"muusikateooria" - 120 õppematerjali

Muusika elementaarteooria

Muusikateooria (Kostabi õpik) - heli, rütm, dünaamika, vältused, tempo

heli – keha või aineosakese võnkumine harmooniline, muusikaline heli – korrapärane võnkumine müra – korratu võnkumine heliallikas – võnkuv keha või kehaosake (keelpillidel keel, puhkpillidel lest/huuled, puhkpillidel korpus/membraan/plaat, elektronpillidel elektrivool, inimhäälel häälekurrud) võnkumine levib õhus või mõnes muus elastses keskkonnas piki- või põiklainena (liikumise ülekanne) võnkesagedus – arv, mis näitab, mitu võnget toimub 1 sekundi vältel (1 Hz = 1 võnge) heliallika võnkesagedus sõltub tema massist, nt keele pikkus ja jämedus helisagedusi võrdlev mõõtühik on oktav amplituud – maksimaalne võnke ulatus liitheli – heliallikas võngub nii oma terves ulatuses kui ka osadena (enamikud tajutavad helid) põhiheli – määrab heli koostise ülemheli – võnkesagedus on põhisagedusest täisarv korda suurem osaheli – lihtvõnkumine / põhiheli koos ülemhelidega (II osaheli = I ülemheli) osahelide tekkimine – keele võnkumine poolte kaupa ann...

Keskaja muusika konspekt. Gümnaasiumi muusikaajalugu.

moteti vastu ja 13. sajandi lõpul tõrjuti motett kirikust välja "kompositsiooni keerukuse tõttu". Seega oli motett lakanud täitmast liturgilise laulu põhiülesannet - kanda liturgilist teksti. 15. saj tuli motett kirikusse tagasi. Motetist kujunes keskaja muusika lemmikzanr. Kölni Franco: -kaotas neumad -võttis kasutusele uue notatsioonisüsteemi e salmisatsiooni süsteem e iga märk/noot tähistab kindlat vältust Muusikateooria keskajal Muusika MUNDANA e. Universumimuusika; käsitleb kõiksuse, makrokosmose teooriat, seda inimene ei kuule Muusika HUMANA e. Inimmuusika; käsitleb inimese, mikrokosmose harmooniat, keha ja vaim Muusika INSTRUMENTALIS e. Kõlav muusika, mida toovad kuuldavale inimhääl ja pillid, jälgib kõikide eelmiste tasandite reegleid Sellele kolmikjaotusele pani aluse rooma filosoof Boethius, kelle kirjutised said aluseks kogu keskaja muusikateooriale

LOODUSRAHVAD

VANAD KÕRGKULTUURID 1) Muusika täitis põhiliselt kultuslikku funktsiooni. 2) Kujunes kutseliste muusikute seisus. 3) Nähti seost muusika ja universumi korralduste vahel. VANA – KREEKA 1) Kujunes välja kreekalik mõiste musike, see oli üsna erinev sellest, mida meie muusika all mõistame. 2) Muusikud ja poeedid olid kreeklaste jaoks jumaliku andega prohvetid. Ka musika ise ole kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga. 3) Vanakreeka muusikateooria käsitleb helisid selgeis seostes arvudega. Arvati, et helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris esimesena Pythagoras. Muusika peegeldab kogu maailmakorraldust.

Tobias, Saar, Kreek, Eller

Peterburi tegi viiuleid ja mängis pidudel. Alustas 12 a-lt viiuliõpinguid. Eesti rahvusliku instrumentaalmuusika rajaja. Sünd. Tartus, isa segakoorile, "Taaveti Laulud" Heino Eller (1887-1970) konservatooriumis viiul, hiljem kompositsioon ja Mängib Tobiase loodud keelpillikvartetis viiulit. Peterburi tegi viiuleid ja mängis pidudel. Alustas 12 a-lt viiuliõpinguid. Eesti rahvusliku instrumentaalmuusika rajaja. Sünd. Tartus, isa muusikateooria. Mängis käe üle. Peterburi ülikoolis konservatooriumis viiul, hiljem kompositsioon ja Mängib Tobiase loodud keelpillikvartetis viiulit. Peterburi tegi viiuleid ja mängis pidudel. Alustas 12 a-lt viiuliõpinguid. õigusteadus. Töötas Tartu muusikakoolis ja dirigendina. muusikateooria. Mängis käe üle

Heino Eller

Õde Elsast sai pianist, vend Salmest viiuldaja, vend Ernstist laulja ja Heinost Endast helilooja. 12 aastaselt hakkas Heino viiulit õppima, tema õpetajaks oli Samuel Lindpere ja Tartu Reaalkoolis Eduard Wähner 1905. aastal tuli Tartu Reaalkooli muusikaõpetajaks Rudolf Tobias, kelle isiksus avaldas Ellerile tugevat mõju. Eller mängis viiulit kooli orkestris ja keelpillikvartetis, mida juhtiski Tobias. Esineti ka vastvalminud "Vanemuises". 1907. a. hakkas Eller Tobiaselt muusikateooria tunde võtma, kavatsedes astuda Peterburi konservatooriumi. Tobiase juures pani Eller kirja ka oma esimesed kompositsioonikatsetused. Juba 1907. aasta sügisel astus Eller Peterburi konservatooriumi viiuliklassi. Käte ülepingutuse tõttu pidi ta aga viiuliõpingud katkestama ning õppis aastail 1908-1911 hoopis Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas. Käe paranedes hakkas ta taas viiulit mängima. Elatise teenimiseks mängis ta tummfilmidele saatemuusikat. 1913. a

Heino Eller

H. Elleri lemmik pilliks oli viiul seda hindas ta väga ja harjutas igal avaneval võimalusel. 12. aastaselt hakkas ta viiulitunde võtma ,,Vanemuise" esiviiuldaja Samuel Lindpere juures. Heino Eller õppis ka Tartu Reaalkoolis. 1905. aastal tuli Tartu Reaalkooli õpetajaks Rudolf Tobias, kelle isiksus avaldas Ellerile sügavat mõju. Eller mängis viiulit kooliorkestris ja keelpillikvartetis, mida juhtiski Tobias. Esineti ka vastvalminud ,,Vanemuises". 1907. hakkas Eller Tobiaselt muusikateooria tunde võtma, kavatsedes astuda Peterburi konservatooriumisse. Õppides koos Tobiasega pani Heller kirja ka oma esimesed kompositsioonikatsetused. Juba sama aasta sügisel ta unistus täitus ja ta pääses õppima Peterburi Konservatoorimi viiuliklassi, käevigastamise tõttu pidi ta aga viiuliõpingud katkestama, ning selleasemel siirdus Peterburi Ülikooli õigusteadust õppima. 1919. aastal astus Eller uuesti Peterburi Konservatooriumisse, seekord

Muusikaajalugu konspekt

Kultuspillid ­ pillid, mis olid jumalatega seotud. Lüüra ­ Apolloni pill Heterofoonia ­ juhuslik mitmehäälsus. Burdoon ­ meloodiaga kaasnev pidev heli (burdoonpillid). Egiptuse muusika: · Pidulik, väärikas, Araabia mõjutused, templirituaalid. Sistrum ­ Isise pill, käristi. Lauto ­ 2-keelne pill. · Aasta mõjutustel tuli trompet ja Aulos ­ salmei, oboe esivanem. · Süürias eelistati lärmakat muusikat, löökpille · Babüloonias tähtis muusikateooria, avastati intervallid. Intervall ­ muusikalise heli helikõrguste vahe · Muusika oli meelelahutusliku iseloomuga Vana-Kreeka: · Mesopotaamia mõjud kultuurile (muusika, poeesia, tants) Musiké ­ muusade kunst, lauldes ettekantud luule (kreeklaste jaoks jumaliku tähtsusega). Muusikud ja poeedid ­ jumala andega prohvetid Harmoonia ­ helide järgnevus, pingesuhe meloodia erinevate helide vahel. Rütm - liikumise kord. Apollon ­ valguse ja tõe jumal, muusade juht, lüüraga

Uno Naissoo

keelatud. 1949. aastal oli Uno Tallinnas toimunud eesti jazzfestivali üks algatajaid. Uno Naissoo lõpetas aastal 1952 Tallinna konservatooriumi helilooja Heino Elleri käe all. Ta on mänginud ansablites Rütmikud, Stuudio8 ja Metronoom. Uno mängis laitmatult klaverit, akordionit ja kontrabassi, kuid see juures olles võimeline neil kõikil laitmatult improviseerima. Aastatel 1952-1980 oli ta Tallinna muusikakoolis muusikateooria õppejõud, 1977. aastal asutas Uno Naissoo selles koolis kergemuusika osakonna, mis tegutseb tänapäevani. Uno Naissoo tuntumate laulude seas on " Neil päevil polnud algust" , "Märtsis algas mai" , " Mu kodu" ja " Iial ei muutu võõraiks me". Ta kirjutas koos poja Tõnu Naissooga 1969. aastal muusika filmile" Viimne reliikvia". Uno Naissoo suri aastal 5. jaanuaril aastal 1980 Tallinnas. Ta suri 57 aastaselt.

Renessanss ja Ars nova

aega, mis oli vahemikus 1310–1314, või aastat 1320. Stiili lõpuajana on nimetatud 1380. aastat või tähtsaima ars nova helilooja Guillaume de Machaut' surmaaastat 1377. Millal võeti kasutusele Ars nova? 1320-1380 Prantsusmaal, tähistab muusikastiili. Milline oli autori ja teose seos keskajal ja renessanssi ajal? Keskajal oli autor anonüümne aga hiljem hakati seostama teost ja autorit Mis toimus muusikaõpetuses Ars nova perioodil, aluse panija? Arenes jõudsalt muusikateooria ja rütmiõpetus muutus keeruliseks. Filosoof, luuletaja ja matemaatik Philippe de Vitry Milliest žanri kasutatati sellel perioodil kõige rohkem? Iseloomusta Ars nova motetti. Motett. 3- ja 4-häälsed, loodi sageli poliitiliselt oluliste sündmuste jaoks.

MUUSIKA 10.klass Loodusrahvaste muusika

Lindude ja loomade keel matkimine jt VANADE KRGULTUURIDE MUUSIKA: Muinas- Egiptus eKr, Mesopotaamia eKr, India eKr, Hiina eKr, Araabia pKr, Mehhiko pKr (Muusikal philiselt kuluusliku funktsioon, klas ka tantsu, vistluste, smaaegade saateks, kutseliste muusikute seisus.) VANA KREEKA MUUSIKA: Muusikal , poeesial ja tantsul vga thtis koht. Muske. muusade kunst- lauldse ette kantud luule. Muusikuid ja poeete peeti jumaliku andega prohveteiks- muusika oli jumalikku pritolu. Muusikateooria ksitleb helisid selgeis Seostes arvudega . muusika peegeldab kogu maailmakorraldust. ESIMESTEKS MUUSIKUTEKS PEETI ZEUSI POEGI: Apollon muusade juht, Amphion lramng, Dionysos veini-ja viljakusejumal(puhkpill)476 keskaja algus. Rooma sai lnekiriku keskuseks. VAIMULIK MUUSIKA: jumalateenistuse liturgia koosnes histest palvustest ja laulmisest. 8-9saj toestas jumalateenistust OREL. Gregorius Suur paavstiks- htlustas liturgilised tekstid, mis said lne kirikulaulu aluseks.GREGORIUSE

Ülo Vinter

Lisaks on tuntud ka laul „Nõia elu“ telelavastusest „Väike nõid“ (1975). Kogu elu jooksul on heliloojale südamelähedane olnud Oskar Lutsu „Kevade“ teema. Kirjandusteose ainetel on ta loonud balletti „Kevade“ (1967), kaks muusikali pealkirjaga „Kevade“ (1981 ja 1991), lavalise kantaadi „Kevade ehk pildikesi koolipõlvest“ (1983) ja muusikalise lastefilmi „Kevad südames“ (1985). Ülo Vinter on lõpetanud 1951. aastal Tallinna Muusikakeskkooli muusikateooria ning 1956. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositsiooni erialal (esialgu Mart Saare, hiljem Villem Kapi juures). Ta on töötanud muusikatoimetajana aastatel 1956–1969 Eesti Raadios ning aastatel 1969–1986 Eesti Telefilmis. Ülo Vinter suri 2. juulil 2000-l aastal Käsmus. Matis Prostang 7. klass

Antiikajastu

Hiljem muutusid tragöödiad tõsisteks. Kuulsamad tragöödiakirjanikud: 1) Sophokles 2) Aischilos 3) Aristophanes Muusikaõpetus Eksisteeris 7-realine helirida. Oli ka 7 helilaadi. 3 tähtsamat olid: Dooria (c-c) oli tõsine, mehelik ja kindlameelne, Früügia (d-d) oli meeleline, kirglik ja orgialik, Lüüdia (e-e) oli kaeblik, õrn ja intiimne. Kreeka pillid olid topeltaulos (vilepilli taoline), lüüra, kitara, barbiton, forminks. Vana-Kreeka muusikateooria käsitleb helide seoseid arvudega. Helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris esimest korda Pythagoras. Antiigi lõppfaasis segunes Kreeka kultuur teiste piirkondade traditsioonidega ning muusikatena hakkasid tooni andma naaberradadelt sisse toodud orjad.

Antiikajastu muusika

rikkust omavate inimeste elustiili kaunistavaks osaks. Pöörati tähelepanu puhtmuusikalisele väljendusele. Suurte koosseisudega ette kantud pillimuusika sisaldas arvatavasti ka mitmehäälsust. Muusikaõpetuses eksisteeris 7 helilaadi, millest kolm tähtsaimat olid : 1) dooria ­ helirida c ­ c, tõsine, mehelik, kindlameelne 2) früügia ­ helirida d ­ d, meeleline, kirglik 3) lüüdia ­ helirida e ­ e, kaeblik, õrn, intiimne Vana-Kreeka muusikateooria käsitleb helide seoseid arvudega. Helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris esimest korda Pythagoras. Pillid: Topeltaulos Lüüra Barbiton Forminks Antiikaja lõppfaasis segunes Kreeka kultuur teiste piirkondade traditsioonidega ning muusikutena hakkasid tooni andma naaberaladelt sissetoodud orjad.

Modest mussorgski

Kuid omaste kurvastuseks ning sõprade imestuseks loobus ta järsku oma ,,õnnest". 17-aastasena kuulis ta esmakordselt Glinka ja Dargomõzski muusikat. Noormees, kes lapsest saadik oli armastanud talupojalaule, oli vapustatud Sussanini, Antonida, Ruslani, Ludmilla, Natasa aariate rahvuslikust helilaadist. Tal tekkis kindel soov ka ise kirjutada mõni niisugune ooper. Kuid ta ei teadnud ju komponeerimisest midagi ega tundnud muusikateooria aluseidki. Heliloojana debüteeris Mussorgski 1860. aastal. Ta alustas romansside ja väikeste orkestripaladega. Kriitik Vladimir Stassov oli Mussorgski suur toetaja ja tema loomingu propageerija ka ajakirjanduses. Kuni 1861. aastani sai Mussorgski rahulikult loomingule pühenduda, kuna elatus mõisast saadavatest tuludest. Pärisorjuse kaotamisega halvenes aga helilooja majanduslik seis ning ta oli sunnitud ametnikuna elatist teenima

Vabakristlik muusika

Vabakristlik muusika Oli mõjutusi Lähis-Ida ja Vana-Kreeka kultuurist. Vaimulik laul sarnanes juutide omaga. Kõrvale tõrjuti paganlikkude toretsevate pidustuste muusika ja pillid. Euroopa muusikakultuuri on mõjutanud vanakreeklaste muusikateooria (helilaadid) Levinud kaks põhilist laulutüüpi:Psalmoodia (salmitekstide laulmine) ja hümnoodia (uutele tekstidele loodud laulud). Hümnilaulude aluse rajajaks oli Milano piiskop Ambrosius. 4. sajandil võeti kristlus vastu Rooma riigis. Seoses 395.a lagunemisega, lõhenes ka kirik. Kujunes välja Rooma katoliku kirik (Läänkristlus) ja Kreeka katoliku kirik (idakristlus). Lääne-kiriku sümboolseks keskuseks jäi Rooma.

Millist osa etendas kirik keskaja kultuuris?

Tihti kuulutati need nunnad pärast surma pühakuteks. Ka muusika jagunes suuresti kaheks- ilmalik rahvalaul, nagu näiteks regilaul Eestis (kuigi keskaeg jõudis siia tuhatkond aastat hiljem kui mujale) ja ilmalik kirikulaul. Need olid tihti mitmehäälsed. Gregoriuse koraalist sai vorme ja zanreid ühendav üldnimetus, mis hiljem taandus kindlale häälerühmale. Lauluteemad olid rangelt vaimulikud. Vaimulikust muusikast kujunes välja noodikiri ja ka kogu ülejäänud tänapäeva muusikateooria alus. Kirik oli keskaegse kultuurimaailma üldmõjutaja. Lihtrahvas puutus muusika ja kunstiga peamiselt just seal kokku. Ka tänapäeva on kandunud äärmiselt palju keskaegsest kultuurist, millest suurt osa on mõjutanud katoliku kirik koos kloostrite, kirikute ja vaimulikkonnaga. See on kujundanud meie väärtushinnangud, kultuuri- ja käitumisnormid ning ka muusika ja kunstiloomingu.

Heino Elleri elu ja looming.

1942. aastal orkestris ja keelpillikvartetis, mida juhtiski Tobias. Esineti ka vastvalminud tabas Ellerit ränk löök - hukati tema abikaasa Anna. Järgneval paaril "Vanemuises". aastal komponeeris Eller väga vähe. Tema teoseid siiski esitati, * 1907. a. hakkas Eller Tobiaselt muusikateooria tunde võtma, kavatsedes ettekandeid korraldas peamiselt Olav Roots. Tal olid ka mõned õpilased: astuda Peterburi konservatooriumi. Tobiase juures pani Eller kirja ka oma Villem Kapp, Kaljo Raid ja Roman Toi. esimesed kompositsioonikatsetused. * Pärast sõja lõppu 1945. aastal jätkas Eller tööd õpetajana (Els Aarne, *Juba 1907

VANAAJA MUUSIKA

Erinevused. Iga vana-aja rahva muusikakultuur oli omapärane. Näiteks Egiptuse templites armastati suursugust ja pidulikku rõhutatult väärika rütmiga laulu, hiljem Aasia mõjudel oli see meelelisem ja elavam. Seetõttu toimus templimuusika reform, mis tõrjus pillid välja. Muusikat pole säilinud, küll aga on palju musitseerimise kujutamist piltidel. Varaseimad pillid olid harf ja otseflööt. Muusikale omistati kasvatuses tähtis koht ning muusikateooria oli preestriseisuse salateadus. Süürias eelistati lärmakat ja meelast muusikat, millele erilise varjundi andsid teravakõlalised kahe toruga šalmeid ja löökpillid. Muistsetele kreeklastele näis selline muusika aga kakofooniana (sobimatu ebakõla). Muusika kõla. Selline luule- ja tantsurütmidega seotud muusika oli tavaliselt ühehäälne ja rajanes viie heli real - pentatoonikal. Pentatoonika on viiel helil põhinev

VANAAJA MUUSIKA

Erinevused. Iga vana-aja rahva muusikakultuur oli omapärane. Näiteks Egiptuse templites armastati suursugust ja pidulikku rõhutatult väärika rütmiga laulu, hiljem Aasia mõjudel oli see meelelisem ja elavam. Seetõttu toimus templimuusika reform, mis tõrjus pillid välja. Muusikat pole säilinud, küll aga on palju musitseerimise kujutamist piltidel. Varaseimad pillid olid harf ja otseflööt. Muusikale omistati kasvatuses tähtis koht ning muusikateooria oli preestriseisuse salateadus. Süürias eelistati lärmakat ja meelast muusikat, millele erilise varjundi andsid teravakõlalised kahe toruga salmeid ja löökpillid. Muistsetele kreeklastele näis selline muusika aga kakofooniana (sobimatu ebakõla). Muusika kõla. Selline luule- ja tantsurütmidega seotud muusika oli tavaliselt ühehäälne ja rajanes viie heli real - pentatoonikal. Pentatoonika on viiel helil põhinev

Rudolf Tobias, Aleksander Läte

Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on säilinud sellest ajast, mil Tobias oli 9-aastane. Ta õppis Haapsalu Kreiskoolis klaverit.Õppis Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. 1898-1904 töötas organisti ja koorijuhina. Asus elama Tartusse, kus tegutses muusikaõpetajana erinevates koolides. 1910 läks elama Berliini, kus töötas organistina ja ka ajakirjanikuna. 1914 kuni surmani töötas Berliini Kuninglikus Muusikakõrgkoolis muusikateooria professorina. Suri kopsupõletiku tagajärjel Berliinis, kuid ta põrm on toodud Eestisse ning maeti ümber tema kodukohta Kullamaale. Aleksander Läte Sündis 1860 Pikasilla külas ja suri 1948 Tartus. Ta oli eesti helilooja ja pedagoog. Aleksander Läte oli esimene eestlastest professionaalne muusikakriitik. Ta oli Tartus asutatud esimese sümfooniaorkestri dirigent.

Klassikalise muusika töötlused popžanris – ei või ja?

Klassikalises muusikas toimuvad asjad teistmoodi, enamjaolt kirjutatakse, sest on inspiratsiooniküllus, raha pole ALATI eesmärk. Klassikaline muusika kipub olema originaalsem, suurejoonelisem, sisutihedam ja peensusteni lihvitum. Pop aga seevastu sisaldab tihti vigu ja musti kohti. Tänapäevase inimese kõrv on üldjuhul teritamata ja ta ei kuule neid vigu ja musti kohti, ta kuulab tervikut. Ma arvan et klassikat on vaja, et popzanr püsti seisaks, sest muusikateooria on arenenud nagu evolutsioonoteooria, pikkamisi ühest liigist teise. Samuti arvan et kõiki muusikazanre on vaja siia ilma sellisena nagu nad on. Nad kõik mahuvad üksteise kõrval eksiteerima ja kõigil on vaba valik muusikale. Kellele ei meeldi mingi looming võib lihtsalt jätta selle kuulamata, sest kõiki valdkondi on propageeritud kõikjal. Magnus Kolk

Olav Ehala

Olav Ehala Olav Ehala on tuntud eesti helilooja ja pianist. Ta on sündinud 31.juulil 1950 aastal Tallinnas. 1969 aastal lõpetas ta muusikateooria ala Tallinna Muusikakoolis. 1974 aastal kompositsiooni eriala Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Ta on mänginud ansamblis ,,Kristallid" ja samuti kirjutas ta bändile mõned lood. Aastatel 1970-1973 oli Ehala ENSV Riikliku Filharmoonia estraadiansambli juht. Oli aastatel 1970-1991 Noorsooteatris muusik ja hiljem muusikaala juhataja. Alates 1991 aastast töötab Olav Ehala Eesti Muusikaakateemia õppejõuna(1998 dotsent, 2004 professor). Ta on

Sven Grünberg

Sven Grünberg Essee Pärnu 2011  Helilooja Sven Grünberg (sündinud 24. novembril 1956) on Eesti elektroonilise muusika pioneer, lõpetanud Tallinna muusikakoolis Leo Semleki klassis muusikateooria eriala ja alustas oma muusikutegevust 1970ndate aastate algul klahvpillimängija ja lauljana ansamblites Mikronid ja Ornament, misjärel sai laiemalt tuntuks oma proge-rocki ansambliga Mess, mille põhikoosseisus mängisid Grünberg, Elmu Värk, Mati Timmermann, Andrus Vaht ja Ivar Sipra. Mess oli esimene omalaadne mitte ainult Eestis vaid kogu Nõukogude Liidus. Grünberg võttis kasutusele süntesaatori, mis oli tollal haruldane

Rudolf Tobiase elulugu

koolides. Finantsolukorra raskenedes siirdus 1908. aastal Lne-Euroopasse, tutvudes mitmete Euroopa linnade muusika ja kultuurieluga ning kirjutas ka mitmeid heliteoseid. Aastal 1910 asus Tobias elama Berliini, kus teenis leiba nii organistina kui ka ajakirjanikuna. Aastal 1911 sai ta Saksa Heliloojate Liidu (Genossenschaft Deutscher Tonsetzer) hindamiskomisjoni liikmeks. Aastast 1914 kuni surmani ttas Rudolf Tobias Berliini Kuninglikus Muusikakrgkoolis (Knigliche Hoshschule fr Musik) muusikateooria professorina.[3] Aastal 1914 sai Tobias Saksa kodakondsuse. Rudolf Tobiast on kujutatud 50-kroonisel rahathel. R. Tobias on Eesti heliloojaist ehk kige monumentaalsem, suursugusem ja massiivsem. Oma loomingus pstitas ta endale kaks philist loomingueesmrki: esiteks vaimuliku muusika reformeerimine ja teiseks rahvuseepose Kalevipoeg kehastamine muusikas. Kahjuks osutus tema elutee liiga lhikeseks, et oma kavatsusi lpule viia. Tobias suri kui ta oli vaid 45- aastane.

Sibelius, Grieg, Dvorak,Chopin, Verdi, Wagner konspekt

Leipzigis, eeskujud Schumann ja Mendelssohn, elamine Taanis, kompositsiooniõpingud Niels Gade käe all, abielu nõo Nina Hagerupiga, elamine Oslos eraõpetaja ja dirigendina, Oxfordi ja Cambridge'i audoktor; kaunis, siiras ja varjunditundlik muusika; inspireeringud Norra rahvamuusikast; loonud miniatuure, klaverikontserte ja instrumentaalset kammermuusikat; Antonin Dvorak (1841-1904) Sündinud Nelahoseves; õppis külakoolis viiulit; oreli ja muusikateooria õpingud; elu Prahas vioolamängijana orkestris, Austria riikliku stipendiumi võitmine, loomingu kirjutamine Saksamaal ja hiljem Inglismaal; töötamine Praha konservatooriumis õppejõuna; NY Konservatooriumi direktori ja kompositsiooniprofessori maetikoha vastuvõtmine, eeskujud olid Mozart, Beethoven, Wagner, Brahms; kirjutas kõikides zanrites, hinnatumad orkestrid ja kammermuusikad; Fryderyk Chopin (1810-1849)

Madalmaade muusika 15.-16. Sajand.

lähtus ars nova muusikaline stiil. *Quillaume de Machaut ­ Tema elu on peamiselt seotud Remsi linnaga. Ta asus tegema poliitilist karjääri Böömi kuninga teenistuses. Ta oli suur luuletaja ja ilmalike laulude looja( tekstide ). *Francesco Landino ­ Oli pime muusik, kes elu lopupoole tegutses Firenze toomkiriku organistina. Ta oli omal ajal hinnatuim muusik, helilooja, luuletaja, muusikateoreetik Itaalias. 3. Kuidas ja tänu kellele arenes muusikateooria 14.sajandil? Tänu Pr muusikale Philippe de Vitry`le arenes muusikateooria 14.sajandil. Üheks tema peateoseks on peetud muusikateoreetilist traktaati ,, Ars nova". Madalmaade muusika 15.16. Sajand. 1. Missugused riigid ja piirkonnad kuuluvad kultuurilooliselt Madalmaade hulka?Miks? Nimi Madalmaad seostub tänapäeval eelkõige Hollandiga, see aga on eksitav, sest Euroopa kultuuriloos mõistetakse Madalmaadena kogu piirkonda, kus räägitakse flaami(hollandi)keelt

Chet Baker - essee

Juba lapsepõlves võttis ta osa erinevatest lauluvõistlustest ja laulis kirikukooris. Esimene tutvus puhkpillidega sündis tänu isale, kes tõi koju trombooni, ent kuna see instrument käis noorele Chetile esialgu üle jõu, asendas selle trompetiga. Esimesed teadmised muusikavallas hankis Baker Glendale'i keskkoolist, ent hilisemas elus mängis suuremalt jaolt kuulmise järgi. 1946. aastal lahkus Baker koolist ning ta mobiliseeriti sõjaväkke. Kaks aastat hiljem alustas ta muusikateooria- ja harmooniaõpinguid Los Angeleses El Camino College'is, mille peagi pooleli jättis. 1950. aastal võeti Baker uuesti sõjaväkke, ent sai sealt vabastuse ning võimaluse jätkata oma eluteed professionaalse muusikuna. Muusikukarjääri alguses mängis Chet Baker Vido Musso ja Stan Getzi bändides. Murranguline aeg Bakeri jaoks oli 1952. aasta kevad, mil tal õnnestus Los Angeleses Tiffany Club'is mängida koos altsaksofonisti Charlie Parkeriga

Heino Eller

Heino Eller (1887-1970) Elulugu  Helilooja, kompositsiooniõppejõud  Sündis 1887. Aastal Tartus.  Kodus mängiti palju pilli ja tegeleti muusikaga  12.aastaselt alustas viiuliõpinguid  Noorena olid põhihuvid joonistamine ja muusika  Otsustavaks teguriks eriala valikul sai kohtumine Rudolf Tobiasega, kellelt Eller sai mõned muusikateooria tunnis.  1907.aastal astus Eller Peterburi konservatooriumi viiuliklassi.  Õpingud viiuliklassis aga lõppesid üsna varsti käe ülemängimise tõttu  Pärast seda õppis Peterburi ülikoolis õigusteadust, kuid siis taas astus konservatooriumisse, kuid seekord Vassili Kalafati kompositsiooniklassi.  Õppis iseseivalt ja käis konservatooriumis vaid eksameid tegemas.  Elatist teenis viiuldajana mitmesugustes orkestrites.

Keskaja muusika

Esimeseks mitmehäälseks kirikulaulu tüübiks oli organum, mis jagunes kaheks: paralleelorganum, kus hääled liguvad paralleelselt ja vaba organum, kus hääled liiguvad vabalt. Umbes 12.-13.saj. vahetusel tekkis organumi kõrvale ka motett, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti ja millest kujunes keskaja muusika lemmikzanr. Eraldi liigiks oli kolmehäälne gooti motett, kus esimene hääl oli ilmaliku, teine vaimuliku tekstiga nind kolmandat mängiti pillil. Muusikateooria arenes jõudsalt. Kujunes välja koolisüsteem, mis koosnes kahest õppeaine tsüklist: triviumist ja quadriviumist, kus õpetati seitset vabat kunsti. Muusika jagunes kolmeks kategooriaks: Musica Mundana (planeetide liikumisest tulenev mittekuuldav muusika), Musica Humana (inimmuusika, inimese ja mikrokosmose harmoonia) ja Musica Instrumentalis (pillide kõlav muusika).

Nikolai Rimski-Korsakov

Teenistuse käigus reisis ta nii Põhja- Euroopas, Vahemeremaades kui ka Põhja- ning Lõuna-Ameerikas. Reisidel läbielatu peegeldub hiljem ka tema heliloomingus. Mereväeteenistusest Peterburgi tagasi jõudes pühendus ta täielikult muusikale. Elulugu · Aastal 1871. hakkas Rimski-Korsakov orkestratsiooni- ja kompositsiooni eriala õppejõuks Peterburi Konservatooriumis, mis hiljem sai tema nime. Õpetamise käigus tegeles Rimski-Korsakov muusikateooria, harmoonia ja polüfoonia täiendamisega. Abielu 1872. aastal abiellus Rimski-Korsakov Nadezda Nikolajevna Purgol'iga, kellega tal oli seitse last: · Mihhail (sünd. 1873) · Sofia (sünd. 1875) · Andrei (sünd. 1878) · Vladimir (sünd. 1882) · Nadesja (sünd. 1884) · Margarita (1888) · Slavtsik (sünd. 1889) Elulugu · 1874. aastal tegi Rimski-Korsakov algust dirigenditööga, juhatades 3. sümfooniat.

Nikolai Rimski-Korsakov

ees ootas 3-aastane kohustuslik mereväeteenistus. Teenistuse käigus reisis ta nii Põhja-Euroopas, Vahemeremaades kui ka Põhja- ning Lõuna-Ameerikas. Reisidel läbielatu peegeldub hiljem ka tema heliloomingus. Mereväeteenistusest Peterburgi tagasi jõudes pühendus ta täielikult muusikale. Aastal 1871. hakkas Rimski-Korsakov orkestratsiooni- ja kompositsiooni eriala õppejõuks Peterburi Konservatooriumis. Õpetamise käigus tegeles Rimski-Korsakov muusikateooria, harmoonia ja polüfoonia täiendamisega. 1872. aastal abiellus Rimski-Korsakov Nadezda Nikolajevna Purgol'iga, kellega tal oli seitse last: Mihhail (sünd. 1873), Sofia (sünd. 1875), Andrei (sünd. 1878), Vladimir (sünd. 1882), Nadesja (sünd. 1884), Margarita (1888) ja Slavtsik (sünd. 1889). 1874. aastal tegi Rimski-Korsakov algust dirigenditööga, juhatades 3. sümfooniat.  Looming Rimski-Korsakovi teostele on iseloomulik rahulik jutustav ja kirjeldav

Muusika ja selle seos heliõpetusega

- vaskpuhkpillid (kornet, metsasarv jm) - löökpillid (trumm, ksülofon jm) - klahvpillid (klaver) Muusikat võib teha ka kodus leiduvatest asjadest. Kui võtta näiteks pott, ja panne, mis teevad erinevaid helisid, siis kokku võib tulla väga huvitav ja ilus meloodia. Mis on muusikateadus? Muusikateadus ehk musikoloogia on muusikat ja selle arengut uuriv teadusharu. Muusikateaduse peamised aladistsipliinid on muusikateooria, muusikaajalugu ja muusikakriitika. Teiste aladistsipliinide seas on muusikaakustika, muusikaesteetika, muusikafolkloristika ehk muusikaetnoloogia, muusikapaleograafia, pillitundmine, muusikapedagoogika ja interpretatsiooniteooria. Muusikat uurivad teadused: · Muusikaakustika - heli · Muusikaajalugu - ajalooline areng · Muusikateooria ­ partituur (helitöö kõiki partiisid sisaldav noodistik) · Muusikapsühholoogia - käitumine ja reaktsioonid

Rudolf Tobiase eluloo kokkuvõte

1889 suundus ta Tallinna Nikolai Gümnaasiumi. 1893 astus Peterburi Konservatooriumi.  Elulugu 1898­1904: töötas Peterburi Eesti Jaani koguduse organisti ja koorijuhina. 1904: tegutsedes muusikaõpetajana erinevates koolides. 1908: siirdus LääneEuroopasse. 1910: asus elama Berliini, kus teenis leiba nii organistina kui ka ajakirjanikuna. 1914: kuni surmani töötas Berliini Kuninglikus Muusikakõrgkoolis muusikateooria professorina. 1918: 29. oktoobril suri kopsupõletiku tagajärjel.  Panus Eesti muusikasse Rudolf Tobiasel on suur tähtsus eesti professionaalse muusika rajajana temalt pärinevad paljude zanride esikteosed eesti muusikas: esimene sümfooniline helitöö ­ avamäng "Julius Caesar" (1896) esimese kantaadi "Johannes Damaskusest" (1897) esimese klaverikontserdi d-moll (1897) esimese klaverisonaadi (1897)

Muusikajalugu: VANAAEG

Kooriosad olid seotud tantsu ja pantomiimiga. Ringikujulisel orkestral, kreeka poolringikujulises teatris esinesid koor ja pillimängijad. Sellest tuleneb hilisem mõiste – orkester. Hellenismi ajajärk (330 –146 .a.eKr., Rooma vallutusteni) Kujunes peen ja õpetatud musitseerimine, kus peamine oli juba puhtmuusikaline väljendus. Loodi vanakreeka tähtsamad muusikateoreetilised tööd. Säilinud paarkümmend muusikanäidet. Kreeka muusikateooria Kreeka helisüsteemis jaguneb oktav seitsmeks astmeks. Sellest lähtub Euroopas siiani kasutusel olev helisüsteem. Kolm põhilist helilaadi olid: MI-st MI-ni helirida, mis Aristotelese järgi olevat mehelik, julgust ja meelekindlust sisendav. LE-st LE-ni helirida, metsik, kirglik ja ekstaatiline JO-st JO-ni helirida, kaeblik, õrn, intiimene Helilaadid nimetati kreeka maakondade järgi, need ei ühti keskajal kasutusel olnud samanimeliste helilaadidega.

Bela Bartok ja Hindemith

Teosed orkestrile: Klaverikontserdid (3), viiulikontserdid (2), vioolakontsert. Tuntuim teos ­ Orkestrikontsert (1943), pidas seda oma parimaks tööks. Paul Hindemith (1895-1963 Frankfurt am Main) Väga hea viiuldaja, vioola ja viola d'amore mängija, valdas ka klaverit, löökpille, mitmeid puhkpille. Seetõttu loonud sonaate ja kontserte paljudele erinevatele pillidele ja oli hea orkestritundja. Laia silmaringi ja teoreetiliste huvidega ­ keskaja filosoofia, teoloogia, muusikateooria. Oli suur kontrapunktimeister (eeskujuks Bach) ­ nt teoses "Ludus tonalis" klaverile on 12 fuugat + interluudiumid + prelüüd ja postlüüd (mis on prelüüdi muusika vähikäigus). Loomingus segunevad hilisromantism, ekspressionism, dzässi ja rahvamuusika mõjud ­ kõige tunnuslikum siiski neoklassitsism alates 1920ndaist. Hindemith vastandas end Schönbergile, pidas dodekafooniat ebaloomulikuks.

Tänapäeva heliloojad: Toivo Tulev

Toivo Tulev Tänapäeva heliloojad Valisin helilooja Toivo Tulevi, kuna leidsin, et tema looming sobib mulle ning on nauditav. Räägin lähemalt tema eluloost, loomingust ning analüüsin kahte pala: ,,For my little brother" ja ,,For my little sister". Toivo Tulev on eesti helilooja. Ta sündis 18.juulil 1958. aastal Tallinnas. 1980. aastal lõpetas ta Tallinna Muusikakooli muusikateooria ja kompositsiooni erialal ning 1990. aastal Tallinna konservatrooiumis Eino Tambergi kompositsiooniklassi. Hiljem, 1991.aastal, täiendas ta enda teadmiste pagasit ka Stockholmi Kõrgemas Muusikakooli, Sven- David Sandströmi juures. 1996. aastal läbis Toivo elektroakustilise muusika stuudiumi Kõlnis ning aastatel 1995-1998 õppis noor helilooja magistriõppes Eesti Muusikaakadeemias. Aastal 2000 asub mees end veelgi täiendab Eesti Muusikaakadeemia doktoratuuris olles samaaegselt ise ka

Kokkuvõte erinevatest vanaaja muusikatest

teemat ja heliteost, kindel meeleolu, sageli ka aeg koht Tala-korduv löökide arv ja ülesehitusega rütmimudel. Etendus kestab 5min-2tundi, lõpeb kulminatsiooniga. Egiptus.Esialgu oli muusika väärika ja piduliku ilmega. Kõik pillid on seotud jumalatega ja neil on kultuslik tähtsus. Enamasti musitseerisid naised. Tänu Aasia mõjudele muutus muusika meelelisemaks ja elavamaks ning toimus templimuusikareform visati välja kõik üleliigsed pillid. Alles jäi vaid Isise kultuspill sistrum. Muusikateooria oli Egiptuse preestrite salateaduseks. Hironoomia-> meloodiakaare näitamine käe abil. Egiptuse muusika aluseks oli esialgu laskuv 5-astmeline helirida e. pentatoonika. Hiljem kasutatakse 7-astmelist helirida, mis jaguneb 17-ks veerandtooniks. Selle kultuuri muusika sai aluseks terve euroopa muusika kulruurile.

Tuntuimad levimuusika heliloojad

Asutas 1949. aastal, kui jazz oli juba ametlikult keelatud, ansambli Swing Club. 1949. aastal oli ta Tallinnas toimunud esimese Eesti jazzifestivali üks algatajaid. Ta lõpetas 1952. aastal Tallinna konservatooriumi heliloojana Heino Elleri käe all. Mängis ansamblites Rütmikud, Stuudio 8 ja Metronoom. Instrumentalistina mängis ta laitmatult klaverit, akordioni, kontrabassi ja ventiiltrombooni, olles võimeline neil kõigil huvitavalt improviseerima. 1952­1980 oli Tallinna muusikakoolis muusikateooria õppejõud, 1977. aastal asutas selles koolis kergemuusika osakonna, mis tegutseb siiani. Naissoo tuntuimad laulud on "Neil päevil polnud algust", "Märtsis algas mai", "Mu kodu", "Iial ei muutu võõraiks me" jt. Kirjutas veel koos poja Tõnu Naissooga 1969. aastal muusika filmile «Viimne reliikvia» Raimond Valgre (1913-1949) oli Eesti helilooja ja muusik. Ta oli üks tuntuimaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikuks. esimesed laulud valmisid 1933. aastal

Muusikaajalugu vanaaeg

Muusika oli väärikas & pidulik. Hiljem Aasia mõjudel muutus muusika elavamaks. Muusika aluseks oli laskuv pentatooniline helirida, mis sisaldas suuri tertse ja pooltoone. Olemas oli 24 veerandtooni, aga kasutati 17 veerandtooni. Toimus templireform. Pillid tõrjuti jumalateenistuselt välja, alles jäi vaid sistrum e. käristi- Isise(viljakus jumalanna)pill. Keelpillidel oli oluline roll ilmalikus & vaimulikus elus (ka matustel). Muusikateooria oli preestrite salateadus. Egiptuses pärit muusikainstrumendid: Harf, flööt, lauto(püsis halvasti hääles), oboe, zalmei- aolos, trompet, trummid. Vana- Kreeka Vana-Kreeka kultuuri ja Lähis-Ida kõrgkultuuride ja Euroopa kristliku kultuuri seos: Egeuse mere saartelt on leitud harfi ja topeltaulose mängijate marmorfiguurid. Sarnane muusikaõpetus neis maades. Apollonlikku muusikat iseloomustab korrastatult harmooniline ja mõistatuslikkus.

Muusika

Templirituaalis oli oluliseks signaalpilliks sofar , kreekas olid levinud ka näppekeelpillid : harf, lüüra ning kitara.Vanakreeka kultuuri teatakse põhjalikumalt, alles linnriikide tekkimise ajast, sealtpeale eristatakse selles nelja ajajärku: 1) Arhailine ehk müütiline ajajärk. 3) Hellenismi ajajärk. 2) Klassikaline ajajärk 4) Rooma võimu ajajärk. Kreeka muusikas jagunes helisüsteem mitte viieks vaid lausa seitsmeks oktaviks.Vana kreeka muusikateooria , käsitleb helisid seoses arvudega. Erinevatel aegadel ja eri paigus on olnud inimesed , väga erinevad , kuid üks asi mis on kõigil sarnane , on see et kõigi rahvaste igapäeva elus , üheks lahutamatuks osaks on kindlasti muusika.Paljud filosoofis ja õpetlased on arutlenud muusika tekke kohta, arvatakse et muusika pärineb kõnest , samuti et muusika kujunes töö protsessil. Kuid vaatamata sellele kuidas muusika tekkis , ühendab see meid kõikki.

Muusikaajaloo konspekt

Ürginimene arvas, et muusika aitab tal kurjadest jõududest jagu saada. Vana aja juhtivamad maad (vana Kreeka, vana Rooma, Egiptus, India, Hiina, Mesopotaamia). Hiina Hiina on vanemaid kultuurmaid. Hiina muusika aluseks on pentatoonika. Pillid olid flöödid ja löökpillid. Esimesed muusika ülesmärkimise katsed on pärilt umbes 1300 aastat enne meie aega. Kreeka Muusika oli tugevasti seotud usuliste rituaalidega. Templites olid tantsijatarid ja muusikateooria preestrite salateaduseks. Vana Kreeka on kõige arenenum kultuurimaa. Muusikaga tegeleti kui teadusega. Pillidest tunti lüürat, aulost, flööti, kitara, paari. Kreeklased pidasid kunstiannet jumala kingituseks. Kreeka peajumala Zeusi üheksa tütart olid kaunite kunstide kaitsejumalateks. Vana-Rooma Vana-Rooma kujunes kõige võimsamaks antiikriigiks peale Vana-Kreeka vallutamist 146 eKr. Vana-Roomas oli kõige tähtsamaks jumalaks sõjajumal Mars. Kõik kultuuriväärtused võeti

Referaat Olav Ehala

Olav Ehala Referaat Pärnu 2011 Elulugu ja saavutused Olav Ehala (sündinud 31. juulil 1950) on eesti helilooja ja pianist. Ta lõpetas 1969 muusikateooria alal Tallinna Muusikakooli ja 1974 kompositsiooni erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (professor Eugen Kapi klass). Ta mängis ansamblis "Kristallid" ja kirjutas ansamblile mõned lood. Ta oli 1970­1975 Noorsooteatris muusik ja 1975­1991 muusikaala juhataja, aastast 1991 töötab Eesti Muusikaakadeemia õppejõuna. Ta on esinenud pianistina paljudes riikides, saanud joonis- ja nukufilmide muusika eest ("Aeg

Modest Mussorgski eluloo ülevaade

Ta ei kartnud enda vaesust. Tema mõte oli, et peab teenima rahvast. 12. 02. 2012  Muusikahuvi ning muusikaõpetaja 17-aastasena kuulis ta esimest korda Glinka ja Dargomõzski muusikat. Lapsest saadik oli ta kuulanud ainult talupojalaule. Ta oli vapustatud Sussanini, Antonida, Ruslani, Ludmilla, Natasha(Dargomõzski ooperist ,,näkineid") aariate rahvuslikust laadist. Ta soovis ise ooperit kirjutada, kuid ei teadnud muusikateooria aluseid ega komponeerimise reegleid. Haris teda selles vallas Balakirev(tol ajal polnud tal pedagoogikogemusi), kes oli arvamusteavaldustes terav ning halastamatu. Modesti esimesed katsetused vaatas just tema üle. Õpingud tõid suurt kasu ja ka teadmiste soov, tänu sellele istus ööd läbi raamatute taga, päevadel kestis mõttetu sõjamehe-elu. Ajanappuse tõttu jättis ta sõjaväeteenistuse, kuna tundis muusika kutsumust.  Teosed

Filmimuusika referaat

,,Lumivalguke ja seitse pöialpoissi" 1937 ,,Pinocchio" 1937 ,,Bambi" 1942 ,,Alice Imedemaal" 1951 ,,Mary Poppins" 1964  TUNTUMAD EESTI FILMIMUUSIKA LOOJAD Eesti tuntumad filmimuusika loojad on Olav Ehala, Erkki-Sven Tüür, Lepo Sumera ja Sven Grünberg ning Eesti tuntumad filmid on "Nukitsamees", "Kallis härra Q ", "Näkimadalad", "Kõrboja", "Suur Tõll" . OLAV EHALA Olav Ehala on eesti helilooja ja pianist. Ta lõpetas 1969 muusikateooria alal Tallinna Muusikakooli ja 1974 kompositsiooni erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (professor Eugen Kapi klass). Ta mängis ansamblis ,,Kristallid" ja kirjutas ansamblile mõned lood. Oli aastatel 1970-1975 Noorsooteatris muusik ja 1975-1991 muusikaala juhataja, aastast 1991 töötab Eesti Muusikaakadeemia õppejõuna. Esinenud pianistina paljudes riikides, saanud joonis- ja nukufilmide muusika

Vana aeg ja keskaeg

-Jaguneb kolmeks perioodiks: *Arhailine ajajärk *Klassikaline ajajärk *Hellenismi ajajärk -Aoidid e. kutselised laulikud (arhailine ajajärk) -Rapsoidid e rändlaulikud (arhailine ajajärk) -Kultus - ja eepilised laulud -Arendati välja nomos ereeglite kogum -Klassikaline periood oli tragöödia hiilgeaeg (tr olevat saanud alguse ditürambidest ja komöödia pöörastest sigivuslauludest) -Muusikast sai iseseisev kunst -Tuli Muusikateooria -Laadidele pani lõpliku aluse ptholemaius -Apolloni kultus: lüüra, kitara, formiks -Dyonisuse kultus:aulos, barbiton, süüriks, -Vana-Kreeka pillid:paanivile, süüriks 4.Vana-Rooma -Lähtuti vana-rooma muusikapärandist -Muusikainstrumentide mitmekesisus suurenes -Orkester esines iseseisvalt -Muusikas hakati kasutama nii täis kui pooltoone -Hakati korraldam kontserte -Tekkis klakööri amet e. palgati plaksutajad -Tekkis uus kunstlik pantomiim

Muusika Ajalugu - Vana maailm

Praktilises musitseerimises oli kindlasti suur osa improvisatsioonil ROOMA VÕIMU AJAJÄRK Baseerus vanakreeka muusikapärandil, lisamata midagi oluliselt uut Sellest ajast teada mitmeid kitaravirtuoose, nende hulgas ka keiser Nero Suurte pidustuste puhul pandi kokku hiigelkoosseisudega orkestreid Roomlased kasutasid kreeklastest rohkem puhkpille, eriti erinevaid sarvi Muusikute hulgas hakkasid järjest enam domineerima naaberaladelt sissetoodud orjad VANAKREEKA MUUSIKATEOORIA Võtsid kasutusele 7-astmelise helirea, milline käibib Euroopas tänini Kuid kreeklased ei lugenud oma heliridu alt üles, vaid ülalt alla Helirida koosnes kahest neljatoonilisest lõigust e.tetrakordist, mille ulatuseks oli kvartintervall Vastavalt sellele, kuidas paiknesid tetrakordis täis- ja pooltoonid, tunti kolme põhilist helilaadi: VANAKREEKA MUUSIKATEOORIA  Varakristlik muusika Meie ajaarvamise alus on kristluse sünd PalestiinasMuutused inimese mõttemaailmas, riikluses,

Heino Elleri ja Artur Kappi võrdlus

Õpetanud Eugen Kappi, Evald Aava, Riho Päts, Edgar Arrot, Johannes Hiobit, Johannes Bleivet, Gustav Ernesaksa, Villem Kappi jpt, omistati talle ENSV teenelise kunstitegelase tiitel. Artur Kapp pälvis Nõukogude Eesti preemia (1949) ja NSV Liidu riikliku preemia (1950). Teda peetakse viljakaimaks sümfooniate loojaks Rudolf Tobiase kõrval ja muusikakoolkonna rajajaks. Tuntud kui orelivirtuoos, kirjutas ta Eesti esimese orelikontserdi. Heino Eller õpetas Tartu Kõrgema Muusikakooli muusikateooria ja komposisatsiooni õppejõud, viimase ala pealt peetakse teda eesti kõige viljakaimaks. Ta pani aluse nn Tartu koolkonnale. Õpilaste hulka kuulusid: Eduard Tubin, Karl Leichter, Valter Ojakäär, Uno Naissoo, Arne Oit, Jaan Rääts, Heino Jürisalu, Arvo Pärt jpt. Artur Kapi (1878­1952): ,,Tubin on geenius... Tubin on parem kui Brahms" ,,Ärge minge välja efektidele, ärge kirjutage nagu diletandid, kes kergete võtetega püüavad laiale massile meeldida Johannes Hiobi mälestusi :

Keskaeg muusikas

*teises hääles kõlas ladinakeelne vaimulik laul, kolmandas hääles(tenoris) prantsuskeelne armastuslaul *hakati kutsuma musica reservata ­ tavainimene ei saanud aru, tõrjuti kirikust välja *15.saj. võeti motett kirikusse tagasi Kölni Franco klassikalise ajastu helilooja pani aluse kaasaegsele noodilugemissüsteemile(solmisatsioonisüsteemile) loobus neumadest iga noot tähistab ühte konkreetset heli iga noot ja paus saab endale kindla väärtuse Muusikateooria keskajal arutleti muusika sügavama olemuse üle seostati teadusega ja teoloogiaga koolisüsteemis muusika kõrgeim teadus 1)musica mundana ­ taevakehade liikumisel, aastaaegade vaheldumisel jne tekkiv heli, mis inimkõrvale mittekuuldav 2)musica humana ­ inimmuusika, kooskõla keha ja vaimu, tunnete ja mõistuse vahel, inimese ja maailma harmoonia, inimkõrvale kuulmatu 3)musica instrumentalis ­ kõlav muusika, mida toovad kuuldavale inimhääl ja pillid, järgides

Nikolai Rimski-Korsakov,Pjotr Tšaikovski,Mihhail Glinka,Modest Mussorgski

Nikolai Rimski-Korsakov18. märts 1844– 21. juuni 1908) oli vene helilooja ja muusikaõpetaja. Rimski-Korsakov sai kodunt hea hariduse ega unistanud saada muusikuks. Astus Peterburi mereväekadettide kooli. Õpinguperioodil külastas Rimski-Korsakov tihti ooperietendusi ning õppis klaverit. Aastal 1871. hakkas Rimski-Korsakov orkestratsiooni- ja kompositsiooni eriala õppejõuks Peterburi Konservatooriumis. Õpetamise käigus tegeles Rimski-Korsakov muusikateooria, harmoonia ja polüfoonia täiendamisega. 1874. aastal tegi Rimski-Korsakov algust dirigenditööga, juhatades 3. sümfooniat.Aastail 1875 – 1876 koostas Rimski-Korsakov kaks rahvalaulukogumikku, mis mõjutas tugevasti mitmeid järgneva põlvkonna vene heliloojaid. Aastatel 1883 – 1894 oli Rimski-Korsakov õukonnakapelli dirigent.Rimski-Korsakov on mõjutanud ka eesti heliloomingut. Mitmed vanema põlvkonna heliloojad (Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mart Saar, Mihkel Lüdig jt) on