NIMED MARMORTAHVLIL 1. Film on Vabadussõjast 2. Eesti eest väljas, et võõras võim Eestit ei vallutaks. Eesti vabaduse nimel. Mitte kõik, vabatahtlikult läheksid ainult vähesed, väga vähesed. Ajad on muutunud, väärtushinnangud nendega. Paljusid tänapäeva noori jätaks see kõik külmaks, kes või mis on võimul. Need, kes hoolivad tõeliselt Eesti riigist, lähevad kasvõi välja õpetamata Eesti eest välja. Kindlasti osad ka väljaõpetanutest läheks Eesti kaitseks välja. 3. Esimene sõjakogemus: Nad olid minemas kuskile kõikkide rühmadega. Hobused,vankrid ja sõjaülem. Järsk jooksid metsa varjule, kuna punased olid vastu tulemas. Metsas nägid nad punaseid liikumas, ning poisid lõid araks ja jooksid ära. Isegi püssid nad visaksid maha. Konsap veel jooksis esimesena aga Ahas võttis süü enda peale. Varem polnud neil mingeid sõjakogemusi, ning see oli neil esimene. 4. Konsap Vaikne, algul oli julge...
territooriumil oli Viited skulptuuridest, ainult areen ja kohad loomade puuridest, mõnedele väravate ehitustest jms vaatlejatele. Täitsa ilmuvad kui lõpevad võimalik, et orgu Puunia sõjad: 264 – 146 põlluliselt töödeldati eKr. ja korjati sealt saaki. ajalugu Pinna tasandamine enne kui algasid uued Esialgselt vankrid võistlused tekitav päris liikusid sirgjooneliselt palju probleeme, ja areeni lõppu, seal otsustati muutma pöördusid ümber ja teekonda: nüüd vankrid sõitsid tagasi. hakasid Uus liikuma mööda võistluste Hiljem, kui Roomas ringi.meetod korraldamis hakkas arenema kiiresti kohanes,
Palju on maid. Mõned kui käänlevad, Veel rohkem on teid, väänlevad ussid, keegi ei jõuagi kurvides karjuvad lugeda neid. vankrid ja bussid. Ei neile jõuta Palju on teid, nimesid anda mis käia meil vaja. ega neid kõiki Vaata, seal saadab kaardile kanda. sind tuledes maja. Teed aina lähevad, Lähed ja astud, looklevad,ruttavad, ent tulesid veel mõned on võõrad ikka on näha ja mõned on tuttavad. hämaral teel, Mõned on auklikud, ikka veel paistab kivisid täis, kellegi käsi:
sümptomite ilmnemist. Katku kandsid edasi rottidel elutsevad kirbud, kes elasid ka inimestel. Hiljem muutus must surm kopsukatkuks ja levis inimeselt inimesele puudutuste ja aevastamise teel. Katku vastu polnud end kuidagi võimalik kaitsta ning haigus tappis nii rikkaid kui vaeseid. Katkuohvrite laipade kiire äraviimine oli väga tähtis, isegi kui inimesed ka oma lähedasi veel leinasid. Tänavatel käisid ringi karjujad, kes hüüdsid: "Kandke surnud välja!" Öösiti laaditi vankrid laipu täis ja viidi matmiseks ära. Must surm levis linnades ülerahvastatuse ja hügieeni puudumise tõttu väga kiiresti. Ka muust maailmast isoleeritud kloostrid ei pääsenud haigusest: katku tõid sinna abi paluvad nakatanud. Tagajärjed Must surm laastas suuri piirkondi: majad jäid tühjaks, külad ja linnad jäeti maha, täielikult surid mõnd konkreetset ametit pidavad inimesed või siis mõne piirkonna kõik inimesed. Bagdad ja Meka jäid tühjaks. Põldudel
porrulauku ja sinepit. Lambavillast tehti rõivaid. Peamised kandeloomad olid härjad ja peamised veoloomad olid eeslid. Püüdsid kala ja metslinde. Põllumajandus oli sõltuv niisutusest. Niisutuseks kasutati kaevukooke, kanaleid ja tamme. Kaubavahetus Sumerid vahetasid teravilja puidu, metalli ja ehituskivide vastu, mida neil ei olnud. Sumerisse toodi elevandiluud ja muid luksuskaupu. Kaubavahetust hõlbustasid ratastega vankrid ja arvutamine savitahvlitel. Sumeri keel Kunst Arhitektuuris kasutati eelkõige üksteise peale laotatud päikese käes kuivatatud telliseid, kui ka tugipiilareid, nisse, poolsambaid, seotisi. Kasutati savinaelu. Enamik säilinud ehitisi on templid. Sumerite tempel Sumerite Eanna tsikuraat Uris Tehnika Puri Kirka Saag Kirves Meisel Nuga Haamer Oda
Maailm ja mõnda ... ilmus kokku viies annis, millest igaüks sisaldas ka kosmoloogilise osa: · Esimene and - Maa, Päike, Sodiaak, aastaaegade vaheldumine · Teine and - Kuu, selle faasid, tõus-mõõn, pilt Kuust, nagu see paistab läbi väiksema teleskoobi. · Kolmas and - rändavad tähed (planeedid), pisiplaneedid, Saturni rõngas · Neljas and - sabbaga tähed, väike Kuu kaart · Viies and - kinni-tähed: Vardad, Sõel, Vankrid, Pol-i täht, Linnutee "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on. Tullosaks ja õppetlikuks aeawiteks Ma-rahvale" oli esimene katse välja anda eestikeelset populaarteaduslikku pildiajakirja. See perioodika ja õpetliku rahvaraamatu vahepeale jääv väljaanne ilmus Tartus aastatel 1848-1849 viies andes. Käesolev kordustrükk on pühendatud Fr. R. Kreutzwaldi 200. sünniaastapäevale. Väljaanne tutvustab maailmaruumi ja päikesesüsteemi, eksootilisi loomi-linde, loodusnähtusi, Euroopa linnu
saavutada tõeliselt suure armastusega. Olles aga kord olukorras, kus Elu on peagi surumas tõrkumatult rinnale kaks väsinud kätt, mõistab ta, et kogu armastus tema elus oligi olnud vaid tema enda armastus, pälvimata sealjuures iialgi midagi rohkemat kui ärakasutamine. Hoolimata sellest, et romaani läbib taas Willa Catheri otsitud suur emotsioon, jäävad seal tulemata oodatud imed. Värelevaks illusiooniks saavad vaid härra Goriot' tütarde saadetud tühjad vankrid mehe matuserongis, suurimaks imeks ehk aga ühe isa nii omakasupüüdmatu ja tingimusteta armastus, mis eelneb üksildasele ja rahulikule surmale. Tõeliselt suured tunded kahes erinevas romaanis jõuavad ka erinevate lahenduste ja tulemusteni. Suur armastus inimeste südames võib olla tõepoolest imeliseks jõuks, mis tõukab astuma homsesse päeva, paneb seal eriliselt sädelema süngest taevast langevad vihmapiisad ning kaunilt helisema raksuva kõuekärina. Samas
Mesopotaamia on kahe jõe, Tigrise ja Eufrati maa. Esimesed valitsejad Mesopotaamias olid ülempreestrid. Esimeseks tsivilisatsiooniks sumerid, kes ei suutnud küll luua ühtset riiki. Vana-Mesopotaamia 4 ajastut: 1. Sumeri-akaadi ajastu 4 at. eKr 1800 eKr Legendi järgi pärinevad sumerid mägedest ning nad on sisserännanud rahvas. Sumerite leiutatu on kirjasüsteem ja ratas. Ratta leiutamisel rajaneb enamik hilisemate aegade tehnilisi leiutisi nagu vankrid hobukaarikud jms. Algselt kasutasid nad piltkirja, hiljem läksid nad üle mõistekirjale, algselt 2000 märki, hiljem 500 märki. Algselt raiuti märke kivisse ja need koosnesid joontest, hiljem hakati tekste kandma savitahvlitele, mille pehmel pinnal omandasid jooned pilliroost pulgaga vajutades kiilu kuju tekkis kiilkiri. Tekstiga savitahvlitest on säilinud näiteks juriidilise või majandusliku sisuga dokumendid, kirjanduslikud ja ajaloolised tekstid
ellipsikujulisel hipodroomil. Tähtsaim hipodroom oli otse keisrilossi kõrval asuv Circus Maximus. Sinna mahtus vähemalt 250 000 pealtvaatajat. Mängudele eelnes pidulik rongkäik läbi linna ja mööda tsirkuseringi. Roomlased tegelesid agaralt kihlvedudega ja paremad orjadest kaarikujuhid said väga rikkaks ja kuulsaks. Neljahobusekaarikutel tuli kihutada ümber areeni keskosas oleva madala müüri, mille otstes asusid kolm koonusekujulist sammast. See pöördepunkt oli kõige ohtlikum, kus vankrid paiskusid tihti ümber ja juhid tallati hobuste jalge alla. Tavaliselt oli võistlusmaaks seitse sirget, mis tegi kokku umbes 4 km. Rakendid jagunesid nelja võistkonda, mida eristasid kaarikujuhtide tuunikate värvus: valge, punane, roheline ja sinine. Keiser Nero võttis kuulsusejanust ajendatuna ise võiduajamistest osa. Ida-Roomas püsis huvi võiduajamiste vastu kuni Bütsantsi languseni türklaste rünnakute all 15. sajandil.
Sotsialistlik realism Pärast II MS. Keelatud teemad: armastus, loodus, poliitika, psühholoogia. Teemad, millest pidi kirjutama: töö, kolhooside õitsev elu, nõukogude ühiskonna hüvedest. Kirjandus muutub skemaatiliseks, pealiskaudseks, halvaks. Soositud vorm oli proosa, ka ainult riimiline luule(vähe). Nö. "päris kirjandus" levis salaja, käsikirjadena. Tingimused hakkasid muutuma alles pärast Stalini surma(1953) Väliseesti kirjandus Al. 1944. 3 rühma: vanem, keskmine, noorem põlvkond. Vanem põlvkond: Eestist lahkudes juba tuntud kirjanikud. Nende looming kannatas ilmselt kõige rohkem, jääks nagu pooleli. H. Visnapuu, M. Under, A. Atson, A. Gailit, G. Suits, Fr. Tuglas. Teemad: koduigatsus, kodumaa, lapsepõlv, surm. Keskmine põlvkond: sündisid ja said hariduse Eestis, ei olnud kirjanikena tuntud, võib-olla olid avaldanud oma esimesed teosed. B. Kangro, K. Lepik, K. Ristikivi, A. Kalmus, I. Laaban. Teemad: koduigatsus, kodumaa mälestus...
1 Keskmise linnakodaniku maja oli kahe- või kolmekorruseline. Esimesel korrusel paiknes töökoda, teisel asusid eluruumid,kolmandal aga panipaigad ja ladu. Mööblit oli tubades vähe,selle hulk ja kaunidus sõltusid peremehe jõukusest. Kui võrrelda keskaegset linna külaga,siis oli vahe tohutult suur. Tänavatel ja väljakutel tunglesid linnakodanikud ja kerjused, talupojad oma linnakäikudel,hulgused, üliõpilased, liikusid vankrid ja kaarkud. Suuremates linnades asunud kerjusmungaordude konvendid pakkusid peavarju nii munkadele kui nunnadele. Kõrged kirikud ja tornidega linnamüür paistis rändajatele juba kaugelt silma. Müüd oli mõeldu kaitseks vaenase rünnakute ja kallaletungide vastu. Esialgu oli müür madal,kuid järk-järgult lisati sellele kõrgust ja tugevust. Linnad kasvasid kiiresti ning kui müüriga piiratud ala kippus kitsaks jääma. Siis ehitati uus ja pikem ringmüür.
Niiluse deltas tekivad esimesed linlikud tekivad esimesed müüriga ümbritsetud U 3250 Mesopotaamias Tell Brakis kasutatakse asundused.Egiptuse pealinnaks saab Memphis. Kindlused. templites arvpidamiseks piltkirjadega savitahvleid. Esimesed hiroglüüfid steelidel. u 3200 Uri ja Kisi valitsejatele pannakse hauda u 3000 Egiptust valitseb 1.-3. dünastia u 2900 Nöörkeraamika ja kivist sõjakir- kaasa ratastega vankrid. ved Põhja-Euroopa kalmetes. u 3100 Sumeri kaupmehed ehitavad oma hoo- u 2650 Püramiidide ehitamise algus. Dzoseri ned Pärsiasse Godin Tepes`se. Esimesed pronksi- astmikpüramiid Sakkaras. valu katsetused. u 2700 Siidikudumine Hiinas u 2575 Egiptuse Vana riik 4.-6. dünastia u 2600 Tõendid adra kasutamise kohta Induse u 2540 Cheopsi püramiidi ehituse algus orus.
Sumerite põllumajandus sõltus niisutussüsteemidest. Põhiline niisutus toimus kanalite ja tammide abiga. Teine tähtis majandussuund oli kaubandus. Põhiliselt kaubitseti induse tsivilisatsioomniga. Sealt saadi puitu, metalli ja ehituskive,(neid materjale sumeritel endil ei olnud). Vastu anti peamiselt vilja. Sumerid olid ka head kullassepad. Induse tsivilisatsiooniga käis tihe kaubavahetus. Sumerisse toodi elevandiluud ja muid luksuskaupu. Kaubavahetust hõlbustasid ratastega vankrid ja arvutamine savitahvlitel. Selletõttu usuvad osad ajaloolased, et ratas leiutati hoopis Induse rahva poolt (see läheks nulli leiutamisega kokku). Käsitöölised valmistasid saviesemeid. Nad täiustasid pottsepaketra. Keraamiliste esemete küpsetamiseks tegid nad tuld vibupuuri abil. Keraamilisi anumaid kaunistasid nad seedriõlist tehtud värvidega. Mis olid klassikalise tsivilisatsiooni tunnused?
Niisiis pandi talle eluks vajalikud asjad kaasa, mille hulka võis kuuluda hobune või koguni ori. Tähtsad isikud maeti laevas. Langenute jumal Odin elas suures külmas Valhalla palees, mis asus Asgardis. Valhallasse tulid need jarlid ja sõjamehed, kes olid langenud võitluses. Põllundus ja kalapüük: Viikingite põhiline tegevusala oli põlluharimine. Peaaegu kõik eluks vajalik toodeti talus- toit, riided, mööbel, tööriistad, vankrid ja paadid. Kuna oli pikk talv pidi vilja palju kasvatama. Talutöid tegi kogu pere, lisatööjõuks olid orjad. Põllutööde ja loomade talitamise kõrval tehti ka muid töid- pruuliti õlut, langetati puid, hooldati hooneid, aedu, tööriistu ning paate. Kala söödi palju, mõnes kohas oli kalapüük tähtsam kui põllundus. Lõhe oli peamine kala. Ainult Taanis sai nisu kasvatada, mujal polnud selleks piisavalt soe, mujal olid põhiliselt oder, kaer ning rukkis
samuti parkida tänaval. Jalgrattaparkla asub autoparkla juures. Muuseum on ratastooliga ligipääsetav, oma transpordiga saab sõita muuseumi ukse ette. Korruste vahel liikumiseks on muuseumis lift, millega pääseb kõikidesse ANNERIIN TRUU IK 12 AÜ ekspositsioonisaalidesse, välja arvatud varakambrisse. Ratastooliga ei pääse ka toomkiriku tornidesse ega seal asuvatele vaateplatvormidele. Muuseumi fuajees esimesel korrusel on invatualett. Soovi korral saab vankrid jätta muuseumi fuajeesse, kuid nendega võib liikuda ka muuseumi saalides. Korruste vahel liikumiseks saab kasutada lifti. Lastevankrite ja -kärudega ei pääse toomkiriku tornidesse ega sealsetele vaateplatvormidele. Lemmikloomad, välja arvatud koolitatud juhtkoerad, ei ole muuseumis lubatud. Tartu Ülikooli muuseumist leiad nii püsinäituse kui ka mitmeid ajutisi näitusi. Põnev muuseumikülastus saab alguse juba muuseumi fuajeest, kust leiad uue eseme vitriini
võidelda, teised põgenevad. Hektor saab haavata ja taandub. Paris haavab diomedest. Odysseus kaitseb Diomedest troojalaste rünnaku eest. Sokos lööb odysseust, Athena kaitseb teda. O hüab appi ja Aias ning Menelaos lähevad appi. Nad päsevad minema. Troojalste rünnak jätkub. Kreeklaste arst Machooni saab haavata. Achilleus vaatab pealt. Nestor tahab et Patroklos veenaks Achilleust võitelma. XII laul Kreeklased tõmbuvad valli taha. Troojalased jätavad vankrid ja liiguvad jala edasi. Valli pealt tuleb noolte ja kivide sadu. Trooja liigub edasi. Lahinguvälja kohale taevasse ilmub kotkas, kellel küüniste vahel madu. Madu hammustab kotkast ja pääseb vabaks. Polydenos näeb selles ettekuulitust, et nad saavad kreeklaste juurde jõudes lüüa. Hektor ei susu seda. Trooja ründab edasi, nad jõuavad vallile. Hektor murrab kiviga maha värava uksed. Kreeka taganeb. XIII laul Zeus ei aita enam Trjoojalasi
Kokkuvõte 13 Lisa1 13 Lisa2 15 2 Joonisteloetelu 1. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/laev1 3 Sissejuhatus Meretransport on traditsiooniline ja vana kaupade ning inimeste edasitoimetamis võimalus. Samad funktsioonid on omased ka tänaseni. Karavanid, vankrid, hobused-kõikminevikkujäänud,laevadagasõidavadpraeguülemeieplaneedi. Minu referaadi teema on "Meretransporti kasutades kaubaveo tunnused", sest see transpordi liik on peamine nii maailma majanduses kui ka riigi majanduslikus süsteemis. Enamus kaubavedusid toimub läbi mere, milles väga suurt rolli mängib hind. Meretranspordi liik, olles kõige odavam, võib küüditada ühelt mandrilt teisele. Samuti
Gert Helbemäe (1913-1974) Helbemäe romaanid ühendavad põneva sündmustiku ja huvi tegelaste siseelu vastu. Helbemäe on tegelikkuse lähedane kirjanik. Tegelased küsivad jäävate väärtuste igavese tõe ja hingetäiuse järele. Romaanis "Õekesed" (1955) on huvifookuses ennekõike inimene koos oma soovide ja tungidega. Romaan kõneleb nelja 50-60 aastase vanatüdruku elust ühe katuse all. Pinge loob 5-aastase orvuks jäänud vennatütre saabumine õdede ellu. "Ohvrilaev"(1960) on äärimselt hoolikalt läbi mõeldud ülesehitusega romaan. Kooliõpetaja Martin Justus kirjutab raamatut Sokratesest, kes oli pühendunud puhta mõistuse teenistusse, kainetele ja loogilistele arutlustele. Sama printsiibi on M.Justus seadnud esikohale ka oma elus. Justussaadabperekonnasuvitama,jääbiselinnakäsikirjagatöötama.Ta jääbraskustesse Sokaratese viimaste elupäevade mõtestamisega. Oma elu viimaseid päevi ei pühenda Sokrates mitte mõistuse, vaid muusade teenimisele. M.Justus ...
NATASA ROSTOVA Natasa on raamatus üks peategelastest, esmalt mainitakse teda alles tema nimepäeval, kus ta oli alles kolmteist aastat vana. Nimepäevaks sai neiu Marja Dimitrijevna (kes kutsus natasat kasakaks) käest pirnikujulised rubiin kõrvarõngad, mille üle neiu äärmiselt õnnelik oli. Kolme tistkümne aastasena ei olnud natasa veel tüdruk, kuid ka mitte laps. Ta oli väga elava, ning elurõõmus ning eriti uudishimulik. Sel ajal oli tema joaks tähtis nuku nimega mimi ning poiss nimega boriss, kes oli tema nn noorpõlve armastus. Neiu oli juba varases nooruses Borissiga kokkuleppinud, et poiss palub neiu kätt nelja aasta pärast, kokkuleppe tehti alles peale suudlust, mis oli natasale esimene. Natasa lapselikus väljendus raamatu alguses, tema julgest kohati ka häbematust käitumisest, kui ta nn langes oma väikse venna lõksu, et neiu ei julge ema käest terava ja valju häälega küsida, mis magustoiduks on. Lisa...
toimetada, nahakaupmehed seadsid end sisse tapamajade lähedusse, küünlakaupmehed leidsid koha kirikute juures, kus liikus palverändureid. Linnad muutusid üha rahvarikkamaks, inimesed kohtusid tänavatel, kalmistutel ja katedraalides. Kahjuks oli ebatervislik ja tihedasti asustatud linn ka nakkushaiguste kiire levimispaik. Liiklusummikud ei ole ainult meie aja omapära. Toona oldi kitsad tänavad tuubil täis kaupmeeste lette, seal liikusid lambakarjad ja vankrid, sagis rändkaubitsejaid-kõik püüdsid endale kohta ja teed teha. Tänav kujutas endast kõvaks tallatud maapinda, mille keskele oli roiskvee äravooluks kaevatud rentsel. Vihma ajal sumpasid inimesed ja loomad poris. Kanad, sead ja koerad sõid toidujäänuseid, mida vedeles peaaegu kõikjal. Nõude- ja ihupesuvesi heideti enamasti otse tänavale. Ka ümberkaudsed jõed ja ojad olid olmejäätmetest reostatud. Linnakodanikud: Alates 10.-11
Eessõna Jalgrattasport on spordiala, mida harrastatakse jalgrattal. Läbi aegade Eestis ühe edukama spordiala, jalgrattaspordi juurde ulatuvad XIX sajandisse, täpsemalt astasse 1886. Just sel tähelepanuväärsel aastal asutati Paides ja Viljandis esimesed jalgrattaklubid. Juba kolm aastat hiljem (1889) sai teoks esimene pikamaasõit marsruudil Riia-Tallinn, mis tähistas ühtlasi esimest rahvusvahelist jalgrattavõistlust Eestimaa pinnal. Võrdluseks võib kõrvale panna fakti,et varaseim teadaolev rattaspordi suurvõistlus peeti täpselt 20 aastat varem-1869 Prantsusmaal, trassil Pariis-Rouen. Võitja keskmine kiirus oli tollal 11 km/h, tänapäevaste tegemiste juures tundub tegu olevat trükiveaga. Juba jalgrattaspordi algaastail tegid Eesti sportlased endale nime. Nii võitis aastal 1900 pikamaasõidu Moskva-Peterburi ootamatult haapsallane Karl Tamman. Mõeldes tagasi Eesti jalgrattaspordi värviküllasele 115 ...
Londinium tehti maatasa. Pauliniusel oli aega koguda kokku väeüksused, mis olid purustamata jäänud (u 10 000 leegionäri ja abivägi), kellest osad olid britid. Boudicca otsustas anda avamaalahingu, ta kihutas sõjavankrid ümber sõjalaagrite ja pidas raevukaid kõnesid. Otsustava lahingu täpne asukoht pole teada, see on kusagil Inglismaa ja Walesi piiri peal. Paulinius ründas kiilukujuliselt, ajas britid lahinguväljalt minema. Brittide vankrid jäid põgenejatele ette, roomlased korraldasid korralikud tapatalgud. 61 sai Rooma juhtkonna keskuseks Londinium. Räägitakse, et Boudicca lasi vana kombe kohaselt enne lahingut lahti valge jänese. 11. Gallia ja Britannia kultuur Rooma valitsuse all. Britannia Rooma võimu all. Claudius (4154) teostas tegeliku Britannia vallutamise. Troonile saamise järel oli tal vaja kindlustada leegionide poolehoid, seega suurt sõjalist võitu
Juba 25. - 26. juulil tühistati korpuse diviiside 1. lahingukäsk. 182. Eesti Laskurdiviis sai uue korralduse paikneda ümber Venemaale Pihkva taha õppelaagrisse ja 180. Eesti Laskurdiviis eraldi 100 km ida poole Staraja Russa lähistele. Viimased korpuse osad lahkusid Eestist 1. - 2. juulil. Vähem kui nädalaga liikusid Eesti välja kümned tuhanded mehed, tuhandeid tonne laskemoona, relvi jm varustust, üle 5 tuhande hobuse ja nende vankrid ning sööt, sajad autod, Vene ohvitseride naised-lapsed jne. 182. diviisiga sõitis sõtta ka gaasikaitse-varustus ja paar Tartu linnaliiniautobussi, mis olid täidetud konservidega. 8. Eesti Laskurkorpus 8. Eesti Laskurkorpus ehk 8. Eesti Tallinna laskurkorpus oli Punaarmee rahvuslik väekoondis, mis asutati 25 augustil 1942. Korpus koosnes 7. Eesti Laskurdiviisist, 249. Eesti Laskurdiviisist ja 1. Üksikust Ees Tagavara-Laskurpolgust. 8. Eesti Laskurkorpus koosnes 1941
EESTI MEREAKADEEMIA Mereteaduskond Sadamamajandamine ja meretranspordi juhtimine Kristina Jermolajeva KS-12 TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUS ETTEVÕTTES Referaat Juhendaja : Ain Randi Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................3 Töökeskkond.............................................................................................................4 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus..........................................................................4 Tööandja ja töötaja kohustused, õigused ja vastutus................................................5 Töökeskkonnavolinik......................................................
majateenijatena, oskustöölistena ja isegi arstide ning õpetajatena (Kõiv jt 2004). ,,Orja elutingimusi iseloomustas vaba aja puudumine: ori töötas nagu koduloom ning selleks, et oma jõudu töö jaoks taastada, sõi ja magas" (Vana-Rooma inimene, Thébert 2004; lk 153). Cato Vanem läks koguni nii kaugele, et kirjutas: ,,Tööriistu on kolme liiki rääkivad, häälitsevad ja tummad. Orjad räägivad, härjad häälitsevad, vankrid on tummad" (Tiidus 1997; lk 200). Tõepoolest pole eelnev liialdus, kuna tihti pandi orjadele kaela samad rihmad, mis koduloomadele, et põgenemisele järgneva kinnipüüdmise korral teaks, kellele jooksik kuulub (Palamets 1976). Roomas kehtis nii mitmeski punktis sama seadus nii kodulooma kui orja kohta ja näiteks Cato põllumajandusteoses käsitletakse orja toidunorme kõrvuti veiste söögiportsjonitega (Vana-Rooma inimene, Thébert 2004)
maalt tulnud inimesele tunduda tõelise labürindina. Paljud tänavad olid sisuliselt koridorid- neid katsid kas varikatused või lihtsalt ülesriputatud riidepalakad. Majade uhkemad küljed olid muidugi tänava poole. Keskaja inimene armastas eredaid värve, eriti punast ja kuldset, mis lisasid linnapildile veelgi kirevust. Tänavatel ja väljakutel tunglesid linnakodanikud ja kerjused, talupojad oma linnaskäikudel, hulgused ja üliõpilased, liikusid vankrid ja kaarikud. Suuremates linnades asunud kerjusmungaordude konvendid pakkusid peavarju nii munkadele kui nunnadele. Avalikeks paikadeks olid kohati muutunud isegi linnasurnuaiad: vaesemad inimesed jõid siin veini ja mängisid hasartmänge ning lõbunaised pakkusid haudade vahel oma teenuseid (Helmut Piirimäe 2000). 2. 4. 2. Müürid ja privileegid Linna kaitsesid tema privileegid. ,,Linna õhk teeb vabaks," öeldi selle kohta. Aga vabadus ei
Eesti muusika ajaloo kordamisküsimused ja vastused 1. Millist väljaannet peetakse esimeseks eestikeelseks lauluraamatuks? Heinrich Stahl’i „Käsi ja koduraamatu“ teist osa 2. Millist väljaannet nimetatakse luterlikus traditsioonis a) „vanaks lauluraamatuks“ b) „uueks lauluraamatuks“? a) Eesti-Ma-Rahwa Laulo-Ramat(1721) b) „Uus lauluraamat“ (1899), tehti mitmeid kordustrükke, viimane 1958, kasutusel oli kuni 1991. aastani 3. Millist lauluraamatut kasutatakse tänapäeval luterlikus kirikus? „Kiriku laulu-ja palveraamat“ 4.Mille poolest erineb lauluraamat koraaliraamatust? Lauluraamatus on laulusõnad, kuid mitte viisi. Koraaliraamatus on viis ning seade aga pole tekste. 5.Millist koraaliraamatut peetakse Eestis ja Baltimaades vanimaks? Helme organisti Gustav Swahni käsikirjaline koraaliraamat 1774. a 6. Mis on nn Punscheli-koraaliraamat? Mille poolest erineb see vara...
Odysseuse ja Diomedese kangelastegu. XI laul Viimaks saabub koit ja kreeklased, kes öösel uut jõudu on kogunud, asuvad vasturünnakule. Vaja on kihutada vaenlane laevade juurest nii kaugele kui võimalik, seepärast väljuvad nad hulgana laagrist ja asuvad rünnakule. Nagu eile ja nagu üheksa pika aasta jooksul juba tavaliseks on saanud, tungivad mehed tihedates ridades taas üksteise peale, taas tormavad sõjameeste vahelt läbi vankrid perutavate hobustega, taas otsivad üksteist välja vaprad noormehed, seavad end teineteise vastu, esitavad väljakutse, tapavad ja surevad. Taas joob kuiv maapind kangelaste verd. Kunagi pole Agamemnon nii vapralt võidelnud kui nüüd, kunagi pole ta tabanud ja tapnud nii palju vaenlasi kui nüüd. Näib, nagu ei suudaks keegi talle vastu panna, ja juba on troojalased siin- seal tema pealetungi survel taganema löömas, kui tema ette ilmub
õppima. 4 Tähistaevas ja tähtkujud Tähistaevas on miljonite tähtede kogum , mida võib selge ilmaga õhtul näha. Ka päike on täht ja ta asetseb meile teistest tähtedest kõige lähemal. Tähtkujud. Õige ammu aega tagasi kujutasid inimesed ette ,et tähed taevas moodustavad erinevaid loomade või esemete kujusid. Neid nimetataksegi tähtkujudeks. Ka vankrid on taevalistele taevasse pandud. Suurt Vankrit tunneb vist küll igaüks, Väikest Vankrit teame, aga ehk enam ei leia, Kaarikutest ja Sandivankrist aga ei ole me enamasti kuulnudki. Suur Vanker on tuntud kõigile rahvastele, kus teda vaid näha on. Koos Orioniga on nad niivõrd kindlapiirilised tähtkujud, et neid on täiesti võimatu kuidagi teisiti ette kujutada. Klassikalises astronoomias on Suur Vanker Suur Karu, ingliskeelsetes maades veel ka Big Dipper (Suur Kulp)
Talumehed kasutasid oma tööhobuseid ja lihtsaid vankreid. Selline sõit nõudis muidugi aega ning ka loom tahtis vahepeal söötmist. Nii võttis kohalejõudmine mitmeid päevi aega. Puhkamiseks ja ööbimiseks peatuti koolimajade juures. Tolleaegne talumees pääses harva kodust eemale, seega pakkusid kõik võõrad maakohad ja suvine loodus neile suurt huvi (Palamets, Hillar 1994:12). Kohalejõudnutele pakkusid majutust lahke tartlased. Hobused ja vankrid oli võimalik paigutada Tähe tänaval asunud Vanemuise seltsimaja juurde (Ojaveski, Puust, Põldmäe 2002:12). Kehvemad ja vaesemad pidulised pidid kohale tulema jalgsi. Väga paljud võtsid selle teekonna isegi väga kaugelt ette. Ainuüksi teekonnale kulus neil 4-5 päeva. Kui lisada veel kolm pidupäeva, oligi nädal või rohkemgi läinud. Kaasas kanti mahukat leivakotti, millest pidi nädalaks aitama. Linnatoit
mitte mingeid tundeid ega mõtteid, sest see maal tundub olevat liiga lihtne ja ilma erilise sisuta. 8) Vali leheküljelt 44 üks maal ja analüüsi seda nii nagu eelmises küsimuses! * maali nimi ja autor ,,Westminsteri sild Londonis" ja autor Andre Derain. * maali kirjeldus -maalil on kujutatud Westminsteri silda Londonis. On kujutatud roheliseks värvitud silda kauge linna taustal. Sillal on kujutatud mõned hobusega vankrid. Silla äärde on paigutatud üksikud puud. Värvidest on ikka kasutatud punast, sinist rohkem kui muid värve. * tunded ja mõtted, mida see maal minus tekitab -järjekordselt mitte mingisuguseid tundeid, nii nagu eelmise küsimuse juures. Ekspressionism Iseseisev töö 12. klassi õpiku § 6 lk 45-47 kohta I Täida lüngad! 1) Ekspressionismi eelkäijateks olid Vincent van Gogh ja Edvard Munch 2) Terminit
· keskaeg mõiste sündis peale keskaega ja selle võtsid kasutusele 15. sajandi humanistid ja see on aeg, mis algab Lääne Rooma langusega ja lõppeb keskaja lõpuga. Vanaja ja keskaja lõpud Vanaaja lõppemise ja keskaja algust pole suudetud tänapäevalgi kokku leppida ja sellest tulenevalt on ka väga palju ernevaid teooriad. Üks nendest oleks aasta 476, kuna siis Lääne Rooma langes samas sellel aastal toimunud Rooma rüüstamine ei olnud esimesi. Järgmiseks aastaks on pakutud 180, kuna sis suri Marcus ja Rooma riigi pealinnaks sai Kontantinoopoli või näiteks 395, millal Rooma impeerium jagati kaheks. Kohati on kõik need sündmused õiged, kuna need olid mingi probleemi haripunkt ja sellest sündmusest edasi hakkas kõik aina mäest alla veerema. Keskaja periodiseering Kuna keskaeg on väga pikk periood 4 16. sajand jaotatakse keskaeg kolmeks perioodiks. · 4. 10. saj on varakeskaeg domineerib Ida Roo...
puust. Keik ´, mis eese ömber nääd ja misse varal elad, on puust.. Terve inimese elamine on metsaga öhes. Kui sool pole metsa, no mine ela" (Toomessalu 1969, 11-12). Metsamees, kes tunneb puid, põõsaid, alustaimi, samblaid-samblike, kasvukoha mullatingimusi ja veereziimi, oskab metsa õieti hooldada, hinnata ja kasutada Metsanduse ajaloost Eelmise aastatuhande vahetusel elasid eestlased «puuajas». Puust ehitati nii majad kui ka vankrid ja reed. Puudega köeti ja puust vooliti pudru söömiseks lusikad valmis. Isegi naelad meisterdati puust. «Puuaeg» kestis kuni Rootsi ajani 17. sajandil. Raud oli kallis ja seda pruugiti vähe. Veel nelisada aastat hiljem sai lätlaste juures ühe künnihobuse eest ühe kirve. Tõsi, eelmisel aastatuhandel algas Eestis tõsisem raua tootmine. Näiteks Peipsi ääres Raatveres ehitati kaks rauasulatusahju. 13.sajandil sai raua tootmine üheks Saaremaa jõukuse allikaks.(Luup, Nr.8(91) 19.04
küljel, niinesroguskiga kaetud, ent tänu väikesele õhuniiskusele on ilma mumifitseerimatagi üle aastatuhande hästi säilinud. Surnutekultus oli ometi üks ja seesama: ka kõige vaesemale fellahile olid kaasa pandud savinõud toidu ja joogiga, lihtsad relvad ja kosmeetika-tarbed, nagu näiteks Egiptuses nii hinnatud lauvärv. Kõrgklassi egiptlaste hauasisustus oli peen ja kallis toolid, anumad, relvad, parukad ja mõnikord isegi kaarikud ehk vankrid. 12 Mumifitseerimine. Alles 5. dünastia ajal saab ülekaalu matmisvorm, mis enim vastab vanade egiptlaste uskumustele ja tõekspidamisele: mumifitseerimine. Esialgu oli see mõeldud vaid Osirisega samastatud vaaraodele, kuid vajadus hoolitseva kaaskonna järgi nõudis ka nende õukondlaste palsameerimist. Nimetatud tava võeti jõukate inimeste poolt üle ning levis kõigisse
Ramsay valjusti, et need “külastavad siinset linna”. Missugune hirmus töö ühekäelisele mehele, hüüatas ta, niimoodi redeli otsas kõõluda! – kaks aastat tagasi oli viljakoristusmasin kuulutuse kleepija vasakust käest ilma jätnud. “Lähme kõik!” sõnas ta edasi liikudes, just nagu oleksid ratsutajad ja hobused täitnud ta lapseliku rõõmujoovastusega, mis laskis kaastundelgi uinuda. Sest kuigi nad olid linna jõudnud ja kõndisid peatänaval, kus vankrid munakividel mööda põrasid, rääkis ta endiselt kohalemääramistest ja õpetamisest ja tööinimestest ja oma klassi aitamisest ja loengutest, kuni mrs. Ramsay taipas, et Tansley on enesekindluse täielikult tagasi saanud, tsirkusest toibunud, ning kavatseb just (ja jälle tundis ta noormehe vastu sooja sümpaatiat) rääkida talle – kui siinkohal lõppesid majad kummalgi küljel, nad jõudsid kaldapealsele, ning kogu laht laotus nende ees, ja mrs
vähenõudlikum, tugevama tervisega ja elab kauem. Inimesed on alati hinnanud eesli oskusi ja töökindlust, tema jõudu ja vastupidavust. Kergete koormate vedamisel ja väikemajapidamistes pole eesel tähtsust minetanud ka tänapäeval. Sõjavanker (lk 168) sõjavankrit kasutati sellelt sõdimiseks ning esemete vedamiseks oli see juba enne kasutusel. Oli kiire edasiliikumise põhjuseks. Neid vedas kaks kaitsmata hobust. Vankrid olid tagant avatud ja küljed kaitsesid 2-mehelist meeskonda vaid põlvini. Egiptlased olid sõjavankrite abil väga edukad vallutajad, kontrollides piirkondi Nuubiast Süüriani. Kuues raamat Sinuhe tuli Smürnasse tagasi ning käskis Kaptahil asjad valmis panna pikaks teekonnast. Esimene linn oli Kades, kus Sinuhe õppis uusi ravitsemise viise ning tõestas koljuavamise teel Mitannimaa elanikele ja arstidele oma oskusi. Teda hakati seal väga hindama. Teine koht oli
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2017: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Kirjandusühing Siuru (1917-1920): Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Hendrik Visnapuu, Johannes Semper (August Alle, Johannes Barbarus liitusid rühmitusega selle kriisi ajal 1919. aastal, mil tülide käigus Underiga eemalduvad Gailit ja Visnapuu). Lisaks kuuele siurulasele seisid selle lähedal ka Richard Roht, Aleksander Tassa, Albert Kivikas. Kunstnikest olid rühmitusega tihedamalt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe jne. Siuru rühmitus on esimene logostatud rühmitus. Siuru nimi on võetud ,,Kalevipojast" müütiline siuru lind, ka rühmituse Siuru logol on see lind. Lisaks kandsid liikmed krüsanteeme rinnas. Siuru rühmituse põhjaks oli seltskondlik tegevus, oma tegevuse algul esines ,,Siuru" ühtehoidva sõpruskonnana, kes tegi entusiastliku tööd oma raam...
Nägin unes, et olin veel pisike trull ja keksisin kodumäe nõlvakul, mu ümber lambad ja kadarik ning mänguks õhtuni aeg nii pikk. Oli kevad ja taevas nii sinine, all orus niit lillist kuldsilmine. Ei häirinud mõtteid päevade rutt, veel kastena kerge nii naer kui nutt... Muri ja Mall Õues kõndis väike Mall, leivapäts käes oli tal. Ja kui Muri nägi Malle, haukus, nurus, ütles talle: ,,Minu kõht on tühi ka, luba leiba hammusta!" Väike Mall oh hää ja pai: Muri tüki leiba sai. Korstnapühkija Korstnapühkija imelik mees: nägu must, pool pääd kübara sees, kõnnib tänaval, redel õlal, luud kaenla all... Hoia, Mann, ta tuleb ligi: tõuseb käsi lai, teeb sulle pai -- ning oled must kui pigi! Kiisu Õues jooksis kiisuke, meie Tiisu-Miisuke, luusis üksi pisi poju. Kes viiks kiisukese koju? Varblane Varblane, pisike linnuke, õue pääl nokitseb kaeru, Nakits...
- Lavaruumi suhe fiktsionaalse ruumiga inimese tee teatrisse - Lava ja sellevälise ruumi suhe kas lavaruumi on vastavalt lavale kohendatud? - Lava ja saali omavaheline suhe kuidas publiku ja näitlejate paigutus on organiseeritud? Kas on kontakt? · Klassikaline kreeka lava kultuskoht, tuhandeid vaatajaid, vabas õhus, publik istus poolringis, lava taga oli sein. Illusoorset maailma ei saa luua. Näitlejatel sümbolistlikud kostüümid. · Keskaegne lava publik istus lähedal, vankrid liikusid läbi linna, vankritel mängiti rituaalseid piiblistseene, seotud kristlusega, vaataja võis ,,osaleda". · Shakespeare'i-aegne lava lava enam ei liigu, vanker asus kõrtsihoovis, publikule lähemalasuv osa oli mänguline, taga oli illusioon tugevam, vaataja lähedal kontakt publikuga tihe. Näidendeis kukuti palju rollidest välja, oli palju võimalusi, kus näitleja sai publikuga kontakti võtta.
6) teed raudbetoon- või betoonplaatidega; 7) raudteed vastavalt rööpapaari vahekaugusele; 8) üherealised ripp-raudteed; 9) puidust valmistatud rennid (mägedes); 10) köisteed, kasutatakse mäestike tingimustes (veojõuks vints). Veojõu energia allikateks võivad olla: a) aurumootorid; b) sisepõlemismootorid; c) elektrimootorid; d) raskuse jõud; e) elavveojõud. Liikuv koosseis oma omaduste järgi jaguneb veerevaks ja libisevaks. Esimeste hulka kuuluvad vankrid, autod, vagunid, vagonetid jne. Libisevate hulka kuuluvad reed, lohistid ja kõik veesõidukid. Metsatranspordi jagame veel: 1)mehhaniseeritud, 2) hobu- ja 3) ratsionaliseeritud metsatranspordiks. Viimase hulka kuuluvad jääteed, puitrööbasteed, kitsarööpmelised teed hobuveol ja materjalide vedu spetsiaalselt valmistatud puidu renne mööda. 30. Pinnasteed puiduveol ja nende ehitus. Pinnasteed ühendavad ladusid suuremate teedega. Eestis asuvast metsateede võrgust
kiviplaadid vanematest haudadest ja kasutati uuesti. Kividest kirstu vastu ja peale kuhjati väiksemaid kive, kogu kuhjatis kaeti veel mullaga - saadi kõrge küngas. Maahaudades surnud küljeli, pea lõuna poole, jalad põhja, nägu itta. Kultuuri hilisel järgul ehitati eriti tähtsatele tahutud tammepuust hauakambrid. Puithoone peale kuhjati kive, nende peale mulda. Kontaktid võrdlemisi laiad: Unetice esemeid leitud Itaaliast, Austriast; kaubasidemed ka Kreekaga. Kaubanduses vankrid. Unetice kultuurist rohkesti peitleide, neis palju pronksesemeid: pistodade teramikud, käe- ja jalavõrud, metallspiraalid, kirved, arvukad pronksitükikesed. Neid võisid matta vahendajad. V palju rikkalikke pronksesemete peitleide Halle/Saale piirkonnast. Seostatud soolatootmisega piirkonnas (soola eest maksti pronksesemetega). Ka sama piirkonna haudades on väga palju pronksist panuseid. Ka kuldesemed. Pronkskirveste standardvormid ja pronksitükikesed võisid olla kasutusel raha asendajana
(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM Sissejuhatus. Varauusaja mõiste, selle kronoloogilised raamid. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. sajandi alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikult kolme sajandit hõlmavat ajavahemikku 1500–1800. Christoph Cellariuse periodiseering. eristas vana-, kesk- ja uusaja. Sattelzeit. “Sadulaaeg”; periood 18. sajandi lõpust 19. sajandi alguseni, mille jooksul justkui ratsutati vanast korrast uude korda. Suur roll Prantsuse revolutsioonil. Enamjaolt loetakse selleks aastaid 1789-1830. Põhja- ja Lõuna-Euroopa ning Lääne- ja Ida-Euroopa eristamine varauusajal. Euroopa sisemises jaotuses ei eristatud varauusaja alguses mitte niivõrd läänt ja ida kui just põhja ja lõunat. Kunagine Rooma impeeriumi põhjapiir, mis k...
genotüüp. Müsteeriume võidi etendada nädalaid, praktikas võis kesta kuid. Neid võidi mängida üle kogu linna terve linn oli haaratud etendusse. Huvitav oli spetsiaalsete vankrite kasutuselevõtt, mis olid levinud Madalmaades ja Inglismaal. Nendel vankritel oli kaks korrust ülakorrus moodustas poodiumlava, alumine korrus tihti kujundatud/sisse seatud kulisside tagusena, kus näitlejad end valmis seadsid. Iga vankri peale seatud üks kindel müsteeriumi episood. Vankrid sõitsid mööda linna ringi. Vankritel sisse seatud kindlad peatuspaigad. Vankreid võis olla mitukümmend tükki. Mängiti ka teist tüüpi lavadel, alati domineeris rongkäigu põhimõte. Keskajal armastati protsessioone pühade andidega. Protsessioon võis sujuvalt üle minna müsteeriumiks. Igasugune protsessioon on liikumine. Kirik suhtus liikumisse ettevaatusega. Kirik püüdles rohkem staatilisuse poole
Rahandus: Polnud paika pandud, et kui palju maksis üks paber rubla või münt. 19. saj toimus Venemaal mitu raha reformi. Koduraha- Kohalik, piiratud funktsiooniga maksevahend. Kasutati, et maksta töölistele raha ning ostmisvõimalused olid piiratud, tavaliselt saadi osta sama vabriku poest, et omanik saaks raha tagasi. Kommunikatsioon: Kommunikatsioon: Informatsiooni liikumine, inimeste ja kaupade liikumine. 19. saj I poolel, kommunikatsiooni all olulisim roll oli postijaama süsteemidel: vankrid, tõllad, mis edastasid posti pakke ja kirju. Ülalpidamisega tegelesid rüütlid, sest riik ei sekkunud sellesse valdkonda. Elektriline telegraaf jõudis Eestisse aastal 1855. Telefon levis 1890ndatel Eesti aladel. Olulist rolli majanduses mängis raudtee, 1860ndatel algatati raudtee liinide rajamist (1. liin: Tallinn-Peterburg, 1870, 2. Liin: Tallinn-Tapa-Tartu-Valga-Riiga). Laiarööpeline raudtee. Kitsarööpeline raudtee: Pärnu-Viljandi
Mõnel naisel oli keerulisse sõlme seotud soeng. Tegevusalad Viikingid olid oma naaberrahvastele hirmuäratavad röövlid. Kuid viikingid olid ühtlasi ka põllumehed, kalurid ja käsitöölised. Nad olid kogenud meremehed ja laevaehitajad, aga ka rändurid ja maadeavastajad. Viikingite peamiseks tegevusalaks oli põlluharimine. Peaaegu kõik eluks vajalik toodeti talus – mitte ainult toit, vaid ka riided, mööbel, tööriistad, vankrid ja paadid. Vilja tuli kasvatada piisavalt, sest ainult nii oli võimalik üle elada Skandinaavia pikk talv. Tavaliste põllutööde ja loomade talitamise kõrval tehti ka muid töid: pruuliti õlut, langetati puid, hooldati hooneid, aedu, tööriistu ja paate. http:// www.shipsonstamps.org/topics/html/eric.htm Enamik inimesi elas mere ääres või siis suurte jõgede-järvede kallastel, kus leidus kala
Tähtsaim hipodroom oli otse keisrilossi kõrval asuv hipodroom Cirkus Maximus> Sinna mahtus vähemalt 250 000 pealtvaatajat. Mängudele eelnes pidulik rongkäik läbi linna ja mööda tsirkuseringi. Roomlased tegelesid agaralt kihlvedudega ja paremad orjadest kaarikujuhid said väga rikkaks ja kuulsaks. Neljahobusekaarikutel tuli kihutada ümber areeni keskosas oleva madala müüri, mille otstes asusid kolm koonusekujulist sammast. See pöördepunkt oli kõige ohtlikum, kus vankrid paiskusid tihti ümber ja juhid tallati hobuste jalge alla. Tavaliselt oli võitlusmaaks seitse sirget, mis tegi kokku umbes 4 km. Rakendid jagunesid nelja võistkonda, mida eristas kaarikujuhtide tuunikate värvus: valge, punane, roheline ja sinine. Keiser Nero võttis kuulsusejanust ajendatuna ise osa võiduajamistest. Ida-Roomas püsis huvi võiduajamiste vastu kuni Bütsantsi languseni türkalaste rünnakute all 15. sajandil. Pilet nr. 11- Kristlus Roomas Kristlus ehk Ristiusk:
raamatuist. Väliseesti proosa iseloomulikuks jooneks on romaanisarjade rohkus (Ristikivi, Kangro, A.Kalmus jt). Autoreid: A.Gailit, A.Kivikas, Pedro Krusten, A.Mälk, K.Ristikivi (Rootsis valmis tema loomingu põhiosa 14 romaani, novelli ja luuletuskogu), pikka aega vaimulikuna tegelenud Ain Kalmus, kelle loomingu mõjukaimaks osaks on religiooniteemalised romaanid Prohvet, Tulised vankrid ja Juudit. Ilmar Jaks, omanäoline inimhingede salasoppide tagurpidipööraja ja novellikirjanik. Pagulased on kirjutanud suurel hulgal memuaristikat, ilmselt on mineviku meenutamine andnud vaimset jõudu ja enesekindlust, kokku on paguluses ilmunud üle 150 mitmesuguse mälestusraamatu, nii autorimemuaare (näiteks Aino Kallase kuus mälestusteraamatut, kui ka kollektiivset laadi mälestusteoseid, mis on pühendatud mõnele organisatsioonile, koolile, paikkonnale
50% kõigist ilmunud raamatuist. Väliseesti proosa iseloomulikuks jooneks on romaanisarjade rohkus (Ristikivi, Kangro, A.Kalmus jt). Autoreid: A. Gailit, A. Kivikas, Pedro Krusten, A. Mälk, K. Ristikivi (Rootsis valmis tema loomingu põhiosa - 14 romaani, novelli- ja luuletuskogu), pikka aega vaimulikuna tegelenud Ain Kalmus, kelle loomingu mõjukaimaks osaks on religiooniteemalised romaanid Prohvet, Tulised vankrid ja Juudit. Ilmar Jaks, omanäoline inimhingede salasoppide tagurpidipööraja ja novellikirjanik. Pagulased on kirjutanud suurel hulgal memuaristikat, ilmselt on mineviku meenutamine andnud vaimset jõudu ja enesekindlust, kokku on paguluses ilmunud üle 150 mitmesuguse mälestusraamatu, nii autorimemuaare (näiteks Aino Kallase kuus mälestusteraamatut, kui ka kollektiivset laadi mälestusteoseid, mis on pühendatud mõnele organisatsioonile, koolile, paikkonnale. On ka
ESIMENE LOENG Vana-Egiptuse tsivilisatsioon, nagu te teate, on üks vanimatest, kauakestvatest ja suurimatest tsivilisatsioonidest, mis sai alguse 5000 aastat tagasi. Nii vana oli ainult Sumeri tsivilisatsioon, aga tema kestvusaeg oli umbes 3 korda lühem. Ühest küljest, oma territooriumilt asus Vana Egiptus peamiselt Aafrikas, kuid Niiluse org, kus Egiptus asetses, oli muust Aafrikast eraldatud suurte Liibüa rohtlatega ja Sahara kõrbega, ja teisest küljest, kogu oma kultuuriga kaldub V-E rohkem Vahemeremaade poole. Idamaadest olid kõige tähtsamad need riigid, mis tekkisid Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõgede orus: Sumer ja Akkad (~ III aastatuhat eKr), hiljem Babüloonia ja Assüüria (II-I aastatuhanded). Nende vahetus naabruses olid ida pool Eelam (~III aa.-7/6ss.), Meedia (8-6ss.) ja Pärsia (~7-4ss.). Assüüriast põhja pool, Armeenia kõrgestikul, asetses aga Urartu riik (~10-6ss.). Väike-Aasia poolsaarel...
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks ...