Claudio Monteverdi Referaat Pärnu 2008 Sisukord 1. Sisukord 2. Sissejuhatus 3. Põhalikumalt C.Monteverdi`st 4. Monteverdi loominguid 5. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus 2 Claudio Monteverdi -(15. mai 1567 Cremonia - 29. november 1643Venezia) Ta oli Itaali helilooja, laulja ja gambamängija. C.Monteverdi elas renessansi kõrgperioodil ja baroki algusaegadel ning tema loomingu kohta arvatakse, et see tähistab muusikaloos üleminekut ühest ajastust teise. Monteverdi on on varaseim helilooja, kelle teoseid tänapäeval kogu maailmas sageli esitatakse (muusikakriitiku ja biograaf Harold C. Schonberg`i hinnanguil). Monteverdi on esimene suur ooperihelilooja ning tema 1607. aastal kirjutatud ,,Orpheus" on üks varasemaid oopereid üldse. Ta komponeeris kokku 19 dramaatilist või pooldramaatilist
Claudio Monteverdi Jaan Hellermann Gert Vahemäe GIII Claudio Monteverdi (1567-1643) Elulugu • Sündis Ceremonas (linn Itaalias) • Claudio oli pere viiest lapsest vanim • Lapsepõlves õpetas teda kapellimeister (orkesteri õpetaja) • Ta laulis ka kirikukooris • Õppis Ceremona Ülikoolis • 1582. aastal avaldas esimesed muusikateosed • Motetid ja madrigalid • Motett- mitmehääleline vokaalteos • Madrigal- Itaalia stiili polüfooniline (palju helisid) laulužanr Muusika areng • 1587
CLAUDIO MONTEVERDI 1567-1643 Alustas Cremonas, kus sai koolituse Madalmaade koolkonna vaimus. Juba 15- aastaselt avaldas ta Veneetsias oma esimese motetikogumiku ning aasta hiljem ilmus temalt kogumik vaimulikke madrigale. 1589.aastal alustas Monteverdi karjääri Mantovas, hertsog Gonzaga õukonnakapellis, mis oli selle aja parimaid. Algul oli ta seal vioolamängija ja laulja, hiljem kapellmeister. 1613.aastal valiti ta Veneetsia Markuse kiriku kapellmeistriks- oma aja ihaldatumasse muusikuametisse, mida ta pidas surmani. 1607.aastal valmis tal 5-vaatuseline ooper “Orpheus”. Selle tellis hertsog Gonzaga oma karnevalipidustusteks. Monteverdi “Orpheus” on ooperižanri esimene tõeliselt terviklik ja väljendusrikas muusikateos
Claudio Monteverdi 13.02.13 Claudio Monteverdi sündis Cremonas, tema isa Baldassare Monteverdi oli arst,apteeker ja kirukuk. Claudio oli pere viiest lapsest vanim. Lapsepõlves õpetas teda kapellimeister Marc'Antonio Ingegneri, ta laulis ka kirikukooris. Hiljem õppis ta Cremona ülikoolis. 1582. aastal avaldas ta oma esimesed muusikateosed, milleks olid mõned vaimulikud motetid ja madrigalid. 1587. aastaks oli ta avaldanud oma esimese ilmalike madrigalide kogumiku. Monteverdi töötas Mantuas Vincenzo I õukonnas alguses laulja ja viiuldajana, alates 1602. aastast muusikajuhina. 1599
CLAUDIO MONTEVERDI 1567-1643 Ta on esimene neist väljapaistvaist muusikuist, kellega on seotud ooperikunsti areng. Tutvunud muusikalise draama esimeste näidetega, oskas Monteverdi hinnata neid suuri võimalusi, mida pakkusid Firenze camerata liikmete katsetused. Nende üritust jätkates astus ta aga kohe paraja sammu kaugemale. Ta alustas Cremonas, kus sai koolituse Madalmaade koolkonna vaimus. Juba 15-aastaselt avaldas ta Veneetsias oma esimese motetikogumiku ning aasta hiljem ilmus temalt kogumik vaimulikke madrigale. 1589.aastal alustas Monteverdi karjääri Mantovas, hertsog Gonzaga õukonnakapellis, mis oli selle aja parimaid
nümfe ja allilma vaime, ning algas tegevus, mida saatis lava taha peidetud või kostümeeritud orkester. Iga laulja esitas mitut rolli, koor aga- erinevalt antiikteatrist-, mitte ainult ei jaganud oma arvamust toimuva kohta, vaid osales ka ise sündmustikus.). Koori esituses võisid lavalt kõlada ka madrigalid. on esimene neist väljapaistvaist muusikuist, kellega on seotud ooperikunsti areng. Tutvunud muus.lise draama esimeste näidetega, oskas Monteverdi hinnata neid suuri võimalusi, mida pakkusid Firenze camerata liikmete katsetused. Nende üritust jätkates astus ta aga kohe paraja sammu kaugemale. 1607. a. kirjutas ta muus.lise legendi "Orpheus". Seda teost, mille muus. on säilinud tänaseni, esitati mitmes õukonnateatris. Keskse koha ooperis said Orpheuse kannatused. "Orpheuses" kujutati esmakordselt tõeliselt sügavaid ning kirglikke inimtundeid ja peamine osa nende tunnete edasiandmisel oli muus.l
kirikusse jõudsid teosed 16.-17. sajandi vahetusel Veneetsias. Barokiajastu kirikukontserte esitasid solistid, koor ja orkester. Neis oli tugevaid ooperimuusika mõjutusi (virtuoosad, värvikad orkestrivahemängud), kuid säilinud olid ka vana polüfoonilise stiili võtted. Need kaks eksisteerisid Itaalia kirikukontsertides kõrvuti 17. sajandi lõpuni, kuid ooperi mõju kasvas pidevalt. Tekstid olid võetud piiblist, luterlikus kirikus luteri koraalidest. Väljapaistvaim meister oli Claudio Monteverdi. SONAAT Barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos (nii soolopillile kui ka ansamblile, väga populaarne oli triosonaat), mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust (hiljem mitmest eri osast). Sonaat võis olla nii kirikumuusika teos (tavaliselt 4-osaline) kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos (sissejuhatus, millele järgnes 2-4 tantsulist osa). Barokksonaadi looja ja suurim meister oli itaallane Arcangelo Corelli. INSTRUMENTAALKONTSERT
Muusikud Stradivari oli viiulimeister, valmistas lisaks vioolasid, tsellosid, kontrabasse ja isegi kitarre ja ühe harfi. Paganini viiulimängija C. Monteverdi laulja, viiuldaja, muusikajuht, dirigent (elas renessansi kõrgperioodil ja baroki algusaegadel) Viini klassikud: 1) Franz Joseph Haydn (1732-1809) Austria 2) Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Austria 3) Ludwig van Beethoven (1770-1826) Saksamaa Võimas rühm: 1)Modest Mussorgski 2) Aleksandr Borodin 3) Nikolai Rimski-Korsakov 4) César Cui 5) Mili Balakirev Kalle Randalu eesti pianist Louis XIV esines balletis O. Lassus - prantsuse-flaami päritolu renessansiajastu helilooja
Suurem mõju peaks olema sõnadel ja sügavamal sisul. Esimene ooper / ,,muusikaline draama" ,,Daphne" (autorid Peri ja Pinoccini) etendati 1597 Firenzes krahv Corsi majas. Lisaks sooloosadele leidub ooperis koore, ansambleid, tantse, esimene tõeline virtuoosiaaria. Teine ooper ,,Eurydike" loodi kuninga pulmade tarvis ja kanti ette 1600. Lisandus proloog, suurem osa kooril kooriooper. Monteverdi reformis ooperit: · Instrumentaalne avamäng: sinfonia 2osaline (kiireaeglanekiire), sisuga seos puudub, meelelahutuslik pala. Mängiti ka eraldiseisvatel puhkudel sümfoonia eelkäija · Loobub koorist, kasutab võimekaid lauluvirtuoose. Suurendas orksteri koosseisu tegelaskujusid toovad esile erinevad instrumendid · Juhtmotiivid seotud samuti teleaste või situatsioonidega · Intrumentaalsed vahemängud ritornellid
Proloog Avamängule järgnev tegelaste poolt sissejuhatav osa. Intermezzo Lisaavamäng enne järgmist vaatust. Ning üksikute vaatuste vahel. Orkestri poolt. Epiloog Viimasele vaatusele järgnev järelkaja ehk järelselgitus. Vaatused -> Pildid -> Stseenid 1. Jacopo Peri Lavastas ooperi " Daphne ", mida peetakse esimeseks ooperiks maailmas. Ta elustas renessansiajastul tragöödiast lähtuva muusikalise draama. 2. Jean-Bapiste Lully Prantsuse ooperi looja. 3. Claudio Monteverdi Ooperi " isa ". Tema teostes sai muusika esmakordselt sõnadest olulisemaks. 4. Alessandro Scarlatti Kirjutas u 120 ooperit ning lõi Napolis mõjuvõimsa ooperikoolkonna. 5. Jean-Philippe Rameau Kirjutanud üle 20 ooperi, sh suuri ballett - oopereid. 6. Wolfgang Amadeus Mozart taotles ooperis tegevuse ja muusika ühtsust. Ta oli suur draamameister, kirjutas 19 lavateost ( 5 saksakeelsed, esmakordselt muusikaajaloos ). Tema ooperites olid ainult head ja halvad. 7
traagilise muusana ja esitas lauldes lühidalt eelseisva etenduse sisu. Nüüd tuli lavale koor, mille koosseisus oli karjuseid, nümfe ja allilma vaime, ning algas tegevus, mida saatis lava taha peidetud või kostümeeritud orkester. Iga laulja esitas mitut rolli, koor aga- erinevalt antiikteatrist-, mitte ainult ei jaganud oma arvamust toimuva kohta, vaid osales ka ise sündmustikus.). Koori esituses võisid lavalt kõlada ka madrigalid. Claudio Monteverdi (1567-1643) on esimene neist väljapaistvaist muusikuist, kellega on seotud ooperikunsti areng. Tutvunud muusikalise draama esimeste näidetega, oskas Monteverdi hinnata neid suuri võimalusi, mida pakkusid Firenze camerata liikmete katsetused. Nende üritust jätkates astus ta aga kohe paraja sammu kaugemale. 1607. a. kirjutas ta muusikalise legendi "Orpheus". Seda teost, mille muusika on säilinud tänaseni, esitati mitmes õukonnateatris.
Ooperi idee sündis Firenze Cameratas, vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. 1590. aastatel tegutsesid selles luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor, ning lauljad Jacopo Peri ja Giulio Caccini, kes lõid Firenzes esimeste ooperite muusika. Nende põhiidee oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse viimase emotsionaalse mõju suurendamiseks. *Nimeta esimesi barokkoopereid ja nende autoreid. Claudio Monteverdi "Orpheus" Jacopo Peri "Eurydike" Heinrich Schütz "Daphne" *Kirjuta lühikokkuvõte Claudio Monteverdi panusest ooperi arengusse. (Lk 173- 174) Helikeel...Temaatika..., Olulisemad ooperid... Tema muusika märkis üleminekut Barokk stiilile, ta määras ooperis kindlatele kohtadele kindlad instrumendid, asendas sõnad ja emotsioonid esiplaanile. Kirjutas L'Orfeo, mida võib kutsuda kõige esimeseks õigeks ooperiks. *Seleta mõisted:
Väikestele kirjaviis orkestritele OOPER BAROKKOOPER RENESSANSSI ÕUKONNAETENDUSED Müsteerium KESKAJA LITURGILINE DRAAMA ANTIIK-KREEKA TRAGÖÖDIA Opera seria Bel canto ilus laul Tõsise sisuga Intermeedium Opera Buffa Alessandro Scarlatti Pier-Francesco Cavalli (Monteverdi õpilane) Eeskuju: Firenze toretsevad kostüümid, dekoratsioonid, lavatehnika Milleks?:Ballide (10 päeva) sisustamiseks Õukonnapidustuste ja koolielu- hariduse rikastamiseks Steafano Della Bella (1658) Cavalli ooperis "Hypermestra" Tähtsamad esindajad. Eeskujud Firenzes`t · Claudio Monteverdi "Orpheus" · Jacopo Peri "Euridike" · Esimene libretist Ottavio Rinuccini Kirikumuusikas · Kirikus sai populraaseks kontsertmotett solistidele
esile kerkis instrumentaalmusa.viiulist sai ansambli ja soolopill. Viiulimeistrid:amatid,antonio stradivari.võeti kasutusele haamerklaver. Pilliansambliks sai barokktrio.basso continuo-katkematu bassihääl.tähtsaad meloodiapillid olid viiul,oboe ja plokkflööt.Vokaalmusas kasvas teksti osatähtsus.musa mutus rõhutatult helistikukeskseks(tonaalseks). OOPER-eelkäijad olid vanakreeka tragöödiad,madrigalikomöödiad. Essa ooper-jacopo peri ,, daphne´´.Essa suurhelilooja oli claudio monteverdi(orpheus).1637 avati Veneetsias essa avalik ooperiteater- teatro san cassiano .veneetsia ooper-ajaloolise sisuga,palju tegelasi,suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid. Napoli ooper-suurem rõhk laulul ja muusikal,tekkisid tõsine ja koomiline ooper. Retsitatiiv-kõnelaul,jälgin loomuliku kõne rütmi. ORATOORIUM-sünnipaik Rooma;tuleneb sõnast oratorio-palvesaal kus loeti pühakirja.eelk2ijaks liturgiline draama.lavaline tegevus puudub,sisu antakse edasi muusikaliste vahenditega
koosseisus oli karjuseid, nümfe ja allilma vaime, ning algas tegevus, mida saatis lava taha peidetud või kostümeeritud orkester. Iga laulja esitas mitut rolli, koor aga- erinevalt antiikteatrist-, mitte ainult ei jaganud oma arvamust toimuva kohta, vaid osales ka ise sündmustikus.). Koori esituses võisid lavalt kõlada ka madrigalid. on esimene neist väljapaistvaist muusikuist, kellega on seotud ooperikunsti areng. Tutvunud muus.lise draama esimeste näidetega, oskas Monteverdi hinnata neid suuri võimalusi, mida pakkusid Firenze camerata liikmete katsetused. Nende üritust jätkates astus ta aga kohe paraja sammu kaugemale. 1607. a. kirjutas ta muus.lise legendi "Orpheus". Seda teost, mille muus. on säilinud tänaseni, esitati mitmes õukonnateatris. Keskse koha ooperis said Orpheuse kannatused. "Orpheuses" kujutati esmakordselt tõeliselt sügavaid ning kirglikke inimtundeid ja peamine osa nende tunnete edasiandmisel oli muus.l
peamiselt vaid paljude erinevate harmooniapillidega basso continio rühm (1). Oluline komponent nende tööde juures oli retsitatiiv. Peri olevat jälginud erinevatesmeeleo ludes, hingeseisundites olevate inimeste kõnet, otsis laulu, mis oleks laulmise jakõnelemise vahepealne. Muud vahendid emotsioone võimendama (ootamatud kromatismid, helistikemuutused jne) olid võetud hilisrenessansi madrigalist (Marenzio,Gesualdo, Monteverdi) (1). Varane ooper erineb olulisel märal intermeediumist. Siin on tähelepanu keskmes dramaatiline lugu. Kogu etendus on muusikaline. Lauldakse uues maneeris retsitatiivselt. Lisaks sellele on Peri kasutanud lühikesi stroofilisi aariaid ja madrigalilaadseid ansambleid stseenide lõpus, homofoonilisi koore tantsude saateks, instrumentaalseid ritornelle. 17. sajandi keskel kujunes Euroopa kõige toretsevamast ja rikkamast linnast
Eeskujuks võeti vanakreeka tragöödia, mille koore ja osa monolooge esitati lauldes. Ooperi otsesemateks eelkäijateks olid: · Liturgiline draama jumalateenistuse osana kirikus esitatud etendus, kus tekst esitati lauldes · Intermeediumid muusikalised stseenid, mida esitati koos kostüümide, dekoratsioonide ja lavatehnikaga draamaetenduste või õukonnapidustuste vahel Esimesi Firenzelaste oopereid nimetatigi muusikalisteks draamadeks (it.k. draama per musica) Claudio Monteverdi oli esimene ooperihelilooja. Ta tegutses Mantovas ja Veneetsias. Tema ooper ,,Orpheus" (,,Orfeo") on esimene tervikuna säilinud teos omas zanris. Monteverdi avaldas juba 15-aastaselt oma esimese motetikogumiku. 1589. a alustas ta karjääri Mantovas, hertsog Gonzaga õukonnakapellis (algul vioolamängija ja lauljana, 1601-1612 oli kapellmeister). 1613 valiti ta Veneetsia Markuse kiriku kapellmeistriks ihaldatuimasse muusikuametisse. Iseloomulik: · Orkestris üle 40 mängija
See ajastu valitses 16.saj lõpust 18. sajandi alguseni. Stiil saab nime portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab veidrat, ebareeglipärast. Sellel ajastul eksisteerivad koos nii vana kui ka uus muusika. Kunstiteoste sisuks eelistati valida igapäevast elu või antiiklegende. Stiil ülistas kaunidust, toresust, kangelaslikkust ja liikumist. See oli suurte kontrastide aeg. Itaalia TUNTUMAD heliloojad: Claudio Monteverdi (1567- 1643), Areangelo Corelli (1653-1713), Antonio Vivaldi (1678-1741). Barokkooperile pani aluse Claudio Monteverdi. Ooperite ülesehitus oli lihtne ja tegevusi vähe. Saateorkester koosnes keelpillidest ja klavessiinist. Sisu tavaliselt eluline, ajalooline või koomiline. Uueks zanriks saab tantsusüit ja võitis populaarsust kogu Euroopas. See koosnes paljude rahvaste erinevatest tantsudest. 4 tantsu muutuvad kohustuslikuks. Need tantsud on: 1
Monoodia- ühehäälne meloodia Basso continu- barokkmuusikas iseloomulik improvisatiooniline harmooniasaade, mis lähtus üleskirjutatud bassihäälest 19. Mis on ooper, millal tekkis, kuidas on seotud rühmituse Firenze Camerataga? Nimeta ooperi heliloojaid. Ooper- lavateos, milles on ühendatud vokaal- ja instrumentaalmuusika, kirjandus, näite- ja kujutav kunst, see tekkis 17. saj Kuna ta püüdis taaselustada atiiktragöödiat Jacopo Peri, Claudio Monteverdi 20. Mis on oratoorium, kantaat, passioon? Võrdle neid. Oratoorium- mitmeosaline dramaatiline või eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile Kantaat- mitmeosaline teos vokaalsolistidele ja/või koorile, harilikult pillide saatel Passioon- heliteos koorile, vokaalsolistidele, orkestrile, mis jutustab Kristuse kannatustest ja ristisurmast. 21. Kirjelda instrumentaalmuusika tähtsust barokiajastul, missugused pillid ja pillikooseisud domineerisid 17.sajandil? 22
Konsertstiili tulek krikusse algas sõltumatus ja toretsevas Veneetsias 16.-17. sajandi vahetusel. Kuid nagu ka ooperizanris, pärinevad tõeliselt teedrajavad teosed taas Claudio Monteverdilt. 1610. aastal ilmus temalt suurem kogumik erinevaid vaimulikke teoseid, mis on tuntud nime all ,,Vespro della Beata Vergine" Konsertliku vesprimuusika kõrval on selles ka vanas stiilis kuuehäälne missa ning hulk moodsas monoodilises stiilis vaimulikke aariaid. Näib, nagu tahtnuks Monteverdi esitleda oma suutlikkust luua suurepärast muusikat kõigis kirikumuusika valdkondades, ning arvatavasti avaski just see kogumik talle tee Veneetsia Markuse kiriku kapellmeistri kohale. Vespri osades, eriti seitsmehäälses Magnificat'is segab Monteverdi põnevat uut ja vana stiili lihtsa ja staatilise cantus firmus'ega polüfoonialõigud vahelduvad värvikate orkestrivahemängude ja kohati ülivirtuoossete sooloosadega. Kõige moodsamas stiilis on
· Vana ehk kiriklik stiil · Kammerstiil (sooloaariad, duetid, seltskondlik musitseerimine) · Teatraalne stiil kõige uudsem ja julgem, rõhutatult tundeline, kirglik väljenduslaad) OOPERI SÜND · Firenze Camerata. Muusikaline deklamatsioon draama teenistusse emotsionaalse mõju suurendamiseks. · Esimene ooper "Daphne" Jacopo Peri, etendati 1597 Firenzes. Pole säilinud. (Säilinud "Eurydike".) · Esimene suur ooperihelilooja Claudio Monteverdi. Claudio Monteverdi (1567-1643) Orpheus · Esiettekanne Mantuas (Põhja-Itaalia) 24. veebruaril 1607.a. · Võib nimetada ka esimeseks tõeliseks ooperiks. · Teksti autoriks Alessandro Striggio. · `Lugu muusikas' · Olemas kõik ooperile omased võtted: avamäng, aaria, salmilaul, juhtmotiivid, dramaturgiast inspireeritud instrumentatsioon ja retsitatiiv.
ooperiteatrites. Ooperi teke. ÜHEHÄÄLSUS VÕI MITMEHÄÄLSUS Polüfoonilise mitmehäälsuse kõrvale astus homofooniline mitmehäälsus. MUUSIKAINSTRUMENDID Täiustati keelpille, tähtsaimaks soolopilliks sai viiul. Konstrueeriti fagott, võeti kasutusele haamerklaver. Populaarsed ka oboe ja plokkflööt. UUED ŽANRID JA VORMID Ooper Esimene ooper: “Orpheus” Orpheuse aaria – C. Monteverdi Oratoorium (messias) – mitmeosaline teos solistidele, kooridele ja orkestritele. Erinevalt ooperist puudub lavategevus, teos kantakse ette kontsert korras. Kantaat – oratooriumist lühem, tavaliselt ilma areneva sisuta, väljendab elamust, meeleolu või tunnet. Passioon – oratooriumi eriliik, mille sisuks on Kristuse kannatused, tekst põhineb Uue Testamendi neljal evangeeliumil (Mattheus, Markus, Johannes, Luuka)
Firenzes koos kunstilembesed aadlikud, kes püüdsid kaasaegset kunsti muuta lihtsamaks ja mõistetavamaks. Suurt huvi tunti antiikkultuuri, k.a antiikteatri vastu. Arvates, et taastatakse antiikdraama muusikat, loodi täiesti uus žanr- ooper(esialgu täistati seda terminiga opera musica ehk muusikateos, millest hiljem jäi alles ainult sõna opera) https://www.youtube.com/watch?v=EcRFFmgVGlc https://youtu.be/EcRFFmgVGlc Claudio Monteverdi Esimene helilooja, kes pühendus põhjalikumalt uuele kunstivormile, oli C.Monteverdi. Tema kujundas ooperi vormi, mis kehtib üldjoontes tänapäevani. Kõige sagedamini esitatakse tänapäeval Monteverdi esimest ooperit ‘’Orpheus’’(1607)ja ‘’Poppaea kroonimist’’(1643). Kui varem oli ooperite esitamine nende kulukuse tõttu rangem seotud jõukate õukondadega, siis 1637.aastal avati Veneetsias
Ajalugu Kaugeim eeskuju ooperile oli vanakreeka tragöödia, milles osa monolooge esitati lauldes ja see oli suurejooneline Ooperi idee sündis 16. sajandi lõpul Firenzes Esimesi oopereid nimetati muusikalisteks draamadeks Esimene teadaolev ooper "Daphne" etendati 1597. aastal, autoriks oli Jacopo Peri Esimene säilinud ooper on "Eurydike", mis etendati 1600. aastal Esimene tõeline ooperihelilooja oli Claudio Monteverdi (1567-1643) Monteverdi viievaatuseline ooper "Orpheus" oli esimene täiesti terviklik teos selles zanris 17. sajandi ooper oli muusikateos, milles meloodiat kaunistasid rohked keerulised käigud 1637. aastal rajati Veneetsias esimene ooperiteater Ooperi ülesehitus Ooper algab instrumentaalse avamänguga Avamängule võib järgneda tegevusega seotud proloog- sissejuhatus Tegevus on jaotatud vaatusteks, vaatused piltideks ja need omakorda stseenideks
Ooper: Ooperi sünnimaa on Itaalia. Esimesed ooperid olid Jacopo Peri "Daphne"(1597) ja "Orpheus ja Eurydike"(1600). Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse Claudio Monteverdit. Retsitatiiv on kõnelaul. Oratoorium: Oratooriumi erinevus ooperist puudub lavaline tegevus, domineerivad koorid, kesktegelaseks jutustaja, sisu antakse edasi vaid muusikaliste vahenditega.Tegemist oleks nagu ooperi kontsertettekandega. Kirikukontsert: Väljapaistvam meister oli Claudio Monteverdi. Instrumentaalkontsert: Väljaarendaja ja kuulsaim helilooja oli Antonio Vivaldi. Fuuga: Suurima meisterlikkuse saavutas fuuga G.Fr.Händeli ja J.S.BAchi looming.Mõlemad mängisid orelit. Tantsusüit: 1. Allemande saksa tants 2. courante prantsuse tants 3. Sarabande hispaania tants 4. Gigue Soti hüppetants Tähtsamad heliloojad: Jacopo Peri. Claudio Monteverdi. Arcangelo Corelli.
Mida tean? Sellel ajal toimusid ususõjad, portugali keeles barokk- eripärane, lopergune.. Kunsti ja muusika stiil mis hõlmab 16 saj lõpp ja 18 saj keskpaik. Mida tean? Sellel ajal toimusid ususõjad, portugali keeles barokk- eripärane, lopergune.. Kunsti ja muusika stiil mis hõlmab 16 saj lõpp ja 18 saj keskpaik. Tähendab veel dünaamilist ja rahutut muusikat. I ooperid kir, I onatooriumid kir, I laulu kogumik ,,uus muusika". Heliloojad; Bach, Händel, Monteverdi, Tähendab veel dünaamilist ja rahutut muusikat. I ooperid kir, I onatooriumid kir, I laulu kogumik ,,uus muusika". Heliloojad; Bach, Händel, Monteverdi, Vivaldi, Lully. Kammer-koosseis väikeses ruumis. Arhitektuur- Prntsm Versai Loss, Venemaal Petergof, Eestis Kadrioru loss. Maalikunst- ajalooline ja Vivaldi, Lully. Kammer-koosseis väikeses ruumis. Arhitektuur- Prntsm Versai Loss, Venemaal Petergof, Eestis Kadrioru loss. Maalikunst- ajalooline ja
aastal Firenzes Henri IV ja Maria de Medici pulmas. Roomas etendus esimene ooper 1600. aastal ja selleks oli Emilio de'Cavalieri "Hinge ja keha etendus" ("La rappresentatione di anima e di corpo"). Kõigi nende ooperite laulmisstiiliks oli kõnelähedane laulev deklamatsioon ehk retsitatiiv, mida saatis basso continuo paljude erinevate harmoonipillidega. Peale sooloosade on neis oopereis ka koore ja instrumentaalseid vahepalu. Esimene suur ooperihelilooja oli siiski Claudio Monteverdi. CLAUDIO MONTEVERDI 1567-1643 Alustas Cremonas, kus sai koolituse Madalmaade koolkonna vaimus. Juba 15- aastaselt avaldas ta Veneetsias oma esimese motetikogumiku ning aasta hiljem ilmus temalt kogumik vaimulikke madrigale. 1589.aastal alustas Monteverdi karjääri Mantovas, hertsog Gonzaga õukonnakapellis, mis oli selle aja parimaid. Algul oli ta seal vioolamängija ja laulja, hiljem kapellmeister. 1613
aastal Firenzes Henri IV ja Maria de Medici pulmas. Roomas etendus esimene ooper 1600. aastal ja selleks oli Emilio de'Cavalieri "Hinge ja keha etendus" ("La rappresentatione di anima e di corpo"). Kõigi nende ooperite laulmisstiiliks oli kõnelähedane laulev deklamatsioon ehk retsitatiiv, mida saatis basso continuo paljude erinevate harmoonipillidega. Peale sooloosade on neis oopereis ka koore ja instrumentaalseid vahepalu. Esimene suur ooperihelilooja oli siiski Claudio Monteverdi. CLAUDIO MONTEVERDI 1567-1643 Alustas Cremonas, kus sai koolituse Madalmaade koolkonna vaimus. Juba 15- aastaselt avaldas ta Veneetsias oma esimese motetikogumiku ning aasta hiljem ilmus temalt kogumik vaimulikke madrigale. 1589.aastal alustas Monteverdi karjääri Mantovas, hertsog Gonzaga õukonnakapellis, mis oli selle aja parimaid. Algul oli ta seal vioolamängija ja laulja, hiljem kapellmeister. 1613
Uue klahvpillina tuli kasutusele haamerklaver. Armastatumaks muusikavaldkonnaks sai OOPER - hiilgav õudkondlik lavateos uhkete kostüümide ja dekoratsioonide ning virtuoossete aariatega. Tähtsamaks ooperikeskuseks Itaalia. Esimesi oopereid etendati õukondades 1637.a. avati Veneetsias esimene ooperimaja Teatro San Cassiano. Teatro San Cassiano Barokkooperi rajajaks Claudio Monteverdi (1567-1643) 1607.a. kirjutatud ,,Orpheus" on esimene ooperizantri terviklik teos. Monteverdi võttis kasutusele avamängu, juhtmotiivid, tema orkestri kõlavärve dramaturgia osana. Kirjutas ka rohkesti madrigale. Claudio Monteverdi Uued zanrid vokaal-instrumentaalmuusikas: · Oratoorium sarnane ooperile, kuid sisu antakse edasi ilma lavalise tegevuseta · Passioon Kristuse kannatuslugu
muusika ja lavastusega, siis oratooriumis antakse teatraalne sisu edasi vaid muusikaliste vahenditega. Autorid: Händel, Bach, kiriklik oratoorium- Shütz 13. Ooper- lavateos, milles on ühendatud vokaal- ja instrumentaalmuusika, kirjandus, näite- ja kujutav kunst. Tekkis 1600.aastal. Ooperi idee sündis Firenze Camatras, vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. ,,Euredyke", ,,Daphne" Jacopo Peri. ,,Orpheus" Monteverdi. 14. Kantaat- mitmeosaline teos ja/või koorila, harilikult pilli saatel. Autorid: Scarlatti, Bach. Kantaadi areng 1. Soololaul (basso continuole põhinev) 2. Lisandusid retsitatiivid ja aariapaarid 3. Mitu solisti + mõeldud esitamiseks suuremale koossseisule, ka koorile. 15. Süit- mitmest iseseisvast osast koosnev helitöö. 1. Allermande- rahulik 4osaline sammtants 2. Courante- kiire 3osaline hüppetants 3
La Venexiana lauljad on Euroopa kõige kogenenumad madrigali lauljad. Lauljateks on kaks naist ja viis meest. La Venexianas laulavad kontratenor ning dirigent Claudio Cavina, sopran Rossana Bertini, sopran Nadia Ragni, tenor Giuseppe Maletto, tenor Sandro Naglia, bass Daniele Carnovich. La Venexianaga on koostööd teinud ka sopran Valentina Coladonato. La Venexiana on keskendunud renessansiaja madrigalile. Suures osas on nende repertuaaris Carlo Gesualdo ja Claudio Monteverdi poolt kirjutatud laulud. La Venexianal on ilmunud 18 albumit. La Venexiana on võitnud ka muusikaauhindu, näiteks CANNES CLASSICAL AWARD 2002 ja GRAMOPHONE AWARD 2001. La Venexiana kasutab renessansiajastu pille. gamba klavessiin vioola lauto Esinemised La Venexiana on käinud edukalt esinemas peaaegu kõikidel suurematel festivalidel ja kontsertidel üle maailma. Näiteks: Konzerthaus'is ja Musikverein's Kuldses Saalis Viinis, Concertgebouw'is
villanella, balletto, instrument. kontsert, concerto grosso, instrumentaalne tantsumuus. instrumentaalne tantsusüit, fuuga *Vaimulikus missa (reekviem), madrigal, motett, saksam. luteri koraal. Heliloo- *Guillaume de Machaut *Johann Sebastian Bach jad *Francesco Landino *Georg Friedrich Händel *Orlando di Lasso *Claudio Monteverdi (,,Orpheus") *Giovanni Palestrina *Arcangelo Corelli (concerto grosso) *Antoni Vivaldi (u. 770 teost) Renessanss Barokk Üldisel. *kultuuri ilmastumine *Muusika- emots. mõjutusvahend, *muusikas annavad tooni dünaamiline, rahutu, peegeld. konfl. Madalmaad ühisk.
kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süžeel põhinev heliteos. Süžeed enamasti VT-st. Pole siiski tavalises mõttes vaimulikud teosed, vaid suured rahvadraamad. Kontserdid orelile ja orkestrile. 13. Millal etendus esimene ooper? Mis oli selle pealkiri? (1597, „Daphne“) 14. Keda peetakse esimeseks suureks ooperiheliloojaks? Nimeta tema kuulus ooper, mida peetakse esimeseks tõeliseks ooperiks muusikaloos! Claudio Monteverdi., Orpheus Millise Monteverdi kuulsa ooperiga me tunnis tutvusime, millest see jutustab? Sisu kokkuvõte I vaatus Euridice ja Orfeuse pulmad on lähenemas. Nad laulavad oma armastuse täiuslikkust õnnest, Aristaios on Euridicesse meeletult armunud ning laulab meeleheitest, samal ajal kui Saatür teda naeruvääristab. Graatsiad annavad teada Veenuse saabumisest. Jumalanna ei usu abiellu, kuid lubab siiski Aristaiost aidata.
Hilisrenessansi kirikumuusika Reformatsioon Martin Luther - Koraal 'Ein Feste Burg ist unser Gott' (Üks kindel linn ja varjupaik), ingliskeelne versioon 'A Mighty Fortress is our God' Rooma koolkond Giovanni Pierluigi da Palestrina - 'Missa Papae Marcelli' (Paavst Marcelluse missa), I osa 'Kyrie' Veneetsia koolkond Giovanni Gabrieli - 15-häälne kontsert 'Salvator noster' (Meie päästja) BAROKK Barokkooperi algusaastad Claudio Monteverdi - ooper 'Orpheus', avamäng Claudio Monteverdi - ooper 'Orpheus', Orpheuse aaria 'Possente spirto' (Oo jumalad, allilma valitsejad) Barokkajastu instrumentaalmuusika Antonio Vivaldi - Viiulikontsertide tsükkel 'Aastaajad', Kontsert nr. 1 'Kevad', I osa Allegro Antonio Vivaldi - Viiulikontsertide tsükkel 'Aastaajad', Kontsert nr.2 'Suvi', II osa Adagio-Presto Prantsusmaa barokkmuusika
vaatemängule. Tüüpilise Veneetsia ooperi süzee on pärit mütoloogiast, ooperis on palju tegelasi. Iseloomulikud olid suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid. Peaaegu kohustuslikuks said laevahukud, merest tõusev Neptunus, pilvelt laskuvad või taevasse tõusvad jumalad. 17.sajandi lõpul kujunes Napoli koolkond. Veneetsia ooperi dramaatilise ja vaatemängulise laadi asemel keskendus Napoli koolkond muusikale ja laulule. Esimene suur ooperihelilooja oli siiski Claudio Monteverdi. Claudio Monteverdi (1567-1643) Alustas Cremonas, kus sai koolituse Madalmaade koolkonna vaimus. Juba 15- aastaselt avaldas ta Veneetsias oma esimese motetikogumiku ning aasta hiljem ilmus temalt kogumik vaimulikke madrigale. 1589.aastal alustas Monteverdi karjääri Mantovas, hertsog Gonzaga õukonnakapellis, mis oli selle aja parimaid. Algul oli ta seal vioolamängija ja laulja, hiljem kapellmeister. 1613.aastal valiti ta Veneetsia
Ooperi idee sündis 16.saj lõpul Firenzes, antiikkultuurist huvitatud haritlaste ringis. Esimestes ooperites toetuti Vana-Kreeka tragöödiale. Olulisim oli tekst. Laulmisstiil oli kõnelähedane ja peale soololaulu oli madrigalilaadseid koore. Laulu saatis väike saateansambel. Esimene säilinud ooper on 1600. aastal Prantsuse kuninga Henri IV ja Maria de'Medici pulmas Firenzes esietendunud Jacopo Peri (1561-1633) ooper Eurydike. Esimene tõeline ooperiheliloojale oli itaallane Claudio Monteverdi (1567-1643). Tema ooperites oli suur orkester, 40 mängijaga, pillide hulk oli vajalik erineva kõlavärvide saamiseks, millega Monteverdi kujutas tegelaste karaktereid ja meeleseisundeid. Lisaks sooloosadele on ansambleid, koore, tantse. Solist esitab: aaria, retsitatiiv-kõnelaul, viib sündmustikku edasi. Ansambel esitab ansamblit. Koor esitab koori. Orkester esitab avamängu, vahemänge: intermezzo, riternell.
muusika ning orkestrimuusika võidukäik. · Itaalia k. Basso contiuo ehk saksa k. Generaalbass mis oli Barokki ajastu muusika alustalaks. · Uued zanrid : Ooper, Balett , Süit , Pastion , Triosonaat (kirikusonaat, kammersonaat) , Soolokontsert ,kantaat, prelüüd ja fuuga. · Kuusamad heliloojad: Vivaldi, Georg Friedrich Händel , Johann Sebastian Bach , Heinrich Schütz , Marc-Antoine Charpentier , A.Corelli , C. Monteverdi . C. Monteverdi Teadus · Isaac Newton leidis seletuse jõule mis kehi orbiidil hoiab , sõnastas kolm liikumis seadtust, arvutas välja Maa õiged mõõtmed, Seletas tõusu ja mõõna. · Karl von Linné jagas loomad ja taimed seltsitesse, sugukondatesse ja liikidesse ning andis neile ladina keelsed nimetused. · Galil Galilei tõestas teeoriat et ma ja teised plaanedid tiirlevad ümber päikese, ning nõuduis edaspidi teadlastelt katsete tegemist.
Oratoorium ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile; sisu dramaatiline või eepiline. Passioon oratooriumizanr, mis on seotud Jeesuse kannatuste looga. Tekst pärineb ühest Uue Testamendi neljast evangeeliumist. Ooperi idee sündis Firenze Cameratas, haritlaste ringis. Selle eelkäijad olid vanakreeka tragöödiad, keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid, renessansiaegsed etendused ning komöödiad. Esimeseks suurimaks heliloojaks oli Claudio Monteverdi, kelle viievaatuseline ooper ,,Orpheus" oli esimene tõeliselt terviklik ja muusikaliselt rikka väljenduslaadiga teos antud zanris. Monteverdi lõi mitmeid muusikalisi võtteid, mida hiljem ka teised heliloojad kasutasid: suure orkestri kõlavärvide otsene sidumine dramaturgiga, kujutas tegelaste karaktereid ning erinevaid tegevuspaiku. Samuti kasutas ta juhtmotiive. ,,Orpheus" teada sisu. Esimene ooperiteater avati 1637.aastal Veneetsias, milleks oli Teatro San Cassiano.
Guido Arezzost pani 11 saj alguses 4 noodijoont. Neuma- märgiti üles noote Ooper sai alguse 16 sajandi lõpus Frienze linnast. Viiuli meistrid- Niccolo Amati, Antonio Stradivari, Andrea Guarneri (17saj) Klaver- 1711 aasta Bartolomeo Cristofori ITAALIA HELILOOJAD Giovanni Pierluigi da Polestrina- Renesanssi ajastu (16saj) üks kuulsamaid vaimuliku muusika kirjutajaid. Claudio Monteverdi- Barokiajastu (17saj), ooperihelilooja Antonio Vivaldi- Barokiajastu kuulsaim viiulimängija ja muusika autor Gioacchino Rossini- 19 saj (romantismiajastu) ooperi helilooja Gaetano Donizetti- 19 saj 1 poole ooperi helilooja Vincenzo Bellino- ooperihelilooja, Romantismiajastu Giuseppe Verdi- ooperi helilooja, 19.saj Ciacomo Puccini- 20saj ooper Ottorino Respighi- 20saj 1 pool, sümfooniline muusika
Barokkmuusika: Muusika mõeldud algselt õukonnapidustustel kuulamiseks, Ilmaliku muusika võidukäik, Muusikat hakati edukalt esitama väljaspool kirikut, muusika jõuab avalikesse kontsertsaalidesse, Muusikat hakati looma ka tellimise peale, Homofoonilise muusika võidukäik, Loodi palju suurteoseid, Instrumentaalmuusika ülekaal. Barokkooper: Barokkooperi rajajaks peetakse esimest suurt ooperikomponisti, Itaalia heliloojat Claudio Monteverdi`t. 1607.a. valmis tal 5-vaatuseline ooper "Orpheus", mille tellis hertsog Gonzaga oma karnevalipidustusteks. Nimetatud ooper on ooperizanri esimene tõeliselt terviklik ja väljendusrikas muusikateos. Väikese saateansambli asemel kasutati üle 40 mängijaga orkestrit. Erinevate pillidega kujutab helilooja erinevaid tegelasi ja olukordi. Ooperis on soolo-osasid, koore, ansambleid, tantse. Üks muusikalisi kulminatsioone on esimene tõeline virtuoosiaaria ooperimuusika ajaloos
- Ooperi idee sündis Firenze Cameratas, vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. 1590. aastatel tegutsesid selles luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor, ning lauljad Jacopo Peri ja Giulio Caccini, kes lõid Firenzes esimeste ooperite muusika. Nende põhiidee oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse viimase emotsionaalse mõju suurendamiseks. Nimeta esimesi barokkoopereid ja nende autoreid - Claudio Monteverdi – “Orpheus” Jacopo Peri – “Eurydike” Heinrich Schütz – “Daphne” Kirjuta lühikokkuvõte Claudio Monteverdi panusest ooperi arengusse. (Lk 173-174)- Tema muusika märkis üleminekut Barokk stiilile, ta määras ooperis kindlatele kohtadele kindlad instrumendid, asendas sõnad ja emotsioonid esiplaanile. Kirjutas L'Orfeo, mida võib kutsuda kõige esimeseks õigeks ooperiks. Helikeel- kasutab orkestri kõlavärvi Temaatika - Vana- Kreeka tragöödia
Ternor(lüüriline,kangelas,kontra),Bariton, bass Rahvalaulude hulgas: hälli,laste,kalendritäht,tavandi, tantsu,töö laulud. ballaadid (P-I),lüürilised laulud (L-I) Napoli laul soololaul, mehed esitavad. Melanhoolne ja sentimentaalne, poeetiline. viiulimeitstrid: niccolo amati, antonio stradivari, andrea guarneri (viiul vioola tsello kontrabass) Pillid: akordion, torupill, flöödid, tamburiin, kastanjetid, triangel BARTOLOMEO CRISTOFOR-Haamerklaver. heliloojad: claudio monteverdi, gaetano donizetti, instrumentaal: antonio Vivaldi, luciano berio koloratuursopran-margarita voites. Metsosopran-Annaliisa Pillak, annely Peebo Alt-karmen puis, iiris oja sopran-pille lill Tenor-urmas põldma,juhan tralla bariton-jassi Zahharov,rauno elp bass-mati palm, priit volmer
Sellajal tegutsesid Cremona viiulimeistrid Amati, Guarneri ja Stradivaari. Uued muusikazanrid 1. ooper 2. oratoorium 3. passioon 4. kantaat 5. concerto grosso 6. instrumentaalkontsert 7. tantsusüit 8. fuuga Ooper tekkis 16 ja 17 saj vahetusel. Esimese ooperi autoriks on Itaalia helilooja Jabopo Peri ,,Daphne" (1598) säilinud on ,,Eurydike" (1600). Barokk ooperi rajas Itaalia helilooja Claudio Monteverdi tema ooperites on tähtis muusika. Barokkooperile on iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus, suured esinejate koosseisud(umbes 200 lauljat), uhked kostüümid ja keeruliste kaunistustega aariad. Oratoorium on mitme osaline teos solistile, koorile ja orkestrile erinevalt ooperist puudub lavategevus teos kantakse ette kontsert korras esitajad on samad kui ooperis aga ei ole kostüüme ja lavakujundust.
14. saj.- 16. saj. O. di Lasso (rüütlite muusika) madrigal Süit, ooper, J. S. Bach Iseloomulik on Barokk emotsioonide vallandumine oratoorium, G. F. Händel 17. saj.- 18. saj. passioon, C. Monteverdi (lopsakus, kaunistused) concerto grosso J. B. Lully Sonaat, Pooldati selget, lihtsat ning F. J. Haydn Klassitsism sümfoonia, arusaadavat (kolmkõlad) W. A. Mozart 18. saj.- 19. saj
Barokkorkester kasvas välja barokktriost, oli tänapäevasest sümfooniaorkestrist oluliselt väiksem ja tavaliselt neljahäälne (kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioolade rühm ja basso continuo, mida mängiti vastavalt vajadusele mitme pilliga, nt tsello, kontrabass, fagott jm).Muusikas muutus rõhutatult helistikukeskseks (tonaalseks). Barokkajastu kõige kuulsamad ja tuntumad heliloojad olid A. Vivaldi, J.S. Bach, A. Corelli, G.F. Händel ja C. Monteverdi UUED ZANRID OOPER Esimesed ooperid olid Jacopo Peri `Daphne`(1597) ja Òrpheus ja Eurydike`(1600). Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse aga Claudio Monteverdit, kelle ooper `Orpheus` oli esimene terviklik teos selles zanris. Ooperimuusikas kujunes välja mitu koolkonda: Veneetsia ooper tavaliselt ajaloolise või mütoloogilise sisuga, palju tegelasi, suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid; Napoli ooper valitses 18. sajandi I poolel enamikus Euroopa maades..
Ooperilauljad ei kasuta mikrofone seetõttu treenivad nad oma häält nii, et see kostaks üle orkestri ka saali kõige tagumiste ridadeni. Barokiajastust on ka tänapäeval kasutatav nimetus primadonna, kes on ooperi naispeategelane. Dirigent, kes on nähtav orkestriaugust juhatab kogu etendust. Ooperis võib kaasa teha ka balletirühm. Esimeseks suureks ooperiloojaks oli Itaalia helilooja Claudia Monteverdi, kes kirjutas 1607 aastal ooperi „Orpheus“. Ooperikuninga tiitlit kannab Itaalia helilooja Giuseppe Verdi kelle 26 ooperit kõlavad kõigil maailma ooperilavadel, neist kuulsaim on ooper nimega „Carmen“. Nimetus ooper võeti kasutusele 17. saj keskel, varem kasutati mõistet „muusikaline draama“. Ainuüksi Veneetsias oli 17. saj. lõpuks 16 ooperiteatrit.
muusikat, orkestrikontserdid, 4keelpilli kvartetti: "Lõbus sünfoniett", "Tantsuviisid". 11 sonaati millest 10 loodud puhkpillidele. 4 sümf-t: "Maalikunstnik Mathis", "Maailma harmoonia"- teos taevakehade liikumisest. 13 soolokontserti, tantsu- ja kontsertsüidid. Suur hulk õppekirjandust, monograafiaid. CARL ORFF(1895-1982) Sünd Münchenis, sõjaväelase perek-s, kus omandas muusikalise hariduse. 1925 kuni surmani õpetab lapsi Güntheri nimelises muusika - ja tantsukoolis. Eeskujud: C. Monteverdi, R. Strauss. Elu oli seotus Salzburgiga, kus valmis enamik tippteoseid, asutas ja juhatas seal Orffi instituuti.NB! Instituudis on loodud laste esteetilise kasvatuse süsteem, milles osalevad kõik kunstiliigid. Pani aluse väga tuntud õpetuse meetodile mida rakendatakse enamus EU riikides, P-Am.s, Jaapanis. See põhineb rütmikal, mängul ja pillide kasutamisel. LOOMING: muusika kõlab ebaharilikult, selles on õilsat lihtsust, mis vallutab igasuguse auditooriumi
• Riik (s.o kuningas) soosib kultuuri, kuid soovib seda ka kontrollida • Ratsionalistlik filosoofia Barokk -kultuurile iseloomulik • Skeptiline ja pessimistlik • Mänguline ja mitmetähenduslik • Vastandid, kontrastid (ilus-inetu, ülev-madal) • Kujutavas kunstis jõuline, ornamentaalne, lopsakas, raskepärane väline vorm • Teatris vaatemängulisus, rikkalikud kostüümid ja dekoratsioonid, muusikaline kujundus -> esimene ooper (Monteverdi „Orpheus“) Barokk kirjanduses • Vastandatakse ja segatakse tegelikku ja näilist, reaalsust ja illusioone • Maailm on näitelava, elu on unenägu, illusioon • Inimene on seesmiselt lõhestunud ja moraalselt allakäinud • Kujundirohkus, allegoorilisus • Mängulisus, mitmetähenduslikkus Klassitsismi tunnused • Eeskujuks antiikkultuur (klassika) • Kujunemist mõjutasid 1) Absolutism – võimu soov kontrollida kõike, ka kultuuri -> kunst peab alluma kindlatele
Barokk kirjanikud Moliere Baltasar Gracian Pedro Calderon de la Barca Barokk muusikas Ajaliselt u. 1600 1750 1580 1630 varane periood uute väljendusvahendite ja vormide teke 1630 1680 erinevate stiilide väljakujunemine 1680 1740 hiline periood, ajastu kõrgaeg Kujunes välja barokkorkester, mida juhatas klavessiinimängija. Muusika on mõeldud ettekandmiseks-kuulamiseks. BAROKIAJAL SÜNDIS OOPER! Barokiajastu heliloojad Itaalias: Claudio Monteverdi Antonio Vivaldi Alessandro Scarlatti Saksamaal: Georg Friedrich Händel Johann Sebastian Bach Barokk Kuningas tantsib Le Roi Danse King is Dancing (2000) - Farinelli (1994) Kõik elu hommikud / (1991) Tütarlaps pärlkõrvarõngaga Girl with a Pearl Earring (2003)
sajandi õukonnakultuur. Õukonnaetendused muusikaga 16. sajandi I poolel Itaalias: intermeediumid, pastoraalid. Intermeediumid Bargagli komöödiale La pellegrina 1589. aastal Firenzes Medici pulmapeol. Idee, ülesehitus, muusika (Marenzio, Malvezzi, Caccini, Peri, Cavalieri), lavakujundus. SEICENTO (1600ndad aastad): 2. Ooperi tekkimine 1590-ndatel aastatel. Firenze camerata. Peri "Daphne" (Dafne) 1598. Dramma per musica. Peri "Eurydike" (Euridice), Caccini "Eurydike" (Euridice)1600. 3. Monteverdi "Orpheus" (Orfeo) 1607 ja "Ariadne" (Arianna) 1608 Mantuas. Võrdlus intermeediumiga 4. Ooper Roomas 17. sajandi I poolel. Ooperi ja oratooriumi piiril: Cavalieri "Hinge ja Keha etendus" (Rappresentazione di Anima, et di Corpo) 1600. Rooma koolkond. Landi "Püha Aleksius" (Sant' Alessio) 1631. 5. Esimene avalik ooperiteater Veneetsias 1637. Teatrikorraldus. Veneetsia koolkond. Monteverdi viimane ooper "Poppea kroonimine" (L' incoronazione di Poppea) 1642. 6. Cavalli Giasone 1649
annaabi.ee 
