Sfinksi mõistatus (Oidipus) Sfinks on olevus, kellel on naise pea, lõvi keha, kotka tiivad ja mao saba. Teebasse viis vaid üks tee ja linna ei olnud võimalik pääseda ilma sfinksist möödumata. Ja sellest elukast ei pääsenud mööda ilma tema mõistatusele vastamist. Kõik kes vastata püüdsid ja valesti vastasid, kisti sfinksi poolt ribadeks. Teeba kuningas pakkus välja suure autasu sellele, kes linna elukast vabastab. Kuningas küsis oraaklilt, et miks sfinks just Teeba linnas on. Sfinks oli seal selle pärast,et kuningas oli varem röövinud poisi, kes ennast hiljem just kuninga pärast ära tappis. Hera nägi seda pealt ja saatis sfinksi kuningale karistuseks. Kui kuningas oli teel koju tagasi, kohtas ta Oidipust, kes oli tulnud linna sfinksi välja kutsuma. Ta tappis kuninga, sest kuningas sõitis Oidipuse
riiki on piinamas katk. Koos leiavad nad, et lahenduse leidmiseks tuleb pöörduda Oraakli (ennustaja) poole. Vahepeal ilmub lossi Kreon (Iaokaste vend). Tema väidab, et olevat kuulnud Suurelt Phoiboselt, et katkust saab lahti, kui tapetakse endise kuninga Laiose mõrvar, või kui kurjategija saadetakse maalt välja. Oidipus uurib, et miks juba tol aal, kui Laiose tapmine oli, ei uuritud kuritegu. Kuid Kreon vastab, et sel ajal oli liiga palju tegemist Sfinksi saladuse lahendamisega. Sfinksi mõistatus : Kui naise pea ja lõvi kehaga sfinks küsis Oidipuselt, kes käib algul neljal, hiljem kahel ja lõpuks kolmel jalal, siis teadis Oidipus vastust - inimene. Inimene alustab oma eluteed neljakäpukil, püüeldes uute kõrguste ja ideaalide poole, tõuseb inimene kahele jalale, elufinisis sunnivad kogetud raskused appi võtma toe, kepi. Oidipus otsustas abi paluda oraaklilt. Ja lasi enda juurde toimetada Teiresiase. Oraakel tuli vastu tahtmist lossi
1995) Sfinks. Sfiniksil on inimese pea ja lõvi keha. Koos tähistavad need aga kuninglikku võimu. Sfinksi avatud silmad on pööratud ida poole, kust tõuseb päike ja ta kujutab Ra-Harahtet, idast koidu ajal tõusvat päikesejumalat. Arvatavasti oli Sfinks tema taga asuva nekropoli valvuriks. Ühe teooria kohaselt on Sfinks rajatud umbes 2500 aastat e.m.a. vaarao Hafra poolt. Aastal 1990 Sfinksi uurides, jõudis geoloog Robert Schloch aga järeldusele, et Sfinks on kulunud vihma, mitte tuule ja liiva mõjul. Kui see vastab tõele, võib sfinksi vanus ulatuda 7000. aastasse e.m.a. Sfinks on valmistatud karjääri jäänud hiiglaslikust kaljurünkast. Kuju kõrgus on 20 m ja laius 73 m. Sfinksi näo kõrgus on 5 m, laius 4,1 m, nina pikkus 1,71 m. Sfinksi tempel on ainus Muinas-Egiptuse Päikesele pühendatud tempel. Selles oli kaks altarit (idapoolses palvetati
3.1 meetriga alla, seega on püramiid praegu 136.4 meetrine. Kuna Hufru asub Giza nekropoli kõrgeimas punktis, võib ta Teile tunduda isegi suuremana kui Hufu püramiid. Erinevalt teistest Gizas on Hafra monumentaalansambel - püramiid, kaks templit ning neid ühendav galerii - täielikult säilinud. Kompleksi kuulub ka alumise templi kõrval asuv Suur Sfinks. Karjääri jäänud hiiglaslikust kaljurünkast laskis vaarao Hafra valmistada lõvi keha ja inimese näoga monumendi. Arvatakse, et sfinksi näojooned kujutasid üsna tõetruult päikesejumalat kehastanud vaaraod. Aegade jooksul on sfinks tugevasti kannatada saanud: kaduma on läinud peakate võimusümboli - kobra - kujutisega ning habe. Nägugi püüdsid moslemitest usufanaatikud rikkuda, mamelukid kasutasid seda isegi sihtmärgiks suurtükkidest laskmisel. Liiv on korduvalt monumendi enda alla matnud, mitu korda on sfinksi restaureeritud.
inimkuju anda. Nad palusid, et jumalanna Themis annaks neile nõu ja ta andiski. Nad mõlemad tegid nii nagu jumalanna ja korjasid kive ning viskasid nad üle oma õla seljataha. Kõik kivid, mida Deuklaion viskas, muutusid meesteks ja kõik, mida Pyrrh viskas muutusid naisteks. Uued inimesed olid targad ja vastupidav piinades ning kannatustes. Kivist sündinud ja kivina kõva ning järeleandmatu. SFINKSI MÕISTATUS Sfinks on olevus, kellel on naise pea, lõvi keha, kotka tiivad ja mao saba. Teebasse viis vaid üks tee ja linna ei olnud võimalik pääseda ilma sfinksist möödumata. Ja sellest elukast ei pääsenud mööda ilma tema mõistatusele vastamist. Kõik kes vastata püüdsid ja valesti vastasid, kisti sfinksi poolt ribadeks. Teeba kuningas pakkus välja suure autasu sellele, kes linna elukast vabastab. Kuningas küsis oraaklilt, et miks sfinks just Teeba linnas on. Sfinks oli
klass Narva 2009 Sfinks ( 'kägistaja') oli vanakreeka mütoloogias naise pea ja rinnaga ning tiivulise lõvikehaga koletis. Teda peeti hävingu ja halva õnne deemoniks. Sfinks oli Hesiodose järgi Kimääri (vanakreeka chimaira 'kits') ja Orthose ( kahepäine koer), mõnedel andmetel aga Typhoni (saja maopeaga koletis) ja Echidna (koletis, kes oli pooleldi naine, pooleldi madu) tütar. Ehkki Sfinksil olid tiivad, polnud ta teadaolevalt lennuvõimeline. Hera saatis Sfinksi tema kodust Aethiopias (sellega meenutasid kreeklased Sfinksi välismaist päritolu) Teeba linna lähistele, kus ta kõigilt teelistelt küsis mõistatuse ja kägistas ära kõik, kes vastust ei teadnud. Niimoodi karistas Hera Teeba kuningat Laiost, kes oli oma vastsündinud pojal Oidipusel jalad kokku sidunud ja ta mägedesse surema jätnud. Vähetõenäoline, et see juhtus vahetult pärast Oidipuse hülgamist: sel juhul oleks Sfinks paarkümmend aastat teebalasi kimbutanud.
lihviti plaadid siledaks. Vaaraode ajal valged püramiidid sädelesid päikesekiirtes, ja kui uskuda mõningaid allkaid, siis nende lehtkullast kattega tippude sära pimestas silmi. Tänapäeval pole püramiididel kullast jälgegi, minema on veetud valged kividki. Sfinks Chephreni püramiidi läheduses asub kaljust väljaraiutud hiiglakuju Chephreni sfinks. Karjääri jäänud hiiglaslikust kaljurünkast laskis vaarao Hafra valmistada lõvi keha ja inimese näoga monumendi. Arvatakse, et sfinksi näojooned kujutasid üsna tõetruult päikesejumalat kehastanud vaaraod. Aegade jooksul on sfinks tugevasti kannatada saanud: kaduma on läinud peakate võimusümboli kobra kujutisega ning habe. Nägugi püüdsid moslemitest usufanaatikud rikkuda, mamelukid kasutasid seda isegi sihtmärgiks suurtükkidest laskmisel. Liiv on korduvalt monumendi enda alla matnud, mitu korda on sfinksi restaureeritud. Ürikute järgi tehti seda esmakordselt vaarao Menheprura (Thutmosis IV)
Sfinksi mõistatus (Oidipus) Sfinks on olevus, kellel on naise pea, lõvi keha, kotka tiivad ja mao saba. Teebasse viis vaid üks tee ja linna ei olnud võimalik pääseda ilma sfinksist möödumata. Ja sellest elukast ei pääsenud mööda ilma tema mõistatusele vastamist. Kõik kes vastata püüdsid ja valesti vastasid, kisti sfinksi poolt ribadeks. Teeba kuningas pakkus välja suure autasu sellele, kes linna elukast vabastab. Kuningas küsis oraaklilt, et miks sfinks just Teeba linnas on. Sfinks oli seal selle pärast,et kuningas oli varem röövinud poisi, kes ennast hiljem just kuninga pärast ära tappis. Hera nägi seda pealt ja saatis sfinksi kuningale karistuseks. Kui kuningas oli teel koju tagasi, kohtas ta Oidipust, kes oli tulnud linna sfinksi välja kutsuma. Ta tappis kuninga, sest kuningas sõitis Oidipuse
tõde. Laios ei tea, et tema poeg jääb ellu ja kasvab üles ning, et nad kohtuvad mägiteel. Oidipus ei tea, et teda kasvatanud inimesed ei ole tema pärisvanemad ning, et mees, kelle ta mägedes raevuhoos tapab, on tema lihane isa. Kohtudes käituvad Laios ja Oidipus vastavalt oma iseloomule. Mõlemad on uhked ja ülbed ning konflikt mägiteel lõppeb vanema mehe surmaga. Esimene ettekuulutus on sellega täitunud. Oidipus jõuab nüüd Teeba linna, mille ta päästab kohutava sfinksi käest. Tänuks selle eest saab Oidipus Teeba valitsejaks ja naiseks Laiose lese ehk oma ema. Nüüd läheb täide ka oraakli teine ennustus. Aastaid hiljem, kui Oidipus on juba nelja lapse isa ja õnnelikus abielus, kui tema riik on õitsev ja võimas, tabab Teebat katk. Delfi oraakel on kuulutanud, et katk kaob siis kui karistatakse Laiose mõrvarit. Oidipuse traagika seisneb selles, et ta soovib siiralt oma riiki ja rahvast needusest päästa ning mõrvarit leida, teadmata ise, et
Pheidiase juhendamisel. Seda peetakse Vana- Kreeka klassikalise ajastu tähtsamaiks ehitusmälestiseks ja see on kogu maailmas üks tuntumaid ehitisi. Parthenon tähendab vanakreeka keeles 'neitsi elukohta', mis viitab jumalanna Athenale. Templi sees asus Pheidiase loodud aastal 449 eKr , kullast ja elevandiluust Athena kuju. Perikles lasi selle teha et tähistada ateenlaste võitu pärsialaste üle. Kuju nägu, käed ja jalad olid elevandiluust, silmad kalliskividest. Kiivri keskel oli sfinksi sarnane kuju ja mõlemal pool sfinksi olid greifid. Ateena kuju seisab sirgelt, tema kullast tuunika ulatub maani ning elevandiluust tehtud medusa pea asetseb ta rinnal. Ta hoiab umbes nelja küünrapikkust Victory(võit ing.k) kuju ühes ja oda teises käes. Jalge ees asetseb kilp ning oda läheduses on ka madu. Jumalanna kuju oli valmistatud puust, selle riided kaetud pronkist plaatidega mis omakorda olid kaetud ära käivate kuldplaatidega ja ihuosad elevandiluuga. Väiksemad
alguses olnud sammastel säilinud templi värvi. Giza püramiidid Ramsese kujud Egiptuse skulptuuridest on kindlalt üks kuulsamaid Sfinks. Mis on arvatavasti üle 15000 aasta vana ja seetõttu maailma vanim säilinud skulptuur. Kujul on lahke ja rahulolev ilme, samas on selgesti eristatav jumalik kehahoiak mis, on sunnitud üpriski rangesse poosi. Mistõttu tundub et Sfinks oleks kogu aeg valvel. Huvitav on aga see, et Sfinksi pea ei ole proportsioonis tema kehaga. Sfinks on aga terve oma elu vaevelnud kõrbe piinade käes. Pidevalt on teda välja kaevatud ja restaureeritud. Üks legend räägib, et lõvi all uinudes und nähes palus inimpegalõvi vaarao Tutmosis 4 end päästa liiva seest lubades talle vastutasuks trooni. Tõsi on see, et üks restaureerija oli Tutmosis 4. Arvatakse, et Sfinks on vaarao Chefreni näojoontega, hiljuti lasti, aga Chefreni näo jooni võrrel Sfinksi omadega
Kõik algas juba sündimisest, kui ta viidi pere juurest eemale ja kogu selle aja kujunes nende saatus. Igal sündmusel ja hetkel oli põhjus. Näiteks kui Oidipus oleks oraakli ennustus oma vanematega arutanud, oleks väga palju läinud teisiti. Aga just selle ennustuse kuulmisel oli tähtsus tänu sellele jõudis ta lähemale määratu saatusele. Peale oma isa tapmist jõudis ta enda kodulinna juurde ja hävitas kurja sfinksi. Tänu sfinksi hävitamisele ja linna päästmisele sai temast kuningas ja täide läks oraakli ennustuse teine pool, kus pidi olema oma järglastele nii isa kui ka vend. Siin võiks mõelda, et poleks ta sfinksi hävitanud, poleks temast saanud ka kuningat ja ta poleks enda naiseks oma ema võtnud. Võiks öelda, et kehtib isegi vanasõna: ,,Inimene mõtleb, aga jumal juhib." Saatus ongi suur tervik, milles põimuvad lapsepõlv, kellegi sõnad, tervis ja haigus, hoolitsus ja
Parema silma asukohta korrigeerida nii, et see näeks ainult paremat pilti. Seejärel, nähes peeglist ka vasakuga tollele määratut, tekibki ruumiline efekt. Aju paneb pildid kokku. Meetodi eeliseks on asjaolu, et võib valmistada erineva suurusega pilte. Kes on tutvunud raamatutega 3M Putukad või 3M Taimed (kirjastus Koolibri, sari Silmaring 1999) sel on asi selge. Sfinks on stereogramm (pildil). Veidi keerulisem ülesanne, vähemalt algul, vaatab vastu sfinksi näol. Siin tuleks saavutada olukord, kus kumbki silm vaatab eraldi kujutist, nii et fokuseerimist ei toimu. Kes suudab näha stereogramme (tavaliselt mingid kirjud sigri-migri fotod, neid on avaldanud ka Inseneeria), sel pole probleemi ka sfinksi ruumiliselt tajuda. Kahjuks ei saa kasutada laiemaid fotosid kui umbes 65 mm, selle määrab silmade vahekaugus. Et nägema õppimiseks võib leida palju erinevaid võtteid, siis jätaksin igaühele oma avastamisrõõmu. Pealegi on netis
ning ta lõpetas isa püramiidi katmise lubjakiviplaatidega. Kolme püramiidi juurde kuuluvad veel templid, väikesed püramiidid, kuhu on arvatavasti maetud vaaraode naised ja preestrite ning ametnike surnukehad. Giza surnud linna valvab sfinks, kelle tähelepanelik pilk ulatub kaugele üle kõrbeliiva. Sfinks on kuju, mis sümboliseerib inimese, jumala ja lõvi jõudu ühendavat vaaraod. Samas peetakse sfinksi nekropoli valvajaks ja teda samastati jumal Horiga. Sfinks tähendab kreeka keeles kägistajat. Sfinks on välja tahutud kolme formatsiooni kivimitest koosnevast mäeastangust, millest üks (mergli paekivi) on Giza platoo aluseks.
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Karnaki templit Egiptuses. Need on Karnaki templid, mis asuvad Niiluse ida jõeäärel ja koosnevad paljudest templidest, skulptuuridest ja hämmastavadest nikerdavatud kujudest. Karnaki kompleks koosneb neljast eraldi ruumidest. Lähedal on palju Sfinksi, mis tekitavad illusiooni ümbritseva igavese loomadega. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Murdut püramiid. See püramiid muljeb oma unikaalsetega vormidega. Püramiidi kõige alumine osa (alus) kasvab umbes 54 (viiskümmend neli) kraadi, samas ülemine osa laieneb nurga alt 43
alguse soovist kaitsta vaaraode mumifitseeritud kehasid ja väärtuslikke hauapanuseid hävimise ja rüüstamise eest. Seega võib püramiide lugeda iidseteks hauakambriteks.(Kinggi 1996:15) Kolme püramiidi juurde kuuluvad veel templid, väikesed püramiidid, kuhu on arvatavasti maetud vaaraode naised ja preestrite ning ametnike surnukehad. Seda surnud linna valvab sfinks, kelle tähelepanelik pilk ulatub kaugele üle kõrbeliiva. Mõistatuslikkuse ja salapära sümboliks kujunenud sfinksi lasi ehitada vaarao Chepren (arvatakse, et vaarao pea on vaarao portree). Sfinks on tegelikult inimese pea ja lõvi kehaga 20 meetri kõrgune ja 73 meetri pikkune suur skulptuur. Kuju näoosa maksimaalne laius on 4,2 sentimeetrit. Sfinks raiuti välja kivirahnust, mis oli jäänud poolele teele, kui kivimurrust püramiidi juurde kive veeti. Arvatavasti oli sfinks tema taga asuva nekropoli valvuriks, kuid selles ei saa ka päris kindel olla
Sfinksi mõistatus (Oidipus) Sfinks on olevus, kellel on naise pea, lõvi keha, kotka tiivad ja mao saba. Teebasse viis vaid üks tee ja linna ei olnud võimalik pääseda ilma sfinksist möödumata. Ja sellest elukast ei pääsenud mööda ilma tema mõistatusele vastamist. Kõik kes vastata püüdsid ja valesti vastasid, kisti sfinksi poolt ribadeks. Teeba kuningas pakkus välja suure autasu sellele, kes linna elukast vabastab. Kuningas küsis oraaklilt, et miks sfinks just Teeba linnas on. Sfinks oli seal selle pärast,et kuningas oli varem röövinud poisi, kes ennast hiljem just kuninga pärast ära tappis. Hera nägi seda pealt ja saatis sfinksi kuningale karistuseks. Kui kuningas oli teel koju tagasi, kohtas ta Oidipust, kes oli tulnud linna sfinksi välja kutsuma
Oidipuse iseloomustus Oidupus oli tark, sest ta oli kasvanud rikkas kuningaperes ning oli palju õppinud. Tema tarkust oli näha ka siis, kui ta pääses Sfinksi mõistatusest, mille tõttu ta trooniti kuningaks. Kuningana oli ta väga abivalmis ja kohusetundlik valitseja. Tema valitsetud maal valitses kord ja õilsus, kuni saabus katk. Kui rahval oli mingi häda ja nõu oli vaja, siis neid aitas alati Oidipus. Ta oli avatud oma rahvale ja rahvas temale nende vahel toimus avalikke arutlusi, mis iseloomustab demokraatlikku valitsemisviisi. Kuningas oli rahva seas väga austatud, sest
Thutmosis ||| kuju Kairos. RAMSES || Ramses || oli Egiptuse 19. dünastia vaarao 13.sajandil eKr. Ta oli Seti| poeg. Troonile saades oli Ramses || umbes 20aastane ning ta valitses 66 aastat, surres seega ligi 90aastasena. Ramses || peetakse Egiptuse uue riigi üheks silmapaistvamaks valitsejaks, ta taastas Egiptuse kontrolli Palesteliina üle ning sõdis Süürias hetiitidega. Ramses|| kivikujud on ühed tänapäeva tuntumaid VanaEgiptuse arhitektuurimälestised Giza püramiidide ja sfinksi kõrval. Ramses || käskis ehitada templi Abu Simbelis märgiks, et ta on alistanud lõunapoolse Nuubia riigi. Ta käskis ehitada oma templi lähedale ka väiksema, mis oli pühendatud tema naisele Nefertarile. Ramses || surma järel nõrgenes Egiptus taas, kuid peagi peatas selle Ramses|||. 5 Ramses || muumia. HUFU Hufu olu VanaEgiptuse vana riigi 4. dünastia teine kuningas
(Jälitavad saatürid) Kokku 123 teost Teada 110 pealkirja Kuningas Oidipus Teeba kuninga Laiose ja Iokaste poeg viidi mägedesse surema. Oraakel ennustas, et temast saab isa tapja. Imik pääseb ja kasvab üles teise kuninga peres. Oraakel teatab uuesti, et temast saab isa mõrtsukas ja ema mees. Poeg põgeneb kodust, et vältida õnnetust. Teel tapab ta tülitseva Laiose. Ta jõuab Teebasse, mida ahistab Sfinks. Ta lahendab Sfinksi mõistatuse ja see hukkub. Teebalased valivad ta kuningaks ja annavad kuningalese naiseks. Temast saab õiglane türann. Kuningas sigitab kuningannaga neli last. Valitseja enda tõejanu ja oraakli abil tuleb intsest ilmsiks. Vapustatud ema poob end üles. Oidipus torkab silmad peast ja läheb piinatuna maapakku, truu tütar Antigone saatjaks. Võimutülis vennad, kelle isa ära needis, tapavad end hiljem lahingus Teeba pärast. Onu Kreon, Iokaste vend, valitseb Teebat
1274 toimus sõja suurim Kadesi lahing, kus kumbki pool ei saavutanud otsustavat edu. Selle tulemusena sõlmis Ramses pärast raskeid võitlusi rahulepingu, millega jaotati mõjupiirkonnad Ees-Aasias: Palestiina jäi Egiptuse võimu alla, põhjapoolne Süüria aga allus Hetiidi kuningatele. Ramsese ajal teostati massiivset ehitustööd, muuhulgas rajati ka uus pealinn Per-Ramses. Ramses II kivikujud on ühed tänapäeva tuntuimad Vana-Egiptuse arhitektuurimälestised Giza püramiidide ja Sfinksi kõrval. Sfinks tähistab lõvi keha ja inimese (tavaliselt mehe) peaga skulptuur, mis tähistas valitsejat või päikesejumalat. Kõik sfinkside kujud pärinevad Vana-Riigi perioodist. Tuntuim sfinksi kuju asub Egiptuses Giza platool Chephreni püramiidi kõrval. Arvatavasti püstitati see surnud vaaraode valvamiseks. Egiptuse püramiidid ehitati umbes 600 aastat eKr. Nendest tuntumate kolme püramiidi nimed on: Cheopsi, Hafre ja Menkaure, mis olid loodud kolmele
tõelised vanemad. Delfi oraakel ennustas mulle: "Sa emaga heitvat ühte ja hõim sest sündivat ja isa, kes kord su soetas, saadad surma sa." Ma uskusin seda ja eemaldusin oma vanematest ja lahkusin kungriigist. Mööda maailma ringi rännates kohtasin ma tundmatuid mehi. Mul tekkis nendega tüli ja ma tapsin ühe neist. Rännakut jätkates jõudsin ma Teeba linna. Sealne linnarahvas leinas oma kuningat, kes oli hiljuti tapetud. Tänu sellele, et ma lähendasin sfinksi koodi ja kodanikud olid minust heal arvamusel sain ma uueks kuningaks. Ma võtsin naiseks eelmise kuninga naise, kes oli väga ilus. Kuigi meil oli suur vanuse vahe saime me lapsi. Kord tuli mu maale needus. Selleks vabanemiseks pidin ma leidma eelmise kuninga Laiose tapja. Linna saabus ennustaja, kes ütles Oidipusile: "Sa enda leiad tapjat otsides." Algul võtsin seda lollusena, aga lõpuks sain teada, et mu isa oli Laios ja olin oma emaga abiellunud ja temaga lapsi saanud.
Kuningas Oidipus Sophokles Millest jutt? Teeba linn hukkumas Rahvas palub oma kuningalt Oidipuselt, abi Delfi oraakli juurest saabub Kreon Targa tõde Iokaste mure Koori vaherepliigid Oidipus mõistab oma sünget minevikku Oidipus jääb ootama lõppu Oidipus Teeba kuningas Sai troonile sfinksi mõistatust ära aimates Perekonnatraagika: tappis ise Leion'i ja naitus ema Iokastega (mõlemat teadmatult) Oli hea valitseja, demokraatlik Laste ja alamate vastu armulik Kasvuperes üles kasvanud Needis eelmise kuninga mõrvarit, needes seeläbi iseennast Iokaste Teeba kuninganna Imeilus ja tark Oidipuse ema ja abikaasa Usub seda, mida peab õigeks ja enesele või teistele enam kasulikuks kui jumalik ettekuulutus Kreon
suletuks ning näljahäda hakkas linnarahvast piinama. Sel ajal ilmus nuheldud maale ülijulge ja -arukas võõras, kelle nimi oli Oidipus ja kelle lahkumise põhjuseks oli Delfi oraakli ennustus, et temast saab isatapja. Oidipus oli maha jätnud kodulinna Korintose, kus teda peeti kuningas Polybose pojaks. Kuna Oidipus oli kodutu inimene, kellele tema rahutu elu kuigi palju ei tähendanud, otsustas ta sfinksi üles otsida ja püüda tolle mõistatust lahendada. Koletis esitas Oidipusele järgmise mõistatuse: "Missugune olevus käib hommikuti neljal jalal, lõuna ajal kahel ja õhtul kolmel jalal?" "Inimene," vastas Oidipus. Vastus oli õige. Seletamatul põhjusel tappis sfinks enese kohe ja teebalased olidki hädast pääsenud. Tänulikud linlased kuulutasid Oidipuse oma kuningaks ja ta abiellus kadunud kuninga lese Iokastega. Palju aastaid elasid nad õnnelikult.
Usk teispoolsusesse oli suur, et allutas enda alla kõik kunstialad. Egiptlaste elamu oli mõeldud inimesele, hingele, surmale. Erilise tähelepanu all oli ühiskonna juhtide haudemised, sest usuti, et nende surma järgse elu eest hoolitsemine kindlustab heaolu tervele ühiskonnale. Alguses oli hauakambriks mastaba, hiljem astmik-püramiid. Püramiidid tehti kivist. Kõige monumentaalsem on Cheopsi püramiid. Templid - Templitesse saatis tavaliselt sfinksi allee. Tihti oli neil vaarao nägu. Templi välisseinu ilmestasid värvilised reljeefid, värava ees seisid obeliskid ja sissepääsu ehtis püloon. Templi õue pääsesid kõik inimesed, sammassaal oli ülikutele ja pühamu preestritele. Suurimad templid asuvad Luksoris ja Karnakis (Amonile). Templite kõige uhkem arhitektuuriline element oli sammas. Templis olid veel mitmesuguseid ruume - varahoidlad ja raamatukogud. Tavaliselt kaljuhaudade juures asusid kaljutemplid. MÕISTEID:
teadnud et ta tapab oma isa või saab lapsi oma emaga. Ta küll kuulis seda juttu Delfi oraakli käest aga ta ei teadnud, et see ka täide läheb ja ta neid asju teeb. Selles loos on kõige rohkem süüdi minu arvates Laios, kes varastas Pelops'ilt tema noore poja Chrysippos'e. Kui ta seda teinud ei oleks, siis oleks see kõik tapmine ära jäänud. Oidipus oli hea valitseja ja päästis linna Sfinksi käest. Ta lahkus oma kodulinnast, kus ta üles kasvas ehk Korinthosest, sest ta arvas, et ta tapab oma isa ehk Polybose, kes oli Konrinthose kuningas. Ta tahtis säästa end üles kasvatand isa ja ema sellest ennustusest. Tegelikult tahtis Oidipus Teeba rahvale head ja päästa nad katkust aga kui välja tuli, et ta ajab ennast taga hoopis, siis ta torkas oma silmad peast ja ta pagendati Teebast.
Pärast matmist need täideti ja maskeeriti hoolikalt, kusjuures tapeti kõik, kes olid olnud ehitamise ja maskeerimise juures. Hauakambrist viisid püramiidi välispinnale õhukanalid. Püramiidi kaeti paealt kiviplaatidega Püramiid ei olnud üksikehitis, vaid osa suurest surnute linnast. Vaarao püramiidi läheduses olid tavaliselt suurnike hauakambrid või väikesed püramiidid. Nii kujunesid omapärased surnute linnad. Püramiidide läheduses võib sageli näha inimpea ja lõvikehaga sfinksi. Tihti anti sfinksile vaarao näojooned. Surnute linna täiendasid mitmesugused templid ja hoolikalt sillutatud teed, mida ääristasid väiksemad sfinksid.
parfüümi. Thutmosis III enda hauakamber on Kuningate orus üks mõjukamaid, seda nii oma teatraalse osakoha kui ka uudsete kaunistuste ja arhitektuuri poolest.. Amenhotep II (u 1427 u 1400 eKr.) Viimastel eluaastatel määras Thutmosis III arvatavasti noorpõlves kogetut arvestades oma poja Amenhotep II kaasvalitsejaks, tagades nõnda troonijärgluse. Memphises kasvatatud Amenhotep II harrastas sporti ning oi agar kütt, kes Giza suure sfinksi lähedale püstitas steelil kiitles oma sõjalise ja sportliku vaprusega ning ratsutamisoskusega: "Tema oli see, kes valdas kõiki [sõjajumal] Montu oskusi ; talle polnud lahinguväljal võrdset. Tema oli see, kes tundis hobuseid; selles arvukas väes ei olnud talle väärilist. Ükski neist ei jaksanud pingutada tema vibu; võidujooks jättis ta küik teised selja taha.
Püramiidi aluseks on kaljune küngas. Plokid, millest on see ehitatud, kaaluvad keskmiselt 7 tonni. Püramiidil on 203 astet. Sfiniksil on inimese pea (mõistuse sümbol) ja lõvi keha (jõu sümbol). Koos tähistavad need aga kuninglikku võimu. Sfinksi avatud silmad on pööratud ida poole, kust tõuseb päike ja ta kujutab Ra-Harahtet, idast koidu ajal tõusvat päikesejumalat. Ühe teooria kohaselt on Sfinks rajatud umbes 2500 aastat e.m.a. vaarao Hafra poolt. Aastal 1990 Sfinksi uurides, jõudis geoloog Robert Schloch aga järeldusele, et Sfinks on kulunud vihma, mitte tuule ja liiva mõjul. Kui see vastab tõele, võib sfinksi vanus ulatuda 7000. aastasse e.m.a. Sfinks on valmistatud karjääri jäänud hiiglaslikust kaljurünkast.
püramiididele omane sile kivitahvlitega kaetud pind. See asub püramiidi tipuosas. Chephreni sfinks on oma nime saanud VanaEgiptuse kuninga Chephreni järgi, kes püstitas Giza platoole püramiidi Chephreni sfinks on lõvi keha ja inimese näoga suurejooneline kuju, kes kujutab endast jumalat RaHarahte. Sfinks asub Chephreni püramiidi idaküljel asuva pühamu ees. Suur sfinks tahuti arvatavasti välja lubjakivikaljust, mis jäi üle Chephreni püramiidi blokkide murdmisest. Sfinksi nägu kujutas arvatavasti Chephrenit ja on seega vanim teadaolev monumentaalne vaaraoportree. Chephreni püramiidi ees asub mälestustetempel, mis mõjub justkui kalju ühest küljest välja raiutud, mille Tkujuline siseruum on väga kitsas. See tempel sarnaneb püramiidiga. Templi kitsas ruum on täidetud vaarao kujudega Mykerinose püramiid Mykerinose püramiid on 66 meetrit kõrge. Üks kõige hoolikamalt ehitatud püramiid ja tunduvamalt väiksem kui teised
kuningapaari oma vanemaiks, ja asub teele Teebai suunas. Teekonnal satub ta aga tülli kitsustikus viie saatja seltsis talle vastusõitva raugaga, kelle kutsar nõuab Oidipuselt teelt kõrvalehoidmist. Asi areneb lööminguks, mille tagajärjel meie noor kangelane surmab rauga ühes ta kaaslastega peale ühe, kes pääseb põgenema. Too rauk oli Laios, põgenenud ori aga sama, kes viis kord sündinud Oidipuse Kitaironile. Jõudes Teebaisse,Oidipus päästab linna kurja Sfinksi käest, kes asudes linna läheduses, esitas möödaminejaile mõistatusi, mille mittelahendajad ta sõi ära. Tasuks selle heateo eest saab Oidipus Teebai kuningatrooni ja lesestunud Iokaste käe. Seega on ennustus täitunud. Möödub 15 aastat õnnelikku abielu, mille kestel Iokaste sünnitas Oidipusele 4 last: Laiose surm on ikka alles tasumata. Viimaks jumalad saadavad Teebaisse katku, mis paneb linlasi mõtlema oma unustatud kohustusele kadunud kuninga vastu
Oidipust saab kindlasti pidada ka lahkeks inimeseks ja rahvameheks. Ta ei pidanud ennast tähtsamaks ühestki teebalasest, tema jaoks olid kõik võrdsed. Tänapäeva poliitikutele on enda heaolu primaarne. Iga poliitik peaks tegutsema riigi ja rahva hüvanguks, nagu tegutses Oidipus. Üleüldse oli Oidipus kõigi inimeste vastu lahke, mitte ainult teebalaste. Näiteks väljendas ta oma lahkust nii, et kui ta läks Teeba kuningriiki, siis aitas ta võhivõõrast kuningriiki ja alistas sfinksi oma nutikusega, kellest siiamaani polnud ükski teebalane jagu saanud. Ta aitas neid heast tahtest, sest kõik teebalased olid talle ju võhivõõrad. Oidipuse suurim erinevus tänapäeva poliitikutest on see, et Oidipus tegutses oma riigi heaolu nimel ja üritas teebalaste elujärge parandada, kuid tänapäeva poliitikud tegutsevad ainult raha eest. Kahjuks ei leidu palju poliitikuid, kes tegutsevad kodanike elu parandamise eesmärgil
mis on maa teotanud. Karjased, saadikud, teatajad, rahvas. Proloog sissejuhatus (esitavad näitlejad) Teeba kuningas Oidipus kohtab oma lossi ees vana preestrit ja salka noorukeid. Oidipus pöördub preestri poole palvega selgitada , mis on juhtunud, et linnast kostab kaebelaule ja tõuseb suitsu. Preester: Linna löönd on hirmus katkuhaldjas hirmsa leegiga. Linn hukkub. Preester kutsub Oidipust leidma abi taevast või maapealsetelt, sest kunagi varem on ta päästnud linna Sfinksi võimu käest. Selle eest ta kuningaks kroonitigi. Oidipus teatab, et teab sellest õnnetusest ja et on lähetanud juba Kreoni, oma hõimlase Delfi oraakli juurde, et teada saada, mil moel oleks võimalik linna päästa. Saabubki Kreon, kel on häid uudiseid: endise kuninga Laiose tapja tuleb linnast välja ajada või tappa. Oidipus hakkab Laiose tapja jälgi ajama. Endistel aegadel ei olnud sellega tegeldud, sest suurimaks probleemiks oli siis linnale Sfinks. Rahvas kutsutakse kuningalossi ette
mis on maa teotanud. Karjased, saadikud, teatajad, rahvas. Proloog sissejuhatus (esitavad näitlejad) Teeba kuningas Oidipus kohtab oma lossi ees vana preestrit ja salka noorukeid. Oidipus pöördub preestri poole palvega selgitada , mis on juhtunud, et linnast kostab kaebelaule ja tõuseb suitsu. Preester: Linna löönd on hirmus katkuhaldjas hirmsa leegiga. Linn hukkub. Preester kutsub Oidipust leidma abi taevast või maapealsetelt, sest kunagi varem on ta päästnud linna Sfinksi võimu käest. Selle eest ta kuningaks kroonitigi. Oidipus teatab, et teab sellest õnnetusest ja et on lähetanud juba Kreoni, oma hõimlase Delfi oraakli juurde, et teada saada, mil moel oleks võimalik linna päästa. Saabubki Kreon, kel on häid uudiseid: endise kuninga Laiose tapja tuleb linnast välja ajada või tappa. Oidipus hakkab Laiose tapja jälgi ajama. Endistel aegadel ei olnud sellega tegeldud, sest suurimaks probleemiks oli siis linnale Sfinks. Rahvas kutsutakse kuningalossi ette
ei kasutatud, sest eeslid ja muulad olid selleks liiga nõrgad ja kallid. Inimesi aga hinnati loomadest odavamalt ja neid valitsejal ka jätkus. Ehitustöödel kasutati orje ning raskemaid töid tegid ilmselt sõjavangid. Teadaolevalt ehitasid suurimat püramiidi 30 000 inimest umbes kakskümmend aastat. Chefreni püramiidi juurde viiva kõrge teetammi kõrval valvab hiiglaslik kivikuju Suur Sfinks. Kuni 20 meetrit kõrgel ja 73 meetrit pikal sfinksil on lõvi keha ja inimese pea. Arvatakse, et sfinksi näojooned kujutasid üsna tõetruult päikesejumalat kehastanud vaaraod. Aegade jooksul on Sfinks tugevasti kannatada saanud- kaduma on läinud peakate võimusümboli ,,kobra" kujutisega ning habe. Nägugi püüdsid moslemitest usufanaatikud rikkuda, mamelukid kasutasid seda isegi sihtmärgiks suurtükkidest laskmisel. Liiv on korduvalt monumendi enda alla matnud, mitu korda on sfinksi restaureeritud. Itta vaatava
Mahukaid suurteoseid ei kirjutatud, küll aga viljeleti lühivorme (õpetussõnade abil edastati elutarkust). Egiptlasi peetakse ka novellivormi leiutajaiks. Kuulsaim on ,,Sinuhe jutustus". See on postuumne minavormis lugu, mis võtab lahkunu elutee lühidalt kokku. 5. Kunst - Usk teispoolsusesse oli suur, et allutas enda alla kõik kunstialad. ·Arhitektuur: haudehitised (mastaba, püramiid Giza püramiidid kuuluvad ka 7 maailmaime hulka), templid (koos sfinksi alleega). Materjaliks oli kivi. ·Skulptuur: kujud on suuremõõdulised ja ranged. Asendeid on kaks: istuv või seisev. Pilk alati suunatud kaugusesse. Mehed olid punakaspruunid ja naised kollased, riided mõlemal valged ja juuksed mustad. Vaaraod ja jumalusi kujutavad skulptuurid olid eriti ranged, suursugused ja stiliseeritud, rõhutati jumalikkust. Nägudel valitses ühesugune ilme. Hiljem õpiti võtma surnutelt maske. Tekkis portreekunst. Kaunim naisportree Nofretete pea.
Maailmas pole olnud, ega ole praegugi sfinksist suuremat kuju. 3. Sellel hiigelkujul on salapärane ja veidi põlglik naeratus. Mis sa arvad, miks? Chephreni sfinks on lõvi keha ja inimese näoga monumentaalne kuju, kes kujutab endast jumalat Ra-Harahtet. Sfinksi nägu Chepreni sfinks kujutas arvatavasti Chephrenit ja on seega vanim teadaolev monumentaalne vaaraoportree. Chephreni, kes oli 4. dünastia neljas kuningas ja kes valitses 3. aastatuhandel e.Kr Vana-Egiptuse kivist monumendid seisavad ka tänapäeval kõrbes. Kuigi niiskus, tuul, liivatormid ja turistid on neid kahjustanud, on nad endiselt seal, kuhu nad aastatuhandete eest ehitati.
Elas (umbes 1300 eKr 1224 või 1213 eKr) Egiptuse vaarao 19. dünastiast 13. sajandist eKr Oli umbes 100 last Ramsest peetakse Egiptuse Uue Riigi üheks silmapaistvamaks valitsejaks Taastas Egiptuse kontrolli Palestiina üle ning sõdis Süürias hetiitidega. Ramsese ajal teostati massiivset ehitustööd, muuhulgas rajati ka uus pealinn PerRamses. Ramses II kivikujud on ühed tänapäeva tuntumaid VanaEgiptuse arhitektuurimälestised Giza püramiidide ja sfinksi kõrval. Ramses II on peetud ka vaaraoks, kelle ajal toimus juutide väljaränne Egiptusest, kuid otseseid tõendeid selle kohta pole. Pildid Hatsepsut Esimene naisvaarao Egiptuses Valitses 14731458 eKr Vaarao Thutmosis I ja tema poolõe kuninganna Ahmose (Ahmese) tütar. Vaarao pidi olema abielus kuninglikust soost naisega, mistõttu Thutmosis II abielluski Hatsepsutiga Lasi rajada oma suurejoonelise templi Deir el Bahari Teebas.
Laios ei tea, et tema poeg jääb ellu ja kasvab üles ning, et nad kohtuvad mägiteel. Oidipus ei tea, et teda kasvatanud inimesed ei ole tema pärisvanemad ning, et mees, kelle ta mägedes raevuhoos tapab, on tema lihane isa. Kohtudes käituvad Laios ja Oidipus vastavalt oma iseloomule. Mõlemad on uhked ja ülbed ning konflikt mägiteel lõppeb vanema mehe surmaga. Esimene ettekuulutus on sellega täitunud. Oidipus jõuab nüüd Teeba linna, mille ta päästab kohutava sfinksi käest. Tänuks selle eest saab Oidipus Teeba valitsejaks ja naiseks Laiose lese ehk oma ema. Nüüd läheb täide ka oraakli teine ennustus. Aastaid hiljem, kui Oidipus on juba nelja lapse isa ja õnnelikus abielus, kui tema riik on õitsev ja võimas, tabab Teebat katk. Delfi oraakel on kuulutanud, et katk kaob siis kui karistatakse Laiose mõrvarit. Oidipuse traagika seisneb selles, et ta soovib siiralt oma riiki ja rahvast needusest päästa ning
Maailmas ringi rännates, sattus ta kokku kaarikuga, kus istus sees Kuningas Laios ja tema saatjaskond. Oidipusel tekkis nendega tüli ning suures vihahoos tappis ta kogu seltskonna, välja arvatud ühe inimese. Ainuke ellujääja oli seesama karjus, kes oli viinud ta Korintosele. Enesele teadmata oli ta tapnud oma isa, täpselt nii nagu saatus oli ette näinud. Lõpuks jõudis Oidipus Teeba linna. Seal kiusas Teeba rahvast õel sfinks. Oidipus päästis linna Sfinksi käest. Tänutäheks sai ta Teeba Kuningaks. Kuningas Oidipus abiellus Teeba kuninganna Iokastega ning sai temaga lapsi, teadmata, et tegelikult Iokaste ongi tema ema. Teeba linna oli tabanud needus. Linna elanikud tulid Oidipuselt abi paluma, et linna päästa. Tänu oraaklile sai Oidipus teada, et needusest vabanemiseks on vaja üles leida eelmise kuninga Laiose tapja ning ta linnast välja saata. Oidipus hakkas asja uurima.
Seal arvatkse olevat üle 15 haua. Kõige vanem haud, mis Kuningate orust leitud on kuulub vaarao Thutmosis I. Kuningate orust on leitud ka üks täiesti puutumatuna säilinud haud. See kuulub lapsvaarao Tutanhamonile(1336-1327 eKr). Sfinksid Sfinks on inimese pea ja lõvi kehaga kuju mütoloogiline olend. Sfinkside skulptuurid tähistasid valitsejat või päikesejumalat. Kõik Egiptuse sfinksid on pärit Vana Riigi perioodist. Kuulsaim sfinksi kuju on Chephreni sfinks Giza platool (pilt 4). See on oma nime saanud Vana-Egiptuse vaarao Chephreni järgi, kes püstitas Giza platoole teise kolmest suurest Giza püramiidist. See kujutab endast jumal Ra-Harahtet ning kuulub Chephreni hauakompleksi juurde. See maailma kuulsaim sfiniks on väljaraiutud hiiglaslikest liivakiviplokkidest, mis jäid üle Chephreni püramiidi ehitamisel. Arvatakse, et see 20 meetrit kõrge ja 73 meetrit pikk sfinksi kuju on pärit 3. Aastatuhandest e
kuidas pidutsesid ja kuidas aega viitsid. Kreeka jumalad ei olnud mitte täiuslikud, ka neil olid omad vead ja puudused, sageli tegid nad vigu ja said karistada. See võimaldas inimestel jumalate vigadest õppida ja aidata mõista, et ükski pahategu ei jää karistama, olgu süüdlaseks kasvõi jumal isiklikult. Inimesed õppisid elutarkusi läbi jumalate eksimuste. Nad võisid taevaisade äparduste üle täiesti vabalt isegi nalja heita. Naer näiteks Egiptuse sfinksi või assüüria lindeluka üle oleks olnud mõeldamatu. Sellepärast meeldisid kreeklastele jumalad veelgi enam. Kuigi jumalad olid rohkem inimese sarnased kui kunagi varem, olid neil ka omadused, mis neid inimstest eristasid. Nad elasid jumalate paigas Olümposel, nad olid ülivõimsad, kõiketeadjad ja vihastena äärmiselt ohtlikud. Ent piisava ettevaatlikuse korral võis nendega hästi läbi saada. Teatud mõttes võib kreeka jumalaid võrrelda tänapäva superstaaridega. Väga
keisrinna/kuninganna magamistoast. Toolid on kindlalt ampiirist, ent ülejäänud sisustus on varasemast ajast pärit. Fontainebleau ampiirstiilis magamistuba. Väike Jacob-Desmalteri x-jalgadega (mõlemast otsast kullatud) kirjutuslaud. Telkbaldahhiiniga voodi, mis on pikiküljega vastu seina ning seda flankeerimas (/baldahhiini üleval hoidmas) kaks kullatud skulputuuri. Lagi kujundatud kassettidena, seina ülaosas lai friis. Fontainebleau. Tagasihoidlikemal toolidel olid ainult lõvi, sfinksi vm antiikse olendi pead käetugede otsas ning esijalad lõppesid lõvikäpaga. (Kusjuures vasakpoolsetel toolidel on esijalad looma jala kombel paindes). Sõjatelgina kujundatud salong kuninganna Hortense jaoks. Diivanile tikitud stseenid Apollost. Prints Eugene´i salong tema Pariisi appartmentis Prints Eugene'i vannituba. Peegelpaneelid ja sambad. Etruski stiilis skulptuurid? Marmorist vann külma ja sooja kraaniveega. Napoleoni magamistuba ja raamatukogu Compiegne'is.
Sfinksi vanust pole võimalik tuvastada radiosüsiniku meetodil, sest see on tehtud ainult looduslikest kividest. Sfinksil leiduvad jäljed viitavad sellele, et kuju on elanud üle tohutuid uputusi. Kuid elliseid üleujutusi ei esineneud mitme tuhande aasta vältel enne vaarao Chephreni valitsusaega. Egüptoloogid juhivad tähelepanu asjale, et enne püramiidide ehitajaid elasid nendel aladel arvatavasti ainult kiviajainimesed. Geoloogid on pidanud sfinksi tõenäoliseks ehitamisajaks umbes 10 500. aastat eKr. Sfinks on suunatud itta ja just nimelt sellesse suunda, kust tõuseb päike siis, kui päev ja öö on ühepikkused. Teadlased arvestasid välja ,et aastal 10 500 eKr vaatas sfinks täpselt lõvi tähtkuju poole. Tänapäeval usuvad õpetlased, et Giza platoo võimsad ehitised ei tähista mitte mõne kultuuri algust vaid hoopis lõppuperioodi. Gooti gatedraalidki ei sündinud
ta tahab abielluda, ning Bøygen’it (suur takistus). Solveig,keda Peer Hægstad’i pulmas kohtas ning armastama hakkas, tuleb mehele tema metsamajakesse järele, et koos temaga sinna elama jääda. Ent Peer jätab ta maha, minnes oma teed. Ta on palju aastaid ära, tegeleb mitmesuguste ametitega ja mängib mitmesuguseid rolle, kaasa arvatud Maroko rannikul kahtlaste ettevõtmistega seotud ärimeest. Peer eksleb kõrbes, külastab möödaminnes Memnonit ja Sfinksi, temast saab beduiinipealik ja prohvet, ta püüab võrgutada ühe beduiini tütart Anitrat ning jõuab lõpuks Kairo hullumajja, kus külalist tervitatakse kui keisrit. Kui ta vana mehena viimaks koduteele asub, elab ta üle laevahuku. Laeva pardal on ta kohtunud ka Veidra Reisijaga, kes tahab kasutada Peeri keha selleks, et uurida välja unenägude asupaik. Jõudnud tagasi kodukihelkonda, osaleb Peer ühe talumehe matusel ning paneb oksjonile kõik oma varasemast elust
räägib oma imetegudest. Kreekas on mäss. Härrade jaoks on see hea uudis, nad tahavad sellest kasu lõigata; Peer toetab türklaseid. Mehed röövivad Peeri laeva, see läheb põhja. Peer leiab keisrilt röövitud asjad, mis on peidetud kaljulõhesse ning saab araablaste prohvetiks ja valitsejaks (Gyntiana). Ta armub orjatar Anitrasse, kuid Anitra võtab talt kõik ehted, riided ja hobuse ning põgeneb. Peer rändab Egiptuses, peab sfinksi Kõveraks. Kohtub Begriffenfeldtiga, kes ta Kairosse keisri juurde viib. Peerist tahetakse teha hullude valitseja. Peer minestab, sest Hussein lõikab omal kõri läbi ning B. paneb talle pärja pähe. Peer sõidab tagasi Norra, kuid laev põrkab vastu kaljut ja upub. Ta leiab paadi ja pääseb tagasi koju. Toimub oksjon, mäletatakse veel Peer Gynti, kuid teda peetakse surnuks. Peer leiab metsast oma ehitatud onni, kus Solveig laulab, kuid põgeneb metsa
maa ajaloo. Alustaksin oma reisi Memphise lähedal nüüdses Gizas, et tutvuda kuningate võimu ja jumalikkust kehastavate suurte püramiididega, mis pärinevad Vana riigi perioodist, ajavahemikust 2600-2500 eKr. Püramiide tahan külastada päris mitmel põhjusel. Esiteks, tahan ise näha neid suuri müstilisi ehitisi, mille ehitamiseks kulus umbes kakskümmend aastat ning saja tuhande orja tööjõudu. Teiseks soovin näha püramiidide kõrvale püstitatud suurt kivikuju- sfinksi. See nägi välja nagu lamav inimesenäoline lõvi ning oli püramiidi kõrval selleks, et kaitsta surnud vaarao und. Kolmandaks on püramiidid minu arvates Egiptuse sümboliks, sest nad on kõige tuntumad Egituse ajalooliste ehitiste hulgas ning oleks päris hea, kui ma neid ka oma silmaga näeksin. Püramiide on Egiptuses mitu ning kindlasti tahan nendest ära näha suurima- Cheopsi püramiidi, mis on nime saanud Vana-Egiptuse kuninga Cheopsi (Hufu) järgi. See ehitis on
ANTOINE GROS ,,Bonaparte Arcole sillas" ; oli Davidi lemmikõpilane ANTON STARBOPF ,,Istuv akt" ANTONIO CANOVA ,,Pauline Borghese Venusega" ; itaalia skulptor, ampiir, näitab pere halvast küljest. ARCIMBOLDO ,,Aastaajad" AUGUSTE RENOIR ,,Tantsupidu linnas" ; ,,Tantsupidu maal" ; ,,Pannkoogijahuveski" BERNINI ,,Apollon ja Daphne" ; arhitekt ja skulptor C.D.FRIEDRICH ,,Rändaja udumere kohal" ; maastiku- ja merevaated, romantsimi eelkäija CLAUDE MONET ,,Mulje. Tõusev päike" (impression. Soleil levant) ; ,,Daam aias" ; ,,Moonid" ; ,,Londoni parlamendihoone" ; ,,Sirelid" ; ,,Roueni katedraal" ; ,,Argenteuil" ; ,,Vesiroosid" EDGAR DEGAS ,,Tantsijanna sinises" ; ,,Täht ehk tantsijatar laval" ; ,,Ooperihoone tantsufuajees" ÉDOURD MANET ,,Nana" (Zola romaani prostituut), ,,Olympia" (Urbino Venuse paroodia) ; ,,Eine roheluses" parodeerib Tiziani ,,Kontsert vabas õhus" EDVARD MUNCH ,,Karje" ; ,,Madonna" EUGÈNE DELACROIX ,,Va...
Kõigepealt kergitati ploki üks külg ning lükati selle alla rida prusse. Operatsioone korrati seni, kuni plokk seisis vajalikus kõrguses. Cheopsi püramiidi juures on leitud purunenud vaskplaate, mida oli kasutatud hoobade ja plokkide vahele panekuks, et plokke mitte vigastada. Sfinks Chephreni püramiidi läheduses asub kaljust väljaraiutud hiiglakuju - Chephreni sfinks, 20 meetri kõrgune ja 57,3 meetri pikkune lamav inimpeaga lõvikuju. Selle näoosa on rikutud, kuna mamelukid kasutasi sfinksi pead suurtükiharjutustel märklauana. Egiptuse arusaamade järgi ei olnud sfinks mingisugune koletis või naine, nagu kreeklastel, ja mõistatusi ta ka ei esitanud. Ta oli valitseja või jumala kuju, mille jõudu sümboliseeris lõvikeha. Teda nimetati sesep-anh!, see tähendab (valitseja) "elav kuju". Alles hiljem panid kreeklased talle nimeks sfinks. Araablased kutsuvad seda hiiglakuju "õuduse isaks". Heledas kuupaistes tekkiv varjudemäng muudab ta küllaltki hirmuäratavaks.
juhuslikult teada, et ta on tegelikult kasulaps. Mures läks ta Delfi oraakli juurde, kes samuti rääkis ära ainult osa tõest ning ennustas poisile seda, et too tapab oma isa ja naitub emaga. Arvates, et Polybos ja Merope on tema vanemad, põgenes Oidipus Korinthoselt, et ennustus täide ei läheks. Rännates sattus ta kokku reisiva salgaga ning tekkinud konflikti käigus tappis mees vihahoos võõrad, kelle hulgas oli ka ta lihane isa Laios. Hiljem päästis peategelane Teeba linna Sfinksi käest. Tasuks anti talle kuningatiitel ja naiseks lesestunud Iokaste. Kui aga linnas pääses valla katk, tuli sellest vabanemiseks leida Laiose mõrvar. Oidipusele andsid ennustajad mõista, et tema ongi eelmise valitseja tapja, kuid too ei uskunud seda. Peale põhjalikku uurimist avastas Teeba kuningas aga, et tema ise ongi see tagaaetav mõrtsukas ning et kunagi lapsepõlves talle ennustatud saatus oligi kätte jõudnud - mees oli mõrvanud oma isa ja heitnud ühte emaga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
