessansiajastule iseloomulik muusika polnud mõeldud kuulajaile esitamisesk ja seega polnud ka taotluseks kuulaja tähelepanu köitmine Kiriku- ja õukonnamuusika olid jumalateenistuste ja õukondlike rituaalide osa ning seltskonnamuusika oli mõeldud ühiseks musitseerimiseks ja tantsumuusika tantsimiseks. Renessansiaegsed kiriku-ja õukonnakapellid ei koosnenud kutselistest muusikutest, vaid peamiselt vaimulikest. Algselt tähistas sõna kapell-vaimulikkonda, või väikest palveruumi,)kapell-barokiajastus aga orkestrit ja/või koore.
muusika sisemine areng. Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia, kus kujunes enamik uusi zanre, ning sealt pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. See oli aeg, mis tekkis kontsertstiil. Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. Vastandina renessansiajastu muusikale (kirikumuusika oli jumalateenistuse funktsionaalne osa, seltskonnamuusika mõeldud koos mängimiseks või tantsimiseks) oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus (kastraadid ooperis). Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna
muusika sisemine areng. Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia, kus kujunes enamik uusi zanre, ning sealt pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. See oli aeg, mis tekkis kontsertstiil. Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. Vastandina renessansiajastu muusikale (kirikumuusika oli jumalateenistuse funktsionaalne osa, seltskonnamuusika mõeldud koos mängimiseks või tantsimiseks) oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus (kastraadid ooperis). Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna
6. Renessansi muusikazanrid. Erinevalt 14ndast sajandist, kui muusikas domineerisid ilmalikud zanrid, tõusis 15ndal sajandil heliloojate loomingus taas esile kirikumuusika. Loodi polüfoonilisi missatsükleid, kiriklikke motette, hümne. Kõige esinduslikumaks zanriks sai missa ordinaarimiosade tsükkel. Teiseks põhizanriks jäi motett. Nooditrükitehnika leiutamine 15-16ndal sajandi vahetusel andis tõuke seltskonnamuusika laiale levikule. Heliloojate loomingus sai tähtsaks ka ilmalik polüfooniline laul, mille kõige lihvitumaks zanriks kujunes madrigal. Kui 14-15ndal sajandil ei tehtud vahet vokaal- ja instrumentaalmuusikal siis 16ndal sajandis hakkasid need teineteisest eemalduma ja kujunesid uued pillimuusikazanrid. 7. Renessansi kirikumuusika. Kirkumuusika tõusis esile 15ndal sajandil. Kõige olulisemaks zanriks sai tsükkel missa ordinaarimiosadest
reeglipäraselt valmistatud ja lahendatud. ·peamiselt vaimulik muusika, missatsüklid ja paroodiamissad ·tuntumaid teoseid on ,,Missa papae Marcelli", kus ta sarnaselt Machaut'le kasutab rohke ja vähese tekstiga osades kahte erinevat stiili. ·juhtis Rooma Peetri kiriku kapelli ja oli paavsti isikliku kapelli ,,Capella Sistina" laulja (ehkki oli abielus) 8 Ilmalik laul ja seltskonnamuusika 16. sajandil Seltskonnamuusika mõiste Ettekandmisel oli oluline, et kogu seltskond saaks selles osaleda. Esituskoosseisud varieerusid: ·kõiki hääli võidi laulda ·kõiki hääli võidi mängida, kusjuures pillikoosseis oli vabalt valitav ·hääli võis vabalt jagada lauljate ja mängijate vahel ·kõiki hääli võidi laulda, neid ühtlasti pillidel dubleerides. Sansoon ja programmsansoon Prantsuse sansoon üldnimetus 4-häälsele prantsuse keelsele ilmalikule armastuslaulule
VARARENESSANSS (14.saj) Sel ajajärgul olid tooniandvaks Itaalia ja Prantsuse muusika. Prantsusmaa Suurimad muusikakultuurikeskused olid Pariis ja Avignon. Kõige esinduslikumaks zanriks sai motett. Heliloomingus valitses mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul. Tekkis uus muusikastiil ars nova, lad k ,,uus kunst", alusepanijaks filosoof, ajaloolane, matemaatik, muusikateoreetik Philippe de Vitry. Itaalia Domineeris õukondlik elegantne ilmalik seltskonnamuusika, tähtsaim lauluvorm oli madrigal. Teine populaarne lauluvorm oli caccia. Väljapaistvam helilooja oli Fransesco Landino, kes oli ka luuletaja ja muusikateoreetik. KÕRGRENESSANSS(15.saj) 15.sajand oli Madalmaade vokaalipolügoonia kõrgaeg. Keskuseks sai Burgunida hertsogiriik. Aastatel 1420- 1470 oli sealse kultuuri kõrgperiood. 1475-1477 hävitas Prantsusmaa sõjas Burgundia, muusikud paisati mööda Euroopat laiali, tekkis kosmopoliitselt ühtne kultuur
eri maade traditsoone. Eriti olulised olid Mandri-Euroopa muusikale Inglismaalt tulnud mõjutused. Kõige iseloomulikum oli aulmine paralleelsetes tertsides ja sektides, see matkis rahvalikku laulmistava Briti saartel. Siit kasvasid välja kogu uusaegse Euroopa muusikale iseloomulik harmooniakeel. Muusika püüdles korraga kõlavate häälte tasakaalustatud ja harmoonilise ühtsuse poole. Tekkis imitatsiooniline polüfoonia. Nooditrükitehnika leiutamine 15.-16. Sajandi vahetusel andis tõuke seltskonnamuusika laiale levikule. 16. Sajandil hakkasid vokaal- ja instrumentaalmuusika teineteisest eemalduma ja kujunesid uued pillimuusikazanrid. Tugevnes muusika seos tekstiga. 7) RENESSANSSAJASTU MUUSIKAZANRID Ars Nova ajastu kõige esdinduslikumad heliteosed olid kolme- ja neljahäälsed motetid. 15. Sajandil tõusis heliloojate loomungus taas esile kirikumuusika. Rohkesti loodi sel ja järgmisel sajandil polüfoonilisi missatsükleid, kiriklikke motette ja hümne. Kõige esinduslikumaks
Ta oli Johannes Ockeghemi õpilane. Ta muusikas on iseloomulik tundeliste muusikaliste kujundite vastandamine. Orlando di Lasso muusikast: ·impulsiivne, dünaamiline, värvirohke ·rohkelt suurendatud ja vähendatud intervalle ·polüfoonia tehnika eiramine ·mõjutas hiljem Saksa barokkheliloojaid (Shitz, Bach) Lassuse väljenduslaad seostub maneristliku stiiliga tolleaegses maalikunstis, näiteks Tintoretto ekstaatilise maalilaadiga. Ilmalik laul ja seltskonnamuusika 16. sajandil Seltskonnamuusika mõiste Ettekandmisel oli oluline, et kogu seltskond saaks selles osaleda. Esituskoosseisud varieerusid: ·kõiki hääli võidi laulda ·kõiki hääli võidi mängida, kusjuures pillikoosseis oli vabalt valitav ·hääli võis vabalt jagada lauljate ja mängijate vahel ·kõiki hääli võidi laulda, neid ühtlasti pillidel dubleerides. Sansoon ja programmsansoon Prantsuse sansoon (pr k chanson-laul)- see on prantsuskeelse ilmaliku laulu üldnimetus. 16.saj
Ladinakeelsele liturgiale hakati lisama emakeelseid koguduselaule luteri koraale, mida 18. sajandist alates saatis orel. Luteri koraalidele tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Luther ise kirjutas üle 20 teksti ja üle 30 viisi. Olulised muutused liturgias ja ettekirjutused ka kirikumuusikale. Nõuti ka greg. laulu reformimist ja selle tähtsuse taastamist liturgias. Tulemuseks oli greg. laulu tunduv lihtsustamine kaunistuste kaotamise teel. · Ilmalik laul ja seltskonnamuusika 16. Sajandil 16. sajandi alguses hakkas Itaalia muusika taas õitsema seoses paljude prantsuse ja flaami muusikute maaletulekuga Itaalia sõdade ajal 15.-16. sajandi vahetusel, aga ka uue situatsiooniga poliitikas ja majanduses. Suurenes metseenide huvi kunsti ja muusika vastu. Itaalia 16. Sajandi ilmalikus laulus oli kõrvuti kakas vastandlikku suunda: 1) rahvalikud laulud, mida kirjutasid pms itaallased;
Sajandi keskel viidi sisse uus liturgia. Omapärane anglikaani kirikumuusika hakkas juurduma Elisabeth I valitsuse all, seda iseloomustavad lihtne akordiline stiil, mille keskpunktiks inglisekeelne tekst. Anglikaani kirikumuusika 2 põhilist vormi on service(kindlad osad)ja anthem(vastab ladina motetile) Full anthem-tervikune polüfoonilises stiilis kooriteos ja verse anthem-loodud ühele või mitmele soolohäälele ja sellele lisatakse lühikesed koorilõigud. Ilmalik laul ja seltskonnamuusika 16. sajandil 16.sajandil trükiti kunstmuusikat väga palju ning seda võidi a. kõiki hääli laulda b. kõiki hääli mängida, kusjuures pillikoosseis oli vabalt valitav c. hääli võis vabalt jagada mängijate ja lauljate vahel d. kõiki hääli võidi laulda ja neid pillidel dubleerida. Prantsuse sansoon-pr. Keelse ilmaliku laulu üldnimetus. 16. saj oli see valdavalt 4-häälne ja armastussisuga. Clement Janequin-sansoonide looja. Sajandi teisel poolel kaotas sansoon oma
annaabi.ee 
